Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 12. november 2020

12.11.2020 | 17:47

Uudis
    • Jaga

Valitsuse pressikonverentsil ministeeriumide ühishoone pressikonverentsi ruumis (Suur-Ameerika 1) osalesid ning ajakirjanike küsimustele vastasid peaminister Jüri Ratas, rahandusminister Martin Helme, justiitsminister Raivo Aeg ja sotsiaalminister Tanel Kiik.

Pressikonverentsi salvestis on järelvaadatav: https://www.youtube.com/watch?v=q3-85e1N0lw


Juhataja Liis Velsker
Head ajakirjanikud! Alustame pressikonverentsi. Täna on teie ees peaminister Jüri Ratas, rahandusminister Martin Helme, justiitsminister Raivo Aeg ja sotsiaalminister Tanel Kiik.

Esmalt annan sõna peaminister Jüri Ratasele.

Jüri Ratas
Aitäh! Head ajakirjanikud, head pressikonverentsi jälgijad! Kõigepealt lubage soovida Raivole, aga ka kõikidele Eesti politseinikele head politseipäeva. Täna peaks olema politseipäev. Raivo on väga kaua aega töötanud selles sektoris. Ja kõikidele, kes meie seisturvalisuse eest seisavad, kogu südamest parimat. Aitäh teile!

Nüüd edasi, diabeedipäev. Laupäeval tähistatakse maailma diabeedipäeva. Sel puhul kannan ka mina täna diabeedipäeva märki, mis sümboliseerib kogu maailma ühtset diabeedivastast võitlust.

See on raske haigus. Diabeeti põeb maailmas iga 11. inimene ning prognoositakse, et aastaks 2045 on see haigus juba igal üheksandal elanikul. Maailma diabeedipäeva puhul toimub ka Tartus heategevuslik liikumisüritus, millega toetatakse diabeediga lapsi. Ja ma kindlasti kutsun kõiki, kes saavad, sel päeval seal osalema.

Nüüd koroonaviiruse olukord. Valitsuse kabinetinõupidamise alguses saime ülevaate koroonaviiruse levikuga seotud olukorrast. Olukord on kindlasti ja kahjuks jätkuvalt kriitiline. Viimase ööpäevaga lisandus – nii palju pole kunagi olnud – 374 koroonapositiivset, mis on tõstnud viirusesse nakatunute suhtarvu 100 000 inimese kohta koefitsiendile 166,44. Haiglaravil on samuti rohkem inimesi kui varasematel nädalatel ja see arv on kasvanud 68ni.

Pärastlõunal me teeme kõik need otsused ka Vabariigi Valitsuse tasandil ära, mida me ütlesime teile välja teisipäeval. Punkt üks, me kehtestame poodides ja kaubanduskeskustes 2 + 2 reegli, mille kohaselt tohib üheskoos liikuda kuni kaks inimest ning teistega tuleb hoida vähemalt kahemeetrist vahemaad. Seesama reegel kehtis ka kevadel, nii et see on kõigile meile teada-tuntud reegel. Aga veel kord, see on siis poed ja kaubanduskeskused.

Toitlustus- ja meelelahutusasutustes kehtestame inimeste gruppide vahel kahemeetrise vahemaa reegli, kusjuures ühes seltskonnas võib viibida kõige rohkem 10 inimest. Me piirame ka toitlustus- ja meelelahutusasutuste lahtiolekuaega alates keskööst kuni kella kuueni hommikul, et vältida inimeste kogunemist. Loomulikult kaasamüük, toidu kaasamüük on edasi lubatud.

Samuti kaubanduskeskustes – ma ütlen ka selle maha –, kui me räägime siin näiteks laste mängutubadest või mängualadest, mis on kaubanduskeskustes, siis seal see 2 + 2 reegel ei kehti.

Nüüd, kõik need korraldused hakkavad kehtima järgmise nädala esmaspäevast. Neile lisaks andsime teisipäeval oma, võiks öelda, väga tugeva, konkreetse, selge, jõulise soovituse ja suunise, kuidas üha laialdasemaks muutuvat koroonaviiruse levikut piirata. See tähendab seda, et loomulikult me palume kanda maske. Palume kanda maske ühistranspordis, kaubanduspindadel, teatris, kinos, konverentsidel, kontsertidel.

Ma rääkisin eile ka terviseameti juhiga sellel teemal ja kindlasti selle nädala jooksul nüüd jälgime, kuidas seda vastu võetakse. Olen kuulnud mõningate tuttavate käest, et päris paljud inimesed on tõesti pärast seda rohkem maske ette pannud nendes kohtades või ühistranspordis näiteks. Ja see on kiiduväärt.

