Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 18. detsember 2008

Vabariigi Valitsuse pressikonverents
Neljapäev, 18. detsember 2008

Juhataja Liina Lepik
Tere, head ajakirjanikud! Valitsuses täna Jõuluvana ei käinud, küll tehti väga tihedat tööd, võeti vastu rohkem kui 30 punkti ja alustati ka kabineti nõupidamisega ja olulisematest asjadest annab peaminister teile ülevaate. Palun.

Andrus Ansip
Aitäh! Seoses sellega, et välisministeeriumi kantsler Mati Maasikas alustab tööd 1. jaanuarist Euroopa Liidu laienemisvoliniku Olli Rehni kabinetiliikmena, vabastas valitsus ta teenistusest ja nimetas uueks kantsleriks Martin Koka. See vist ei ole väga suur uudis enam.

Valitsus otsustas eraldada reservi vahenditest välisministeeriumile miljon 26 tuhat 590 krooni Gruusiale antud humanitaarabi kulude katteks.

Valitsus andis heakskiidu Riigikogu otsuse eelnõule Eesti kaitseväe kasutamisest Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO kiirreageerimisjõudude koosseisus. Pärast Riigikogu otsust on kuni järgmise aasta lõpuni lubatud kasutada Eesti kaitseväge kuni 15 kaitseväelasega 12. rotatsiooni koosseisus. Eesti panustab teatavasti traditsiooniliselt demineerimismeeskonnaga, kes on võimeline tegutsema madala riskitasemega operatsiooni alal iseseisvalt.

Valitsus sai minult ka ülevaate viimasest ülemkogust. Ülemkogu otsused on ajakirjanduses minu meelest päris hästi kajastust leidnud.

Kliima- ja energiapaketiga seonduvad otsused olid Eesti jaoks päris soodsad. See küsimus, kus me olime algusest peale täiesti üksi, ehk siis kolmandatest riikidest Euroopa Liitu imporditava elektri küsimuses, ka selles küsimuses me jõudsime konsensusliku kokkuleppeni. Euroopa Komisjon analüüsib kolmandatest riikidest imporditud elektrienergia mõju ja vajadusel võtab tarvitusele ka meetmed.

Teatavasti saime süsinikdioksiidi emissiooni kvooti juurde. See kogus on umbes suurusjärgus ekvivalentne 5 miljardi Eesti krooniga, mida me saime täiendavalt juurde.

Valitsus andis täna kodakondsuse 320 inimesele ja lisaks neile sai eriteenete eest kodakondsuse kolm inimest. Selle me otsustasime juba ära oma kabineti nõupidamisel, aga Jüri Pihl räägib otsustuskorras kodakondsuse saanutest pikemalt.

Valitsus kiitis heaks kokkuleppe, mille alusel esindavad Madalmaad Eestit viisaküsimustes Nigeerias ja Keenias. Ma pean seda väga oluliseks kokkuleppeks. Eesmärgiks on, et igal pool maailmas, kus eestlased ringi liiguvad, oleks olemas ühe riigi esindus, kes aitab Eesti Vabariigi kodanikke.

Keeniaga meil on teatavasti üks kurb juhtum ajaloost võtta, kus üks Eestimaa inimene seal suri ja siis lihtsalt heast tahtest abistas konsulaarteenustega meid Soome saatkond. Nüüd on meil kokkulepe olemas Keeniaga, et Madalmaad esindavad Eesti Vabariiki konsulaarteenuste osas seal selles riigis. See on hea märk sellest, et Eesti on Euroopa Liidu liikmesriik.

Pensionidest. Valitsus kinnitas riikliku pensionikindlustuse registrisse kantava 2009. aasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestuslikuks keskmiseks suuruseks 31 061 krooni. See arvestuslik osa puudutab neid inimesi, kes jäävad pensionile 1. jaanuarist kuni 31. märtsini järgmisel aastal. Teatavasti 1. aprillist muudetakse pensione kõigil. Minu poolt kõik. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Ja sõna ongi siseministrile.

Jüri Pihl
Tere päevast! Veel kord suur tänu. Valitsus otsustas täna anda kolmele kodanikule eriliste teenete eest Eesti kodakondsuse. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi ettepanekul andis valitsus eriliste teenete eest Eesti kodakondsuse Marketex tegevdirektorile Fjodor Kvit¹ile, kes on suure tootmisettevõtte juht. Tema juhtimisel on edukalt restruktureeritud kolm tootmisettevõtet, mis töötavad ka edukalt tänapäevase majanduskriisi tingimustes.

