Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 11. november 2008

11.11.2008 | 16:41

Uudis
    • Jaga

Vabariigi Valitsuse pressikonverents (erakorraline)
Teisipäev, 11. november 2008. a

Juhataja Inga Jagomäe
Tervist head ajakirjanikud! Nagu ikka siis pärast valitsuse istungit toimub ka pressikonverents ja peaminister annab ülevaate olulisematest teemadest.

Andrus Ansip
Aitäh! Tänane päev on Eesti Valitsuse ajaloos üks väga oluline päev.

11. novembril 1918 kogunes Ajutine Valitsus esimest korda pärast Saksa okupatsiooni sisulist lõppemist ja sellest ajast peale ongi Vabariigi Valitsus pidevalt koos käinud ja otsuseid langetanud.

Päris esimene koosviibimine ei olnud siin selles majas, vaid siin lähedal Vana-Turu kaelas toonase teedeministri Ferdinand Petersoni kodus. Järgmine istung oli põllutööministri Jaan Raamoti korraldatud ja toimus tema kodus. Jaan Raamoti puhul on veel oluline teada, et tollel ajal ta kandis konspiratsiooniks pikka habet. Konstantin Päts oli vangistuses ikkagi veel ja tagaotsitavaks oli kuulutatud ka teisi Ajutise Valitsuse ministreid.

Õige pea, vist oli see teisel või kolmandal valitsuse istungil pärast okupatsiooni, otsustati, et kolitakse siia majja - endisesse Vene mereväeohvitseride kasiinosse. Kui siia koliti, siis kolitigi sellesse ruumi. See oli söögisaal, siin selles söögisaalis oli igal ministeeriumil oma tuba, no mis oma tuba, oma laud! Ja laua taga istus kas üks, kaks või kolm inimest, see sõltus sellest, kui hästi oli mõni minister suutnud oma ministeeriumi tegevust korraldada, et mitu inimest temal oli seal laua taga istumas. Laudade vahel liikus ringi Ajutise Valitsuse asjadevalitseja ja sellest liikumisest võime teha järelduse, et ka praegune riigikantselei sai siit sellest ruumist omal ajal alguse. Ja seal tantsusaalis pidas oma koosolekuid Maanõukogu ja tantsusaali tagatoas istus koos valitsus.

See hoone on mänginud omal ajal Eesti Vabariigi ajaloos väga olulist rolli. Täna me pidasime siis siin istungit üle pika-pika aja.

Täna me arutasime Kosovo ja Bosnia-Herzegovina missioonidega seonduvat, sellest räägib välisminister Urmas Paet. Justiitsminister Rein Lang kommenteerib arvamuste andmata jätmist Riigikogust esitatud eelnõudele.

Valitsus täpsustas täna ehitusseadust. Täpsustatakse ehitamise mõistet ja piiritletakse juhud, kus ehitamist ei toimu. Näiteks akende vahetus, kui sellega hoone välisilme ei muutu, siis see ei ole ehitustegevus. Lisatakse regulatsioon kuni 20 ruutmeetri suuruste ehitiste püstitamise reguleerimiseks. Siiamaani sellist regulatsiooni ei olnud, nüüd siis on võimalik kohalikul omavalitsusel nõuda ka projekti kuni 20 ruutmeetri suuruse hoone püstitamiseks.

Otsustati muuta kemikaaliseadust. Need muutused reguleerivad ammooniumnitraadi transiiti. Teatavasti ammooniumnitraat on põllumajanduses ohtralt kasutatav lämmastikväetis. Ammooniumnitraadist tehakse ka lõhkeainet ja teatud juhtudel võib olla ammooniumnitraat segus mingite muude orgaaniliste ollustega plahvatusohtlik. Ammooniumnitraadi transiit polnud Eestis piisavalt reguleeritud, nüüdne regulatsioon peaks vastama ka REACH direktiivi nõuetele.

