Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 12. november 2009

12.11.2009 | 15:04

Uudis
    • Jaga

Vabariigi Valitsuse pressikonverents
Neljapäev, 12. november 2009. a

Juhataja Liina Lepik
Tere, head ajakirjanikud! Valitsuse istung on lõppenud, pärast seda alustati ka kabineti nõupidamisega ja see lõpetati, istungist annab algatuseks sõna, ülevaate peaminister.

Andrus Ansip
Tere päevast! Valitsus vabastas teenistusest Pärnu maavanema Toomas Kivimägi. Põhjused on ju kõigile teada, põhjuseks tema valimisvõit.

Valitsus toetas põhimõtteliselt ka monopolide tegevust reguleerivat seaduseelnõu, mis on välja töötatud Riigikogus. Selle eelnõu tekstiga tuleb veel töötada, aga suund on õige.

Valitsus otsustas Elering OÜ eraldamise Eesti Energia Aktsiaseltsi omandist, et tagada põhivõrguettevõtja täielik sõltumatus elektrienergia tootmis- ja müügitegevusest. Teatavasti Euroopa Liidus on kokku lepitud nii, et põhivõrk peab olema omandiliselt eraldatud tootjast ja müüjast ja selle otsusega me siis ka direktiivi nõuet täidame. Ostuhinnaks saab olema 2,7 miljardit krooni ehk siis valitsus ostab Eesti Energia Aktsiaseltsilt Osaühing Elering osa ära 2,7 miljardi krooni eest.

Valitsus toetas naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse andmist 117 isikule.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium sai oma haldusalasse neli kinnistut Paldiskis. Aga kokku neid kinnistuid, mis majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on saanud, on päris palju, 1800 või selles suurusjärgus ja nüüd ka need Paldiski kinnistud. Siit ei maksa teha järeldust, et no nüüd siis ongi tuumaelektrijaam Paldiskis. Iseenesest on üle maailma selline komme, et kui üks äriühing või isik tahab teha põhjalikke uuringuid mingil maatükil, siis tal peaks selle maatükiga olema püsivam suhe kui see, et ta on maatükki kaugelt näinud. Minu poolt kõik.

Juhataja
Aitäh! Sõna rahandusministrile.

Jürgen Ligi
Aitäh! Rahandusminister esitas alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise. See on seotud Euroopa Liidu direktiiviga ja selle eesmärk on lihtsustada aktsiisiga maksustamise printsiipe. Tehniline uuendus on elektrooniline saateleht liikmesriikide vahelises aktsiisikauba liikumises.

Edasi, Imavere valla saneerimistoetuse määramine, selle toetuse suurus on 2,3 miljonit krooni. Imavere on siin käitunud väga ausalt ja varakult teada andnud oma probleemidest. See oli teada juba enne valimisi ja mul on hea meel, et ka valijad tegelikult seda oskasid hinnata, aus väljaütlemine on hästi mõjunud. Selle summa eraldamise suhtes on meil oma saneerimiskomisjon ja tema selliseid taotlusi arutab. On omavalitsusi, kes käituvad täpselt vastupidi ja varjavad oma probleeme. Nagu ma eelmine kord mainisin, ka skeemide taha, millega paraku rahandusminister peab tegelema päris palju.

Siis veel finantsinspektsiooni seaduse, investeerimisfondide seaduse, kindlustustegevuse seaduse, krediidiasutuste seaduse ja väärtpaberituru seaduse muutmise seadus. See võimaldab Euroopa majanduspiirkonda mitte kuuluvate riikide finantssektori ettevõtjatel senisest laiemalt Eestis tegutseda, aga ka vastupidi, meie omadel siis väljaspool.

Edasi, dividendide summade muutmine. Kinnitasime need otsused, mida eelarve käigus põhimõtteliselt tegime, s.o Eesti Energia ja Tallinna Sadama dividendid. Eesti Energia puhul on see summa 1,36 miljardit ja Tallinna Sadama puhul 416 miljonit krooni.

Sildfinantseerimine, see puudutab riigieelarve vahendeid Ämari lennubaasi ehituse rahastamist. Kaitseministeeriumile eraldatakse 85,6 miljonit krooni, see tuleb tagastada NATO vahenditest, see on üks kaitseministeeriumi välisabi projekt suuresti.

Juhataja
Aitäh! Mitmed teemad olid täna istungil ka keskkonnaministril. Palun.

Jaanus Tamkivi
Jah, aitäh! Tõepoolest, keskkonnaministeeriumil oli täna üsna mitu teemat, ma toon mõned neist siin. Riigivara võõrandamise korra muutmine.

