Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 18. november 2021

18.11.2021 | 18:44

Valitsuse pressikonverentsil Stenbocki majas osalesid ja ajakirjanike küsimustele vastasid peaminister Kaja Kallas, majandus- ja taristuminister Taavi Aas, kaitseminister Kalle Laanet, siseminister Kristian Jaani ning maaeluminister Urmas Kruuse. Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: https://youtu.be/aapQxXkxRSg
    • Jaga

Juhataja Liis Velsker
Head ajakirjanikud! Alustame tänast pressikonverentsi. Täna on teie ees peaminister Kaja Kallas, majandus- ja taristuminister Taavi Aas, kaitseminister Kalle Laanet, siseminister Kristian Jaani ning maaeluminister Urmas Kruuse. Esmalt annan sõna peaministrile.

Peaminister Kaja Kallas
Tere päevast! Alustame ikkagi koroonast. Hea meel on tõdeda, et kaks nädalat on nakatumine langustrendis ja meie valitud strateegia on toiminud. Me oleme suutnud ikkagi vältida ühiskonna kinni panemist ja kõik on saanud olla lahti.

See on muidugi eeldanud seda, et inimesed on käitunud väga vastutustundlikult ning ettevõtted on kasutanud kontrollimeetmeid. Selle eest kindlasti suur tänu kõikidele inimestele.

Samuti väheneb haiglates ravil viibivate nakatunud eestimaalaste arv. See on positiivne. Viimase nädala jooksul nakatus 36% vähem kui varem. Kogu Euroopas on meie langustempo kiiruselt teine. Tipus oli 617 inimest haiglaravil, tänaseks on see näitaja 450. Nii et see on kindlasti positiivne.

Lisaks kontrollimeetmete rakendamisele on aidanud koolides testimine. See on läinud väga edukalt. Esimesel nädalal oli 922 õpilast ja 117 kooltöötajat positiivse testiga ja nakatumisahelaid sai katkestatud. Teisel nädalal oli neid juba vähem, 584 õpilast ja 90 õpetajat. Koole, kus teste tehti, oli sellel nädalal rohkem, 69% kõikidest koolidest. See on kindlasti positiivne.

Testimisega me jätkame vähemalt veebruarini. Soovime testida vähemalt kaks korda nädalas ja keskenduda neile õpilastele, kes on vaktsineerimata. Aga esialgu, kui nakatumine on väga kõrgel tasemel, testime kõiki.

Viiruse levik on meil oranžil tasemel ehk langenud. Täna ka teadusnõukoda tunnustas seda, et me oleme teinud tasakaalukaid otsuseid. Ka rahvusvaheline kogemus näitab seda, et oluliselt rangemad meetmed ei ole toonud efektiivsemaid tulemusi, kui te vaatate näiteks Läti peale, kus on olnud palju karmimad piirangud.

Eesmärk hoida ühiskonda avatuna on olnud ikkagi õige valik. Aga nagu me teame, see viirus on väga dünaamiline, see olukord võib alati muutuda, nii et me peame olema kõigeks valmis. Ja endiselt oleme kõrgel tasemel, nii et palun siiski kõiki käituda endiselt vastutustundlikult.

Tõhustusdoosidega oleme ka läinud päris hoogsalt edasi. Hoolekandeasutustes tervenisti on klientidest 77% ja töötajatest üle 70% vaktsineeritud, tõhustusdoosid tulevad kätte aja jooksul, [sõltuvalt sellest], kuidas vaktsiine on tehtud. Ja vähemalt ühe korra on end vaktsineerida lasknud üle 819 000 eestimaalase. Nii et see koostöös tõhustusdoosidega peaks just ka haiglavõrgu koormust maha võtma.

Nüüd, täna me veel ei jõudnud, aga pealelõunal jätkame arutelu ja arutame ka COVID-19 ravimitega seonduvat ehk räägime sellest, milliseid ravimeid ja kui palju me peame hankima. On teada, et on tulnud juba ravimiteload või need tulevad peatselt. Kasutame kindlasti Euroopa ühishangete võimalusi, väikesele riigile on see oluline.

Kavatseme osta nii haiglas kasutatavaid ravimeid kui ka retseptiravimeid, mida perearstid saavad välja kirjutada riskirühma inimestele, kellel on suurem risk vajada haiglaravi.

Aga endiselt, kõige parem on üldse mitte haigeks jääda ja selleks aitab vaktsiin kõige paremini.

Teistest teemadest. Julgeolekuolukord on äärmiselt tõsine Poola, Läti ja Leedu piiril, eriti Poola piiril. Arutasime esmaspäeval seda Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjonis. Üleeile oli ka riigikaitsenõukogu, kus sai neid teemasid arutatud.

Oluline on see, et me oleme pidevas ühenduses ka teiste riikide peaministritega. Eile oli mul ka pikk telefonivestlus Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga. Arutasime, kuidas Euroopa peaks selles kriisis tegutsema. Meie jaoks on hästi oluline, et me oleme siin Euroopana ühtsed, me tegelikult toetame Poolat igatpidi.

