Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 18. oktoober 2007

18.10.2007 | 16:20

Uudis
    • Jaga

Vabariigi Valitsuse pressikonverents
Neljapäev, 18. oktoober 2007

Juhataja Liina Lepik
Tere päevast, head ajakirjanikud! Alustame valitsuse pressikonverentsiga. Kuna peaminister on täna Lissabonis, siis täna on peaministri ülesannetes Tõnis Lukas ja anname talle sõna. Palun.

Tõnis Lukas
Täna tegeles valitsus päris paljude teemadega. Ma arvan, et küllalt suur osa neist on ka avalikkusele huvipakkuvad, sest enamasti läksid seaduseelnõud ka Riigikogu poole teele. Need on teemad, millest veel kuuldakse ja milles kindlasti Riigikogus tulevad teravad, või kui mitte teravad, siis vähemalt tulised debatid.

Kõigepealt peretoetuste seaduse muutmine. Selle eesmärgiks on soodustada vanemliku hoolitsuseta laste kasvamist perekonnas ja tõsta eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetust praegusega võrreldes tunduvalt. Sellest räägib teile täpsemalt Maret Maripuu. Kaitseväe kasutamine välismissioonides oli täna kaunis läbiv teema. Sellega seoses võeti vastu viis dokumenti. Me kinnitasime vastavad otsused, mille tegelikult peab langetama lõplikult Riigikogu ja sellest räägib kaitseminister Jaak Aaviksoo. Turvalisuspoliitika põhisuunad kinnitas valitsus, nagu paljudes muudeski valdkondades, aastani 2015. Lähemalt räägib kolleeg Jüri Pihl.

Päevakorras oli mitu olulist arvamuste andmist seaduseelnõudele, mis on Riigikogus menetlusse läinud. Esimene neist Keskerakonna poolt algatatud kodakondsusseaduse § 9 muutmine, mis lubaks teha põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksameid ka vene keeles – kuid selle seaduse eelnõu väga huvitava formuleeringu alusel muudes Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee enamlevinud töökeeltes. Nende hulka ei kuulu mitte ainult need, mida meil siin võõrkeelteks peetakse. Vene keelest ma juba kõnelesin, mis on meie spetsiifika ja Euroopas seda nii palju ei kõnelda, kuid Euroopa Nõukogus on see väga laialt esindatud. Aga itaalia keel näiteks tuleb meil kõne alla. Meil on olnud siin itaallasi, kes on kodakondsust taotlenud minevikus – tuleb mõni meelde – ja kui nad eriteenete eest tulevikus ei saa, saavad nad vähemalt oma keeles Keskerakonna versiooni järgi teha vastavaid eksameid. Valitsus seda siiski ei toetanud, sest me peame seda fundamentaalseks kodakondsussüsteemi printsiipide muutmiseks ja see nõuaks Eesti ühiskonnas ikka väga tõsist debatti. Valitsuserakonnad on praegu põhimõtteliselt niisuguste lõdvenduste vastu. Samuti Keskerakonna eelnõu oleks vabastanud üle 65-aastased kodakondsuse taotlejad põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksamist. Ka seda valitsus ei toetanud. Ka see tähendaks meie meelest oluliselt kodakondsusprintsiipide muutmist Eestis ja me oleme kokku leppinud, et see valitsuskoalitsioon neid põhimõtteid ei muuda.

Koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu on algatatud Eesti Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu ja Sotsiaaldemokraatide poolt Riigikogus. Seda valitsus toetas. Tegelikult on valitsus neid põhimõtteid ka eelnevalt arutanud ja te teate, järgmise aasta eelarves on nähtud ette 300 miljonit krooni programmi "Igale lapsele lasteaiakoht" elluviimiseks. Oleme kokku leppinud järgnevatel aastatel selle programmi rahastamises, 2009. aastal 300 miljonit krooni ja siis järgneval kahel aastal, mis ka veel meie võimuses on, 400 miljonit krooni. Kaheks peamiseks teemade grupiks on see programm jaotatud. Üks on, kuidas neid lasteaiakohti füüsiliselt luua ehk teha investeeringuid. Eelnõu järgi on tulevikus valitsusel õigus need konkreetsed tingimused sätestada, mis tingimustel omavalitsused investeeringuabi riigilt taotleda saavad. Me sätestame valitsuses ka, siis kui Riigikogu selle eelnõu heaks kiidab, omafinantseeringu tingimused. See tähendab, et omavalitsused peavad ka omalt poolt vastavaid lasteaiaobjekte rahastama. Need kriteeriumid räägitakse lähiajal läbi ja see oleks eeltingimuseks, et omavalitsused seda rahastamist saavad. Teine osa sellest programmist on, nagu te teate, lasteaiaõpetajate palgad. Nende palkade lähendamine praegu üldhariduskooli õpetajate palgatasemele on koalitsiooni südameasi ja järgmisel aastal, võib öelda, astutakse pikk samm sellel teel. Vastavad tingimused luuakse seaduses, kui see Riigikogus heakskiidu saab, valitsus seda toetab ja edasi valitsuse määrustes.

Ettevõtluspoliitika rakendusplaan, mida tutvustas majandusminister, oli mõnes mõttes jutuks juba eelmisel pressikonverentsil, sest seoses struktuurifondide raha jaotamisega majandusminister sellel ka peatus. Need põhikriteeriumid, mis ettevõtluse alal toetamist vääriksid, tõi ta välja. Kokku 2008.-2011. aastani vältava rakendusplaani maksumus oleks kaks miljardit krooni, põhiosa siis tuleb sellest Euroopa Liidu struktuurifondidest.

Veel üks päris elavat vastukaja ja arutelu leidnud kord oli kutselise kalapüügi võimalused 2008. aastaks. Keskkonnaministeerium algatusel fikseeritakse need püügivõimalused, kui palju püügivahendeid millises veekogudes võib kasutada. Tulevaks aastaks kehtestatakse esmakordselt Pärnu maakonnaga piirnevas rannikumeres eraldi piirarvud kutseliseks kalapüügiks Kihnu ja Manilaiu saare alalistele elanikele. See on väikesaarte programmis pikalt räägitud teema, seal on nii kutselisi kalapüüdjaid silmas pidav kui ka traditsioonilist elulaadi silmas pidav laiem lähenemine. Peipsi, Lämmi, Pihkva järves kutseliseks kalapüügiks ettenähtud püügivahendite piirarv on jäetud tänavusega samale tasemele ja siseveekogudes on püügivahendite piirarv jäänudki üldjuhul samale tasemele. Põllumajandusminister tõi välja ühe taotletava erandi ja valitsus seda aktsepteeris, see on Jõgevamaal Kaiavere järves, kus oleks püügivahendite arv eelnõu kohaselt langenud alla kümne. Järgmisel aastal hakkab kehtima seadus, mis näitab, et alla kümne võrgu enam ei väljastata püügiluba. Aga samas, kui on kalapüügi traditsioonid, siis ajalooline püügiõigus kaluritele jääb. Ja et see püügiõigus säiliks, siis alla kümne seda vähendada, üheksa peale, ei tahtnud põllumajandusminister lasta. Ja ma arvan, et Kaiavere mehed on talle väga tänulikud, sest nad saavad vähemalt püügiõiguses omavahel kokku leppida. Kui neil ka ühe peale on vähem püügivahendeid kui kümme, saavad nad vähemalt neid osta, müüa, vahetada. Ajalooline püügiõigus on ka tulevikus nende kapital.

Eesti-Läti piiriülese koostöö rakenduskava korraldusasutuseks määrati siseministeerium. Konkreetsest rahast, mis sellega on seotud, räägib ilmselt ka siseminister? Räägin mina. Valitsus nimetas perioodi 2007-2013 Eesti-Läti piiriülese koostöö rakenduskava korraldusasutuseks, auditeerimisasutuseks ja makseasutuseks siseministeeriumi. Piiriülese koostöö rakenduskava alusel on võimalik Euroopa Liidu poolset toetust taotleda ligikaudu 600 miljoni krooni ulatuses, mis kuulub kindlasti marjaks ära.

Need olid valitsuse istungist põhipunktid. Näete, neid ei olnud sugugi vähe ja nüüd edasi juba ministrid räägivad konkreetsemalt eelnõudest.

Juhataja
Ja nüüd on sõna Maret Maripuul. Palun!