Riigivara võõrandamise kord viidi vastavusse riigivara seaduse muudatusega, mis puudutab maade oksjonil piirinaabritel ja õiguslikul alusel kasutavatel isikutel nende eelisostuõiguse realiseerimist. Nende kõigi muudatuste eesmärk on olnud, ma ütlen lühidalt veel üle, viia see protsess kiiremaks, mis puudutab eelisostuõiguse kasutamist.

Teatavasti oli siiani maksimaalselt kaks kuud võimalik teatada huvilisel sellest, kas ta soovib eelisostuõigust kasutada. Nüüd on ta viidud sisuliselt viie päeva peale. Kodanik või firma, kes soovib eelisostuõigust kasutada, peab ise ka osalema nendel oksjonitel. See ei ole enam nii, et vaatan kõrvalt ja siis, kui tuleb õige aeg, siis kahe kuu jooksul mõtlen, kas kasutan või ei kasuta seda. Muudatused on sisse viidud lihtsalt selleks, et kogu seda müügiprotsessi kiirendada ja ka rahade laekumist kiirendada riigieelarvesse, mis on oluline.

Järgmine teema oli vee erikasutusõiguse tasumäärad, selle määruse muutmine ja see puudutab, nagu pealkirigi ütleb, vee erikasutust. Põhimõtteliselt midagi väga uut siin ei ole. Nii nagu varasematel aastatel, on siis põhjavee kasutamise tasumäärad tõusnud umbes 10% aastas, pinnaseveel on nad väiksemad, 5-10% aastas ja umbes sellises taktis läheb ta ka edasi kuni aastani 2015 siis see määrus kehtib.

Järgmine määrus, mida valitsus vastu võttis, oli maavaravarude kaevandamisõiguste tasumäärad, kus on muudatused sisse viidud tulenevalt keskkonnatasude seaduse muutmisest, mille Riigikogu mõni aeg tagasi vastu võttis. Tulenevalt ka keskkonnatasude kontseptsioonist on need tõusud meil tabelis kõik olemas kuni aastani 2015. Võib-olla olulisemad, mis on suuremad, need tavaliselt tekitavad emotsioone.

Näiteks ütleme seda, et aastal 2010 tõuseb kõrgemargilise dolokivi kaevandustasu määr 25% aastas ja tehnoloogilisel on sellevõrra vähem, kuni 5%; ehituskruusal 10%; lubjakivil ka 25% kõrgemargilisel ja tehnoloogilisel vähem.

Ütlen seda, et nende tasumäärade kergitamine suhteliselt jõuliselt tuleneb meie soovist, et ettevõtjad kasutaksid rohkem seda killustikku, mida toodetakse aherainest, mida teatavasti on väga suurel hulgal Ida-Virumaal, mis kaasneb põlevkivi kaevandamisega. Mõistlik oleks ikkagi keskkonna seisukohalt eelkõige kasutada seda aherainest toodetud killustikku ja juhul, kui see ei sobi, on vaja paremat materjali, siis alles kasutada seda killustikku, mida karjäärides kaevandatakse eraldi.

Turba osas on suhteliselt suured muutused. Vähelagunenud turba osas tõuseb aastaks 2010 see tasumäär 35% ja hästilagunenud turba osas isegi 73%. Sealt edasi järgnevate aastate jooksul nende tasumäärade tõusu ei ole, aastaks 2015 on siis täiendavalt jälle viie protsendiline tõus. Need võib-olla mõnevõrra siin erinevad.

Tasumäärade tõusud tulenevad ka sellest, et me oleme analüüsinud, mida see keskkonnatasu, millist osa ta mängib toodangu lõpphinnas. Näiteks turba puhul toodangu lõpphinnas ka siis, kui need tõusud on ära tehtud, on tasumäärade osa 2,4 protsendi. Isegi alla 3 protsendi. Nii et selles mõttes ta ettevõtetele väga liiga ei tohiks teha. Aga loomulikult meil ei maksa arvata, et ettevõtjatele see tasumäärade tõus meeldib, aga see on riigi poliitika ja taktika olnud keskkonna seisukoha pealt, et ikkagi juhtida neid ettevõtjaid sellele teele, et keskkonnaressurssi kasutatakse, maavarasid kasutatakse efektiivselt ja säästlikult.

Siis oli üks punkt veel, millest paari sõnaga. Valitsus kinnitas investeeringute kava, mis puudutab keskkonnaseire infrastruktuuride arendamist. Valdavalt on tegemist hüdroloogia- ja meteoroloogiainstituudi investeeringutega. Nende investeeringute maht kokku on 50 miljonit, 26 miljonit sellest läheks hüdrometile ja 24 miljonit läheks keskkonnaministeeriumi info-tehnokeskusele IT arendusteks.