Kultuuriministri ettepanekul otsustas valitsus anda kahele inimesele Eesti kodakondsuse. Tatjana Kivimägi on andekas kõrgushüppaja, kelle sportlikud tulemused on kõrgel rahvusvahelisel tasemel ja kelle eeskuju ning kogemus oleksid olulised Eesti kergejõustiku arengule. Ja teiseks, Igor Burlakovile, kes töötab alates 2001. aastast Eesti-T¹ehhi Kaubandus- ja Tööstuskoja presidendina ja on aktiivselt arendanud Eesti ja T¹ehhi vahelisi kultuurisuhteid.

Vastavalt kodakondsusseadusele võib eriliste teenete eest ühel aastal anda kodakondsuse mitte rohkem kui kümnele inimesele ja need kolm inimest on kõik, kellele 2008. aastal Eesti kodakondsus on antud, ehk 7 inimest vähem, kui oleks olnud võimalus.

Kehtestati ka vastavalt välismaalaste seadusele sisserände piirarv, mis on 0,75% ehk 1013 inimest. Seadus lubab kehtestada kuni 1%, aga kuna sel aastal on kehtestatud 0,75, siis otsustas valitsus ka peale teatud diskussiooni, et see jääb ka samale tasemele, kui ta oli käesoleval aastal. Minul kõik.

Juhataja
Aitäh! Ja täna oli valitsuses ka mitu väga olulist teemat, mis puudutas haridusministri valitsemisala. Palun.

Tõnis Lukas
Head kaaslased! Nendest päris paljudest punktidest ma tooksin esile teaduse ja kõrgharidusega seonduvad. Kõigepealt, me täpsustasime Eesti teadus- ja arendustegevuse innovatsioonistrateegia „Teadmistepõhine Eesti“ rakendusplaani aastateks 2009-2013.

Sellega seonduvalt seadsime ka rakendusplaani konkreetsed eesmärgid - mis on meie ülesanne, regulaarselt täpsustada aastani 2013. Täpsustasime Eesti energiatehnoloogia programmi, see tugines programmikomitee poolt heakskiidetud dokumentidele. Lisaks kiitis selle heaks praeguses ettevalmistusfaasis ka eile teadus- ja arendusnõukogu peaministri eesistumisel.

Teiseks, lisasime rakendusplaani koosseisu teadus- ja arendustegevuse infrastruktuuripoliitika alused. Samamoodi oli eile TAN-is jutuks ja see on põhimõtteline muudatus või täpsustus ses mõttes, et kui me teeme ühekordseid otsuseid kõrghariduse ja teadusinfrastruktuuri osas, siis peab meil olema ka pikem perspektiiv tegelikult silmis.

Pikad ja lühikesed arengukavad, strateegiad, peavad olema omavahel kooskõlas. Edaspidi peab olema ka teada, kes vastutab selle eest, et ehitatud hoonet ka reaalselt rakendataks ja et nendesse hoonetesse, mis on näiteks Euroopa struktuurifondide raha eest valmis ehitatud, saab ka laborisisustuse sisse. Või on laborisisustus hoopis teises prioriteedis ja meil tekiks käärid, et kellele kuulub karp ja kellele sisustus - mis ei oleks ka ju kellegi huvides.

Kavad on strateegilised, nendega valitsus täna tegeles.

Pikemas plaanis teadus- ja arendustegevuse prioriteedid on infrastruktuuri rajamise kõrval ja nö üldise kvaliteeditaotluse kõrval doktorikoolide käivitamine ja toetamine. Samuti teised doktoriõppega seotud tegevused: uute doktorite saamine ja järelkasv selleks, et võtta praeguste vananevate professorite käest juhtohjad üle.

Doktori tasemel haritud inimesi on vaja majanduse ja ühiskonnaelu paljudes sfäärides. Meil on vaja doktoriõppe intensiivsust tõsta ja seega ka sotsiaalseid garantiisid noortele teadlastele anda.

Sellejuures ma rõhutaksin veel karjäärimudeli sissekirjutamist. Edaspidistes strateegiates noortele teadlastele peab olema teada, mis tasemele ennast üles töötada, millal on võimalik tõusta järgmisele karjääriastmele. Kindlasti mingil ajal tuleb ka nende kord, mitte et piiratud konkurentsitingimustes ringkäendusega hoitakse positsioone kinni.

