Vabariigi Valitsuse pressikonverents
Neljapäev, 17. detsember 2009
Juhataja Inga Jagomäe
Valitsuse istung on lõppenud ja peaminister vastab ka teie küsimustele. Täna oli väga palju punkte, päevakorrapunkte oli üle 50-ne.
Andrus Ansip
Teeme täna jälle nii, et ministrid räägivad, sest ministreid on täna pressikonverentsil palju ja mina olen valmis vastama teie küsimustele.
Juhataja
Ma annaksingi sõna Hanno Pevkurile.
Hanno Pevkur
Alustame personaliotsusest. Valitsus muutis täna haigekassa nõukogu koosseisu. Nimelt on täis saanud tööandjate esindajate volitused haigekassa nõukogus, kus haigekassa esindajad olid Tiit Kuuli, Tarmo Noop ja Tõnis Allik. Tööandjate esindusorganisatsioon on esitanud valitsusele ettepaneku, et Tiit Kuuli, kes on Ehitusettevõtjate Liidu juhatuse esimees ja Tõnis Allik, kes on Haiglate Liidu juhatuse liige ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse esimees, võiksid jätkata ja uue liikmena Tarmo Noobi asemel tuleb haigekassa nõukogu liikmeks Taavi Veskimägi, kes tööandjate poole peal esindab Eesti Kaitsetööstuse Liitu.
Teine äärmiselt oluline otsus valitsuse poolt oli antiretroviirusravimite ehk siis lihtsamini HIV-positiivsete raviks mõeldud ravimite ostmiseks loa andmine. Me soetasime ravimeid riigieelarvest 67,2 miljoni Eesti krooni eest ja seda järgmiseks aastaks.
Valitsus kinnitas täna ka riikliku pensionikindlustuse registrisse kantava 2010. aasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestusliku keskmise suuruse. See on suhteliselt tehniline arvutus, mis arvutatakse Statistikaameti ja rahandusministeeriumi andmete alusel ja see täpne suurus on 32 612 krooni.
Ja mis minu jaoks kõige olulisem võib-olla tänasest istungist, oli see, et Vabariigi Valitsus otsustas muuta kesk- ja piirkondlike haiglate infrastruktuuri optimeerimise investeeringute kava. Selle sisu on selles, et kui varasemalt on otsustatud Põhja-Eesti Regionaalhaigla väljaehitamine, mis on pidulikult ka tänaseks juba avatud ja Tartu Ülikooli Kliinikumi edasiarendus, siis Põhja-Eesti Regionaalhaiglale üle miljardi krooni ja Tartu Ülikooli Kliinikumile üle 500 miljoni krooni, siis seal meetmes oli veel kasutamata vahendeid pea 180 miljonit krooni.
Kuna tänaseks on ehitushinnad kenasti alanenud, siis Ida-Viru Keskhaigla tegi ümberhindamise ja selle tulemusel õnnestub siis 180 miljonit krooni ka Ida-Virusse Keskhaigla renoveerimiseks eraldada. See annab meile võimaluse öelda, et kui Ida-Viru Keskhaigla samamoodi saab renoveeritud, siis neljas Eesti punktis on vähemalt keskhaigla tasandil kõrge meditsiinietapp tagatud.
Pärnu on teatavasti juba korras, Tallinnas ja Tartus on enam-vähem ka asjad kõik korras ja Ida-Viru on kindlasti täna koht, kuhu riik peab ka meditsiini poole pealt oluliselt rohkem panustama ja selle tänase otsusega saab selleks alus loodud. Nii et lühidalt minu poolt oleks sellega kõik.
Juhataja
Aitäh! Rein Lang, palun.
Rein Lang
Tere! Mul on pisut häälega raskusi, katsuge must aru saada. Täna valitsus kehtestas majandusaasta aruande taksonoomia ja see on üks oluline asi.
Nimelt, umbes aasta tagasi hakkas valitsuskomisjon tegelema ühtse aruandlussüsteemiga Eestis ettevõtetele. Täna on ju veel niimoodi, et lisaks majandusaasta aruannetele küsitakse ettevõtjate käest Statistikaameti poolt ja ka teiste ametiasutuste poolt kõikvõimalikke andmeid, mida tegelikult on juba esitatud majandusaasta aruandega riigile. Need esitatakse küll elektrooniliselt. Me oleme ilusti öelnud, et me oleme e-riik, aga esitatakse nad reeglina PDF-failis ja meie ametnikud võtavad need PDF-failid ja hakkavad sealt omakorda andmeid välja noppima ja panema neid mingitesse andmebaasidesse, et need muutuksid siis kättesaadavaks ja oleks võimalik mingeid koondeid teha. See on nüüd täiesti ebamõistlik.