Aga ka hüdroloogia- ja meteoroloogiainstituudis nende investeeringute eest kogu meie seirevõrgustik viiakse tänapäevasele tasemele, paigaldatakse automaatjaamad, mis hakkavad andma kvaliteetsemat infot ja oluliselt sagedamini veel, kui me täna seda saame, selletõttu muidugi ilmaennustuse tase muutub oluliselt paremaks. Aitäh!

Juhataja
Tore! Küsimuste kord. Raimole.

Raimo Poom, Eesti Päevaleht
Küsimus peaministrile. Järgmine nädal samal ajal toimub Euroopa ülemkogu, kus loodetavasti saavad valitud nii Euroopa Ülemkogu eesistuja kui ka välissuhete kõrge esindaja. Kelle poolt te kavatse hääletada ja mis põhjusel?

Andrus Ansip
Praegu nii kaugel me veel ei ole, et me peaksime hääletama juba hakkama. Kõigepealt esitatakse kandidaadid ja kandidaadid on liikmesriigid eesistujale esitanud põhiliselt teisipäevase päeva jooksul, mil toimusid eesistujamaa peaministri telefonikõned liikmesriikide peaministritele. Ajakirjandusest on ka juba teada, et mina esitasin üheks kandidaadiks Toomas-Hendrik Ilvese, kes sobiks nii ülemkogu presidendi kohale kui ka välispoliitika kõrge esindaja kohale. Ma ei pea tema ¹ansse saada nendele ametikohtadele või ühele nendest ametikohtadest sugugi täiesti ebatõenäoseks.

Välja on pakutud väga palju erinevaid nimesid, kuid enam on räägitud ja mulle tundub ka, et enam on toetatud välispoliitika kõrge esindaja kohale praegust Ühendkuningriigi välisministrit David Milibandi. Aga samal on meile teada see, et Ühendkuningriik on praegu toetamas Tony Blairi kandidatuuri ülemkogu presidendi kohale. Ja meil on kaunis raske uskuda, et ühe riigi ühe erakonna kahele inimesele jagub ülejäänud liikmesriikide toetust ehk siis nii David Milibandile kui ka Tony Blairile.

Mitmed ülemkogul osalevad peaministrid ei pea tõenäoliseks seda, et Tony Blairist võiks tõesti saada ülemkogu president. Ja sel juhul, kui see peaks nii olema, ma saan ju ainult siin oletada, kui see peaks nii olema, siis minu silmis võiks küll olla David Miliband väga arvestatav välispoliitika ja julgeoleku kõrge esindaja. Iseenesest võiks sellel kohal olla suurepäraselt ka Tony Blair.

Ma arvan, et vaadete kokkulangevuse seisukohalt mõlemad kandidaadid oleksid Eesti jaoks head kandidaadid. Ülemkogu presidendi kandidaadiga seoses kõige enam räägitakse sellest, et see laialdast toetust pälviv kandidaat võiks tulla ühest Beneluxi riigist. Eesti jaoks oleks kindlasti hea, kui see üks kandidaat oleks Jean-Claude Juncker, sest Jean-Claude Juncker on Luxembourgi peaministrina töötanud väga pikka aega. Ta on samal ajal ja ka eraldi olnud Luxembourgi rahandusminister, ta on eurogrupi president, ta on Euroopa Liidu elav ajalugu.

Muuhulgas tunneb ta Eestit küllalt hästi, Eesti rahandusega on ta jooksvalt väga hästi kursis, pöörab tähelepanu meie arengutele ja omavahelises vestluses on ta öelnud, et Eesti käitub nii, nagu üks Euroopa Liidu asutajariik peaks käituma. Ehk siis meil on vastastikune sümpaatia. Kui see laialdasemat toetust pälviv kandidaat ülemkogu presidendi kohale võiks olla Jean-Claude Juncker, siis ma kindlasti toetaks teda.

Nüüd teistest kandidaatidest. Belgia praegune peaminister Herman Van Rompuy on ka väga laia silmaringiga, hea poliitik ja oleks ka kindlasti meile vastuvõetav. Hollandi peaminister Jan Peter Balkenende kuulub ka nende väheste peaministrite hulka, kes on ülemkogudest osa võtnud kauem kui mina. Ega neid eriti palju ei ole, aga Jean-Claude Juncker ja Jan Peter Balkenende on nende hulgas. Ma tunnen teda hästi, tegemist on tugeva poliitikuga.

