Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 20. november 2008

20.11.2008 | 15:56

Uudis
    • Jaga

Vabariigi Valitsuse pressikonverents
Neljapäev, 20. november 2008. a

Juhataja, Liina Lepik
Tere, head ajakirjanikud! Nagu te näete, on täna ministrite rivi laua taga tõeliselt pikk. Ja meil on laua taga, ma loodan, et erinevus on märgatav, ka peaministri vari ja algatuseks annangi sõna temale, et rääkida sellest, mida valitsus täna arutas.

Peaministri vari Raido Neemre
Aitäh! Kõigepealt ma tahaks öelda aitäh kõikidele töövarjudele. Iga aastaga on töövarje aina rohkem. Asume asja juurde ehk valitsuse istungi juurde. Istungist edasi.

Digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest räägib Jüri Pihl meile. Sotsiaalse kaitse ja kaasatusest teeb ülevaate Maret Maripuu ning põlevkivitööstusega seonduvast räägib meile Jaanus Tamkivi. Ning mis meil valitsuses kõige tähtsamaks osutus.

Valitsus andis heakskiidu eelnõule, mille kohaselt pikendatakse Iraagi palve esitamise korral Eesti kaitseväe kasutamise tähtaega Iraagis 2009. aasta 31. detsembrini. See tähendab, et uuest aastast muutub Iraagi operatsiooni õiguslik alus. Kui seni viibisid koalitsiooniväed Iraagis ÜRO Julgeolekunõukogu mandaadi alusel, siis tulevast aastast hakkavad väed viibima Iraagi valitsuse koalitsioonis jätkuvalt riikide vahel sõlmitud vägede staatuslepingu alusel.

Iraagi missiooni pikendamise peab heaks kiitma ka Riigikogu. Riigikogu volitus lubaks jätkata kaitseväe osalust Iraagi koalitsiooni ja NATO väljaõppemissiooni koosseisus kokku kuni 40 kaitseväelasega. Hetkeseisuga teenivad julgeoleku tagamise operatsioonil Iraagis 34-liikmeline kerge-jalaväerühm. Eesti kontingendi ülem rahvusvahelise koalitsiooni koosseisus ning kolm staabiohvitseri Iraagis paiknevad NATO väljaõppemissiooni koosseisus.

Rahvusvaheliste jõudude ja Eesti eesmärgiks on toetada Iraagi seaduslikku valitsust julgeoleku ja stabiilsuse tagamisel Iraagis. Julgeolekuolukorra paranemine ning Iraagi politsei ja sõjaväe suurenenud võime oma riigi territooriumi kontrollida ning seal turvalisust tagada annab võimaluse rahvusvaheliste vägede ümberkorraldamiseks, milles Eestil on oluline roll.

Teiseks, valitsus otsustas välja anda Eesti Vabariigi kodaniku Ameerika Ühendriikidele. Ja ma annaksin nüüd sõna teistele ministritele. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Nii nagu peaministri vari ütles, oli täna mitmel ministril olulisi teemasid ja alustame keskkonnateemadega. Palun, Jaanus Tamkivi.

Jaanus Tamkivi
Aitäh! Lugupeetud ajakirjanikud! Täna Vabariigi Valitsus kinnitas investeeringute kava, mis puudutab põlevkivitööstuse nõuetele mittevastavate prügilate korrastamist. Jutt käib poolkoksi prügimägede sulgemisest aastatel 2008-2013. Investeeringu kogumaht on 850 miljonit krooni, mis on väga tõsine summa. Sellest summast läheb 750 miljonit Kohtla-Järvele ja 100 miljonit Kiviõli poolkoksi prügimäe sulgemiseks.

Kohustus nende prügimägede sulgemiseks on meil võetud teatavasti liitumislepinguga - nõuetele mittevastavad prügilad peavad olema järgmise aasta 16. juuliks põhimõtteliselt suletud. Sel teemal saame küll natukene pikendust, aga tegevus peab kindlasti meil nendel prügimägedel käima.