Riigikogu muutis ka seadust alles hiljuti, paar kuud tagasi, mis kehtestas sellised üldised taksonoomia põhimõtted ja ka majandusaasta aruannetele ühtse esitamise korra alused. Nüüd valitsus lõi siis täna lukku selle taksonoomia. Mis on see taksonoomia sisu? See sisaldab bilansi, kasumiaruande, koondkasumiaruande, rahavoogude aruande, omakapitali liikumise aruande ja kõikvõimalike majandusaasta aruande lisade ja aruannetega koos esitatavate tabelite ja dokumentide elementide süsteemi. Need kõik saab siis sisestada raamatupidaja. Nimetame asja lihtsalt, raamatupidaja saab selle sisestada veebipõhisesse süsteemi ja teeb seda üks kord, rohkem ei ole tal vaja selle asjaga tegelda. Ja juba, kui on riigil vaja mingite statistikaaruannete jaoks mingisuguseid andmeid, siis tema saab need sealt andmebaasist ise kätte. See on kogu selle projekti kaugem eesmärk.
Ehk siis, ettevõtja esitab oma andmed üks kord, nagu seadus seda ette näeb ja igasugustele muudele päringutele vastama ei pea. Loodetavasti see süsteem siis ka käivitub 2010 ja 2009. aasta majandusaasta aruanded esitatakse juba riigile täiesti uudse tarkvaralahendusega. See lahendus on praegu lihvimisel veel ja koolitused käivad. Nii et kui me selle läbi viime, siis me oleme, muide, esimene riik maailmas, kus XBRL-keelt kasutatakse selliselt ettevõtluse ja riigi suhtlemises, et tõepoolest ühte kohta üks kord esitatakse andmed ja sellega see asi ka lõpeb. Nii et tiiger hüppab päris võimsalt.
Tänasel istungil oli ka vere- ja bioloogilise vedelikuproovi võtmise, säilitamise, uuringuks edastamise kord. Ja sõrmejälgede registri asutamine ja registripidamise põhimäärusega riikliku DNA-registri asutamine, registripidamise põhimäärus. Need ei ole mingid revolutsioonilised muudatused. Kui neid registreid enne peeti politseiseaduse alusel, siis nüüd neid hakatakse pidama kohtuekspertiisi seaduse alusel ja olulist sisulist vahet pidamisel ei ole.
Küll aga edaspidi saab andmeid nendest registritest küsida ka meie partnerite poolt. Kõik, kes on liitunud selle kuulsa Prümi lepinguga, vastame nendele päringutele täna, jällegi kaugem eesmärk peaks olema see, et vastastikku muutuvad need registrid kättesaadavaks reaalajas. Mis on kuritegevuse vastase võitluse peamine element tänasel päeval? Ikka sõrmejäljed ja DNA-registrid, sealt kaudu saab igasuguseid pahategijaid identifitseerida. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Siit sobib üle minna kohe Marko Pomerantsil.
Marko Pomerants
Aitüma! Minul kindlasti nii elevust tekitavaid ja huvitavaid eelnõusid ei ole kui kolleeg Rein Langil, aga Vabariigi Valitsus otsustas värskelt, et me kandideerime julgeoleku valdkonnas Euroopa Liidu IT Agentuuri asukohamaaks.
Nimelt on tänane eesistuja, kelleks on Rootsi veel, esitanud sellise palve, et kõik, kes on asjast huvitatud, palun 31. detsembriks seda teha ja Eesti Vabariigi valitsuse nimel mina kindlasti sellise kirja kirjutan. Meil on olemas väga suurte eeldustega konkurent, kelleks on prantslased. Kas veel tuleb laua äärde soovijaid, ei oska öelda. Mis puudutab selle asja konkreetsust, siis täna ta jääb tõepoolest lihtsalt sellise kirja tasemele, et me oleme valmis kandideerima ja konkreetseks minema hiljem, siis kui vastav vajadus on.
Mul on lihtsalt üks selline stiilinäide, et hiljuti meie ministrite nõukogus jõuti otsusele, kuhu tuleb asüülitaotlejate tugiamet Euroopa Liidus. Selleks asukohamaaks sai Malta. Millega siis Malta püüdis Euroopa Liidu liikmesmaid võluda? Ütles, et nemad pakuvad välja sellise hoone - kolmekorruselise, 2400 ruutmeetriga; maksavad oma riigi poolt kõik rendikulud 3 aastat; annavad arvuteid, laudu, toole ja mida kõike veel sinna juurde. See on lihtsalt üks näide, mida konkreetseks minnes Malta riik oli valmis panema, et asüüli tugiamet oma riiki saada.
Eesti pakkumisest konkreetselt pole täna põhjust rääkida, siis kui läheb võidujooksuks lõpuks, eks me siis jookseme. Mis puudutab veel prantslasi, siis kindlasti me oleme valmis otsima ka igasuguseid koostöölahendusi nendega, et nö vanad traditsioonid oleks säilitatud ja see tänane olukord nendele kuidagi kenasti lõpeks mingi viisaka lõpplahendusega ja meie kui uus liikmesriik, lähtudes siis Euroopa Ülemkogu otsusest 2003. aasta detsembrist, et uued asjad uues liikmesriigis, et see printsiip saaks rakendatud.