Eesti riigis ei saa see nii olla. Me peame vaatama - kui noorem põlvkond on valmis välja vahetama ja konkureerima tippteadlaste, juhtivteadurite ja professorite kohtadele, peab neil see võimalus olema. Ja neil peab ka teada olema, millal see võimalus neile avaneb.

Edasi, teaduste tippkeskuste osas otsustati teha ka teine voor ja täpsustada tippkeskustele pandud kriteeriume. Rahvusvahelise kvaliteedistandardi järgi langesid selle aasta tippkeskuste otsused suhteliselt ühe valdkonna kasuks, mis on seal bioloogia ja arstiteaduse vahepeal. Paljud teised valdkonnad jäid tippkeskusteta.

Peame vaatama, kuivõrd me saame profileerida tulevikus Eesti teadust, et tippkeskuste tasemel tööd tehtaks ka teistes valdkondades. Sellest kavast ma nüüd rohkem ei räägiks.

Üldiselt võime rahulduda selle aasta saavutustega. Teadus- ja arendustegevuse arengukava rakendamisel skp-ga võrreldes rahastamisprotsent nii riigieelarves kui ka rõõmustavalt erasektoris suureneb. Infrastruktuurilised uued suured kavad on alanud. Nii et ka teadus- ja arendusasutustes on suhteliselt positiivne ootus tuleviku suhtes vaatamata sellele, et üldine majandusolukord on muutunud. Ollakse suhteliselt kindlad, et Eesti riigis on teadus- ja arendustegevus prioriteet ka jätkuvalt. Ja seda see dokument ka kindlasti tõestab.

Teine asi, millel ma tahaks peatuda, on kõrghariduse standard. Ma sellest pikalt ei räägi. Dokument on iseenesest põhjalik, aga see on ka meie viimase kahe aasta selge taotlus: kõrghariduses fikseerida senisest nõudlikum standard õppeasutustele ja ka õppejõududele.

Märksõna kõrghariduses peab olema kvaliteet ja rahvusvaheline konkurentsivõime. Sellel teemal olen ma juba varsti uuel ringil ja kahe aasta jooksul ka korduvalt pressikonverentsil peatunud.

Nüüd, pärast ülikooli seaduse muudatusi, sai valitsus jällegi delegeeringu teha uus standard dokumendina valmis ja esitada valitsuse tasemel reaalsed nõuded ülikoolidele. Mõne aasta jooksul need kindlasti vähendavad õppeasutuste hulka, kelle nimetuses on sõna ülikool ja peaksid tõstma ka kindlustunnet noortel teadlastel ja üliõpilastel: see, mida Eesti kõrgharidussüsteemis tehakse, on kvaliteetne ja siin petta ei saa.
Juhataja
Aitäh! Ja nüüd ajakirjanike kord.

Raimo Poom, Eesti Päevaleht
Mul on kõigepealt küsimus peaministrile ja siseministrile. Mis te arvate, kuhu poole tüürib Eesti õiglane kohtumõistmine, kui ajalehtedes avalikustatakse päevade kaupa järjest, lehekülgede kaupa salajaste pealtkuulamiste protokolle, ülestähendusi, arvestades, et kaasused ise pole veel jõudnud isegi kohtusse? Kas te kavatsete midagi ette võtta valitsuse poolt, et peatada sellist tegutsemist?

Jüri Pihl
Ma alustaks. See on kahetsusväärne, aga samas on siin kaks valikut. Üks valik on see, et piirata nende kättesaadavust sellele ringile, kes need kätte saab ehk advokaadid ja kohtud. Minu meelest on selline tee lühinägelik ja võib-olla mitte väga ratsionaalne.

Teine võimalus on, et panna elektroonilised toimikud ülesse peale seda, kui on süüdistused esitatud, et kõigile oleks kättesaadav ja nähtav, mis tõendid ja mis asjad seal siis on. Kusagil seal vahepeale peab see asi nagu kujunema. Aga loota seda, et kui jagatakse välja kümnetele inimestele need toimikud sensitiivsete materjalidega, et ta jääb ajakirjandusele mitte välja tilkumata, on naiivne.

