Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 2. november 2017

02.11.2017 | 16:00

Uudis
    • Jaga

Valitsuse pressikonverentsil osalesid peaminister Jüri Ratas, rahandusminister Toomas Tõniste ning kaitseminister Jüri Luik.

Pressikonverentsi salvestus: https://www.youtube.com/watch?v=6d8JavNlxtU

 

Juhataja Urmas Seaver

Head ajakirjanikud! Alustame valitsuse pressikonverentsi. Täna on teie ees peaminister Jüri Ratas, rahandusminister Toomas Tõniste ja kohe liitub meiega kaitseminister Jüri Luik. Aga ma annan juba alustuseks sõna peaministrile.

 

Jüri Ratas

Aitäh! Auväärt ajakirjanikud! Veel kord palume vabandust, et pressikonverents algab nüüd juba 11 minutit hiljem. Jah, täna anname siis pressikonverentsi kolmekesi. Kõigepealt Toomas Tõniste räägib oma teemadest, siis annab Jüri Luik ülevaate missioonide pikendamisest.

Valitsuse istungil oli täna kokku 18 punkti, mis said heakskiidu. Kõigepealt alustan sellest, et valitsus toetas vabatahtlike spordikohtunike hüvitiste maksuvabastust. Mis see tähendab? See on olnud päris pikalt laual, kui on arutatud kogu spordi rahastamist ja sporditemaatikat. Ja see tähendab seda, et valitsus otsustas heaks kiita ja riigikogule saata seadusemuudatused, millega jätkame spordi rahastamise reformi. Eelnõuga soovime luua võimaluse maksta spordivõistlustel vabatahtlikuna tegutsevale spordikohtunikule hüvitist kuni 20 eurot päevas ning seda maksuvabalt. On ka ülempiir aasta puhul ja hüvitist võib maksta aastas maksuvabalt kuni 1040 eurot.

Teine on see, et nagu kohalike omavalitsuste tulemused on näidanud, me teame, et paljud maavanemad kandideerisid. Maavanemate puhul nad peavad tegema otsuse, kas nad jätkavad või lähevad volikogudesse tööle. Ja see tähendab ka seda, et valitsuse istungil on olnud ka maavanemate vabastamise punktid, nii eelmisel kui ka sel korral. Seekord puudutab see Järva ja Pärnu maavanemat, kes asuvad tööle vastavalt Paide ja Pärnu linnavolikogus.

Eile oli Põhja- ja Balti[maade – toim.] peaministrite kohtumine. Korraks käsitlen ka seda teemat. Need teemad, mis olid fookuses kaheksa riigi vahel, on tugevasti seotud julgeoleku- ja kaitsedimensiooniga. Need olid loomulikult seotud ka Eesti eesistumisega, rahvusvahelise dimensiooniga, mis on transatlantilised suhted. Ja minu meelest selline ühine mõte siin regioonis, mis on seotud julgeoleku- ja kaitsevaldkonnaga, on väga sarnane – meil on väga palju ühiseid tegevusi Põhjamaade ja Balti riikide vahel, olgu need erinevad missioonid, rahutagamismissioonid, olgu need tegevused siinsamas Eestis. Näiteks me oleme näinud Taani riigi puhul õhuturvet. Me teame seda, et kohe tulevad eFP [Enhanced Forward Presence – toim.] raames Taani sõdurid Eestisse. Nii et minu meelest need koostööformaadid on olnud hästi olulised.

Mul on hea meel, et mul oli eile võimalus käia Eesti Instituudis [Soomes – toim.] ja ka Tuglase Seltsis. Ja mul oli eile võimalus ka Helsingi linnas külastada ühte kooli, kus toimub mõnes mõttes kahekeelne õpe – nii eesti- kui ka soomekeelne õpe. Kindlasti need inimesed, need eestvedajad ja õpetajad, kes seal seda tööd teevad, teevad seda suure pühendumise ja tänutundega.