Siis meil oli veel terve rida igasuguseid määrusi, mis on seotud politsei- ja piirivalveameti rakendamisega 1. jaanuarist. Teatavasti seadus ise ammuilma olemas, ka rakendusseadus presidendi poolt välja kuulutatud. Nüüd seoses selle uue pika nimega me peame kõik oma erinevad korrad ja määrused kooskõlla viima. Täna saime jälle oma nimekirja oluliselt lühemaks ja enam-vähem on kõik, mis vajalik, tehnilise poole pealt teoks saamas sellel aastal.
Juhataja
Aitäh! Jürgen Ligi, palun.
Jürgen Ligi
Minul on küll nii huvitavaid teemasid, nagu Rein Langil raamatupidamisteema.
Otsustasime kabinetis põhimõtteliselt ära tugiteenuste konsolideerimise. Neid arutelusid on muidugi varem olnud, aga asi on muutunud konkreetsemaks. See puudutab esimeses etapis raamatupidamist ja personaliarvestust, mis on hästi tihedalt seotud temaga. Ja kui rahandusministeerium tuli välja suhteliselt jõulisema või bürokraatlikuma variandiga asutada selleks ka eraldi asutus, mis siis teisi asutusi väiksemaks teeks, siis valitsuses arutelude käigus siiski jõudsime selleni, et need volitused antakse rahandusministeeriumile. Vastavad võimalikud õigusaktid tuleb välja töötada ja see graafik täpselt pannakse ilmselt paika järgmisel valitsuse istungil, mis etapis mingisugused asjad juhtuvad.
Selle konsolideerimise eesmärk on ikkagi informatsiooni parem liikumine ja ka kokkuvõttes parem juhtimine. Me ei rõhutakski nii väga seda rahalist kokkuhoidu, kuigi igal juhul selliste lihtsate ja dubleerivate tegevuste vähenemine või ärakadumine annab ikkagi perspektiivis kokkuhoidu, mul küll selles kahtlust ei ole. Efektiivsus saavutatakse ka sellega, et inimesed ja ka programmid on ühtlasemalt koormatud, ühtlustatakse ka need standardid. Nii et tugiteenuste konsolideerimine minu arvates on üks üsna oluline bürokraatiaalane reform.
Veel oli kabinetis päevakorras rakenduskavade muutmine. Oleme varem rääkinud, et peame vajalikuks struktuurivahendite ümbersuunamist rohkem majandusse ja rohkem nii öelda kriisiga tegelemist struktuurivahendite kaudu ja mõned sammud jällegi astusime. Otsustasime suunata 650 miljonit krooni energeetikast ettevõtlusse.
See on tööstusettevõtete tehnoloogia investeeringutesse, teadus- ja arendustegevusse ning eksportturundusse. Suunasime ka 100 miljonit krooni kvalifitseeritud tööjõuprogrammi. See tuleb ettevõtluskoolitusest vabaneva raha arvel, eks ole me siis nö suvel presenteeritud uuringud ka ikka püüdnud ellu viia, nii raske kui see ka juba tehtud otsuste najal ei ole, aga siiski, tegevus käib. Ja koos juba oktoobris otsustati 264 miljoni krooni tõstmisega energeetikast transporti ja ettevõtlusse võib öelda, et kokku plaanime ühe miljardi eurotoetuste ümbertõstmist.
Muutsime tulumaksusoodustusega MTÜ-de ja sihtasutuste nimekirja, uusi liikmeid nimekirjas on 44 ja kustutatuid 35. Kiitsime heaks ka 2010. a riigieelarve liigenduse. Peaminister teadis öelda, et see on hästi operatiivselt juhtunud, et tavaliselt nii kiiresti ei õnnestu. See on määrus, mis täpsustab riigieelarvega ettenähtud raha jaotusi asutuste kaudu.
Juhataja
Aitäh! Nüüd küsimused.
Liina Valdre, BNS
Küsimus peaministrile. Milline on teie seisukoht praegu päevakorras olevast, sellest et riik plaanib omandada osaluse, SAS-i osaluse omandamist, siis teie meelest?
Andrus Ansip
Ei saa päriselt väita, et riigil selline plaan oleks. Küll aga on SAS-il plaan võõrandada oma osalus Estonian Air´is ja SAS on teinud pakkumise Eesti riigile omandada see nendele kuulunud osalus.
Me oleme valmis kaaluma seda mõtet, aga enne kui me saame asuda tõsistesse läbirääkimistesse, peab olema meil teadmine, mis asi see on, mida me võib-olla ostame. Ja hinnast sõltub ju väga palju.
