Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 13. detsember 2007

Vabariigi Valitsuse pressikonverents
Neljapäev, 13. detsember 2007

Juhataja Inga Jagomäe
Head ajakirjanikud! Peaminister Andrus Ansip on Lissabonis ning teadus- ja haridusminister Tõnis Lukas täna siis peaministri rollis. Ta annab ülevaate istungipunktidest.

Tõnis Lukas
Tänane valitsuse istung kestis tükkmaad kauem kui eelmine, kus püstitati ajakirjanduse andmetel omamoodi rekord. Praegu kestis istung peaaegu poolteist tundi ja arutusel olid väga palju olulised punktid. Neid oli paljudest valdkondadest kuni selleni välja, et valitsus otsustas eelnõusid, mis puudutavad nakkevõrke, ääremõrdasid, liivi ja kuuritsat ja ka näiteks Eesti kodanike DNA proovide Rootsi Kuningriiki uurimisele saatmist. Aga sellised kompleksemad ja tõsist arutelu puudutavad punktid olid tulumaksuseaduste muutmisega seonduvad kaks seadusemuudatust, nendest räägib rahandusminister Ivari Padar.

Teiseks suuremaks teemaks kujunes välismaalaste ja elamislubadega seonduv. Välismaalaste riiki lubamise korras tehakse teatavaid muudatusi. On teada, et mitmetes majandusharudes on töötajaid ja spetsialiste puudu. Tööandjad on taotlenud pidevalt aastas võimaliku sissetoodava tööjõukvoodi suurendamist. Taotlus on olnud suurusjärgus aastas 1500, aga prognoositakse, et tegelikult ettevõtjatel oleks neid töötajaid veel rohkem vaja. Näiteks 2007. aastal oli sisserände piirarvuks 686. Nüüd valitsuse ettepaneku järgi suureneks see poole võrra, nii et see arv ületaks natuke 1300. See ei ole loomulikult niipalju, kui meie ettevõtjad soovivad, aga ta on siiski teatav areng. Valitsus on siin tagasihoidlik ja ei suurenda ka ajutiste töölubade andmise kvooti aastas liiga palju, sest me oleme kokku leppinud, et kodakondsus- ja migratsioonipoliitikaga seonduvaid põhimõttelisi muudatusi see valitsuskoalitsioon ei tee.

Aga tehnilisi ja ka protseduure puudutavaid muudatusi on siin sees siiski. Lühiajalise töötamise regulatsiooni puhul kaob nõue, et seadmete paigaldajate ja oskustööliste lühiajalisel Eestisse tööle lubamisel on vaja valitsuse liikme toetuskirja, siseministri otsust - puht protseduuriline küsimus. Samas paneme me konkreetse lävendi palkadele, et ei oleks tegemist palgadumpinguga tööjõu sissetoomisel. See huvitab kindlasti Eesti oma töötajaid, et ettevõtjaid, kes tahavad suruda oma töötajate palgataset alla, neid valitsus ega riigi poliitika ei peaks soosima. Tööturuameti otsimisperiood, mil vajalikke spetsialiste otsitakse siseriigist ja alles siis on võimalik väljapoole pöörduda, lühendatakse kahelt kuult kolmele nädalale ja tehakse niisugused mõned protseduurilised muudatused veel.

Taustaks on arutelu, mis toimub Euroopa Liidus - teatud sinise kaardi juurutamine - aga siin on praeguseks veel käimas arutelud Euroopa Liidus. Eestil on oma suhteliselt konservatiivne seisukoht, mida me siis Euroopa Liidu erinevatel foorumitel kaitseme. Meie huvides on, et ka Euroopa Liidu ühtse poliitika põhimõtted siin kindlustaksid, et mingil hetkel ei hakataks vähekvalifitseeritud tööjõudu massiliselt Euroopa Liitu tooma, mis siis mingil hetkel võib Eestisse rännata. Nii et Eesti jätkab siin oma konservatiivset suunda kindlasti.

Valitsus muutis kodakondsuse ja elamisloa taotlemisega seotud korda puuetega inimestele. Vaja on muidugi ekspertkomisjoni ja ekspertarsti seisukohta, kui puue on nii tõsine, et ei saa terviseseisundi tõttu sooritada eesti keele, kodakondsuse seaduse ja põhiseaduse tundmise eksameid üldkorras, siis tehakse teatavaid erandeid.

