Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 17. november 2016

17.11.2016 | 17:46

Uudis
    • Jaga

Valitsuse pressikonverentsil osalesid peaminister Taavi Rõivas, tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, haridus- ja teadusminister Maris Lauri ning siseminister Hanno Pevkur

Pressikonverentsi salvestus: 
https://www.youtube.com/watch?v=X-qouJ5_xLw

 

Juhataja Helin Vaher
Tere, head ajakirjanikud ja töövarjud, kes on ajakirjanikega kaasa tulnud. Alustame pressikonverentsiga ja sõna on peaministril. Palun!

 

Taavi Rõivas
Suur aitäh! Tere tulemast kõigile töövarjudele ja loodetavasti on siis võimalik ka teil küsimusi täna esitada. Valitsuse istungil oli täna päevakorras 20 teemat. Kõigepealt kiitis valitsus heaks tervise- ja tööministri esitatud tööhõiveprogrammi järgnevaks neljaks aastaks. 2017. aastaks on programmi elluviimiseks planeeritud  üle 22 miljoni euro ja selle põhirõhk lasub töötuse ennetamisel. Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski saab sellest kindlasti täpsemalt rääkida, aga võib-olla konteksti hoomamiseks on oluline teada ka seda, et tööpuudus on Eestis viimastel aastatel oluliselt vähenenud.

 

Oktoobri lõpu seisuga on registreeritud tööpuudus 4,2 protsenti, mis on küllalt sarnane buumiaegse tasemega. Kui me vaatame töötute profiili või nende numbrite taha, siis peaaegu 20 protsenti registreeritud töötutest on inimesed, kes on end arvele võtnud vähenenud töövõimega. Ehk siis töövõimereformi eesmärk see ju ongi, et inimesed, kellel töövõime on vähenenud, saaksid samamoodi teenuseid ja saaksid loodetavasti ka õige pea tööle. Aga nagu öeldud, detailsemalt saab sellest Jevgeni rääkida.

 

Valitsus täiendas järgnevate aastate siseturvalisuse arengukava ja sai ülevaate arengukava elluviimisest möödunud aastal. Positiivne on see, et 2016. aasta mai seisuga oli 89 protsenti Eesti inimestest seisukohal, et Eesti on elamiseks turvaline riik ja ka oma kodu vahetut ümbrust peab turvaliseks lõviosa Eesti inimestest. Samuti püsib jätkuvalt kõrge elanike usaldus siseturvalisust tagavate institutsioonide suhtes. See on kindlasti positiivne. Aga Hanno Pevkur saab sellest loomulikult rääkida märksa täpsemalt.

 

Valitsus kiitis heaks ja saadab parlamendile noorsootöö seaduse, huvihariduse seaduse ja huvikooli seaduse muudatused. Tegemist on riikliku lisatoetusega kohalikele omavalitsustele selleks, et parandada huvihariduse ja huvitegevuse kättesaadavust 7-19 aastaste noorte seas. See toetus on ka järgmise aasta ja järgnevate aastate riigi eelarvestrateegias rahalise katte leidnud. Järgmisel aastal on selleks 6 miljonit ette nähtud ja alates 2018. aastast 15 miljonit eurot aastas. Loogika on siis see, et huviharidus üle kogu Eesti oleks noortele inimestele kättesaadavam ja seda saaks siis omavalitsused riigi poolt eraldatava raha arvelt pakkuda. Detailsemalt saab sellest rääkida Maris Lauri.

 

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium sai õiguse asutada Eesti ja Soome vaheline instituut, mis hakkab ühiselt arendama X-teed. Mäletatavasti me leppisime Soome peaministriga juba mõni aeg tagasi kokku, et Soome võtab üle Eesti X-tee lahenduse, soome keeles on see Palveluväylä, teenusetee. Selle vastu on huvi tundnud väga mitmed riigid ja nüüd on jõudnud lõpusirgele plaan anda X-tee arendus üle meie ühisele instituudile, kuhu panustavad rahaliselt ja ka ideedega nii Eesti kui Soome ja selle instituudiga on oodatud ühinema ka teised riigid. Päris mitu riiki on juba võtnud nõuks Eesti ja Soome kogemusest õppida ja sellega kaasa tulla. Loogika on selles, et kui Eestis, Soomes ja ka teistes riikides on X-tee või see keskne nii öelda e-riigi selgroog samasugune või ühildatav, siis on võimalik pakkuda erinevaid teenuseid mitte ainult oma riigi siseselt, vaid on võimalik pakkuda neid ka üle piiri.

 

Lihtne näide, et kui näiteks Eesti inimestel praegu digiretsept töötab kõikides apteekides üle Eesti, siis kui minna Soome puhkusele või need inimesed, kes näiteks Soomes elavad ja miks mitte tulevikus ka mõnes muus Euroopa riigis, et nad saaksid oma perearstile helistades digiretsepti soetada ka mõnest Soome apteegist. See on üks väga paljudest näidetest.

 

Loomulikult on riigi huvi see, et nii elanike register, maksuameti infovahetus kui kõik need süsteemid vigadeta toimiksid. See annab nii kodanikele palju mugavust juurde kui ka kindlasti muudab riigi asjaajamise märksa tõhusamaks. Nii et igal juhul oluline samm edasi Eesti e-riigi rahvusvaheliseks viimisel.

 

Valitsus kiitis heaks ja saadab parlamendile seaduseelnõu, mis vähendab põllumeeste bürokraatlikke kohustusi kiiresti leviva umbrohu tuulekaer vastu võitlemisel. Ma olen täiesti kindel, et see on väga oluline põllumeestele, kui tuulekaer võtab põllu üle.

 

Valitsus otsustas parlamendile edasi saata maaeluministeeriumi ja keskkonnaministeeriumi seisukohad karusloomakasvanduse kohta Eestis. Ministeeriumid on sellel veendumusel, et kui loomakasvandus täidab kõiki kehtivast korrast tulenevaid nõudeid ja reegleid, siis ei ole põhjust nende tegevuse keelustamiseks. Aga kuivõrd tegemist on põhimõttelise poliitilise küsimusega, siis valitsus selles küsimuses seisukohta ei võtnud ja edastasime nende ministeeriumide poolt ette valmistatud seisukohad.

 

Riigisekretär esitas valitsusele Eesti avatud valitsemise partnerluses osalemise 2014-2016. aasta tegevuskava täitmise lõpparuande. Avatud valitsemise partnerlus on rahvusvaheline algatus hea riigivalitsemise edendamiseks maailmas eesmärgiga suurendada avaliku võimu läbipaistvust ja kodanikukesksust. Muuhulgas, kasutades ka uusi tehnoloogiaid selleks. Eesti liitus avatud valitsemise partnerlusega 2012. aastal, see ühendab praegu 70 riiki. 2014. aasta märtsis loodud valitsus seadis selle ka üheks oma eraldi eesmärgiks. Heameel on öelda, et ka rahvusvahelises võrdluses selle viimase paari aastaga on Eesti koht oluliselt paranenud. Kui mullu tehtud hinnangus oli Eesti OECD Better Life indeksi järgi, kus ka seda valitsuse n-ö tõhusust ja avatust mõõdetakse, 38 riigi seas 33. kohal. Tegemist on maailma kõige edukamate riikidega, keda OECD mõõdab. Sel aastal tehtud uuringu järgi oli Eesti tõusnud 33. kohalt kuuendaks. Sellist arenguhüpet, ütleme nii, see on muljet avaldav ja selle nimel on tehtud ka muidugi väga palju tööd. Töö on leidnud ka rahvusvaheliselt ära märkimist ja hindamist.

