Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 19. november 2009

19.11.2009 | 16:03

Uudis
    • Jaga

Vabariigi Valitsuse pressikonverents
Neljapäev, 19. november 2009. a

Juhataja Liina Lepik
Tere, head ajakirjanikud! Rõõm on teid tervitada siin valitsuse pressikonverentsil kui on töövarjupäev, sellepärast on meid ka nii palju siin. Siin on kaks peaministri töövarju, kes peaminister Andrus Ansipiga Brüsselisse kaasa ei läinud, küll aga hoiavad nad peaministri volitusel silma peal pressikonverentsil. Nii et peaministri ülesannetes on hetkel haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ja sõna algatuseks temale.

Tõnis Lukas
Austatud ajakirjanikud! Mina annan ka oma rolli kohe üle, täna on peaministri asetäitja Sergei Metlev, minu töövari ja teine töövari on mul Sille Lukk, kes on Eesti Õpilasesinduste Liidu esinaine. Sergei, palun, kanna peaministrina ette, millest valitsus rääkis.

Sergei Metlev
Tere! Täna tegi valitsus 19. päevakorrapunktis otsuse, mida aitavad mul teile tutvustada sotsiaalminister Hanno Pevkur ja rahandusminister Jürgen Ligi.

Esimene nendest. Valitsus kiitis heaks keeleseaduse ja kodakondsusseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega võimaldatakse süstematiseerida eesti keele tasemeeksami ning põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami andmeid ja automatiseerida eksamitulemuste töötlemist. Infosüsteem võimaldab senisest turvalisemalt eksamid läbi viia. Näiteks on tulevane infosüsteem ühendatud teiste riikide andmekogudega, mis võimaldab senisest paremini tuvastada eksaminantide isikuid.

Tulevikus on näiteks ka tööandjatel infosüsteemist võimalik kontrollida oma töötajate keeleoskuse tunnistuse kehtivust. Ka saab inspektsioon senisest hõlpsamalt kontrollida isikute keeleoskuse tunnistuse andmeid. Loodavasse infosüsteemi tõstetakse üle ka andmed üle 92 tuhande inimese eesti keele tasemeeksami sooritamise kohta ning 26 tuhande isiku Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsusseaduse tundmise eksami kohta. Mõlemal eksamil on neist olnud 23 134 isikut.

Samuti väheneb kodakondsuse taotlejatel ka pikaajalise elaniku elamisloa taotlejatelt nõutavate paberdokumentide arv, kuna Kodakondsus- ja Migratsiooniametil on võimalik nendele andmetele ligi pääseda ka elektrooniliselt.

Teine punkt. Valitsus kiitis heaks Eesti teadusinfosüsteemi asutamise ja selle pidamise põhimääruse muutmise, millega muuhulgas võimaldatakse andmete ülekandmist Eesti hariduse infosüsteemist Eesti teadusinfosüsteemi. Näiteks laiendatakse muudatustega Eesti teadusinfosüsteemi kantavate asutuste ja isikute ringi.

Tegemist on teadus- ja arendustegevusega seotud juriidiliste isikute ja asutuste alamregistriga, millesse kantakse andmeid nii teadus- ja arendusasutuste kui nendega seotud juriidiliste isikute ja asutuste kohta.

Kolmas punkt. Valitsus kiitis heaks ja saatis Riigikogule arutamiseks kaitseväe korralduse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, millega ühendatakse alates 2010. a 1. augustist kaitseväeõppeasutused üheks kaitseväe struktuurüksuseks. Seadusega liidetakse kaitseväe Võru Lahingukool Kaitseväe Ühendatud Õppeasutusega. Liitumise tulemusena jääb kaitseväe struktuurüksuseks riigikaitselise rakenduskõrgkoolina vaid Kaitseväe Ühendatud Õppeasutus, kus muuhulgas toimub ka kutseõpe keskhariduse baasil.

Koolide ühendamine avaldab mõju kaugemas perspektiivis uute õppekavade väljatöötamisele.

Valitsus kiitis heaks ja saatis parlamendile arutamiseks abipolitseiniku seaduse eelnõu, millega kehtestatakse abipolitseiniku pädevusvaldkond.