On ütlematagi selge, et üks lennundusettevõte ei saa Eesti Vabariigi valitsust külmaks jätta, lennundusturul üle maailma on väga rasked ajad. Eesti Õhu probleemid on üpris laialdaselt kõigile teada olnud. Me peame kindlasti tagama vähemalt sellisel tasemel ühendused muude Euroopa linnadega, nagu nad praegu olemas on.
Seetõttu me eile andsimegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile volitused asuda läbirääkimistesse SAS-iga eesmärgiga see osalus omandada või osa nende käes olevast osalusest omandada. Kõik sõltub nüüd hinnangutest majandusseisule Estonian Air´is, osapoolte tahtest, kas need läbirääkimised viivad mingite tulemusteni või mitte.
Kindlasti ei ole Vabariigi Valitsusel eesmärki jättagi tulevikus, kui see ost saab võimalikuks, Estonian Air riigi omandusse. Lennundusturg on väga konkurentsitihe ja ettevõtlus selles valdkonnas nõuab väga spetsiifilisi teadmisi, suurt kompetentsi ja nõuab ka tihedat koostööd teiste lennundusettevõtetega. Seetõttu Vabariigi Valitsuse meelest peaks kindlasti olema ka tulevikus Estonian Air´il, kui ka ost peaks võimalikuks saama, strateegiline partner.
Praegu on kõik väga algses staadiumis. Tõtt öelda on see staadium enam-vähem selline välja näinud juba mõnda aega. Estonian Air´is ei ole erilist õitsele puhkemist olnud. Me oleme korduvalt väljendanud seda, et riigi osalus otsustusprotsessis ei ole andnud proportsionaalset esindatust. Me ei saa olla rahul ettevõtte senise juhtimisega. Me tahaksime, et Eestil oleks paremad ühendused Euroopa teiste linnadega, kui nad on praegu.
Anne Sääsk, TV3
Anne Sääsk, TV3. Mul on päris mitu küsimust. Kõigepealt pöörduks härra Pevkuri poole. Kas on tõepõhja sellisel väitel, mis meediast on läbi jooksnud, et digiretsept võib välja suretada maa-apteegid?
Hanno Pevkur
Ei, sellist tõepõhja kindlasti ei ole. Ma lugesin ka täna ühte Järvakandi apteekri muret. Mitte muret, aga tema lugu sellest, et ta paneb nüüd apteegi kinni, aga seal oli ka väga selgelt näha, et omavalitsus on valmis selle kulu talle kompenseerima ja tagama kõik võimalused tema töö jätkamiseks. Seda esiteks.
Teiseks, me oleme põhimõtteliselt otsustanud, et digiretseptiga paralleelselt jääb toimima ka paberretsept. Vähemalt kahe kuu ulatuses ja ka tulevikus. Kui on mingeid põhjuseid, et ei saa digiretsepti väljastada, siis seadus täna annab võimaluse paberretsepti välja kirjutada, näiteks kui arst läheb koduvisiidile. Nii et selles osas ma küll ei näe nagu probleemi. Nii Apteekrite Ühendus kui Apteekide Liit on meiega kogu aeg kontaktis olnud siin ja nendega on kogu aeg neid läbirääkimisi peetud. Ma siin küll väga suuri muresid tänase päeva seisuga ei näe.
Küsimus
Aitäh! Nüüd härra Ansipile ja härra Langile küsimused. Kui eile kajas jälle meedias selline lause, just kui Eesti lekiks nagu sõelapõhi. Kommenteerige natukene seda, mis te arvate sellest? Kas sellised skandaalid, nagu praegu härra Pihli ja teie vahel on lahvatanud, kas on selle põhjus see, et Eesti lekib nagu sõelapõhi?
Rein Lang
Ma seletan selle juriidilise poole võib-olla enne ära.
Andrus Ansip
Ma siiski kõigepealt ütleksin, et igal kodanikul, kelle kohta esitatakse avaldus uurimise alustamiseks, kriminaaluurimise alustamiseks, on õigus saada teade selle kohta, et uurimist ei alustatud.
Loomulikult on tal õigus saada ka siis see avaldus, mis tema kohta kirjutati. Puudutab see moosivargust või riigireetmist, kodanikel on Eestis võrdsed õigused. Keegi ei saa taolisi taotlusi ja kodanikule teatamist, et uurimist ei alustatud, pidada riigisaladuseks, nagu praegu see sõelapõhja-jutt just kui eeldaks. Aga Rein, ole hea.
Rein Lang
Mulle tundub ka, et seda võiks ju kokku võtta ka niiviisi, et varga peas põleb müts. Aga ükski Eesti kodanik ei saa arvestada sellega, et kui ta kirjutab mingisuguse pealekaebuse kas Kapo-sse või politseisse, alusetu pealekaebuse, mille suhtes uurimisorganid võtavad seisukoha, et mingit menetlust ei alustata, et need inimesed a priori arvavad, et neid avaldusi ei anta siis kellelegi teada, see ei ole kindlasti nii.