Valitsus kiitis heaks muudatused autoriõiguse seaduse muutmiseks. Edaspidi on õigus raamatukogudel pärast aasta möödumist sellest hetkest, kui helikandja on raamatukogufondi arvatud, laenutada seda ilma autorilt luba küsimata. Siin on kindlasti justiitsministril informatsiooni, kuidas asi käib. Justiitsminister ja kultuuriminister omavahelistes aruteludes jõudsid nende tähtaegadeni helikandja laenutamisel. Seni pidid raamatukogud iga koju laenutamise puhul eraldi autoritega ühendust võtma või ütleme siis, õiguste omajatega ühendust võtma.

Valitsus andis arvamusi mitmetele ettepanekutele seadusemuudatusteks, mis on algatatud Riigikogus. Valitsus toetas näiteks kultuurikomisjoni seadusemuudatust, millega on õpetajatel lasteaias õigus oma esindajaid nimetada lasteasutuse hoolekogudesse tulevikus. See on kindlasti oluline, et lasteaedades oleks õppeprotsessi ja pedagoogilist asja tundvad inimesed hoolekogu liikmed. See on üks samm lasteaedade haridussüsteemi osaks kujundamise teel. Nii et me toetasime seda Riigikogust tulnud ettepanekut. Võin öelda, et riiklik poliitika, mida valitsus ja Riigikogu koos teevad, on viimas lasteaedades selleni, et meetmed, mida ka teile on siin pidevalt tutvustatud, on ka omavalitsustes mõju avaldanud. Paljud omavalitsused on näiteks lasteaednike palku riigi poliitika toel tõstnud üldhariduskoolide õpetajate palga tasemele. Nii et hüppelisi palgatõuse on paljudes omavalitsustes lasteaiapedagoogidel ja see toob kindlasti meie laste juurde juba õrnas eas väga head pedagoogid.

Valitsus kinnitas riikliku pensionikindlustuse registrisse kantava 2008. aasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa. Osa arvestuslikuks keskmiseks suuruseks on 30 681 krooni. Otsus on vajalik pensionikindlustuse seaduse alusel sätestatud pensionikindlustuse aastakoefitsiendi ja kindlustuse osaku suuruse arvutamiseks. Valitsus andis veel maad munitsipaalomandisse ja arutas kodakondsuse andmisega seonduvat. Palju oli üleval erinevaid ülevaateid Euroopa Liidu erinevatest nõukogudest, kus ministrid on osalenud. Muuhulgas kiitis valitsus heaks Eesti ühinemise rahvusvahelise raudteeveo konventsiooniga COTIF.

Lõpetuseks arutasime me valitsusdelegatsiooni edasist käitumist läbirääkimistel TALOga. Te teate, et teenistujate ametiühingu liitude organisatsioon ja valitsusdelegatsioon pidasid sel nädalal ühe istungite vooru, mille järel TALO esindus on pöördunud riikliku lepitaja poole. Võib kohe öelda, et ajakirjandusse jõudnud käsitlused, nagu seal milleski kokku ei oleks lepitud, ei ole päris õiged. Kokku lepiti päris olulistes asjades, mille juurde enam tagasi pöörduda ei ole vaja. Nimelt võeti võimaliku kokkuleppe teksti aluseks TALO ettepandud tekst. See on metoodiliselt oluline muudatus, kus me aktsepteerisime TALO initsiatiivi.

Teiseks näiteks kõrghariduse ja teadusasutuste töötajate ametiühing Universitas kiitis valitsust ja tõstis esile, et valitsus on eelarve eelnõu tegemisel, mis on nüüd Riigikogus juba heaks kiidetud, arvestanud lubadusi, mis on kõrgkoolide, ülikoolide ja teadusasutuste rahastamisel antud ja nendel pretensioone ei ole. Nii et üks väga oluline ametiühing on tunnustanud valitsuse kui partneri tegevust.

On ülesse jäänud mõned vaidlused. Üks neist on Haridustöötajate Liiduga. Vaidlust ennast ju väga ei olegi, sest ka Haridustöötajate Liidu esindaja Sven Rondik TALO läbirääkimistel tunnustas haridusministeeriumi pingutusi ja seda, et tõesti üle aegade suurim alammäärade tõus on eelarves ette nähtud järgmiseks aastaks. Aga Haridustöötajate Liit taotleb suuremat tõusu. Mina tegin ettepaneku, millest ma täna siis valitsust ka informeerisin, et haridusministeerium hakkab nüüd ühe TALO osapoolega ehk Haridustöötajate Liiduga eraldi läbirääkimisi pidama ja me kutsume läbirääkimistele kolmandaks osapooleks ka omavalitsuste liidud. Vastava kutse ma eile saatsin välja. Olen saanud nii Haridustöötajate Liidult kui omavalitsuste liitudelt nõustuvad vastused, nii et esmaspäeval toimub kolmepoolsete läbirääkimiste esimene voor. Eesmärgiks on loomulikult töörahu säilitamine, sest Eesti haridussüsteemis on väga positiivseid märke praegu ja niisugust rahastamise tõusu kui järgmisel aastal, kordan veelkord, pole kaua aega olnud. Ma loodan, et me saame nendes piirides ka Haridustöötajate Liiduga kenasti kokkuleppele, aga selleks on vaja täpsustada mõned asjad omavalitsustega, sest omavalitsused on suurele osale üldhariduskoolide õpetajatest palga maksjad.