Tegemist on väga suurte töödega, kuna tegemist on suurte maa-aladega ja suurte mahtudega. Midagi väga keerulist seal ei ole, need prügilad kaetakse vettpidava kihiga, ümbritsetakse veekindla piirdega ja pärast siis veetakse peale veel kasvupinnas ja need prügilad haljastatakse. Sellisel kujul nad muutuvad vihmavetele ja pinnasevetele kättesaamatuks ja see keskkonnareostus saab seal likvideeritud.

Nagu ma ütlesin, tegemist on olulise teemaga ja just nimelt ta on jäänud nüüd riigi kohustuseks selletõttu, et need prügilad paiknevad täna jätkuvalt riigiomandis oleval maal ja nad on meile pärandatud kunagistest ettevõtetest, põlevkivitööstuse ettevõtetest, kes ammugi on juba läinud pankrotti ja oma tegevuse lõpetanud. Kohustus need prügilad sulgeda on riigil. Hanked kuulutatakse välja, tööde täpne hind selgub loomulikult pärast seda, kui on hangete tulemused käes ja on selge, mis need tööd tegelikult maksavad.

Loodame, et tänase ehitusturu tingimustes saame ka mõnevõrra odavamalt läbi kui need numbrid, mis ma siin ütlesin, aga kindlasti sinna suurusjärku nad umbes jäävad.

Ja siis üks teema, mis puudutab keskkonnaministeeriumi ja mille vastu on ka juba ajakirjanike poolt huvi tuntud, puudutab Rävala puiestee 8 maja kunagist müüki ja nende tagatisrahade teemat, mis on kohtus läbinud esimese astme kohtu ja teise astme kohtu. Mõlemad kohtuotsused ütlevad seda, et riigile kunagi makstud tagatisraha tuleks pakkujale tagastada, pluss siis veel intressid selle aja eest, millal see raha oli riigi käes väidetavalt ebaseaduslikult. Täna valitsus otsustas selle raha eraldada ja need summad pakkujale tagasi maksta koos intressidega, mis kohus on välja mõistnud ja ilmselt riigi poolt edasikaebamist Riigikohtusse ei tule, kuna advokaatide analüüsid näitavad, et praktilist lootust Riigikohtus seda kohtuasja võita enam ei ole ja tuleb leppida selle olukorraga, mis on kujunenud.

Kuid see väljend, et leppida selle olukorraga, ei ole päris nii, kindlasti me üritame omalt poolt ka veel selgust saada, miks selline olukord siis ikkagi kujunes, kuidas juhtus olukord, et see tagatisraha, mis tagati oksjonile tulles, nüüd ikkagi tuleb riigil tagasi maksta, pluss veel lisaks intressid. Selles ajaloos on väga palju kummalisi ja segaseid fakte ja selles tuleb ikkagi üritada selgust saada, mis tegelikult toimus. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Nüüd sõna Jüri Pihlile.

Jüri Pihl
Tere päevast! Valitsus saatis parlamenti isikut tõendavate dokumentide seaduse, konsulaarseaduse ja karistusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise eelnõu, mis ühe olulise muudatusena määratleb riigi monopoli ja vastutuse digitaalset isikutuvastamist võimaldavate sertifikaatide osas.

Sisuliselt tähendab see riigi garantiid, et isik, kellel digitaalne dokument on väljastatud, on ikka tõesti sama inimene. See tähendab, et riik tagab ühese ja turvalise isikuvastutuse nende avalike e-teenuste puhul, kus tuleb kontrollida isiku samasust riigi poolt väljastatud sertifikaadi alusel, näiteks e-hääletamisel. Praegu on kasutusel vaid üks riiklik dokument, mis võimaldab elektroonilises keskkonnas isikusamasust kontrollida ja selleks, nagu te kõik teate, on ID-kaart. Samas on tehnoloogia areng toonud igapäevasesse ellu M-id ja tulevikus ilmselt ka veel erinevaid platvorme digitaalmaailmas toimimiseks.