Valitsus ratifitseeris Eesti ja Korea topeltmaksustamise vältimise lepingu. Eesti on sõlminud topeltmaksustamise vältimise lepingu juba üle 40 riigiga. Samuti kiitis valitsus heaks Eesti Vabariigi ja Gruusia vahelise investeeringute soodustamise vastastikuse kaitse lepingu eelnõu ja volitas majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sellele Gruusia visiidi ajal alla kirjutama, mis toimub 23.-25. novembril.

Valitsus sai välisministrilt ülevaate liitumisläbirääkimistest Majandusliku Koostöö ja Arenguorganisatsiooniga. Ettevalmistus on läinud hästi ja Eesti loodab nõukogu lõpliku heakskiidu saada 2010. a kevadel ning allkirjastada liitumislepingu tuleva aasta mais.

Viimaseks punktiks on see, et valitsus kinnitas ka Eesti seisukohad Euroopa Liidu nõukogu istungitel - keskkonnanõukogu ning haridus-, noorte- ja kultuurikogu istungiks. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Ja läheme nüüd edasi päris ministritega. Sõna rahandusministrile Jürgen Ligile.

Jürgen Ligi
Rahandusministril oli teemaks näiteks maamaksuseaduse muutmine, millega vähendatakse maksu kogumise kulusid ja täpsustatakse maksmise korda. Sellest muudatusest me loodame tegelikult maamaksu võlgade olulist vähendamist ja konkreetset raha ka riigieelarvesse.

Esimene maksmine või deklareerimine seotakse tuludeklaratsiooniga ja see tähendab, et on võimalik tasaarveldus ja sellest peaks võlgnike hulk vähenema. Teiseks, maamaksu alampiiri tõsteti 20-lt 50-le kroonile, jällegi, see on halduskulude kokkuhoiu seisukohalt oluline, nii deklareerimine kui ka alampiiri nihutamine.

Ja maamaksu tuleb edaspidi kaks korda aastas maksa, 31. märtsiks ja 1. oktoobriks.

Siis oli jutuks isikliku sõiduauto teenistuse, töö- ja ametisõitudeks kasutamise korra täpsustamine, milleks on küll juba seaduslik alus loodud ja sellepärast valitsuses puhkenud vaidlus läks natukene märgist mööda, aga me kinnitasime selle.

Ja eraldasime ka raha valitsuse reservist ametist vabastatud Harju maavanemale natukene, 240 tuhat krooni. Ja natukene eraldasime raha ka, millest ilmselt Hanno räägib, ühe looma gripiks.

Siis oli veel teemaks Ecofin´i aruanne, mis on rahandusministrite üritus. Minu jaoks oli seal üks hästi tähenduslik punkt, raport Euroopa rahandusliku jätkusuutlikkuse kohta. See tähenduslikkus Eesti jaoks on väga suur. Kui hinnata nüüd riikide võlakoormaid, siis näeme väga head välja. Kui üldiselt meil räägitakse väga palju struktuursete reformide vajadusest ja tegemata otsustest, siis Eesti kuulub kõige madalama riskiga riikide hulka Euroopas.

Reaalne olukord on see, et eurooplased keskeltläbi kulutavad laenu teenindamiseks juba 3% SKP-st, laenu üldine koormus läheneb 100%le SKP-st, mis tähendab, et kaks või rohkem eelarvet on ette ära kulutatud.

Eesti olukord on mõnevõrra teine. Väga palju debatte, mis on ajakirjanduses või kuskil linnaplatsidel, on minu arust hästi vastatavad. See rahvusvaheline kogemus, mida ka siin eile Lossi platsil jagati, et kuidas riigi raha kasutada, see on läbi analüüsitud juba Euroopas ja ka Eestis ning võib öelda, et tegu on siis kas sajaprotsendilise võlakoormaga riigiga või siis riigiga, kes kulutab ka umbes 3% oma eelarvest võla teenindamiseks.