Maret Maripuu
Aitäh! Tere päevast! Vabariigi Valitsus kiitis heaks riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu ja saatis selle Riigikogu poole teele. Eestis on täna kahjuks ligikaudu 4000 last, kes ei ela oma vanemate juures. Kui läbi aastate on lastekodus olevate laste arv püsinud muutumatuna - 2006. aastal oli 1621 last - siis eestkostel ja hooldusperekonnas hooldada olevate laste arv on aga aasta-aastalt jäänud väiksemaks. 2007. aasta esimeses kvartalis oli vanemliku hoolitsuseta lapsi 2229, kellele oli seatud eestkoste või kelle kohta oli sõlmitud perekonnas hooldamise leping. Meie soov on tulla toeks nendele inimestele, kes on võtnud endale sooviks olla neile lastele toeks, pakkuda peresoojust ja emotsionaalset tuge. Tänasel päeval on olnud riigi poolne toetus neile 1500 krooni, kuid peale seadusemuudatust saab selleks toetuseks olema 3000 krooni. Meie eesmärk on, et võimalikult palju lapsi saaksid kasvada peredes. See on üks põhjus, miks me võtsime vastu selle eelnõu, et soodustada vanemliku hoolitsuseta jäänud laste kasvamist peredes ja olla neile toeks. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Läheme nüüd mehisemate teemade juurde ja räägime turvalisuse poliitika põhisuundadest. Palun.

Jüri Pihl
Aitäh! Tere päevast! Täna kiitis valitsus heaks turvalisuspoliitika põhisuundade eelnõu ja esitas selle Riigikogule. Ja turvalisuspoliitika heakskiitmise eesmärk on piiritleda turvalisuspoliitika ühtsed põhimõtted, visioon, suunad ja pikaajalised eesmärgid ning tegevussuunised, millest avalik, era- ja mittetulundussektor peavad lähtuma ning saavutamiseks kaasa aitama. Põhisuunad toetavad nüüdisaegse ühtse ja õigusliku alusega avaliku korra kaitse süsteemi loomist Eestis ning rajab kontseptuaalse aluse korrakaitse seaduse eelnõu rakendamiseks.

Põhisuundade loomisel lähtuti eelkõige põhimõttest, et Eesti sisemise stabiilsuse kindlustamiseks ning inimelude päästmiseks ja kaitsmiseks on ohtude ennetamine ning kodanike kaasamine palju olulisem kui nende karistamine. Ja siin on kaheksa põhisuunda. Võtame näiteks ohutu liikluse suuna eemärgid on vähendada liiklusõnnetuses hukkunute ja vigastatute arvu ning liiklusõnnetusega kaasnevate varaliste kahjude suurust ja parandada liikluskultuuri. Suuna – vähem õnnetusi – eesmärgiks on vähendada põlengutes hukkunud inimeste arvu. Statistika näitab praegu, et 31% juhtumitel, kui on inimohvritega tegemist, on selle põhjuseks hooletu suitsetamine.

Inimeste kaasamist planeeritakse põhisuuna - kiirema abi - juures. Eesti erinevates piirkondades, eriti seal, mis on suuremast linnast kaugel, saavad aktiivsed kodanikud eraldi väljaõppe ning seejärel saab nende inimeste abi kasutada nii päästetööde kui ka õnnetuste juures ja ärahoidmisel. Turvalisuspoliitika on osa Eesti riigi julgeolekupoliitikast ja lähtub 2004. aastal Riigikogu poolt heaks kiidetud Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alustest ja ta on ka kirjas valitsuskoalitsiooni lepingus. Suur tänu teile!

Juhataja
Aitäh! Ja nüüd sõna kaitseministrile. Palun.

Jaak Aaviksoo
Aitäh! Valitsus arutas täna otsuse eelnõusid, mille peaks vastu võtma Riigikogu pikendamaks nelja sõjalise välismissiooni mandaati ühe aasta võrra ja võimaldama vajaduse korral kasutada Põhjala lahingugrupi deklareeritud Eesti kaitseväelasi võimalikul Euroopa Liidu missioonil. Ma sissejuhatuseks ütleksin niipalju, et valitsusliit on üsna ühtsel seisukohal selles põhimõttes, et tänapäevane globaalne julgeolekuarhitektuur põhineb suurel määral ÜRO Julgeolekunõukogu ja erinevate rahvusvaheliste koalitsioonide, nii Euroopa Liidu, NATO kui ka AD HOC koalitsioonide tegutsemisel kriisipiirkondades. Seda lähtudes kahest põhilisest printsiibist – Julgeolekunõukogu otsusest ja vastava osalisriigi valitsuse kutsest.