Seetõttu tuleb riigil infotehnoloogia kiire arenguga sammu pidada ning arvestades inimeste huvi e-teenuste vastu, tuleb digitaalseks isikutuvastuseks leida täiendavaid võimalusi. Eelnõu eristab senisest selgemat kahte olulist toimingut, esmast isiku tuvastamist ehk isiku identiteedi loomist riigi jaoks ja isikusamasuse kontrollimist, mis toimub juba esmase isiku tuvastamise andmete põhjal igapäevaliselt.

Eelnõu täpsustab senist isikutuvastuse korda, kehtestab digitaalsete dokumentide kasutuselevõtuks vajaliku õigusliku regulatsiooni ning näeb ette erijuhud dokumentide taotlemisel. Ja eelnõu sätestab korra digitaalse isikutunnistuse väljastamiseks, ID-kaardi kõrvale tekib uus dokument ehk digitaalne dokument, mis võib olla ka mul füüsilisel kandjal. Neid võib olla ka mitu. Tegemist on dokumendiga, mida saab kasutada üksnes digitaalseks isikutuvastamiseks.

Digitaalne isikutuvastus ei asenda praegust ID-kaarti, sellele kantakse digitaalset tuvastamist ja allkirjastamist võimaldavad sertifikaadid, kuid ei lisata fotot ega muid isikuandmeid, mis on füüsilisel dokumendil ehk ID-kaardil.

Digitaalse isikutunnistuse mõte on luua täiendav võimalus e-teenuste kasutamiseks olukorras, kus tavalist ID-kaarti pole. Näiteks juhul, kui ID-kaart on kaotsi läinud, kuid inimesel on tarvis kiiresti e-keskkonnas isikut tõendada ja vajalikke toiminguid teha. Kui tavakorras saab ID-kaardi kätte kuni 30 päeva, siis isikutunnistus digitaalne valmib ootetööna. Ja digitaalse isikutunnistuse väljastab KMA ning seda on välisriigis viibides võimalik taotleda ka Eesti välisesinduste kaudu.

Riigilõiv on 250 krooni ja samuti jäävad eksisteerima ilma riikliku tuvastuseta digitaalallkirjastamist võimaldavad sertifikaadid, mis käibivad eraõiguslikes suhetes vastastikuse aktsepteerimise korral. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Ja lõpetuseks sõna sotsiaalministrile. Palun.

Maret Maripuu
Aitäh! Head ajakirjanikud! Enne, kui ma lähen tänase punkti juurde, tahan ma tutvustada oma kahte varju juhuks, kui te tahate nende käest küsida, mis sotsiaalministeeriumis toimub. Mul on hea meel tutvustada Eva-Lota Volmerit Tartust ja Maarja-Liisa Sultsi Vändrast. Nad on seal taga olemas ja valmis vastama küsimustele.

Juhataja
Üks hetke, Jüri Pihl tutvustab ka.

Jüri Pihl
Mul on ka vari, Sakust Anna Lutter. Nii et kindlasti kõik sisejulgeolekut puudutavad küsimused, mis teile on jäänud arusaamatuks, ka selle digitaalallkirjaga ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtmisega seotud küsimustele suunaga tulevikku saab tema kindlasti teile paremini selgitada.

Juhataja
Aitäh! Palun, Maret Maripuu.

Maret Maripuu
Valitsus kiitis täna heaks sotsiaalse kaitse ja kaasatuse riikliku aruande aastateks 2008-2010. Kooskõlas Lissaboni strateegiaga peavad Euroopa Liidu liikmesriigid Euroopa Komisjonile esitama sotsiaalse kaitse ja kaasatuse riikliku aruande aastateks 2008-2010.

Euroopa Liidu liikmesriigid on kokku leppinud ühises eesmärgis – kõikide inimeste võrdne võimalus osaleda täisväärtuslikult ühiskonna elus, sealhulgas töötada ja olla majanduslikult aktiivne. Liikmesriigid on ühel meelel, et peab toetama majanduskasvu, rohkemate ja paremate töökohtade loomist. Samuti peab looma paremad võimalused kõikide inimeste osalemiseks poliitikate kujundamisel ja elluviimisel. Ja lähtuvalt sellest suurest üldisest eesmärgist oleme me vastu võtnud aruande kaheks järgnevaks aastaks ja määratlenud need tegevused, et vähendada vaesust ja võidelda tõrjutuse nimel.