See maksimaalne toetuste jagamine paraku ei ole jõukohane riikidele, keda tuuakse meile eeskujuks. Mis sellest kõigest saab, see on tegelikult suur mure rahandusministritele, sest et projektsioonid on hirmuäratavad, näitavad ikkagi aastakümnete jooksul võlakoormuse kasvu sadadesse protsentidesse, kui midagi radikaalselt ei muudeta. Siin on juba näiteid riikidest, kes läheneb 150%le SKP-st oma võlakoormaga ja see, mina väidan, ei ole eeskuju, mida järgida Eestis.

See oleks vastus ka neile, kes küsivad, et kas euro on eesmärk või vahend. Mina ikkagi räägin temast kui vahendist või märgist, kui riskimaandajast. Tegelikult eelarvete konsolideerimine peab jätkuma kõikjal, ka Eestis, nii eurotsooni sees kui eurotsooni väljas. Rängalt eksivad need, kes arvavad, et järgmise aastaga on kõik lõppenud, me oleme suured raskused üle elanud, kõik on tehtud. Ei ole nii, Maastricht kehtib kõigile ja võlgu elada ei ole võimalik. Nii et me oleme ikkagi eesmärgiks seadnud normaalsetel aastatel ülejäägiga eelarve ja see ei ole mitte mingisugune kiiks, vaid reaalne vajadus.

Täna vist on pressiteade juba jõudnud välja, et jooksvalt, kassapõhiselt oleme selle tulemuse saavutanud - oleme natuke ülejäägis, aga see ei ole muidugi vastus probleemile, sest see on jooksevkassapõhine, ajutine. Neid reforme, neid konsolideerimise vajadusi meil jätkub kõikjal. Ja kui kuuldakse aina halbu uudiseid valitsusest, et kord ta hävitab koduomanikke, kord pensionäre, siis see kõik on ühistes huvides ja selle nimi ongi struktuursed reformid - kui räägitakse pensionieast, kui räägitakse eripensionidest, kui räägitakse maksusoodustuste koomale tõmbamisest, mis ei ole hästi suunatud, on ebaefektiivsed.

Kui keegi võtab sõna teemal struktuursed reformid, siis täpsustagu. Valitsus on asunud täpsustama. Viimased nädalad, kui te näete meie otsuseid, siis taust on selline, taust on krooniline defitsiit Euroopas ja see oht Eestis. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Läheme edasi sotsiaalministri teemadega, mis on ka, osaliselt rahaga seotud.

Hanno Pevkur
On rahaga seotud, on väga sisuga seotud ja struktuursete reformidega väiksemas mahus seotud. Ma alustaks tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seadusest. Me otsustasime selle nüüd parlamenti ära saata. Selle sisu on selles, et me kirjutame seadusse sisse täpsemalt pereõe rolli. Me teame, et perearstidel on keskustes ka pereõed, aga nende pereõdede täpne määratlus ja õigused ja kohustused väga hästi täna kirjas ei ole ja me püüame need seadusesse kirja panna ja anda ka pereõdedele natukene rohkem õigusi koos muidugi kohustustega.

Näiteks me kirjutame juurde, et pereõde võib jälgida ja nõustada kroonilist haiget, samamoodi võib ta teha tervele lapsele ennetavat tervisekontrolli või anda ka viirushaigustesse haigestunud patsientidele esmast nõu. See on eelkõige suunatud sellele, et perearstid saaksid tegeleda juba natukene raskemate juhtumitega ja loomulikult ka perearstikeskuste efektiivsemaks muutmiseks, et oleks võimalik ressurssi ja teadmisi, mis tegelikult pereõdedel kõigil täna olemas on, mida väljaõpe võimaldab, neid efektiivsemalt ja paremini kasutada.

Teise punktina kinnitas valitsus täna ära töötuskindlustusmakse määrad järgmiseks, 2010. aastaks. Seaduse kohaselt on nii, et valitsus peab nad kehtestama igal aastal eraldi. Töötukassa nõukogu on teinud valitsusele ettepaneku kehtestada töötuskindlustuse maksemääradeks kindlustatu puhul ehk siis töötaja puhul 2,8% ja tööandja puhul 1,4% ehk kokku 4,2, ehk veel lihtsamalt öeldes, midagi ei muutu, jääb nii, nagu täna on.

