Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 17. detsember 2020

18.12.2020 | 14:26

Uudis
    • Jaga

Valitsuse pressikonverentsil ministeeriumide ühishoone pressikonverentsi ruumis (Suur-Ameerika 1) osalesid ning ajakirjanike küsimustele vastasid peaminister Jüri Ratas, siseminister Alar Laneman, välisminister Urmas Reinsalu ja sotsiaalminister Tanel Kiik.

Pressikonverentsi salvestis on järelvaadatav: https://www.youtube.com/watch?v=ulVGHwwM44E


Juhataja Liis Velsker
Head ajakirjanikud! Tere tulemast valitsuse pressikonverentsile! Teie ees on peaminister Jüri Ratas, siseminister Alar Laneman, välisminister Urmas Reinsalu ja sotsiaalminister Tanel Kiik.

Esmalt annan sõna peaminister Jüri Ratasele. Palun!

Jüri Ratas
Aitäh! Austatud ajakirjanikud ja head pressikonverentsi jälgijad! No see 2020 on olnud šokiaasta. Väga keeruline aasta, see on olnud erakordne aasta.

Mul oli võimalus riigikogu ees selle nädala teisipäeval esineda ka siis olukorrast seoses koroonaviirusega. Ja ma tõesti loodan seda, et 2021. aasta sügis tuleb teisiti. Vaevalt, et veel aasta tagasi maailm, Euroopa ja Eesti väga palju teadis, viietähelisest lühendist COVID ja veel number 19 sinna taha kirjutatuna.

Samas, see on olnud ka aasta, mille kohta me oleme öelnud, et see on digikultuuriaasta. Ja nii paradoksaalne, kui see ei ole, aga just sellesama viiruse ja pandeemia juures me näeme seda, kui olulised tegelikult on olnud need koolitunnid, erinevad koosolekud erinevates lahendites, aga ka see, kuidas oma sõprade ja lähedastega kohtuda võib-olla just interneti vahendusel.

On olnud kindlasti ka rahvusvahelistes suhetes väga palju erinevaid konflikte, mis on üles kerkinud, olgu see peale Valgevene presidendivalimisi – kindlasti meie toetus Valgevene kodanikuühiskonnale ja inimestele – või olgu see Mägi-Karabahhi konfliktiküsimus.

Aga see on olnud ka aasta, mida, minu meelest on välisministeerium, välisminister ja kogu Eesti diplomaatiline korpus väga hästi juht juhtinud, kui me räägime ÜRO Julgeolekunõukogu aastast. See on esimene kord ajaloos, kui me oleme seal.

Kui vaadata natuke laiemalt, siis ma arvan, et see COVID on andnud päris palju juurde just seda, et me näeme, kui oluline on tegelikult see, et teadus tuleks igapäevaellu. Ja teadus on minu meelest tulnud selle pandeemia ajal väga tugevasti igapäevaellu. Teadlased teevad tegelikult iga päev näiteks meil valitsusega koostööd teadusnõukoja näol.

Mul on hea meel, et see olnud ka aasta, kus me saame esmakordselt öelda, et üks protsent läheb järgmisest aastast teadus- ja arendustegevusele.

Kindlasti ta on olnud USA presidendivalimiste aasta. Aga see on olnud ka väga palju kliima-aasta. /…/

Tänasel istungil tegime kokkuvõtte ka sellest, kuidas oleme koroonakriisi lahendamise kõrval suutnud täita valitsuse tegevusprogrammi. Alates ametisse astumisest kuni praeguse hetkeni on valitsus täitnud 254 ülesannet ehk plaanitust 66 protsenti. Aasta lõpuks jõuame eeldatavalt 71 protsendini.

Me oleme parandanud eakate toimetulekut, tugevdanud ja arendanud tervishoiusüsteemi. Me oleme parandanud arstiabi kättesaadavust, suurendanud teadus- ja arendustegevuse rahastamist, panustanud meie julgeolekusse ja meie rahvusvahelisse koostöösse.

Ja see, mis ma ka ütlesin, ÜRO julgeolekunõukogu liikmena on kindlasti Eesti olnud ja on ka järgmisel aastal jätkuvalt maailma kriisidiplomaatia keskmes.

Me oleme jätkanud ka riigireformi tegevusi, sealhulgas riigiametite ühendamist, ja muuhulgas oleme heaks kiitnud ka hoonete pikaajalise rekonstrueerimise strateegia, millega parandatakse järgmisel kolmekümnel aastal pea 80% Eesti elanike kodude ja töökohtade tingimusi. On ka olnud üks ettevõtte müük, aktsiaseltsi Eesti Teed avalikul enampakkumisel. Nii et need on kõik olulised sammud. Algatatud on ka Suure Väina püsiühenduse kavandamiseks riigi eriplaneering.

Järgmisest, 2021. aastast saab kindlasti vaktsiini saabudes koroonakriisist väljumise aasta, mil anname ka majandusele võimalikult kiiresti võimaluse teha see restart, teha see, et majandus hakkab taas tõusma. Ja loomulikult on oluline ka siin see, et meie tööpuudus siis hakkaks langema ja tööhõive kasvama. Tänavused pingutused koos vaktsineerimise peatse algusega annavad meile alust loota, et järgmine, 2021. aasta sügis tuleb teisiti.

Uuel aastal soovime veelgi tugevdada tervishoidu, pakkuda inimestele paremat sotsiaalset kaitset, kiireneda teaduse toel just nutikat arendust ning jätkata investeeringuid ka tulevikku. Nii saame üles ehitada ka kriisijärgse Eesti majanduse, mis oleks kindlasti vastupanuvõimelisem, mis oleks kindlasti keskkonnahoidlikum ja digitaalsem.

Tänasel valitsuse istungil oli kokku 26 päevakorrapunkti. Enamiku neist kiitsime heaks, 24. Kiitsime heaks maaeluministeeriumi esitatud eelnõu, mille eesmärk on kaitsta väärtuslikku põllumajandusmaad. Tõstsime üldhariduskoolide õppekohtade tegevuskulu piirmäära 92 eurolt 94 eurole kuus. Eraldasime justiitsministeeriumile valitsuse reservist ligi 3,6 miljonit eurot, et täita eelmisel nädalal jõustunud kohtuotsust nn kassetitasu vaidluses.

Lisaks eraldasime terviseametile 1,23 miljonit eurot, et katta kulud koroonaviiruse testimise korraldamiseks ja COVID-19 vaktsiini külmaahela tagamiseks. Samuti otsustasime siis pikendada COVID-19 diagnoosiga haigetele ja nende lähikontaksetele kehtivaid karantiininõudeid.

Nüüd koroonaviiruse leviku olukord. Kahjuks me peame juba ütlema mitmendat nädalat järjest, et viirus levib laialdaselt kõikjal Eestis, olukord on äärmiselt tõsine. Täna lisandus 733 positiivset testi, mis teeb meie nakatunute suhtarvuks 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul 491,88.

Ma panen kõigile Eesti inimestele südamele, et me teeksime nii, et lähenevate pühade eel ja ka pühade ajal ning ka järgneval perioodil, st pühade ja aastavahetuse vahel, me hoiduksime tegelikult kõikidest kontaktidest, me oleksime oma pereringis, võimalikult oma lähedaste inimestega koos. Eriliselt me peame kaitsma vanemaid inimesi ja teisi, kes kuuluvad riskirühma.

Kõige olulisem on selle viiruse vastu seistes just distantsi hoidmine ja meil tuleb vähendada igapäevaseid kokkupuuteid.

Nüüd, esmaspäeval toimub viimane selle aasta – sel aastal on Balti peaministrite raames eesistujaks Eesti – peaministrite videokohtumine, kus me saame vahetada informatsiooni. Ja loomulikult olulised ühisprojektid, mis meil on olnud see aasta, olgu see siis sünkroniseerimine – teatavasti see oli suurepärane võimalus Euroopa Komisjon, Poola, Leedu, Läti ja Eesti –, lisarahastus üle 700 miljoni, aga samuti, et minna edasi Rail Balticu teemadega. Ja järgmisel aastal siis võtab selle eesistumise üle juba Leedu.