Valitsus otsustas täna mahepõllunduse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmisega viia kehtiv seadusandlus kooskõlla 1. jaanuaril 2009 kehtima hakkavate Euroopa Liidu määrustega. Täpsemalt, määratletakse Taimetoodangu Inspektsiooni ning Veterinaar- ja Toiduameti järelevalve valdkonnad mahepõllumajandusega seonduvalt.

Valitsus kiitis heaks ka rahandusministri korralduse, millega vastavalt audiitortegevuse seadusele saavad vannutatud audiitorid oma kutse pärast kutseeksami sooritamist. Kutseeksamit hakkab vastu võtma audiitorite kutsekomisjon, kuhu eelnõu järgi kuuluvad Riigikontrolli esindaja, Eesti Panga esindaja, 3 rahandusministri määratud esindajat ja 4 audiitorkogu valitud esindajat ehk siis kokku 9 liiget. Minu poolt kõik.

Juhataja
Aitäh! Ma annaksin sõna härra Urmas Paedile edasi.

Urmas Paet
Aitäh ja tere päevast! Kõigepealt, ka välisministeerium tähistab sel nädalal hoogsalt oma 90. aastapäeva. Nimelt, ka see otsene järjepidevus on välisministeeriumil olemas ennekõike tänu okupatsiooni ajal tegutsenud välisesindustele. Ennekõike siis tänu konsulaadile New-Yorgis. Nii et tegelikult välisministeeriumil on ka rõõm sellist järjepidevust väga otseselt esindada ka selle sama kohaloleku ja pideva tegevusega okupatsiooniaastatel New-Yorgis.

Täna ootame kooliõpilasi välisministeeriumiga tutvuma ja asetame pärjad ka endiste välisministrite haudadele erinevatel Tallinna kalmistutel. Neljapäeval tutvustame ka uut raamatut: „Episoodidest Eesti diplomaatia ajaloost“.

Tänasel istungil otsustas valitsus saata Riigikokku kaks missiooni pikendamise eelnõu. Kõigepealt rahvusvaheline rahutagamismissioon Kosovos. Ettepanek on parlamendile pikendada seda missiooni järgmise aasta lõpuni. Sellel missioonil on Eesti osalenud viimased 9 aastat, alates 1999. aastast.

Tegemist on NATO juhitud rahutagamismissiooniga. Ettepanek on see, et mandaat oleks kuni 40 kaitseväelase lähetamiseks ka järgmise aasta lõpuni. Eesti osaleb Kosovos Prantsusmaa poolt juhitava mitme riigi sihtjõu koosseisus oleva Taani pataljoni alluvuses peamiselt ja asukoht on Põhja-Kosovos Mitrovièa piirkonnas ehk siis tegelikult potentsiaalselt paraku kõige pingerohkemas Kosovo piirkonnas. Kohas, kus serblaste ja albaanlastega asustatud piirkonnad Kosovos kokku saavad.

Praeguseks Kosovo osaleb missioonis kokku 32 riiki, sh 24 NATO liikmesriiki ja lisaks siis veel 8 muud riiki ja kokku hinnanguliselt 14 700 rahutagajat Kosovos on. Nii et Eestist on praegu 30 kaitseväelast Kosovos, kellest, nagu ma nimetasin, suurem osa on seal Põhja-Kosovos Mitrovièa piirkonnas ja on ka Eesti ohvitsere missiooni peakorteris Pri¹tinas.

Teine missioon puudutab Bosnia-Herzegoviinat, kus Balkanil on Eesti kaitseväelased, sh Bosnias olnud 1995. aastast alates. See on nüüd väiksemamahulisem missioon ja ettepanek parlamendile on lubada kuni 5 kaitseväelast samuti järgmise aasta lõpuni Euroopa Liidu relvajõudude koosseisus Bosnia-Herzegoviinas jätkata. Seal on tegemist Euroopa Liidu sõjalise missiooniga. Meie sõjaväelased on tegevad seal koos Austria, T¹ehhi ja Slovakkiaga Tusla piirkonnas.
Vaadates Bosnia-Herzegoviina arenguid viimastel aastatel, siis võib-olla ka aktuaalne, et järgmisel aastal otsustatakse see missioon üldse lõpetada. Aga ometi praegu hetkel Bosnia-Herzegoviinaga on seotud ka mõningaid poliitilisi muresid. Ei põhiseadus ega politseireform ei ole selles riigis arenenud nii kiiresti kui võiks ja seetõttu ka Euroopa Liidule lähenemisel on tekkinud teatav mahajäämus võrreldes teiste Lääne-Balkani riikidega.