Võin öelda, et riigi poolt on hariduspoliitiline meede, et me räägime õpetajate alammäärade tõusust. Poliitilistes diskussioonides ja ka ajakirjanduses tihti ei käsitleta alammäärasid spetsiifiliselt õigesti ja jutt näitab väga tihti, nagu alammäärade puhul oleks tegemist õpetajate kätte saadava palgaga. Tegelikult räägime me ikka alammääradest. Näiteks ka riigi poolt omavalitsustele suunatud summad õpetajate palkade maksmiseks ületavad alammääradeks arvestatuna õpetajate üldarvu vajalikke summasid ligi 30% võrra. Siin on omavalitsustel päris oluline võimalus teha ka ise otsuseid palkade diferentseerimisel. Me jätkame ka edaspidi alammääradest kõnelemist, aga vaja oleks sisse tuua ka üldine teadmine selle kohta, et see ei ole veel kogu palgaraha. Lisaks juba omavalitsustele suunatud palgafondile 2007. aastal on nüüd sügisel haridusministeerium reservi arvelt suunanud omavalitsustele õpetajatele palkade maksmiseks täiendavalt 58 miljonit krooni, mida ilmselt kasutatakse kas aastalõpu preemiate või muude lisatasude jaoks.

Nii et see süsteem on keerulisem. Selles süsteemis on päris palju vahendeid, mis annaksid võimalust, kui Haridustöötajate Liit taotleb ka alammäärades valitsuse poolt senipakutule lisa määramist. Me võime näiteks kokku leppida noorempedagoogi palga alammäära tõstmist rohkem kui 20% võrra ja ka pedagoogijärgu tõstmist rohkem kui 20% võrra. Aga nendes asjades räägime me juba kolmepoolselt siis edasi. Veelkord rõhutan, et need pakkumised, mida praegu ametlikult valitsusdelegatsioon on teinud, on üldharidus- ja kutseõppeasutuste pedagoogide palkadeks noorempedagoogi puhul, s.o siis kogu süsteemi alammäär 9369 krooni, pedagoogi puhul 9912 krooni, vanempedagoogi puhul 11 328 krooni. Vanempedagooge on ligi viiendik kogu üldharidussüsteemis töötavatest pedagoogidest. Ja pedagoog-metoodiku palk 13 680. Nii et need on erinevad tasemed ja jutt käib nendest. See olgu siis täpsustuseks öeldud ka minu kui haridusministri poolt.

Juhataja
Aitäh! Kui rahast juba juttu oli, siis ma annakski sõna edasi siin Ivari Padarile. Palun.

Ivari Padar
Valitsus arutas täna ka linnukasvatusprobleeme ehk siis valitsusest läks läbi eelnõu, millega eraldati Vabariigi Valitsuse reservist peaaegu 4 miljonit krooni meie linnukasvatust tabanud raske viirusnakkusega seotud probleemide lahendamiseks ehk siis Newcastle´tõve tagajärgede likvideerimisega seotud kulutused. Vabariigi Valitsus on üsna mitmel korral erinevate toiduainetega seotud kulutusi kinni maksnud: suhkrutrahvi, kalapulgatrahvi ja nüüd siis ka linnulihaga seotud probleeme. Mis, nagu teate, ei ole jällegi toiduainete hindu maailmaturul alandanud.