Nüüd ma tahan ühte asja veel öelda. Ma lugesin, minu meelest see oli vist Postimehe intervjuu, kuidas Raimond Kaljulaid siis ütleb või kuidagi propageerib erinevate narkootikumide või võimalusi siis laiendada, kuidas saab kontrollida, kas on õige või mitte. Ma ütlen vastupidi, me peame võitlema selle eest ja me peame seisma selle eest, et inimesed ei kasutaks narkootikume. Me peame seisma selle eest, et võõrandada inimesi narkootikumidest, mitte seda, et nüüd hakkame leidma mingisuguseid kohtasid, kus siis saab seda asja hakata reguleerima.

Ma olen täielikult teisel seisukohal. Olles ise ka Tallinna linnaelanik, Eesti elanik, olles olnud ka Tallinna linnapea, ma täielikult selle idee, selle mõtte laidan maha.

Mul on hea meel ka eilse otsuse üle, mida tegelikult riigikogu tegi sellesama vihakõne osas, et see kukkus välja menetlusest. Ma arvan, et see Reformierakonna algatatud põhimõte, mis soovib panna sellise mütsi pähe sõnavabadusele, ei ole kuidagi hea. Seal olid ka reaalselt tegelikult karistused ja sanktsioonid sees, vangistuse näol. Minu meelest riigikogu näitas seda, et me oleme jätkuvalt demokraatlikul teel, me oleme vaba ühiskond, kus sõnavabadus peab maksma. Aitäh!

Juhataja
Nüüd on sõna siseminister Alar Lanemanil. Palun!

Alar Laneman
Aitäh! Tere päevast, lugupeetud ajakirjanikud! See on minu esimene töö selles rollis, nii et ärge latti kohe väga kõrgele palun seadke!

Aga mõned märkused, mida ma tahaks teha. Kõigepealt see, et nüüd olles sisuliselt kuu tutvunud siseministeeriumi valdkonna tegevustega, asjad, mis silma torkavad on lühidalt järgmised.

See aasta on ka siseministeeriumile olnud väljakutsete rohke. Kaks hooaega COVID-19ga, kus siseministeerium on olnud. Kevadel oli see roll mahukam või vastutus kõrgem, praegu oleme pigem toetavas rollis, aga see ei ole vähendanud töömahtu. Kogu selle asja juures ei ole haldusalaametid lõpetanud oma põhitööd. Nii et sisuliselt on tekkinud kaks tööliini.

Ja noh, kui vaadata numbreid, siis on tulnud ju kaasata selleks, et suurendada näiteks Tallinnas circa 30 patrulli võrra politsei tööd, tööd ka ümber korraldada. On tulnud kaasata inimesi ületunde tegema, vabatahtlikke jne. Nii et kui tähelepanu on COVID-i peal, siis siiski politsei teeb oma tavapärast tööd.

Ja samas, hoiak on olnud, et politsei peaks pigem olema abiks, näiteks kui asi läheb maskide kontrollimiseks. Maske on jagatud suur hulk. Viimane number, mis mulle öeldi, on 20 000. Politsei tahab võtta veel oma varudest 50 000 kasutusse, kui vajadus on.

Siis on siiski jätkatud selliste perspektiivsete arengusuundade ja tegevustega. Olukord piiril näiteks on muutunud niimoodi, et Narva piiripunkti osas täna on, vaatasin, aasta taguse mahuga võrreldes sisuliselt liiklus vähenenud 10 korda.

Aga on tulnud muud rõhuasetused. Eraldi küsimuseks on näiteks piirangute järgimine, inimesed tahavad ületada piiri, kuigi nad peaksid olema karantiinis. Aga üldine hoiak on olnud väga teotahteline, praktiline ja motivatsioon on kõrge. Selline näitaja nagu asutuste teovõime on endiselt kõrgel tasemel.

Ja ma võib-olla rohkem siin sellist üldist juttu ei ajaks. Kui on küsimusi, siis olen valmis vastama. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Nüüd annan sõna välisminister Urmas Reinsalule.

Urmas Reinsalu
Aitäh! Peaminister võttis ilusasti kokku aasta. Ja ma usun, et kui me sellele aastale tagasi vaatame mõne aasta pärast, kümne aasta pärast, siis eks see jääb koroona-aastaks, selles üle vähematki kahtlust.

Aga me ei tohi unustada ära ka selle aasta sees, olgugi et meie keskne mure on loomulikult ju selles, millal me sellest viirusest võitu saame ja kuidas me selle viiruse halbadest tagajärgedest suudame ühiselt ületada, et see aasta on täidetud ka paljude toredate, heade ja helgete hetkedega - nendes peredes, kus sündis lapsi; erinevates meie pingutustes, mis realiseerusid, olgu rahvusvaheliselt, majandusvallas, olgu hariduses või kultuurielus.

Selle aasta kokkuvõttes, mitmes tähenduses, mitmes plaanis erakorralise aasta kokkuvõttes, mul on üks teade: me saame hakkama. Ja see teade, et me saame hakkama rahvana, põhineb tegelikult sellel kogemusel, mis meil on, kuidas eesti rahvas on kriitilistel hetkedel suutnud esiteks kokku hoida – kokku hoida ja koonduda ühiselt, jätta kõrvale ka kõhklused ja vastandumise. Ja ma usun, et senistest kogemustest peame meie praeguselt eestlaste põlvelt õppima.

Teiseks, kokkuhoidmise kõrval suutlikkus säilitada külmaverelisus, see tähendab mitte olla paaniline, mitte tunda ülemäära hirmu, aga olla külmavereliselt silmitsi selle tundmatusega, millega me rahvana oleme.

Ja kolmandaks, võime kontsentreeruda pingutuseks. Võime pingutada, nii keerulised kui ka need ülesanded on praegu. Tavapärane iniminstinkt kriisiolukorras, kriitilises olukorras on ju tegutseda, aktiivne olla, aga nüüd on tegelikult vastupidi, peab olema passiivne, enesedistsipliin tuleb kontsentreerida selles fookuses, ja see on loomulikult väga-väga raske, sest see on inimese olemusega vastuolus. Kuid me saame hakkama.

Nüüd, esimene oluline välispoliitiline keskkond. Teema, mida peaminister puudutas Balti koostööst, siis Eesti on ka sellel aastal Põhjala-Balti koostöö eesistuja. Ja homme toimub siis Eesti eestvõttel Põhjala-Balti välisministrite nõupidamine, kus ma annan üle Soomele Põhjala-Balti koostöö eesistumise.

Soome välisminister saatis mulle ja Eesti rahvale väga liigutava tänukirja Eestile selle aastal Põhjala-Balti koostöö juhtimise eest. Ja ma tuletan meelde, et see oli üks niisuguse esimesi üle maailma regionaalseid koostööformaate, just nimelt, mis oli mõeldud inimeste evakueerimiseks kevadel.

Kes mäletab, tegelikult siis Põhjala-Balti riigid ühiselt aitasid oma kodanikke nii palju kui neid rahvusvahelise transpordi võimalusi oli, kas eraldi evakuatsioonilendudega või liinilendudega tagasi kodumaale naasta.

Nüüd, meie ülesanne number üks, riigiametnike ülesanne number üks peab olema keskenduda kogu jõud sellele, kuidas aidata meie ettevõtjaid majanduslangusest võimalikult kiiresti ja võimalikult loovate lahendustega üle saada. Sest sellel majanduslangusel on oma mõju Eesti inimestele – töökaotus, sissetulekute vähenemine. Ja nüüd me peame kontsentreeruma ühise meeskonnana selle nimel, et leida kõik võimalused selleks, et Eesti ettevõtted suudavad kiiresti sellest kriisist taastuda.

Me suudame leida uusi turge. Eile toimus Eesti ja Araabia Ühendemiraatide korraldatud ülemaailmne majandusfoorum, virtuaalne, just nimelt koroonaviiruse taustal erinevate ettevõtete kogemuste tutvustamiseks.

Ja ma olen käivitunud ka siis globaalse eri virtuaalärivisiitide seeria. Praegu on toimunud Islandiga meil koos, Norraga rohemajanduse valdkonnas ja veel hulk riike ootab järgi, et avada Eesti ettevõtjatel selles segases supis, kus maailm on, uusi uksi uutele turgudele ja leida ka võimalusi uuteks investeeringuteks Eesti suunal.

Ülesanne number üks on praegu Eesti majandus, mis puudutab majandusse väljatulekut, see on riigi ülesanne. Ja kahtlemata me peame juba nägema ka seda horisonti ja perspektiivi, kui on vaktsiin rakendunud. Kui taastuvad ka liikumisvõimalused, siis peame rahvusvahelises konkurentsivõimes kõiki neid võimalusi, kus riigid ka omavahel konkureerivad, vilkalt ja paindlikult ära kasutama.