 

Lisaks olid veel mõned määrused. Valitsus võttis vastu määruse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutuste rakendamiseks. Laiendas Tartumaal 123 hektari võrra Pähklisaare kaitseala ja kinnitas Eesti seisukohad Eesti vastu algatatud rikkumismenetluse kohta, mis puudutab energiatõhusust käsitleva direktiivi mitteõigeaegset üle võtmist. Samuti Eesti seisukohad ka Euroopa Komisjoni poolt algatatud autoriõiguse reformipaketi kohta. Nii et sellised teemad sel korral. Aitäh!

 

Juhataja
Aitäh! Ja nüüd sõna Maris Laurile, palun!

 

Maris Lauri
Tere päevast! Valitsus kiitis heaks eelnõu, mis puudutab noorsootöö seaduse muudatusi ja haridus- ja huvikooli seaduse muutmist. See on eelnõu, mille põhjal hakkavad kohalikud omavalitsused saama täiendavat toetust selleks, et noored, 7-19 aastased saaksid täiendavalt ja paremini ligi  huviharidusele. Ühelt poolt nähtud ette summad, et saaks tõesti n-ö ligipääsu parandada, võetakse arvesse, et mõned noored, eelkõige maapiirkondades ja elavad kaugemal nendest huviasutustest või koolidest või oma ringidest, et seda ligipääsu parandada.

 

Teine küsimus on kindlasti ka see, et teha mitmekesisemaks neid võimalusi, et on kohustus omavalitsusel tagada vähemalt kolm valdkonda huvihariduses – kultuur, sport ja siis veel loodus- ja täppisteadused ja tehnoloogia. Kindlasti omavalitsusel on siin suur vabadus valida, kuidas ta neid meetmeid rakendab konkreetselt ja mille peale ta konkreetsemalt keskendub. Ega ei pea siis kõiki, näiteks kõiki spordialasid toetama, vaid võib vaadata ujumise peale, aga võib-olla ka kergejõustiku peale või suusatamise peale ja on võimalus valida, kas siis kasutatakse n-ö õpetajate toetamist selleks, et õpetajad kohale sõidutada või lapsed kohale sõidutada või ruumide rendiks või kuidas parasjagu vaja on.

 

Mida ma tahan rõhutada, on kindlasti see, et see toetus tuleb kohalikele omavalitsustele täiendavalt. Teatavasti kohalikud omavalitsused ka praegu kulutavad noorte huvitegevuseks raha ja nüüd tuleb siis riigi poolt juurde, et neid teatud probleeme lahendada. See toetus peaks rakenduma järgmise aasta septembrist. Järgmisse aastasse on praeguses riigieelarve eelnõus, mis on Riigikogus menetlemises, eraldatud 6 miljonit eurot ja siis 2018. aastast tõuseb summa 15 miljoni euroni. Sellest rahast 95 protsenti läheb omavalitsustele ja lisaks sealt ülejäänud summast tulevad selleks, et toetada kohalike omavalitsuste koostööd. Selleks, et aidata neid koostada huvitegevuse kavasid ja neid seirata, kuidas tulemused on. Selle toetuse saamise üheks eelduseks on, et omavalitsus on teinud sellise ülevaate sellest, kuidas on huvitegevusega seis, kuidas nad soovivad seda edasi arendada ja siis edasi jälgiksid. Ja üks osa, kolmas osa sellest summast läheks huviala valdkondade esindusühingutele selleks, et nad saaksid arendada konkreetseid programme ehk näiteks metoodikaid, kuidas õpetada, kuidas koolitada õpetajaid, kuidas omavahelist koostööd teha ja siis nende valdkondadest valitakse üks esindusühing, kes ootuspäraselt teeksid koostööd omavahel, et sellist programmi välja töötada.  Ma usun, et see programm hakkab edukalt tööle ja meil noored, eelkõige siis maapiirkondades, saavad sellest tuge.

 

Mille põhjal meil seda raha jagatakse, siis vaadatakse kindlasti seda, et kui palju on ühes või teises omavalitsuses noori, kui palju on puudega noori, sellepärast et nendele tuleb kindlasti luua täiendavaid võimalusi. Vaadatakse ka neid, kui palju on toimetulekuraskustes olevaid noori, jälle põhjus täiendavaks toetuseks anda. Vaadatakse kindlasti ka finantsvõimekust ja nagu ma ütlesin, et vaadatakse ka kättesaadavust, et hõredama asustusega piirkondadesse tuleb eraldatav summa suurem kui tiheasustusega piirkondadesse ja suurematesse linnadesse ei peaks siis eriti tulema. See on kindlasti oluline asi ja ma loodan, et Riigikogu, olenemata sellest, millised valitsused ametis parasjagu on, selle ikkagi vastu võtab ja toetab.

 

Ma kindlasti tahaksin ka rõhutada, et kuigi Jevgeni Ossinovski osas on tööhõiveprogramm, selles oli hõivatud ka haridus- ja teadusministeerium ja minul isiklikult on väga hea meel, et me saime väga hea programmi minu arvates selles osas. Sest täiskasvanute koolitamine on tähtis töö. Aitäh!

 

Juhataja
Jätkamegi siit Jevgeni Ossinovskiga. Palun.

 

Jevgeni Ossinovski
Jaa, tere! Esiteks, mulgi on hea meel, et huvitegevuse toetamise kontseptsioon on nüüd jõudnud seaduseelnõu faasi ja tõepoolest valitsusest liigub ka Riigikokku ja loodetavasti läbib seal mõistliku aja jooksul lugemised, et järgmise aasta septembrist oleks võimalik noorte huvitegevust rohkem kohalikel omavalitsustel toetada. Selle kontseptsiooni kohta võib kindlasti öelda, et on kaua valminud – kaunike.

 

Meenutan, et aastal 2014 haridusministrina sai kokku kutsutud üks töörühm, kes pakkus välja kolm varianti, kuidas seda teha, siis lõpetav valitsus võttis selle tööplaani. Kultuuriministeerium arendas seda edasi, siis võttis Haridusministeerium üle ja niimoodi erinevate ministrite ja ministeeriumide koostöös on lõpuks jõutud nii kaugele, et ma arvan, et tõepoolest hea asi on valminud ja see oluline samm saab järgmisest aastast alates teoks.