Edasi olid rahandusministeeriumi poolt Vabariigi Valitsusele esitatud kaks tulumaksuseaduse muudatuse ettepanekut. Kui te mäletate, siis 5. juulil sellele aastal langetas valitsuskabinet põhimõttelised otsused meie väärtpaberi investeeringutest saadud kasu maksustamise osas ja ka ettevõtete tulumaksustamise osas. See väärtpaberite teema on nüüd lihtsalt öeldes järgmine: siiamaani olid juriidiliste isikute ja füüsiliste isikute maksustamine väärtpaberitehingute puhul erinev, tähendab, füüsiliste isikute kahjuks. Nüüd me oleme välja pakkunud skeemi, mis motiveerib ka füüsilisi isikuid olema säästev, panema oma säästusid väärtpaberitesse ja siis selle läbi ka oma tulevikku kindlustama. See seadus hakkab kehtima 1. jaanuarist 2009. Kõikidel füüsilistel isikutel, kellel need huvid on, tuleb spetsiaalne konto avada, kuhu saab raha kanda ja sealt konto pealt siis saab teha investeeringuid. Me oleme praegu pannud paika võimaliku ringi, milliste investeeringute puhul saab seda arvestada. Eelkõige on need investeeringud seotud nende väärtpaberitega, mis on kontrollitavad Euroopa Liidu majandusruumis. Selge, et sellise seadusemuudatusega ei tohi tekitada Eestis maksuauku, kus tekib võimalus üleüldse nö maksudest kõrvale hoida.

Teine on ettevõtete tulumaksu teema, mille puhul meil on ka tulumaksuseadusesse muudatusettepanek olemas. See korrigeerib tänast korda taoliselt, et me oleksime kindlad, et ta ei ole vastuolus Euroopas kehtiva vastavasisulise nö ema- ja tütarettevõtte direktiiviga. Ehk võib ütelda, et põhiolemuses jääb see ettevõtete tulumaksustamine samaks ehk maksustatakse see osa, mille ettevõtted maksavad välja, olgu siis kas või dividendideks ja maksustamisele ei kuulu reinvesteeritud kasum. Muutub siin sisuliselt ka maksustamise periood ehk senisest kuupõhisest maksustamisest minnakse aastapõhisele maksustamisele. Nii et üldiselt kõikidest valikutest, mis meie ees on olnud, oleme langetanud otsuse, et see on tänasel juhul direktiiviga kooskõlas olev lahend ja Eestile kõige kasulikum lahend. Need olid sellised olulised punktid, mis rahandusminister täna esitas. Tänan!

Juhataja
Tänan! Ja nüüd palun justiitsminister.

Rein Lang
Nii nagu siin sõber Ivari räägib, kuidas ta edendab linnukasvatust, nii pean ka mina ütlema, et liiklusest olen kujunenud millegipärast mina selliseks eestkõnelejaks ehkki kehtiva seadusandluse alusel liiklusohutuse eest Eestis vastutab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Aga nii või teisiti, seadused ehk siis repressiivne pool, karistusõigus ja taas jällegi liiklusjärelvalve on siis puutumuses justiitsministeeriumi ja siseministeeriumi tööga. Need kaks ministeeriumi koostöös pakkusid ka valitsusele välja liiklusseaduse ja karistusseadustiku ja nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse, mille valitsus täna üksmeelselt ka heaks kiitis ja parlamendi poole teele pani. Ennustan selles asjas ette väga tulist parlamendidebatti. Nii see olema peabki ühes parlamentaarses riigis, eriti veel siis olukorras, kus liikluses asjad mitte teps korras ei ole.

Olemuslikult on siin üks väga põhimõtteline paradigma muutus, mis seondub valvekaamerate paigutamisega teedele ja selle informatsiooni käitlemisega, mis nende valvekaamerate kaudu kätte saab. Ehk kaamerad ei ole ju asi iseeneses. Eesmärk on see, et selle tulemusena saadakse alla kiirus Eesti teedel, mis on liiklusõnnetuste tekkimise peamine põhjus. Ja tähendab see siis äraseletatult seda, et valvekaamerate abil fikseeritud autonumbrite järgi võidakse hoiatustrahv saata ka nende autode vastutavatele kasutajatele, mida autoregistrikeskusest teada saab. Sellist süsteemi rakendavad mitmed Lääne-Euroopa riigid: Prantsusmaa, aga eelkõige Soome ja see on ennast väga hästi õigustanud. See tähendab seda, et politseijärelevalve muutub oluliselt efektiivsemaks. Mida efektiivsem jällegi on politseijärelevalve, seda rohkem inimesed ka käituvad vastutustundlikult teedel. Nii kurb kui see ka ei ole, siis Eesti inimese mõtteviis on tihtipeale ikkagi selline, et kui politseisilma ei ole, siis vajutan seda gaasipedaali nii, kuidas pähe tuleb. Teada on ju see, et ega politseinikku igal teelõigul pole ja selleni me ka kunagi ei jõua, niisugust ressurssi Eesti riigis kunagi ei ole. Toomas Hendrik Ilves ütles kunagi ühel rahvusvahelisel konverentsil, et kuna me oleme nii väike rahvas, et meid on kõigest natuke üle miljoni, siis me peame masinatel laskma enda eest töö ära teha. Ja nii me peame laskma siis liiklusjärelevalves olulise töö ära teha ikkagi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahenditel. Nii et kui parlament meie ettepaneku heaks kiidab, siis peavad arvestama ka kõik need inimesed, kes annavad oma auto teisele inimesele kasutada, et kui need teised inimesed liikluseeskirju rikkuvad ja kiirust ületavad, et siis see hoiatustrahv võib neile tulla. Kui nad ei tõenda politseile, et nemad ei ole roolis istunud ja ütlevad siis vabatahtlikult ära, kes istus, nii et see variant on ka alati olemas, et hoiatustrahvist võib ka niisuguse asja kaudu pääseda. See on üks olemuslik paradigma muutus.