Valitsuse istungil ja kabinetinõupidamisel oli täna 21 päevakorrapunkti, neist 20 kiitsime heaks. Otsustasime eraldada terviseametile 4,8 miljonit eurot, see on siis testideks: nii antigeenitestideks kui ka PCR-testimiseks.

Kaitseminister sai volituse asutada sihtasutus CR14, mis võtab üle kaitseväe ülesanded NATO küberkaitsekoostöö keskuse toetamisel ning hakkab opereerima Eesti ja NATO küberharjutusvälja Tallinnas. Selle sammuga me kindlasti tugevdame rahvusvahelise küberkaitse korraldust kaitseministeeriumi valitsemisalas. Sihtasutusse viiakse alates 1. jaanuarist üle suurusjärgus 50 töökohta.

Otsustasime toetada üleeuroopalist energiasüsteemide lõimimise strateegiat ning vesinikustrateegiat. Euroopa Liidu liikmesriigid kindlasti näitavad sellega valmisolekut astuda ühiseid samme ka roheleppe elluviimiseks ja kasvuhoonegaaside vähendamiseks.

Kabinetinõupidamisel jäime pooleli teemal, mis on seotud tuuleparkide rajamisega, tuuleparkide rajamisega nii maismaale kui ka meretuuleparkide rajamisega. Selle aruteluga me läheme edasi pärast lõunat. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Nüüd on sõna rahandusminister Martin Helmel.

Mart Helme
Tere päevast kõigile! Selliseid suuri sisupunkte minul rahandusministrina oli täna vähe.

Andsin suhteliselt traditsiooniliseks kujunenud ülevaate stabiliseerimisreservi varade seisust septembri lõpus. See on selline kvartaliaruanne, mis valitsuses käib.

Stabiliseerimisreservi varade turuväärtus septembri lõpu seisuga on 432,2 miljonit eurot. Käesoleval aastal on ta kasvanud 18,9 miljonit eurot ja põhiosa sellest kasvust on tulnud Eesti Panga kasumieraldisest. Reservivahendid on investeeritud peamiselt madala krediidiriskiga Euroopa Liidu valitsuste võlakirjadesse. See tähendab, need on üsna väikese tulususega. Tulusus oli kokku 0,02 protsenti. Kolmandas kvartalis liikusid need võlakirjade hinnad siiski pisut üles.

Nagu mäletame, lisaeelarvega võttis riigikogu sel aastal aprillis vastu otsuse, mis lubab valitsusel stabiliseerimisreservi kasutada kriisi leevendamiseks. Aga meil ei ole seda vajadust tekkinud ja seda luba me ei ole kasutanud. Põhimõtteliselt aga saab stabiliseerimisreservi kasutada üldmajanduslike riskide vähendamiseks, kriisi leevendamiseks või eriolukorras või erakorralistes oludes või ka siis finantskriisi lahendamiseks või ennetamiseks.

Paar sõna siis võib-olla – enne, kui kõik hakkavad küsima – ka siseministri koha täitmisest. Meil ei ole veel kõik paigas. Meil on küll ära otsustatud uus keskkonnaminister, aga ta ei ole veel ametivannet andnud. Aga meil on üks vakants valitsuses veel ja see on siseministri koht. Võin öelda, et kõik spekulatsioonid, mis meedias on olnud nime osas, on valed.

Aga tegelikult loodan ma esitada ministrikandidaadi erakonna volikogule selle nädala lõpus. Me teeme elektroonilise volikogu hääletuse ja ma usun, et me järgmise nädala jooksul saame uue siseministri paika. Aitäh!

Juhataja
Nüüd on sõna justiitsminister Raivo Aegil.

Raivo Aeg
(Algul räägib ilma, et mikrofon oleks sisse lülitatud.) No nii, ma pean uuesti alustama? Tere! Tänan head Jüri heade õnnesoovide eest. Tõepoolest, aastal 1918 ööl vastu 12. novembrit võeti sakslastelt üle Tallinnas asuvad politseijaoskonnad ja tänu sellele hakati 12. novembrit tähistama sellest ajast alates politsei aastapäevana.

Tõsi küll, kahjuks tänasel päeval seda enam nii jõuliselt ei tähistata, kuna siin kümmekond aastat tagasi organisatsioonid liitusid ja võib-olla see erinevate organisatsioonide ühine tähtpäev on natukene ähmastunud. Aga sellegipoolest mina olen, jah, sellest ajast, kui politsei oli veel omaette organisatsioon ja suurejooneliselt seda politsei aastapäeva tähistasime. Nii et ka mina soovin omalt poolt nii endistele kui ka praegustele korrakaitsjatele edu ja jaksu. Olge tublid ja hoidke lippu sama kõrgel, kui see on siiamaani olnud.