Ja siis kaks rahateemat. Esimene rahateema puudutab väiksemat summat, maht 2,7 miljonit krooni, mis oli arutlusel ka eelmisel nädalal valitsuse istungil ja puudutab see viljatusravi. Viljatusravi riigieelarveline kulu kokku on sellel aastal kuskil suurusjärgus 21 miljonit krooni. Sellele lisandub haigekassakulu, haigekassakulu on seal kuskil 28 miljoni krooni ümber ehk kokku me Eesti riigis eraldame riigieelarvelisi vahendeid viljatusravi probleemiga tegelemiseks kas siis läbi haigekassa või otse riigieelarvest ca 50 miljoni krooni ulatuses. Tegemist on avatud kohustusega ehk me katame need kulud, siis on selle aasta riigieelarvelistest summadest puudu 2,7 miljonit, kui täpne olla, siis 2,734 miljonit 727 krooni.

Me proovime ja ehk loodetavasti ka suudame siis nii täpselt ennustada. Sellest riigieelarvelistest rahadest kaetakse osaliselt retseptiravimite kulud, omaosalust ja kehavälise viljastamise tsüklid alates neljandast korrast. Need on siis riigieelarve kanda.

Pikema arutluse all oli raha eraldamine pandeemilise gripi, A-tüve gripi, A1-N1 vaktsiini soetamisega seotud kulude katteks. Leppisime kokku, et sellel aastal eraldatakse valitsuse reservist 20 miljonit krooni. Kogusumma, mis meil esialgselt on planeeritud riskirühmade vaktsineerimiseks, on peaaegu 40 miljonit krooni, aga see summa, esiteks kogu aeg täpsustub. Hetkel on küll eelkokkulepped tootjatega olemas, kes Eestile vaktsiini tarnivad, aga eilse ja tänase päeva jooksul täpsustatakse lepingulisi nüansse. Nende lepinguliste nüansside ja ka nö hinnaläbirääkimiste lõpliku tulemuse ootuses otsustas valitsus, et sellel aastal eraldatakse ostetavate vaktsiinide summa ja järgmisel aastal tullakse siis teema juurde vajadusel tagasi.

Selle raha eest me suudame hankida100-150 tuhat doosi, mille puhul on ka tootjatega eelkokkulepped olemas, kuid need kogused samamoodi täpsustuvad.

Valitsus on nõus ka sellega, et meie olümpiakoondis, kes on minemas Vancouverisse, saab väljaspool riskirühmi õiguse enda vaktsineerimiseks, kuna Rahvusvaheline Olümpiakomitee ja Vancouveri korralduskomitee on meile teadaolevalt või õigemini, Eesti Olümpiakomitee ja Eesti Suusaliidu poolt meile edastatud informatsiooni kohaselt teinud otsuse, et ühtegi sportlast või sportlasdelegatsioonis olevat inimest olümpiale ilma vaktsineerimata ei lubata. Sellega ma lõpetaksin.

Juhataja
Aitäh!

Tõnis Lukas
Austatud ajakirjanikud, teil on vedanud! Ma ei kujutanud ettegi, et seda pressikonverentsi on sealt poolt vaadata nii vahva, hoopis teine. Ja aeg kulgeb ka hoopis teistmoodi. Ma väga vabandan, ma tahan sellel teemal, mis Sergei juba avas, keeleseaduse muudatuste teemal paar sõna öelda.

Nimelt, keeleseaduse ja kodakondsusseaduse muudatus, mille me praegu Riigikogu poole teele saadame, puudutab tehnilisi lahendusi ja info jagamist, aga küllap on teil küsimus, et mis on saanud sellest suurest keeleseadusest, mis ühekorraga suvel juhuslikult kõigi toimetuste tähelepanu pälvis. Hakati arutama, kas avaliku keele kasutuses peaks väärkasutusi sanktsioneerima või mitte. Ma võin öelda, et töö keeleseadusega on hoolega käinud ja me oleme keelenõukoguga koos arutanud, millisel kujul keeleseadus muutmist vajab.