Oluline on üle rõhutada, et need inimesed on Valgevenes seaduslikult, nad üritavad ebaseaduslikult siseneda Euroopa Liitu. Ja Poola teeb seda, mida piiririik peab tegema ehk kaitseb piiri ebaseaduslike sisserändajate eest. Kõik inimõiguste rikkumised, mis aset leiavad, leiavad aset Valgevene poole peal ja sinna peavad inimõiguste organisatsioonid oma tähelepanu suunama.

Eile valitsus tegi otsuse korraldada lisaõppekogunemine ja kaasata 1684 reservväelast. See on lisaõppekogunemine pealkirjaga „Okas 2021“ ja see on selleks, et paigaldada kiirendatud korras piiritõkked.

Tahan üle rõhutada, et Eesti piirile otsest ohtu ei ole, aga ennetavalt tegutsemine ei tee ka kellelegi halba. Ma olen väga tänulik neile reservväelastele, kes juba vastasid.

Lisaõppekogunemine juba käib, nii et sellest võivad kaitseminister ja siseminister täpsemalt rääkida.

Võib-olla veel üks asi Euroopa tasandil, mida ma tahan öelda. Euroopa kindlasti ei tohi diktaatori või autokraadi väljapressimistele mitte kuidagi alluda. See, mida diktaator mõistab, on praegusel juhul ainult jõu näitamine. See, mis aga tegelikult toimib, nagu me näeme, on sanktsioonid. Seetõttu selle lisasanktsioonide paketiga tuleb kiiresti edasi minna. Ka sellest sai eile räägitud.

Viimane teema on see, et meil on tänasest uus kolleeg valitsuses, uus keskkonnaminister. Kuna Tõnis Mölder astus tagasi, siis täna käisin presidendi juures tutvustamas uut keskkonnaministrit, kes juba täna meil laua taga istus.

Ma olen Tõnis Möldrile kogu selle töö eest väga tänulik, mis ta on teinud. Kindlasti oli tegemist väga hea kolleegiga. Aga soovin jõudu ka uuele keskkonnaministrile, kes peab selle väga suurt vastutust nõudva valdkonnaga tegelema. Eriti arvestades kliima soojenemisega seotud probleeme, on see väga töömahukas valdkond, nii et soovin talle kindlasti jõudu.

Minu poolt kõik. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Nüüd annan sõna majandus- ja taristuminister Taavi Aasale. Palun!

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tere veel kord! Räägin täna ühest valitsuse päevakorras olnud punktist. Iseenesest on tegemist teemaga, millel on päris pikk ajalugu. Ma ei tea, kas varem on Eesti pöördunud mõne direktiivi vastu kohtusse, aga see on see kuulus maanteepakett, mille vastu Eesti on koos kaheksa teise riigiga kohtus.

Paraku on muidugi olukord selline, et sõltumata sellest, kas me oleme kohtus või ei ole kohtus, on Eestil mõistlik see direktiiv Eesti seadustesse üle tuua, lihtsalt sellel põhjusel, et see direktiiv ise sisaldab palju rohkem kui need punktid, millega me oleme kohtus, ja juhul, kui me neid ülejäänud punkte üle ei võta, lihtsalt meie vedajad Euroopas teistes riikides satuvad raskesse olukorda.

Selles direktiivis on toodud tonnaaže allapoole. Ehk kui varem räägiti kolmest ja poolest tonnist, siis nüüd räägitakse kahest ja poolest tonnist tonnaažist. Peavad olema ka ühtsed lähetusdeklaratsioonid ja kui neid deklaratsioone meie juhtidel ei ole – meil seda seaduses kirjas ei ole –, siis lihtsalt meie juhid võetakse Euroopas n-ö rajalt maha ja ettevõtete tegutsemine on raskendatud.

Aga tahan siinkohal üle rõhutada, et see ülevõtmine ei tähenda seda, et me ei jätkaks oma õiguste eest ja oma ettevõtete õiguste eest seismist kohtus. Lühidalt kõik. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Nüüd annan sõna kaitseminister Kalle Laanetile. Palun!

Kaitseminister Kalle Laanet
Aitäh! Mina alustaksin ka hoopistükkis vaktsineerimise teemal. Mul on hea meel öelda, et kaitseministeeriumi valitsemisala vaktsineeritus on 97%. Ja sellest tulenevalt näiteks tänahommikuse seisuga oli COVID-positiivseid kogu valitsemisalas kokku 44, kellest ajateenijaid oli vaid kolm.

Tuletan teile meelde, et oktoobri kutsesse tulijatele olid kõigile palve olla vaktsineeritud vähemalt üks kord ja tänu sellele on meil olemas võimekus reageerida kõikidele võimalikele ja võimatutele ohtudele, mis on Eestit valitsemas.