Peaminister rääkis siin just pikalt, milliseid koroona levikuga seotud piiranguid Vabariigi Valitsus on kehtestanud, mida me oleme arutanud. Tõepoolest, me ei ole täna ju valitsuse reglemendiga või dokumendiga, valitsuse korraldusega kehtestanud maskikandmise kohustust. Aga eks see, et teda nüüd ei ole paberile pandud ja et peaminister ja riigisekretär ei ole seda allkirjastanud, on tekitanud ka omajagu poleemikat, et kas see on ikka õiguslik, on ta nüüd korraldus või on ta soovitus, kas peab või kuidas sellesse tuleb suhtuda.

Tõepoolest, täna on ta selline valitsuse tugev soovitus, just lähtudes sellest, et nii teadusnõukoda kui ka terviseamet on pidanud maskikandmist avalikes kohtades, rahvarohketes kohtades, näiteks ühistranspordis ja kauplustes, väga tõhusaks meetmeks sellesama piisknakkuse leviku tõkestamisel.

Nüüd, teine küsimus on olnud see, mida me oleme ka öelnud, et kui me sellist head ühiskondlikku kokkulepet ja üksteist toetavat arusaamist ei leia, siis võib-olla järgmine samm peaks olema see, et ta siis valitsuse korraldusega kehtestada kohustusena nendes samades kohtades, kus leviku tõenäosus võib osutuda kõige suuremaks.

On tekkinud küsimus, avalik poleemika – siin on ka meedias erinevad inimesed seisukohti avaldanud –, kas siis valitsusel on selline õigus, kas terviseametil on selline õigus. Justiitsministeeriumis me oleme läbi viinud sellekohase analüüsi ja oleme jõudnud järeldusele: tõepoolest, nii terviseametil kui ka Vabariigi Valitsusel on õigus kehtestada kas maskikandmise kohustus või, nagu me oleme seda laiendanud, suu ja nina katmise kohustus.

See tuleneb siis nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse paragrahvist 28. Loomulikult, kui peaks selline reglement vastu võetama, siis on neli sellist põhilist aspekti, millega selle juures peab arvestama.

Esiteks, selleks peab olema siis tõepoolest terviseameti sisend ja soovitus, mis tugineb siis nii laboratoorsetele kui ka kliinilistele andmetele, et see on tõhus ennetav meede. Nõue peab olema kindlasti proportsionaalne. Väga oluline on ka see, et kui me selle kohustuse peaksime kehtestama, siis ta peaks olema ajaliselt piiratud, see tähendab, ta ei saa olla lõpmatu tähtajaga.

Ja on ju ka see küsimus, et kas seda peaks tegema terviseamet või Vabariigi Valitsus. Nüüd see tulenebki asjaolust, et kui sellel on ulatuslik sotsiaalne või majanduslik mõju – me kevadel muutsime, eks, seda nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadust, siis me lisasimegi selle juurde, et kui sellel on ulatuslik majanduslik või sotsiaalmajanduslik mõju –, siis Vabariigi Valitsus peab võtma selle vastutuse.

Nii et selles mõttes päris kindlasti on see volitus olemas nii terviseametil kui ka Vabariigi Valitsusel. See on justiitsministeeriumi seisukoht. Igal inimesel võib olla oma erinev seisukoht, loomulikult.

Mida ma veel tahan ära märkida, on see, et täna parlamendis on juba vastu võetud või peaks saama vastu võetud kaks olulist põhialust: kriminaalpoliitika põhialused ja õiguspoliitika põhialused, mis siis järgmiste aastate jooksul kaht sellist väga olulist valdkonda nii-öelda raamdokumendina peaksid ääristama ja sisustama.

Me oleme pikalt seda oodanud ja ma loodan tõepoolest, et täna riigikogu selle otsuse teeb. Nii et head lugemist ka nende dokumentide jaoks. Aitäh!

Juhataja
Annan sõna sotsiaalminister Tanel Kiigele.

Tanel Kiik
Tervist ka minu poolt! Koroonaviiruse levik on ootuspäraselt tõusuteel, murettekitavalt kiires tõusufaasis. Vaadates viimaste päevade mõningast stabiliseerumist, siis tänane number loomulikult on murettekitav.

