Valitsuse pressikonverentsi stenogramm 17.11.2005

Vabariigi Valitsuse pressikonverents
Neljapäev, 17. november 2005. a.

Juhataja (Inga Jagomäe)
Kuna härra peaminister on just teel oma visiidile Saksamaale, siis täna oleme me sellises koosseisus. Täna annab keskkonnaminister Villu Reiljan ülevaate sellest, mida valitsuse istungil otsustati. Meiega peaks liituma ka rahandusminister Aivar Sõerd, kes räägib erastamisväärtpaberite väljaandmise ja kasutamisega seonduvast. Ja siis istungil olnud välisministeeriumi punktidest räägib välisminister. Ma annaksin sõna praegu Villu Reiljanile.

Villu Reiljan
Aitäh! Austatud ajakirjanikud! Valitsust juhtis ikka peaminister Andrus Ansip, nii et valitsus oli kindlates kätes ja heas vormis. Me oleme nii plaaninud, et sellised spetsiifilised küsimused välispoliitikast jäävad ikka Urmas Paeti leivaks ja rahanduses härra Sõerd kahtlemata tööka Riigikogu ees saab kiiresti hakkama, sest Riigikogu on väga palju tööd ära teinud, nüüd läheb edasi kiiremini.

Huvitavamatest punktidest, millest võib-olla tahaks natuke pikemalt rääkida – see, et valitsus kiitis heaks Setumaa programmi aastaks 2006-2009. See on unikaalne selles mõttes, et setu kultuuri omapära, selle järjepidevus, keele eripära on väga suur väärtus ja valitsuse ülesanne on kahtlemata seda toetada. Sest neid kohti, kus see rahvuslik kultuur on igapäevases käigus ja on siis ka veel selge keele omapära ja kus ta läheb põlvest-põlve, pole enam Euroopas väga palju jäänud ja selge see, et ka see fakt, et täna on Setumaa pooleks, üks osa Vene Föderatsioonis ja teine Eestimaa poolel, seda enam väärib ta tähelepanu. Ja selle tahte kindlustamiseks eraldatakse ka raha ja valitsus otsustas, et see kaks miljonit, mis viiest puudu oli, see pannakse sinna juurde, nii et see programm hakkab tulevast aastast viie miljoniga ja kestab ta 2009. aastani.

Eesmärk on väga selge – pärimuskultuuri ja keele säilitamine Setu põlisel asualal ja sealhulgas ka Venemaa territooriumile jäävatel aladel. Me teeme siin nagu piiriülest koostööd. Ja kahtlemata sellised projektid, nagu ka suvel oli teatrilavastus, need on tegelikult mitte ainult Setu kultuurisündmused, vaid terve Eesti kultuurisündmused ja see piirkond vajab tuge.

Millest tahaks veel rääkida, on see, et valitsus kehtestas uued koefitsiendid kutseõppeasutuse õppevaldkondade, õppevormide ning erivajadustega õpilaste õppe läbiviimisele. See on tegelikult üks koalitsiooni prioriteete panna õlg alla kutseharidusele, mis kahtlemata peaks meie konkurentsivõimet lisama ja tegema meie kutseõpetuse palju kaasaegsemaks ja efektiivsemaks. Me peame tunnistama, et seni on olnud kutseõppeasutuste baasraha osa õpilase kohta sama, mis on üldhariduskoolides ja me teame, et Soomes on see juba mitu-mitukümmend aastat suhtes kaks ja pool ühe vastu. Praeguse koefitsientide süsteemiga üritatakse liigutada see suhe poolteist ühele, et siiski sellised kallid, mahukad erialad saaksid ka areneda ja koefitsiendid on siin ühest neljani ja ma toon ka mõned näited. Näiteks muusika ja ehituskunst, see on 3,6, disain 2,6.