Nii et selles osas, kui vaadata meie missiooni pilti ja neid taotlusi, mis on seni läinud ka valitsusest parlamendi poole teele, siis järgmisel aastal ei ole olulisi muudatusi kavas, antud juhul nii Kosovo kui Bosnia missiooniga on valitsusel ettepanek jätkata.

Juhataja
Aitäh! Härra Rein Lang, palun.

Rein Lang
Tere siis pealelõunat või ennelõunat, kuidas kellelegi.

Valitsus arutas täna ühte sensitiivset teemat, see puudutab kõrgemate riigiametnike palgakorraldust. Teatavasti on Riigikogus tänaseks menetluses nii Riigikogu liikmete palkade külmutamise eelnõu kui ka valitsuse liikmete ja põhiseaduslike institutsioonide palkade külmutamise eelnõu, mida on valitsus tervitanud seoses sellega, et ega järgmine aasta ei saa meil olema lihtne.

Aga kui öeldakse A, peab ütlema ka B - ehk mis saab siis edasi? Selge on see, et selle keskmise palgaga seotud palgad, olgu nad siis Riigikogu liikme palgad või Vabariigi Presidendi palk või ka siis põhiseaduslike institutsioonide palk, et kogu see keskmisega sidumine ei ole enam jätkusuutlik Eestis, tuleb leida mingisugune muu variant.

Riigikogus on esitatud menetlusse üks eelnõu, millele täna valitsus esitas ka oma seisukoha. Põhimõtteliselt me ei võta seisuskohti tavaliselt Riigikogu pädevustes olevates asjades, küll aga me pidasime täna vajalikuks informeerida Riigikogu, et täitevvõim võiks ikkagi enda poolt ametisse nimetatavate riigiametnike palgad määrata tulevikus ise.

Me tervitame seda loogikat, mida täna Riigikogus olev eelnõu endas kannab. See tähendab, et loobutakse palkade sidumisest Eesti keskmise palgaga. Jumal tänatud, kellelgi ei ole tulnud pähe mõtet siduda neid miinimumpalgaga. Võetakse üks kindel näitaja, milleks võiks tulevikus Eestis kujuneda Vabariigi Presidendi palk. Ja kõigi teiste, nii kõrgete aukandjate kui madalamate aukandjate palk võiks olla teatav koefitsient või protsent Vabariigi Presidendi palgast. Nüüd tõusetub muidugi siis see küsimus, kuidas tekib presidendi palk ja selles osas valitsus väga loodab, et parlamentaarne debatt on kirglik, kuid aus ja otsekohene. Siin on mitu valikut, et selle määrab parlament ise või ta kuulab näiteks ka mingeid asjatundjaid selles osas, moodustab mingi tarkade komitee, kes teeb parlamendile ettepaneku.

Minu meelest see suundumus on igati õige. Nii et vaatamata meie poliitilistele eriarvamustele erakondade vahel ja eriarvamustele koalitsiooni ja opositsiooni vahel. Ma loodan, et see palkade küsimus leiab kõige lähemal ajal mingisuguse normaalse lahenduse. Ja loodame siin ka sellele, et see ei lähe mingisuguseks selliseks populistlike punktide jahtimiseks, et kellel siis madalam palk, see kõige ilusam välja näeb.