Võtame näiteks, Jüri Pihli puhul on, see avalduse tekst on kõigile olnud kättesaadav, kõik on võinud seda lugeda. Selles ei ole ju ühtegi arvestatavat fakti, mis võiks viidata riigivastasele kuriteole.
Minu meelest teistmoodi kui avaldust ei saa seda ka ju käsitleda, kuna seal on ju väga selgelt öeldud, et edastan teile kuriteoteate.
Õiguskaitseorganid lugesid selle läbi. Nii, nagu seadus ette näeb, saatsid nad kõigile kolmele isikule, kelle suhtes taotleti kriminaalmenetluse algatamist, kirja, mis oli tegelikult koopia Jüri Pihlile saadetud kirjast. Avaldajale vastati, et me nende andmete alusel ei alusta kriminaalmenetlust. Koopia sellest saadeti kõigile meile kolmele.
Meil on konstitutsiooniline õigus, nii nagu igal teisel Eesti Vabariigi kodanikul, küsida kaitsepolitseist: palun andke teada, mida minu kohta teie paberites on, sh ka siis see avaldus. Mida kaitsepolitsei meie palve peale ka tegi. Andis meile Jüri Pihli avalduse. Nüüd edasi käivitub tõepoolest üldine isikuandmete kaitse loogika. Nagu te ise olete võinud veenduda, isikuandmed, mis selles tekstis on, on minu isikuandmed, Andruse isikuandmed ja Urmas Paeti isikuandmed. Kui kõik need kolm inimest on nõus sellega, et nende isikuandmed avaldatakse, siis meil on vaba voli seda ka avaldada.
Miks mina seda avaldasin? Ma tegin seda väga raske südamega. Minu arvates selline, sõna otseses mõttes, rämps, ei peaks olema Eesti poliitikas kasutatav. Kui härrasmees teatab Vikerraadios kell 2 omaenda suu läbi, otse mikrofoni, et tema ei ole esitanud mitte mingisugust kuriteoavaldust mitte kuskil, et see kõik on Langi järjekordne väljamõeldis, siis ei jäänud enam tõepoolest mitte mingisugust muud võimalust, kui see avaldus veebi välja panna.
Aga sellega mina lõpetan ka selle teema kommenteerimise. Minule isiklikult aitab. See on pretsedenditu. Ma väga loodan, et sellest ei saada inspiratsiooni, et hakkamegi kirjutama oma naabrite peale kaebekirju, kes on kellegi heinamaa maha niitnud või maatüki üles kaevanud. Või veel hullem, on riigireetmisi toime pannud. Neid peaks siis hakkama kriminaalkorras menetlema. Niisuguste pealekaebuste ja anonüümkirjade aeg peaks ikka Eestis olema lõppenud. Me oleme demokraatlik riik, siin käivad mängureeglid ikka hoopis teistmoodi kui omaaegses Nõukogude Liidus. Aitäh!
Andrus Ansip
Lühidalt, sõnum oli selles, et kõik, kelle peale kaevatakse ja kelle suhtes menetlust ei alusta, saavad kaebusest teada. Seda nõuab Eesti seadus.
Rein Lang
Ei saa ometi ju niimoodi hakata mõtlema, et ma kirjutan ükskõik millist möga kuskile, panen paberile, allkirja alla, et mitte kunagi need inimesed, kelle kohta on midagi sellist kirjutatud ega ka avalikkus, ei saa teada, millega ma olen tegelenud. Minu käest on korduvalt küsitud, kas tegemist on laimuga, kas me nüüd mingeid eraõiguslikke samme hakkame astuma sellise laimu peale. Mina teatan avalikult, mina ei kavatse Jüri Pihli hageda kohtus. Ma ei oska peaministri ja välisministri eest kosta, aga ma ei kavatse nii madalale langeda.
Põhimõtteliselt see taotlus või teabe avaldus ei puudutanud ju ainult kolme isikut. Seal oli küll kirjas, et paluti menetlust alustada A. Ansipi, U. Paeti ja R. Langi suhtes. Aga sellega ei piirdutud. Öeldi, et „või kellegi teise“ suhtes. Kas me pidime sellele „või kellegi teisele“ ka teada andma siis, et nende suhtes on kah taotletud algatust avaldada?
Jürgen Ligi
Kõik teised järelikult võivad ka välja nõuda selle avalduse.
Mart Linnart, Aktuaalne Kaamera
Ma jätkaks selle Estonian Air´i teemat veel kord küsimusega peaministrile. Esiteks. Kas, kui riik peaks selle osaluse seal nüüd omandama, kas riik on valmis ka tegema mingit omapoolset rahasüsti Estonian Air´i? Ja kas on teada seda, kas Estonian Air´i laenutingimustes võiks olla sees mingisugune punkt, mis piiraks SAS-il selle oma osaluse müüki? Aitäh!