Me teame, et on hakatud rohkem testima lähikontaktseid, mis kahtlemata on andnud oma panuse sellesse, et ka positiivsete testide arv on olnud kõrgem. Aga loomulikult, niivõrd kiire leviku puhul on väga suur risk, et haiglasüsteemi võimekus pannakse tõsiselt proovile, et me ei suuda enam lähikontaktseid tuvastada. Selles vaates valitsuse kehtestatud suunised ja ka reeglid, mis täna, nagu peaminister ütles, juriidiliselt ära vormistatakse, on ütlemata olulised, et neid täidetaks.

Kui me räägime distantsihoidmisest, maskikandmisest, haigena kodus püsimisest, siis need põhilised reeglid tegelikult on kõige efektiivsemad viiruse leviku tõkestamisel. Need on meie parim võimalus vältida riigi täielikku või suureosalist kinnipanekut, tagada plaanilise ravi osutamine ja haridusvaldkonnas maksimaalses mahus just nimelt kontaktõppe võimaldamine.

Me teame, et viirus on jõudnud peaaegu igasse sektorisse. Me oleme näinud seda nii siseturvalisuse valdkonnas, kaitseväes, vanglas, haridusasutustes, hooldekodudes kui ka haiglates. See on arusaadav, kuna viiruse levik ongi juba piisavalt laiapõhjaline. Ehk igas kohas viibides, siseruumis viibides, mis tahes töökohal olles tuleb mõelda selle peale, kas ma ise kaitsen enda tervist, kas ma hoian teiste tervist. Seda tuleb mõelda koolis tegutsedes, haiglas, hooldekodus kedagi külastades või töötades, aga samamoodi ka igas viimses kui kontoris kuskil kohvinurgas ühiselt aega veetes.

Kõigi meie ühine pingutus on ainukene võimalik meede viiruse reaalse kontrolli alla saamiseks. Väga loodan, et siin Eesti elanikud ilmutavad samasugust vastutustundlikkust ja mõistlikkust nagu kevadel, kus Eesti tegelikult sai viiruse olukorraga võrreldes Euroopa riikidega võrdlemisi hästi toime. Ja ka praegu tegelikult meie näitajad on veel Euroopa mõttes ühed madalamad. Meist kõigist sõltub see, kas see nii ka püsib.

Valitsus on omakorda lisaks meetmetele toetanud taas tervisevaldkonda kriisi ohjamisel. Ühest küljest on teisipäeval tehtud põhimõtteline kokkulepe, mis puudutab kiirabile ja haiglatele lisavahendite andmist just nimelt COVID-19 patsientidega tegeleva personalile, et oleks tagatud piisavalt inimesi, mis on kõige väärtuslikum ressurss mis tahes kriisi lahendamisel.

Samamoodi tehti täna ära ametlik otsus, mis puudutab Vabariigi Valitsuse reservist 4,8 miljoni euro eraldamist tõesti testimisele, mis hõlmab nii PCR-testide täiendavat mahtu kui ka antigeenitestide soetamist Euroopa Liidu ühishanke kaudu.

Me räägime suurusjärgus 200 000 testist, mida me taotleme. See annab võimaluse teatud kohtades, teatud olukordades kiiremini tuvastada positiivsed. Näiteks on see hooldekodus toimuv puhang või mis tahes töökollektiivis tekkinud olukord, kus on vaja kiirelt teada saada, kes on lähikontaktsed või kes on juba nakatunud, et inimesed isoleerida ja vältida viiruse edasist levikut.

Me võtame need esimesel võimalusel paralleelselt PCR-testidega kasutusele. Ja loomulikult esialgu eeldab see seda, et antigeenitestiga tuvastatud positiivne tuleb üle veel diagnoosida PCR-testiga, aga see annab meile ajalise võidu. Ja ajaline võit on hästi oluline viiruse leviku pidurdamiseks mis tahes asutuses. Nii et väga tunnustan valitsust nende otsuste eest, mis teisipäeval ja täna langetati. Need annavad järjekordselt lisapanuse viiruse leviku tõkestamisse.

Peaminister ütles õigesti, et käimas on heategevuslik liikumisnädal. Füüsiline aktiivsus vabas õhus on praegu ka väga tervitatav. Võiks öelda, et COVID-19 pandeemia ajal just nimelt vabas õhus liikumine on veelgi olulisem ja mõistlikum kui võib-olla tavalises olukorras.