Samal ajal sellised nagu juhtimine, jaekaubandus, sekretär, ametnikud – neil on üks, arvutiteadustel üks, aiandusel 1,8, kalandusel 1,8, metsandusel 2,5, metsamasinate erialal isegi neli. See on selline väga kallis tehnika ja individuaalõpe. Muidu nagu muusika õpetamine, ainult et riist on palju kallim kui tromboon või trompet. Ja see peaks kahtlemata andma praegu päris suure hüppe, et kutseõpet atraktiivsemaks teha ja ma ise, olles ka 20 aastat selle süsteemi sees, võin ütelda, et kutseõppeasutused on seda otsust kaua oodanud ja loodavad, et see tendents kahtlemata jätkuks, sest sealt on kaunis kiirelt ühte-teist tagasi saada.

Siis valitsus ei toetanud kohustuslikku ühiskonnaõpetuse eksamit, mida Res Publica soovitas teha, sest seda ei saaks kohustuslikuks teha. Võimalus gümnaasiumi lõpetamisel on kõigil olemas. Eraldi tahaks rääkida sellest, et Euroopa Liit on angerja pärast mures ja angerjavarude taastamise küsimus on see, mis ka meid puudutab. Olukord angerja taastootmisega on kriitiline Euroopa Liidus. Selle kriitilisuse põhjus on ikka see, et angerjas ei pääse tagasi oma kudemiskohta Sargasso merre ja kui ta siis Golfi hoovuse turjal sõidab see klaasangerjas vastu Prantsuse rannikut, siis see kasutus ei ole olnud eriti efektiivne. On ka klaasangerjat toiduks kasutatud, omal ajal kasutati seda loomasöödaks isegi.

Me oleme põhimõtteliselt selle plaaniga nõus, aga me ei ole nõus mingil juhul selle plaaniga, et iga kuu on näiteks 15 püügikeelu päeva ja 15 püügipäeva. Meie klimaatilistes tingimustes ei ole nii võimalik teha, siis peab olema periood, kus me püüame järjest ja periood, kus me siis ei püüa. Sest kahenädalase tsükliga tõsta mõrdasid välja või mõrdade pärasid lahti siduda, see ei ole küll ratsionaalne idee. Teine asi on selle 40% osas tagada tagasipääs kudealadele. Me ei saa seda kindlustada, sest see Võrtsjärve angerjas läbi Peipsi peaks saama Narva jõe kaudu merre, aga seal on pais ees ja see pais ei ole üldse meie maa peal. Me peame siin erisusi taotlema ja kahtlemata me ei toeta klaasangerja Aasiasse eksportimist, sest meil on vaja seda ressurssi tõepoolest väga mõistlikult tarbida. Ja me ei toeta mingil juhul ka alamõõdulise angerja püüki. Me peaks ikka panema selge mõõdu ja ka ettekasvatamist me toetame, sest väikest klaasangerjat hukkub lihtsalt liiga palju, aga kui ta on juba selliseks pisikeseks ette kasvatatud, siis on ta veekogus juba täiesti elujõuline. Nii et meil on siin palju oma seisukohti, mille me nüüd teatavaks teeme, et seda siis ka Euroopas arvestatakse. Ja siis võib veel ütelda, et me tegime maamaksu korrigeerimist üheksal kaitsealal, mis on lihtsalt meie aja nõue, et kui me seame kitsendused, siis me ka seame leevendusi. Aitüma!

Juhataja
Aitäh! Annaksin sõna Urmas Paetile.