 

Tööhõiveprogrammist. Ka väga hea asi. Ka üsna kaua valminud – kaunike, koostöös sotsiaalpartneritega, tööandjate esindusorganisatsiooniga ehk siis Tööandjate Keskliidu ja Ametiühingute Keskliidu TALOga, Töötukassa nõukogu liikmed nad kõik on. Me oleme seda programmi Töötukassas üsna pikka aega välja töötanud, väga põhjaliku töö ära teinud, sidunud tõepoolest kõik koolitused, peaaegu kõik koolitused, mis selle raames pakutakse, ka konkreetselt Eesti majanduse tööjõuvajadustega lähiaastatel ehk siis nn OSKA-süsteemi [tööjõuvajaduse seire ja prognoosi süsteem] prognoosidega, mis on minu teada esmakordne riiklik programm, mis tõepoolest hakkab koolitusi tellima sellele ekspertiisile toetudes.

 

Nii-öelda see põhiline, globaalne mure, mida me sellega lahendame, on loomulikult arusaadav, Eesti majanduse arengu üks suurimaid takistusi on meie inimvara esiteks, selle nappus ehk siis see, et meil aina rohkem on töökäsi puudu, kes võiksid meil tööturul aktiivsed olla ja majandusarengusse ja ühiskondlikusse heaolusse panustada. Ja teisest küljest need, kel on, nende kvalifikatsioon ei ole just kiita. Umbes kolmandik Eesti tööjõust on ilma kutse- või kõrghariduseta ehk siis ei oma eriharidust. Loomulikult väga paljud need, kellel formaalne kvalifikatsioon on olemas, nende kvalifikatsioonid on vananenud tänaseks, arvestades majanduse väga kiiret kohandumist viimase 25 aasta jooksul.

 

Kui siiani on Töötukassa koolitanud töötuid ehk siis tegelenud tagajärgedega, siis nüüd hakkab, võtab Töötukassa palju olulisema tööturgu arendava rolli. Sisuliselt muutub Töökassaks selle kaudu, nagu mulle meeldib öelda ja tõepoolest hakkab koolitama täna töötavaid inimesi, kelle kvalifikatsioon on siis kas puudulik või vananenud. Ja tõepoolest koolitama just nende võtmepädevuste, oskuste, erialade lõikes, mis on Eesti majanduse nii-öelda kõrgema kasvupotentsiaaliga, nii et üsna suur ja põhimõtteline tööturupoliitika muudatus. Kokku umbes 10 000 inimest aastas on tänase plaani järgi selle programmiga hõlmatud.

 

Lisaks siis traditsioonilistele, lühemaajalistele kvalifikatsiooni koolitustele hakkab Töötukassa toetama ka tasemeõpet ehk siis inimestel on võimalik minna pikemaajalistele tasemeõppe programmidele nii kutsehariduses, rakenduskõrghariduses kui bakalaureuseõppes eeldusel, et need on seotud nende samade OSKA-valdkondadega. Ma arvan, et pikemas vaates on loomulikult tegemist olulise muudatusega selles osas, et Eesti tööjõu kvalifikatsioon oleks parem, riik siis koostöös sotsiaalpartneritega tagaks Eesti majandusele vajaliku tööjõu, et tulevikus kiiremini areneda. Aitäh!

 

Juhataja
Aitäh! Nüüd Hanno Pevkurile sõna, palun.

 

Hanno Pevkur
 Tere! Mina tahaksin sissejuhatuseks öelda, et oli erakordselt üksmeelne valitsuse istung. Kõik punktid võeti vastu erakordselt üksmeelselt. Aga kuivõrd osadele meist lehe info põhjal tundub olevat viimane valitsuse pressikonverents, siis ma tahaksin küll omalt poolt tänada kõiki ajakirjanikke, et need 7 aastat ja 9 kuud on olnud meeldiv koostöö. Aga kindlasti see koostöö jätkub erinevates vormides, aga vähemalt siit laua tagant mõneks ajaks me läheme.

 

Taavi Rõivas
Tõsi ka?

 

Hanno Pevkur
No, mõneks ajaks. Vaatame. Aga räägime asjast ka. Kõigepealt siseturvalisuse arengukava. Peaminister mainis seda, et Eesti rahvas arvab, et Eesti on turvaline riik, 89 protsenti eestlastest ütleb, et siin on hea elada. Ma arvan, et see on väga hea näitaja ja tegelikult, kui võtta siia kõrvale veel üks näitaja, mis küsitlustest tuli välja, et kuidas te hindate oma kodukoha, kodukandi turvalisust, siis seal lausa 94 protsenti inimestest ütleb, et minu kodukant on turvaline. See korreleerub üsna hästi ka sellega, et inimesed usaldavad Päästeametit, Häirekeskust, Politsei- ja Piirivalveametit päris hästi. Päästeameti usaldusväärsus mullu, 2015. aastal 95 protsenti, Häirekeskusel 90 protsenti ja politsei- ja piirivalveametil 86 protsenti. Need numbrid on päris muljet avaldavad. Aitäh Eesti rahvale, et te usaldate politseid, päästjaid ja piirivalvet. Mõned trendi muutused, mis eelmisel aastal  toimusid. 2014 arvas Eesti inimestest 5 protsenti, et ränne ei ole probleem. Eelmisel aastal ütles 45 protsenti, et ränne ja rändega seonduvad teemad on Eesti jaoks proovikiviks. Euroopa Liidus keskmisena oli see sama number natukene väiksem, oli 36 protsenti ja igal juhul oli selgelt näha, et see muutus eelmisel aastal toimus.

 

Mis meie vaatest eelmisel aastal siseturvalisuse arengukava seatud eesmärkidest hästi läks? Hästi läks see, et me alustasime piiri väljaehitust. Väga oluline. Hästi läks see, et Piusa kordoni ehitustööd said alguse ja Piusa kordon sai ka valmis. See on ka piiri vaatest ülioluline. Narva piiripunkt sai valmis. Kes on Narvas käinud, on näinud, et seal on uus piiripunkt. Minul on väga hea meel, et idapiiril, nii kagus kui kirdes, alustas piirivalve eriüksus. Justnimelt, et oleks võimekus kiiresti reageerida piirisündmustele. Ja mis on väga tore, et värske uuringu kohaselt 46 protsenti Eesti elanikest ütleb, et nad on osalenud mõnel turvalisusega seotud vabatahtlikus tegevuses või üritusel. Ehk pooled meie hulgast on mingil moel andnud oma panuse kas siis läbi osalemise või reaalse tegevuse selleks, et Eesti oleks turvalisem.