Maailma diabeedipäeva raames korraldavad Eesti Laste ja Noorte Diabeediühing, Eesti Diabeediliit, Tartu Suusaklubi, Eesti Suusaliit ja tervishoiuettevõte Novo Nordisk heategevuslikku liikumisnädalat diabeetikute toetuseks. Siin nüüd toimuvad erinevad üritused, virtuaaljooksud ja kõnnid just nimelt välitingimustes. See raha suunatakse siis Eesti Laste ja Noorte Diabeedi Ühingule diabeedilaagri ja haridusprogrammi toetuseks. Täpsemat infot on võimalik saada lehelt www.diabeedipaev.ee.

Nii et soovitan kõigil tutvuda, anda enda panuse just nimelt nende laste ja noorte toetamisse. Nagu peaminister ütles, tegemist on väga raske ja kroonilise haigusega, mille puhul igasugune lisatugi on kahtlemata tervitatav.

Räägin siis kahe sõnaga ka testimise metoodikast, täpsemalt statistikast. Eile on terviseamet andnud täpsemad selgitused, mis puudutavad esmaste testide ja korduvtestide eristamist. Ma täna räägin selle igaks juhuks üle.

Seni tõesti terviseamet on oma statistikas välja toonud iga inimese kohta ühe testi. Piltlikult öeldes, kui inimene tegi kevadel ühe testi, mis oli negatiivne, ja nüüd tegi sügisel uue testi, siis teda loeti nii-öelda korduvtestijaks, hoolimata sellest, et tegemist loomulikult oli juba nüüd uue olukorraga.

Edaspidi me toome statistikas ära siiski kõik testide arvud, mis tähendab seda, et täna näiteks tehti suurusjärgus 5300 testi kokku, nende seas on siis nii-öelda esmaseid natuke üle 3000. See ei muuda mingilgi määral seda, kui palju on nakatunuid ühiskonnas, kui palju on haigestunuid diagnoositud. See ei muuda ka seda, mis on kahe nädala peale 100 000 elaniku kohta nakatumisnäitaja.

Peamised indikaatorid, mõõdikud, mida arvestame nii meie kui ka ECDC, jäävad kõik paika. Küll aga see tegelikult näitab, et positiivsete testide osakaal on siiski olnud mõnevõrra väiksem, kui see on viimasel ajal tundunud.

Põhjus on selles, et meil on suurusjärgus 100 000 inimest, kes on teinud testi kas siis kevadel-suvel ja sügisel uuesti või on teinud seda isegi mitmel korral. Nende puhul on loogiline tegelikult arvestada, et tegemist on erinevate episoodidega, tegemist ei ole enam nii-öelda kordustestiga traditsioonilises mõttes, vaid tegemist on lihtsalt uue testiga, mis tegelikult on näiteks tulenevalt praegu välismaal viibimisest või lähikontaktne olemisest või näiteks külmetusest või muust seesugusest olukorrast.

Täpselt selgitused on terviseamet andnud, anname neid nädala jooksul veel. Saan aru, et sellised metoodikamuudatused või statistikamuutused tekitavad alati küsimusi ja see on arusaadav, aga ma arvan, et oli õige see muudatus sisse viia. See on tegelikult samasugune praktika, mida kasutavad ka meie naaberriigid, näiteks Läti-Leedu, aga ka muud maailma riigid.

Kevadel oli testimisloogika hoopis teine kui praegu. Kevadel tehti ühe inimese kohta tihti neli-viis testi ja toona me ei tahtnud tekitada segadust, kus me ütleme näiteks, et kolm positiivset testi on tehtud, aga tegelikult see on üks inimene. Praegu on tegelikult olukord teine, me testime hoopis laiamahulisemalt, me testime pigem erinevaid inimesi, mitte ei tee ühele inimesele kolme-nelja testi.

Selles vaates on ka mõistlik, et arvestades viiruse leviku perioodi pikkust – enam me ei räägi siin ühest kuust või poolteisest kuust, kus inimene tõenäoliselt nakatus ühe korra, vaid nüüd me räägime juba peaaegu üheksast kuust, varsti kümnest kuust – ongi sellised muutused mõistlik ellu viia.

Kokku on Eesti Vabariigis tehtud ligemale 400 000 testi, neist on siis olnud esmaseid teste suurusjärgus 300 000 ja 100 000 testi on olnud need, mille puhul inimene on teinud selle siis teist või kolmandat korda. Neid muutusi edaspidi siis kajastame ka jooksvas statistikas, tehakse vajalikud korrektuurid andmebaasides, et vältida mis tahes niisuguseid dubleerimisi või muid segadusi.