Tulles nüüd meie LÕK-i ehk lisaõppekogunemise juurde, ütlen, et ka see on üles ehitatud niimoodi: kõik, kes saabuvad, läbivat kiirtesti.

Eile õhtul oli mul võimalik Tapa kogunemispunktis isiklikult näha kõiki neid protsesse, neid erinevaid punkte, mida reservõppekogunemisele saabuvad reservistid läbisid. Ja tõesti, veel õhtul kella kaheksa ajal oli suisa 21 inimest sellist, kellel olid väiksemad või suuremad tervislikud mured ja kes saadeti tegelikult tagasi koju.

Nii et sellised hoolsusmeetmed selle lisaõppekogunemise läbiviimisel on väga tõsiselt ette võetud.

Ja mida ma tahaksin rõhutada just nimelt selle lisaõppekogunemise puhul, on see, et see oli tegelikult kaitseministeeriumil igal juhul plaanis läbi viia, et kontrollida meie üksuste valmisolekut ja seda, kuidas toimub kogu see protsess kutse edastamisest kuni üksuste täieliku valmisolekuni lahinguvalmidusse viimseni.

Ja see on nüüd see koostöökoht, kus me riigis vaatame, kuidas oleks võimalik julgeolekut kasvatada ja rohkem pakkuda just nimelt praeguses hetkes, kui siseministeeriumil on, ütleme niimoodi, eesmärk võimestada riigipiiri kaitset. Siin kaasubki kaitseministeerium oma kaitseväega ja reservistidega.

Nii et see on see, mida ma olen ka varem rääkinud, et julgeolek on tervik. Eelkõige, kui me vaatame seda siseministeeriumi ja kaitseministeeriumi vaates, siis me oleme väga tõsised sammud astunud selle poole, et koostöö kahe ministeeriumi vahel läheks järjest paremaks ja see ongi järjest paremaks läinud.

Nüüd mõnest numbrist võib-olla ka. Tänahommikuse seisuga oli 1684 reservväelasest, kellele kutsed saadeti, kohale tulnud orienteeruvalt 800. See hommikune kella seitsmene seis. Nii et me usume, et see reservõppekogunemine, formeerimine ja kohaletulek on plaanipärane ning see protsent on piisavalt kõrge.

Suheldes eile nende inimestega, kes olid tulnud lisaõppekogunemisele, sain teada, et kõik olid positiivselt meelestatud. Keegi ei väljendanud seisukohta, et nojah, nüüd see riik jälle kutsub meid kokku ja nõuab meilt midagi. Absoluutselt mitte. Kõik olid väga motiveeritud, erksust täis. Loodan, et see on niimoodi lisaõppekogunemise lõpuni.

Võib-olla, jah, lisaksin nii palju veel, et me osutame Poolale praktilist abi. Homme hommikul otsustame, milles see täpselt seisneb. Aga me saadame inimesi, tehnikat ja kõike seda, mis tegelikult on ühe Euroopa Liidu välispiiri kaitsmiseks vaja.

Kui algul oli Poola sellel seisukohal, et nad peale poliitilise toe midagi ei vaja, siis esmaspäeva õhtul andsid nad meile teada, et nad on huvitatud sellest ja soovivad seda, et me neile praktilist abi osutame. Ja me osutame seda neile, peale selle, et me oleme seda teinud juba ennegi, oleme ka Leedule osutunud abi.

Nii et koostöö meie regioonis on ääretult oluline, et me suudame üksteist aidata raskel hetkel. Ma olen enam kui veendunud: kui meil võiks juhtuda see hetk, et meil on mure majas ja me vajame abi, siis on ka nemad meile kohe appi tõttamas.

Lühidalt kõik. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Nüüd annan sõna siseminister Kristian Jaanile.

Siseminister Kristian Jaani
Aitäh! Muude päevakajaliste teemade kõrval on täna ka laste seksuaalse väärkohtlemise vastane päev. Ka meil Eestis paraku on nii, et igal aastal registreeritakse circa pool tuhat sellist sündmust, kus ohvriteks on alates imikutest kuni noorukiteni seksuaalse väärkohtlemise vaates. Nii et sekkume, märkame. Ja see on asi, mis on ühiskonnas olemas. Veel kord: oluline on siin varajane märkamine ja loomulikult peale seda ka teavitamine.

Nüüd lisaõppekogunemisest. Tõesti, ka mina arvan nii, et see on väga hea näide sellisest laiapindses riigikaitsest ja koostööst kahe valitsemisala vaates just nimelt selles mõttes, et üks lisaõppekogunemise eesmärkidest on seekord ka koostöö harjutamine politsei- ja piirivalveametiga, seal hulgas selle koostöö sees tõesti ka ajutise piiritõkke rajamine 40 kilomeetri ulatuses.

Meil on praeguseks valmis ehitatud umbes 25 kilomeetrit piiritara, järgmine lõik, kus on aktiivsed tegevused, on 39,5 kilomeetrit ja nüüd on ka reaalsed, ajutised tõkked 40 kilomeetri ulatuses. Nii et tegelikult me saame kokku üle 100 kilomeetri füüsilist piiritara. Jah, osa on küll ajutine ja meil ju esialgne planeering oli 115 kilomeetrit kokku ehitada.