Viisid, kuidas neid püstitatud eesmärke saavutada, saab liikmesriik ise valida ja Eesti on seekord keskendunud erinevate teenuste laiendamisele. Peale selle aruande esitamist saab ka Euroopa Komisjon jagada soovitusi, kas ja kuidas seda süsteemi paremaks muuta. Meie vastav riiklik aruanne valmis koostöös riigi kohalike omavalitsuste ja kolmanda sektoriga ning koostöö tulemuses jõudsime me ühisele arusaamisele, et parim kaitse vaesuse ja tõrjutuse vastu on see, kui inimestel on töökoht ja ta saab tööl käia.

Peame oluliseks rõhutada haridust kui investeeringu olulisust ja haridust kui vaesuse ennetamise ühte olulisemat tegurit. Ja loomulikult tervis kui kõige olulisem ressurss, mis meil on. Samuti oli üks oluline lõik, mis me välja tõime, et me peame sotsiaalset tuge pakkuma neile, kes ei saa tööga endale ise sissetulekut teenida.

Millised on need eesmärgid ja tegevused, et inimesed saaksid aktiivselt ühiskonnaelus osaleda, tööl käia ja tuleksid hästi toime? Nimetaksin siin mõned, mis me oleme pidanud vajalikuks välja tuua. Pikaajaliste töötute ja kaua tööturult eemal olnute abistamine, et nad endale uue töö leiaksid. Siin me tahame kasutada senisest individuaalsemat lähenemist juba sellest hetkest peale, kui inimene tööd otsib.

Lastega perede vaesuse ja tõrjutuse ennetamiseks ja leevendamiseks peame oluliseks tutvustada ja edasi arendada paindlikke töövorme, et nad saaksid paremini pereelu ühildada, nagu kaugtöö, renditöö, osaajaga töö ja täiustada ka siis lapsehoiuteenuse võimalusi siin juba eelmise projekti raames sai mitmeid tegevusi tehtud ja üheks heaks näiteks tooksin Emmaste Kaugtöökeskuse, mis Hiiumaale on loodud.

Samuti peame väga oluliseks puuetega inimeste aktiivses ühiskonna- ja tööelus osalemise toetamiseks arendada välja puuetega inimeste rehabilitatsioonisüsteemi ja iseseisvat toimetulekut. Ka siin on juba eelmise projektiga tehtud Saaremaal üks hea algatus, mille teostas MTÜ Saarpiko, on loodud laste mängutuba „Mürake“, kus pakutakse päevahoiuvõimalusi puuetega lastele, aga seal on ka loodud töökohti puuetega inimestele.

Samuti astume samme, et pakkuda vanemaealistele rohkem töötamise võimalusi ning kujundataks eakate hooldusasutuste võrgustik, et siis tõesti pakkuda hooldusteenuseid neile, kes seda vajavad. Ja aruande elluviimine on juba praegu sisse kirjutatud erinevatesse strateegiatesse ja kontseptsioonidesse ja ka seadustesse ning tegevusi suurel hulgal finantseeritakse läbi struktuurifondide, mis uuel aastal uue perioodiga lahti lähevad. See oli siis kõik.

Juhataja
Aitäh! Ja nüüd küsimuste kord. Ma annan kohe mikrofoni edasi. Palun öelge oma nimi, väljaanne ja siis küsimus.

Vahur Lauri, Aktuaalne Kaamera
Küsimus peaministri varjule. Mida teie arvate kaitseväeteenistusse minekust ja sellest, kas te tahaksite ka kunagi minna missioonisõduriks mõnda kaugele maale, kuskile kõrbe?