Nüüd, oluline teema, mida me arutasime kabinetinõupidamisel ja mida me jätkame, on loomulikult seotud ID-kaartidega, ID-kaardi sertifikaatide uuendamisega. Me oleme praktiliselt alates septembri algusest peaaegu kõikidel kabinetinõupidamistel vaadanud alati kahte asja: üks on Euroopa Liidu eesistumine, teine on see, mis seis on meie ID-kaartidega. Valitsus on võtnud ja võtab seda väga tõsiselt. Ma ütlen kohe ära, et kindlasti meie toetus nii RIA-le, PPA-le kui ka teistele ametitele selle küsimuse lahendamisel on olemas, see on väga tugev. Me töötame kindlasti koos nii nende ametite juhtide kui ka spetsialistidega. Ja ma arvan, et kõige olulisem on see, et valitsus ja riik annab väga selgeid ja konkreetseid sõnumeid, kuidas me edasi käitume selles valdkonnas.

Olukord on loomulikult algusest peale olnud, nagu me oleme öelnud, selline, et teoreetiline turvarisk on olemas. Ma hindan seda väga kõrgelt, kuidas meie spetsialistid on seda küsimust lahendanud. Ja seoses sellega ma töötame iga tund selle nimel, et neid kaarte, mis on teoreetilise turvariskiga üht- või teistmoodi seotud, saaksid Eesti elanikud läbi kauguuendamise võimalikult kiirelt ja mugavalt teha.

Loomulikult saab kaardi sertifikaatide uuendamisi saab teha ka Politsei- ja Piirivalveameti teenindussaalides. Jah, me oleme teadlikud sellest, et hetkel on süsteemid kokku kukkunud või hangunud ja selle nimel täna töötatakse, et need lihtsas keeles pudelikaelad eri organisatsioonide ja ametite vahel saaksid võimalikult kiiresti lahendatud. Aitäh!

 

Juhataja

Rahandusminister Toomas Tõniste, palun!

 

Toomas Tõniste

Aitäh! Head ajakirjanikud! Valitsus kiitis täna heaks ühe väga olulise seadusemuudatuse, mis puudutab vedelkütuseid. Selle muutuse peamine eesmärk on suurendada kütuseturul ausat konkurentsi ja vähendada maksupettusi. Täna vastu võetud muudatused võimaldavad maksuametil edaspidi paremini pettustele jälile jõuda ja neid tõhusamalt ennetada. Maksupettuste kiireks avastamiseks võetakse edaspidi kasutusele kaks reaalajas toimivat andmekogu, kuhu jooksevad kokku kõik andmed kütuse müügitehingute ja laovarude kohta. Kütuse käitlemise andmekogu võimaldab maksuametil reaalajas saada infot kõikide kütuse ostu- ja müügitehingute kohta. Ja selle info põhjal saab amet vajaduse korral teha kiireid riskianalüüse ja operatiivselt reageerida riskantsetele tehingutele.

Teine, laoarvestuse andmekogu võimaldab reaalajas saada ülevaadet kütuse liikumise kohta nii üksikus laos kui ka ladude vahel. Lisaks kehtestatakse kütusemüüjatele piirang, mille kohaselt nad võivad üldjuhul kütust müüa tagatisega kaetud koguses ehk tagatis võib müüjate jaoks tõusta. Praegu kehtiva korra järgi on kütusemüüjate tagatiseks kindel summa, 100 000 eurot, mida saab teatud tingimustel vähendada. Maksupettused võivad aga samal ajal küündida miljonitesse eurodesse. Selliste pettuste korral saab riik praegu tagasi kahjuks ainult väga väikese osa tekkinud kahjust.

Riigi eesmärk pole kindlasti karistada seadusekuulekaid ettevõtjaid. Maksuvõlata ja pool aastat kütusemüügi tegevusloaga tegutsenud ettevõtted saavad taotleda ka edaspidi tagatise vähendamist.