Täitevvõimus, eriti kõrgete riigiametnike puhul meie ei saa lähtuda sellest põhimõttest, et maksame võimalikult vähe. Avalikus sektoris peavad töötama väga head inimesed, väga head inimesed konkureerivad ka erasektori töökohtadele ja me teame, et erasektor maksab inimestele nende võimete järgi. Ja ei saa avalik sektor teha nüüd mingisugust sellist reeglit, et isegi siis, kui meil on raske, et siis me hakkame seal näiteks kantsleritele ja ministeeriumi asekantsleritele maksma 15 tuhat krooni kuus palka, et mis neil ikka üle jääb, küll nad siis töötavad selle raha eest.

Ei, me oleme Euroopa Liidus, piirid on lahti, igaüks võib minna ja müüa oma tööjõudu seal, kus ta seda õigeks peab. Eesti riigiametis kõrgetel ametikohtadel kantsleritena ja asekantsleritena töötavad äärmiselt võimekad ja väga tublid inimesed ja neid ei ole mõtet solvata. Nii et minu üleskutse oleks ka meediale, et ei maksa inimesi demotiveerida. Meil seisavad ees rasked ajad, mis on tingitud ülemaailmsetest protsessidest ja need rasked ajad, neist üleelamiseks me vajame väga häid inimesi riigiaparaati. Vähemalt tänane valitsus on valmis nendele headele inimestele maksma ka väärikat tasu.

Juhataja
Aitäh! Teie kord, küsimused, palun.

Üllar Luup, Kanal 2
Kui palju oli kõne all rahandusministri ettepanek leida veel üle 2 miljardi krooni, mida eelarvest maha kärpida?

Andrus Ansip:
Täna veel valitsuse istungil see päevakorras ei olnud. Kuid meil on juba kommentaare sel teemal. Umbes miljardi jagu on võimalik kärpida eelarvest kulutusi, mis on otseselt seotud sisemajanduse kogutoodangu numbriga. Ehk kui järgmine aasta sisemajanduse kogutoodangu number ei ole selline, nagu augustikuine prognoos seda näitas ja see saab olema väiksem, siis ka teatud kulutusi saab teha väiksemal määral.

Kui näiteks kaitsekulutusteks oleme me lubanud kulutada 1,9 protsenti sisemajanduse kogutoodangust, aga sisemajanduse kogutoodangu number saab olema väiksem, kui ta on augustikuus planeeritud, siis see 1,9 protsenti saab olema ka kroonides väljendatuna väiksem.
Kui on selge, et sotsiaalmaksu laekub vähem, siis laekub sellest ka haigekassasse vähem vahendeid ja ka haigekassa peab oma eelarvet tehes sellega arvestama.

Kui me kavandame teede ehituseks endiselt 75 protsenti kütuseaktsiisist, ja kui kütuseaktsiisi laekumine uute prognooside järgi jääb väiksemaks augustikuises prognoosis kavandatud summast, siis ka see 75 protsenti jälle kroonides on väiksem summa.
Otseselt majandusprognoosiga seotud ettepanekuid on umbes miljardi krooni jagu, mis võimaldavad järgmise aasta eelarvet praegu veel vähendada, kui eelarve on Riigikogu menetluses.

Juhataja
Aitäh!

Raimo Poom, Eesti Päevaleht
Ma tahaksin selle küsimuse järgi veel küsida seda, ma ei saa nagu loogikast aru, ehk te natuke aitate mind, et rahandusminister kõigepealt käib välja, et meil on vaja kärpida mingisugune arv miljardeid uuesti, uut prognoosi tal veel ette näidata ei ole ja siis lõpuks tuleb prognoos. See on valetpidi lähenemine, et kõigepealt kärbitakse numbreid ja siis tehakse prognoos.

Andrus Ansip
Prognoos on töös. Tegelikult korralist suurt prognoosi ei peakski Rahandusministeeriumilt tulema, aga kuna on tegemisel järjekordne konvergensti programm, siis selle koostamise käigus tehakse ka uus majandusprognoos.

Praeguseks on selge, et ülemaailmse finantskriisi mõjudest ei jää mitte ükski riik puutumata ja ma küll ei tea nimetada mitte ühtegi riiki, kus ülemaailmne finantskriis kuidagi majandust elavdaks. See probleem on suur ja väga terav igal pool maailmas.