Andrus Ansip
Ma seda viimast ei taha praegu nüüd kommenteerida, sest ei pea Vabariigi Valitsus teadma, missugused need konkreetsed laenusuhted on ja tavaliselt laenusuhted on suhteliselt konfidentsiaalne valdkond. Aga see tehingu sisu, eeldatav sisu võiks siis seisneda selles, et riik omandab osaluse ja riik maksab kinni ka seni antud laenud. Selle üle peaksid hakkama läbirääkimised käima. Ega hästi me ei kujuta ette ka seda, et suurimaks kreeditoriks jääb SAS ja osalus sajaprotsendiliselt läheb üle Eesti Vabariigile. Ma pean sellist asjade käiku loogiliseks.
Liina Valdre, BNS
Nüüd siis küsimus valitsuskabineti tänase istungi kohta. Seal oli arutlusel Tallinna vangla asukoha teema. Kas selles suhtes jõuti ka mingi otsuseni?
Andrus Ansip
Ei, te eksite, ei olnud seda päevakorras meil.
Rein Lang
Aga kust te võtate selle, et see oli päevakorras?
Juhataja
Ma täpsustan selle üle ja vabandan, kui selline eksitus on välja läinud.
Marko Pomerants
Mina küll nõuan Langilt uusi vanglakohti teravalt.
Rein Lang
Jah, Pomerants kirjutab iga päev siin kirju, eks ole, et tal pole kuskile vange panna.
Marko Pomerants
Vaadake, milline vahe on, mina kirjutan kirju kapole. Kui ma Langilt tahan midagi teada või tema suhtes pretensioone, ma saadan talle kirja, lihtkirja, ja siis ütlen, et palun uusi vanglakohti, näiteks.
Rein Lang
Ma vastasin talle ka, aga ta ei ole kätte saanud neid.
Juhataja
Kas on veel küsimusi? Palun.
Virge Haavasalu, Äripäev
Kaks küsimust, üks on seoses Estonian Air´iga. Mis võiks olla ikkagi see maksimaalne summa, mida olete nõus üldse panustama kogu Estonian Air´i alla? On siis see ost ja lisaks siis veel need investeeringud, mis tulevad täiendavalt, need laenud, mis te üle võtate jne?
Andrus Ansip
Raske öelda. Kõigepealt tuleb hinnata majandusseisu Estonian Air´il ja sellest selgub, kui palju selle kauba eest riik nõus on maksma. Enne, kui hinnangut ei ole, kui me ei tea, milles täpselt kaup seisneb, ei saa ka öelda, mis on see maksimaalne summa. Küsimust sellest, kas riigil on raha või ei ole raha, ei ole mõtet püstitada, see on finantseerimistehing. See tähendab seda, et see riigieelarve tasakaalu ei mõjuta, eurotsooniga liitumise kontekstis seega sel küsimusel kaalu ei ole. Ja teisalt, probleem, nagu juba öeldud, on tõsine ja vajab lahendust. Kindlasti Vabariigi Valitsus ei saa distantseeruda selle probleemi võimalikest lahenduste leidmistest. Täiesti loomulik on, et kui meiega kontakti soovitakse, siis me ka läbirääkimistesse asume. Kuid milliseks läbirääkimised kujunevad, mis on lõpptulemus, on täna raske ette ennustada. Me teame ju, et SAS on Spanair´i näiteks võõrandanud väga odavalt, ühe euro eest, aga ostjale on jäänud kõik Spanair´i kohustused kanda. Missuguseks see hind kujuneb, raske öelda praegu.
Virge Haavasalu, Äripäev
Küsiks veel Estonian Air´i kohta. Te mainisite, et kindlasti kui saavutab Eesti Vabariik ka sajaprotsendilise osaluse, mingil hetkel hakkab ta otsima ka strateegilist partnerit. Aga kas ei ole äkki mõttekas kaaluda mitte otsida strateegilist partnerit, sest ilmselt saab strateegilisel partneril olla ainult n-ö enda majandushuvid ja see, mis praegu tegelikult juhtunud on, et SAS nagu, ütleme, Eesti Vabariigi huvidega ei arvesta, et võib taas kord juhtuda. Mis te sellest mõttest arvate?