Kütusesektori regulatsioone on varemgi mitmeid kordi karmistatud, kuid kütus on atraktiivne äri ja seal tegutseb kahjuks endiselt palju pettureid. Praegu tegutseb maksuameti hinnangul kütusesektoris ligi 86 riskiga isikut. Ja lisatulu loodame saada järgmise aasta eelarvesse ligi 12 miljonit eurot. Seadus jõustub etapiviisiliselt ja lõplikult 2019. aasta 1. veebruaril.

Kindlasti tasub siin rõhutada, et tegemist on väga vajalike ja positiivsete muudatustega, mida on põhjalikult ette valmistatud koostöös selle ala sektoriga ja Eesti Õliühinguga. Need muudatused aitavad meil seda sektorit läbipaistvamaks ja ausamaks teha kõigi turuosaliste jaoks.

Valitsus sai täna ka ülevaate stabiliseerimisreservi varadest. Septembri lõpu seisuga oli stabiliseerimisreservi varude turuväärtus ligi 413 miljonit eurot. Sellel aastal oleme reservi pannud peaaegu 8 miljonit eurot lisaks. Sellest suurem osa on Eesti Panga kasumieraldis.

Stabiliseerimisreservi varade paigutamisel on esmatähtis varade väärtuse säilitamine. Teiseks on tähtis, et seda reservi saaks võimaluse korral kiirelt kasutada. Tähtsuselt alles võib-olla kolmandal kohal on tulu teenimine. Praegu küll negatiivsete intressimäärade keskkonnas tulu teenimisest kahjuks rääkida ei saa.

Reservivaradest kaks kolmandikku on madala riskiga Euroopa valitsuse võlakirjadest kõige rohkem reservis Prantsusmaa, Belgia ja Rootsi valitsuse võlakirju.

Nagu ka peaminister siin ütles, on hea uudis ka spordikohtunikele. Võtsime vastu spordiseaduse muudatuse. Kui möödunud sügisel lepiti koalitsiooni moodustamisel kokku, et aitame spordiorganisatsioonidel arendada spordikohtunike tegevust, siis nüüd astuti selles valdkonnas ka konkreetsed sammud. Kiitsime heaks spordiseaduse ja tulumaksuseaduse muudatused, mille tulemusena vabatahtlikud spordikohtunikud võivad saada kuni 20 eurot maksuvabalt kuluhüvitisi võistluspäeva kohta. Seda muidugi tingimusel, et nad ei saa spordikohtunikena tasu selle töö eest.

Valitsus kinnitas täna ka Riigimetsa Majandamise Keskuse 2017. aasta eelarvesse makstavaks summaks 22,5 miljonit eurot. Ja dividendidelt makstav tulu laekub eelarvesse järgmise aasta jaanuaris. See on praegu minu poolt kõik. Aitäh!

 

Juhataja

Kaitseminister Jüri Luik, palun!

 

Jüri Luik

Aitäh! Üks teema, mida valitsus arutas, oli ka meie rahvusvaheliste sõjaliste missioonide mandaatide uuendamine. Alates järgmisest aastast peab riigikogu valitsuse ettepaneku kohaselt andma mandaadi kõigi meie rahvusvaheliste sõjaliste operatsioonide jätkamiseks. Loeksin väga kiiresti need operatsioonid ette, et tekiks kujutelm, kus me praegu oleme. Iga operatsiooni puhul ma nimetan, kui palju meil seal praegu võitlejaid on. Need mandaadid, mida me taotleme, on alati viie-kuue mehe võrra suuremad, et säiliks teatav paindlikkus.

Väga kiiresti siis nimetan. Liibanonis on meil kaks missiooni, kõige suurem välismissioon – 38 meest on jalaväerühm, kes tegutseb seal ÜRO rahuvalvega, ja UNTSO, mis on relvastamata vaatlejate missioon, kes tegutseb mõlemal pool piiri – Iisraelis ja Liibanonis, kus on meil kolm meest.

Siis oleme Malis kahes operatsioonis: üks on ÜRO operatsioon MINUSMA kolme mehe ja naisega, ning EUTM Mali, mis on Euroopa Liidu missioon, kus me oleme instruktoritega nelja võitlejaga.