Ka kõikide nende võimalike missioonide puhul, mille osas valitsus täna otsuse vastu võttis, on seda printsiipi järgitud. Teiseks tahaksin öelda, et selline lähenemine rahvuslikule julgeolekupoliitikale on viimaste aastakümnete tulemus. Me peaksime endale aru andma, et see panustab ka Eesti julgeolekusse kõige otsesemal moel, riskid ja ohud tuleb lahendada võimaluse piirides seal, kus nad tekivad, et vältida nende levikut teiste riikide territooriumile, sealhulgas ka Eestisse. Seetõttu me näeme neid missioone Eesti välis- ja julgeolekupoliitika orgaanilise osana.

Nüüd peatuksin konkreetsemalt, kõige olulisem missioon, kus on ka kõige rohkem Eesti kaitseväelasi, on Afganistani missioon. Eesti osaleb seal NATO väekontingendi koosseisus. Afganistani olukord on jätkuvalt keeruline. On teada, et see riik on olnud 30 aastat sõjas, sealhulgas ka välisagressorite vastu. See ülesehitustöö, mis seal praegu toimub, on pikaajaline ja peaks järk-järgult sõjalise rõhuasetusega missioonist muutuma tsiviilrõhuasetusega missiooniks. See missioon on oluline NATO tulevikku laiemalt silmas pidades, mõnes mõttes on ka NATO missioonide proovikiviks, kas suudetakse väga keerulise ajaloolise taustaga riigis panustada demokraatia ja vaba turumajanduse ülesehitamisele või mitte. Eesti kontingendi suuruseks on seal 130 kaitseväelast.

Teine missioon Kosovo, kus Eesti on juba pikka aega, alates 1999. aastast osalenud. Olukord ei ole ka seal stabiilne. On võimalik ka olukorra keerulisemaks muutmine, kui näiteks ühepoolselt kuulutatakse välja Kosovo iseseisvus, mis võib tekitada Kosovo praegusel territooriumil konflikte põhiliselt serblastega asustatud põhjaprovintside ja ülejäänud Kosovo vahel. Loodame, et see kriitiline olukord on siiski välditav, muidu, tõsisemaid, eluohtlikke konflikte siiamaani Kosovos viimastel aastatel ei ole olnud.

Bosnia-Hertsegoviinas, ka Balkani ajaloolises konfliktikoldes, on Eesti oma osalust oluliselt vähendanud. Küll on jäänud mõningad staabiohvitserid Bosniasse ja Hertsegoviinasse, et peamiselt jälgida demokratiseerimisprotsessi.

Võibolla nüüd kõige keerulisemast ja kõige suuremat tähelepanu saanud missioon – Iraak. Me taotleme ka Iraagi missiooni pikendamist ühe aasta võrra. On heameel märkida, vaatamata nendele raskustele, mis Iraagis on olnud olukorra stabiliseerimisel, et USA väekontingendi suurendamisega on saavutatud siiski olulist edu julgeolekuolukorra stabiliseerimisel. Eelseisval aastal on kavatsus väekontingenti 30 tuhande inimese võrra vähendada. Kuna Eesti väekontingendi suurendamisele ei panustanud, siis meie väekontingendi vähendamist esialgu kavas ei ole. Meie rühm on patrulli Bagdadist loode suunas paarikümne kilomeetri kaugusel. Ka seal on viimastel aastatel olukord stabiliseerunud. Loodame, et see protsess ka eelseisval aastal jätkub.