Urmas Paet
Aitäh! Tere lõunat ka minu poolt! Valitsus täna välisministeeriumi ettepanekul otsustas jälle pisut laiendada meie välissuhtlemise ringi. Nimelt, valitsus otsustas täna, et Eesti sõlmib diplomaatilised suhted veel 16 riigiga. Suurem osa nendest riikidest asub Okeaanias ja Kariibi mere piirikonnas, aga samas on ka paar riiki Aasiast ja üks riik Aafrikast. Kui need ette lugeda, siis Aafrikast Libeeria, Aasiast Bhutan ja Tad¾ikistan, Kariibi mere piirkonnast Dominica, Saint Lucia, Saint Vincent ja Grenadiinid ja Okeaaniast Belau, Kiribati, Marshalli Vabariik, Mikroneesia, Nauru, Saalomoni saared, Samoa, Tuvalu ja Vanuatu. Pärast seda tänast valitsuse otsust on tegelikult valitsus otsustanud, et Eesti sõlmib diplomaatilised suhted enamiku maailma riikidega. Nüüd on jäänud veel mõni üksik riik, mille suhtes Eesti ei ole teinud seda otsust, et diplomaatilised suhted sõlmida.

Samas on pärast valitsuse otsust diplomaatiliste suhete tegelik sõlmimine ka veel omaette protsess, nii et tegelikult ka varasematest valitsuse otsustest tulenevalt ei ole tänaseks me veel praktiliselt kõikide riikidega ka diplomaatiliste suhete sõlmimise lepinguid teinud. Nii et tänase seisuga on 191st ÜRO liikmesriigist Eestil diplomaatilised suhted 135ga. Samas, pärast tänast valitsuse otsust on enamuse riikide suhtes sellest 191st Eesti valitsus teinud otsuse, et me diplomaatilised suhted sõlmime. Tänapäeva maailmas on täiesti normaalne see, et enamiku riikidega on diplomaatilised suhted sõlmitud ja pigem peaks olema erand see, et diplomaatilisi suhteid mõne riigiga ei ole. Ja kui vaadata nüüd ka seda piirkonda, kus on need 16 riiki, kelle suhtes täna valitsus otsuse tegi, siis ka meie koostöö raames Euroopa Liidu sees on olulisel kohal nii Euroopa Liidu koostöö Vaikse ookeani riikidega kui ka Euroopa Liidu koostöö Ladina-Ameerika ja Ameerika mandri riikidega.

Nii et selles kontekstis ka Eesti Euroopa Liidu liikmesmaana tahab nendel teemadel järjest enam kaasa rääkida. Nende riikide olukord on erinev selles mõttes, et terve rida nendest riikidest on ka demokratiseerimise protsessil, on läbi viidud erinevaid reforme ja samas on ka riike, mis on pigem autoritaarse re¾iimiga. Aga tänapäeva maailmas on oluline, et ka selliseid riike, mis on mitte demokraatliku re¾iimiga, ei jäetaks nn halli tsooni, vaid nendega tuleb ikka suhelda ja püüda ka näidata, et riiki on võimalik edukalt arendada ka teistsuguse süsteemi ehk demokraatliku süsteemi korral.

Lisaks otsusele sõlmida 16 riigiga diplomaatilised suhted, kinnitas valitsus ka täna selle piiripunktide loetelu, kus alates järgmise aasta 1. jaanuarist lisaks Eesti lipule heisatakse ka Euroopa Liidu lipp. Need on piiripunktid nii sadamates, lennujaamades kui maanteedel, mis on meie piiril, mis ühendavad meid aladega väljaspool Euroopa Liitu. Ja selle otsuse peamine mõte on see, et anda inimestele märku, kes sisenevad Eestisse kui Euroopa Liidu piiririiki, et ühtlasi koos Eestisse sisenemisega on sisenetud ka Euroopa Liitu. Olulisematest maanteepunktidest on tegemist Koidula, Luhamaa, Saatse ja Narva piiripunktidega. Raudteel Narva raudteejaam ja Orava raudteejaam. Lennujaamadest Kuressaare, Kärdla, Pärnu, Tallinn ja Tartu ja siis ka veel terve hulk sadamaid pikki Eesti rannikut, kus siis uuest aastast lisaks Eesti lipule hakkab lehvima ka Euroopa Liidu lipp.