Aga justiitsminister tegeleb sellega, kuna kriminaalpoliitika ja kogu kriminaalmenetluse kujundamine on justiitsministeeriumi haldusalas. Need valiku kohad on kahe vahel.

Andrus Ansip
Ma olen Jüri Pihliga nõus. Aga ma pean ütlema, et mind pisut hämmastas eilne prokuratuuri reaktsioon. Reaktsioon kindlasti ei peaks olema selline, et nüüd me ei lase advokaatidel teha koopiaid toimikutest, vaid et nad peaksid hakkama siis kuskil suletud ruumides toimikutega tutvuma. See vähendaks kindlasti võimalusi advokaatidel oma kaitsealuseid õiglaselt ja täie kohusetundega kaitsta.

Ma lugesin ka selle kahekõne otsast lõpuni läbi ja minus oleks pigem tekkinud hoopis teistsugune küsimus, et kas kõiki isikuid on koheldud seaduse ees võrdselt või mitte? Praegu, ega ma ei tea sellest asjast suurt rohkem kui ajakirjandus teab, aga kellelgi on võtmed taskus olnud, on käinud nende võtmetega ringi ja temalt võetakse või tahetakse ära võtta saadikupuutumatust. Keegi suisa otsesõnu pakub altkäemaksu, tunneb huvi, kas ta ikka saab odavamalt kui turuhind mingisuguse maatüki ja selle isiku suhtes ei järgne mitte mingisugust reaktsiooni.

Ma olen suhtunud mitte eriti innustunult sellesse 200 toimikusse, kuid kui ülejäänud toimikud on sama huvitavad, nagu see pisukene avaldatud tekst ühest toimikust, siis ma tahaksin sellest asjast tulevikus rohkem huvituda. Aga ma ei pea kindlasti lahenduseks seda, et nüüd hakatakse kaitseõigust piirama sellega, et kaitsjatel, advokaatidel tehakse nende töö raskeks.

Jüri Pihl
Ma tahaksin ka peaministrit toetada. Kindlasti ei saa advokaatide juurdepääsu materjalidele vähendada selletõttu, et nad võivad lekkida ajakirjandusse. Advokaadid peavad teadma oma kliendi kohta kõike, milles teda süüdistatakse jne. Ei ole võimalik ju öelda, et advokaat ei tohi oma kaitsealust kaitsta.

Juhataja
Üks küsimus veel, Raimo.

Raimo Poom, Eesti Päevaleht
Üks järgmine küsimus, mul on suur mure, et kas peaminister saab mu muret leevendada? Täna avalikustati Ekspressis üks Iraai valitsuse kiri. Ametnikud väitsid, et selle avalikustamine kahjustaks Eesti ja Iraagi suhteid. Kas Eesti ja Iraagi suhted on lõplikult lörris peale selle avalikustamist?

Andrus Ansip
Valitsuste vahelised suhtlemise kombed on enamasti ikkagi sellised, et need riikide vahelised kirjavahetused on ametkondlikuks kasutamiseks. Mitte ükski peaminister ei kirjuta teisele peaministrile teadmises, et järgmisel päeval võib kogu ilm selle kirja sisu lugeda internetist. Siis ta võiks ju saata lingi tema poolt ülesse riputatud materjalidele. Seda ei tehta ja see on rahvusvahelise suhtlemise tava. Nagu te olete lugenud, ega selles kirjas ei ole midagi niisugust, mida peaks salajaseks kuulutama, aga see on tava, millest Eesti Vabariik ka tulevikus kinni peab.

Juhataja
Üks hetk, mikrofon ka. Palun.

Anatoli Tait¹uk, Rahvusringhääling
„Erisaade“, Eesti Televisioon. Härra peaminister, kellele te annaksite 2008. aasta tublima ministri preemia?

Andrus Ansip
Kõik olid tublid.

Anatoli Tait¹uk, Rahvusringhääling
Ahah, selge. Nii et siis, ka teie olete minister, ma annaksin teile Viiking loto, mis ongi see preemia ja see on see kindel võit ja nii te saate lappida neid eelarve puudujääke.

Andrus Ansip
Aitäh! Ma ei julge seda väga vastu võtta ….

Anatoli Tait¹uk, Rahvusringhääling
Ei, see ei ole altkäemaks, Jumala eest!