Peaministri vari
Aitäh! Ma arvan, et kaitseväkke minek on iga noore eestlase kohustus oma riigi püsima jäämise nimel. Iga noor peaks selle läbima üks kord elus vähemalt. See, kus paljud noored ei taha minna kaitseväkke põhjusel, et nad arvavad, et aasta läheb lihtsalt raisku, ma arvan, et nad sügavalt eksivad. Eestile on vaja kaitsevõimet.

Aitäh!

Vahur Lauri, Aktuaalne Kaamera
Teine küsimus oli mul ka.

Peaministri vari
Missioonil osalemine. Ma arvan, et kui ma oleksin professionaalne sõjamees, siis ma kindlasti tahaks seal osaleda. Hetkel ma ei oska sellele küsimusele vastata, sest ma ei ole seda. Eks elu näitab.

Juhataja
Aitäh! Järgmine küsimus.

Toomas Toomsalu, BNS
Ma tahan küsida Iraagi missiooni pikendamise kohta. Praegu on olukord, kus ametlikku kutset seal osalemiseks ei ole. Mis näiteks saab siis, kui Iraagi parlamendis jääb lepe venima ja tekib niisugune olukord, kus Eestil ei ole võimalik 1. jaanuarist alustada missiooni?

Juhataja
Ma annaksin nüüd sõna peaminister Andrus Ansipile.

Andrus Ansip
Meil on olemas Iraagi esialgne kutse ja selle esialgse kutse põhjal me algatame oma siseriiklikke menetlusi selleks, et pikendada meie missiooni Iraagis veel aasta võrra.

Juhul, kui esialgsele kutsele ei järgne parlamendi heakskiitu saanud Iraagi ametlikku kutset ja ei järgne ka ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni, siis Eesti kaitseväe esindusel puudub seal riigis viibimiseks õiguslik alus ja järelikult missiooni jätkata ei saa.

Ehk siis emb-kumb, kas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon või Iraagi valitsuse ametlik
kutse peavad olema aluseks.

Juhataja
Aitäh! Rasmus, küsimus, ma annan sulle mikrofoni.

Rasmus Ruuda, BNS
Küsimus keskkonnaministrile Rävala puiestee kinnistu osas. Mida see edasi uurimine tähendab, kas asjad lähevad edasi politseile, näiteks ja miks seda uurimist ei ole varem juba alustatud?

Jaanus Tamkivi
Aitäh! See eelkõige tähendab seda, et me viime läbi veel täiendava ametkondliku juurdluse selles osas ja võib-olla siis ka pöördume edasi juhul, kui selleks vajadus tekib.

Miks seda siiamaani ei ole tehtud? Siiamaani käis edasi kohtuvaidlus ja oli lootus, et riik suudab sealt ilma nende summade väljakäimiseta väljuda. See paraku nii ei läinud. Raha, nagu ma ütlesin, tuleb tagasi maksta. Ja eks me siis tegele sellega ministeeriumi siseselt edasi.

Juhataja
Aitäh! Kas on veel, palun, küsimusi? Siin ees, palun. Aitäh!

Agnes Ojala, Eesti Päevaleht
Härra Andrus Ansip, ma küsiksin teilt kui Reformierakonna esimehelt. Eile tegi Reformierakond avalduse, et parlamendi otsus enda palka külmutada on korruptiivne. Kas te nõustute sellega? Aitäh!

Andrus Ansip
Põhiseadus näeb ühemõtteliselt ette, et parlamendi istuv koosseis oma palga temaatikat ei käsitle ja sellele on tähelepanu juhtinud ka Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves.

Põhiseaduses ei ole kirjas midagi taolist, mida praegu mitmed juristid väidavad, et see punkt puudutab ainult palga suurendamist parlamendi poolt iseendale ja ei puuduta palkade vähendamist. On ütlematagi selge, et palkade vähendamine näiteks nullini võiks tähendada sisuliselt ka riigipööret.

Ehk siis see on kõik üks suur hindamise küsimus, mis ulatuses võiks parlamendi koosseis iseenda palkasid külmutada või vähendada. Suurendamine minu silmis on küll absoluutselt välistatud. Kuid see vähendamine - sisuliselt ka külmutamine tähendab vähendamist, kui inflatsioon on, oletame 10%, kui palgad külmutatakse, siis reaalpalk väheneb 10% - mis ulatusest alates palga vähendamine tähendab seda, et teatud Riigikogu liikmed ei suuda enam oma peret ülal pidada sellest palgast, mis on vähendatud ja on sunnitud Riigikogust lahkuma?