Nüüd teine oluline sõnum on kindlasti see, et lugupidamine ja siiras tänu kõigile neile ametimeestele, kes on eesliinil pühade ajal ja täidavad oma ülesandeid selleks, et meie rahval oleks turvalisem – tervishoiutöötajatele, päästjatele, politseinikele, sõduritele välismissioonidel.

Eesti võib alati neile tublidele meestele-naistele kindel olla. Ja pühade ajal, kus inimestel on võimalus olla oma lähedastega, me kindlasti mõtleme tänutundega neile.

Peaminister puudutas meie julgeolekunõukogu eesistumist ja julgeolekunõukogu aastat. Ja minu kokkuvõte on lühidalt sellest selline – selle poolaja nii-öelda esimene poolaeg on läbi, teine poolaeg on ees –, et Eesti on saanud hakkama. Eesti diplomaadid on maailmaklassis. Eesti on enesekindel, Eesti on autoriteetne, Eesti sõnaga arvestatakse, Eesti peab oma sõna rahvusvahelistes suhetes. Me seisame oma huvide eest ja me oleme võimelised ka maailmadiplomaatia keerulistes kriisisituatsioonides andma oma professionaalse ja erapooletu nägemuse, kuidas kriise lahendada.

Meid on loetud julgeolekunõukogu kõige aktiivsemaks mittealaliseks liikmeks. Ja ma arvan, et see on kompliment. Just Eesti tõstatas julgeolekunõukogus esimese riigina ülemaailmsel foorumil koroonakriisi teema pärast peaministri üleskutset riigikogus. Teiseks, me oleme esimese riigina tõstatanud Valgevene kriisi. Meie jaoks on väga valulik ja me oleme murega jälginud Mägi-Karabahhi sõjalist konflikti, esimese riigina tõstatasime ka Mägi-Karabahhi kriisi julgeolekunõukogus. Rida huvitavaid initsiatiive on käivitatud.

See aasta on olnud Eestile ka tähendusrikas välispoliitilise mõjususe mõttes ühes embrüonaalses staatuses, rahvusvahelise initsiatiivi vedajaks olemisega. Esimest korda pärast oma vabanemise aega oleme me ühe rahvusvahelise initsiatiivi vedajariigina ise olnud ja sisuliselt selle raamistanud ja muutnud tegelikkuseks, see on kolme mere initsiatiiv.

Sisuliselt me tegime kübaratriki. Eesti eestvõttel loodi investeerimisfond, leiti sinna miljard eurot. Eesti ettevõte on juba esimene, kes on saanud sellest investeeringust toetuse. Me oleme saanud Ameerika Ühendriikidega erilise dialoogi, Ameerika Ühendriigid on sinna investeerimisfondi raha pannud, Ameerika Kongress võttis vastu toetusavalduse sellele initsiatiivile. Nüüd on loodud ka ajutine sekretariaat. Me oleme sellega hakkama saanud olukorras tegelikult selle koroona supi raames.

Nii et, nagu ma ütlesin, palju head, helget ja huvitavat on juhtunud. Ärgu see koroonakriis meil varjutagu ka neid toredaid hetki-tahke sellel aastal. Ja muidugi tuleb kõneleda nendest sihtidest, mis seisavad meil järgmisel aastal ees.

Nüüd teema, mille suhtes, ma vaatan, ajakirjandus tunneb ennast kohmetult, on see vihakõne seaduse eelnõu. Ajakirjandus püüab seda nagu möödaminnes käsitleda. On ka mõned erandid. Ma arvan, et Eesti Ekspressis ilmunud Mikk Salu artikkel oli üks erand.

Asetame selle asja tegelikult ikkagi õigesse perspektiivi, see on vabanemisjärgses Eestis – jätame kõrvale siin Pätsi aja ja selle ajastu, aga vabanemisjärgses Eestis – räigeim rünnak sõnavabaduse vastu, mis on tehtud avaliku võimu asutuses. See seaduseelnõu, mis eile langes parlamendi menetlusest välja, vaid mõne enamushäälega tegelikkuses – oleks häälte vahekord või ka koalitsioon olnud teistsugune, siis ei ole kahtlust, et see seaduseelnõu oleks läbi läinud.

Ehk tegelikult siis sisuliselt üheaastane vanglakaristus esmasel rikkumisel kohatu sõna pruukimise eest ja kolmeaastane mitmekordsel rikkumisel.

Ja ma vaatasin, et eelnõu ettekandja Kaja Kallas läks lausa nii kaugele, et ta hakkas parlamendi kõnetoolist jagama diagnoose, milliseid poliitikuid oleks tulnud vangi panna või mitte. Mulle väga huvitav lugeda, sisuliselt ta andis hinnanguid, võttis juba sellise justiitsasutuse rolli.

Indrek Tarand oleks tulnud vangi panna, oli osundus sellele, et tema sõnapruuk oli selline, et oleks olnud… Juku-Kalle Raid, meie kõigi hea sõber. Särgi eest "Kommarid ahju!" – jälle vangikongirauad kõlistavad.

Ma hoiatan selles mõttes, et ma hakkasin mõtlema, et näiteks, ma ei tea, pannakse mõni suurema suupruukimisega kaks poliitikut vastasleeridest siis ühte vangikongi nende vihakõnede eest, aga ega nad seal vangikongis vait ei ole. Mis neil seal vanglas teha on? Tähendab, ütleme, loevad seal raamatuid ja sõimavad üksteist. Aga see tähendab ju, et nad ei saagi kunagi vangist välja.

Reformierakonna doktriini järgi see sisuliselt tähendab, ma ei tea, et pannakse mind Jürgen Ligiga ühte kongi. Me istume seal surmani, eluaegne vanglakaristus.

Kuhu me oleme jõudnud? Millise jampsiga me tegeleme praegu? Armsad sõbrad! Ma arvan, et koroonaviiruse ajal, kus on närvid ja stressi ühiskonnas niikuinii – ja see ei ole midagi erakorralist Eestist, see on ka teiste rahvaste puhul nii –, me peame sellistes asjades olema väga ettevaatlikud. Me ei vaja seda. Jätame selle piinliku lehekülje läinud aastasse ja ärme tegele asjadega, mis ei vaja parandamist, mis on niisuguste meelsuskontrolli abinõudega.

Ja teine teemade ring, ma kindlasti mõistan endise justiitsministrina jäigalt hukka selle idee või algatuse, millega on välja tulnud riigikogu liige Raimond Kaljulaid, see tähendab siis kuidagi kontrollitud narkootikumide kasutamise süsteem luua või sellega tegeleda.

Narkootikumide vahendamine ja nendega kauplemine on kuritegu Eestis. Eesti politseinikud tegelevad sellega, selle kõrgohtliku kuriteo tõkestamisega hommikul, öösel ja päeval. Mis tundega loevad politseinikud seda? Mis tundega loevad seda pered, kus on tegelikult probleeme ja kus keegi pereliige on sõltlane ja pahuksis narkootikumidega? Inimesed, paljud inimesed on kaotanud oma elu selle pahe tõttu.

Nii et kuidagi anda signaal, et me võiksime hakata seda legaliseerima nurga taga või mitte, ma arvan, on täiesti kohatu. Olgu ta viiruse ajal või mitte viiruse ajal, selle pahega tuleb võidelda, nendel kaupmeestel tuleb, vastupidi, natist kinni saada ja nad tuleb oma tegude eest vastutama panna. Mitte ei tohi tekitada olukorda, kus meil on mingisugused punkreid või urkad Tallinna linnas, nagu oli ettepanek või mõttekäik, kus antakse kontrollitud narkootikume.

See kindlasti ei ole arukas ja ka sellele leheküljele me peame ühiselt pöörama selja ja uude aastasse minema vabana sellistest initsiatiivide eest.

Nii et, sõbrad, kokku võttes võib öelda, et Eesti on tormisel merel. Selle viiruse puhul on need rohud ja abinõud, kuidas seda tõkestada, meie käsutuses ja teada. Meie on võrreldes kevadega oluline trump, kaks olulist trumpi, mida meil kevadel ei olnud, järelikult me oleme paremate relvadega.

Esimene trump on tegelikult see, et meil on olemas horisondil vaktsiin. Tegelikkuses meil on olemas plaan, mis meil puudus kevadel, kuna vaktsiini ei olnud kevadel olemas.

