Valitsuse pressikonverentsi stenogramm 16.10.2003.

16.10.2003 | 00:00

Uudis
    • Jaga

Vabariigi Valitsusepressikonverents

Neljapäev, 16.oktoober 2003

           Juhataja

Tere päevast,alustame tänase pressikonverentsiga. Kuivõrd peaminister on Euroopa LiiduÜlemnõukogul, siis juhatas tänast istungit Meelis Atonen. Tema teeb ka ülevaateolulisematest otsustest ning lisaks räägivad justiitsminister erakonnaseadusemuudatustest, mida valitsus heaks kiitis ja haridusminister keeleseadusemuudatusettepanekust. Ja sõna on Meelis Atonenil. Palun!

           M. Atonen

Aitäh! Terehommikust, tere päevast. Et võib nii öelda, et täna kaks sellist lisaks jubamainitud eelnõudele, kaks olulisemat teemat, mis lahenduse valitsuse pooltleidsid oli vaieldamatult käesoleva aasta eelarve muutmise temaatika jakindlasti ka AS Rocca al Mare Suurhall aktsiakapitali suurendamisega nõustumineVabariigi Valitsuse poolt.

Lisaks me vaatasimeläbi päris suure hulga Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pooltesitatud eelnõusid - kaubandustegevuse seaduse, majandustegevuse registriseaduse, majandustegevuse registri seadusega ja kaubandustegevuse seadusegaseonduvate seaduste muutmise seaduse, ka strateegilise kaubaseaduse eelnõu,tehnilise normi ja standardi seaduse muutumise seaduse eelnõu, küttegaasiohutuse seaduse muutmise eelnõu ja lennundusseaduse muutmise eelnõu. Ja hulga Riigikogupoolt, Riigikogu saadikute või fraktsioonide poolt algatatud eelnõusidvaatasime läbi ja enamusel juhtudel võtsime ka väga selge seisukoha, kastoetada, mitte toetada. Need võib‑olla olidki sellised kõige põhilisemadotsused, et võib‑olla on konkreetselt juba eelnõudega võimalik edasiminna.

Aga ütlen siis Roccaal Mare Suurhalli otsuse kohta, et Vabariigi Valitsus mitu korda täpsustas veelolukorda ja rahandusminister tõstatas mitmeid küsimusi, aga lõpuks jäi selleleseisukohale, et me andsime kultuuriminister Urmas Paetile volituse toetadaaktsionäride üldkoosolekul täna Rocca al Mare Suurhalli aktsiakapitalilaiendamist ja nägime, et see on halli jätkamiseks kõige parem ja ütleme siismeie spordi ja kultuuri avalikkusele vast kõige meeldivam viis, kuidas selleteemaga edasi minna. Aitäh!

           Juhataja

Aitäh! Ja annaks sõnasiis Ken‑Marti Vaherile, erakonna seadus. Palun!

           K.‑M. Vaher

Suur aitäh! Mul onväljajagamiseks ka üks memo, mis puudutab põhilisi muudatusi, mida siis seekoalitsioon on planeerinud erakondade tegevusega seonduvalt. Saate selle väljajagada? Kõigepealt eelnõu eesmärk on väga lihtne ja ühene. See on lahtikirjutatud seletuskirjas. Eelnõu eesmärk on korrastada erakondade rahastamisegaseonduv ja vältida poliitilist korruptsiooni erakondade tegevuses, pannesniimoodi erakonnad enam teenima kodanikku ja valijat. Ja ma tooksin välja viispõhimõtet, mida selle eelnõuga muudetakse.

Esiteks, seatakserangemad reeglid erakondade rahastamisele. Me keelame alates 1. jaanuarist2004 vastavalt koalitsioonileppele äriühingute annetused erakondadele kui kamittetulundusühingute ja sihtasutuste annetused erakondadele. Nii muudameannetused läbipaistvamaks, kogu erakondade rahastamise läbipaistvamaks jaseotuks tegelikult konkreetsete isikutega. Füüsiliste isikute annetusierakondadele ei keelustata. Kõrvuti annetustega piiratakse samas ulatusesmitterahaliste kingituste tegemist ja tegevustoetusi ja samasugused piirangudlaiendatakse eelnõu kohaselt erakondade sidusorganisatsioonidele, et tagada valimiskulutustesuurem läbipaistvus.