Andrus Ansip
No lennundusbisnis on globaalne bisnis ja üks väike tegija ellu ei jää. See pole see valdkond, kus on võimalik ühel pisifirmal üksinda hakkama saada ilma teistega väga tihedat koostööd tegemata. Teatavasti lennundusturg Euroopa Liidus on väga suure konkurentsiga turg ja see tähendab ka seda, et reeglid on väga täpselt paika pandud, kõikvõimalik riigiabi on väga täpselt reglementeeritud. Euroopa Liidus on ju väga palju neid kohtuasju, mis on algatatud ebaseadusliku riigiabi andmise pärast lennundusettevõtetele. Nii et ega doteerimise võimalusi ka riigil ülearu palju ei ole, kui ka see lennundusettevõte oleks sada protsenti riigi oma. Tihedas konkurentsis, kui kõik teised turul olijad tegutsevad üksteist toetades, siis ühel üksikul rüütlil hakkama saamine, minu hinnangul, ei ole väga suure tõenäosusega võimalik.
Virge Haavasalu, Äripäev
Aitäh! Ja siis oleks veel pensioniea tõstmise kohta küsimus. Ma ei tea, kas on see härra Pevkurile või on see ka rahandusministrile või teile. Ühesõnaga, kas kaalusite ka sotsiaalmaksu tõstmist?
Jürgen Ligi
Ei.
Hanno Pevkur
Polegi rohkem midagi vastata. Vaadake, ma võin teile siit kaasa anda nüüd selle arutelupaberi, mis on päris paks materjal. Ega küsimus ei ole ju ainult selles, et me vajame pensioniea tõstmist sellepärast, et meil raha ei jätku. Teine mure on selles, et meil tööjõuturul osalevate inimeste arv väheneb päris märkimisväärselt. Ja selles osas on pensioniea tõstmise otsus täitmas kahte eesmärki. Esiteks tõesti seda, et ka tänased tööinimesed võiksid arvestada väärika pensioniga ja riik suudaks maksta normaalset pensioni. Ja teiseks ikkagi see, et tööjõuturul väheneb töötavate inimeste arv ja suureneb eakate inimeste arv. Selles osas Eestimaa peal on ikkagi päris kenakesti tööd pakkuda ka tulevikus. Nii et ei aita ainuüksi sellest, et teeme lihtsalt mingi maksupoliitilise otsuse ja sellega on meie Eesti tööjõuturu ja pensionimured korraga lahendatud. Kindlasti mitte.
Andrus Ansip
On ju nii, et kui meil praegu tuleb ühe pensionäri kohta neli töötegijat, siis aastal 2060 on neid ainult 1,8. Me ei hakka ju täna langetama otsust, et tõstame sotsiaalmaksu kahekordseks aastal 2060. Me läheme sinna sujuvalt. Sellises riigis ei taha mitte keegi tööd teha, kus sotsiaalmaks oleks selline. Proportsionaalselt oodatava eluea kasvuga tuleb tõsta ka pensionile jäämise iga ja see on praktiliselt ainus lahendus. Minu meelest sotsiaalmaks Eestis on ebaproportsionaalselt kõrge praegu. Mõelda selle veelgi kõrgemale tasemele tõstmisele ei ole väga viljakas. Paljalt maksuküsimusena seda probleemi ei saa käsitleda. Me ei ole valmis ka praegu ütlema, mis sotsiaalmaksu tase aastal 2026 on. Küll aga näeme demograafilisi trende ja need kõnelevad meile sellest, et alates aastast 2017 kolme kuu võrra igal aastal pensioniea suurendamine on vajalik ja selle otsuse me eile ka langetasime. Aastaks 2026 saab Eestis olema pensionile jäämise iga 65 eluaastat.
Jürgen Ligi
Kui ma siia sõitsin, siis ma kuulsin pikka sotsiaaldemokraatlikku jora selle ümber, kuidas see pensioniiga ikka midagi ei tähendagi, kuidas tuleb veel hulk muid asju enne teha. Kõik, kes sellest kirjutavad, võiksid jääda ikka teema piiresse. Riik praegu tõstab pensioniiga, mis on vältimatu pika etteteatamisega, aga see ei tähenda, et me ei tegeleks eripensionidega, nende soodustingimustel pensionidega ja kõige sellega ka. Need on ju meil juba kabinetist välja käidud asjad, eks. Selline opositsiooniline teemade sidumine on vägivaldne ja ei puutu asjasse. Kui võtta kogu pensionisüsteem ja siin olevad probleemid, siis rääkida sellest, aga pensioniea tõstmist ei maksa küll pisendada selle tõttu, et mingi asi on veel seal kõrval arutelul.
Hanno Pevkur
Ma lihtsalt ühe lause ütlen veel. Selles eelnõus on üks oluline punkt, mida ei saa tähelepanuta jätta. See on see, kui see uus samm jõustub, siis aasta pärast seda, 2018. aastal on vaja teha uus täiendav mõjude analüüs ja vaadata, kas need otsused, mis on tehtud, kas need otsused on jätkuvalt piisavad või on vaja täiendavaid otsuseid. Selles mõttes me ei ütle seda, et see on üks ja ainuke meede ja nüüd on sellega kõik meie Eesti riigi pensionimured lahendatud. Kaugeltki mitte. Me ütleme, selles eelnõus juba ütleme ette, mida me veel peame tegema.