Siis edasi, Afganistani operatsioon Resolute Support, Nato operatsioon, kus me oleme viie võitlejaga. KFOR Kosovos kahe võitlejaga.

Iraagis on meil kaks operatsiooni: üks on instruktorite missioon, kus me oleme ühe instruktoriga – plaanis on seda missiooni vähemalt ühe võitleja võrra suurendada – ja ameeriklaste juhitud Inherent Resolve, kus meil on seitse võitlejat.

Samuti oleme Vahemerel Euroopa Liidu laevastikumissiooniga Sophia, kus meil on Hispaania fregatil kaks võitlejat, kaks meedikut, sõjaväemeedikut.

Ja lisaks me taotleme mandaati kahele missioonile, mille puhul võitlejad, sõdurid ja ohvitserid ei lähe riigist välja, vaid on nn valmisolekumandaat, st nad ei asu kuskil välismaal, vaid peavad olema meie poliitiliste kokkulepete järgi Eestis valmisolekus. Üks on NRF, mis on NATO Response Force, kelle puhul me räägime 200 mehest, ja teine on Suurbritannia ekspeditsioonikorpus JEF [Joint Expeditionary Force – toim.], kus me räägime 20 mehest. Aga ma kordan veel, et nad ei ole kuskil väljas, vaid teatavas valmisolekus.

Lõpetuseks, me taotleme 50 sõduri ja ohvitseri jaoks mandaati esmakordseks panustamiseks, kus ei ole taga ühtegi konkreetset üksust, ühtegi konkreetset sõdurit ja ohvitseri, aga see on võimalus häda korral, kriisi korral kasutada n-ö esmakordseks võitlejate väljasaatmiseks sellist mandaati. Me pole seda kordagi kasutanud, sest enamasti me kasutame muidugi traditsioonilist riigikokku minekut mandaadi pikendamiseks. Aitäh!

 

 

Juhataja

Nüüd on võimalus küsimusteks. Öelge palun oma nimi, väljaanne ja kellele on küsimus suunatud. Küsime mikrofoni.

 

 

Küsimus

Hetlin Villak, Kanal 2 „Reporter“

Küsimus peaministrile. Oskate te öelda, kui palju mõjutab nüüd see ID-kaartide teema riigiametite tööd juhul, kui peaks käivituma must stsenaarium?

 

Jüri Ratas

Aitäh! Kõigepealt, me riigina teeme kõik selleks, et oma inimestest hoolida, märgata ja neid abistada ning anda võimalikult konkreetset infot. See on minu palve ka kõikidele ametkondadele. Loomulikult on ID-kaardiga seotud ka väga palju meie teatud ametkondade igapäevast tegevust. Kõige sagedamini me mõtleme võib-olla meditsiinile, tervisele. Selle kohta anti meile täna ülevaade kabinetinõupidamisel ja selle kohta antakse meile täiendav ülevaade täna, kui me alustame kella kolmveerand kolmest uuesti oma kabinetinõupidamist.

Kas riik peab olema valmis mustaks stsenaariumiks? Me teeme kõik selleks, et seda musta stsenaariumi ei juhtuks. Nagu ma ütlesin, kindlasti minu toetus nendele spetsialistidele, kes on töötanud ja töötavad iga tund, iga minut selle nimel, et see küsimus lahendada, aga riik peab olema kõigiks stsenaariumiteks valmis. Ja tegelikult 4. septembrist alates ma isiklikult käisin näiteks Sotsiaalministeeriumis ja nägin, kuidas vastava ala avalike suhete inimesed, vastava ala spetsialistid, kes iga päev tegelevad ja suhtlevad meditsiinisektoriga, suhtlevad perearstidega, kuidas valmistada ette – kui juhtub must stsenaarium –, et see sektor oleks valmis meie kodanikke teenindama kõige parema kvaliteediga.

 

 

Küsimus

Hetlin Villak, Kanal 2 „Reporter“

Ma küsiksin jätkuküsimuseks siia. Kaks riiki – Slovakkia ja Austria – on oma sertifikaadid sama turvanõrkuse tõttu juba peatanud. Miks Eesti ei ole seda teinud?