Ei saa pidada loomulikuks seda, et Riigikokku jäävad ainult need, kes palgast üleüldse huvitatud ei ole. Seega see on väga oluline pretsedendi loomine. See on grammatilises mõttes kindlasti vastuollu minek põhiseadusega. Taolisi samme tuleb astuda kõike läbi kaaludes enne nende astumist.

Põhimõtteliselt olen ma nõus Vabariigi Presidendiga, kes leiab, et parlamendil iseenda palga otsustamine ei ole põhiseadusega lubatud.


Juhataja
Teine küsimus, palun.

Agnes Ojala, Eesti Päevaleht
Marko Rudi, kes otsustati nüüd välja anda - talle esitati süüdistus neljas episoodis ja kahes otsustas kohus, et võib anda välja. Mis tagab temale selle, et kui ta USA-sse välja antakse, siis tema üle nende kahe episoodi osas ei peeta kohut? Kas on mingi kaitse Eesti kodanikule selles osas?

Andrus Ansip
Olen veendunud selles, et Ameerika Ühendriikides kohtupidamine saab olema õiglane, Ameerika Ühendriigid kujutavad endast õigusriiki.

Kuna kõik tõendid, uurimismaterjalid asuvad Ameerika Ühendriikides ja Harju maakohus on leidnud, et puuduvad õiguslikud vastuväited Marko Rudi väljaandmiseks Ameerika Ühendriikidele, siis oli alus Vabariigi Valitsusel just nimelt otsust langetada sellisena, et Marko Rudi antakse õiglaseks kohtupidamiseks Ameerika Ühendriikidele välja.

Aga Jüri Pihl võib kommenteerida lähemalt.

Jüri Pihl
Ma ei tahaks konkreetset juhtumit kommenteerida. Härra peaminister ütles, et Ameerika on õigusriik ja kui Eesti nõustus kahe punktiga, siis kindlasti vaadatakse eelkõige neid kahte süüdistuspunkti ja teiste osas on probleemid seda seal menetleda, kuna Eesti riik ei ole selleks nõusolekut andnud.

Nii et menetlus toimub kõigi eelduste kohaselt selles osas, mille osas ta ka välja anti.

Agnes Ojala, Eesti Päevaleht
Kas mingid lepingud on seda reguleerinud?

Jüri Pihl
Jah, on olemas vastav Ameerika Ühendriikide ja Eesti vaheline leping. Ma ei tea, kuidas ta täpne nimetus on, kuid ta on ka ratifitseeritud, ta on uuendatud. Ta on üks esimesi lepinguid, mis vist 1923 või 1924 kokku lepiti, aga nüüd on uus versioon juba mõlemal pool kinnitatud, nii Eestis kui ka Ameerikas.

Juhataja
Aitäh! Siiri, palun.

Siiri Tibbing, Kalev Uudised
Küsimus sotsiaalminister Maret Maripuule. Täna valitsus otsustas täiendavalt eraldada riiklikku toimetulekutoetust. Kui suur on selle aasta, 2008. a eelarves riiklike toimetulekutoetuste vahendite summa ja milline on ta järgmise aasta toimetulekuvahenditest? Või eksin ma milleski?

Maret Maripuu
Me andsime täiendavat toimetulekutoetust nendele omavalitsustele, kes taotlesid ja kellel esialgne summa oli otsa saanud. Praegusel hetkel ma peast ei julge öelda seda täpset arvu, numbrit, mis eelarves kirjas on. Aga selle saab pärast täpsustada.

Siiri Tibbing, Kalev Uudised
Kunagi ma seda küsimust teie käest uurisin, siis oli juttu, et järgmise aasta eelarves riikliku toimetulekutoetuse summasid ei suurendata.