Teiseks, me ei ole silmitsi nii suure tundmatusega, kui me olime kevadel. Need prognoosid, ka oletuslikud mõjud selle viiruse ohtlikkusest, nüüd, mil nüüd me liigume juba silmitsi olulise tunnetatavama kriisiga – ja see on kindlasti meie jaoks relv.

Ja kolmandaks, me oleme suutnud suures plaanis ikkagi ka õppida kevadel nendest tööriistadest, mis töötavad ja nendest tööriistadest, mis ei tööta.

Aga algus ja ots sellel ühisel hakkamasaamisel on ikkagi see, et see on meeskonnatöö, see on meeskonna sooritus. Selles oleme me kõik üks Eesti meeskond ja küll me saame hakkama. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Ja nüüd on sõna sotsiaalminister Tanel Kiigel.

Tanel Kiik
Jaa, tervist ka minu poolt! Kolleegid tegid nii ilusa sissejuhatuse lõppevale aastale, et raske on samal tasemel vastata.

Tõepoolest, täna on selle valitsuse käesoleval aastal tõenäoliselt viimane pressikonverents, kui ei tule mingeid erakorralisi asjaolusid. Olen paljuski nõus sellega, mida nii peaminister, välisminister kui ka siseminister osutasid. Loomulikult 2020 on olnud COVIDi aasta ja loomulikult 2021. aasta tuleb parem.

Ja mis seal salata, kui tervishoiusüsteem ei saa, ei saa ka valitsus lubada endale väsimust, lubada endale tüdimust, lubada endale moraali langemist. Aga seda, et see aasta on olnud kurnav meie kõigi jaoks, on minu arvates aus tunnistada. See on olnud kurnav tervishoiusüsteemile, kurnav riigiasutustele, riigijuhtidele ja loomulikult kurnav Eesti elanikele, Eesti inimestele, Eesti ühiskonnale.

2020. algust meenutades, kes veel mäletab seda aega, siis kahtlemata ei olnud Eesti riik, ei olnud Euroopa ega ei olnud maailm valmis selliseks väljakutseks, ei osanud ju seda tegelikult oodata peaaegu keegi.

Nii et selles vaates võib öelda, et kõige selle teadmatusega silmitsi seistes on Eesti inimesed, Eesti ettevõtjad, Eesti riik ja kohalikud omavalitsused päris hästi toime tulnud.

Soovin igal juhul tunnustada kogu selle koostöö eest tervishoiusüsteemi, valitsuse liikmeid, parlamendi liikmed, omavalitsusi, kindlasti ka teisi riigiasutusi – väga hea koostöö on olnud politsei- ja piirivalveametiga, päästeametiga, aga ka kaitsevaldkonnaga. Ja loomulikult on oma panuse andnud kõik võimalikud valdkondlikud asutused, tihtipeale ka vabatahtlikud. Nii kevadel, suvel kui ka nüüd sügisel.

Mind ausalt öeldes häirib kohati, kui räägitakse, et vahepeal suvel ei tehtud ettevalmistusi, hoopis puhati ja mingit muud taolist juttu.

Väga palju on tehtud ettevalmistusi, on need isikukaitsevahendid, on see testimisvõimekus või on need haiglate valmisoleku plaanid? Sotsiaalministeerium on koostanud ka laiema valmisolekuplaani nii-öelda töödokumendina, mis suve alguses oli Vabariigi Valitsuse päevakorras 4. juunil, ja tegelikult selle põhjal on ju tehtud neid plaane ja ettevalmistusi haiglates ja tervishoiusüsteemis.

Ei maksa arvata, et juhtumisi on täna Eesti haiglates kaks korda rohkem COVID-19 patsiente, aga samal ajal on veel plaaniline ravi lahti ja samal ajal ühiskond oluliselt avatum kui kevadel. See on olnud siiski vahepeal tehtud ettevalmistuste, teadlike valikute ja otsuste tulemus, et me suudame selle viiruse levikuga märksa paremini silmitsi seista ning märksa paremini inimestele ravi ja abi pakkuda, kui seda tegime kevadel.

Ja see, kui ette heidetakse seda, mida ma kuskilt siis just kuulsin, et tervishoiusüsteem suvel puhkas. Noh jah. Esiteks, tervishoiusüsteem suvel tegeles väga palju plaanilise ravi osutamisega tagantjärele ja loomulikult inimesed, kes olid teinud COVID-19 osakondades pikki vahetusi, kurnavaid vahetusi ja kes olid pidanud ära saatma kahjuks patsiente, kahtlemata väärisid ka suvel puhkust.

Nii et seda kuidagi ette heita tervishoiu inimestele, et keegi ei suutnud kolm kuud järjest tööpostil olla, vaid vahepeal ka mingi perioodi taastus pingelisest kevadeperioodist, selleks et sügisel olla taas valmis, ma arvan, see on alusetu, seda ei tohiks teha.

Mõned vigade parandused sooviksin veel ära teha konkreetsete näidete kohta. Näiteks vaatasin, eile oli erakondade esimeeste debatt, kus taas kõlas siis väide ja küsimus, mis puudutas siin Ida-Virumaad. Väga palju on räägitud, et kuidas ja millega valitsus siis toetab Ida-Virumaad.

No kahtlemata Ida-Virumaa ei ole oma muredes üksi. Ei ole üksi ükski maakond, nii nagu oleme toetanud kevadel Saaremaad, vahepeal siin Tartumaad ja on olnud Võrumaal neid küsimusi, vahepeal oli kolde raskuskese Harjumaal, nüüd Ida-Virumaal. Tegelikult siin on suunatud lisaraha läbi haigekassa, sinna on suunatud lisatööjõudu ja ressurssi läbi Tartu Ülikooli kliinikumi ja Lõuna-Eesti meditsiinistaabi, seetõttu just Tartu poolt, kuna vastavalt tervishoiu korraldusele Ida-Virumaa kuulub Lõuna-Eesti meditsiinistaabi alla, professor Joel Starkopfi juhtimisel.

Nad on andnud parimaid eksperte kohapeale tööle, lisaks on kaasatud tõesti nii tudengeid tervishoiukõrgkoolidest kui ka, nagu ma tean, on juba ka teatud residente, kes on sinna läinud appi. Ka viimase aasta residente soovin väga tunnustada selle eest, et vabatahtlikult minnakse toetama raskustes haiglaid.

Loomulikult on väga palju patsiente ka hospitaliseeritud mujale ehk teistesse Eestimaa haiglatesse – Tartu Ülikooli kliinikumi ja ka Tallinna haiglatesse –, et seeläbi pakkuda leevendust kohapeal.

Nii et kõik väited sellest, et kuidagi Ida-Virumaa on jäetud omapead, no tegelikult neil ei ole alust, neil ei ole sisu.

Kui keegi hakkab jälle rääkima seda juttu, et ei ole kaitseväe välihaigla sinna saadetud, siis ma olen rääkinud kõigi kohapealsete haiglajuhtidega, samal ajal ka peaminister on seda teinud, ja mitte ükski haiglajuht seda ei soovi.

Ja arusaadavatel põhjustel, kuna Ida-Virumaa ei ole saar. Ehk Saaremaal oli kaitseväe välihaigla väga asjakohane ja vajalik, just nimelt seetõttu, et sealt kiire patsientide hospitaliseerimine mujale oli raskendatud, seal oli [nakatumine] ka väga kiires kasvutrendis, seal oli ka haiglasisene infektsioon toimunud.

Narva haiglas on praegu tegelikult 16 COVID-19 voodikohta, täidetud neist on 31, teoreetiliselt oleks võimekust juurde luua veel 20 kohta, aga selleks on vaja personali.

Ida-Viru keskhaiglas täpselt niisamuti ei ole küsimus mitte kohtades, vaid personalis. See, kui me looksime juurde sinna nii-öelda haiglavälise täiendava haigla, siis see ju tegelikult ühtegi patsient iseenesest ei ravi. Nagu ma olen alati öelnud, voodikoht ei ravi. Inimesi ka aparaat ei ravi, inimesi ravivad ikkagi tervishoiutöötajad ja nende puudus on kõige tõsisem.

Ja just see on see koht, millega saamegi haiglaid aidata. Ehk tuua juurde sinna täiendavat tööjõudu, mida on tehtud, ja omakorda ära viia siis patsiente teistesse haiglatesse, et vähendada kohapealset töökoormust ja sel viisil ka tervishoiusüsteemi ühtlasemalt töös hoida.