Mina nimetan seda ajutist piiri tõkestamist piiriehituse kiirendamiseks. Nii et väga positiivne, see on reaalne tegevus, mida me praegu teeme koostöös kaitseväega. Politsei- ja piirivalveameti roll on teha kohapeal kõik instrueerimised, pean silmas seda, et kui jõutakse piirialale, piirivööndisse, siis tuleb juhendada tublisid reservväelasi, kes sinna kohapeale jõuavad. Nii et see tegutsemine seal kohapeal on ka väga hea juhendamise all ja selleks ongi kohapeal alati olemas – loomulikult, nii nagu ka peab, see ongi nende vastutus – meie tublid piirivalvurid.

Natukene lätlastest. Kõigepealt, lätlastele palju õnne tänase iseseisvuspäeva puhul! Lisaks naabrite abistamisest. Nimelt, lätlased on pöördunud meie poole abipalvega, et me oleksime valmis Lätti saatma 30-pealise meeskonna politseinikke 48-tunnise eelhoiatuse sees. Me oleme selle nõusoleku andnud. Siin on suhelnud nii Läti politsei kui ka meie politsei omavahel, ka mina olen rääkinud Läti siseministriga sellel teemal korduvalt.

See on jällegi reaalne tegevus, mida Eesti teeb oma naabrite abistamiseks. Tuletan meelde, et Leedus on meil juba pikemat aega kohapeal 17 inimest abistamas leedulasi ja võimekus on minna ka Lätti appi 30 inimesega. Ehk kokku on meil põhimõtteliselt 47 politseiametnikku, kes abistavad teist riiki.

Eesti riigi jaoks ei ole see tegelikult üldse väike arv. Aga veel kord: ongi äärmiselt oluline olla seal, kus kriis on tekkinud, ja abistada enda lähemaid partnereid nii kahepoolselt kui loomulikult ka Euroopa Liidu tervikvaates.

Pisut ka COVID-i järelevalvest ja numbritest. PPA on siin terviseametiga väga heas koostöös viinud läbi järelevalvetegevusi, mille eesmärk on eelkõige ju nakatumist vältida ja selgitada, miks on mingid piirangud ellu kutsutud, või siis vaadata, kus on kohustused ja kanda hoolt selle eest, et neid kohustusi ikkagi täidetakse.

Augustist kuni tänaseni on politsei- ja piirivalveamet on alustanud 250 menetlust, neist 140 on sellised, mis on seotud maskikohustuse mittejärgimisega.

Siin on teemana mitmel korral läbi käinud ka Sparta spordiklubi ja ka järelevalve vaatest see, kuidas terviseamet ning politsei- ja piirivalveamet on järelevalvet teinud.

Tänahommikuse seisuga huviga vaatasin, kuidas on Sparta reageerinud sellele, et terviseamet eilse otsusega pani äritegevuse kinni, keelas ära. Tänahommikuses Sparta sotsiaalmeedia postituses on kirjas, et samades ruumides on alustanud ühe teise nimega spordiklubi, aga seal on nõutud ka vastava tõendi kontrollimine, kui inimesed tahavad sinna minna. Nii et selles mõttes ju väga õige tegevus, peabki kontrollima. Ja seda on tegelikult nüüd see spordiklubi asunudki tegema.

Üks oluline teema veel. Eile sai allkirjastatud ka päästeliiduga selline neljapoolne koostöökokkuleppe, kus on päästeliit, siseministeerium, päästeamet ning politsei- ja piirivalveamet. Hästi oluline koostööleppe järgmiseks kümneks aastaks, mis on seotud siseturvalisuse arengukavaga, mis mõni aeg tagasi sai vastu võetud.

Minu vaates on äärmiselt oluline see, esiteks, et meil on olemas Eestis selliseid katusorganisatsioonid. Päästeliit oli nüüd viimane, kellega me sellise koostöökokkuleppe alla kirjutasime. Ja see, et erinevad vabatahtlikud MTÜ-d on kogunenud selliste katusorganisatsioonide alla, nagu on ka päästeliit, on äärmiselt oluline. Päästeliit on teinud ka väga palju head tööd selle valdkonna propageerimiseks, aitamiseks ja toetamiseks. Ta on olnud väga hea partner politsei- ja piirivalveametile, päästeametile ja siseministeeriumile. Nii et väga oluline.

Kiidan kõiki vabatahtlikke, kes meil Eestis on, olgu nad vabatahtlikud pritsumehed, päästjad või abipolitseinikud, aga ka teistsugused vabatahtlikud organisatsioonid ja kogukondlikud organisatsioonid, näiteks naabrivalve või kes iganes. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Nüüd annan sõna maaeluminister Urmas Kruusele.