Teine olemuslik muutus on see, et kui seni käivitub Eestis kriminaalmenetlus alles siis, kui juht on teist korda, vähemalt teist korda juua täis peaga roolis vahele jäänud, siis nüüd kui on ikkagi veres 1,5 promilli või rohkem alkoholi, siis hakkavad trellid kohe kauguses paistma. Ja seletus sellele on ikkagi väga lihtne. See 1,5 promilli on ikkagi päris korralik joove ja keegi ei saa põhjendada sellist joovet sellega, et eile õhtul käisin saunas ja näed, jõin kolm pudelit õlut ära ja vist jäi öö natuke pooleli ja sellepärast see alkomeeter ka niimoodi näitab. 1,5 promilli on ikkagi teadlik liiklusesse sisenemine alkoholi tarvitanuna ja siin ei saa mitte mingisugust õigustust sellele käitumisele olla. Muuseas tänane seadusandlus ütleb ka seda, et kui koolibussi juht näiteks 4 promilliga esimest korda vahele jääb, siis sellele järgneb tavaline väärteomenetlus ja seda loeb nii siseminister kui justiitsminister tõesti mõistusevastaseks olukorraks. Nii et selles osas tahame ka kindlasti saada parlamendi käest kätte muutust.

Kuna korrakaitseseadus on jäänud parlamendi menetlusse jalgu - seal on palju põhimõttelisi küsimusi ja me ei saa ennustada, et korrakaitseseadus jõustuks enne 1. jaanuari 2009 - siis ka väga paljud korrakaitseseaduse regulatsioonid on sellesse liikluspaketti juba sisse pandud, eriti mis puudutavad joobe tuvastamist. Selles osas on samuti hästi palju vaidlusi, kuidas see joove siis ikkagi tuvastatakse. Ja siin on nutikad autojuhid alati kasutanud seaduses olevaid auke selleks, et karistusest pääseda. Nüüd siis seadusandja loodetavasti annab selles osas väga täpse regulatsiooni, mismoodi see tuvastamine käib ja annab ka võimaluse, kui seal kohapeal näiteks keeldutakse tõenduslikust alakomeetrist, isikut kinni pidada ja vereproovi kaudu see tuvastada. Aga soovitan kõigil, kes asja vastu huvi tunnevad, see on avalik dokument, nii eelnõu kui ka seletuskiri. Seletuskiri on 33 lehekülge väga lihtsas, selges eesti keeles kirjutatud, väga ilusate teiste riikide võrdlustabelitega. Justiitsministeerium ja siseministeerium on teinud siin mõlemad ära väga suure töö, et analüüsida liikluse olukorda, vaadanud tõepoolest raskete liiklusõnnetuste dünaamikat, vaadanud ka neid põhjusi. Ja kui me ajakirjandusest teinekord oleme lugenud, et peapõhjuseks on ikkagi see purjus pea liiklusõnnetuste põhjuseks, siis ma võin kinnitada, et nii see ei ole. 90% Eestis toimunud rasketest liiklusõnnetustest panevad toime täiesti kained inimesed. Peamine põhjus on ikkagi ülemäärane kiirus ja raskete tagajärgede põhjuseks, see on siis kas inimeste surm või rasked kehavigastused, on peamine põhjus lahtised turvavööd. Ja kui mõistus ei küüni, siis loodetavasti seadusandja rakendab siin ka ühte tema käsutuses olevat vahendit ehk siis sanktsiooni. Selles eelnõus on ette nähtud karistuste oluline karmistamine lahtiste turvavöödega sõitmise eest. Et olgu see siis meie kõigi huvides. Aitäh!