Ma arvan, et tervishoiusüsteem tervikuna on siin olnud tegelikult ikkagi ennastsalgavalt tubli, solidaarne, väga hästi on tehtud koostööd, siin ei ole mingisugust tavapäraseid vastasseise või, ütleme, ka niisugused debatte haiglate vahel, et kes, mida, kus, vaid täpselt nii nagu kevadel, nii nüüd ka sügisel on näha, nii nagu välisminister väljendas õigesti, et see on kogu Eesti võitlus kogu Eesti murega. Tervishoiusüsteem täpselt nii seda võtab.

Siin ei vaata keegi, et sinul on sinu haige, sinu patsient, minul on minu patsient, siin vaadatakse seda, et see on Eesti riigi ravi vajav inimene ja meie kõigi patsient.

Ja seda tööd loomulikult tehakse edasi nii jõulude ajal kui ka uuel aastal. Olen Ida-Viru keskhaigla ja samuti Narva haigla juhtidega olnud korduvas ühenduses, nagu juba öeldud, ja mõlemale neile kinnitanud, et mis tahes muredega võib alati minu poole pöörduda. Ja otseselt olengi küsinud neilt, kas keegi sooviks kaitseväe välihaiglat. Nagu ütlesin, kõigi nende vastus on, et ei.

Valitsusel on loomulikult valmisolek seda vajaduse korral kasutada, nii peaminister kui ka kaitseminister on seda kinnitanud, aga lihtsalt nii-öelda, nagu peaminister ütles õigesti ka saates "Esimene stuudio", et lihtsalt show pärast saata seda sinna ja ütelda, et näete, nüüd on haigla olemas ja mured murtud, seda ei ole mõtet teha.

Inimeste ravimine ei ole show. Inimeste ravimine on tõsine asi, eriti kui me räägime globaalsest pandeemiast ja kriisiolukorrast.

Ja teine teema, kus ma tahaks ka natuke fakte täpsustada, on kõik, mis puudutab vaktsiine. Arusaadavalt küsimusi on rohkem kui vastuseid, arusaadavalt info kogu aeg muutub. Nagu ise näete, siis muutub ka Euroopa Komisjoni ja Euroopa Ravimiameti väljastatav info, muutuvat kuupäevad, muutuvad hetkeseisud.

Aga nüüd küsimused või rünnakud, et näiteks miks Eesti kuskilt bilateraalselt ümber nurga ei lähe otsima vaktsiine, no need on lihtsalt pentsikud.

Nüüd ütlen mõned numbrid. 1,4 miljardit – Hiina ja India rahvaarv; 331 miljonit – USA rahvaarv; 212 miljonit – Brasiilia rahvaarv ja 1,33 miljonit – Eesti. Kui nüüd arvata, et Eesti läheb üksinda läbirääkimistele ja saavutab parema positsiooni kui 448 miljoniga Euroopa Liit, no see pole mitte lihtsalt naiivne, vaid see on absurdne.

Ehk loomulikult Eesti huvi on algusest peale olnud osaleda Euroopa Liidu ühishangetes, seda oleme teinud. Me oleme tegelikult täpselt samaväärse laua taga kui Saksamaa, Prantsusmaa ja teised suurriigid, just tänu sellele, et me oleme seal koos.

Kõige hullem asi, mida saab teha ja soovitada, on see, et iga riik hakkaks omapäi toimetama. See oleks kaos, see oleks täielik enda jõuõla äraandmine, sest 448 miljoniga ühe ühtsest nii-öelda plokist saaks sellisel juhul 27 pisemat, kes kõik oleksid läbirääkimistes vaktsiinitootjatega informeeritud. Ja ma arvan, et Eesti inimestele ja Eesti rahvatervisele oleks see lausrumalus, kui me seda teed läheksime.

Loomulikult me jätkame seda kokkulepitud teed. Praeguse seisuga on tõepoolest esimesed vaktsiinid jõudmas Eestisse veel sel aastal. Lõplikud kogused on kinnitamisel. Aga hetkel käib töö selle nimel, et kõigis liikmesriikides oleks võimekus ja võimalus alustada vaktsineerimisega juba 27. detsembril.

Loomulikult sõltub see täpselt sellest, kas saadakse Euroopa Ravimiametilt positiivne hinnang, Euroopa Komisjonilt müügiluba ja kas need tarned siia jõuavad vastavalt kokkulepitule tootjate poolt, aga meie valmisoleku taha midagi ei jää.

Ma olen kinnitanud, et Eesti Vabariigis enne jõule loodud võimekus nii külmutusseadmete osas, vajalike tarvikute osas ja logistika korraldamise osas. Nendel teemadel koosolekuid olen pidanud viimaste nädalate jooksul, noh, igapäevaselt oleks vale öelda, sest iga päev mitu korda on õige.

Ja loomulikult minu ametnikud ja sotsiaalministeeriumi valitsusasutused koostöös teiste riigiasutustega ja ka erasektoriga on need detailid läbi mõelnud, läbi arutanud. Sõltuvalt kogustest, sõltuvalt külmutusnõuetest ja külmaahela tagamisest oleme igal juhul selleks valmis.

Ja ma tahan ka võib-olla tõesti nõustuda, õigemini mitte võib-olla, vaid kindlasti nõustuda nende väljaütlemistega, millele peaminister ja välisminister viitasid siin, mis puutub narkootikumide tarvitamist.

Arvan, et siin on kohane ütlus, et kui annad kuradile sõrme, võtab ta terve käe. Ehk kui hakata siin otsapidi niimoodi, et noh, natuke nurgast võiks tarvitada kuskil peol olles ja kontrollida, kas see, mis diiler pakub, on ikka õige. No see on sihuke ilus jutt, aga tegelikult me saame aru, et sellisel juhul me liigume samm-sammult narkootikumide legaliseerimise poole, aga tegelikult meil tuleks liikuda vastupidises suunas – nende turult, Eesti inimeste, ütleme siis, kehadest ja tervise mürgitamisest väljatõrjumise suunas.

Kõik sellised katsed on tehtud tegelikult maailmas, mis puudutavad narkootikume, on tehtud ka katseid, et kõikvõimalikke seksi vahendamise teenuseid kuidagimoodi kontrollitult pakkuda ja osutuda. Üldiselt on need lõppenud alati ühtviisi: inimesed saavad asjatult haiget, inimestele tehakse liiga.

Kõikvõimalikud teooriad sellest, kuidas kõike tehakse korrektselt ja läbimõeldult, nii et makstakse makse ja elu on ilus, on reeglina osutunud pelgalt fassaadiks, sisu mõttes on ta läinud siiski seda teed, kus me ei soovi, et ta läheks.

Ma arvan, et Eesti riik ei peaks andma ühtegi sellist suunda välja, ka mitte kohaliku omavalitsuse tasandil, et meil on siin plaan asuda muutma selgelt senist hoiakut narkootikumide või muude selliste kuritegelike tegevuste suhtes. Vastupidi, siin peab koostööd, teavitustööd tihendama politsei- ja piirivalveametiga, sotsiaalministeeriumi valitsemisalades ja loomulikult ka laiemalt.

Ma arvan, et Eesti on liikunud siin õiget teed. Siin hakata kurssi muutma, no see ei ole õige.

Lõpetuseks tagasi algusesse, millest alustati ka pressikonverentsi. Loomulikult, COVID-19 olukord Eestis ei ole veel nii-öelda stabiliseerunud. Ma olen enne öelnud ja jään selle juurde, me näeme kergelt positiivset trendi selles vaates, et juurdekasv on pidurdunud.

Kui vahepeal meil oli nädalaid, kus iganädalaselt kasvas see nakatunute arv 20-30 protsenti, mõni nädal ka 50 protsenti ja on olnud ka nädalaid, kus see on kahekordistunud, siis eelmine nädal tõi alla 10-protsendise kasvutempo, suurusjärgus kaheksa protsenti. Ka praegu liigume umbes sarnases tempos.

Tuleb natuke veel pingutada, natuke veel seda nakatumiskordajat alla saada. See on kõigi meie kätes ja võimuses – pühade ajal tõesti veeta aega oma pere ringis, lugeda raamatuid, mõelda jõulumõtteid, vaadata jõulufilme, süüa piparkooke, helistada-kirjutada oma lähedastele ja tõesti vältida kõikvõimalikke pidusid, üritusi, siseruume ning anda sellega oma panus, et jaanuarikuus saaksime võimalikult tavapärase elu juures edasi toimetada.