Maaeluminister Urmas Kruuse
Tere päevast! Tõepoolest, kui me räägime kriisidest ja võimalikest kriisisituatsioonidest, siis kindel on ka see: selleks, et neid kriise lahendada, peavad need vaprad sõdurid olema ka hästi toidetud.

Aga minu käes olev punkt käsitleb seda, et Vabariigi Valitsus on nõustunud ettepanekuga eraldada põllumajandussektorile erakorralist toetust summas 5,5 miljonit. Tänasel istungil sai valitsust informeeritud nendest tingimustest ja võimalustest, kuidas seda protsessi menetleda.

Praegusel juhul me räägime 5,5 miljoni jagunemisest kahe sektori vahel, see puudutab piima- ja sealiha tootjaid.

Kui küsida, miks just need sektorit, siis ütlen nii: see kriis, mis algas meil sõna otseses mõttes COVID-iga, aga muutus mõnes mõttes ka hübriidkriisiks, tegelikult tähendab seda, et selle sektori jaoks koondusid kõik suuremad riskid. See tähendab seda, et sisendhinnad läksid väga kõrgeks, samas müügihinnad langesid, tekkis täiesti vastassuunaline tegevus ning ettevõtjad sattusid selgelt likviidsusraskustesse.

Meie soov on see, et me suudame nendes loomasektorites põhikarja säilitada. Kui me räägime ka piimandussektorist, siis te kindlasti olete kursis, et lähiaastatel on valmimas Paide kandis väga moodne ja nüüdisaegne piimatööstus. Oleks väga oluline, et meie piimatootmise võimekus ka põllumeeste tasandil säiliks.

Oleme esitanud ka Euroopa Komisjonile riigiabiloa taotluse, selle vastus peaks lähipäevadel saabuma. Kuna see küsimus on olnud üleval ka Euroopa Nõukogu kahel eelmisel istungil, siis ei ole meil kindlasti kahtlust selles, et me seda riigiabiluba ei saa.

Praeguste tingimuste järgi maksimaalne abimäär on ühe ettevõtja kohta 225 000 ja kui see on konkreetselt täis, siis saab veel lisada vähese tähtsusega abi, mis on 25 000 eurot. Ehk kokku on 250 000 eurot.

Komisjon täna ka veel arutab ja menetleb seda ning otsustab, kas seda piiri tõsta. Paljud riigid seda tegelikult viimasel nõukogu istungil Brüsselis käsitlesid ja see oli eraldi arutelupunkt.

Võib juhtuda, et seda piiri ka tõstetakse. Vähem realistlik on praegu see, et Euroopa Komisjon on valmis Euroopa Liidu üldisest rahastusfondist andma veel abi riikidele. Sealihakriisi sektori puhul näiteks oli ligi 19 riiki, kes tegelikult sama muret väljendasid. Üks tagamaa on olnud ka Hiina turu ärakukkumine.

Soovime hakata taotlusi vastu võtma detsembri esimesel nädalal ja nii ruttu kui võimalik [toetused] välja maksta.

Valitsus on oma koalitsioonilepingus märkinud seda, et kriisiabi ühe abiliigina põllumajandussektorile on meile selles mõttes prioriteet, et kui sektor vajab teatud kiiret reageerimist, siis me püüame raha fokusseeritult ja täpse sihistatusega eraldada. Praegu me olemegi täpselt nii käitunud.

Samas, need meetmed, mida valitsus sellel aastal on seoses COVID-i kriisiga Eestis kasutusele võtnud – põllumajandussektorile on ju positiivne uudis ka see, et me jätsime ära diislikütuse aktsiisitõusu, ja sellest otseselt läbi eridiisli, mida põllumajandussektoris kasutatakse, saavad tegelikult osa ka põllumajandusettevõtted. See kindlasti sisendi mõttes on neile suure abi.

Nii et loodame, et see sektori abi praegu leevendab seda, et oleks võimalik põhikarjad säilitada ja need kriisid üle elada.

Ja me oleme ka järgmise aasta eelarves ette näinud täiendavad vahendid ligi 800 000 euro ulatuses tõuaretustoetuseks. Ja tõuaretustoetus on ka üks kõige täpsemini sihistatud toetus selle jaoks, et põhikari säiliks ja aretusnäitajad oleksid väga kvalitatiivsed.

Aitäh teile selle tähelepanu eest!

Juhataja
Aitäh! Nüüd on võimalik esitada valitsuse liikmetele küsimusi. Öelge palun nimi, väljaanne ja see, kellele küsimus on esitatud.

Ingrid Sembach-Hõbemägi, Kanal 2 „Reporter“
Küsimus peaministrile. Valgevene-Poola hübriidkriisi teemal pidasid sel nädalal ju telefonivestluse Angela Merkel ja Valgevene juht Lukašenka, samas on olnud ju kokku lepitud Euroopa riikide vahel, et diktaatoriga läbirääkimisi ei peeta, sest see on omamoodi tema legitimiseerimine.