Juhataja
Küsimused, palun.

Indrek Kiisler, Eesti Raadio
Kui palju saab selle seaduse järgi tulevikus lahtise turvavööga sõitmise eest karistada?

Rein Lang
Nii ülikonkreetne küsimus, peab kohe vaatama järgi. Turvavarustuse kasutamise nõuete rikkumine: sõidukijuhi või sõitja poolt turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmise või sõidukijuhi poolt turvavarustuse abil nõuetekohaselt kinnitamata lapse sõidutamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Ja kui sellise teo eest juba varem karistus kehtib, siis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Aga toonitan veelkord, see on ettepanek parlamendile. Parlament võib muidugi siia teha korrektiive.

Rasmus Ruuda, BNS
Mul on paar küsimust härra rahandusministrile, mis puudutab tulumaksuseaduse muudatust ja just seda ema ja tütre direktiivi. Mis seal muutub mitteresidentidele? Teine küsimus on see, et kas Euroopa Liidust on tagasisidet, kas see praegune variant vastab direktiivile või ei vasta? Ja kolmas küsimus see, et juhul kui need mõlemad seadused jõustuvad 2009, palju see riigile rahaliselt tähendab?

Ivari Padar
See, mis puudutab vastuolu ema ja tütre direktiiviga, siis me oleme täna seisukohal, et nende muutuste sisseviimisega vastuolu ema ja tütre direktiiviga ei ole. Mis puudutab seda, et mida ta tähendab eelarvele, siis ta tähendab eelkõige just 2009. aasta laekumiste osas ühel hetkel sellist nö liitlaekumist, kus tulusid laekub eelarvesse mõnevõrra vähem. Kord aastas tehakse esialgu need avansilised maksed. Jah, teatud nihe tuleb 2009. aasta eelarves, aga need on ületatavad probleemid. See, mis puudutab residentide ja mitteresidentide maksustamist, siin ma heameelega paluksin abi proua Lemmi Orolt, kes on maksupoliitikaosakonna juhataja, kes detaile täpsustab sellel alal.

Lemmi Oro
Jah, need passiivsed tulud, mis Eesti riigist välja lähevad, ei kuulu maksustamisele. (Tehnilistel põhjustel stenogramm lünklik. Lisaküsimustel Lemmi Oro kontakttelefon 611 33 44; [email protected])

Juhataja
Aitäh! Raivo

Raivo Poom, Eesti Päevaleht
Ma küsiks selle sama ettevõtte tulumaksu kohta. Heitsin eelnõule pilgu peale ja leidsin sealt mingisugused täiesti arusaamatud avansilised maksed, mida siis tuleb mitu korda aastas ettevõtetel hakata tasuma riigile, mis arvutatakse nö eelnevate aastate maksustamisperioodide maksustatava tulu pealt. Arvestades seda, et väikeettevõtjate, keskmiste ja suurte ettevõtete maksustatav tulu kõigub aastate lõikes, nad hakkavad lihtsalt riiki krediteerima mingisuguste maksetega. Peale selle seal on ka antud mingi mehhanism maksuameti kaudu. Aga maksuamet on tuntud oma nö ettevõtjate "kottimise" põhjuste poolest kaugelt ja laialt. Miks selline bürokraatlik süsteem, millest see tuleb? Selles mõttes, et see ei sarnane mitte kuidagi sellele, mis te ütlesite, et põhiolemuselt jääb samaks. Hakatakse nõudma mingisugust avanssi mitte maksupõhiselt, vaid mingisuguste arvutuste põhiselt, kust ettevõtjad selle raha võtavad?

Ivari Padar
Üldiselt on niimoodi, et ka see arvestusperiood, millega hakatakse avansilisi makseid tegema on siis kolme aasta keskmine. See annab ju tegelikult tegutsevatest ettevõtetest küll kindlasti sellise pilgu, et mis on nendes ettevõtetes siis lähiaastatel toimunud. Selles suhtes ma usun, et see ei ole üleüldse väga subjektiivne arvamus - kolme aasta keskmiselt seda tulemust võetakse. Nii et selles suhtes ma ei näe nagu väga suurt põhjust siin muret tunda. See, mis puudutab muid nüansse, näiteks alustavate ettevõtete puhul, siis ma paluks ka, et Lemmi, Sa kommenteeri natuke juurde.