Kui keelenõukogu keelestrateegiat analüüsides nägi ette, et peaks ka olema karistused avaliku keelekasutuse rikkumises, siis nüüdseks on ilmselt ka avalikus diskussioonis keelenõukogu oma seisukohti natukene muutnud. Meie tegime esialgse seadusevariandi ju keelestrateegiast tulenevalt, aga on väga hea, aitäh selle eest, et keeleseaduse diskussioon on arenenud. Ja nüüd on paar võtmekohta niimoodi kokku lepitud, et ametlik ja avalik keelekasutus, mõlemad on selle keeleseaduse muudatuse aines.

Kuid avalikku keelekasutust täpsustatakse ja ametlik on ju kõigile teada, mis ametiasutustes toimub, seal on selgelt riigikeel ja ka keelekasutus on suhteliselt normeeritud ja peab olema perfektne, nii et ta on arusaadav kõigile, kes avalikku teenust vajavad. Aga avalikus keelekasutuses on kõik avalikkusele kättesaadavad tekstid, kus järgitakse keelekasutuse head tava.

Ja nagu selle definitsiooni juures aru võib saada, ei ole keelekasutuse hea tava rikkumised otseselt keeleseadusega karistatav, nii et seda diskussiooni enam ei ole. On täpsustatud ka Eesti piirkonnakeele määratlemine, kus esimeses ringis võru ja seto keelel, aga ka teistele, kes tingimustele vastab, antakse kohalikes ametiasutustes nö teise kasutatava keelena võimalus, et selles siis pöörduda sealses piirkonnas ametnike poole.

Ja sama teema lõpetuseks, kui Euroopa Liidu haridus-, noorte ja kultuurinõukogus on mitmeid teemasid, mis haridust puudutab, 26.-27. novembril, siis üks teema on sisserände taustaga laste hariduse kohta. Ja siin on Eesti võtnud ka diskussioonist päris aktiivselt osa. Meie oleme pigem oma kahekeelse haridussüsteemiga erandlikud. Tegelikult on üldiselt Euroopas ju ühekeelsed haridussüsteemid ja sellest lähtuv on Euroopa ministrite kokkulepe, mida Eesti toetab, nimelt, välisriigist saabunud õpilastel oleks võimalus õppida teatud perioodi jooksul intensiivselt kooli õppekeelt, et lõimuda haridussüsteemi, õppekavas ei tohi keskenduda üksnes üldkeeleoskusele, vaid ka koolis õppimiseks vajaliku keeleoskuse arendamisele.

Samuti on tähtis, et alates 4. klassist tavaklassi õppima asudes oleks sisserändajatest õpilastel võimalus jätkuvalt õppida kooli õppekeelt väiksemas rühmas või individuaalselt. Vaadatakse, et välisriigist saabunud õpilased ei koonduks ühte kooli, mis võib viia selleni, et õpilastel ei ole võimalik suhelda enamuskeeles, riigikeeles, näiteks, emakeelena rääkivate õpilastega omavahel ja see tähendab, et nende keeleoskus jääb kängu ja ebavõrdses seisus võivad olla ka põhikeelt kõnelevad lapsed, näiteks eestikeelsetest perekondadest.

Õpetajad ja koolijuhid peaksid olema teadlikud ja oskama märgata õpilase keeleoskusest ja kultuuritaustast tulenevaid võimalikke probleeme. Nii et keele temaatika oli täna valitsuse istungil päris olulisel kohal.

Juhataja
Aitäh! Läheme nüüd küsimuste juurde.

Katariina Krjutskova, Äripäev
Peaministrit täna küll ei ole, aga ma küsin ikkagi. Täpsemalt, peaminister lükkas Eesti Energia rahastamise ettepanekud tagasi koos küsimustega. IRLi esindaja sõnul need ettepanekud olid väga hästi läbi mõeldud ja Sandor Liive ütleb, et otsus, kas riik annab ise raha või Eesti Energia läheb börsile, tuleb teha võimalikult-võimalikult kiiresti. Minu küsimus ongi see, miks juba otsust ei tehta? Ja kui nendes ettepanekutes olid nõrgad kohad, siis millised?

Juhataja
Jürgen Ligi vast vastab.

Jürgen Ligi
Väga kehv lugu on, et huvigrupid lekitavad ajakirjandusse selliseid sisevaidlusi ja loomulikult on see pilt vildak, mis lehes on.