Ja nüüd on olulineklausel see, et piirangud laienevad nendele erakondadele, kes saavadriigieelarvest toetust ehk siis nendele isikutele, nendele erakondadele, kes onesindatud Riigikogus või siis alates 2006. aastast ka erakondadele, kes kasRiigikogu või kohalikel valimistel on saanud üle 5% hääli. Samuti keelamekõigil erakondadele laenu- ja krediidilepingute sõlmimise, kuna selliseidjuhtumeid on nendel valimistel ka ilmnenud.

Teine põhimõte,karmimad karistused ja tõhusam kontroll. Eelnimetatud piirangute rikkumise eestkarmistame karistusi ja oleme teinud karistusseadustikku muudatused. Vastavaseelnõus on võimalik rahaliste karistuste määramise võimalus. Nagu te teate,siis karistusseadustikus on see juriidiliste isikute puhul väga suur. Selgeltjääb see siis kohtu otsustada, kuni 250 miljonit krooni on see piiriulatus, aga loomulikult sellistest summadest ei ole juttugi, vaid see jääbkonkreetses juhtumis kohtu otsustada. Ja senise suhteliselt formaalse valimiskomisjoniasemel hakkab erakondade finantsjärelevalvet teostama Riigikogukorruptsioonikomisjon.

Kolmandaks olulineeelnõuga tehtav muudatus on loomulikult sundpolitiseerimise küsimus jasundpolitiseerimise vältimine, nii palju kui see on võimalik seadusandlikevahenditega. Me oleme eelnõuga senisest rangemalt taganud tööandja jariigiasutustes asutuste juhi poolse nii‑öelda mittemõjutamise, inimestesundimise erakonda või ka inimeste sundimise astuda erakondadest välja, asudesmingile konkreetsele ametikohale. Samuti me teeme avaliku teenistuse seadusesmuudatuse, mis võimaldab nõuda ka hüvitist, õiglast hüvitist, kui esinebnimetatud rikkumine.

Neljas põhimõte onriigieelarvelise rahastamise ümberkorraldamine ehk siis korraldame ümber sedasüsteemi, kuidas erakondi riigieelarvest on võimalik toetada. Nimelt 2006.aastast laiendame rahastamise võimalust. Minu hinnangul laiendame sellegaselgelt ka nii‑öelda demokraatia kehtivust Eestis, kuna praegu saavadteatavasti riigieelarvest toetusi ainult erakonnad, kes on esindatud Riigikogusja vastavalt kohtadele. Me kehtestame süsteemi, kus hakatakse saama vastavalthäälte arvule ja võetakse arvesse alates 2006. aastast ka omavalitsustetulemusi, omavalitsuste valimiste tulemusi.

Ja viies, millest onjuba avalikkuses ka juttu olnud loomulikult on suur nii‑öelda erakondakuulumise vabadus. Eesti on teinud 14. septembril selge otsuse kuuludaEuroopa Liitu ja Euroopa enamustel riikidel ei ole erakonda kuulumise suhtespiiranguid. Need piirangud kehtivad küll teatud Ida‑Euroopa riikides,nagu näiteks Bulgaaria, ka Ukraina ja Moldova. Ma arvan, et nendest riikidestei ole mõistlik eeskuju võtta ja neid järgida. Minu hinnangul on vastavaltpõhiseadusele kõigil õigus ühineda ja oma maailmavaadet vabalt väljendada. makordan, et tegemist on inimestele antud võimalusega erakonda kuuluda, mittemingil juhul kohustusega ja me jätame alles piirangud kaitseväelastele, mis onminu hinnangul põhjendatud ja ka mitmetes Euroopa riikides on just nimeltainukene piirang kaitseväelastel. Samuti ka teatud grupil avalikelteenistujatel kuulumine juhtorganitesse ja revisjoni organitesse siiserakondadel jääb siiski piiratuks.