Andrus Ansip
Võib-olla panete mingisse fondi, ma parem ei võtaks, siis pärast viiakse viimati kinni majja kuskile, saanud altkäemaksu, kinkekaardi, mida iganes. Ma võiks ju vastu küsida, et kas see on nüüd Edgar Savisaare käsul siia toodud?

Anatoli Tait¹uk, Rahvusringhääling
Ei, „Erisaate“ käsul.

Andrus Ansip
Aga aitäh teile hea tahte eest!

Juhataja
Aitäh veel kord ja järgmine küsimus, palun. Andres.

Andrus Ansip
Mulle kingiti Poolas üks taoline loteriipilet ja seal oli võidufondiks 45 miljonit krooni. Jah, kahjuks ei läinud ükski number täkke.

Juhataja
Andres, palun.

Andres Einmann, BNS
Mul on küsimus siseministrile. Kui ma õieti mäletan, siis oli eriteenete eest kodakondsuse saajate kandidaate neli, on mul õigus? Kui nii oli, et miks siis üks inimene ei saanud?

Jüri Pihl
Valitsusse esitati kolm. Võib-olla oli arutelu all ka veel mingeid muid kandidaate, aga valitsusse esitati kolm, kes ka kõik said,

Juhataja
Kas on veel, palun, küsimusi?

Siiri Tibbing, Kalev Meedia
Küsimus Jüri Pihlile. Millega selgitate teie, et Kapo töötajad jäid Tallinna linnavalitsuse turvalindile?

Jüri Pihl
Eks nad olid võib-olla lohakad või olid ka naiivsed ja arvasid, et Tallinna linnas on neile selline toetus kui kuritegevuse vastu võideldakse, et siis abistatakse neid, aga mitte pärast ei takistata neid. Eks nad teevad siin omad järeldused, nagu kaitsepolitsei peadirektor täna ütles oma intervjuus, et korruptsioonivastane võitlus on läinud järjest küünilisemaks, järjest konspireeritumaks ja ka selliseid võtteid, et sa lähed ja pöördud ametiinimeste poole, et sa tahad avastada kuritegu ja kasutad legaalseid võtteid, küll salajasi natukene, mis seadus võimaldab ja kui sa lähed siis peale kuriteo mahavõtmist neid asju ära tooma, siis ei toetata sind linnavõimude poolt, vaid vastupidi, püütakse kuidagi takistada. Mina suhtun sellesse asjasse niimoodi. Eks edaspidi peavad nad oma kvalifikatsiooni tõstmisel sellega arvestama.

Andrus Ansip
Ma ei pea seda ka mingiks väga suureks eksimuseks, kui neid pealtkuulamise või filmimise seadmeid suhteliselt avalikult mindi maha võtma. Keegi ju ei saanud filmida seda konkreetset protseduuri, seda mahavõtmise protseduuri. Kõige salajasem osa, see on ju endiselt salajaseks jäänud.

Minu meelest on tähelepanu juhtimine erandtoimingu konkreetsele meetodile lihtsalt asja põhiliselt olemuselt tähelepanu kõrvale juhtimine. Oluline on ikkagi see, et praegu on väidetavalt paljastatud korruptiivne tegu ja konkreetsed inimesed väga konkreetsete asitõenditega on ilmselt ka nendele lintidele jäänud. Sellest millegipärast ei räägita, räägitakse sellest, kuidas kaks meest käisid kaameraid ära võtmas.

Juhataja
Ma ei näe rohkem käsi, on kellelgi küsimusi? Elo.

Elo Mõttus-Leppik, Kanal 2
Täpsustav küsimus Jüri Pihli käest. Te ütlesite, et variant on ka see, et näiteks elektroonilised toimikud üldse ülesse panna. Kuidas te nüüd seda hindate, kas selline asi oleks siis mõeldav? Üks on see, et advokaatidele keelata ligipääs tänasel kujul, mis, ma saan aru, et teile kummalegi ei istu, aga kas selline variant, et nad kuskil üleval oleksid, sobib?

Jüri Pihl
Tuleb vaadata, selle üle tuleb arutada ja kaaluda. Kindlasti, kui oleksid üleval kõik toimiku materjalid, siis puudub vajadus neid kusagil publitseerida teatud eesmärkidel ja teatud võtetega. Aga teiselt poolt on muidugi ka delikaatsed isikuandmed ja kõik muu selline. Võib-olla tuleb hoopis kriminaalmenetluse seadustikku muuta nii, et neid tõendeid ei kogutaks mitmeid aastaid ja neid kuskil ei talletata, aga iga toiming vaadatakse kohtu poolt läbi ja see menetlus algab varem kohtus peale, mille üle ka minu teada justiitsministeeriumis arutelud käivad. Siis puudub vajadus selle asja ajakirjandusse toomiseks.

