Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 14. detsember 2017

14.12.2017 | 17:00

Uudis
    • Jaga

Valitsuse pressikonverentsil osalesid tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, kaitseminister Jüri Luik, maaeluminister Tarmo Tamm ning sotsiaalkaitseminister Kaia Iva.

Pressikonverentsi salvestus: https://www.youtube.com/watch?v=W4JUpKSXT60

 

Juhataja Jevgenia Värä

Austatud ajakirjanikud! Alustame tänast pressikonverentsi. Saalis on täna tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, kes on täna peaministri ülesannetes, sotsiaalkaitseminister Kaia Iva, kaitseminister Jüri Luik ja maaeluminister Tarmo Tamm. Sõna Jevgeni Ossonovskile. Palun!

 

Jevgeni Ossinovski

Tere päevast, austatud ajakirjanikud! Koos kolleegidega tutvustame tänase istungi päevakorra teemasid ja otsuseid. Valitsuse istungi päevakorras oli kokku 20 küsimust ja nende suhtes jõudsime ka vajalike otsusteni. Jüri Luik räägib meile tervisenõuete muutumisest ajateenistusse kutsutavatele. See on teema, mis on valitsuses kabinetinõupidamisel põhimõttelise otsuse saanud juba mõnda aega tagasi. Nüüd on jõutud vajaliku õigusaktini. Ja Jüri Luik räägib ka kaitseväe välismissiooni mandaadi laiendamise ettepanekust, mille me riigikogule oleme teinud.

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva räägib meile eluruuminõuete muutumisest seoses toimetulekutoetuse määramisega.

Mina annan mõne ülevaate. Valitsus kiitis heaks ja saadab parlamendile seaduseelnõu, mis võimaldab Eestil rajada Luksemburgi esimese andmesaatkonna maailmas. Vastav otsus ja kokkulepe riikide vahel sõlmiti juba mõnda aega tagasi, nüüd on vaja see ka riigikogus ratifitseerida. Tegemist on kokkuleppega andmete infosüsteemide majutamiseks selliselt, et Eesti riiklikes registrites olevad andmed oleksid varundatud riigi pilvelahendusega ja vajaduse korral kasutatavad – nendel juhtudel, kui Eestis asuvate andmekeskuste töö on häiritud.

Valitsus uuendas kuut looduskaitseala kaitse-eeskirja ja arvas looduskaitse alt välja Keema järved ning osa Pärnu maakonna parke ja puistuid, mis on minetanud üleriigilise tähtsuse või looduskaitselise väärtuse, nagu selgub.

Samuti otsustas valitsus pikendada põlevkivi ressursitasude eriregulatsiooni või erandit, mis kehtestati aastal 2016 – siis, kui Eesti põlevkivisektor sattus ootamatult raskustesse seoses naftahinna drastilise kukkumisega. Tollal, märtsis 2016 otsustas valitsus teha erandi kuni 2017. aasta lõpuni põlevkivi ressursitasude suhtes ja oli kokkulepe, et 2017. aasta lõpuks töötatakse välja ja 2018. aastast võiks jõustuda püsiv põlevkiviõli uus maksustamise süsteem, mis seoks põlevkivi ressursitasu põlevkiviõli tootmisel maailma naftaturu hinnast. Aga kuna selle uue regulatsiooni väljatöötamine on mitmesugustel põhjustel viibinud, siis on valitsus otsustanud aasta võrra seda lühiajalist erandit pikendada. Järgmise aasta suveks loodame ka selles pikaajalises skeemis kokkuleppele jõuda.

Tegemist on kahtlematult olulise otsusega, mis tol ajal sai langetatud, ja näeme, et sellest oli reaalselt kasu koos naftahindade teatud määral taastumisega selleks, et vältida Ida-Virumaal sotsiaalseid probleeme, mis hakkasid tekkima seoses õlitootmise peatumisega. Tänaseks on tootmine taastunud ja ka inimesed tööd saanud.

Valitsus kinnitas kiirgusohutuse riikliku arengukava rakendusplaani aruande. Olulisemad saavutused on 2016. aastal uue kiirgusseaduse jõustumine.