Me soovime näha ülemkogu presidendi rolli sellise koordineeriva rollina, mitte ei soovi sellel ametikohal näha Euroopa Liidu peaministrit tulevikus. Ja ma olen veendunud, et kõik kolm nimetatud kandidaati võiks sellele kohale sobida. Aga see valik tuleb teha väga paljude kandidaatide hulgast, sest nagu ka ajakirjanduse vahendusel Rootsi peaminister Fredrik Reinfeldt on öelnud, esitatud on väga palju kandidaate. Ka üksikud riigid on esitanud rohkem kui kaks kandidaati kahele kohale ja põhimõtteliselt olen ka mina oma sümpaatiat väljendanud enam kui kahe isiku suhtes kahele kohale.

Nüüd on eesistuja ülesanne selgitada välja need isikud, kelle toetus oleks kõige laiapõhjalisem. Kõige parem oleks, kui suudetakse välja selgitada kandidaadid, keda konsensuslikult toetatakse. Ja kui eesistuja läbirääkimistes on edukas, siis võib juhtuda, et 19. novembril, s.o juba õige varsti, järgmisel neljapäeval esitatakse ülemkogule kaks kandidaati kahele kohale ehk siis üks kandidaat ühele kohale ja valik on juba eelnevalt tehtud.

Põhimõtteliselt analoogilist valimisprotseduuri on ju kasutatud ka näiteks NATO peasekretäri valimisel. Ehk siis kõige vanem suursaadik NATO juures pidas läbirääkimisi kõikide liikmesriikidega ja selgitas välja kõige enam toetust pälvivad kandidaadid, selgitas välja ka need, kelle suhtes on väga selged tõrked ja vetostamise soovid kellelgi ja lõpuks esitatigi suuremale seltskonnale ja avalikkusele see kandidaat, kellel oli konsensuslik toetus olemas.

Juhataja
Aitäh! Järgmine küsimus, palun.

Katariina Krjutskova, Äripäev
Mul on küsimusi kodulaenuintresside maksuvabastuse peatamise kohta. Kui me peataksime, kas riigikassasse laekuks selle arvelt siis miljard?

Juhataja
Jürgen Ligi.

Jürgen Ligi
Mis tähendab peatamine? Minu väljaütlemine Riigikogu debatis põhines muidugi kindlal teadmisel, milles ma ei kahelnud, et see saab väga tormilise vastureaktsiooni. Ma ei ole kunagi öelnud, et tuleb peatada mingisugune väljamaksmine. Mina ütlen seda, et soodustuste kaotamine on mõistlik järk-järgult, kõigepealt öelda ette, mis ajast alates uued laenud seda soodustust ei saa ja siis pikki aastaid ette selle soodustuse vähenemise graafiku. Ma tuletan meelde, et sellel teel on Eesti riik varemgi olnud - 2004. aastal, kui ma ei eksi, alandati selle soodustuse ülempiiri ja põhjendused olid üsna sarnased, et see on üsna kulukas ja samas ei ole see sotsiaalselt päris sobivalt jaotuv soodustus.

Tegelikult on selle peamine põhjus kriisikogemus, mida meil varem ei olnud. 2004. aastal võib-olla oleks selle lae pidanud veel madalamale ajama ja selle tulemus oleks olnud tegelikult kriisi oludes positiivne. Kui me stimuleerime laenu võtmist, siis selle tulemus ei ole mitte lihtsalt see, et keegi saab maksu tagasi, saab maksusoodustust, vaid ka see, et hinnad lähevad üles. Tähendab, need, kes järgmisena peavad ostma, need ostavad kallimalt. Kui pangad müüvad eluasemelaenu, siis nad reklaamivadki maksusoodustust kui täiendavat argumenti laenu võtta, see on ka teada ja selle tulemus on kindlasti ka pankade parem teenimisvõimalus.

Nii et kinnisvarabuum on mõneti mitteohjeldatav, aga need sammud, kus riik saab buumile stiimuleid ära võtta, need tuleks astuda. Meile on korduvalt öeldud tegelikult ka väljastpoolt rahvusvahelistest organisatsioonidest, et teatud maksusoodustused, mis buumi kerivad, tuleks kaotada. On öeldud seda, et meil tuleb koguni kehtestada kinnisvaramaks, millele me oleme vastu vaielnud. Küll aga on laenu stimuleerimine küll asi, mis minu arust on väärt kokku leppimist, et sellest järk-järgult loobuda ja kokkuvõttes selle hind praeguses eelarves on sadades miljonites - miljardit ei ole - aga mitte mingil juhul ei ole küsimus järgmise aasta eelarves.

Asi on pikaajalises etteütlemises. Selle mõju ei ole sentigi järgmisel aastal. Mitte selles ei ole küsimus, et 2010. aasta eelarve kontekst oleks oluline, oluline on pikaajaline probleem, et me stimuleerime võlgu elamist, selle tulemus on kõrgemad hinnad, selle tulemus on tegelikult ka pankade suuremad tulud, aga mitte kodulaenude parem kättesaadavus.