Maret Maripuu
Jah, sest et meil on erinevatel omavalitsustel olemas ka varasematest aegadest jäänud jäägid. Aga nii, nagu ka selle otsuse puhul, et kõigil, kellel on põhjendatud taotlus, siis valitsus eraldab juurde.

Siiri Tibbing, Kalev Uudised
Aga kas pole selle majanduslanguse taustal karta, et ikkagi järgmise aasta eelarves on neid vahendeid rohkem vaja?

Maret Maripuu
Meie oleme praegusel hetkel teinud hinnangu nende prognooside järgi, mis meil see teadmine on olemas, aga toimetulekutoetust on kõigil õigus saada ja siis, kui on vaja, me eraldame täiendavaid vahendeid.

Juhataja
Aitäh! Kas on veel, palun, küsimusi? Elo.

Elo Mõttus, Kanal2
Küsin palkade kohta, aga ühe eelnõu kohta, mis Riigikogus valmib, mille järgi hakataks kõigi Eesti riigi tähtsamate juhtide palku arvutama presidendi palga järgi ja tõstetakse ka ümber need erinevad palgad presidendiga ühele tasandile näiteks peaministril. Kuidas teie hindate, kas selline eelnõu praegu tundub mõistlik või on teil mingi teine arvamus?

Andrus Ansip
Millestki peab ju lähtuma ja lähtuda keskmisest palgast ilmselt ei ole väga õige ja ka väga otstarbekas, kuna need käärid kuuekordset keskmist palka saavate inimeste ja nende inimeste vahel, kes ei saa keskmist palka, lähevad järjest suuremaks.

Aegu tagasi, kui selline süsteem Eestis kehtestati, tundus see päris õiglasena, kuid praegu me näeme seda, et paljudes riikides näiteks parlamendi liikme palk on keskmise palgana väljendatuna kaks keskmist palka või veelgi vähem.

Keskmised palgad Eestis on väga kiiresti kasvanud ja seetõttu nii mitmekordne keskmine palk on ebaõiglane ja selline praegune süsteem tuleb ära muuta. Kui hakatakse määrama ühe isiku palka ja teiste kõrgemate ametikandjate palgad saavad olema seotud mingi koefitsiendiga presidendi palgast, siis see võiks olla töötav süsteem küll.


Juhataja
Rahvusringhäälingust Indrek ja siis Sven.

Indrek Kiisler, Rahvusringhäälingu Raadio Uudised.
Reformierakond esitas eile järjekordsed teesid, kuidas Eesti majanduslangusest üle aidata. Kas te ootate nüüd mingeid konkreetseid vastuseid koalitsioonipartneritelt? Näiteks IRLi peasekretär ütles meie uudistele äsja, et nemad ootavad, et peaminister istuks koos nendega laua taha maha ja hakkaks neid asju lõpuks arutama.

Andrus Ansip
Jah, muidugi võiks arutada nendega neid ettepanekuid, kes tunnevad, et asjad vajavad arutamist. Kui me näiteks vaatame paindlikku tööjõuturgu ja mõtleme, mis selle tööjõuturu paindlikuks peab muutma, siis me peame nimetama kindlasti Riigikogu menetluses olevat töölepinguseadust. Ma arvan, et arutelud selle seaduse eelnõu üle on kestnud juba pikalt. Halb on, et need arutelud algasid väga kehva diskussiooniga ehk siis diskussiooni ei olnudki, tambiti eelnõu maa sisse ja andmata endale aru, et tegelikult tambitakse maa sisse Eesti konkurentsivõimet.

Alles hiljem järgnes tampijatel teadmine, et kõikvõimalikes raportites, mis Eesti tööturupaindlikkust kirjeldavad, asub Eesti seal nimekirjade päris lõpus, näiteks Doing Busness´i, s.o Maailmapanga raporti järgi on Eesti tööturu paindumatusega 181 riigi hulgas alles 163. koht. Uut töölepinguseadust läheb Eestile vaja kui värsket õhku.