Minu jaoks on nüüd selle arutelu ette kerkinud tõkked olnud väike üllatus, ma tunnistan. Minu kommentaar on ka seal juures. Aga lühendatult kujul, valitsuskabinet peab seda arutama.

Päevakorras oli see vist nüüd järgmine nädal. Enne seda suudeti siis pahandus üles tõsta, mis kindlasti kõige vähem on Eesti Energia huvides. Aga need detailid, ma ütlen, ei ole ka minu jaoks piisavalt selged, et ma söandaks võtta seisukohta.

Sisuliselt olen börsile viimise poolt, kuid see, mis ma nendest materjalidest teada olen saanud, see on poolik teadmine. See räägib selle vastu küll, et rahaline võit on tagasihoidlik. Seal on teatud kulud jäänud arvestamata ja ebaselge on, et millal seda kapitali vaja on.

Sellist põhimõttelist vastuseisu tegelikult ei eksisteeri, sest põhimõtteline kokkulepe peaaegu et on olemas juba olnud.

Katariina Krjutskova, Äripäev
Läheb siis börsile?

Jürgen Ligi
Põhimõtteline kokkulepe, et börs on hea mõte, et sellega tullakse valitsusse, siiani ei toodud teda ju isegi valitsusse, see on tehtud. Aga nüüd, kui tuuakse ette finantsplaan ja seal selguvad, et kõik numbrid ei ole päris need, mida siiani on arvatud, et rahaline võit on tagasihoidlik, et kapitalivajaduse suhtes on ebaselgus - siis sellest ongi tulnud vaidlus. Ja vaidlused on lõpetamata. Nii et mul ei ole väga palju lisada siin praegu.

Ma ütleks veel, midagi nagu jäi ütlemata. Iseenesest see kapitalivajadus ju on, aga millal täpselt? Millise hinna eest? IPU ise maksab, muide.

Ma arvan, et Äripäev võib sellele vastuse anda, mitu protsenti IPOst vahendajale läheb, need on sajad miljonid ja see muudab oluliselt seda äriplaani.

Mis minu vastuses veel oli, ka lehes, kui ma meenutan, et mis ma siin juba rääkinud olen, et euro uudis muudab kardinaalselt meie olukorda, muudab intressimäärasid, muudab kogu äriplaani. Ja öelda, et me läheme maikuus - kui veel [euro] otsust pole, kui teadmist veel pole maailmal - see annab kapitalile hoopis teise hinna. Ja finantsplaanides on üks tähtsamaid näitajaid, mis hinnaga on kapital ja mis on kaasnevad kulud. Kui seal on eksitused, siis tulebki see plaan uuesti üle vaadata ja ma usun, et järgmine neljapäev seda tehakse.

Katariina Krjutskova, Äripäev
Vabandust, ma ei saanud aru, kas selle hinna arvestuses ongi siis eksitused praegu sees või?

Jürgen Ligi
Ma vihjasin jah, aga kuna vaidlus on pooleli, siis need tuleb üle kontrollida. Ma ei tea, kas teie käsutuses on need materjalid, küll aga on minu praeguse teadmise kohaselt seal vead sees, näiteks korralduse hind ja intressimäärad on küsitav. Aga ajastus, maikuu, see ei tundu üldse mõistlik.

Kui me ikkagi täpselt teame, et eurotsooni uusliikmete intressimäärad on tunduvalt madalamad kui mitteliikmete omad, siis ei saa ju finantsplaani adekvaatselt teha. Maikuu kapital on kallim, piltlikult öeldes, kui augustikuu, näiteks. Aga need on juhuslikud kuud praegu, mai on ju see põhiplaan.

Ja teine asi on loomulikult ajastuses ka see, kui detaili langeda, et mis on börsi olukord? Mida kõrgemal on börs, seda parema hinna saab ju emitent. Nii et igal juhul ajastuse taga on väga suured rahad ja kui neid ei ole projektis piisavalt alternatiividena kaalutud, siis on põhjust, et vaidlus valitsuses on olemas. Kahju, jah, et kellelgi oli vaja seda lehte suunata.

Martin Vallimäe, BNS
Ma jätkaks samal teemal, küsiks, kes on siis koostanud ja valesti hinnanud seda finantsplaani? … Milles teie ja peaministri lahkarvamused siis selles Eesti Energia rahastamises on?