Katariina Krjutskova, Äripäev
Mul on üks küsimus ka härra peaministrile. Selle idee pihta sülgas teie hea sõber Margus Tsahkna täna hommikul Kuku Raadios päris kõvasti tuld. Kuidas te selle konflikti lahendate?

Andrus Ansip
Kahjuks ei kuulanud hommikul Kuku Raadiot. Kõigepealt tuleks formuleerida see, mis on see idee? Teie sõnastasite ideed kui tulumaksusoodustuse peatamist. See on väär sõnastus. Ka Jürgen Ligil Riigikogus ei ole sellist ideed olnud. Kui teie sõnu kasutades „sülitati selle idee peale“, siis ma ütleksin, et pärituult purjedesse, laululusti südamesse, sülitage aga, see meid ei puuduta, see on teie idee.

Iseenesest on praeguses kriisis ju korduvalt valitsusele ette heidetud seda, et valitsus ei ohjanud piisavalt kinnisvaramulli kasvamist. Ehk siis me ise tõukasime tagant seda kinnisvarabuumi. Ma ei ole päris nõus sellega, et üleüldse mitte midagi ei tehtud. Eesti Pank ju tegi. Eesti Pank karmistas oluliselt laenutingimusi ja tänu sellele, et Eesti Pank karmistas kommertspankadele laenutingimusi, on meie pangad praegu hästi kapitaliseeritud ja heade reservidega. Aga ometi need pingutused ei suutnud ära hoida kinnisvaramulli kasvamist.

Mida Eesti Pank soovitas juba aastaid tagasi valitsusele? Soovitas just nimelt seda sama, millest ka praegu räägitakse - tuleks loobuda eluasemelaenu intresside tulumaksuvabastusest või arvata nad maha siis maksuvaba tuluna tulust. Ja selleks poliitilist valmidust ei olnud. Seega praegu tuleb öelda, et jah, riigi poliitikaga me tekitasime kinnisvarakriisi. See on aus ülestunnistus. Aga inimestel on õiguslikud ootused, nad on oma laenud võtnud pikaks ajaks ja ei oleks aus ühel päeval öelda, et kõik, unustage nüüd ära, rohkem enam te oma tuludest neid intresse maha arvestada ei saa.

Küll oleks aga aus mõeldes siis tulevasele kinnisvarakriisile, mis võib jälle tekkida 7 või 10 või 13 aasta pärast, lõpetada ära selline lausaline intresside mahaarvestamine tuludelt tulevikus väljaantavate laenude puhul. Ja sellest ka Jürgen Ligi rääkis. Seda on meile ka väga paljud rahvusvahelised institutsioonid varasematel aegadel soovitanud. Nii et idee kui selline on kindlasti diskuteerimist väärt ja ma arvan, et sellele ideele sülitamine ei ole sobilik ühelegi mõtlevale inimesele. See tähendaks sülitamist IMF-ile, Euroopa Komisjonile, mitmetele reitinguagentuuridele, OECD-le. Ma arvan, et oleks liiga palju nii soliidsetele institutsioonidele tuld sülitada, nagu te ütlesite. Ma arvan, et ei tasuks.

Tasub siiski mõelda, et Rahvusvahelises Valuutafondis, Maailmapangas või Euroopa Komisjonis töötavad eksperdid, kelle arvamused on väärt vähemalt seda, et nende üle Eestis arutada.

Jürgen Ligi
Ma tuletan meelde eilset reaktsiooni, kui oli kaks uudist kõrvuti – Maksumaksjate Liit, kes ei ole alati väga riigimehelik olnud, on suhteliselt laskunud aeg-ajalt maksupopulismi, ütles, et see on mõistlik asi. Kõrval oli organisatsioon, kelle põhiidee oli see, et saada riigilt tasuta asju, soodustusi, maksustiimuleid jne. See on ebapopulaarne, see on valus ja loomulikult on õiguspärased ootused, aga siin ei ole tõepoolest mingisugust päevapealt muutust. See on diskuteerimise ja ülemineku küsimus.

Aga ma ei tea, kui me selliste asjadega hakkama ei saa, siis meil juhtub nii, nagu juhtub praegu keskeltläbi Euroopas, kus Euroopa Liit keskmiselt on teel selle poole, et riikide võlg, see on keskmine, üksikud näited on palju hullemad, keskmine võlg on kaks riigieelarvet. Ja juhul, kui me stimuleerime võlgu elamist kodudes, siis meie tagajärg on see, et need samad kodud hakkavad maksma sellest riigivõlga. See tähendab palju kõrgemaid makse, palju suuremaid väljaminekuid kokkuvõttes. Igal juhul ei ole eesmärk püstitada ülesannet nii, et peaasi et saaks tasuta, peaasi et saaks ilma, vaid kuidas saaks kõige optimaalsemalt riigi ja kodaniku suhteid lahendada, et igasugu toetusskeemid oleksid kõige efektiivsemad, mitte et nad oleks lausalised, vaid siiski suunatud ja valikulised.