Kui veel paarist punktist kõnelda, siis valitsus kiitis heaks ka Eesti ja Hollandi vahelise tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle protokolli muutmise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu. Selle pika nime taga peitub Hollandiga sisuliselt topeltmaksustamise vältimise lepingu täiendamine tulenevalt sellest, et viimastel aastatel on ka Eesti maksuseadused mõnevõrra muutunud ja täna jõus olev leping Hollandiga parafeeriti juba 1993. aastal ehk 12 aastat tagasi ja selle aja jooksul on nii Eestis kui ka rahvusvahelises maksuõiguses olnud arenguid ja sellest tulenevalt tuleb ka kohendada Hollandiga sõlmitud lepingut.

Lisaks ma nimetaksin ka veel Eesti, Läti ja Leedu valitsuse vahelist kannatanu ja tunnistajakaitse lepingu protokolli üleviimise korra kohta, mille ka valitsus täna heaks kiitis ja andis volitused siseministrile see lepe sõlmida. Selle leppe sisu on see, et Eesti, Läti ja Leedu saaksid teha veelgi tõhusamat koostööd kaitstavate isikute osas, ennekõike siis tunnistajate ja kannatanute kaitse osas, et paremini võidelda organiseeritud kuritegevuse vastu. Selle sisu on see, et protokoll annab võimaluse kaitstaval isikul koos tunnistaja ja kannatanu kaitset teostava asutuse töötajaga näiteks siis Eesti, Läti, Leedu vahel liikuda nii, et nende isikut piiril ei tuvastata ja piiri ületamise andmebaasides neid ei registreerita ehk siis on võimalik kasutada kõikide Balti riikide territooriume tunnistaja või kannatanu kaitse teostamiseks siis peamiselt võitluseks organiseeritud kuritegevusega. Nii et ka sellise kokkuleppe valitsus heaks kiitis ja siseminister selle kokkuleppe Balti riikide siseministrite kohtumisel järgmisel nädalal alla kirjutab.

Juhataja
Ma tänan! Läheks küsimuste juurde. Palun.

Tõnu Karjatse, ER
Eesti Raadio küsib välisministrilt. Nimetasite, et on selliseid üksikuid riike, millega ei olegi kavas Eestil diplomaatilisi suhteid sõlmida. Millised riigid need on?

Urmas Paet
Seda kindlasti ei saa öelda, et meil ei ole kavas. Tegelikult ju eesmärk peaks olema see, et meil on kõikide maailma riikidega diplomaatilised suhted. Täna küll, jah, me ei ole näiteks sellel otsusel, et praegu oleks õige aeg sõlmida diplomaatilised suhted Põhja-Koreaga. See on näiteks üks riik ja paar sellist riiki veel, kellega Eestil praegu diplomaatilisi suhteid ei ole. Me ennekõike ootame, kuidas nendes riikides ja ühiskondades lähiaegadel arengud toimuma saavad.

Küsimus
Kas oleks võimalik ka need teised riigid välja tuua, kellega suhteid sõlmitud ei ole?

Urmas Paet
Jah, aga mul ei ole neid hetkel siin praegu kaasas, need annan pärast pressikonverentsi teada. Paar riiki on veel.

Küsimus
Kas Kuubaga on?

Urmas Paet
Kuubaga peaks olema diplomaatilised suhted. Üks on Põhja-Korea kindlasti ja ma täpsustan need kaks peale pressikonverentsi lõppu ära.

Küsimus
Taivan, kuidas Taivaniga on?

Urmas Paet
Meie oleme tunnustanud Hiina Rahvavabariiki ja lähtume siis sellisest nn ühe Hiina poliitikast, nii et Taivaniga Eestil ei ole poliitilisi suhteid.

Juhataja
Aitäh! On veel küsimusi? Tiina.

Tiina Jaakson, ETV
Mul oleks küsimus olnud rahandusministrile, aga teda ei ole.

Villu Reiljan
Saame hakkama.

Küsimus
Kui palju läheb valitsusele maksma see otsus, et rahuldamata kompensatsiooninõuded ja kasutamata EVPd hüvitatakse rahas?