Muutsime ka omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korda, mille kohaselt on võimalik nüüdsest anda toetust sellest fondist ka sõja ja okupatsiooni käigus omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamiseks kirikutele. Mingitest summadest selle otsuse raames veel juttu ei ole, aga usuorganisatsioonid saavad nüüd ka taotleda riigilt vastavaid summasid.

Valitsus muutis mootorsõidukijuhtidele esitatavaid tervisenõudeid seoses südame- ja veresoonkonnahaiguste ning diabeediga. Nõuete täpsustamise eesmärk on vähendada riski, et mootorsõidukit satub juhtima inimene, kes oma terviseseisundi tõttu võib olla liikluses ohuks kas endale või teistele. Samas võimaldavad need täpsustatud nõuded juhtimisõigust siiski saada kroonilise tervisehäirega juhil, kelle haigus on kaasaegse tõhusa raviga kontrolli all. Need muudatused tulenevad uusimast ja parimast meditsiiniteadmisest ning riskidest liiklusohutusele. Usume, et selle tulemusena ka liiklusohutus Eestis paraneb.

Valitsus kiitis heaks seisukohad 2018. ja 2019. aastal ümberasustamises osalemise kohta, mille järgi on Eesti jätkuvalt valmis asustama Türgist ümber mõlemal aastal 40 inimest, st kahe aasta peale kokku 80. See vastuvõtuvõimekus on kaks aastat tagasi kokku lepitud ning see ei suurene. Loomulikult võtame rahvusvahelise kaitse vajajaid vastu oma võime kohaselt ning meie endi inimeste turvalisust esikohale seades.

Lihtsalt teadmiseks, tänaseks on Eestis ümberpaigutamise ja ümberasustamise programmi raames Eestisse vastu võetud 175 rahvusvahelise kaitse saajat.

Valitsus kinnitas järgmise aasta sisserände piirarvuks 0,1% Eesti alalisest elanikkonnast, mis on seaduses ette nähtud maksimum, ja järgmisel aastal inimeste arvu mõttes on see 1315 inimest. Loomulikult, nagu kõik teavad, on käimas töö ka pikemaajaliste lahenduste leidmiseks aruka sisserändepoliitika kontekstis. Loodame, et lähiajal leiab valitsus võimaluse ka neid töörühmas esitletud ja läbi arutatud mõtteid valitsusele presenteerida. Minu poolt kõik. Aitäh!

 

Juhataja

Palun, sotsiaalkaitseminister Kaia Iva!

 

Kaia Iva

Aitäh! Nii nagu öeldud, täna tegeles valitsus lühidalt ka toimetulekutoetusega, aga teatavasti on riigikogu juba järgmisest aastast jõustuvad muudatused toimetulekutoetustes seadustanud. Aga valitsuse määruse tasemel tuli korraldada üks asi. Nimelt on meil ette nähtud nõnda, et eluruumide pinna arvestamisel on üksi elaval pensionäril võimalik arvestada toimetulekukulude sisse kuni 51 ruutmeetrit elamispinda. Aga praegusel hetkel, kui meil on üleminek tänu töövõimereformile, on muudatused sellised, et enam ei ole meil niivõrd töövõimetuspensionärid – kui nad hakkavad liikuma osalise või puuduva töövõimega isikuteks, siis seaduse mõttes ei oleks neil enam õigus kasutada seda võimalust, mis neil praegu on olnud, ehk arvestada üksi elades oma toimetulekutoetuse summa sisse mitte 51 ruutmeetrit elamispinda, vaid 33.

Selleks, et nüüd sellest nimest sõltuvalt, kas sa oled töövõimetuspensionär või oled sa osalise/puuduva töövõimega isik, ei oleks inimesed erinevalt koheldud, pani valitsus täna kirja selle, et samamoodi võiksid osalise ja puuduva töövõimega isikud, kui nad saavad toimetulekutoetust, arvestada sama suurt pinda toimetulekutoetuse kulude sisse. Nii et seesama 51 ruutmeetrit. Midagi väga keerukat ei ole. Ma usun, et inimesed on rahul, et selline ebakõla sai lahendatud.