Andrus Ansip
Kui rahandusministriks oli Aivar Sõerd, siis mitte ainult Eesti Panga soovitusel, vaid ka Rahvusvahelise Valuutafondi soovitusel Aivar Sõerd tõi selle küsimuse ka valitsuskabinetti arutelu objektiks ja paraku valitsus ei toetanud siis teda. Ma julgen välja öelda, et ka mu oma erakond ei toetanud seda ideed siis. Nüüd tuleb tunnistada, et jah, omaaegse otsustamatuse tulemusena saime me küllalt laastava kinnisvaramulli Eestisse.

See polnud muidugi ainus faktor, mis seda kinnisvaramulli suureks puhkeda aitas, aga see oli üks nendest. Ehk siis, oleks riigimehelikkust siis rohkem olnud, oleks praegune kinnisvarakrahhi laastav mõju majandusele olnud väiksem.

Jürgen Ligi
Toonast seda mittenõustumist muidugi saab põhjendada ikkagi sellega, et riigil see kogemus puudus. Ühiskonnale selle asja ära seletamine on palju keerulisem, kui tõeline kinnisvaramull on nägemata. 2006 ta alles võttis hoogu ja kõik arvasid, et see paisub lõputult ja kunagi ei lõhke. Aga nüüd ta on lõhkenud ja me peaksime õppima sellest ja seda on meile öeldud.

Juhataja
Aitäh! Ole hea, ulata seljataha mikrofon.

Tiina Jaakson, Aktuaalne Kaamera
Küsimus peaministrile. Kui neid kandidaate Euroopa Liidu tippkohtadele on päris palju, nagu me teame, siis mis võiks olla teie hinnangul need asjaolud, mis võiks meie presidendile anda head ¹ansid?

Andrus Ansip
Ma ei tahaks praegu spekuleerima hakata. Osad kandidaadid on küllalt laialdase tunnustusega ja toetusega kandidaadid, kuid samas võib olla mõne kandidaadi puhul nii, et mõnele üksikule või vähestele liikmesriikidele on väga teravalt vastuvõetamatu see suhteliselt laia toetust omav kandidaat ja loomulikult ei taheta siis mingeid teravaid pingeid liikmesriikide vahele tekitada kellegi ametisse nimetamisega. Siis minnakse järgmisele ringile. Ja palju neid ringe olema saab, kelle vahel kaaluda tuleb jne, seda näitab aeg.

Kõige rohkem valdab seda informatsiooni eesistuja ja ma arvan, et protsessi huvides on eesistuja suhteliselt sõnaaher informatsiooni jagamisel. Kui neid pingeid avalikkuse ette liiga palju tuleb, kui riigid peavad hakkama positsioneerima kellegi vastu, siis on väga raske lühikese ajaga konsensuslikult kellegi toetuseks välja astuda kogu Euroopa Liidul.

Tiina Jaakson, Aktuaalne Kaamera
Siis mul on küsimus rahandusministrile. Kas Imavere vald on hetkel ainus omavalitsus, kes on ausalt tunnistanud oma raskusi ja riiklikku abi küsinud ja kui palju on meil veel nii halvas seisus omavalitsusi?

Jürgen Ligi
Tema on tõesti ainus, kes praegu on otsustamise all. Neid, kes on konsulteerinud, on veel ja nagu ma ütlen, on ka neid, kes skeemitavad ja kelle suhtes tuleb ka rahandusministril vastavalt seadusele ikkagi otsuseid vastu võtta. Nii et on mitut moodi, aga see ei tähenda, et kõik omavalitsused on suurtes raskustes, see on ikkagi vähemus.

Üldine majandustaust on ju väga halb, makse laekub vähem, aga omavalitsused on käitunud ikka väga erinevalt, osad on kiirest hakanud enda tuluprognoose ja eelarveid ümber tegema, osadel on varasemast ajast reserve ja osad ei ole teinud mitte midagi peale selle, et peidavad laene finantsskeemide taha.

Ain Köster, BNS
Kas Rõngu on hoiatus Tallinnale?