Aasias kurdavad valitsusjuhid selle üle, et ekspordimahud tänu kriisile vähenevad 6-8 protsenti. Meie näeme seda, kuidas valitsused Euroopas võtavad pankade üle kontrolli, krediidikriis on saanud reaalsuseks. Nii et küsimus ei ole enam lihtsalt ülemaailmses finantskriisis, vaid väga mitmetes riikides pangad on võtnud sellise positsiooni, et nad valmistuvad pankade vahelisteks turu võitlusteks ja on kogunud ülemäära suured likviidsuspuhvrid. Kui pangad krediiti ei anna, siis ettevõtted ei saa piisavalt areneda ja see tähendab seda, et majandus ju ei kasva.

Läti Parex Panga juhtumist on palju räägitud. Mõned eksperdid seletavad ka Läti kolmanda kvartali väga suurt majanduslangust, 4,2 protsendilist negatiivset majanduskasvu suuresti ka krediidikriisiga.

Juhataja
Aitäh!

Raimo Poom, Eesti Päevaleht
Ma tahtsin veel küsida justiitsministri käest nende kõrgete palkade kohta. Te kutsusite üles mitte demotiveerima kõrgeid ametnikke raskel ajal. Iirimaa, mis on olnud Eestile suureks eeskujuks koos oma säästueelarvega, mis on ka päris suur, teatas koheselt, et ministritel ja kõrgematel riigiametnikel vähendatakse lihtsalt joonlauaga 10 protsenti palka. Meil ainult räägitakse külmutamisest. Kas nagu siiski mingit eeskuju ei peaks näitama?

Andrus Ansip
Kui juba kasutada Iirimaa näidet, siis tuleks sellesse näitesse ka põhjalikumalt süveneda, mitte noppida Iirimaalt välja ühte või kahte detaili. Iirimaa majandus on ainukene majandus, mis on kasvanud viimase kümne aasta jooksul kiiremini kui Eesti majandus. Iirimaa aasta keskmine majanduskasv on olnud kümne viimase aasta jooksul 7,1 protsenti ja Eesti aasta keskmine majanduskasv viimase kümne aasta jooksul on olnud 7,0 protsenti aastas. Kusjuures meie kümne aasta sisse mahub ka 1998. aasta, mil kolme kvartali jooksul oli majanduskasv miinusmärgiga ja aasta keskmine tuli ümmargune null.

Mis Iirimaal juhtus? Iirimaa majandus kasvas kiiresti, kuid kinnisvaramull lõhkes. Paraku oli see mull saanud küllalt suureks kasvada. Iirimaa riigieelarvesse laekus küllalt arvestatavas koguses vahendeid kinnisvaratehingute maksust. Kuid kui kinnisvaratehingute arv ja kinnisvaratehingute hinnad vähenesid järsult, siis see mõjutas väga oluliselt ka riigieelarve laekumisi. Lisaks sellele, nii nagu kinnisvaramulli lõhkemise puhul ikka, vähenesid oluliselt ka Iirimaal käibemaksu laekumised. Hakkas suurenema tööpuudus ja sellest järgnevad maksud, tulumaks, sotsiaalmaksud jäid laekumata.

Ma saan viidata Iirimaa peaministrile, kellega me Pekingis rääkisime Iirimaa olukorrast. Ta ütles, et praegu on eelarve defitsiit suurusjärgus 6,5 protsenti. Loomulikult on see tinginud väga radikaalsed meetmed selleks, et defitsiit ei läheks veelgi suuremaks. Nii on otsustatud külmutada avalikus teenistuses palgad, tõsta osasid makse ja nii edasi. Meie oleme otsustanud valitsussektori tegevuskulud külmutada, aga seda ka mitte kõikides sektorites. See ei ole puudutanud näiteks haridustöötajaid, see ei ole puudutanud kaitseministeeriumi. Kuid valdavalt on otsustatud külmutada tegevuskulud ja mitte ainult külmutada, vaid vähendada neid tegevuskulusid 8 protsenti.