Jürgen Ligi
Ma tunnistan, et ma räägin kui kõrvalseisja. Ma ei ole ei peaminister, ei majandusminister praegu, ma ei ole näinud neid materjale ise, küll aga olen kuulnud kahest allikast nende refereeringut. Küsimusmärgid on püsti ja sellest ma räägin. Ma ei väida, et see finantsplaan on vale. Ma väidan, et need argumendid, mis tuuakse sel teemal edasi vaidlemiseks, on äärmiselt kaalukad – ajastus, kapitali hind, emissiooni kulud, need on kõik tegurid. Juhul kui selgub, et need tõesti on seal vildakalt kirjas, siis on see plaan vildakas, aga ma ei tea seda nii täpselt.

Juhataja
Valitsus arutab teemat lähiajal, nii et siis saab kindlasti täpsemat informatsiooni. Kas on veel, palun, küsimusi? Anne.

Anne Sääsk, TV 3
Jällegi tahaks väga härra Ansipile selle küsimuse esitada, aga äkki oskab Jürgen Ligi ka vastata? Postimehes oli täna artikkel sellest, et linn tahab riigilt Kopli liinide viimaseid maatükke tagasi. Ongi siis küsimus Jürgen Ligile, et te olete viimasel ajal hoidnud kohalike omavalitsuste kulutusi väga valvsa pilgu all, kuidas teile tundub, kas Tallinna linn siis kohaliku omavalitsusena suudaks oma rahalistest vahenditest hallata neid maatükke ja kas on riigil plaanis neid anda linnale?

Jürgen Ligi
Jälle peab teadma, mis nende mõte on. Postimeest ma selleks kellaajaks ei jõua läbi lugeda, millised teemad, aga pealkirja kuskil nägin, jah. Ei oska öelda, Tallinna linna finantsolukord on suuremaid riske praegu, see on selge, kuidas nad käituvad. Aga ega see iseenesest, et nad saavad maatükid, ei too automaatseid kulusid, nii palju kui mina asjast aru saan.

Nende eelarve on ju praegu kas esitamisel või menetlemisel volikogus ja kainet mõistust neile! Kuuldavasti on nende finantsdirektor tööle hakanud ja numbritega ikkagi opereeritakse ka, mitte ainult loosungitega.

Juhataja
Aitäh! Palun veel. Riina.

Riina Koit, Aktuaalne Kaamera
Küsimus härra Pevkurile. Meile teadaolevalt kaaluvad perearstid üleüldise visiiditasu sisseseadmist kõigile. Kuidas teie sellesse suhtute?

Hanno Pevkur
Täna seadus seda ei võimalda. Siis tuleb vaadata, millised esiteks, argumendid on, teiseks see eeldab seaduse muutmist.

Ma tean seda, et perearstid on täna kogunemas ja koostamas ka ministeeriumile vastavat ettepanekute kirja, ootaks selle ära. Kogu aeg on räägitud sellest vajadusest, et tervishoidu tervikuna on lisaraha vaja.

Perearstid on tulemas ühe ettepanekuga visiiditasu kehtestamiseks, eks seda saab siis kaaluda ja otsustada.

Täna on kindlasti vara öelda, kas see ka nii läheb või mitte. Ma ütlen, oluline on siin see, et täna seaduse kohaselt ei ole võimalik perearstidel ise visiiditasu kehtestada.

Riina Koit, Aktuaalne Kaamera
Ma täpsustan. Ometigi on nö avalik saladus, et mõned perearstid võtavad visiiditasu juba praegu.

Hanno Pevkur
Eks meie kõrvu kuuldub ka üht-koma-teist, aga see ei ole ametlikult kindlasti visiiditasu ja tervishoiuameti järelevalveosakond kindlasti selliste juhtumitega tegeleb. Meil on ka näiteid, kus on palutud sellised varjatud visiiditasud perearstikeskustest kaotada. Nii et eks me toimetame sellega edasi.