Kuidas teie seda näete? See on väga teravat kriitikat leidnud ja osa isegi ütleb, et sellega Läks Merkel üle Poola, ühesõnaga, ei hooli nagu sellest solidaarsusest, vaid pigem oma majandushuvidest, kuivõrd me teame, et Venemaa ja Valgevene kaudu tuleb väga palju ka gaasi Euroopa Liitu. Kuidas teie seda näete ja kommenteerite? Aitäh!

Kaja Kallas
Aitäh! Tõepoolest, selline telefonikõne või isegi telefonikõned toimusid. Meile anti enne sellest teada ja ma olen ka tihedas suhtluses olnud Poola peaministriga.

Oluline on see, et me tegelikult tegudega näitame, kuidas me Euroopat ühtsena hoiame. See on eelkõige see, et see sanktsioonide otsus, mis välisasjade komisjonis sai kinnitust, saaks kiiresti töösse, sest need sanktsioonid on asjad, mis teevad haiget Lukašenka režiimile, ja see tegelikult paneb teda ka tegutsema. Ka see, kui me räägime lennufirmadest, on asi, millel on kindlasti mõju.

Nüüd, see, millest vähemalt meile teadaolevalt on juttu olnud Lukašenkaga, on see, et sinna lastaks need humanitaarorganisatsioonid neid inimesi aitama ja koju aitama ka. Sest praegu on ju teada, et Valgevene režiim ei lase neid inimesi aidata ja veelgi enam, ta ei lase neid inimesi koju, kui nad ütlevad, et me ei taha siin enam olla ja me läheks hea meelega koju, sest ta kasutab neid inimesi relvana.

See, et humanitaarorganisatsioonid Valgevenes saaksid esiteks sinna ligi ja saaksid neid inimesi aidata ja saaksid juhtida tähelepanu ka rikkumistele, mis kõik toimuvad ju Valgevene poole peal, on iseenesest oluline.

Tähtis on, jah, see, et me tegudes näitame ühtsust. Kindlasti on ka Lukašenka või Putini huvides see, et me läheksime omavahel kisklema siin Euroopa tasandil ja oleksime lõhestatud. Me kindlasti ei ole, me oleme tegutsenud ühtselt ja seda joont ka hoiame.

Ingrid Sembach-Hõbemägi
Teine küsimus puudutab COVID-i-meetmeid. Teatavasti valitsus on kehtestanud piirangud, mille kohaselt kõik avalikud asutused ja meelelahutusasutused peavad oma uksed sulgema kell 23. Küsimus ongi: kas te unustasite ära vana-aasta õhtu või tehakse sellele siiski erand? Sellepärast, et on ju mõeldamatu, et vana-aasta õhtul me peame aastavahetust tund aega varem tähistama.

Kaja Kallas
Ei, me ei unustanud ära. Just sellepärast ongi see ajaline piirang tegelikult selline piirang, mida me iga kahe nädala tagant üle vaatame. Näiteks oleme COVID-i-tõendi puhul leppinud kokku, et kindlasti 10. jaanuarini see nõue kehtib. Täna arutame tegelikult kabinetis veel edasi seda, et tõenäoliselt tulevatel nädalatel me peame seda [tähtaega] pikendama.

Tõenäosus, et sellise režiimiga me läheme edasi pigem märtsini, kui see viiruste hooaeg kestab, on üsna suur, eriti kui vaadata ka seda, mis toimub teistes riikides, olgu see Austria, Saksamaa või teised, näiteks ka Taani.

Nii et jah, selle tõttu me seda ajalist piirangut ei sidunud mitte selle 10. jaanuariga, vaid sellega, et valitsus iga kahe nädala tagant vaatab need piirangud üle.

Sel nädalal me seda otsust ei tee, sest nakatumise tase on endiselt väga kõrge. Mul oli eile ka kohtumine põhja meditsiinistaabiga ehk haiglate juhtidega ja homme on lõuna meditsiinistaabiga. Nende sõnum on see, et jah, neil on mõningane kergendus, nad saavad jälle natuke rahulikumalt hingata, aga nad pelgavad igasuguseid vangerdusi ja leevendusi, mis võivad neile jälle koorma tuua. Nii et me liigume ettevaatlikult.

Kui inimesed käituvad endiselt vastutustundlikult, siis loomulikult nii pea kui võimalik me saame sellest piirangust loobuda, aga praegu ei ole veel see aeg. Aitäh!

Juhataja
Võtame järgmise küsimuse.

Eve Heinla, TV3
Mul üks küsimus kaitseministrile ja just nimelt Poola abistamise kohta. Ma saan aru, et te tahate ka reservväelasi sinna kaasata. Millistel tingimustel üldse reservväge sinna Poolasse saata saab? Kas see on siis tasustatud, kas see on rangelt vabatahtlik jne? Äkki saate sellest täpsemalt rääkida, nii palju kui võimalik.