Loomulikult, kui on küsimusi, siis terviseamet või ka sotsiaalministeerium hea meelega aitab selgitada, miks üks või teine number on mõnevõrra erinev või muutunud. Aga nagu viitasin, kaks peamist numbrit – nakatunute arv ööpäevas ja kahe nädala näitaja, nakatumisnäitaja, mida rahvusvaheliselt võrreldakse –, need ei ole muutunud. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Nüüd on ajakirjanikel võimalus küsida. Öelge oma nimi, väljaanne ja kellele küsimus on suunatud ning küsime läbi mikrofoni. Esimene soov tuli siit.

Sven Soiver, TV3
Küsimus peaministrile ja sotsiaalministrile. Ma küsin nende maskide kohta, et miks te ei pane seda kohustusena, vaid kasutate siin erinevaid termineid – "soovitus", "tungiv soovitus", "tugev soovitus". Kas see ei looks ka sellist kindlustunnet poepidajatele, transpordifirmadele? Sest järgmine nädal ilmselt satub inimesi, kes ütlevad, et ma ei pane seda maski ja te ei saa mind sundida, te ei saa mind ka poest välja visata.

Ja sellega seoses siis järgnev küsimus: kuidas te vaatate seda olukorda, et kuidas läheb, kas on vaja järgmisi samme – kas see on mingi nakatunute arv või see on mingisugune visuaalne hindamine, et palju inimesi hakkab maske kandma?

Jüri Ratas
Aitäh selle küsimuse eest! Ta ei ole täna… Teeme ühe asja selgeks: ta ei ole täna kohustus, ta on tõesti väga tungiv, väga jõuline ja väga konkreetne soovitus, et tuleb maski kanda kaubanduskeskustes ja ühistranspordis.

Nüüd, kuidas seda jälgitakse? Nagu ma ütlesin, seda jälgib selle nädala jooksul terviseamet. Eks ta teeb ühelt poolt visuaalseid jälgimisi, see on peamine, aga teeb ka teisi jälgimisi, mis tal on võimalik teha.

Nüüd, te tõite selle näite, et keegi ütleb, et aga ma ei pane maski. Noh, siis ta täna ei pane maski. Me oleme väga selgelt öelnud ka välja seda, et igal juhul lapsed, kes on alla 12-aastased, igal juhul inimesed, kellel on meditsiiniline näidustus, ei pea maski kandma. Kui see muutub kunagi ka kohustuseks, siis ma olen täielikult seda meelt, et inimesed, kellel on meditsiiniline näidustus ja kes ütlevad, et mul on meditsiiniline näidustus, ei pea maski kandma. Paljudel inimestel on, mõni ei saa maski kanda, ja sellega tuleb arvestada.

Mis on siis nüüd vahe, kui ta ühel hetkel reaalselt muutub kohustuseks? Kui ta muutub kohustuseks, siis loomulikult on ka seaduses ette nähtud sanktsioonid. Nii et hetkel neid sanktsioone loomulikult ei rakendata, sest see on tõesti, nagu me oleme öelnud, väga konkreetne ja väga selge niisugune viimane soovituspiir.

Täna me näeme, et nii teadusnõukoja kui ka terviseameti positsioonid on selles mõttes ühtlustunud võrreldes ka, ütleme, kevadise ajaga. Öeldakse, et maskidest on kasu. Maskidest on kasu tegelikult mõlemale poolele. Aitäh!

Tanel Kiik
Tänan! Vabariigi Valitsuse peamine eesmärk ei ole mitte Eesti inimesi trahvida ja sanktsioneerida, vaid valitsuse eesmärk on viiruse levikut tõkestada.

Me oleme läinud tõesti sellisest pehme soovituse faasist nüüd jõulisema suunise faasi. Nagu peaminister kirjeldas, on variant nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse alusel kehtestada ka lauskohustus, mis oleks tõesti ka trahvitav. Aga nagu ma ka viitasin, siis ega trahvimine või karistamine pole omaette eesmärk.

Praeguse leviku tingimustes, vaadates ka tegelikult juba esmast reaktsiooni valitsuse antud suunisele, siis väga mitmed ühistransporditeenuse vedajad on asunud tegema ettevalmistusi, ka teavitustöö mõttes, samamoodi erinevatest kaubandusettevõtetest on juba tulnud uudiseid, kus jagatakse tasuta maske külastajatele, ja on näha ka tellimuste arvu kasvu.