 

Viimasel aastal mõjutasid Euroopat ja kindlasti Eestit ka erinevad terrorirünnakud. Siiski, nagu ma ütlesin, Eesti inimesed peavad Eestit tervikuna turvaliseks ja terrorismi pidas eelmisel aastal riigi ees seisvaks peamiseks mureks 3 protsenti Eesti inimestest. Selle aasta alguses me tegime või selle aasta keskel tegime ühe täiendava uuringu ja seal oli see küll väheke tõusnud, see oli 4 protsenti, aga see oluline muutus ei ole. Küll on oluline muutus toimunud Euroopa Liidu keskmisena ja selgelt, kui rünnakud on toimunud Belgias, Prantsusmaal, siis see mõju on olnud ka nende riikide inimestele oluliselt suurem ja nii on näiteks Euroopas tervikuna kasvanud, võrreldes 2015. aastaga 2016. aastal terrorismi kui riigi ees seisva peamise julgeolekuohu või peamise väljakutse osakaal 6 protsendilt 11-le ehk kahekordistunud on tegelikult nende inimeste arv, kes ütlevad, et terrorism on riigi ees seisev kõige olulisem teema.

 

Mis pika trendina ja lühikese trendina positiivne kindlasti eelmisest aastast on ja mida saab välja tuua, on vigastussurmade vähenemine. Kui 2014 Eestis kaotas elu vigastussurmade näol, need on liiklus, vesi, tuli, tapmised, mõrvad, 342 inimest, siis eelmisel aastal oli see number 271 terve aasta peale. Aga ma toon teile siia ühe võrdluse. Kas keegi mäletab, palju see oli 94. aastal? 94. aastal oli see number 1881. Ehk kui me vaatame nüüd tervet Eesti arengut selle viimase 25 aasta jooksul, siis 94. aastast 1881, eelmisel aastal 271, see kukkumine on olnud päris tugev. Aga selleks, et me saaksime siit veel edasi minna ja Eesti inimesi vähem tules, vees või tapmise tagajärjel või liikluses hukkuks, selleks on vaja meie kõigi panust. See panus tegelikult sõltub sellest, kas me läheme napsisena rooli või ei lähe, kas me ületame kiirust või ei ületa. Ja kui me võtame siin viimased traagilised sündmused noortega, siis teie, töövarjud, kes te siin olete, teist ikka sõltub see, kuidas edaspidi Eestil läheb.

 

Ma käisin Saue gümnaasiumis eile ja rääkisin noortele sama juttu, et kuulge, sõbrad, teist sõltub see, kas te istute kellegi autosse, kes on alkoholi tarvitanud või kas te ütlete, et ole hea ja vajuta nüüd pidurit, et 90 km tunnis on see piir või linnas 50 km tunnis. Nende inimeste enda otsustest sõltub see, kas see number tuleb veel alla või mitte. Kõik ennetustegevused ja need, mis ka siin selles samas siseturvalisuse arengukavas on toodud näiteks Spinni või Targa Vanema või need sellised erilised ennetusprojektid, kus me tegeleme just kas siis juba kriminaalsel teel oleva noorega või me püüame tegeleda ennetusega, need on ka siin kenasti ära märgitud ja nendega me tegeleme. Aga ikkagi väga palju sõltub sellest, kuidas inimesed ise suhtuvad sellesse.

 

Siin oli veel väga palju erinevaid näitajaid, mis siseturvalisuse arengukavas on toodud, kõike ma kindlasti üles lugema ei hakka. Aga need tegevused on olnud edukad. Ühe näitena toon veel, et meil määratlemata  kodakondsusega inimeste arv kogu aeg väheneb, mis on väga hea. Ka muudatused, mis istuv valitsus on teinud ja koalitsioon Riigikogus on teinud, on tähendanud seda, et kui 2014. aastal oli määratlemata kodakondsusega inimesi Eestis 91 288, siis eelmisel aastal 85 301 ehk suurusjärgus 6000 inimest vähem ja praegu on see trend umbes samasugune olnud, et me oleme jõudnud seal kuskil 80 000, natukene peale, määratlemata kodakondsusega inimese juurde. Nii et need muudatused, mis me oleme teinud ja eelkõige just alaealiste ja eakate suhtes, need kindlasti annavad tulemust.

 

Meil on veel ju palju asju tegelikult, kas või näiteks võimalus, mida oleme rääkinud, et Eesti kodanikke võiks rohkem olla seoses ka näiteks topeltkodakondsusega, et Eestis sündinud Eesti riigi kodanikud ei peaks oma lastele ütlema, et te peate valima 18-aastaselt kolme aasta jooksul, et kas loobuda Eesti kodakondsusest või mitte. Need debatid seisvad ka kõik ees ja siin on küll minu selge seisukoht, et Eesti perre, Eesti kodaniku perre sündinud laps ei pea 18-aastaselt valima, millise riigi kodakondseks ta jääb, kui tal näiteks on võimalik sünnijärgsena ka saada mõne teise riigi kodakondsus, olgu see siis Rootsi või Ameerika Ühendriigid või mis muu iganes. Aga ma rohkem siseturvalisuse arengukavast ei räägi, muidu ma koorman teid numbritega üle.

 

Mõned asjad veel, mis meil oli. Me täpsustasime politsei poolt valvatavate objektide nimekirjasid. Me võtame politsei valve alla seoses eesistumise ja ka tulevikku vaadates Brüsseli Eesti Vabariigi alalise esinduse. Siiamaani on teinud seda Kaitseliit, aga politseil kindlasti on suurem oskus, pädevus hooneid valvata, turvata ja parem koostöö ka Belgia ametivõimudega selleks, et Brüsseli alaline esindus oleks hästi kaitstud.

 

Üha suurem tähelepanu küberteemadele. Me võtame kaitse alla ka Riigi Infosüsteemide Ameti ja Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutuse ja ka Vabariigi Presidendi residentsi uue hoone.

 

Mis puudutab veel, peaminister mainis, ka direktiive, meil on näiteks üks direktiiv, mis on jäänud natukene toppama. Jutumärkides, võin siin natuke tänada justiitsministeeriumi, kellega me välismaalaste seadust oleme pikalt vaielnud, loodetavasti nüüd parlament kiiresti selle ka heaks kiidab. Ma mõni istung tagasi ka siin tutvustasin, millised need välismaalaste seaduste muudatused on selleks, et kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu Eestisse juurde tuua, et hooajatöötajatele anda paremad võimalused Eestisse tulemiseks jne.

 

Viimaseks, lähen homme viimast korda Brüsselisse tuusikuga, nõukogu istungil on tegelikult väga olulised teemad siseministritel arutada. Täpsemalt on meil laual Euroopa Liidu reisiinfo ja lubade süsteem ehk täpsemalt siis, kui Ameerika Ühendriikides on olemas ESTA, kui tahate minna ilma viisata Ameerika Ühendriiki, siis te täidate ära vastava taotluse, selle nimi on ESTA, siis midagi sarnast tuleb nüüd ka Euroopa Liitu, et kui keegi tahab Euroopa Liitu külla tulla, siis meil saab selle asja nimi olema ETIAS ja me püüame homme saada poliitilise kokkuleppe Brüsselis, et ETIAS-ega edasi liikuda ja siduda ta ka teiste vajalike infosüsteemidega selleks, et see tulevikus kenasti toimiks. Ja meil on seal muid andmeid veel, Schengeni infosüsteem ja Euroopa Liidu infosüsteemide nutikas kasutamine, mis Eesti Euroopa Liidu eesistumisel on üks olulisemaid teemasid. Me oleme seda joont hoidnud, et IT teemad ja infosüsteemide ristkasutus ja see on midagi sellist, mida me oma eesistumise ajal kindlasti tahaksime teistele Euroopa riikidele oma agendana ette panna. Igal juhul aitäh, oli meeldiv! Järgmiste kohtumisteni!