Neid isikuid, keda seda võib puudutada, on praegusel hetkel kõige rohkem 2771. See tähendab, et nii palju on toimetulekutoetuse saajatest pensionäridest praegu töövõimetuspensionäre.

Aga hea meelega tutvustan veel paari asja, mis on praegu aktuaalsed. Nimelt saatsime eelmisel nädalal kooskõlastusringile suure reformipaketi, mis puudutab vanaduspensionide reformi. Selle eesmärk on ühest küljest paindliku pensioniea loomine, et oleks võimalik varem minna pensionile, oleks võimalik hiljem minna ja võtta ka osalist pensioni.

Teine oluline muudatus, muuta pensionivalemit selleks, et tulevikus ei tekiks pensionide väga suurt ebavõrdsust ega enamik pensione ei langeks sihukesele vaesuspiirile, ja tõsta ka pensioniiga sujuvalt, kooskõlas oodatava elueaga. Nii et soovitan jälgida neid arutelusid. Ja kui kellelgi, organisatsioonidel on siin midagi arvata, siis on praegu just see õige aeg, kus kooskõlastusringile oma arvamust avaldada.

Kuna järgmisel aastal on ka mitmeid muudatusi pensionidega muus osas – nii maksustamisel kui ka vanemapensioni kasvamisel ja muudes küsimustes –, siis ma hea meelega tutvustaksin ja juhiksin tähelepanu ühele asjale. Selleks, et infot hästi kätte saada, on praegu üks pensioni lisaleht just ilmumas ja ilmunud. Eilsel päeval oli ta Postimehe ja Tartu Postimehe vahel, homme on ta Pärnus, Viljandimaal, Virumaal ja ülehomme Järva Teataja vahel. Ilmub ka venekeelsena Linnalehe vahel. Nii et siin on nii järgmise aasta muudatused pensionide maksustamise, pensionide eksportimise kohta kui ka kõik muud muudatused. Lisaks kõik need kontaktandmed, kust seda vajalikku informatsiooni saada, et tõepoolest iga viimne kui näide oleks läbi arutatud. Kellel ei käi Postimeest või Linnalehte, saab neid lehti ka Sotsiaalkindlustusameti kontoritest ja saab sealt kõik täpsemad asjad üle vaadata ja võib-olla saab ka aru, mis on need kohad, kus ta veel midagi küsida tahaks.

Ühel väikesel detailil peatuksin hea meelega veel. Nimelt, allkirjastasin just ühe määruse, mis muudab erihoolekande korraldust, küll põhiliselt hindasid järgmiseks aastaks. Aga tahaksin tähelepanu juhtida ja tõsta siinkohal huvigruppide teadlikkust selle kohta, et järgmisest aastast on võimalik Sotsiaalkindlustusameti kaudu saada erihoolekandeteenusena, riikliku teenusena nii päeva- kui ka nädalahoidu. See puudutab sügava ja raske puudega isikuid ja intellektipuudega isikuid. Ja see peaks tagama selle, et pered ei oleks mitte selle valiku ees, kas anda oma pereliige ööpäevaringsele hooldusele hooldekodusse, nii et nad enam ka nädalavahetustel ei pruugi kohtuda või ei ole ka neid kohti saada. Samas oleks võimalik nende inimeste hoolduskoormust vähendada. Päevasel ajal on hooldus hooletu, õhtul on võimalik inimene jälle koju tuua ja veeta aega pereringis. Nii et selline võimalus on olemas. Hinnad on kehtestatud, oleme läbi rääkimas teenusepakkujatega. Ühest küljest on teenusepakkujad, kes näevad, et nad on valmis sellist päeva- või nädalahoidu pakkuma. Tasub pöörduda Sotsiaalkindlustusameti esinduste poole. Teisest küljest, need isikud, kes teavad, et nende intellektipuudega pereliige on kodus ja sellist hooldust vajaks või on ka praegusel hetkel ööpäevaringsel hooldusel, päris hooldekodus, ja tahaks võib-olla seda hooldusvormi muuta, siis tasuks siin Sotsiaalkindlustusametiga ühendust võtta. Nii et sellised muutused on praegu tulemas. Aitäh teile!