Aga ma ütleksin veel kord, iga prokurör ja uurija peab arvestama, et kui ta on toimiku andnud kohtusse või advokaatidele, siis ta võib seda toimikut ühes või teises kohas lugeda.

Elo Mõttus-Leppik, Kanal 2
Teie arvate ka, et ikkagi advokaadid on need, kes seda lekitavad nii-öelda?

Jüri Pihl
Ma ei tahaks siin spekuleerida, kuna süüdlast ei ole ju tabatud ja seda on ka väga raske tabada. Aga tavaliselt ikkagi, kui teavad rohkem inimesi kui konkreetne uurija ja prokurör, siis on võimalus nende ajakirjandusse sattumiseks suurem.

Andrus Ansip
Jälle, mis on oluline ja mis on ebaoluline või vähem olulisem? Kui praegu nende materjalide avaldamisega juhitakse tähelepanu sellele või on tahetud tähelepanu juhtida sellele, et põhiseaduses olevat võrdse kohtlemise printsiipi ei ole selles uurimises järgitud, ühtede suhtes on algatatud toiminguid, teistest ei ole hoolitud, siis minu meelest see põhiseaduse võrdsusprintsiibi rikkumine on kindlasti väga oluline rikkumine.

Ma arvan, et iga kodaniku kohus oleks kaaskodanikke teavitada rikkumisest, kui nemad selle rikkumise on avastanud. Aga loomulikult tuleb alati järgida seadust ja aeg-ajalt on sellised situatsioonid, kus kaalutakse, kas mingi riive kehtiva seadusega on selle oletatava efektiga, mida kaitstakse, proportsioonis või mitte.

Jüri Pihl
Ma korra veel lisaks. Tavaliselt ju ei leki need asjad, mis on väga kindlad tõendid. Lekivad need asjad, mis heidavad teatud varju ühele või teisele poolele või tõendile või asja objektiivsusele. Neid kirjastatakse.

Juhataja
Kas on veel küsimusi? Raimo.

Raimo Poom, Eesti Päevaleht
Mul on kiire küsimus peaministrile. Mul tekkis väike segadus, kui ma vaatasin Õigekeelsuse Sõnaraamatust järgi, otsisin sõna definitsiooni, mida te kasutasite eelarvet Riigikogus vastu võttes eelarve iseloomustamiseks. Te ütlesite mitu korda, et eelarve on tasakaaluline. Sellist sõna Õigekeelsuse Sõnaraamatus ei olnud, tasakaaluline, seda ei olnud. Järsku te defineeriksite, mida te selle all mõtlete, mis see eelarve siis on?

Andrus Ansip
Tasakaaluline olek on keemikule väga tuntud ja teatud mõiste. Eelarve on paberi peal väga selgelt tasakaalus, selles võib igaüks veenduda. Aga meil on praegu teadmised, mis ei lase väga uskuda sellesse, et järgmine eelarveaasta ka lõpetatakse kas eelarve ülejäägiga või siis tasakaalulisena.

Eestis on teatavasti kombeks olnud ikkagi läbi aegade kogu aeg võtta vastu tasakaalus eelarveid ja nad on alati olnud niivõrd kuivõrd tasakaalus. Vaid kahel aastal on eelarve võetud vastu ülejäägiga, see oli 2007. aastaks ja 2008. aastaks. Aga 2008. aasta ülejääk sulas ära enne, kui kassasse suurt raha tekkima üldse hakkas. Nii et vaid üks aasta on eelarve vastu võetud Eesti Vabariigi ajaloos ülejäägiga, arvestatava ülejäägiga. Ma ei räägi mingist 50 tuhandest kroonist.