 

Juhataja
Aitäh! Ja nüüd on küsimuste kord ja mikrofon tuleb sealt ja minu meelest tõstis Kanal 2 esimesena käe.

Imre Kaas, Kanal 2
Küsimus peaministrile. Tõepoolest, nagu Hanno siin mitu korda viitas, ilmselt järgmisel neljapäeval võivad puhuda Eestis juba uued tuuled. Küsimus teile. Küsimus teile, milliseid soovitusi te uuele valitsusele annaksite ja milliseid ideid kindlasti ei tohiks ära lörtsida? Aitäh!

 

Taavi Rõivas
Me oleme siin viimaste nädalate jooksul igast kanalist ju kuulnud, et Eestis on asjad väga halvasti ja tuleb kategooriliselt kõike muuta ja loomulikult, kui midagi on halvasti, siis selles on süüdi Reformierakond, sest Reformierakond on tõepoolest uhkusega kandnud aastaid valitsusvastutust. Nii et tõsi on see, et need asjad, mis on Eestis toimunud, on toimunud Reformierakonna osalusel. Ma usun, et need ootused loodavale valitsusele on muidugi erakordselt suured sellepärast, et kui see valitsus, kes otsustas, et Eestisse tulevad NATO liitlaste väed ja ehitatakse välja korralik kaasaegne idapiir, kes otsustas investeeringud nii Tallinn-Tartu maantee neljarealiseks ehitamiseks kui Rail Balticule kui näiteks gaasitoru Tallinnast Helsingisse või õigemini, täpsemalt öeldes, Eestist Soome või ka, kes otsustas ära haldusreformi tegemise - kui see tõi seisaku, siis ma tahaks näha, kuidas siis on võimalik neid tegevusi ületada. Aga need ootused kindlasti on suured.

 

Minu soovitus tegelikult on see, et vaadata neid asju, mida päriselt on võimalik Eestis paremini teha. Neid alati on. Absoluutselt igas ühiskonnas. Ja mitte süüdistada neid asju, mis on tegelikult Eestis aastate jooksul olnud väga hästi tehtud. Üks selliseid asju, mis on Eestis olnud väga hea, on Eesti maksusüsteem. See ei ole päris juhus, et Eesti maksusüsteem on kolm aastat järjest olnud rahvusvahelises võrdluses kõige konkurentsivõimelisem ja ma ei häbene, kui maksusüsteemi puhul ka päriselt Eesti võibki vajada peenhääletamist. Peenhäälestamine ei tähenda mitte kunagi vähest ambitsiooni, vaid peenhääletamine tähendab püüdlust kõrgeima kvaliteedi järele. Šveitsi kellameistrid ka nendes küsimustes peenhääletavad ja teevad seda küllalt edukalt. Kui minna seda Eesti maksusüsteemi kirvega hääletama, siis head nahka sellest tulla ei saa, sest ma rõhutan veel kord, praegu on Eesti maksusüsteem juba kolm aastat järjest rahvusvahelises võrdluses olnud kõige konkurentsivõimelisem. Ma arvan, et ka see ei ole väike kompliment, kui näiteks Läti president täna ütles Postimehe veergudel, et ta väga loodab, et kunagi jõuab ka Läti ettevõtluskeskkond sellisele tasemele, kus Eesti on.

 

Teine teema, mida ma panen kindlasti südamele ja loomulikult ma kavatsen Jüri Ratasega ka nelja silma all sellest põhjalikumalt rääkida, aga teine teema, mille pärast ma olen mures, on Eesti maine.  Eesti mainet on ehitatud kild-killu haaval, kivi-kivi haaval 25 aastat. Kõik see, mida me oleme teinud riigina, rahvana, see kokku on meie hea nimi. Ma väidan, et maailmas on väga vähe riike, kus on sedavõrd vähe elanikke, ainult 1,3 miljonit, aga keda tuntakse sedavõrd hästi, kelle kohta teatakse, et me oleme  kogu maailma kõige arenenum IT riik. Kelle kohta teatakse, et meie peame kinni oma kohustustest liitlaste ees, olgu see enam kui 2 protsenti riigikaitsele, olgu see eelarve tasakaalukriteeriumi järgimine ka kõige suurema kriisi ajal jne, jne, jne.

 

Eesti peale on saanud kogu selle 25 aasta jooksul kindel olla ja on olnud ka alati selged sõnumid meil oma liitlaste toetuseks ja ka meie teiste Euroopa riikide toetuseks, kes ei ole NATO liitlased, aga kes on meie jaoks samuti olulised. Olgu selleks näiteks Ukraina, kes on meie toetust viimaste aastate jooksul väga vajanud.

 

Me ei ole kunagi kartnud välja öelda seda, et kui meist ida pool on naabril parajasti agressiivsushood, et siis tuleb neid asju ka õigete nimedega nimetada, tuleb vajadusel ka tegevused hukka mõista. Tuleb öelda konkreetselt, et Eesti koos kogu Euroopaga, koos kogu Läänega, kelle hulka me oleme kogu see 25 aastat täiesti kõhklematult kuulunud ja kuhu me peame kuuluma ka edaspidi, et Eesti koos kogu Läänega ei saa tolereerida seda, kui meie idanaaber sekkub sedavõrd jõuliselt oma naabrite siseasjadesse.

 

Ukrainas ja Gruusias me oleme näinud lausa sõjalise jõu kasutamist. Aga me teame, et tegelikult pehmemas formaadis sekkumisi on olnud väga paljudes Euroopa riikides, sh ka Lääne-Euroopas, sugugi mitte ainult meie piirkonnas siin. Nii et need on asjad, mille pärast tasub muretseda ja mille puhul peab väga palju pingutama, et Eesti mainet hoida.

 

Ma olen üsna kindel, et kes iganes on järgmises valitsuses välis- ja kaitseminister, nad peavad tegema väga palju tööd, et selgitada, et tegelikult me siiski ei taha mingit julgeolekupoliitilist kursimuutust. Minu soovitus Jüri Ratasele kindlasti on see, et see lepe Ühtse Venemaaga tuleks tal tühistada. Täna ei ole enam 2005. aasta. 2005. aasta julgeolekuolukord Euroopas oli diametraalselt teistsugune, kui ta on praegu. Putini partei täna ei ole lihtsalt üks süütu partner teiste hulgas, olukord on muutunud ja seetõttu ma kindlasti soovitan selle tühistada, sest väga raske on rääkida nii Eesti diplomaatidel kui poliitikutel sellest, et oh, tegelikult see ei kehti või tegelikult on mingi, ma ei tea, külmutatud või mittekülmutatud. See kõik on väga vähe veenev.