Tahaksin rõhutada, et kõik need 31 riiki, kes antud hetkel Iraagis panustavad kas siis koalitsiooni, ameeriklaste poolt juhitud koalitsiooni või NATO vägede koosseisus, olulises osas oma missioone jätkavad ja meie käsitleme seda ka oma liitlaskohusena, mistõttu selle missiooni ennetähtaegne lõpetamine meie arvates ei ole otstarbekas. Samal ajal jagame me seisukohta, et sõjaline kohalolek tuleb tasapisi ümber lülitada tsiviilmissiooniks ja loodame, et need kavad, mis on tehtud 2008/2009. aasta vahetuse ja hiljemalt 2009. jooksul, paika peavad. Esisalgu Eestil kavatsust peale 2008. aastat missiooni pikendada ei ole.

Paar sõna veel Põhjala lahingugrupist. 1. jaanuarist on Eesti kaitseväelased valmis Põhjala lahingugrupiga Euroopa Liidu otsuse põhjal missioonile minema. Vahepeal oli üsna tõenäoline, et see missioon leiab rakendust Darfuri konflikti piiriäärsetes riikides. Hetkel ei ole see aktuaalne. Tõenäosus Põhjala lahingugrupi ja Eesti kaitseväelaste kasutamiseks Aafrikas on minimaalne. Hetkel teisi alternatiivseid missioonipaiku ei ole. Seetõttu hetkel täpsemalt kommenteerida ei saa. Vastav otsus missioonile mineku kohta võetakse vastu Euroopa riikide konsensuslikul alusel, sh ka Eesti osalusel, nii et lõplikku otsust esialgu langetatud ei ole. Riigikogu mandaadi alusel saab täitevvõim otsustada koha suhtes, kui see peaks vajalikuks osutuma. See oleks lühidalt kõik.

Ja ma väga loodan, et see debatt, mis Eesti välismissioonide osas Riigikogus aset leiab, leiab ka kajastamist massiteabevahendites, sest kahetsusega tuleb tunnistada, et toetus Eesti välismissioonidele on Euroopa riikide hulgas üks madalamaid. Ilmselt siin on tegemata tööd nii Kaitseministeeriumil kui ka valitsusel ja ma loodan, et eelseisev debatt Riigikogus seda lünka hakkab täitma, et me mõistame – Eesti on osakene globaalsest julgeolekuarhitektuurist, kes peab lahendama probleeme seal, kus nad tekkivad, vastavuses ÜRO ja osalisriigi palvega. Tänan tähelepanu eest!

Juhataja
Aitäh!

Tõnis Lukas
Üks asi veel. Mind külastas vahepeal mu mälu, mõnevõrra seoses viimati käsitletud teemadega, aga eriti seoses kodakondsusseaduse muutmise ettepanekuga Keskerakonna poolt. Mulle tuli meelde, et homme on mul organiseeritud kohtumine doktor Doudou Diene'iga Pariisis, kus ma olen UNESCO haridusministrite konverentsil ja minu initsiatiivil on mul temaga kahetunnine kohtumine. Ma püüan siis Eesti poolt teha seda, mis meil ei õnnestunud tema visiidi ajal siia. Tahan talle selgitada Eesti ajalugu ja meie suhtumist sellesse ja sellesse, et meil ei ole mitte mingisuguseid moraalseid õigusi ega ka ideed viia sisse Eestis rohkem riigikeeli kui jätta ainult üks. Eestis ei tule täiendavaid riigikeeli, nii nagu doktor Doudou Diene ette pani. Nagu te mäletate, on Doudou Diene ÜRO rassismi, rassilise diskrimineerimise, ksenofoobia ja sellega seotud sallimatuse eriraportöör, kes paari kuu pärast peab kokku kirjutama meid puudutava raporti ja meile teadaolevatel andmetel on seal küllalt palju vaieldavaid kohti. Hea oleks neid juba ette ära hoida.

Juhataja
Aitäh! Ja nüüd, head ajakirjanikud, teie kord. Ja nii, nagu eelmine kordki, parema stenogrammi saamiseks ma annan teile mikrofoni, kuhu siis palun öelda oma nimi, meediaväljaanne ja küsimus. Kellel on esimene küsimus? Ei olegi küsimusi?