Kalle Laanet
No kaks põhiprintsiip on seal sellised: esiteks, see on vabatahtlik, ja teiseks, see saab ka kindlasti tasustatud. Nii et eks esimene väljakutse on see, et [me selgitame välja], kui palju üldse on huvilisi reservväelaste hulgas, kes soovivad seda teha, ja siis me saame astuda järgmisi samme.

Eve Heinla
Ma täpsustaks veel. Kindlasti see ei muutu kohustuslikuks?

Kalle Laanet
Ma just nimetasin, et see on vabatahtlik.

Eve Heinla
Ja siis ma küsiksin veel siseminister Kristian Jaanilt selle tänaöise intsidendi kohta. Kui palju teil on võimalik öelda – kes see inimene oli, kes loopis süütepudeleid kapo uksele ja riigikogu aknale? Aitäh!

Kristian Jaani
Aitäh! Jaa, täna öösel selline kahetsusväärne lugu tõepoolest oli, et süütevedelikuga visati nii riigikogu hoonet kui ka kaitsepolitseiameti hoonet. Isik sai kiiresti kinni peetud, väga hea kiire tegutsemine meie politseinikelt, seal hulgas nende politseinike, kes riigikogu hoones 24/7 valvet teostavad, sest väga kiiresti sekkuti ja kustutati see tulekahju ära.

Hetkel on seal alustatud kriminaalmenetlust [karistusseadustiku] §-ga 263, „Avaliku korra raske rikkumine“.

Mis seal konkreetsed motiivid oli, miks see inimene seda tegi, eks see menetluse käigus tuleb välja. Menetlust juhib prokuratuur.

Leen Lindam, Delfi toimetus
Mul on kõigepealt üks küsimus peaministrile. Nüüd Andrus Ansip süüdistab teid juba valetamises, mis te selle peale ütlete?

Kaja Kallas
Jaa. Mina olen sellele asjale küll tõmmanud joone alla. Kui Andrus Ansip soovib seda jätkata, las ta siis jätkab, aga mina tõesti seda ei tee. Aitäh!

Leen Lindam
Aitäh! Teine küsimus on minister Jaanile. Meie reporter käis täna hommikul uue nimega Spartas ja temalt ei küsitud mingisuguseid dokumente ega midagi muud, ehkki see peaks olema praeguste reeglitega ju kohustuslik. Mis siis saab? Üks ettevõte lihtsalt ei allu terviseameti reeglitele ehk riigile.

Kristian Jaani
Aitäh tagasiside eest! Ma loodan, et kõik, kes pidid kuulma seda tagasisidet, ka kuulsid. Eks see asi lõpuks päädib sellega: kui ei peeta kinni nendest kohustustest või piirangutest, mis on seatud, ja jätkuvalt eiratakse neid, siis üks asi on järgnevad menetlused, kuni selleni välja, et ka sunniga saab takistada nende ruumide kasutamist või selle juriidilise isiku tegutsemist.

Nii et eks samm-sammult tuleb selle poole liikuda. Ja loomulikult peame siin riigina ennast kehtestama ja vajaduse korral äärmuslikud meetmed kasutusele võtma.

Juhataja
Võtame järgmise küsimuse.

Indrek Ojamets, Kuku Raadio
Küsimus peaminister Kaja Kallasele. Mainisite, et te arutate valitsuskabinetis pärastlõunal COVID-19 ravimitega seonduvat. Mis ravimitest siin täpsemini juttu on? Ja mida täpsemalt sel teemal on plaanis arutada?

Kaja Kallas
Jaa. Kuivõrd selle ettekandega tuleb tervise- ja tööminister, siis ma väga detailidesse ei lähe, kuigi mul olid tegelikult olemas need materjalid ka kõikide nende ravimite nimedega, aga mul ei ole neid siin pressikonverentsil praegu kaasas.

Ehk siis meil on teada, et praegu maailmas COVID-i-ravimid kas on juba saanud või on saamas ravimiametite lubasid. Nüüd ongi küsimus selles, kui palju me neid ravimeid hangime ja milliseid ravimeid me hangime, kas me saame kasutada Euroopa Komisjoni ühishankeid või on mõistlik tegutseda kiiremini, juba enne, see tähendab siis, kui neid lubasid veel ei ole, just selleks, et kui see luba tuleb, siis tegelikult kõik soovivad.

Nagu ma ütlesin, on meil plaanis [hankida] nii haiglatele minevad ravimid kui ka sellised ravimid, mida saavad perearstid retseptiravimina kirjutada, just riskigruppi kuuluvatele inimestele.

Aga pigem, eks nende ravimitega ole alati nii, et haigust ära hoida on tegelikult odavam kui seda ravida ja ma mõtlen, et see on ka selles mõttes vähema kuluga inimese tervisele, kui see ravim on, aga õnneks neid ravimeid nüüd järjest hakkab tulema. Nii et konkreetsete nimedega ma jään praegu vastuse võlgu.

Juhataja
Minister Taavi Aas soovis ka täiendada.