 

Väga raske saab olema peaministril, kellel on Eesti välisesindamises väga-väga vastutusrikas roll, väga raske on öelda näiteks NATO tippkohtumisel, et Venemaa ohu tõttu on meil vaja liitlassõdureid juurde ja samal ajal omada siis sahtlis kokkulepet selle sama Venemaa juhtiva erakonnaga, kes on sama režiimiga sisuliselt. Väga keeruline. Väga-väga keeruline. Minu selge soovitus on see leping tühistada. See jutt külmutamisest ja mittetoimimisest, see ei ole veenev. Sellega, ma arvan, saab olema tükk selgitamist. Ausalt öeldes, mina ei taha selliseid pealkirju Eesti kohta lugeda, nagu täna Postimehes oli Bulgaaria kohta, nagu eile oli Õhtulehes Bulgaaria kohta, kus öeldi Bulgaaria presidendiks valitud inimese kohta, et ta on venemeelne või kremlimeelne, mis iganes parajasti need sõnad olid. Sada aastat meil on vaja, et Eesti kohta samu asju kirjutatakse. Aitäh!

 

Juhataja
Aitäh! TV 3, palun.

 

Eve Heinla, TV3
Minu küsimus puudutab EAS-i, mille ümber on teatavasti kired lõkkele löönud jälle ja Jürgen Ligi ja Anne Sulling on päris teravat kriitikat juba teinud selle otsuse suhtes. Küsimus kõigepealt Taavi Rõivasele, kas te peate seda õigeks või on tõesti tegu mingisuguste poliitmängudega ja äkki siis Jevgeni Ossinovski ka natukene kommenteerib oma erakonnakaaslase seisukohta ja otsust? Aitäh!

 

Taavi Rõivas
Selge on see, et EAS-is kogu selle protsessi jooksul vigasid on tehtud. Kas kõik need vead tuleks omistada Hanno Tombergile, minu jaoks väga küsitav sellepärast, et

 

Hanno Pevkur
Isegi mina olevat lahti lastud EAS-ist

 

Taavi Rõivas
Sina?

 

Hanno Pevkur
Kuskil Delfis või kuskil oli, et Hanno Pevkur lasti lahti.

 

Taavi Rõivas
Heakene küll. Kas neid kõiki asju on õige, õiglane omistada Hanno Tombergile, väga küsitav. Aga samas, kui minister sellise otsuse vastu võtab, et anda nõukogule juhis juhatuse esimees lahti lasta, siis sellega minister võtab enda peale ka kogu selle teema edasise lahendamise vastutuse ja see ei saa olema kindlasti lihtne vastutus. Minu meelest on selle teemaga kõige rohkem saanud ja minu meelest paljuski põhjendamata on sattunud löögi alla president Ilves. Minu arusaamist mööda, kui riigi osa või riigiasutus või mis iganes, langetab otsuse ja kodanik selle täidab, siis väga raske on öelda, et mõni aasta hiljem see sama asutus teeb selle otsuse ümber ja siis nõuab sellel kodanikul hoopis teistsugust käitumist. Just kui selline ootus on president Ilvese suhtes avalikult tekitatud. Minu meelest, kui vaadata samm-sammult, siis minu teada ta on käitunud täpselt niimoodi, nagu EAS-i otsus oli, talle midagi ette heita selles küsimuses tegelikult on minu meelset väga keeruline. Ma arvan, et Toomas Hendrik Ilves ei vääri seda mainekahju, mis talle selle teemaga on tehtud. Selge on see, et Hanno Tombergi vallandamine seda mainekahju, mis on presidendile tehtud, olematuks ei tee. Kuidas saavad olema edasised sammud või mismoodi seda teemat nüüd edasiselt lahendada, seda tasub küsida siis minister Oviiri käest. Ta andis väga selged juhised nõukogule, nüüd ta peab siis ka ise ütlema, mis edasi peab saama. Aitäh!

 

Juhataja
Aitäh!

 

Jevgeni Ossinovski
Jaa. Nagu peaminister ütles, vigu on tehtud ja nõukogu on olukorda kaalunud ja jõudnud otsusele, et juhatuse esimees on selle eest osaliselt vastutav. Nii palju kui mina olen aru saanud nõukogu esimehe sõnadest, mida ta on kirjalikult edastanud, siis nõukogu usaldas juhatust nende otsuste vastuvõtmisel ehkki nõukogu enda hinnang  ühte või teistpidi käitumisele oli, kas just päris teistsugune, aga vähemasti oli selles osas küsitavusi. Juhatus võttis vastu sellised otsused, nagu ta võttis ja eks avalikus ametis paratamatult on natuke teistsugused reeglid kui mõnes muus eraametis. Ja kui avalikkuse õiglustunne on piisavalt tugevalt riivatud otsuste osas, mis on mitte lõpuni õiglased, võib-olla ka mitte lõpuni õiged, siis sellisel juhul tuleb võtta vastutus isegi juhul, kui mitte lõpuni kõik need otsused ei olnud ainuisikuliselt ühe isiku poolt tehtud. Ma arvan, et nõukogu jõudis mõistliku otsuseni ja minister tõepoolest ei ole kunagi varjanud, ta arvab, et kujunenud olukorras juhatuse esimehel oligi mõistlik tagasi astuda.

 

Ma väikse kommentaari eelmise küsimuse peale, kuna teatati, see on interregnumi pressikonverents, siis jagatakse soovitusi, siis ma mõnele soovitusele ka vastan. Ma olen väljaõppelt filosoof, mul üks õppejõud oli, kes õpetas Hegelit mulle, kes mulle väga ei meeldinud, aga õpetas mulle Hegelit ja ütles, et Hegel on nagu vahutort, et kui üleliigne vaht eemaldada, siis on päris hea. Ja eks ka peaministri sõnade kohta võib samamoodi öelda, et kui selline erakonnapoliitiline toon tema sõnadest välja võtta, siis mõistlik jutt, mõistlik jutt.

 

Loomulikult, Eesti IT mainet tuleb edasi arendada, väga oluline, tuleb edasi töötada selle nimel. Kindlasti järgmine valitsus teeb  seda. Eesti välispoliitika julgeolek, sellesse jätkuv panustamine. Eesti maine hoidmine selles valdkonnas. Loomulikult mõistlik jutt. Maksupoliitikas kindlasti oluline samme edasi teha, ettevõtluskeskkond kindlasti uue valitsuse maksupoliitiliste otsustega muutub veelgi paremaks kui siiani. Nagu peaminister ütles, loomulikult on palju asju, mida saab teha paremini. Väga palju nendest paljudest asjadest teeb ka järgmine valitsus ära. Aitäh!

 

Juhataja
Aitäh! Kas mõni töövari vahelduseks soovib küsida? Palun.

 

Töövari
Küsimus peaministrile. Kuidas kommenteerite uue koalitsiooni plaani teha ringi tulumaksuvaba miinimumi süsteem?