Minu soovitus jätkuvalt on ka tööandjatele jõulupidude ja igasuguste selliste ürituste raha suunata tänavu töötajate tervise kaitsesse. Tellige ettevõtete poolt töötajatele korduvkasutatavad maskid, seal tekib mastaabiefekt samuti, võrreldes sellega, kui igaüks ühekaupa ostab, ja saab suure tõenäosusega toimivama ja tegusama töökollektiivi järgnevateks rasketeks kuudeks. Nii et need on need peamised kaalutlused ja põhjused.

Loomulikult sada protsenti ei saa välistada, et mingil hetkel me jõuame sellesse olukorda, kus tuleb see teha ka lauskohustuseks. Aga ma arvan, et selline mõõdukas ja tasakaalukas lähenemine valitsuse poolt, samm-sammult otsuste tegemine, mitte lausranget teed minek ongi olnud mõistlik ja see on olnud proportsionaalne viiruse leviku olukorraga Eesti Vabariigis.

Juhataja
Rahandusminister soovis ka sõna.

Martin Helme
Ma tahaks ka siin paar asja juurde lisada. Minu meelest meil selle maskiteemaga on nii, et sellele keskendutakse liiga palju.

Ma vaatan seda, et näiteks Belgias kehtestati kohustuslik mask ja ülirangelt jälgiti seda, trahvid tohutu suured. Luksemburgis täpselt samamoodi juba augustikuus. Belgias on nakatumisnäit 1400 ja surmade arv on väga suur.

Ma ei vaidle siin praegu vastu või ei sea kahtluse alla seda, et mask aitab, ja ma ei tahaks kuidagi kellelegi jätta muljet, et seda soovitust ei maksaks järgida. Aga on enesepettus arvata, et maskid üksinda on see viis, mis aitab meil viiruse kontrolli alla saada või viirust päriselt nagu välja juurida. See kindlasti nii ei ole.

Ja nagu peaminister ütles, see hoiak või suhtumine maskidesse hakkab teadlaskonnas muutuma, ütleme, ühetaolisemaks, aga vaidlused selle üle, kui tõhus ta on või kui palju sellest kasu on, on üleval ka Eesti teadlaste hulgas ja need on üleval ka maailma teadlaste hulgas.

Aga siin on nüüd veel üks aspekt. Jättes kõrvale selle, et kas see maskide teemal vaidlemine on asendustegevus või mitte, kindlasti me peame vaatama rahvakogunemisi või tihedalt rahva koosolemise olukordi täpselt samamoodi väga rangelt. Siin on palju väiksem soov seda teemat torkida, sest sel on kohe otseselt majanduslik mõju mitmetele sektoritele, alates kaubandusest, lõpetades meelelahutusega, ja selles mõttes, et vältida neid vaidlusi, siis me tegeleme millegi muuga.

Aga kõige olulisem vaidlus on meil ikkagi selles, kas me tahame, et Eesti oleks selline riik, kus politsei põhiressurss läheb selle peale, et kimbutada kodanikke maski teemal. Vastus on, et ei taha. Aitäh!

Juhataja
Võtame järgmise küsimuse. Palun!

Karoliina Hussar, Delfi
Küsimus eeskätt peaministrile ja rahandusministrile. Kas rahvahääletuse toimumine 25. aprillil on välistatud? Kas lükkate selle edasi ja millest see sõltub?

Jüri Ratas
Aitäh! Kas on välistatud? Ei, me oleme kokku leppinud, punkt üks, et rahvahääletus toimub.

Me tegeleme praegu päris intensiivselt tegelikult tehniliste küsimustega, sest kuna seadus näeb ette uusi reegleid alates 1. jaanuarist ja see tähendab teatud infotehnoloogilisi arendusi, siis me oleme nendega viimastel päevadel tegelenud, nii ka täna.

Ja tõesti, meie soov on see, et viia aprillikuus, nagu me oleme öelnud, aprillis või siis, ma ei tea, mais, kuni maikuu keskpaigani, see rahvahääletus läbi, nii et… Kas toimub rahvahääletus? Jaa, see on ju koalitsioonileppe punkt ja loomulikult me seda täidame. See eeldab riigikogus kaht lugemist. Aga jah, praegu on peamine fokuseering olnud viimastel päevadel just tehnilistel küsimustel.

Me soovime siin saada selgust, et need toimuksid kindlasti turvaliselt ja et see uus süsteem saaks ka piisavalt testitud. Nii et sellega hetkel tegeletakse. Aitäh!

Martin Helme
Jaa. Ma ütleks, et välistatud on see, et rahvahääletust ei toimu.