Nii et paljudes küsimustes tuleb otsustavamalt edasi minna, arutelud on juba toimunud. Me võime ka töölepinguseaduse puhul muidugi arutada seda, et kas me tahame jõustada seda seadust aasta pärast või saaksime jõustada juba 1. juulist või veelgi varem aastal 2009.

Arutelud põhimõtteliselt nende punktide üle, mida Reformierakond eile jälle kord meelde tuletas, on olnud küllalt sügavad ja kestnud kaunis pikalt. Nii et oleks vaja tegusid, tegusid oleks vaja. Kõige rohkem selle sama töölepinguseaduse osas.

Juhataja
Aitäh!

Indrek Kiisler, Rahvusringhäälingu Raadio Uudised
Kas need teesid jäävad siis nagu lihtsalt seisma praegu või ikkagi saate kokku või arutatakse või kuidas tegudeni jõuda?

Andrus Ansip
Ma usun, et arutelu toimub ka Rahvusringhäälingu vahendusel, nii et arutelud toimuvad kogu aeg. Kindlasti me arutame neid punkte nii koos kui ka eraldiseisvana koalitsioonis. Need arutelud olemata ei jää, selleks need teesid esitataksegi erinevate erakondade poolt, et järgneks arutelu ja järgneksid ka teod. Kuid meie ettepanekutes on ju põhimõtteliselt rõhk nendel tegevustel, mille edasilükkamine oleks patuasi.

Indrek Kiisler, Rahvusringhäälingu Raadio Uudised
Ma küsin sotsiaalministrilt, kas uue töölepinguseaduse jõustumine 1. juulil 2009 või isegi 1. jaanuaril 2009, on see reaalne?

Maret Maripuu
Töölepinguseaduse jõustumine 1. jaanuaril 2009 ei ole reaalne, aga jõustumine 1. juulil 2009 on reaalne, kui Riigikogu sellise ettepaneku heaks kiidab.

Juhataja
Aitäh!

Sven Soiver, TV 3
Küsimus peaministrile. Ma tulen tagasi selle presidendi palga juurde, et mis oleks teie arvates kõige õigem viis seda presidendi palka määrata? Ja teine pool, mida ütleb teie poliitiline kogemus, kas selles osas on üldse võimalik kokkuleppele jõuda, sest kui Riigikogu palga osas vahepeal tekkis mõte, et kas mingi tarkade komisjon jne, jne, siis see idee suri päris kiiresti ära, sest kõigil oli oma arvamus, aga kompromissi ei paistnud.

Andrus Ansip
See otsus on Riigikogu liikmete langetada ja ma olen veendunud, et Riigikogu selle otsuse langetamisega saab ka hakkama. Ma ei tahaks hakata Riigikogule ette ütlema, kui suur peaks olema Vabariigi Presidendi palk, kuidas seda palka siis määratakse, sest see tähendaks kõige otsesemalt pakutud süsteemi silmas pidades ka seda, et ma ütleksin, kui suur peaks olema minu palk ja kuidas see tuleks määrata ja see küll kohane ei ole.

Sven Soiver, TV 3
Aga usute, et jõutakse kompromissile?

Andrus Ansip
Jõutakse kindlasti.

Juhataja
Aitäh! Elol on veel viimane küsimus, jah?

Elo Mõttus-Leppik, Kanal 2
Mul on veel samal teemal täpsustav küsimus. Ütleme, et natuke muudetaks nende nö erinevate tähtsate ametikohtade palgaskaalasid, seda te peate õigeks, et näiteks tõesti siin Riigikogu esimees, peaminister, et nemad oleksid samal pulgal presidendiga?

Andrus Ansip
Täpselt sama vastus, mis eelmisele küsijale. Peaminister ei pea ise enda palka küll korraldama hakkama. See on Riigikogu pädevuses ja nii, nagu Riigikogu selle otsustab, nii ka õige on. Mina ei hakka ei endale ega Riigikogu esimehele palganumbrit küsima.

Juhataja
Aitäh! Ma rohkem käsi ei näe, siis pressikonverents on läbi. Aeg intervjuudeks.

Lõpp

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-