 

Taavi Rõivas
Ega me nendest plaanidest ju liiga palju ei tea ja seetõttu mina küll hoidun nende plaanide suhtes enne seisukohta võtmast, kui me tegelikult neid plaane näeme. Aga mida ma saan öelda. Maksuteooria, niimoodi hobikorras maksuteooria õppejõuna aeg-ajalt töötades, siis maksupoliitikal on kaks mõju ja igal maksul. Üks on fiskaalne ehk see, et kui palju tuleb raha konkreetselt eelarvesse, see on kõige lihtsamini mõõdetav ja teine on käitumuslik. Täpselt nii, nagu erinevate aktsiisidega soovitakse piirata ühe või teise konkreetse toote tarbimist ja see on täiesti arusaadav mõju lisaks fiskaalsele, siis täpselt samamoodi on ka tööjõumaksudega. See, mida sa soodustad, seda sa suure tõenäosusega ka rohkem saad. Ja kui sa tekitad sellise olukorra, et Eestis on hästi soodne keskkond ainult palgaskaala madalamas otsas, siis need töökohad, mida välisinvestorid ja ka sisemaised investorid kõige tõenäolisemalt tulevikus loovad, ongi just nimelt seal skaala otsas. Kui teha maksukeskkond, mis soodustab ka  palga kasvu, siis sa saad ka sellised kasvavad palgad. Kui sa panustad teadus- ja arendustegevusse, kui sa panustad haridusse, panustad ka veel taristusse, siis on loogiline, et majandus aja jooksul konvergeerub meie jõukamate naabritega, sh näiteks Soomega ehk siis meie elatustase lihtsamalt öeldes kasvab ja meie palgatase kasvab.

 

Kui me vaatame viimaste aastate statistikat, siis jah, on fakt, et SKP kasv on olnud aeglasem kui meile meeldiks. Kui me vaatame nende numbrite taha, siis me näeme tegelikult, et selle SKP aeglase kasvu taga ei ole mitte see, et meie maksukeskkond oleks halb, kaugel sellest, ma ütlesin enne, et Eesti maksukeskkond on rahvusvahelises võrdluses kolm aastat järjest valitud kõige paremaks, kõige konkurentsivõimelisemaks ja seda on hinnanud eksperdid, mitte meie ise siin, need on väliseksperdid, sõltumatud kõikidest poliitilistest tuultest  Eestis.

 

Aga mis selle taga siis on olnud? Kui vaadata neid fakte, siis viimase paari aasta jooksul ainuüksi Eesti eksport Venemaale on langenud kuskil 2,5 korda, mis on päris mitu protsenti SKP-st. Kui me vaatame, mis on juhtunud Eesti põlevkivisektoriga, siis põlevkiviõli toodangu langust samamoodi saab mõõta protsentides SKP-st. Nafta hind. Kindlasti ei ole selles süüdi Eesti maksusüsteem, et nafta hind ei kontrolli Eesti valitsus kõige vähemalgi määral ja maksusüsteem, me oleme muutnud siin selles küsimuses tegelikult sektorile soodsamaks, aga siin probleemid on kindlasti Eestist väljapool. Kui me vaatame teisi sektoreid, siis jah, on sektoreid, kus on olukord olnud raskem, aga valdavalt, kui vaadata niimoodi enamike sektorite lõikes, on täiesti korralikud kasvunumbrid mitmel pool.

 

Millega ma olen nõus, mida ka Jevgeni enne ütles, on see, et Eesti majanduse tulevase kasvu kõige suurem n-ö kriitiline koht on tööjõud. Tööjõud meie oma inimeste hulgas. See ei ole päris juhuslik, et juba kolmas valitsus järjest on, tegelikult võibolla isegi võib öelda, neljas valitsus järjest on näinud vaeva töövõimereformi elluviimisega, et kaasata tööturule inimesi, kes on tööturult eemale tõrjutud ükskõik siis, mis põhjusel, aga töövõimereform konkreetselt tegeleb inimestega, kelle töövõime on vähenenud. Samamoodi ma arvan, et on väga õige samm see, et me ennetame tööpuudust nende inimeste hulgas, kes on n-ö  potentsiaalsed riskirühmad, see ei ole kuidagi halvustavalt öeldud, aga tööturu teemadel sellised terminid on ja mõte on siis selles, et keegi ei peaks muretsema töötuks jäämise pärast, oma kvalifikatsiooni vähenemise pärast.

 

Ja kolmas, kus on meil olnud valitsuses kõige tulisemad arutelud, sest üks partner on olnud täiesti teistsugustel arvamustel, on välistööjõu kaasamine. Rändest ei peaks tegelikult rääkima kui probleemist. Eesti peab olema avatud ja atraktiivne ka välistööjõule. Me oleme suutnud ellu viia mõned olulised muudatused, et välistööjõudu oleks lihtsam palgata, sh näiteks start-up´idel lihtsam keskkond, näiteks palganõude leevendamine, kui Eestis on viimse kolme aasta jooksul väga kiiresti keskmine palk kasvanud. Euroopas on väga vähe riike, kus oleks veel kiiremini keskmine palk kasvanud kui Eestis, seetõttu see palganõude alla toomine on igal juhul mõistlik. Ja see, ma arvan ja siis see IT töötajate kvoodi alt väljatoomine, et ei langeks, mingit koodipiirangut ei laieneks neile. Need on, ma arvan, olnud mõistlikus suunas sammud ja neid tegelikult võiks pigem edasi astuda. Ma arvan, et see minu palvel kokku kutsutud töörühm tegelikult andis päris konkreetseid ideid. Kas neid kõiki on võimalik ellu viia, eks aeg näitab, aga need tegelikult olid päris head ideed, mida saab teha selleks, et majanduskasvule uut hoogu anda. Aitäh!

 

Juhataja
Ja nüüd ERR.

 

Marju Kaasik, Aktuaalne Kaamera
Mul on küsimus Taavi Rõivasele ja Jevgeni Ossinovskile. Kui juba kokkuvõtete tegemiseks läks, siis mis hinde te ametist lahkuvale valitsusele annate?

 

Taavi Rõivas
Ma ei ole kunagi tegelenud sellega, et ise endale hindeid panna, küll aga ma ütlen, et ministrid erinevatest erakondadest tegid oma tööd südamega. Kui me vaatame puht niimoodi faktipõhiselt, mida viimasel ajal natuke vähe on olnud, on väga palju olnud emotsioone, kui faktipõhiselt vaadata, siis ametist lahkuv valitsus on selle umbes pooleteist aasta jooksul teinud väga palju strateegilisi otsuseid. Minu jaoks kõige olulisem, märgiline on kindlasti see, et me oleme saavutanud, see tegelikult puudutab kahte valitsust, aga me oleme saavutanud olukorra, kus mitte ainult kahepoolsete kokkulepete alusel, vaid ametliku NATO poliitikana on Eesti kaitsmine de facto, de jure, ka praktikas mitte ainult Eesti kaitseväe, vaid kogu NATO ühine asi. Meil on siin kohapeal NATO liitlaste lennukid, meil on kohapeal NATO sõdurid, kelle arvu hüppeliseks kasvuks on kõik eeldused loodud, need rahad on kenasti eelarves ette nähtud ja ma olen kindel, et neid ei taha sealt keegi ka välja võtta. Nii et me oleme teinud tegelikult kvalitatiivse hüppe selles, mis puudutab Eesti julgeoleku tagamist. See kindlasti on oluline sõnum kõikidele Eesti inimestele ja selle nimel tasub meil iga päev edasi pingutada.