Kindlasti enne laialdast vaktsineerimist ei ole võimalik kõiki piiranguid kaotada, see on arusaadav. Aga näiteks kooliõppe küsimused, samuti haiglate ülekoormuse vältimine, need on kõik tegelikult meie ühistes kätes. Ehk kui me panustame, pingutame, mõtleme neile reeglitele, täidame neid reegleid-juhiseid, nii nagu seni on tegelikult enamik inimesi teinud, seda näitavad… näitajad, et Eesti on olnud siin väga edukas riik. Ehk kui me seda kõike suudame ja ka läbi jõulude natuke veel pingutame, siis olen kindel, et uus aasta tuleb helgem ja positiivsem.

Järk-järgult vaktsineerimise tulek turule annab ka selle võimaluse, et see viirus saada kõigepealt riskirühmadest eemale, saada haiglakeskkondadest ja hooldekodudest välja ning seejärel juba laiemalt, kõrgendatud riskiga inimeste ja eesliinitöötajate ja hiljem kogu Eesti elanikkonnale vaktsineerimise tasuta võimaldamise saame 2021. aastal kindlasti lugeda COVID-19 võitluse Eestimaa pinnal võidetuks.

See, kas see juhtub globaalselt, on loomulikult juba omaette küsimus, kuna maailm on suur ja lai. Kindlasti vaktsiine kõigile korraga ei jagu. Ka siin tuleb meil minu arvates mõelda selle peale, kuidas toetada neid riike ka meie lähipiirkonnas ja -ümbruses, kes samuti tegelikult oma elanikke vaktsineerida soovivad, on nad näiteks Euroopa Liidu idapartnerlusriigid või on need muud Eestile ka võib-olla ajaloost lähedased partnerid. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Nüüd on ajakirjanikel võimalus esitada küsimusi. Öelge palun oma nimi, väljaanne ja kellele küsimus on suunatud. Küsime läbi mikrofoni. Esimene soov tuli siit.

Viljar Voog, Õhtuleht
Küsimus härra siseministrile. Eesti võitis täna viielt inimeselt jälle kodakondsuse ära, seoses pettusega. Kõigepealt, kas see on seotud sellesama 2015. aasta skeemiga? Kui paljusid inimesi see potentsiaalselt veel puudutab? Ja kui palju seal on inimesi, kes on kasutanud seda võimalust, et see eesti keele test korrektselt uuesti ära teha? Aitäh!

Alar Laneman
Aitäh! See on üks põhjustest ja sellise kaalutluse all on veel mitmeid, kus on siis pettusega saadud. Ja mis on veel kodakondsuse äravõtmisega, on siis, kui on kuritegelikul teel või on seal muud asjaolud.

Aga me täna otsustasime, et vaatame kõiki neid asju tulevikus lähemalt ja arutame kabinetis ka, et teha kaalutletud ja korrektne, põhjendatud otsus.

Juhataja
Palun, järgmine küsimus!

Sven Soiver, TV3
Küsimus sotsiaalministrile. Euroopa Liidul on põhimõte, et vaktsineerimine algab igas riigis ühel ajal. Saksamaa ja ka Prantsusmaa on maininud, et 27. detsember võiks juba seal hakata vaktsineerimine pihta.

Kas see põhimõte endiselt kehtib ehk siis kas ka Eesti oleks valmis juba kas 27., 26. või 28. detsembril, mis see kuupäev siis lõpuks jääb, vaktsineerimisega alustama? Kui kaugel see on või kas tehakse ka juba mingeid nimekirju, kes siis kõigepealt saavad ja kus saavad? Kui detailseks juba konkreetsete, nimeliste listidega on mindud?

Tanel Kiik
Jah, tänud! Esiteks, Eesti on, jah, valmis selleks. Kui meil on olemas kohapeale jõudnud toimivad, usaldusväärsed, efektiivsed vaktsiinid, mis on saanud Euroopa Komisjoni müügiloa, siis saame alustada vaktsineerimisega kohe.

Loomulikult on vaja enne tutvuda Euroopa Komisjoni väljastatavate erinevate täiendavate dokumentatsioonidega, et veenduda, et need vaktsiinid sobivad konkreetsetele sihtrühmadele. Seda eeltööd on juba tehtud, nii palju kui on seda eelinformatsiooni olemas ravimiametil, terviseametil ja tervishoiusüsteemil, aga lõplikud paberid tulevad koos müügiloaga, mis saab kõigi eelduste kohaselt väljastatud Pfizerile vahetult enne jõule.

Nii et loomulikult see kuupäev võib veel nihkuda, ta on hetkel liikunud ettepoole, mis on positiivne trend, aga peab olema valmis alati ka selleks, et võib muutusi tulla mõlemas suunas.

Eesti haiglad on juba pikalt teinud ettevalmistusi selleks, on tõepoolest ära koostatud oma nimekirjad, tervishoiutöötajad eeskätt. See on ju tegelikult haiglate vaates selline tavapärane protseduur ehk ollakse hästi kursis sellega, kuna me vaktsineerime tihtipeale inimesi ka teiste viiruste vastu, on see siis gripi näide hooldekodudes, samuti ka haiglatöötajate seas. Ehk need nimekirjad on olemas. Esimese hooga loomulikult alustatakse täpselt nii, nagu vaktsineerimise plaan ette näeb, tervishoiutöötajatest.

Tõenäoliselt esimesed kogused ei tule nii suured, et neid oleks võimalik juba laiemalt teistele riskirühmadele jagada, vaid alustada tuleb haiglatest, kus on see nakkusoht kõige suurem, kus on ka just oluline patsientide tervise kaitseks tagada, et haigla töötajad oleks viiruse vastu kaitstud ja seal omakorda ise ei saaks nakatuda ega kedagi nakatada, ning seejärel liigume edasi hooldekodudesse.

Kindlasti anname jooksvalt veel informatsiooni. Nagu enne viitasin, siin küll valitsuse vaatest on tänane tõenäoliselt viimane pressikonverents, aga loomulikult seda infot tuleb nüüd tavapäraste jõuludega võrreldes sel aastal oluliselt rohkem, mis puudutab arengut vaktsiinide rindel, mis puudutab tarneid, logistikat, müügilubasid, uusi taotlusi.

Ma tean, et on hetkel ka debatt käimas, et Moderna müügiloa vaatamine ettepoole tuua 12. jaanuarilt. See on ainult positiivne. Mida kiiremini need load kätte saadakse, juhul kui enne on loomulikult läbi töötatud kogu dokumentatsioon, sellevõrra saame kiiremini alustada riskirühmade vaktsineerimisega ja seeläbi saame kiiremini kaitsta kõige suuremas riskis inimesi.

Juhataja
Võtame järgmise küsimuse.

Dmitri Kulikov, venekeelne "Aktuaalne kaamera"
Kaks küsimust, üks on peaministrile, Ida-Viru abipaketi kohta, mis tuleb istungile. Teisipäeval olid juba kokku lepitud need põhimõtted, kas need kinnitatakse ära arvatavasti või on mingid lahkarvamused detailides?

Ja teine küsimus on, ma arvan, sotsiaalministrile. Reservist 127 000 eurot eraldatakse, et korraldada COVIDi vaktsiini käitlemise süsteem ja külmaahela toimimine. Kas see on seotud nende külmikutega või milleks see on?

Jüri Ratas
Aitäh selle küsimuse eest! Ma tahan kõigepealt veel kord rõhutada seda: kuna see kordaja on täna Ida-Virumaal – ma vaatasin hommikust seisu – võib öelda, et rohkem kui kaks korda kõrgem kui Harjumaal, siis ma olen jätkuvalt sellel positsioonil, et see on meie kõigi ühine mure. See on Eestimaa mure.

Nii nagu välisminister minu arust väga õigesti ütles, see on heas mõttes nagu Eesti võistkond või Eesti meeskond. Siin me vajame meeskonnatööd ja ühtehoidmist, väga palju ühtehoidmist ja toetamist. See on sama palju Tallinna ja Põlva ja Kuressaare mure kui Narva või Kohtla-Järve mure ja nii see on.