Tõnis Lukas
Aga veel. Kui juba turvalisusest ja julgeolekust on juttu, siis ma tuletaksin meelde teile Mahtra sõda ja seda, et järgmisel aastal möödub Mahtra sõjast 150 aastat. Minu poole on Juuru vald ja tema õpilased pöördunud, et ma oleksin patroon, kui korraldatakse esseede konkurss "Mitmetähenduslik Mahtra". Ma arvan, et Mahtra on läinud käibekeelde ka, "mahtrat tegema" ja muid niisuguseid väljendeid. Nii et kõik võtavad hooga sellest essee konkursist osa ja meil õnnestub kõiki häid osavõtjaid järgmise aasta 1. juunil ka siis austada juba Mahtra sündmuste mälestamise üritusel.

Juhataja
Aitäh! Ja Elol on küsimus.

Elo Mõttus, Kanal 2
Täna peavad mitmed majanduseksperdid seminari ja nende sõnum valitsusele on, et kärpige järgmise aasta kulutuste taset. Kuidas te hindate, kas selline asi tuleb kõne alla?

Tõnis Lukas
Järgmise aasta kulutuste taset valitsus kärpima ei hakka, mis puudutab riigieelarvet. Riigieelarve muutmise ettepanekuid mahtude osas valitsus ei tee, sellega tegeleb nüüd edasi Riigikogu. Meie kõigi fraktsioonid Riigikogus ja opositsioonil on kindlasti väga palju innustavaid ettepanekuid. Nii et seda arutab Riigikogu, mis teatavasti ei ole kummitempel. Ja me ootame Riigikogu seisukohti kui nüüd tuleb uut informatsiooni meie majandusekspertidelt.

Mina isiklikult arvan, et valitsus on tegelikult oma asutuste haldussummade kontrolli all hoidmisel näidanud eeskuju ja on valmis seda edaspidigi tegema. Aga kõiki kulutusi, mis puudutab meie kaitsevõimet, puudutab haridust, sotsiaalvaldkonda, sisejulgeolekut, meie algatusel muutma ei hakata.

Juhataja
Aitäh! Jah, Elo.

Elo Mõttus, Kanal 2
Küsiksin siis veel. Ma küsiksin Jüri Pihli käest, et te ütlesite eile meedias, et maadevahetusega seotud leket ajakirjandusse tuleks Kapol uurima hakata. Kui konkreetne see soovitus on, et kas kohe eraldi on inimesed, kes hakkavad sellega tegelema või kui tõsiselt seda võtta?

Jüri Pihl
Kriminaalmenetluse käigus on ju vajalik, et uurimine oleks objektiivne. Ja kui kusagil pool on tekkinud kahtlus, et riigiasutustest, kes tegelevad uurimisega, lekib informatsiooni, mis ei tule kasuks uurimise objektiivsusele, siis ei peagi minister mingit korraldust andma. Iga õiguskaitseorgan peab seda ise tunnetama, ise seda vaatama, menetlema ja mitte piirduma sellise ütlemisega, et meilt ei leki. Siis tuleks öelda, et kust siis lekib, mis asjaoludel, sest me peame aru saama, et kahtlustatavatel ja süüdistatavatel on ikka õigus ka ennast kaitsta erinevate vahenditega, mis on seadusega lubatud.

Pigem tuleb sellesse suhtuda nii, et õiguskaitseorganid peaksid olema valmis sellisteks leketeks ja samas ka avalikkust informeerima, kust siis lekib. Selleks ei ole vaja luua mingit eraldi asutust, see on igapäevane uurimistaktika küsimus. See tuleb kriminaalmenetluse seadustikust ja uurimis- ja õiguskaitseorganid peavad sellest ka lähtuma.

Elo Mõttus, Kanal 2
Kaitsepolitsei uurib kaitsepolitsei võimalikke lekkeid ja prokuratuur siis omakorda prokuratuuri?

Jüri Pihl
Riigil on väga erinevaid võimalusi. Prokurör on ikkagi see, kes juhib menetlust ja kui avalikkuse ees on süüdistatud, et riigiorganid, kuidas üks inimene ütles, lekivad nagu vanad pastlad, eks ole, siis mina asutuse juhina tunneksin ennast puudutatuna, et kas me ikka ei leki nagu vana pastel, eks ole. Ja teiselt poolt, ministrina, kui küsitakse, ei saa ma ka vastamata jätta, et need asjad tuleb selgeks teha, et mis siis täpselt toimub.