Ja lõpetuseks, seaduson kavas jõustada 1. jaanuarist 2004. Aga nii nagu mainisin, siisriigieelarveliste toetuste süsteem 2006. aastast laieneb ka kohalikeomavalitsuste valimistulemuste põhjal. Nii palju siis sissejuhatuseks. Aitüma!

           Juhataja

Aitäh! Ja palunharidusminister.

           T. Maimets

Aitäh! Täna tegelesvalitsus ka kahe olulise keelepoliitilise küsimusega. Üks on nn eesti keelekategooriatunnistuste kehtima jäämine, mis seondub keeleseaduse muudatustega jateine on nn eestikeelsele gümnaasiumiharidusele üleminek, mis seondub siispõhikooli‑ ja gümnaasiumiseaduse muudatusega. Täna saavad inimesed omatööalast eesti keele oskust tõendada kahtemoodi dokumentidega. Ühed on nii‑öeldavanade reeglite järgi väljaantud eesti kelle kategooriatunnistused ja teised onuuemate reeglite järgi väljaantud tasemetunnistused. Nüüd keeleseadus praeguhetkel ütleb, et need vanad kategooriatunnistused kaotavad 1. jaanuarist2004. kehtivuse.

Haridus- jaTeadusministeerium on seda olukorda põhjalikult analüüsinud ja on jõudnudseisukohale, et see, selline kehtetuks tunnistamine rikub inimeste õigustatudootusi ja oleks võrreldav mõneti sellega, et kui minu ülikoolidiplom on EestiNSV‑st pärit, et siis me kuulutaks ta kehtetuks. Selle tõttu on Haridus‑ja Teadusministeerium tulnud välja ettepanekuga need kategooriatunnistusedsiiski kehtima jätta, kehtestanud vastavuse praeguse tasemetunnistustega.

Nüüd samasuguseeelnõuga on tulnud või mitte samasuguse, vaid analoogilise eelnõuga on tulnudvälja ka rida Riigikogu keskerakondlastest liikmeid. Mis on meie eelnõu janende eelnõu vahe? On eelkõige see, et Riigikogu liikmete välja toodud seaduseelnõugajääb sisse võimalus, et neid kategooriatunnistusi on võimalik kasutada kaaluseks kodakondsuse saamisel madalamate õigusaktide kui seaduse tasemel.Haridus- ja Teadusministeeriumi ja täna valitsuse poolt heakskiidu saanudseaduse muudatuse järgi öeldakse selgelt välja, et need nn vanadkategooriatunnistused ei saa olla aluseks kodakondsuse taotlemisel. Seetõttu meleiame, et see meie eelnõu on selgem ja täpsem ja lahendab teatud küsimusiüheselt ära.