Lemmi Oro
Kui täna ettevõtja jaotab dividende, siis ta maksab ju tegelikult lõpliku maksu ära. Sellist lõpliku maksu kohustust nüüd ei teki, see asendataksegi avansiliste maksetega. (Tehnilistel põhjustel stenogramm lünklik. Lisaküsimustel Lemmi Oro kontakttelefon 611 33 44; [email protected])

Ivari Padar
Ja ma ütleksin maksuameti kohta, et Eesti Maksuamet on kliendisõbralik maksuamet.

Raimo Poom, Eesti Päevaleht
Aga siiski see tekitab juurde täiendavaid läbirääkimisi, bürokraatiat ettevõtete jaoks, eriti väikeettevõtete jaoks, kes peavad selleks kuskilt ressursi muretsema, et läbi rääkida maksuametiga ja neid asju pidevalt klaarida. Kas see on sellise bürokraatliku kohustuse tekitamine on mõistlik?

Ivari Padar
Kui me teeme selliseid otsuseid, mis meie majanduskeskkonda ja investeerimiskeskkonda hoiavad stabiilsena ja parendavad, siis on selge, et igal otsusel on ka teine pool. Selles suhtes kusagil tuleb kokku leppida ja nii see ongi. Selge, et igasugused muudatused ja ka igasugused maksumuudatused toovad alguses erinevaid emotsioone. Aga kui meil on eesmärk head ettevõtluskliimat hoida, siis tuleb sellega leppida.

Tõnis Lukas
Küllap seda arutatakse ka Riigikogus, sest Riigikogu teatavasti ei ole kummitempel.

Juhataja
Veel küsimusi, palun. Jätka.

Raimo Poom, Eesti Päevaleht
Ma ei tea küll kellele esitada seda, mis puudutab neid välismaalaste seaduse muudatusi, eks siis ministrid omavahel jagavad, kes on parim vastaja. Aga mind huvitab selle juures siiski see aspekt, et seal oli koefitsient 1,24, millega tuleb välismaalt saabunud tööjõu palk läbi korrutada selle sektori keskmise palgaga. Mind huvitab see, et eriti sektorites, kus ei olegi Eestist mitte midagi võtta, mitte kedagi võtta, et siis põhimõtteliselt lihtsalt siis sellepärast, et keegi on välismaalt, hakkab ta teenima 1,24 korda rohkem. Miks selline oma inimeste vastu diskrimineeriv lahendus?

Tõnis Lukas
Seda ei käsitleta mitte diskrimineerivana, vaid tegelikult oma inimesi hoidvana, sest siiamaani on olnud praktikat, kus on just nimelt väiksema palga peale võetud töötajaid mujalt, et omainimestele mitte piisavalt palka maksta.

Raimo Poom, Eesti Päevaleht
Aga kas siin ei teki mitte oht, et ettevõtjad hakkavad looma mingisugust eriti väikestes sektorites kartellikokkuleppeid, oma inimeste palku madalal hoidma?

Rein Lang
Kuidas see elus võiks välja näha see küsimus, mida sa esitad? Sa nagu ütled, et on sektor, mida ei ole olemas ja keegi tahab seda sektorit hakata arendama, kuigi sinna ei ole kedagi tööle võtta. No selle järgi võib ju absurdi jõuda!

Raimo Poom, Eesti Päevaleht
Ma ei tea ju, ma räägin keevitajatest näiteks.

Rein Lang
No see sektor on ju Eestis olemas. Me ei saa rääkida sektoritest, mida ei eksisteeri ja siis sellele toome välismaalt tööjõu sisse ja siis peame rakendama 1,24 koefitsienti, millega võrreldes siis see 1,24?

Raimo Poom, Eesti Päevaleht
Ma saan aru, et selle sektori omaga

Rein Lang
Aga kui seda sektorit ei ole olemas, siis ei saa ju midagi arvestada!

Raimo Poom, Eesti Päevaleht
Ei-ei. Ma rääkisin väikesest sektorist, kus ei ole võtta kohapealt inimesi juurde. Näiteks kas või räägime laevaehitajatest, keevitajatest, keda tuuakse paarsada, aga see paarsada moodustab sektorist juba kaunis suure protsendi, mis Eestis olemas on. Et kas seal ei teki ohtu, et ettevõtjad hakkavad hoidma nö kohapealsete inimeste palku allpool, sellepärast et kui nad võtavad välismaalt tööjõudu siis, nad peavad kohe rohkem maksma kui kohapeal.

Ivari Padar
Aga selle jaoks on meil olemas ametiühingud.