Juhataja
Aitäh! Palun, kas on veel küsimusi?

Gaili Eding, BNS
Küsiksin selle kohta, et Eesti Energia tegi ettepaneku Soome tuumajaama ehituses osalemiseks. Kuidas te kommenteerite?

Tõnis Lukas
Jah, sellest ettepanekust on põgusalt juttu olnud. Eesti Energia on huvitatud tuumajaama projektis osalemisest selleks, et katta tarbijate kasvavat nõudlust elektrienergia järgi ja põhimõtteliselt mitmekesistada tootmisvõimsuste portfelli. See on olnud meie energeetikaalase debati üks osa. Ja me oleme olnud ju selgelt tuumajaama rajamise vastu Eestis. Ja Eesti Energia on siis lahendanud olukorra nii, et on hakanud pidama erinevaid läbirääkimisi initsiatiiviga ühinemiseks teistes riikides. Leedut te teate, kus on ühistöö praegu nelja riigi vahel käimas ja Soome suunal samamoodi. Aga kindlasti on see Eesti Energia kiri kõneldud Teollisuuden Voima OY-le alles lähtepunkt. Edasi me peame olema väga arusaavad ka teise riigi, Soome riigi siseste menetlusprotseduuride suhtes. Need asjad võtavad väga palju aega. Seal on keskkonnamõjude hinnangud. Soome hakkab ju tegelikult langetama vastavaid otsuseid alles alates aastast 2009. Nii et sellest kõigest on praegu valitsuse tasemel veel vara rääkida.

Juhataja
Aitäh! Ja teil on veel üks küsimus?

Gaili Eding, BNS
Kuidas te suhtute Juhan Partsi kodutoetuse ettepanekusse. Milline on teie seisukoht selles osas?

Tõnis Lukas
Minu seisukoht on, et valitsuskoalitsiooni leppe sõlmimisel oli niisugustest kodutoetustest ka tõsiselt juttu ja see, et meie suund on lasterikaste perekondade toetamine, on selge. Lasterikkad perekonnad on need, kelle õlul suurel määral ju tulevikuühiskond ka püsib. Ja kui on neile võimalik mingit mõistlikku abi, kus pereväärtused on ohus ja pere ei saa oma eluasemekulude katmisega nö üldises plaanis mingil hetkel laste rohkuse tõttu hakkama, on mõtet neid toetada. Selleks on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium näinud ette meetmed, teatavad rahalised vahendid, nii et mina toetan seda igati. Me täna valitsuses küll, tõsi, seda asja ei arutanud.

Juhataja
Palun.

Vahur Lauri, ETV
Missioonide jätkamise teema. Eelmisel aastal olevat esmakordselt pika aja jooksul vähenenud kaadrisõjaväelaste hulk tugevasti. Ja küsimus on, et kui keeruline või lihtne Kaitseministeeriumi arvates on leida mitmetele välismissioonidele sõdureid? Ja teine küsimus. Kui see Aafrika missioon peaks teostuma, siis selleks hetkeks, kui suur on siis sõdurite hulk, mis kokku välja läheb, võimalik ka siis Aafrikasse?

Jaak Aaviksoo
Eesti on NATO raamides võtnud kohustuse omada missioonidel 8% maavägede koosseisust. See on sõltuvalt rehkendamise metoodikas 200-250 kaitseväelast ja umbes 200-250 on ka see mandaadi maht, mida me oleme küsinud. Selle mahu ületamine võib tulla kõne alla alles 2010. aastal, kui me peaksime osalema NATO kiirreageerimisjõududes. Mis puudutab komplekteerimisse, siis siiamaani oleme selle komplekteerimisega toime tulnud. Meie kaadriväelased on saanud oma koalitsioonipartneritelt ainult kiidusõnu. Tõsi, see komplekteerimine ei ole lihtne. Me teame, et praegusel ajal napib töökäsi ka paljudes ettevõtetes piiri taga ja seetõttu nende plaanide täitmine on pingeline. Aga ma olen veendunud, et me saame sellega hakkama.

Juhataja
Aitäh! Palun, kas on veel küsimusi? Kui ei ole, siis aitäh teile veelkord ja kohtumiseni järgmisel pressikonverentsil.

Lõpp

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-