Vastus teile. Jah, täna me kinnitame Ida-Virumaa toetusmeetmed kõik lõplikult ära. Nii täiskasvanute huviharidus ja huvitegevus, laste huviharidus ja huvitegevus kui ka sporditegevus – seal on väga palju tegelikult mittetulundusühingud, seal on väga palju tegelikult taga ju ka töökohtasid, olgu nad siis juhendajad või treenerid erinevate kvalifikatsioonidega, aga seal taga on loomulikult ka Ida-Virumaa majandus.

Seda me hakkame pärast lõunat arutama. Mina ei tea, et kabinetis oleks, kui te küsite, lahkarvamusi või eriarvamusi. Me oleme kõik seda meelt, et seda toetust on täna vaja anda võimalikult kiiresti, et ettevõtted saaksid kindluse, just selle majanduskindluse, et nad saavad jätkata oma tegevust.

Ja siis loomulikult ka ma usun, et nii majandusministeerium, haridus- ja teadusministeerium kui ka kultuuriministeerium peavad võimalikult kiiresti selle info viima ka kõikide abivajajateni ja nendeni, kes soovivad seda toetust.

Ma tahan kindlasti teie ees öelda ka siin seda koroonaviirust kommenteerides, et olen saatnud ka oma heale ametikaaslasele, Prantsusmaa presidendile Emmanuel Macronile sõnumi. Ma lugesin, et tema test oli positiivne, nii et soovin talle kogu südamest kiiret paranemist.

Tanel Kiik
Aitäh! Mis puudutab erinevaid vaktsineerimisega seotud kulutusi, siis tõesti oleme hinnanud, et kui me võtame kõikvõimalike tarvikute, seadmete, tegevuste, logistika ja töötajate vajalikud kulud, mis kaasnevad vaktsineerimisega, siis see on 8,5 miljonit eurot.

Kõik vaktsiinid, kui me need välja ostaksime Euroopa Komisjoni lepingutes täies mahus, täies ulatuses, siis maksaks see 33,5 miljonit ehk kulud kokku võivad minna sel juhul üle 42 miljoni. Osaliselt on need kaetud haigekassa eelarvest, suures osas on need hetkel taotletud Euroopa Liidu REACT-EU vahenditest, teatud osas on loomulikult ka Vabariigi Valitsuse reserv katteallikaks.

Praegune eraldis puudutab tõepoolest konkreetsete külmutusseadmete väljaostmist, mis on, nagu ma enne viidanud olen, terviseameti hanke kaudu siis välja valitud, juba Eestimaa pinnal, mille paigaldustööd ja, ütleme, ettevalmistustööd käivad reaalajas hetkel, selleks et enne jõule oleks meil see valmidus olemas just nimelt pretensioonikamaid ehk kõrgema nõudlusega, madalama temperatuuriga, näiteks –75, Pfizerilt vastu võtta.

Tavaliste vaktsiinide vastuvõtmise võimekus on loomulikult Eesti Vabariigis olemas nii-öelda aastaringselt, mis puudutab näiteks AstraZeneca vaktsiini, mille puhul on säilitustemperatuur +2 kuni +8 ehk tavaline külmutustemperatuur, mis on sarnane gripivaktsiiniga ja muudega.

Anname jooksvalt teada nii pea, kui ettevalmistustööd on lõppenud. Aga hetkeseisuga saan kinnitada, et kõik kulgeb graafiku järgi.

Juhataja
Aitäh! Palun järgmine küsimus!

Marian Võsumets, Kanal 2
Täna tuli üle 700 uue koroonapositiivse inimese jälle Eestis. Kas see vaktsiinidega saabuv selline nagu leevendus annab piisavalt praegu optimismi, et eriolukorda üldse mitte kaaluda?

Sellepärast, et siin ikkagi mingisugune lünk veel on, enne kui piisav hulk inimesi on vaktsineeritud, ja me praegu lihtsalt näeme seda numbrite kasvamist nii kiiresti. Kas eriolukord on täiesti välistatud?

Jüri Ratas
Aitäh selle küsimuse eest! Nagu te teate, me teeme kõiki neid piiranguid väga tugevas koostöös teadlastega, teadusnõukojaga. Viimane kohtumine teadusnõukojaga oli meil teisipäeval. Siis oli nende positsioon, et nüüd tuleb vaadata, mis on nende piirangute mõju. Valitsus kindlasti koguneb uuesti nendel teemadel jõulupühade ja uusaasta vahelisel ajal.

Mina ei arva, et vaktsiin on nüüd see, mis automaatselt kõik koroonaviiruse küsimused lahendab. Ja minu meelest ka seda suhtumist võtta, et automaatselt see kõik on lahenenud, viirus on lahenenud, seda me ei saa. See võtab aega, nagu te väga õigesti ise ütlesite, et kõigepealt vaktsiinidoosid ei tule kõik kohe Eestisse. Me ei tea üldse, kui paljud lisaks sellele kahele saavad müügiloa.

Kogu vaktsineerimine neile, kes seda soovivad, kindlasti jääb pigem teise kvartalisse. Esimeses kvartalis on ikkagi need, kes tõesti on eesliinitöötajad või kes on kroonilised haiged.

Eriolukorra osas ei ole hetkel mingit otsust, et eriolukorda me hakkaksime kehtestama. Seda valitsus ei ole üldse arutanud.

Kas need tööriistad ühel hetkel võivad kõik laual olla? Loomulikult võivad. Aga täna me pingutame ja nii nagu välisminister väga õigesti ütles, see kogemus, mis meil on kevadest, on päris tugev all, et selle kogemuse pealt teha neid otsuseid, et selle viiruse vastu võidelda. Aitäh!

Juhataja
Välisminister soovis ka kommenteerida.

Urmas Reinsalu
Eriolukord ei ole, ütleme, viiruse tõrjumise abinõu iseeneses. Eriolukorra kasutamisel kevadel oli ju kolm kaalutlust.

Esimesena oli see kahtlemata ühiskonda alarmeeriv ja signaali andmine, et olukord on väga tõsine. See kindlasti jõudis ühiskonnale kohale ja ma arvan, et see oli selles esimeses faasis ülimalt vajalik.

Täna ei saa öelda, et me oleme viirusega harjunud. Me ei tohigi leppida ega harjuda sellega, aga kindlasti võib öelda nõnda, et see informeeritus ja selle konteksti tajumine ühiskonnas inimeste jaoks, kelle jaoks on oluline – ja enamiku inimeste jaoks ju on – teiste ja enda tervise eest seista ja neid meetmeid kasutada, ma arvan, see sõnum on jõudnud kohale.

Teine põhjus oli kahtlemata see, et meil ei olnud õiguslikke tööriistu. Tuleb ausalt tunnistada, et meie seadused, mis olid ka mõeldud nakkushaiguste tõrjeks ja seda tüüpi kriisi lahendamiseks, ei olnud disainitud seda tüüpi spetsiifika jaoks.

Me muutsime kevadel seadust ja me andsime pädevused tegelikult terviseametile, ka valitsus sai korraliselt pädevusi. Ja hetkel, kui öelda nõnda, et kas meil on mingeid küsimusi, mida me täna tajutavas perspektiivis näeme, et valitsusel ei ole pädevust teha või terviseametil ei ole pädevust teha ja seetõttu jäävad abinõud kasutamata viirusetõrjeks, mida me usume, et oleks mõistlik teha, siis praegu seda olukorda ei ole.

Ja kui see olukord peaks tekkima, on kaks võimalust. Siis on võimalus algatada kiires korras parlamendis seaduse muutmine, kui mingisugune nüanss on. Ma olen kindel, et parlament on väga koostöövõimeline ja menetleb selle kiiresti ära, vajaduse korral kogunedes ka erakorraliselt.

Teine võimalus on tõepoolest siis, kui mingisugune meile täna teada mitteolev asjaolu ilmneb, kus õiguspäraselt tuleb astuda samme, milleks kehtiv seadus ruumi ei anna, siis tuleb eriolukord teha. Kindlasti see ei tohi olla takistuseks viiruse tõrjumise abinõude puhul.

Kuid ma tahan rõhutada, et hetkel me ei ole informeeritud sellest, järelikult hetkel ei ole kordagi, võib öelda, sügisesel perioodil olnud laual legitiimne arutelu selle kohta, kas meil oleks mõtet välja kuulutada eriolukord.