Jürgen Ligi
Ei ole. Rõngut on hoiatatud korduvalt enne, kui nad selle laenu peale läksid, nad ignoreerisid seda ja Rõngu puhul on teistsuguseid raskendavaid asjaolusid. Igat omavalitsust me vaatame ikka individuaalselt, siin ei ole mingisugust hirmutamise taktikat olemas.

Üks on hoiatamine, teine on teatud isiklikud suhted, mis nagu teevad asja inetumaks natuke, aga jah, nad teadsid enne valimisi varakult. Küsimus on, eks ole, Rõngu koolimaja renoveerimises, mitte mingis uues koolimajas, vaid Rõngu koolimaja renoveerimises, milleks neil oli tegelikult võimalik saada ka KOIT-kava raha, aga nad ei pidanud seda prioriteediks, selle raha kasutasid mujal ära ja koolimajale võtsid sellise seadusevastase laenu vaatamata hoiatustele.

Ma pean olema karmim, ma arvan, et see on õige taktika nende omavalitsuste suhtes, kes on rikkunud just seda 1. märtsi regulatsiooni.

Minevikulaenud on omaette küsimus, sellega saab pikaajaliselt tegelda, aga need, kes on vastu hoiatusi, peale 1 märtsi võtnud endale võlad kaela ilma kooskõlastamata, sõltuvalt muidugi asjaoludest, aga nende suhtes tuleb olla natuke karmim.

Andrus Ansip
Eestis ei ole võimalik kohalikul omavalitsusel pankrotti minna, kuid maailmas on ka neid riike, kus kohalikud omavalitsused võivad rahulikult pankrotti minna. Kui kohalik omavalitsus pankrotistub, siis kohus on see, kes otsustab, mis nendest omavalitsuse elanikest saab, kas jaotatakse mõne teise kohaliku omavalitsuse vahel, kuidas võlgade maksmine hakkab toimuma jne.

Eesti puhul on selge, et riik peab kohalikele omavalitsustele appi tulema. Tuleb koostada koos saneerimiskava, riik annab esialgsete kulutuste katteks mingisuguse summa, kuid pärast tahetakse tavaliselt taolist praktikat kasutavates riikides siis kõik esialgu antud summad tagasi saada. Nii on juhtunud mitmel pool maailmas, ka ühes Põhjamaas.

Ma olen vist juba rääkinud ka selles seltskonnas ühte lugu, kuidas tuli äärmiselt suur liberaal linnapeaks ja siis ta otsustas, et mitte mingit omandit linnal olema ei pea. Müüs absoluutselt kõik maha ja saadud raha eest soetas arvuteid hästi palju, sest lapsed on meie tulevik ja hariduses on võti tulevikku. Ja lisaks sellele veel ta otsustas, et mitte tagajärgedega ei tule tegelda, vaid põhjustega tuleb võidelda ja mitte vanadekodusid ei ole vaja ehitada, vaid et vananemine tuleb ära hoida ja kõik pensionärid saatis Lõunamere saartele nädalaks või kaheks suvitama selle sama raha eest, mis ta kinnisvara, koolimajade, raekoja ja muu müügist sai. Tagajärg oli selline, et kui ta näiteks Lätis oli käinud limusiiniga sõitmas ja 9000 või 13 000 kroonist veini joomas, siis ükskord sai kohalikel inimestel mõõt täis ja vaadati asjad uuesti üle ja leiti, et lepingud on kõik väga kahjulikud ja tõsteti kohalikke makse, oli vist 5 protsendipunkti võrra. Nii et eksperiment läks väga kalliks maksma.

Aga nii käitutakse vanades demokraatia maades, inimestel on vastutus oma kogukonna ees. Omavalitsuse eelarve on kogukonna valvsa pilgu all ja valimistel on põhiline debatt käimaski selle üle, mitu krooni, mitu senti tuleb eelarvesse mingisuguse projekti rahastamiseks maksta, kui me valime need ja kui me valime need teised, mis me siis peame maksma.

Meil kahjuks on võimalik endiselt valijat mõjutada mädanevate kartulite, puuhalgude ja neoonvestidega ja kahjuks me ei ole veel sellele tasemele jõudnud.

Jürgen Ligi
Mulle natuke läks hinge see hoiatamise jutt. Konkreetsemalt öeldes, et tegelikult oli Rõngu probleem ju pikemalt teada ja ma mõneti spetsiaalselt hoidsin seda kirja või seda käskkirja kinni, et see ei muutuks mingiks valimisteemaks. Tallinnaga täpselt sama lugu.

Tallinna probleemid olid varem teada, ma ei tahtnud devalveerida seda probleemi ja rääkisin tõesti asjast siin ka pressikonverentsil, kui küsiti. Peale valimisi samuti ma Tallinnale näiteks olen sel nädalal saatnud kirja, mis juhib nende tähelepanu mõningatele probleemidele nende finantsdistsipliinis, et ära hoida sarnaseid sanktsioone, mis võib rikkumiste korral juhtuda.