Villu Reiljan
Aitäh! See on plaanis etapiviisiliselt ja neid on üleval praegu umbes 500 miljoni eest. On selge, et neid veel ka kulub ja kuskil viie aasta jooksul läheb see asi kustutamisele. Seda ei ole mõtet enam kuhugi lükata.

Küsimus
Aga miks need kasutamata EVPd rahas hüvitatakse?

V. Reiljan
Sel lihtsal põhjusel, otsad võetakse kokku ja EVP kroon on nagu Eesti kroon, seal ei ole enam olulist vahet tegelikult. Ta on nagu raha.

Küsimus
Aga neid saab ju kogu aeg vahetada siiamaani, keegi ei sega.

Villu Reiljan
Selge see. Siis lihtsalt EVP kui selline erastamisaegne ekvivalent kaob lihtsalt ära, üks etapp on läbi ja eks praegu on see ka üks põhjus, mille taga seisab omandireformi lõpetamine. Eesti rahvas, meie suguvõsad tahavad üksteise ja teineteisega muidugi kohut käia, ei saa demokraatlikus riigis teisiti arvata, asjad tahavad klaarimist. Aga lõppude-lõpuks on üks koht, kus neid enam ei arvestata ja see aeg nüüd pannakse siin paika.

Küsimus
Kas võib ka välja tuua mingisuguse protsendi, et kui paljudel Eesti elanikest neid EVPsid praegu on või on ainult mingid üksikud?

Villu Reiljan
Ei ole päris minu leib. Aga ma tean, et neid arveid on üllatavalt palju, need on sajad tuhanded, kus on need jäägikesed. Selge see, et on ju olnud aeg, kus EVP maksis üheksa senti või see aeg, kus 12 senti, siis tõsteti isegi selline küsimus üles, et EVP-del ei ole kattevara. Seda ma mäletan sellest eelmisest KMÜ valitsusest. Tegelikult siis Opmann ja ka mina lükkasime selle kindlalt ümber, et see kattevara oli teada, et see maa ja maa erastamine ja maa hind ongi see, mis on tegelikult ju tõstnud EVP väärtuse sinna, kus ta on.

Küsimus
Mismoodi see hakkab käima, et kasutamata EVPd hüvitatakse rahas? Kuidas see käib, kus see inimene siis krooni saab selle vastu?

Villu Reiljan
Eks need arved on konkreetsetes pankades, EVP arved ja eks riik annab sinna vastavad katted. See on meie ühine mure.

Küsimus
Siis sõnum neile, kellel on vähem mingisugusest piirmäärast neid EVPsid käes, et tuleb enne seda tähtaega ikkagi nendega midagi peale hakata?

Villu Reiljan
Üleüldse on mõistlik nendega midagi peale hakata. Aga kui nüüd päris lõppu jäävad, siis ühel momendil hakkab riik lõpparveid tegema. Selge see, et EVPde ostmine on olnud ja põhjustatud ikka sellest, et ta on võimaldanud ostueesõigusega maad saada EVPdes maksta.

Küsimus
Aga need, kellel ei ole plaanis midagi maksta, nendel on mõistlik käes hoida, eks ju?

Villu Reiljan
Pole erilist vahet. Eks inimene otsustab ise, teeb ise oma plaanid oma varanduse osas. Selge see, et need, kes nad kunagi kümne või 20 sendi eest ära andsid, ilmselt nad siis praegu kahetsevad. Mina oma maatükikese erastamiseks ostsin, ma mäletan, 21 sendiga. Seda ma mäletan.

Juhataja
Aitäh! Kas küsimusi on veel?

Küsimus
Härra Paet, me oleme Euroopa Liit juba poolteist aastat, miks just alles praegu need lipud välja pannakse meie piiripunktides? Kas varem polnud mahti või kuidas?