Rein Lang
Aga on ka muid ministeeriume ja ametiasutusi Eestis, kus inimeste sissetulekud on vähenenud, see tähendab, on ära kadunud näiteks võimalikud motivatsiooni skeemid. Nii et meie läheneme sellele võib-olla natukene erinevalt kui Iirimaa, kus on lihtsalt öeldud seda, et ministrite palka vähendatakse 8%. Eestis on palju neid riigiametnikke, kes tänavu aastal teenivad vähem kui eelmisel aastal. Sellesse võib muidugi süveneda.

Aga kui see küsimus puudutas seda demotiveerimist, siis vaadake, ma mõtlen seda päris tõsiselt. Väga lihtne on sõimata riigiametnikke ja täitevvõimu, see on väga moodne. Kui me ütleme, et seal peaks töötama inimesed oluliselt väiksema palga eest või poole selle palga eest, siis me saame ka selle kvaliteedi täpselt selle poole eest, mida me oleme nõus sinna panustama. Nii et see on see dilemma.

Minul isiklikult on väga kahju, et selliste teemade arutamisel ei ole teatav osa Eesti meediast vabanenud leninlikust teesist, et ajakirjandus on ka kollektiivne organisaator. Ma arvan, et sellest võiks vabaneda.

Andrus Ansip
Ma tahaksin Iirimaa kiituseks öelda veel seda, et Eesti kõrval on Iirimaa üks nendest riikidest, kus valitsussektori kulutused on Euroopa Liidu kõige madalamad. Aga ometi nii Eestis kui ka Iirimaal otsitakse veelgi võimalusi, kuidas neid väheseid valitsussektori kulutusi veelgi kokku tõmmata.

Juhataja
Tänud! Kas on mõni küsimus veel? Palun.

Kuku Raadio, Rein Pärn
Ettevõtjad käisid välja idee tuua riigireservid ka Eesti kommertspankadesse. Mis te, peaminister, sellest ideest arvate?

Andrus Ansip
Sellest on tänased lehed küllalt palju juba kirjutanud. Kõik need poolt- ja vastuargumendid on minu meelest ajakirjanduses ka juba kajastamist leidnud.

Esiteks, riigireservid ei ole ju sugugi paigutatud ainult väljapoole Eesti piire, vaid suur osa nendest reservidest on juba praegu siin, Eestis.

Teiseks. Reservide paigutamisel tuleb silmas pidada ka seda, et need oleks paigutatud selliselt, et riskid oleksid hajutatud.

Milleks Eesti riigil reserve vaja läheb? Reserve läheb riigil suure tõenäosusega vaja selleks, et olla võimeline toimima riigina ka erakorralistes olukordades. Reservide mõte kindlasti ei seisne selles, et tuleks reservid anda laenudena Eesti eraisikutele, kes tahavad korterit osta, või Eesti ettevõtjatele välja. See oleks riskide väga suur kontsentreerimine Eestisse. Kui meil peaks tekkima vajadus reservide järele, siis me ei saa ju minna neid laene kodu soetanute käest ja ettevõtjate käest kohe tagasi nõudma. Paraku see ei ole niiviisi võimalik, et me toome kõik reservid siia ja laename nad uuesti välja.