 

Juhataja

Kaitseminister Jüri Luik, palun!

 

Jüri Luik

Valitsuses oli arutelul kaks kaitsevaldkonda puudutavat teemat. Üks neist Vabariigi Valitsuse määrus „Kaitseväeteenistuskohuslasele ja tegevväelasele teenistusülesande täitmiseks ette nähtud tervisenõuded“. Lühidalt on siin kaks niisugust olulist teemat. Esiteks, kui me vaatame neid tervisenõudeid, mis on kehtestatud kutsealustele, siis nende noormeeste hulk, kes tervislikel põhjustel kaitseväkke ei lähe, on väga suur.

Me vaatasime põhjalikult läbi kutsealustele kehtestatud tervisenõuded ja leidsime, et on hulk haigusi ja tervislikke seisundeid, mis tingimata ei takista kaitseväes teenimist. Ma toon siin mõned näiteks. Teatud tüüpi migreenid või laktoositalumatus või õietolmuallergia – need on kõik sellised haigused, millega oli võimalik kaitseväest ära saada. Samuti oli väga palju vabastamisi seotud lihtsalt näiteks ühelauselise tervisehinnanguga perearstilt jne. Me vaatasime neile tervisenõuetele otsa, muutsime, suurendasime arstlike komisjonide volitusi selles töös ja tekitasime sellise süsteemi, kus arstid peavad väga põhjalikult hindama kutsealuse tervislikku seisundit. Ja teatud haiguste puhul on selge, et kui need alluvad hästi ravile, ei ole need tingimata takistuseks kaitseväes teenimiseks.

Teatud teemade puhul on võimalik, et kaitsevägi aitab mingite tingimuste loomisega, nagu laktoositalumatus. Aga loomulikult on kõik need uued tervisenõuded kirjutatud lähtudes sellest, et kutsealuste tervislik seisund ja tervislik heaolu oleks garanteeritud, et see mingil viisil ei ohustaks nende tervist.

Eesmärgiks võtsime me just niisuguse mõistliku nimekirja ja kasutasime väga paljus ka Soome kolleegide tehtud Soome kaitseväes rakendatavaid tervisenõudeid. Ma ütlen ka ära niisuguse statistika, et kui Eestis läbib kaitseväeteenistuse üks kolmandik sellest noormeeste aastakäigust, siis näiteks Soomes läbib kaks kolmandikku. Nii et osaliselt võib olla põhjuseks meie poiste nõrgem tervis, aga osaliselt on kindlasti põhjus ka tervisenõuete süsteem. Sellised täpsustused ja muudatused oleme teinud.

Teine väga oluline teema on tegevväelaste tervisenõuete paindlikkus. Meil on terve hulk tegevväelasi – ma toon siin näiteks meie veteranid –, kellest mõned on vigastatud ja võib-olla ei saa teenida enam, ütleme, maaväe mingites lahinguülesannetes, kuid neid on võimalik kasutada teistes teenistusülesannetes kaitseväes. Nii et tegevväelaste tervisenõuete hindamine muutub palju rohkem seotuks selle ametikohaga, kus nad tegutsevad. Või siis kaitsevägi võib mõelda ka mingisuguse muu ametikoha pakkumisest neile, nii et tervisenõuetele mittevastavus mingis osas ei tähenda automaatselt nende lahkumist kaitseväest. Siin on loomulikult jällegi nii, et see on arstide hinnangu küsimus. Ka selles mõttes on süsteem muutunud paindlikumaks.

Teine moment. Puudutasime uuesti Afganistani operatsiooni, kus Eesti suurendab oma kohalolekut ühe rühma võrra. Sellest oli ühel pressikonverentsil juba juttu, aga teatavasti on selleks vaja ka riigikogu mandaati. Tänasel valitsuse istungil valitsuse otsusega saadetakse taotlus riigikogule selle mandaadi andmiseks. Aitäh!

 

Juhataja

Maaeluminister Tarmo Tamm, palun!