Tõnis Lukas
Kui neil on kohapealt inimesi võtta, ei peaks nad olema üldse huvitatud välismaalt ju võtma.

Raimo Poom, Eesti Päevaleht
Aga kui neil ei ole koha pealt inimesi võtta ja nad toovad tööjõu sisse välismaalt, siis saavad välismaalaselt automaatselt kohalikest suuremat palka. Eesti kutseõppeasutused ei anna ju piisavalt palju hea haridusega inimesi vajalikele erialadele.

Tõnis Lukas
Ei, see ei ole õige. Eesti kutsekoolides õppe saanud keevitajaid, keda igal aastal ette valmistatakse, töötab kaunis palju Soomes, Rootsis, mujal ja just palgapõhjustel.

Rein Lang
Ma võin seda teemat veel natuke edasi arendada. Me peaks nagu vaatama ka seda, mis väljaspool Eestit toimub, mitte ainult keskenduma sellele konkreetsele seadusemuudatusele. Euroopa Liit praegu vaidleb sellise asja üle, nagu sinine kaart, mida tahavad sisse viia ameeriklaste green card´i eeskujul. Need debatid on küll alles algusjärgus, aga vaatamata sellele Euroopa Liit on täis absoluutset otsustavust mingisugusele tulemusele selles osas jõuda. Nii et see kõik, mida me siin praegu teeme, igal juhu osutub ajutiseks. Igal juhul.

Minu meelest oleks tähtis kontsentreerida see teema üldfilosoofiliste küsimusteni, et millised saavad olema Eesti positsioonid selle sinise kaardi läbirääkimistel. Ja siin peaks minu arvates Eesti poliitilised parteid ja ka ajakirjandus ilmtingimata kaasama ka arvamusliidrid. Ehk arutlema selle üle, mida see kõik globaalses majanduses endaga kaasa toob. Kas tõesti näiteks Eesti majanduse hetkehuvide rahuldamine sellega, et me toome Ukrainast siia spetsialiste, toob kaasa ka Ukraina arengu? Või kas siis näiteks Euroopa Liitu kõrgelt kvalifitseeritud aafriklaste toomine tähendab seda, et Aafrika jääbki tagahooviks igavesest ajast igavesti ja me tekitame endale mingisuguseid turvaprobleeme? Et mis on selle ülemaailmse globaliseerumise, vabakaubanduse ja sellise tööjõu migratsiooni tegelik hind?

Ma arvan, et Eesti avalikkus võiks seda debatti hakata täna pidama, sest et väga lähedal on see koht, kus Eesti peab väga selgelt ütlema Euroopa Liidus, mis on tema seisukoht selle sinise kaardi osas. Seda debatti paraku ma küll Eesti meedias ei näe.

Raimo Poom, Eesti Päevaleht
Ma täpsustaks selle kohta. Ma olen absoluutselt nõus sellega, ainult et kolleeg teie vasakul käel just teatas, et diskussiooni ei tule, kuna koalitsioonileppes on kokku lepitud konservatiivsed seisukohad, mis puudutavad Eesti võimalikke lähtealuseid migratsioonipoliitikas.

Rein Lang
Ja me peame ka alati selle sisustama, mida see konservatiivne rändepoliitika siis meie jaoks täpselt tähendab.

Raimo Poom, Eesti Päevaleht
See tähendab seda, et diskussiooni pole mõtet pidada, kui koalitsioon on otsustanud migratsiooni lähtealuseid mitte muuta.

Tõnis Lukas
Kui tohib, siis see, mida me teile täna esitasime, on põhimõtete samaks jätmine, kuid samuti ettevõtjate soovidele suurendada nn kõrgemalt haritud spetsialistide või väljaõppinud spetsialistide sissetoomist ajutiste töölubadega, sellele soovile vastu tulemine. Ja see tõus, mis praegu on võimaliku sisserände piirarvu jaoks aastas, on päris oluline. Katsume nüüd selle tõusu tingimustes aru saada, mis me teeme ja otsus, et tegelikult tööjõudu sisse lasta teatud tingimustel, see on tehtud. Nii et põhimõtteid me ei muuda. Põhimõtetest, ma olen Rein Langiga täiesti nõus, tuleb laialt diskuteerida. Valitsuses me seda ka sinise kaardiga seoses tegime, aga loomulikult konkreetset turgu nii öelda iga-aastaselt peab ka jälgima.

Juhataja
Aitäh! Ei soovi enam küsimusi? Aitäh väga huvitava debati eest!

Lõpp