Urmas Paet
Jah, siin nagu erilist uut ajendit nende lippude väljapanekuks ei ole. Arvestades ka seda, et meie kuulumine peatselt ka Schengenisse läheneb, et siis koostöös siseministeeriumiga on leitud, et nüüd oleks õige aeg 1. jaanuarist need lipud ka piiripunktides selgelt heisata.

Juhataja
Kas on veel küsimusi? Palun.

Lauri Hussar, TV3
Küsiks härra välisministrilt arengute kohta seoses suhetega Venemaaga. Eelmise nädala viisaskandaali järel on siiski mingid arengud toimunud, et kuidas nüüd nädal hiljem võiks hinnata neid suhteid ja kas on toimunud mingi nö pinge lõdvendusprotsess, et need suhted oleksid natukenegi normaalsemad?

Urmas Paet
Eesti-Vene suhteid tõenäoliselt tulebki vaadelda sellisel kahel tasandil. Et üks on retoorika, mida me kuuleme, ütleme siis, Vene tipp-poliitikute suust ja mis tihti ei peegelda ka adekvaatselt olukorda Eestis. Ja teine tasand on selline igapäevane, praktiline tasand, kus me ju teame, et näiteks meie politseinike ja piirivalvurite igapäevane töö on väga hea ja väga praktiline. Ja ka selle nädala algusest me saame tuua näite, kuidas meie konsulaarosakonna peadirektor sõlmis Vene peakonsuliga Narvas järjekordse kokkuleppe selle kohta, kuidas toimub lihtsustatud piiriületus piiriäärsete alade elanikel. Nii et sellised praktilised kontaktid ja töö toimub kogu aeg.

Mis puudutab järelkaja sellele viisa mitteandmise küsimusele, siis nagu teada on, Vene välisminister mulle ka helistas eelmisel reedel ja avaldas ka kahetsust, et see asi sellisel kujul toimus, nagu ta toimus ja tegi ettepaneku, et välisministrite vaheline kohtumine võiks toimuda detsembri alguses Ljubljanas, kus toimub OSCE ministrite kohtumine. Nii et see on, ütleme, praegu plaani järgi selline järgmine koht, kus oleks võimalik kõikidest meie mureteemadest ja olulistest teemadest järjekordselt ka näost näkku kõnelda ja otseallikast neid teemasid rääkida. Nii et ega selles osas mingisuguseid muid suuri muutusi ei ole, need suhted, nagu ma nimetasin, teatud mõttes arenevad sellisel kahel tasapinnal. Üks on selline tipp-poliitikute retoorika ja käitumine ja teine on selline igapäevane praktiline koostöö.

Küsimus
Kui juba Ljubljana peale jutt läks, siis milliste ootustega lähete sinna Vene välisministriga kohtuma? Kas Eesti-Vene piirileppe osas võib sealt mingisugust edasiminekut oodata?

Urmas Paet
Eks me kindlasti… Ma arvan, et see kohtumine peamiselt omab sellist infovahetuse iseloomu, et ikkagi pärast piirilepingute sõlmimist ja nende ratifitseerimist Eesti parlamendis on see ju esimene kord, kus sellel tasemel saab ka otse, ilma ajakirjanduse vahenduseta suhelda ja kuulda, milline on Vene poole nägemus sellest, kuidas need asjad ikkagi võiksid edasi kulgeda ja annab võimaluse veel kord siis ka meie seisukohti selles küsimuses välja öelda. Aga lisaks sellele teemale on kindlasti ka palju muid teemasid, mis tahavad käsitlemist.

Juhataja
Tänan! On veel küsimusi? Kui küsimusi ei ole, siis kahjuks meie juurde ei jõudnud rahandusminister. Ka rahandusministeerium on saatmas põhjalikumat informatsiooni erastamisväärtpaberite kohta.

Urmas Paet
Ma korra küsiks veel, kes tahaks teada mõnda riigi nime, kellega meil ei ole veel otsust diplomaatiliste suhete kohta, ma annaks selle teada. Kolm – ETV, Eesti Raadio ja TV3.