 

Jüri Ratas

Eks iga riik peab seda ise kaaluma. Tõsi on ju see, et kui me vaatame, kui palju erinevaid teenuseid on meie ID-kaardi peale ehitatud ja kui palju me ka ühiskonnana, indiviididena neid teenuseid kasutame, siis need võrdlused on selles mõttes võrreldamatud, et Eestis kasutatakse e-lahendusi, ID-kaardi lahendusi, mobiilse ID lahendusi palju-palju rohkem. Ja see on, ma arvan, väga kiiduväärt. See on aidanud Eestil olla väga avatud. Samas, kõik meie e-lahendused on olnud väga kõrge usaldusega.

Kui te küsite, kas laua peal on hetkel see, et kas ka Eesti võiks peatada, nii nagu on näiteks Slovakkia seda teinud, siis ma arvan, et kõiki stsenaariume me peame mitte ainult iga päev, vaid sagedamini kui kord päevas kaaluma.

 

 

Küsimus

Anna-Maria Makko, TV3

Tänane Postimees kirjutas väga pika ja põhjaliku artikli sellest, kuidas e-ehmatusest võib saada e-häving ja halvimal juhul võib meid põhimõtteliselt juba homme või laupäeval tabada rünnak. Kui nüüd algselt tehti see suur kriisi pressikonverents, siis kas põhimõtteliselt võib täna õhtul või homme hommikul tulla ka mingi erakorraline pressikonverents, kus siiski öeldakse, et sertifikaadid suletakse ja olemegi rünnaku all?

 

Jüri Ratas

Ma ütlesin 5. septembril – sellelsamal pressikonverentsil, millele te viitate –, et tegemist on seni kõige tõsisema häirekellaga meie ID-kaardi toimimises. See lause kehtib ka täna – see on kõige tõsisem häirekell. See, et anda meie ühiskonnale võimalikult avatud, selge ja konkreetne sõnum, on meie põhiseisukoht, millest me hetkel samamoodi kinni hoiame. Ma arvan, et see, et Eesti elanikele anda konkreetne sõnum välja, kuidas riik läheb edasi, on hästi oluline.

Ma olen tänulik ajakirjandusele. Te näete, et iga päev, ma ütleksin, et võib-olla isegi iga tund tuleb uut infot. Ja seda kindlasti nii RIA, PPA kui ka valitsus annab teada, samuti täna peale meie kabinetinõupidamist.

 

 

Anna-Maria Makko, TV3

Aga kas Eesti inimesed peaksid siis olema mures? Mis on see teie sõnum?

Rahustate neid? Inimesed on juba PPA ametites järjekordades, vaikselt hakkab juba paanika tulema.

 

Jüri Ratas

Jah, ma arvan, et need on olulised signaalid ja nende küsimustega me kindlasti ka täna kabinetinõupidamisel tegelesime ja tegeleme. Ma tahan, vastupidi, Politsei- ja Piirivalveametit selles mõttes tunnustada, et ka nemad töötavad, ma arvan, päris viimasel piiril. Küsimus ei ole hetkel võib-olla niivõrd inimressursis kui selles, kas meil on need infotehnoloogilised võimalused, et me saame oma ID-kaarte piisavalt kiiresti uuendada, olgu see kauguuendamise teel või PPA kontorites. Ma usun, et PPA on lähiajal valmis andma välja info selle kohta, kuidas ta oma kontorite aega veel pikendab, kuidas me läheme vastu eelolevale nädalavahetusele, kuidas me inimesi informeerime näiteks ka kaubanduskeskustes. Ma arvan, et kõik need võimalused on arutelu all ja neid me kaalume väga tõsiselt.

Kas inimesed peavad olema paanikas? Ei, Eesti inimesed hetkel paanikas olema ei pea.

 

Juhataja

Kuna rohkem küsimusi ei ole, siis on pressikonverents lõppenud. Suur tänu kõigile!

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-