 

Ka kaitseväe oma võimekus on oluliselt kasvanud ja see arengukava, mis on valitsuse poolt välja töötatud, tegelikult näeb ette võimekuste kasvamist veel väga mitmetes valdkondades. Kui tagatakse riigikaitseks stabiilne rahastus, siis ütleme, on oluliselt tehtud selleks, et Eesti iseseisvus saaks kesta ja Eesti kaitse oleks hästi tagatud.

 

Teiseks väga märgiline ja oluline asi on idapiiri väljaehitamine. Jällegi, paarkümmend aastat nii-öelda ootel olnud asi saab tehtud, ma arvan, et kõik saame tunda ennast turvalisemalt ja see on asi, mis on ka investeeringuna n-ö tagasitoov, sellepärast et mida paremini peab idapiir, seda vähem on ka salakaubandust ja see toob otseselt ka maksulaekumist. See raha, mis me sinna oleme investeerinud, see tuleb kindlasti maksulaekumistena tagasi.

 

Kolmandaks, haldusreform. 20 aastat on üritatud kokku leppida, kuidas haldusreformi teha. Nüüd ma olen kuulnud, et vaatamata sellele, et Keskerakond opositsioonis olles väga jõuliselt kritiseeris valitsust selle haldusreformi pärast, praegu nad on sellest kriitikast loobumas ja ma südamest loodan, et see tõesti nii on, sellepärast et läbirääkimised kas juba lõpetanud või lõpufaasis on 183 omavalitsust Eestis, sisuliselt kogu Eesti, 29 omavalitsust ainult ei ole läbirääkimistes. Sellest 29-st 19 on nii suured, et nad ei peagi läbirääkimisi pidama ja 10 on ainult neid omavalitsusi, kes suure tõenäosusega tuleb valitsusel sundliita. Need on asjad, mis igal juhul oluliselt Eesti inimeste elukvaliteeti ja seda teenuste kvaliteeti, mida omavalitsused pakkuda saavad, parandavad. Kui sinna juurde lisada ka need täiendavad funktsioonid, mis on kokku lepitud omavalitsustele üle anda, kui sinna juurde lisada see, et eurorahadest on ette nähtud väga palju omavalitsuste võimekuse kasvatamiseks. Loodetavasti me näeme siiski ka ühel või teisel kujul lisaraha, nii nagu üks plaan oli Arto Aasal minu meelest väga konkreetne. Ma saan aru, et seal tahetakse muudatusi, aga igal juhul, kui on ka lisaraha, siis meil on suur eeldus, et 10, 20, 30 aasta pärast tagasi vaadates nähakse, et vot see on tõesti selline märgiline murrang Eesti arengus.

 

Ja viimase teemana, kuna aeg on piiratud, siis ma rõhutaksin ka seda, et Eestis tööjõumaksude langetamise trend, mis on kestnud viimased 14 aastat, on olnud väga oluline sõnum investoritele väljapool. Jah, loomulikult Reformierakonna soov on olnud kogu selle aja jooksul langetada kiiremini, aga fakt on see, et alati koalitsioonivalitsuses tuleb teha kompromisse. Oluline meie jaoks on olnud see, et tööjõumaksud selgelt langeksid. Kui me võtame viimased 14 aastat, siis 26 protsendilt 20-le tulumaks, 33-lt 32-le sotsiaalmaks ja tulumaksuvaba miinimumi tõus on ka peaaegu kõikidel aastatel või enamikel aastatel, nii et see on olnud oluline trend ja selle üle võib uhkust tunda küll. Neid asju, mida on hästi tehtud, on kindlasti veel.

 

Kindlasti soovin tänada kõiki, kes selle nimel pingutasid, nii ministrid kui loomulikult ka meie nõuandjad, meie nõunikud, väliseksperdid väljapoolt riigi struktuure kui loomulikult kõik riigiametnikud. Ma arvan, et selles viimaste nädalate väga suures kritiseerimise tuhinas tegelikult öeldi natuke liiga palju halvasti ka nende asjade kohta, mis tegelikult on Eestis väga hästi. Meil küll ei ole mingit põhjust Eesti pärast häbi tunda, vastupidi, ma ütleks, et Eesti on mitte ainult oma ajaloo saatusekaaslaste seas, vaid tegelikult kogu maailmas absoluutses tipus nii mõneski olulises valdkonnas ja selle üle tulebki uhkust tunda. Mina olen küll siiralt uhke kõikide nende valitsuste üle, kes Eestis on 25 aasta jooksul töötanud, tegelikult järjepidevalt on hoitud Eestit õigel kursil.

 

Jevgeni Ossinovski
Kuna minult ka küsiti, siis laias laastus õige jutt. Maksupoliitika üle saame diskuteerida Riigikogus õige pea ja oluliselt põhjalikumalt kui siin valitsuse pressikonverentsil võimalik on. Peaminister unustas ühe olulise reformipaketi mainimata, mis läbi kahe tema juhitud valitsuse on läinud, on laste ja perede toetamise reform. See muutus, mis on olnud põhimõtteliselt lastega perede toimetuleku paranemises, enamik asju veel või pooled asjad umbes ei ole veel jõustunud, jõustuvad lähiaastatel, see on tõesti murranguline olnud. Ja kui küsitakse hinnet, siis ma arvan, et ei ole võimalik valitsuse tööd hinnata ei kuidagi mingisuguste kvantiteetidega, et mitu otsust on vastu võetud ja mitu otsust on vastu võtmata. Ma arvan, et ka hinnete panemine oleks igal juhul emotsionaalselt selline ülekohtune, ebaõiglane.

 

Ma arvan, et kõik Eesti valitsused on teinud Eesti riigi juhtimise tööd südamega, nii hästi, kui on osatud ja nii hästi, kui on parasjagu poliitilises olukorras saadud. Kindlasti igal valitsusel on olnud suuri edasiminekuid võrreldes varasematega. On olnud teemasid, kus ei ole jõutud edasi kas seoses sellega, et ei ole kokkuleppele jõutud sellepärast, et olukord on muutunud, mis iganes muudel põhjustel. Ma arvan, et kõik Eesti valitsused väärivad tunnustust selle töö eest, mis nad on teinud. Küllap siis igaüks, nii minister kui ka iga valitsus, väikese kivi-kivi haaval on seda Eesti riiki, ühiskonda edasi ehitanud, teeb ka järgmine.

 

Juhataja
Ma vaatan kella ja me peame tõesti vist lõpetama, et saaks päevaga edasi minna. Aitäh!

 

Lõpp

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-