Just aasta tagasi siin samas teie ees ma ütlesin teie kriisiküsimuste kohta, et kui see on kriis, siis ainult sellises kriisis ma elada tahaksingi ja nüüd aasta hiljem ilmselt te kõik saate seda sama möönda või tunnistada, mida mina siis ütlesin, et jah, tõepoolest tahaks tagasi aastat 2007, mis oli finantsilises mõttes läbi aegade Eesti kõige edukam aasta. Ehk siis täpselt aastataguste teadmistega oleks see meie eelarve ülejääk pidanud olema 7,8 miljardit krooni, vahepeal statistiline arvestus muutus, aga eelarve ülejääk möödunud aastal oli 6,5 miljardit krooni, läbi aegade kõige suurem ülejääk. Ülemöödunud aastal, 2006, oli ülejääk 6 miljardit krooni.

Jah, tasakaalus eelarveid on vastu võetud, vaid viimasel kuuel aastal on eelarveaastad lõpetatud ülejäägiga, varasemast saab meenutada defitsiiti ja varasemast perioodist on lõpetatud defitsiidiga ka neid aastaid, mil majanduskasv on olnud päris hea, mis minu silmis väga suurt tunnustust ei pälvi.

Milliseks kujuneb järgmine aasta? Raske prognoosida. Kindlasti peab eelarvedefitsiit jääma ka kõige halvemate arengute puhul alla 3% piiri. Ma tunnustan valitsust, tahtsite preemiat anda, tervikuna eelarveprotsessi eest. Me oleme teinud väga olulisi muudatusi eelarve koostamisel.

Mul on jälle kuidagi imelik lugeda artikleid, mis toovad näiteks naaberriigi resoluutset tegutsemist ja heidavad ette, et me nii resoluutselt ei tegutse. No vaadake, me otsustasime tegevuskulusid kärpida 8% ja lisaks sellele hiljem veel 3% ehk 11% kärpeid tegevuskuludest, sealhulgas ka palgafondist. Nagu teile teada on, minu ja minu kõrval istuvate ministrite palgad on juba ära kärbitud. Me hakkame järgmine aasta märksa vähem palka saama kui sel aastal.

Me ei suurendanud 2007. aastal palkasid mitte 33%, nagu naaberriigis, vaid see palgakasv Eestis oli märgatavalt väiksem. Me oleme väga olulised muudatused teinud ära märksa varem. Lätis on otsustatud järgmisest aastast tõsta aktsiisimäärad Euroopa Liiduga liitumislepinguga ettenähtud tasemel. Eestis teatavasti sai valitsus päris palju ajakirjanike käest pragada selle eest, et meil tuli pähe mõte tõsta need aktsiisimäärad Euroopa Liidu poolt nõutud või meie poolt Euroopa Liiduga kokkulepitud tasemele juba 1. jaanuarist 2008.

Me oleme väga paljud asjad ära teinud märksa varem ja põhimõtteliselt ma usun, et enam ei tulnud üllatusena ka ajakirjanikele, kes läksid IMF-i delegatsiooni pressikonverentsile, et IMF ütleb, et Eesti riiki on vastutustundlikult juhitud, Eesti valitsus on ajanud ettenägelikku poliitikat, Eesti valitsussektori finantspositsioon on tugev. Ja see tugev valitsussektori finantspositsioon tasakaalustab erasektori mitte nii tugevat positsiooni.

Eelarve tasakaal järgmisel aastal on otseselt seotud meie euro püüdlustega. Ma pean endiselt kõige olulisemaks ja kõige rängemaks takistuseks Eesti teel euroga liitumisele inflatsioonikriteeriumi täitmist. Sest eelarve, see on Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu kätes, selle üle otsustame meie siin. Nüüd, inflatsioonikriteeriumi täitmine ainult Eestist ei sõltu.

Praegu räägitakse seoses ülemaailmse finantskriisiga väga palju usalduse kaotusest ja usalduse puudumisest. Põhiliselt räägitakse sellest, et on kadunud usaldus pankade vahel, pangad ei laena enam üksteisele raha ja seetõttu ettevõtlus ei saa piisavalt vahendeid, et tootmist arendada. Kuid mina näen järjest kasvava probleemina usaldamatust rahvusvaluutade vastu. Me oleme juba, mitte küll meie, aga need, kes on enne Euroopa Liidus olnud, 50 aastat ehitanud Euroopa Liidu ühtset turgu.