Kui vaadata panganduse statistikat, siis sealt nähtub see, et väide, et Eesti kommertspangad praktiliselt ei annagi enam laenu, ei vasta tõele. Ka viimase kuu jooksul see laenumaht on kasvanud enam kui miljardi krooni võrra. Laenuportfell kommertspankades summa summarum kasvab, kuid kaks aastat tagasi oli kuu keskmine kasv viis miljardit krooni. Praeguseks on see kokku kuivanud miljardi kroonini. Ehk siis kaks aastat tagasi või poolteist aastat tagasi oli see kasv veebruarist veebruarini 60 miljardit krooni ühe aasta jooksul. Jagame 12ga ära – viis miljardit kuus. Praeguseks on kasv kuivanud kokku ühe miljardini kuus. Selle peale võib nüüd küll päris kanget mürki ja ohtralt võtta, et sellist krediidimahu kasvuaega, nagu meil on olnud kaks aastat, kus krediidimaht on kasvanud 50 või 52 protsenti aastas, ei tule Eestisse enam kunagi tagasi. Tuleb harjuda selle mõttega, et laenuportfell jääbki summa summarum kasvama samasuguses tempos, nagu see Lääne-Euroopas kasvab. Ja tuleb kindlasti pöörata tähelepanu ka sellele, kuidas omakapitali teistest allikatest oma ettevõtluse alustamiseks koguda, mitte loota ainult krediidiasutustele. Kes on Ameerika koolikogemust natuke saanud, need teavad, kuidas Ameerikas õpetatakse igale koolipoisile juba seda, kuidas kõigepealt tuleb oma vahendeid säästa, järgmisena tuleb oma suurepärast äriplaani presenteerida oma sugulastele, kes su sünnipäevale tulevad. Ja kui sa oled juba mingisuguse algkapitali kokku saanud, siis kindlasti pead sa omama ka head krediidireitingut või krediidiajalugu – ehk sa ei tohi kunagi oma krediitkaarti maksetega, tagasimaksetega pangale üle minna. Ka tudengid, kes on kunagi laenu millekski võtnud, peavad seda täpselt õigel ajal tagasi maksma, mitte varem ega hiljem kokkulepitud ajast, siis on neil hea krediidiajalugu. Ja kui neil ükskord äriprojekti jaoks raha vaja läheb, siis nad võtavad oma säästud, oma sugulaste käest saadud ja saavad pangast ka krediiti. Meil on paraku see hea aeg, kus krediiti oli ohtralt ja väga odavalt käes, läbi saanud ja seda aega ilmselt enam kunagi tagasi ei tule.

Rein Lang
Ma ühe täienduse siiski tahaks siia öelda. Eestis on olemas ka kõik seadused enda äriprojektide finantseerimiseks mitte läbi pangast võetud krediidi, vaid ka turult raha kokku korjates läbi börsi. Nii et meil on ka see väike börs tänaseks päevaks seadustatud ja selles osas ei ole takistusi. Minul oleks ka üleskutse kõigile ettevõtjatele tõepoolest, kellel enda arvates on geniaalne äriidee, aga endal napib raha, üritada oma tegevust finantseerida ka nende meetoditega. Need võimalused on täna olemas: emiteerida aktsiaid, emiteerida väärtpabereid, noteerida neid börsil, mitte üksnes loota ainult pankade peale. Pankadel on raske aeg tänasel päeval täiesti selgelt. Aga kui me vaatame, kui palju tegelikult on näiteks ettevõtted, mis on Eestis börsil noteeritud ja kui paljud ettevõtjad üritavad finantseerida ennast läbi näiteks aktsiaemissiooni, siis see on Eestis ikka väga väike protsent. Võib-olla peaksime rohkem ja rohkem selle juurde tagasi tulema. Inimestel on sääste küll, miks siis mitte neid sääste panna Eesti majanduse nimel tööle?

Andrus Ansip
Pankadel on kindlasti raske aeg. Kuid see raske aeg tähendab ka seda, et pankadel on vaja raskel ajal kasumit teenida. Ja praegu pole küsimus selles, et pankadel poleks raha. Üle maailma on raha väga palju. See raha praegu ei liigu sellise kiirusega, nagu see liikus veel aasta tagasi. Raha on palju, headest ja väheriskantsetest investeerimisideedest on puudus. Kui pangad omavad raha, siis ega see pole ju pankade raha, nad on selle raha kuskilt laenanud ja nad peavad selle vahendi kasutamise eest maksma. Nad ei saa seda lihtsalt likviidsuspuhvriga enda käes pikka aega hoida, nad peavad selle raha, mis nende käsutuses on, uuesti välja laenama. Eesti puhul on probleemiks see, et liiga suur laenuressurss on juba läinud kinnisvarasektorisse ja võib-olla – ma ei ole see ekspert, kes peaks seda hindama – on tasakaalud natukene paigast ära nihkunud, et sellesse valdkonda ei taheta liiga palju krediiti enam juurde anda. Kuid ma olen päris kindel selles, et kui kellelgi on hea ekspordiks tootmise idee, siis kõik pangad suisa tormlevad sellist head äriideed rahastama.