Aga see on küsimus pigem konsulteerimisest, tähendab, igasugu erinevad rahastamismudelid tuleks rahandusministeeriumiga koos üle vaadata, et ei tekiks selliseid vigu. Tõesti, Tallinn ega Rõngu ei ole seotud.

Andrus Ansip
Kindlasti ei maksaks mõelda nii, et ühe juhtumi puhul menetlust algatatakse selleks, et see oleks teistele eeskujuks. Iga juhtum on iseseisvalt lahendatav ja nii ka Rõngut tuleb vaadata omaette eraldi Tallinnast või mistahes teisest kohalikust omavalitsusest.

Juhataja
Järgmine küsimus.

®enja Volohhonskaja, Aktuaalne Kaamera
Samuti küsimus peaministrile. Härra peaminister, kas ma saan teist õigesti aru, et Eesti esitab Euroopa Liidu presidendi ja välisministri kohale ainult ühe kandidaadi? Ja teine küsimus, kas üldse kandidaatidest on keegi, kes ei ole Eestile eriti soovituslik?

Andrus Ansip
Esiteks, ma olen juba esitanud kandidaatide nimed ja need ma esitasin teisipäeval telefonivestluses Fredrik Reinfeldtiga. Minust oleks äärmiselt ebamõistlik hakata loetlema neid inimesi, kes meile ei sobiks. Ja küsimus pole mitte ainult selles, et siis teised vaataksid mind kui kummalist olevust, vaid et ma arvan, et selline tegevus kahjustaks Eesti huve. Selle loetelu jätaksin siin praegu ette lugemata. Aga üldiselt on nii, et neid välistamisi, neid tehakse äärmisel juhul ainult, nendest hoidutakse, nii ka mina.

Juhataja
Aitäh! Kell üks algab peaministril kohtumine Soome peaministri Vanhaneniga ja kell kolm on meil siin ka pressikonverents. Üks kiire küsimus Aini poolt.

Ain Köster, BNS
Mul on kiire küsimus, Eesti Energia rahastamine, millal see valitsuses on?

Andrus Ansip
Nimelt, mis rahastamine?

Ain Köster, BNS
Otsus IPO kohta.

Andrus Ansip
Järgmine neljapäev ma olen ilmselt erakorralisel ülemkogul, siis ei ole. Ma tahaks nende materjalidega enne kabinetinõupidamist põhjalikult tutvuda. Ma olen ajakirjanduse vahendusel kuulnud, et IPO võiks toimuda, mida ei ole otsustatud, võiks toimud siis järgmise aasta aprillis-mais.

Mulle tundub juba see ajastus mitte kõige ratsionaalsem, sest et euro kontekstis on ka IPO ajastus väga oluline, kui see peaks olema IPO üleüldse. Sest et see mõjutab ikka hinda ja märkimisväärselt. Kui IPO toimub varem, kui euro otsus on langetatud ja see otsus on positiivne, siis me oleme millegi just kui nagu väga odavalt käest ära andnud.

Jürgen Ligi
Mitte „kui on positiivne“, vaid kuna otsus on positiivne, siis ….

Andrus Ansip
Ei, ära sa nüüd nii väga sadat protsenti kindel ka ole.

Jürgen Ligi
See oli nali.

Ain Köster, BNS
Ootame euro ära ja siis..

Andrus Ansip
Minu isiklik seisukoht selles küsimuses. Lehest vilksamisi lugesin, ma ei tea, mis leht see oli, et just kui järgmise aasta alguses tehakse juba siis IPO ära ja see algus oli aprill või mai, aga euro otsust selleks ajaks langetatud veel ei ole, see tuleb juunikuus eeldatavalt.

Selles mõttes mulle tundub, et see väga mõistlik ei ole. Sest oluliselt võimaliku IPO edukust mõjutab see sama euroga liitumine ja seetõttu liigne kiirustamine, teades veel seda, et raha vajadus ju tekib alles mitte järgmisel kevadel, vaid aasta pärast kevadel Eesti Energial.

Selline kiirustamine minu silmis põhjendatud ei ole. Aga iga asi omal ajal. Ei ole otsustatud ei esimest, teist, kolmandat, neljandat ega viiendat varianti kasutada, valitakse välja üks nendest variantidest ja ma ei keskenduks praegu nendest võimalikest variantidest ainult IPO-le ja hakkaks juba ennustama, et millal IPO toimub, teadmata veel, kas see on IPO, mis toimub. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Ja kohtume kell kolm.

Lõpp

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-