Marko Pomerants
Eesti Vabariigi 100. sünnipäeval vaadatakse järgmine sada aastat ära.
Andrus Ansip
Kui me pistame ka pea liiva sisse, siis probleem iseenesest ei lahene. Iga otsustamise edasilükkamise aasta tegelikult muudab probleeme aina pakilisemaks. See on lihtsalt aususe küsimus. Tuleb tänastele töötegijatele, minu-ealistele, Marko-ealistele öelda, kui kaua nemad peavad töötama, et nad saaks pensionile jääda. See pensioniea tõstmine tähendab seda, et need, kes juba pensionil on, nemad saavad kindlasti oma elamisväärse pensioni kätte. Kui lükata seda otsust edasi kuhugi kaugustesse, siis esiteks, minusugusele öelda, et sa oled nüüd 63, aga pane veel kaks aastat edasi, kuni 65ni, väga aus ei ole. Maratonijooksja peab juba algusest teadma, kui pikk see distants tal on, mitte et ta on 40 kilomeetrit ära sibanud ja öeldakse, et seekord on kümme kilomeetrit pikem distants. Ta ei pea vastu. Täpselt sama aus lähenemine peab olema ka töötegijate suhtes. Minu meelest on patuasi, et me juba varem ei ole suutnud seda otsust langetada. Ma olen eeskujuks toonud Saksamaa. Nad ütlevad, aastal 2027 või 2029, ma ei mäleta, millal see täpselt on, on pensionile jäämise iga 67 eluaastat. Täpselt nii on vaja käituda ka meil vastutustundlikult, teha need struktuursed reformid ära siis, kui selleks on kõige õigem aeg. Mitte peita pead liiva sisse ja põgeneda vastutusekoorma eest. Selge see, et see on ebapopulaarne. Pensionärid on loomulikult huvitatud sellest pensioniea tõstmisest, pensionärid on sellega rahul, sest see pensioniea tõstmine tähendab nendele väärika pensioni saamist.
Marko Pomerants
Mina olen ka rahul, ega ma ei kavatse koju jääda, kui ma 65 olen.
Andrus Ansip
Mina ka ei kavatse, aga meie võiksime olla rahulolematud. Aga ma olen siiski rohkem rahul, kui ma tean, kui kaua mul tuleb pensionile jäämiseni töötada, kui siis, kui kogu aeg on mingisugused kõhklused ja kahtlused – mine tea, mis seal järgmine aasta saab olema.
Marko Pomerants
Nii noor inimene peab olema ikka hõivatud ja aktiivne, nagu mina.
Küsimus
Palun veel ühte asja. Kas täna on need graafikud juba olemas, et näiteks kui ma olen nii vana ja selles kuus sündinud, on olemas?
Andrus Ansip
Selles materjalis on olemas, mida Hanno Pevkur pakub teile.
Hanno Pevkur
Ma annan teile kohe selle kaasa, siin on kõik olemas.
Juhataja
Need materjalid on tegelikult ka valitsuse briifinguruumis üleval juba nädalaid, nendega on võimalik tutvuda.
Marko Pomerants
Kõik see plaan puudutab inimesi, kes on aastatel 1953-61 sündinud, nende jaoks on kõik read kirjas.
Hanno Pevkur
Nemad on üleminekueas.
Marko Pomerants
57. aastal sündinud saavad 64. aastaselt pensionile. Stiilinäide.
Küsimus
Kuud nagu enam ei ole olulised, et kas ma olen veebruaris või detsembris sündinud?
Hanno Pevkur
Teie sünnipäev on ikka ju konkreetsel kuupäeval. See ongi see, et kui te olete 53. aastal sündinud, siis te saate pensionile 63-aastaselt. Kui te olete 54. aastal sündinud, siis te saate pensionile 63 aasta ja 3 kuu vanusena, tekib teil õigus minna vanaduspensionile.
Jürgen Ligi
Igast inimesest ei hakka uus ajaarvamine, nagu Kristusest hakkas.
Marko Pomerants
1. aprillil sündinud saab 1. juulil pensi peale.
Andrus Ansip
Meil vanemaealiste inimeste tööhõive Eestis on praegu päris hea. Meil see tööturult väljumise iga on 62,5 aastat vaatamata sellele, et meil pensioniiga on Euroopa Liidu üks kõige madalamaid praegu, on meil vanemaealised väga kaua tööl. Vanemaealiste töötamine, see on Eestil Euroopa Liidus praegu üks paremate hulgast. Sel on oma väga selge põhjus ka, Eesti on üks vähestest riikidest, kus töötavad pensionärid saavad täispensioni. Ma pean seda väga heaks praktikaks ja mitte mingil juhul me sellest praktikast loobuma ei ole.
Juhataja
Aitäh! Aeg intervjuudeks.