Teine probleem, nagute teate keelepoliitiline probleem on alates 2007. aastast üleminekeestikeelsele gümnaasiumiharidusele. Siin on põhikooli‑ jagümnaasiumiseadus on ütleb üsna selgelt, et tuleb eestikeelsegümnaasiumiharidusele üle minna, mis tähendab tegelikult seda, et vähemalt 60%õppekavadest peab olema eesti keeles, 40% võib‑olla mõnes muus keeles.29. aprillist 2002 hakkas aga kehtima seaduse parandus, mille järgi onvõimalik teha selles üldreeglis ka erandeid ja nimelt omavalitsuse taotlusel jaVabariigi Valitsuse loal võib õppetöö toimuda ka muus keeles, eks ole.Isamaaliit on sisse andnud eelnõu, mille järgi see erandi tegemise võimalustuleks tühistada, et erandeid ei antaks. Haridus- ja Teadusministeerium onanalüüsinud seda situatsiooni ja leidnud, et selle erandite võimalusega, mis poolteistaastat tagasi seadusesse sisse pandi on tegelikult antud tagasikäik sisuliseletegevusele üleminekul eestikeelsele gümnaasiumiharidusele. Loomulikult onmotivatsioon vähenenud, loomulikult loodetakse erandite tegemise võimaluseleehk teiste sõnadega ühel päeval pannakse valitsus lihtsalt olukorra ette, etmeil ei ole võimalik üle minna. Selle tõttu haridus- ja teadusministeeriumesiteks peab oluliseks, et eestikeelse gümnaasiumiharidusele üle minnakse, sestsee annab noorele inimesele muukeelsest perekonnast pärit noorele inimeselevõimaluse teostada oma õigusi Eesti kodanikuna suheldes riigiga, samuti annabvõrdsed võimalused näiteks kõrghariduse omandamisel eesti keeles. Ent samas meei ole kindlad, et me oleme reaalselt võimelised seda ka 2007. aastast hoolegavõi ühekorraga tegema. Me analüüsime situatsiooni, me vaatame, millised onvajadused ja millised on võimalused õpetajate täiendõppeks näiteks, millised onmotivatsioonid, millised on finantsvahendid, mida me peame sellesse protsessisuunama ja selletõttu pärast analüüsi tuleb haridus- ja Teadusministeeriumomapoolse seaduse muudatuse või parandusega välja, mis lähtub tegelikultsellest situatsioonist, kus me oleme, et ei muutuks lihtsalt see ütlemine, etme läheme 2007. aastast puhtalt eestikeelsele gümnaasiumile, et see ei oleksainult deklaratiivne ja 2007. aasta alguses me oleme ikkagi situatsioonis, kustegelikult seda ei ole võimalik teha. Selle tõttu me ei toetanud seda hetkelIsamaaliidu algatatud eelnõu. Aitäh!

           Juhataja

Suur tänu! Ja palunteie küsimused. Lauri.

           Lauri Hussar, TV3

Ma küsiks härrajustiitsministrilt, et kas kohtunikud saavad igatpidi selle seaduseelnõu aluselhakata erakonda kuuluma ja kuidas teie hindate sellise sammu mõjuõigusmõistmise objektiivsusele?

           K.‑M. Vaher

Tänan küsimuse eest.Selle seaduseelnõu alusel on kohtunikel edaspidi võimalus astuda erakonda. Jasee muudab senist korda ehk siis piirangud kaovad, nii nagu ma mainisin tahameme anda suuremad vabadust inimestele oma maailmavaate deklareerimiseks,erakonda kuulumiseks. Ja nagu ma ka ütlesin, siis Euroopa riikides on seetavaline. Ma arvan, et Eesti on Euroopa riik ja ka meil võiks olla see selgeltlubatud. Ma ei näe selles õigusmõistmisele ohtu. Ma näen probleemi, nii nagu teselle küsimuse püstitasite, et see võib‑olla mingil määral tavatu, niinagu kõikide piirangute kaotamine igas ühiskonnas on mingil määral algusestavatu ja tekitab kahtlusi. Aitäh!

           Juhataja

Eesti Raadio, palun!

          

Mul on haridus- jateadusministrile küsimus. Kas te usute, et 2007. aastal Narva linnas on kõikkoolid on eestikeelsed 60% ulatuses? Kas see on reaalselt võimalik?

           T. Maimets

Aitäh selle küsimuseeest! Kuna mul ei ole selget vastust sellele küsimusele täna, siis oligi seepõhjus, miks me sellisele mõneti deklaratiivset iseloomu kandvale Isamaaliidumuudatusele pidime täna ei ütlema. Aga me tegeleme sellele küsimuselevastamisega, esiteks küsides, kas see on võimalik ja teiseks küsides, kuidassee oleks võimalik ehk mida Haridus- ja Teadusministeerium järelejäänud aastatejooksul tegema peaks?

           Juhataja

Aitäh! Timo Tarve,palun!

           Timo Tarve, ER

Mul on sellineküsimus, et see seadus hakkab kehtima, mis laadi või kui suur erand peaksolema... Mis laad erandid võiks olla?