Taavi Aas
Jaa, ainult nii palju, et selles võite kindel olla, et see ei ole loomade parasiidiravim.

Juhataja
Võtame järgmise küsimuse.

Meinhard Pulk, Postimees
Küsin kaitseministrilt Poola abistamise taustal. Kas siin on mingeid märke sellest, et Poola vastupanuvõime kuidagi kahanenud? Kuna nädal tagasi veel ei soovitud abi ja nüüd soovitakse. Ja mis sorti abi üldse Poolal vaja on?

Kalle Laanet
No eelkõige see näitab meie solidaarsust. Me teame, et abi on juba osutanud Ühendkuningriik. Kindlasti on sellel teatud mõju, Ühendkuningriigi abi andmisel.

Me olime eelmisel nädalal koos ka Ühendkuningriigi asekaitseministriga ja arutasime kahepoolselt Poola abistamise eesmärke ning minu arvates on see usaldus ka Eesti poolele, et Poola on pöördunud meie poole ja öelnud, et ta soovib meie abi.

Küsimuse teine pool oli …?

Meinhard Pulk
Mis sorti abi …?

Kalle Laanet
Aa. Ma seda just ka natukene saan teile avada, et seal on inimesed, me saame abistada inimestega, samuti tehnikaga. Ja kõik see, mis puudutab ühe riigi suveräänsuse kaitsmist kõigi nende vahenditega.

Juhataja
Võtame järgmise küsimuse.

Ingrid Sembach-Hõbemägi
Küsimus minister Kruusele. Teatavasti on tulekul nüüd pärast 2021. aastat maade korraline hindamine. Sellel nädalal teatasid põllumajandustootjate ühendused, et kavandatav maa hinnatõus, maatulundusmaa hinnatõus tuleb väga ränk. Kuigi see hakkab toimuma aastast 2024, maksimaalselt 10% kaupa, on see ikkagi nende jaoks liiga ränk kanda olukorras, kus praegu niigi energiakandjate ja muude sisendite hinnad tõusevad. See kallinenud maamaks on nendele märkimisväärne kuluallikas ja nad on teinud ettepaneku, et võiks põllumajandustootjatele see maa maksustamishind tõusta aastas mitte 10% kaupa, vaid 5% kaupa, et leevendada seda hinnašokki, mis tekib, ja ka toodete kallinemist tarbijale. Kuidas teie seda kommenteerite? On see võimalik? Kas te teete sellise ettepaneku? Aitäh!

Urmas Kruuse
Aitäh! Jah, praegu kindlasti kõik jutud võimalikust tõusust mõjuvad negatiivselt. Aga maa hinna mõttes me peame mõtlema ka selle peale, et maa hind kui väärtus on tõusnud kordades. See tegelikult tähendab seda, et selle maksustamise hind ei saa jääda 2021. aasta tasemele.

Aga tegelikult on ka kohalikel omavalitsustel võimalik ju selles regulatsioonis teha otsuseid, mis annab võimaluse ühte- või teistpidi seda leevendada, nii nagu praegugi need võimalused kohalikul omavalitsusel on. Milliseks ta täpselt rahalises mõõtmes kujuneb, seda on aga täna veel natuke vara öelda.

Ettevõtjate muret ma mõistan, kuigi see tähendaks juba ette ütlemist, et see energiahind jääbki nii kõrgeks, nagu ta praegu hüppeliselt on läinud. Seda me tegelikult sada protsenti öelda ei saa.

Aga aruteludel kindlasti need asjad vaadatakse üle. Samas, kohalikul omavalitsusel on ka siin roll, nii et alati on ka teatud sihtrühmadele tehtud ... Ja kuna praegu, kui me mõtleme ka omavalitsuste ühinemise peale, kus teatud linnaliste piirkondadega on liitunud sõna otseses mõttes põllumajandusmaad, ja need, kes enne olid linnad, peavad nüüd tegelema ka põhimõtteliselt põllumajandusega, tekib neil kindlasti uus väljund arutamaks võimalikke meetmeid, et mitte maksimaalselt seda raha välja võtta kohaliku elu edendamiseks.

Ingrid Sembach-Hõbemägi
Nii et te ei tee seda ettepanekut, jah?

Urmas Kruuse
Ei, praegusel juhul ma ei saa seda ettepanekut teha, kui ma ei ole näinud kõiki neid aspekte, mis selles võimaluses olemas on. Aga kindel on see, et see hind ei saa jääda selliseks nagu aastal 2021. See on nagu ebarealistlik, sellepärast et teiselt poolt ütlevad kodanikud seda, et me tahame ka kohaliku omavalitsuse tasandil saada erinevaid teenuseid ja neid teenuseid tuleb ka kuidagi sõna otseses mõttes rahastada.

Juhataja
Kas on veel küsimusi? Tundub, et praegu rohkem ei ole. Siis on võimalik teha veel eraldi intervjuusid. Pressikonverents on lõppenud.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo