Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 16. oktoober 2008

16.10.2008 | 15:33

Uudis
    • Jaga

Vabariigi Valitsuse pressikonverents
Neljapäev, 16. oktoober 2008. a

Juhataja, Inga Jagomäe
Head ajakirjanikud! Peaminister Andrus Ansip on Brüsselis ning täna on peaministri kohuseid täitmas siseminister Jüri Pihl, kellele ma annaksin algatuseks sõna ja teised ministrid siis teie päralt.

Jüri Pihl
Tere päevast! Teinekord on vanus selline, mis annab võimaluse kui kedagi ei ole võtta kokku, mida valitsus arutas. Valitsus arutas Eesti seisukohti varjupaigapoliitika kava osas. Möödunud aasta suvel tuli Euroopa Komisjon välja Rohelise raamatuga, mille eesmärgiks on algatada debatt selle üle, milline tulevane Euroopa ühtne varjupaigasüsteem olla võiks. Selle debati käigus kogutud arvamused on aluseks varjupaigapoliitika kava koondamisele ja valitsus kinnitas Eesti seisukohad.

Politseiametile anti 18 660 krooni sundvõõrandatud relvade eest väljamakstud hüvitise kompenseerimiseks. Kui me mõtleme seda, mis toimus Soomes, siis iga ärakorjatud relv, mida kokku oli 54 tükki, on vähem ohtu seadev meie igapäevaelu, sh ka koolis.

Kinnitati Eesti seisukohad Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukoguks, mis toimub järgmisel reedel Brüsselis.

Vabastati ametist kaitseministeeriumi kantsler tema enda algatusel.

Kiideti heaks raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega nähakse ette ühingu juhtimise ja aruande koostamise kohustus aktsiaseltsidele, mille väärtpaberitega on lubatud börsil kaubelda.

Kiideti heaks sotsiaalhoolekandeseaduse, puuetega inimeste sotsiaaltoetuse seaduse ja nendega seonduvate seaduste muutmise seadus, mille peamine eesmärk on muuta psüühiliste erivajadustega inimestele riigieelarvest osutavate erihoolekandeteenuste sisu ja korraldust puudutav regulatsioon selgemaks.

Ja ega rohkem ei olegi siin. Muudeti vanglaametnike vorme, mille võib-olla kõige tähelepanuväärsem asi on see, et naisametnikel lubatakse edaspidi kanda kübarat. Ja ka sadama seadus, millest räägib härra Juhan Parts ise.

Juhataja
Ma annaksingi sõna edasi.

Juhan Parts
Kuna Ivari Padar räägib praegu riigieelarvest ja Eesti majandusest Riigikogus, siis ma sellest ei räägi ja oleme päevakorra piires. Kauatehtud sadama seaduse eelnõus, mis sai valitsuse heakskiidu, on uus tekst märksa põhjalikum ja laiahaardelisem kui praegu kehtivas.

Kui hästi lühidalt kokku võtta, siis põhiline on vähene bürokraatia kõikvõimalike sadama tegevusega seoses. Eelkõige väheneb bürokraatia väikesadamate osas. Täna ei tehta vahet, kas sadam on suurem või väiksem. Sadamate suurust arvestatakse laeva suuruse järgi, milliseid laevu sadam saab vastu võtta.

Me oleme jätkuvalt seda meelt, et Eesti rannik võiks olla märksa tihedamalt täis väikesadamaid, me toetame neid. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuses on praegu jätkuvalt avatud üks siseriiklik programm väikesadamate arendamiseks ja ka Euroopa vahendid loovad võimalusi väikesadamaid jätkuvalt arendada.

Teine osa puudutab sadama regulatsiooni. Euroopa Komisjon andis Eesti riigi kohtusse, kuna me ei ole üle võtnud teatud sadama ohutust, reostustõrjet, turvalisust puudutavaid regulatsioone. Selle seadusega saab see olema üle võetud, siis loodetavasti ka see õiguslik erimeelsus lõpetatakse.

Ja kolmas küsimus, mis tingiski selle, et selle sadama seadusega läks väga kaua. Me vaidlesime erinevate inimestega ja ametkondadega, kuidas luua õiguslikult kindlal alusel võimalusi nö sadama ehitusteks merre, mis loob kindlasti majanduslikult paremad eeldused. Tänane seadus annab ühtepidi võimaluse korrastada aastakümne jooksul merre rajatud sadamaehitisi, kus siis nö mere arvelt võeti maad juurde. Seaduse eelnõu loob ka selge protseduuri, kuidas seda tulevikus teha saab.

Tavaliselt on need sadamaehitised, mis ikkagi mere arvelt võtavad maad juurde, kallid ja ettevõtjad on huvitatud, et need on nö krediidivõimelised. See on kõrge väärtusega kinnisvara ja nad saavad paremini krediiti. Nüüd on selline võimalus olemas. Kui planeeringu-protseduurid on korralikult läbitud, ehitusprotseduurid on läbitud, ka riik nii majandusministeeriumi, keskkonnaministeeriumi kui ka kaitseministeeriumi seda aktsepteerib, sadam ehitatakse merre, on võimalik, et selle sadama maa omanikul on võimalik oma maapinda laiendada. See on mitte väga tihti ette tulev juhtum, aga õiguslik alus on sellele vajalik. Selline eelnõu läks Riigikogu poole täna teele.

Teine asi, mida kolleeg Jüri Pihl jättis märkimata, oli käesoleva aasta riigieelarve muutmine. Ma räägin seda selletõttu, et seal me saime lahenduse kahele asjale. See puudutab seda, et Eesti Raudtee saab osaliselt üle võtta Riigi Kinnisvara AS kohustused Koidula piirijaama rajamisel suurusjärgus 260-270 miljonit, riigieelarve finantseerimistehing loob selleks võimaluse.

Ja teine, mis puudutas pikaajaliste ekspordi garantiide süsteemi käivitamist, milleks loob täna heaks kiidetud 2008. a eelarve muutmine võimaluse. Me kasutame siin riigirahanduslikult nö finantseerimistehingut, aga see oli üks paljuvaieldud küsimus ka 2009. aasta eelarve käigus. Täna me vormistasime selle lõplikult valitsuse otsusega.

Ja kolmas teema, ma ei tea, palju teil aega on, aga ma võin rääkida, valitsuses oli päevakorrapunkt eelmine nädal olnud majandus-energeetikaministrite kohtumisest, kus arutati erinevaid energeetikaga seotud teemasid. Praegu valitsusjuhid teadupärast arutavad ülemkogus seda, mis saab edasi energia- ja kliimapaketi osas. See, mis otsustati ministrite poolt eelmine nädal, oli teema, mis puudutab nn Euroopa Liidu energia, st siis nii elektri- kui gaasituru paketti.

Üsna rasked vaidlused. Eestit puudutab ta ennekõike selles osas, millele tavaliselt meedia pöörab tähelepanu, kas Eesti Energia põhivõrk lahutatakse ja mis saab Eesti gaasist. Seda kõike selleks, et luua toimiv elektri-, gaasiturgu. See ei ole kindlasti üks ja lõplik otsus, aga kindlasti on ta üks väga oluline selgus, kuidas need põhivõrgu loomulikud monopolid peaksid Euroopa turul toimuma. Eesti jaoks tähendab see seda, et Eesti tasemel läheb otsustamiseks järgmise aasta jooksul. Kõigepealt viime me aasta lõpuks Riigikokku energiamajanduse arengukava järgmiseks 15 aastaks.

Kui saab selgeks, mis siis saab Euroopa kliimapaketist, siis me valmistame ette uue elektrituru seaduse ja siis jõuavad need kokkulepitud põhimõtted ka Eesti seadusse. Meie tänane valitsuse seisukoht on olnud see, et elektri puhul on mõistlik ja ükskord peab see niikuinii ära tehtama, et põhivõrk tuleb lahutada Eesti Energiast. See loob kõigile huvilistele võimaluse, kes tahavad investeerida elektritootmisse. Siin ei saa olla mitte mingisuguseid süüdistusi, et toimub kuidagiviisi ebavõrdne kohtlemine, et nö vertikaalne monopol võiks kuidagi pärssida investeeringuid.

See on pikaajaline otsus. Kindlasti ei ole see nii, et homme hakkavad tulema uued investeeringud, aga aeg-ajalt väiksematest elektritootjatest on seda nurinat olnud kuulda, nii et me teeme selle sammu ära, aga see jõuab lõpliku vormistuseni järgmise aasta jooksul. Gaasivõrkude puhul oli see nö kompromiss Euroopa tasemel kindlasti väga huvitav kompromiss väga olulise poliitilise varjundiga, et kuidas suhtuda kolmandate riikide ettevõtete investeeringutesse põhivõrkudesse. Ennekõike peetakse siin silmas Vene ettevõtet Gazpromi ja see lahendus on mitmepalgeline.

Eesti jaoks tähendab see umbes seda, et konkurentsiametile kui siis turu regulaatorile tekivad teatud kohustused ja juhul kui ilmneb ikkagi nö selle vertikaalse monopoli kuritarvitamist, siis konkurentsiamet on kohustatud sellisel juhul algatama menetluse, mis selle kuritarvitamise likvideeriks. Ehk siis lihtsas keeles öeldud, et selle põhivõrgu omanik peab oma osalused maha müüma. Kas see Eesti Gaasi puhul on nii või ei ole, tegelikult me seda täna ei tea. Eesti Gaasi kui põhivõrku ju omistab täna mitu ettevõtet, nende hulgas on Saksa suurettevõte, kellel on ka teatud nö muud huvid lisaks põhivõrgule. Gazprom ühelt poolt ja siis veel Läti ettevõte, nii et tegelikult see omandistruktuur on keeruline Eesti Gaasi puhul.

Ja muidugi gaasiturust eraldi rääkides on hoopis ikkagi küsimuste küsimus, kas, millises ajaperspektiivis on võimalik ikkagi alternatiivsed gaasitarned Eesti turule, aga see on juba hoopis teine teema. Sellest räägime energiamajanduse arengukava raames. Minu poolt selline ülevaade.

Juhataja
Aitäh! Palun sõna härra Tamkivile.

Jaanus Tamkivi
Aitäh! Nii nagu ikka, oli ka sel nädal valitsuse päevakorras keskkonnaministeeriumi poolt mitmed maade munitsipaliseerimised. Aga olulisem teema, mis võib-olla avalikkusele rohkem huvi pakub, on seoses meie kalandusega ja kaluritega. Nimelt, valitsus kinnitas kutselise kalapüügi võimalused aastaks 2009 ja seal on maakondade kaupa kalapüügi võimalused kõik ära kirjeldatud, millised nad järgmisel aastal saavad olema. See kalureid kindlasti huvitab.

Jutt on rannikumerest ja ka siseveekogudest. Tuleb üldiselt öelda seda, et need kalapüügi võimalused jäävad võrreldes käesoleva aastaga suhteliselt sarnasteks. Küll on aga vähendatud 15% angerjarüsade ja rivimõrdade kogus. See tuleneb Euroopa Nõukogu määrusest, mis meile kohustab, kuna angerja seis on tegelikult katastroofiline ja angerjavarud võrreldes 1950. aastaga on vähenenud praktiliselt 90%. Aga tuleb muidugi öelda kahetsusega seda, et Eesti kalavarude seis on endiselt madalseisus, selletõttu on ilmselt ka kutseliste kalurite arv, kelle sissetulek peaks tulema siseveekogudest, neid inimesi on jäänud Eestis tegelikult väga väheseks. Võib-olla ainult mingi osa nende inimeste sissetulekust tuleb täna kalapüügist. Kalavarude seis on tegelikult vilets ja selletõttu nende kalapüügi võimaluste ülevaatamine tulenevalt teadlaste soovitustest liigub igal aastal pigem nagu vähenemise suunas. Kalapüügi võimaluste väljakujundamisel on arvestatud teadlaste soovitusi.

Teadlaste soovitused on veel oluliselt karmimad kui on need vähendused, mida selles määruses sai läbi viidud. Mis puudutab näiteks väike-siseveekogusid, mis on väiksemad kui Võrtsjärv, sisuliselt meil ongi kõik väike-siseveekogud, siis on teadlaste soovitus tegelikult võrreldes seniste püügivõimalustega vähendada neid püügivõimalusi umbes kaks korda veel. Selles määruses on see küll veel tegemata, tulenevalt suurtest vaidlustest, aga järgmisel aastal tuleb ikkagi üritada selles suunas liikuda.

Siin on ka poliitiline küsimus, mis puudutab kalandust üldse. Kui vaadata seda, et meil kutselisi kalureid praktiliselt enam ei ole, neid on väga väheks jäänud, siis on küsimus, et milline see vahekord peaks olema harrastuskalapüüdjate ja kutseliste kalapüüdjate vahel arvestades meie kalavarude nigelat olukorda. Üks ettepanek on, et väikeveekogudel võrkude ja mõrdadega püük üldse ära lõpetada ja jätta see harrastuskalapüüdjate jaoks, kelle seltskond iga aastaga tegelikult järjest kasvab.

Kui me loeme naaberriikide uudiseid, siis ka Rootsi ja Soome on neid teemasid arutanud ja on pigem liikumas selles suunas, et kutselise kalapüügi võimalusi vähendatakse ja antakse täiendavaid võimalusi harrastuskalapüüdjatele. See, et meie kalavarud on kehvas seisus, kaluritel on ka looduslikud konkurendid - kormoranid on tõsine teema. See ei ole mitte üksinda Eesti teema, ka Euroopa Parlament on selles osas võtnud otsuse vastu, et Euroopa Liidus tuleb välja kujundada ühtne poliitika, mis puudutab kormorane.

Kormoranid on kaluritele saanud nuhtluseks üle kogu Euroopa Liidu, nende arvukus on kasvamas. Näiteks Väinameres on pilt selline, et kormoranide väljapüük on oluliselt suurem kui kalurite väljapüük, nii et selles mõttes on tegemist kalurite jaoks muidugi tõsise probleemiga. Keskkonnaministeerium on liikunud selles teemas edasi niipalju, et kormoranide tegevuskava on ministri poolt kinnitatud, on moodustatud komisjon, kes peab välja töötama meetmed ja esitama ministrile 14. või 15. novembriks. Need on siis spetsialistid, kes kujundavad metoodikaid vastavalt piirkonnale, kuidas kormorane ohjata.

Ka hülged on üks teema kalurite jaoks, kuid mitte niivõrd kalavaru ärasöömise pärast, vaid hülged lõhuvad püüniseid, mis kaluritele kindlasti ei meeldi. Ka hüljeste arvukuse teema on olnud arutlusel natuke laiemalt juba Euroopa Liidus.

Siseveekogudel, täpsemalt vooluveekogude probleem, mis on tekitanud vaidlusi huvigruppide vahel, on nn paisude teema. Täna on meil kalavarude poolt olulistel jõgedel ajalooliselt paise ehitatud 136. Need on muidugi kaladele kudemisteedel olulised tõkked, näiteks Sindi pais üksinda, mille üle on suured vaidlused, kas lammutada või lasta ta uuesti üles ehitada ja hakata elektrienergiat tootma, siis üksinda kudevatele kaladele, kui me rahasse ringi selle arvutame, siis kalateadlased väidavad, et see kahju tulenevalt Sindi paisust, on kahju kuskil 36-40 miljonit krooni aastas. Kas see elektrienergia, mida me siis paisust nüüd saame ja toodame, et mis see maksab ja palju sellest kasu tuleb ja mis siis tegelikult midagi üles kaalub. Küsimus on, millise suuna me valime, kas me hakkame neid paisusid maha lõhkuma ja laseme kaladel pääseda oma kudemisaladele või ehitame nad ülesse ja toodame elektrienergiat.

Hüdroenergia osakaal täna energiabilansis Eesti Vabariigis on kuskil 0,03%. Siin on looduskahju küsimus ja selle kasu küsimus, mis majanduslikus mõttes saadakse. Nii et kalanduse üle on vaidlusi palju, need seisavad meil kindlasti veel ees ja sõnum on pigem see, et järgmisel aastal on suhteliselt sarnane veel selle aastaga, aga ma arvan, et 2010, mis puudutab väikeveekogude kutselise kalapüügi võimalusi oluliselt piiratakse. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Ja küsimused, palun.

Indrek Kiisler, Rahvusringhäälingu Raadio uudised
Eesti riigis küll riik ei kontrolli energia hindasid, aga ikkagi, gaasi hind on praegu madalam maailmaturul kui oli aasta tagasi, ometi meil oli ränk hinnatõus. Kas te näete või hoiate silma peal sellel, et kui hinnad maailmaturul toorainele langevad, et ka Eestis peaksid näiteks kütehinnad jaanuaris-veebruaris kõvasti kukkuma?

Juhan Parts
Jaa, loomulikult. Loomulikult hoiame silma peal. Päris õige see väide ei ole, et Eesti riik ei kontrolli. Eesti riik saab kontrollida neid asju, mis toimuvad Eesti Vabariigi territooriumil. Ja see osa, mis moodustab gaasi, kui me räägime gaasi hinnast, selle hinna kinnitab täna konkurentsiamet. Aga kui vaadata kogu seda gaasi hinda lõpptarbijale, siis põhivõrgu kulud, ülekanded, kui on jaemüüja jne, see on kuskil maksimum 10%. Küsimus on ju selles, et Eesti Gaas, kes hangib endale toorainet, tema on ettevõte, kes teeb leppeid tooraine müüjaga, neid lepinguid saame me vaadata, aga läbi ei räägi riik, räägib ikkagi ettevõte, kes seda hangib.

On olemas mingi põhiliste gaasipakkujate poolt tuletatud valem, mida võib kritiseerida, aga sellest kriitikast on suhteliselt vähe kasu, kuna me väga ei mõjuta seda, et mis on seotud siis nafta hinnaga kõige lihtsamal moel. Kui me täna näeme, et vähem kui kolme kuuga on ju nafta hind alla tulnud ütleme kaks korda. Bensiini hind oli 18.90, täna on ta 15. Lihtsalt see nö turu hinnakorrektsioon toimub kiiremini, kui ta toimub sellise gaasihangete puhul. Teema iseenesest on olemas, et millised on siis Eesti Gaasi võimalused arvestada selliseid kiireid maailmaturu kõikumisi.

Juhataja
On veel küsimusi? Rohkem ei ole. Aitäh!

Lõpp

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-