           T. Maimets

No seda, mille aluselhakkab valitsus erandeid tegema 2007. aastast, seda ei ole valitsus tänaloomulikult arutanud. Ja ma loodan, et me oleme selleks ajaks nii kaugel, etvalitsus ei peagi hakkama arutama, milliseid erandeid teha, vaid oleks võimalikseadust ühtemoodi kõigile rakendada.

           Juhataja

Aitäh! Jaa, palun,Maksim.

           Maksim Rogalski, ETV AK

... Aktuaalne Kaamera.Härra Vaher, kas te ei leia, et sundpolitiseerimise vältimise meetmed võiksidhoopiski viia selleni, et inimesed hakkavad kuritarvitama ja näiteks süüdistamatööandjat sellest, et teda sundpolitiseeritakse ja tööandja on sunnitud siismingid tohutud tõendid esitama, et ta ei tee seda?

           K.‑M. Vaher

Aitäh, küsimuse eest.Tänases, vabandust, eilses Eestis oli tavapärane, et probleem onsundpolitiseerimises just nimelt. Et üle Eesti on mitmeti probleeme olnudselles, et tööandja hästi pannud avalduse laua peale ja öelnud töövõtjale, etsa kas jääd oma ametikohast ilma või sa astud erakonda. See on probleem, mis ontõusetunud mitmel pool Eestis ja see on teinud meile selgeks, et on vajareguleerida täpsemalt ja karmimalt seada sätted ka selleks, et selliseidolukordi vältida. Ma arvan, et teie kahtlus ja küsimus on täiesti õigustatud.Sellised juhtumid võivad hakata tekkima. Samas on alati küsimus, nii‑öeldatasakaalus säilitamises ja tasakaalu saavutamises. Minu hinnangul praegueelnõus välja pakutud regulatsioon peaks sellise tasakaalu säilitama ja ma näensiiski pigem ohtu ja pigem huvi alati tööandjatel öelda ühelt poolt, kas seda,et astuda kuhugi mingisse erakonda või siis, mida on ka Eestis ette tulnud,öelda töövõtjale, et astuda mingist konkreetsest erakonnast välja, muidutöökohta ei saa. Ma arvan, et need on suuremad ohud, kui need ohud, mida teievälja tõite. Aitäh!

           Juhataja

Andres Einmann.

Erakonnaseaduse järgisaaks politseinikud ka õiguse erakonda astuda. Mis vahe on politseinikul jakaitseväelasel?

           K.-M. Vaher

Vahe on ikka üsnaselge. Kaitseväelane on selgelt militaarstruktuuri liige ja meie hinnangulselle piirangu säilitamine tänases Eestis on mõistlik. Ja viitame ka tõestiEuroopa vastavale praktikale, kus on ka selliseid piirangud siiski säilitatud.Ja ma möönan antud kaasluse puhul nii‑öelda meie üleminekut selgelt nii‑öeldaIda‑Euroopa riigist, endisest postsotsialistlikust riigist ikkagi EuroopaLiidu täisliikmeks, et see piirang võiks siiski praegu säilida. Kuigi ma ei näepõhjust, miks me võiks selle küsimuse juurde tagasi tulla. Vastavalt EuroopaNõukogu soovitustele, mille kohaselt võiksid sellised piirangud üldse mittekehtida ja mille kohaselt need piirangud ei ole üldsegi mitte õigustatud ehksiis kõikidel inimestel, kõikidel ühiskonna liikmetel peaks olema vaba võimalusühinemiseks ükskõik millise maailmavaatelise organisatsiooniga. Aitäh!

           Juhataja

Lauri Hussar, palun!

Ma räägiks nagurahast ka, et kas võime nagu teada, et milline see konstantne summa on, miserakondade vahel läheb järgmisest aastast jagamisele?

           K.‑M. Vaher

See on, tänan, see oneelarves, 2004. aasta eelarve eelnõus kirjas ja see on 60 miljonit kroonija see on Siseministeeriumi eelarve real.

Lauri Hussar

Kui palju on kolmeerakonnal järgmisel siis riigieelarvest lisaraha oodata? Kas minister Atonenteab Reformierakonna eelarvetoetust järgmisel aastal.