Möödunud nädala neljapäeval-reedel me andsime jälle suure panuse sellesse, et tekiks Euroopa Liidus ühtne energiaturg. Kuid samas me näeme, et see usaldamatus rahvusvaluutade vastu ehitab uusi müüre Euroopa Liidu liikmesriikide vahele ja see müüride kerkimine mõjutab otseselt Eesti konkurentsivõimet. Ehk siis Eesti tööjõu maksumus on endiselt neli korda pisem kui Soomes, Rootsis, Taanis, Saksamaal. Kui Saksamaa või Soome ettevõtjad hakkavad mõtlema, kuhu oma ettevõtet üle kolida, siis takistuseks võib saada just nimelt see usaldamatus väikeste rahvusvaluutade vastu.

Seetõttu me peaksime väga pingutama, et aastast 2011 liituda euroga. Mis me selleks teha saame? Kõigepealt me peaksime järgmisel aastal elama nii, et mitte ühtegi täna mitte kokku lepitud hinna tõusu järgmisel aastal ei tuleks. Ma ei näe mingit põhjust, miks järgmisel aastal peaksid hinnad tõusma. Energiahinnad maailmaturul on langenud, toiduainete hinnad maailmaturul on langenud, tööpuudus hakkab kasvama, tohutut survet palgatõusuks ei ole ja järelikult ei peaks tõusma ka administratiivselt reguleeritavad hinnad. Kui hinnad ei tõuseks, siis meil oleks võimalik põhimõtteliselt täita Maastrichti inflatsioonikriteerium juba järgmise aasta lõpuks. Ja see tähendaks siis juba kaljukindlalt seda, et me suudaksime liituda eurotsooniga 1. jaanuarist 2011. Minu meelest on see eesmärk ja saadav kasu seda pingutust väärt.

Kõik eraettevõtjad, riigile kuuluvad äriühingud, valitsus, kõik me peaksime pingutama järgmisel aastal selle nimel, et hinnad enam Eestis ei tõuseks ja inflatsioon alaneks otsustavalt sellisel määral, et me suudaksime Maastrichti inflatsiooni kriteeriume täita järgmise aasta lõpuks. See on uue aasta soov - „Ei ühtegi hinnatõusu 2009. aastal!“. Läks pikaks.

Siiri Tibbing, Kalev Meedia
Oleks küll ilus selle teie jutuga lõpetada, aga tuleksin korraks tagasi kirgi kütva teema juurde. Te ütlesite maadevahetuse toimiku kohta, et edaspidi te vist küll tahaksite selle toimikuga …

Andrus Ansip
Ei taha tegelikult. Ei taha, ma põhimõtteliselt ei taha nende maadevahetuse asjadega olla rohkem kursis kui ma paratamatult olen ajakirjanduse vahendusel või suheldes erinevate inimestega. Aga ma ei ole kunagi küsinud informatsiooni prokurörilt, siseministrilt, kelleltki veel. Võib-olla siseminister ka ei tea, ta ei pea vajalikuks sekkuda sellesse protsessi kuidagi selliselt, et seda oleks võimalik kellelgi tõlgendada uurimise poliitilise kallutamise katsena või midagi taolist.

Ma olen sellest ka enne rääkinud, et hea riigi valitsemise tava juurde käib ka see, et riigi kõrgem juhtkond on informeeritud suurt, tugevat ühiskondlikku resonantsi tekitavatest kriminaalasjadest. Need ei pruugi üldse olla seotud poliitikutega, aga hea tava eeldab, et sellistest tugevalt emotsionaalsetest asjadest riigi kõrgem juhtkond on informeeritud.

Kindlasti maadevahetus tehing kuulub ka taoliste tehingute hulka, millest peaks olema suhteliselt detailselt informeeritud ka Vabariigi President, Riigikogu esimees ja peaminister. Kuid, kuna tehinguga on seotud poliitikud, siis ma ei pea võimalikuks oma suuremat informeeritust selles küsimuses. Seda võidakse tõlgendada uurimise kallutamise katsena ja ma ei tahaks kellelegi selliseid ettekäändeid anda.

Tõnis Lukas
Ma tahaks esineda ühe avaldusega. Õnnitlen ühte ilusat maakooli, Laupa Põhikooli Järvamaal, kes võitis konkursi „Eesti kaunis kool 2008“!

Juhataja
Sellega on küll ilus lõpetada. Ma usun, et me kõik nõustume sellega.

Andrus Ansip
Aga meil on üks istung veel sel aastal, nii et see ei olnud viimane.

Juhataja
30. detsembril kohtume. Aitäh!

Andrus Ansip
Uue aasta soovid olid selgelt liiga varajased.

Lõpp