Meie selge ajaraam või ajahorisont on järgmise aasta aprill. Kas see on aprilli esimene, teine või kolmas pühapäev, seda me siin praegu täpsustame. Me täpsustame seda koostöös valimisteenistusega. Ja valimisteenistus on meile toonud teatavad sellised tehnilised murekohad, millesse ma praegu sisus ei lähe, sest need ongi täiesti tehnilised.

Aga ma nagu ei muretse selle pärast üldiselt mitte. Ega siis see demokraatia toimimine ei saa sõltuda sellest, kas meil mõni uus plugin või moodul saab valmis või ei saa valmis.

Rahvahääletus on väga lihtne asi. Sul on vaja valimisõiguslike nimekirja ning sedelit, kus peal on küsimus ja kastikene jah-iga ja kastikene ei-ga. Kui vaja on, siis teemegi paberi peal. Ega selle tõttu meil rahvahääletus ära ei jää, et mingi plugin jääb tegemata. Aitäh!

Juhataja
Võtame järgmise küsimuse, siit kõigepealt.

Ildar Nisametdinov, venekeelne "Aktuaalne kaamera"
Ma jätkan samal teemal. Kas küsimus ikkagi on kokku lepitud, kuidas see kõlab?

Ja punkt kaks: Keskerakonna esindajad on väitnud, et kaalumisel on ka mitme küsimuse panek hääletusele. Kas sellest variandist on nüüd lõplikult loobutud?

Jüri Ratas
Aitäh! Me töötame tõesti täna ühe küsimuse osas rahvahääletusele panekul. Kas küsimus on kokku lepitud? Ma arvan, et küsimus on põhimõtteliselt kokku lepitud. Aga kuna me tegeleme ka selle eelnõuga, siis ma arvan, et lõplik kokkulepe on siis, kui kõik need detailid on kokku lepitud.

Ma arvan, et me oleme sellele põhimõtteliselt jõudnud väga lähedale, sellele kokkuleppele. Aga me tahame, nagu ütles Martin ja nagu ütlesin ka mina, teatud tehnilised küsimused siin lähipäevadel veel ära lahendada.

Elo Ellermaa, "Aktuaalne kaamera"
Jätkan nende õnnetute maskide teemal. Kas ma saan õigesti aru, et täna valitsus istub veel koos ka kabinetis, et need otsused, mis sealt tulevad, need on ikkagi... maskide osas on see ikkagi praegu tungiv soovitus? Kas see järgmine nädal võib muutuda kohustuseks?

Jüri Ratas
Täna istub kabinet pärast lõunat koos, sellest saate õigesti aru. Kas täna kabinet hakkab tegema maske kohustuslikuks? Vastus on: ei hakka.

Maskid jäävad nii, nagu me ütlesime teisipäeval välja või ütleme täna välja, et see on siis, kes ütleb, see on tungiv soovitus, kes ütleb, et see on jõuline soovitus. Aga nii see jääb.

Kas maskid võivad kunagi saada kohustuslikuks? Seda on väga keeruline täna öelda, aga vastus on: teoreetiliselt jah. Aga selleks tuleb teha uus otsus. Seda otsust hetkel ei ole. Aitäh!

Juhataja
Võtame järgmise küsimuse siit.

Marian Võsumets, Kanal 2
Küsimus rahandusministrile ja peaministrile. Mis on teie nägemus ja kas see nägemus on sama selles osas, mida selle abielureferendumi tulemusega peale hakata?

Martin Helme
Abielureferendumi kohta on meil koalitsioonilepingus punkt. Ja punkt ütleb seda – ma mälu järgi tsiteerin –, et kõigepealt me teeme, viime läbi selle rahvahääletuse ehk referendumi. Kui rahvahääletuse tulemus on positiivne, siis me teeme ka põhiseaduse muudatuse. Nii et see on meil koalitsioonis fikseeritud asi. Aitäh!

Jüri Ratas
Aitäh! Kõigepealt see, miks ta koalitsioonileppesse tekkis, seda on kirjeldatud. Eks see läbirääkimiste algus oli üks, see oli see, kus oli tegelikult ju laual väga selgelt, et kooseluseadus tuleb tühistada. See kompromiss, milleni jõuti, oli seesama abielureferendum.

Abielureferendumi mõte on hetkel see, et küsida, kas see põhimõte, mis on perekonnaseaduses kirjas, kas Eesti inimesed seda toetavad, et abielu on mehe ja naise vahel, või ei toeta. Aitäh!

Juhataja
Kas on veel küsimusi? Kui ei, siis on pressikonverents tänaseks lõppenud. Palume intervjuusid teha hajutatult. Aitäh!
 

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-