           M. Atonen

Kahjuks ei tea.

           Juhataja

Aitäh! Ja, palunKanal2.

           Elo Mõttus, Kanal 2

Kas need erakonnad,kes ei ole praegu Riigikogus, selline uue jõu teke, kas nendel on võimalikäriühingutelt saada annetusi?

           K.‑M. Vaher

Aitäh, küsimuse eest.Jah, nendel on võimalus äriühingutelt jätkuvalt annetusi saada ja üsna tõsisedebati tulemusena me jõudsime sellisele arusaamale ja valitsus selle täna kakinnitas. Seega oleme jätnud praegu nendele erakondadele, kes just nimelt onuued, võimaluse, et nad siiski oma raha võivad kokku koguda, nii nagu tegierakond Res Publica. Ja esinevad siis ka järgmistel valimistel. Seega vastus onjah.

           Juhataja

Aitäh! Ja palun veelTV3!

           Lauri Hussar

Ma küsiksin veelselle raha teemadel. Kuidas teile nüüd tundub, kas see raha, mis erakondadelereaalselt nagu tuleb, et kas see nüüd suureneb või väheneb, sellepärast ettegelikult on ju tegu kolmekordse riigieelarveliste vahendite kasvuga ?

           K.‑M. Vaher

Aitäh, küsimuse eest.Ma vastaksin vast kahes osas.

Esimene on, esimenepõhimõte on selles, et erakonnad on parlamentaarses demokraatias kõige olulisemhoob, mille kaudu tegelikult ju rahvas saab osaleda ja inimesed saavad osaledaotsusprotsessides. Seega minu hinnangul ja ma arvan, et mingu nõustuvad paljud,et seni erakondadele riigieelarvest eraldatud raha 20 miljonit krooni onkindlasti olnud väike. Kui me arvestame olukorda, kus need samad erakonnad,nendest samadest erakondadest kasvavad poliitikud, valitsuse liikmed otsustavadju miljardeid kroone saades võimule ehk selleks, et toetada erakondi ja nendetugevnemist, mille läbi siis kõik inimesed saavad poliitilises protsessisosaleda, on vaja selgelt ka nende erakondade struktuuri, organisatsiooni jaideoloogia väljakujundamisse selgelt panustada.

Teine põhimõteseisneb selles, et minu hinnangul on praegu, kui meil on väga selgelt teada, etjuriidilistelt isikutelt annetused on keelatud ja meil on selgelt kirjasriigieelarves rida, kui palju erakonnad saavad, siis tegelikult toetust, kõigeausam viis, sest seni Eesti poliitikas on ju väga spekuleeritud selle üle,palju erakonnad tegelikult raha on saanud ja palju on nad näidanud, et nad onraha saanud. Nii et seega ma arvan, me muudame selle süsteemi oluliseltläbipaistvamaks, selgemaks. Kõik saavad lugeda 60 miljonit krooni, see onminu hinnangul saab olema tulevikus selgelt suur enamus sellest rahast, midaüldse erakonnad hakkavad kasutama ka valimiskultusteks ja me viime miinimuminiläbipaistmatu raha voolu erakondadeni. Aitäh!

           Juhataja

Mulle tundub, et, ahvabandust. Üks küsimus veel.

           Timo Tarve

Kuidas Haridus- jateadusministeeriumi ikkagi näeb erandeid? Kui range on täiendus, kas seelaieneb ka erikoolidele?

           T. Maimets

Milliseid erikoole tesilmas peate.

           T. Tarve

No näiteks kurtidekool, kakskeelsed.

           T. Maimets

Jah. Mu vastus onsee, mis, sama vastus, mis oli eelmisele küsimusele, et me ei ole eranditetegemist praegu arutanud, sest me loodame, et seda ei olegi vaja arutamahakata.

           Juhataja

Aitäh! Nii, kui seenüüd oli viimane küsimus, siis suur tänu teile tulemast. Kohtume järgmiselnädalal.

 

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-