Juhataja
Ma tänan! Viimane küsimus veel on võimalik. On veel küsimusi?

Raimo Poom, Eesti Päevaleht
Küsiksin veel nendest kärbetest. Nagu te väga õigesti mainisite, siis mitte kõik kohad ei saanud seda kaheksaprotsendilist tegevuse ja personalikulude kärbet tunda, tuleb välja, õpetajad, politseinikud, siseministeeriumi alad ja kaitseministeerium. Kas nende lisakärbete arutelul võib tulla kõne alla nende valdkondade ka sellise kaheksaprotsendilise kärpe läbiviimine?

Andrus Ansip
Eile, esmaspäeval rahandusminister sellise ettepaneku küll tegi, aga ma ei pea seda ideed väga teostatavaks, välislähetuses töötavate inimeste palkasid kärpida kaheksa protsendi võrra ei ole reaalne. Kõik sõltub edasistest arengutest. Ainult lühiajaliselt saab kulutada rohkem kui eelarvesse vahendeid laekub, reservid on meil küll piisavalt suured kogutud. Sellise mahuga reservidega, nagu Eestil on kogutud, ei saa mitte väga paljud riigid esineda. Meil on Standard&Poors'i hinnangul kogutud reservidesse 10 protsenti sisemajanduse kogutoodangust ja meie riigi võlakoormus on Euroopa Liidu kõige pisem, valitsussektori võlakoormus on Euroopa Liidu kõige pisem, vaid 3,5 protsenti meie sisemajanduse kogutoodangust. Aga see 10 protsenti SKT-st on kroonides väljendatult ikkagi mitte väga suur summa. Kui mitte üritada ka mitte nii headel aegadel elada vastavalt sellele, kui palju on sissetulekuid, siis võib see kogutud reservide summa väga ruttu otsa saada ja see kindlasti meie eesmärk ei ole.

Juhataja
Aitäh! Raimo, on sul veel täiendavaid küsimusi? Ei ole.

Indrek Kiisler, Rahvusringhääling
Rahandusminister rääkis ka sellest, et võib-olla tuleks minna vanemahüvitise korra muutmise poole. Te kõik olete Reformierakonnast, kuidas te suhtute sellesse?

Andrus Ansip
Te ju teate, kuidas me suhtume. Ei, selle kallale me nüüd küll ei lähe. Meil on küllalt palju selliseid sotsiaaltoetusi, mis on lausalised toetused. Me kogume suure vaevaga maksumaksja raha kokku ja siis anname kõigile võrdselt – kas 300 krooni inimese kohta või 3000 krooni inimese kohta – ükskord tagasi. Ja me ei pööra vähimatki tähelepanu sellele, missugune on tegelik toetusvajadus, kas inimene vajab seda sotsiaaltoetust või tal puudub täielikult vajadus taoliseks toetuseks. Ehk siis meie praegune sotsiaaltoetuse süsteem minu hinnangul on lausaline ja mitte vajaduspõhine. Ühtemoodi saavad kas 300 või 3000 krooni inimesed, kellel pole tööd, kellel pole sissetulekut ja inimesed, kelle sissetulekuid võib mõõta miljonites. See õiglane kindlasti ei ole. Kõigepealt teeme oma sotsiaaltoetuste süsteemi õiglaseks. Vanemahüvitis on oma headust ja eesmärgipõhisust juba jõudnud tõestada. Meil on sündimus suurenenud ja ma ei näe küll mitte mingisugust vajadust hästi töötavat süsteemi praegu pelgalt sellepärast, et me tahaksime kuskilt raha säästa, lõhkuma hakata.

Juhataja
Kas teistel on kommentaare? Ei ole. Aitäh teile!

Lõpp

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-