 

Tarmo Tamm

Aitäh ja tere kõigile! Täna valitsuses otseselt põllumajandust ja maaelu puudutavaid teemasid ei olnud, aga ma kasutan seda võimalust ja ma räägin lühidalt meie eesistumisest ja sellest, mida me oleme põllumajanduses saavutanud.

Kui eesistujaks asusime, siis me lubasime, et muudame Euroopa Liidu põllumeeste elu lihtsamaks. Mul on rõõm teatada, et pidasime oma sõna ja 12. detsembril jõudsime kokkuleppele omnibusi-määruse põllumajandussätete suhtes, mis jõustuvad juba 1. jaanuaril 2018. Paindlikumaks muudetakse püsirohumaa mõiste ning lihtsustatakse rohestamise nõude elemente. Lisaks muutuvad atraktiivsemaks riskijuhtimise meetmed, sest tootja peab ise vähem panustama. Ühise turukorralduse määruses tugevdatakse tootjate positsioone tarneahelas ning horisontaalses määruses vähendatakse bürokraatiat, mis on meie jaoks eriti tähtis.

Samuti jõudsime kokkuleppele mahemääruse suhtes. Seda mahemäärust on menetlenud seitse eelmist eesistujat. Me saavutasime selle kokkuleppe. See kokkulepe saavutati tegelikult ka viimasel minutil, aga see kokkulepe on saavutatud ja meie eesistumise ajal lõpuks see mahemäärus vastu võeti.

Mahemääruse jõustumise järel saab mahepõllumajanduslikult toota senisest rohkem tooteid, lisaks paraneb põllumajanduse tingimustes kasutatamiseks sobiva seemne kättesaadavus, tekib grupisertifitseerimise võimalus ning importi saab paremini kontrollida – et ei saaks tulla turule selliseid tooteid, mis ei vasta nõudmistele. Lisaks iga-aastase kontrollikohustuse kaotamine. Väheneb ka ettevõtete halduskoormus.

Korraldasime kõrgetasemelise konverentsi jätkusuutliku toidutootmise teemal, millega rõhutasime muldade säästliku majandamise olulisust.

Üks eesistumise prioriteet oli antimikroobikumi resistentsuse vastane võitlus. Meil oli laual kaks eelnõu: ravimisööda ja veterinaarravimite eelnõu. Edasiminek on mõlemaga olnud märkimisväärne ja lõplik tulemus selgub järgmisel nädalal. Ma loodan, et see on hästi positiivne.

Meie eesistumise üks põhiteemasid oli ühtse põllumajanduspoliitika tuleviku arutelud. Komisjon tuli teatisega välja viimasel nõukogul. Sellel esmaspäeval komisjoni asepresident Jyrki Katainen seda ka tutvustas ja ma võin teile kinnitada, et seal kajastuvad kõik Eesti põllumehe põhilised soovid – meie põllumeeste toetused muutuvad teiste Euroopa Liidu riikidega võrdsemaks, põllumajanduspoliitika läheb lihtsamaks, vähem bürokraatiat. Siis tarneahela teema, siis riskijuhtimise teema, mida me eraldi arutasime. Kõik need punktid on selles teatises kajastatud. Ka noortaluniku teemad. Noortalunikule on tulevikus võimalik maksta 25–50% rohkem. Riigil kasvab oluliselt võimalus ise poliitikat kujundada, nii esimeses kui ka teises sambas. Ja minu meelest on see väga suur edasiminek, et Euroopa põllumajanduspoliitika, mis on seni olnud hästi Euroopa-keskne, see on üks Euroopa aluspoliitika suundadest, sest, nagu me teame, 40% kogu liidu eelarvest läheb maaelule ja põllumajandusele. Selle tulemusena, ma arvan, me saime selle eesistumisega päris hästi hakkama ja meile tekkis väga häid sõpru ja toetajaid. Aitäh!

 

 

Juhataja

Nüüd on võimalus küsimusi esitada. Palun öelge oma nimi, väljaanne ja kellele küsimus on suunatud. Küsimusi ei ole. Tänan teid!

 

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-