Ma ütlen veel kord, et erinevaid mõtteid, kuidas tervishoiusüsteemi tervikuna raha juurde tuua - kõik erinevad mõtted on teretulnud. See on väga konkreetne ettepanek perearstide poolt, kui see tuleb. Kui üks piirkond Järvamaal on mingit moodi selle initsiatiivi võtnud, siis vaatame, kas täna selliselt laiendatud koosolekult nendelt tuleb ka mingisugune kirjalik ettepanek ja eks me siis saame otsustada, et kas ja kuidas me sellega edasi läheme.

Juhataja
Aitäh! Järgmine küsimus, Kai Vare, palun.

Kai Vare, Rahvusringhäälingu Raadio Uudised

Küsimus rahandusministrile. Seoses sellega, et töölepinguseadusega muutus tööturg nö paindlikumaks ehk inimeste vallandamine lihtsamaks, tundub eriti ebaõiglane, et ei ole ära muudetud seda, et vaatamata sellele, et kõrge riigiametnik lastakse lahti tööga mitte hakkama saamise pärast või nagu näiteks praegu see maavanem lausa rikkus seadust, sõitis ringi luksusautoga, mis oli ette nähtud mahamüümisele, kuna see oli konfiskeeritud auto, saab ta ikkagi hüvitist. Kui tõenäoline, et lähitulevikus see kord muutub, on selles suunas mingeid arutelusid?

Jürgen Ligi
Kas see on ebaõiglane, vastus on, jah. Aga kindlasti on üht-teist seotud lepinguga ja nõnda edasi. Tegelikult need kuldsed käerauad ei ole tingimata alati kulu. Teinekord on nende puudumine suurem kulu - inimene ametis võib tekitada suuremat kahju, see on üks vihje, miks seaduste suhtes ma otsese vastuse jään võlgu.

Esiteks, jurist Rein Lang muheleb, tal kindlasti on mitu seadust ees ja mitu lepingualast teadmist, kust need rahad tulevad, aga ütlemata odav võib olla inimesele kuldsed käerauad külge panna.

Hanno Pevkur
Üldiselt on avaliku teenistuse seadus hetkel parlamendis menetluses ja seal on sellised skeemid kõik ära lõpetatud. Selles mõttes, kõik sõltub parlamendi kiirusest, kui kiiresti nad avaliku teenistuse seadust menetlevad. Tahaks loota, et kiiresti, see korrastab tööturgu kindlasti oluliselt ja viib sellised alused töölepingu seaduse alusel töötavate avalikus teenistus töötavate inimeste vahel oluliselt lähemale.

Juhataja
Pärast pressikonverentsi, kui härra Lang on veel siin, siis võib tõesti küsida lisaküsimusi. Kas saate, palun, kolleegi abiga siia Martinile tagasi mikrofoni ulatada? Aitäh!

Martin Vallimäe, BNS
Küsimus minu poolt taas härra Ligile. Ma küsiks, kaugel on läbirääkimised järgmise aasta riigieelarve osas, mis puudutavad rahanduskomisjoni enda ettepanekuid? Läbi on käinud see, et võib tulla Roheliste kilekoti maksu asi mingil kujul, siis samamoodi elektriaktsiis, kui kaugel need läbirääkimised on ja kui tõenäoline on, et rahanduskomisjon sellist ettepanekut teeb?

Jürgen Ligi
Eile kella poole kümneni õhtul. Nii kaugel ongi. Ja jätkuvad. Vahepeal on arutamisi ja analüüse, täna hommikul natukene sai sellega alustatud juba. Tõenäoline on, et tasub pingutada. Siin ju ei salga, et meie eelarve on defitsiidis. Iga lisaraha, mis on võetud mõistlikest allikatest, võimalikult valutult, seda defitsiiti ju vähendab. Ma ei tea, mul oli juhuslikult üks ettekanne kaasas, seal vahel oli üks graafik, siin ei ole praegu pressikonverentsil neid lihtne presenteerida, aga ütleme siis, et võlakoormad riikidel, kes käituvad nii, nagu Lossi platsil nõudmas käiakse, sööstavad väga järsult taevasse ja me ei tahaks seda teed ette võtta ise.

Juhataja
Aitäh! Kas on veel küsimusi? Ma rohkem käsi ei näe. Aitäh teile veel kord ja aeg nüüd intervjuudeks.

Lõpp

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-