See ei ole, kui me vaatame numbrite tõusu – mida me oleme tähelepanelikult jälginud ja murelikult jälginud –, iseenesest tõrjemeetod. See juriidiline vorm riigikorralduses, kus ennekõike kontsentreerub otsustamispädevus nii-öelda monokraatselt eriolukorra juhi isiku ümber, see tegelikult ei too kaasa viiruse tõrjumist eraldi võetuna, kaasa toovad ikkagi abinõud, mida rakendatakse konkreetsete sammudena. Nii et selles kontekstis võib selgelt öelda, et eriolukorda ei ole hetkel laual, me saame rakendada abinõusid ka nii-öelda tavaõiguslikus režiimis.

Kas on laual ja kas võivad kerkida esile täiendavad abinõud või nende abinõude ümberdisainimine? Kahtlemata, muidugi võib see juhtuda. Muidugi võib juhtuda. Me liigume edasi ju, ütleme, ühiskonnas, kus me vaatame, millised abinõud töötavad mingis kontekstis, milliste abinõude puhul tuleb survet suurendada, millist abinõude puhul on mõtet kaaluda üle, et abinõusid leevendada.

Siin öeldakse… Ma vaatasin ka eile seda "Foorumi" saadet, mis oli väga kirgas, meeliülendav. Aga küsimus oli selles, seal kõlas ka läbi, et aga miks ei ole pikka plaani. Kus ei ole pikka plaani? Mitmesaja leheküljeline pikk plaan oli, kevadel töötati välja, eksperdid töötasid välja, aga see plaan põhines teoreetilisel toonasel teadmisel ja mudelil.

Tegelikult pikki plaane, analüüse ja põhjalikke dokumente on olemas, aga küsimus on selles, et see lahingusituatsioon, mis toimub, see viiruse kulgemise dünaamika pärast siin sügisest koolivaheaega ja see tõus, kus meil hakkas liikuma, see on tegelikult elu ja reaalsus. Nii-öelda akadeemilise mudeli järgi mitu kuud ette planeerituna neid konkreetseid akuutsed otsuseid langetada ei oleks professionaalne, see ei oleks tegelikku kriisikeskkonda silmas pidades tõhus.

Samamoodi võiks öelda, see on niisugune eluvõõras kriitika elevandiluust tornist, mis kahjuks, ütleme, konkreetse kriisisituatsiooni lahendamisel või piiratud ressursiga ülesandepüstituse lahendamisel ei ole lihtsalt realistlikult rakendatav käsitlus.

Operatsiooniplaanid on olemas, tegevuste võimalik kataloog on olemas. Aga konkreetsed otsused jäävad ikka konkreetsesse momenti, ajahetke.

Juhataja
Siseminister ja sotsiaalminister soovisid ka kommenteerida seda.

Alar Laneman
Aitäh! Kui ma kuulen vanu tuttavaid sõnu "lahing" ja "plaan", siis tekib kohe väike selline positiivne laeng.

Ma tahaks paluda teid. Eile oli meil juttu ja ma väga tänan välisministrit, kes kasutas väga täpseid sõnu. Sõnal on jõud. Ja meil on hädaolukord. Sobivam oleks kasutada mitte sõna "piirang", mis on ahistav iseenesest, vaid sõna "abinõu". Võib olla pisiasi, aga kui on inimesed olnud siin raskustega, siis ka pisiasjad loevad.

Meil on hädaolukord. Me võtame rakendusele abinõud. Ja piiravad on nad oma iseloomult pigem ju COVIDi suhtes, kaitsvad meie inimeste suhtes. Aitäh, kui te suudate abiks olla!

Tanel Kiik
Aitäh! Tõepoolest, tahtsin täpsustada, et täna Eesti on juba mõnda aega tervishoiualases nii-öelda hädaolukorras. Juriidiliselt me ei ole eriolukorda kehtestanud, aga sisuliselt võib öelda, et terve 2020. aasta on olnud eriolukorra aasta.

Sisuliselt on ta olnud algusest peale, eeskätt veebruarist peale, kui hakkasid tulema COVID-19 tõsisemad uudised ja esimene haigestunu Eestisse jõudis, on ta olnud erakordne aasta eriolukorra mõttes. On tehtud aastaringselt tööd COVID-19 haiguse võitmiseks nii ettevalmistuste mõttes suveperioodil kui ka eeskätt nii-öelda aktiivse tegevuse mõttes kevadel ja sügisel ja nüüd talvel.

Ma tahtsin korra toetada peaministri sõnumit selle kohta, et loomulikult vaktsiini saabumine ja nende edukas… nende müügiloa saamine, mis on hetkel enam kui reaalne, on positiivne, on kauaoodatud areng.

Seda võiks võrrelda sellega, et see on ikkagi finišisirge, finišijoon, mis tõesti terendab seal nii-öelda nähtavas kauguses. Aga nii nagu spordis, nii nagu elus – siis, kui finišijoon paistab, me ei hakka mitte lõdvemalt sörkima ega lase ennast lõdvaks, vaid siis me pingutame eriti.

Nii et tõepoolest nüüd sellel jõuluperioodil, selle vaktsineerituse hõlmatuse kõrgema taseme saavutamiseni meil tuleb ennast kaitsta ja oma lähedasi hoida, et me saaksimegi tõesti kevadel ja suvel tagasi vaadates öelda, et me tulime selle teise lainega edukalt riigi ja rahvana toime ning me suutsime ära hoida halvima ehk haiguste ülekuumenemise, ülekoormatuse, suutsime hoida ennast ja oma lähedasi.

Praegu ei ole mitte lõdvaks laskmise aeg, vaid praegu on just nimelt lõpupingutuste aeg. Järgmised nädalad ja järgmised kuud on selles vaates äärmiselt olulised. Aitäh!

Juhataja
Peaminister soovis ka lõppsõnaks.

Jüri Ratas
Kuna see on viimane korraline pressikonverents sel aastal valitsusel, siis aitäh teile, head ajakirjanikud! Aitäh teie kõigile ametikaaslastele!

Ma tänan sellel aastal ka viipekeele tõlki, kes on olnud lahutamatuks osaks siin. Suur tänu kõigile! Ma tänan riigikantseleid, kes alati need pressikonverentse korraldab. Suur tänu selle koostöö eest sellel aastal! Aitäh teile!

Juhataja
Aitäh!

Urmas Reinsalu
Üks asi veel lõpuks. Ma tahtsin öelda, et kõige selle ilusa ja inspireeriva puhul, mida paratamatult jõulud ja aastalõpp kaasa toob, on oluline silmas pidada seda, et rahvusvaheliselt, kui me vaatame ka Euroopa riike, siis on rida riike, mõnes riigis viirus on kahanemisfaasis. Aga siiski peetakse otstarbekaks, et jõulud ei tekitaks siiski tagasilööki.

Mõnes riigis, kus on tõusufaasis, et ka jõuludest tekkiv tagasilöök ei kiirendaks tõusufaasi, on rakendatud vägagi radikaalseid piiranguid. Ma pean silmas ennekõike Euroopat võrreldes varasema, ütleme siis, pühade-eelse ajaga. Pean silmas ka Leedut, Lätis on arutelul piirangute karmistamine, aga ka Saksamaad, Hollandit ja mitmeid Euroopa riike veel.

See toob kaasa olulisi muudatusi, mis ei lähtu mitte sellest, et need riigid kavatsevad kuidagi rahvusvahelist Euroopa-sisest liikumist piirata. Aga paratamatult need piirangud kohalduvad kõigile inimestele, on ta välismaalt sissetulija või nendes riikides liikuv inimene.

Ma tahaksin teha ka selle üleskutse. Välisministeerium analüüsib seda jooksvalt, annab seda informatsiooni. Need ranged lühiajalised sesoonsed piirangud võivad oluliselt takistada ka inimestel nendes riikides füüsiliselt liikumist.

Nii et eraldi võetuna võib teoreetiliselt olla lubatud inimestele sissesõit riiki, kuid selle õiguse realiseerimine, kus seal siis peab istuma kuskil toas, võib olla märkimisväärselt mõistlik kaaluda, nagu üldse on mõistlik kaaluda reisimise ärajätmist, ka eriti praegu pühade ajal.

On mõistlik silmas pidada seda, et kiirelt, mõnepäevase etteteatamisega tekivad juurde uued ranged piirangud, ennekõike just nimelt, et pühade ruumis liikumist maha võtta, see on riikide eesmärk.

Juhataja
Aitäh! Sellega on aasta viimane korraline valitsuse pressikonverents lõppenud. Nüüd on võimalus teha veel eraldi intervjuusid. Teeme seda palun hajutatult. Aitäh!
 

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-