Valitsuse pressikonverentsi stenogramm 2.12.2004

Vabariigi Valitsuse pressikonverents
Neljapäev, 2. detsember 2004

Juhataja
Tere päevast, head ajakirjanikud! Alustame Vabariigi Valitsuse pressikonverentsiga ja alustuseks on sõna peaminister Juhan Partsil. Palun.

J. Parts
Tervist, lugupeetud ajakirjanikud, mul on rõõm teiega kohtuda! Nagu alati, ma annaks kõigepealt ülevaate valitsuse istungi aruteludest, siis vastan kõigile teie küsimustele. Valitsusel oli kõigepealt mitu seaduse eelnõu, mis iseenesest kindlasti ajalehe esikülgedele ei pääse, aga nad on olulised.

Riigipiiri seaduse muutmine puudutab teatud detaile ja suhteid kaitseväeteenistusega. Tööstusomandi õigusliku kaitse seadused, tagamaks muudatuste sisseviimist, mis on tulnud üldisest kontekstist. Tsiviilkohtumenetlused, halduskohtumenetlusseadustiku muudatused, mis on samuti vajalikud. Eesti ja Austraalia vaheline leping ja sellega seotud välismaalaste seaduse muudatus: Austraalia on kaugel, aga ta on mõneti teatav uuenduslik element. See on selline kahepoolne rahvusvaheline leping, mille järgi, kui isikul on tavaline turismiviisa, siis ta saab ka lühiajaliselt töötada selles riigis - nii Eesti inimesed kui ka vastupidi. Neid lepinguid võib tulla veel lähiajal riikidega, mis on meile vastuvõetavad.

Võru maavanema osas me ei teinud otsust, lihtsalt tahame arutada nüüd neid küsimusi kabinetis, kuna siin on olnud keskkonnaministril teatud pretensioone. Kuulame siis kabinetis ja vaatame, kuhu me selle aruteluga jõuame. Kehtestasime määruse, mille järgi on paigas see, kui vajadusel on piirivalvel täiendavaid jõudusid vaja, kuidas Kaitseliit saab seal osaleda, kuidas see koostöö saab olema korraldatud.

Oli veel määrus, mille järgi riik lõpetab erastatud ettevõtete võlgade tasumise. See on olnud teatud erastamise üks osa, aga nüüd selle määruse järgi, juhul kui erastamise käigus võlgade kuuluvus jäi ebamääraseks, oli oht, et riik neid maksab ja selles osas on ka riigi vastu mitmeid kohtuprotsesse. Me täpsustame seda seisu, milliste võlgade puhul riik ei taha võtta põhjendamata varalist vastutust.

Andsime kodakondsuse 328 inimesele. Kinnitasime uue teadus- ja arendusnõukogu koosseisu, millest natuke pikemalt. Me oleme täna selle ees, et teadus- ja arendusnõukogu senise koosseisu volitused lõppesid, täna kinnitasime uue. See on teatud mõttes suhteliselt strateegiline kogu, millele tegevusele on avalikkuse poolt vähe tähelepanu pööratud. Seal on ühelt poolt poliitiline juhtkond ministrite ja peaministri juhtimisel, aga seal on ka teadlased, ülikoolide ja ettevõtjate esindajad. Me kinnitasime täna selle 12-liikmelisena, nagu seadus ette näeb, kuid leidsime, et see teadus- ja arendusnõukogu vajab ka täiendamist inimestega, kes nö esindavad säästva arengu mõtlemist, aga see eeldab seadusemuudatust ja siis me täiendame seda nimekirja paari vastava ala asjatundjaga.

Praegu on ka parlamendis menetlus, mis suurendab teadus- ja arendusnõukogu pädevust, ennekõike just selles osas, et oleks ka ülevalt poolt otsustusi, kuidas me oma teadus- ja arendustegevusele riigi poolt suunatavaid ressursse eelistame, millistele valdkondadele. Aga need on sellised laiad, suured suuna määravad otsused. Nii et, ühelt poolt siis, kui seadus võetakse vastu, siis teadus- ja arendusnõukogu otsustuspädevus suureneb veelgi ja siis täna kinnitati uus koosseis, mis on riigi strateegilise arengu seisukohast kahtlemata tähtis otsus.

Me kiitsime ka heaks uuendatud konvergentsiprogrammi. See tihtipeale ei ole ka väga tähelepanu all, see on teatud kahekõne, dialoog Euroopa Liiduga, milline on meie rahandus- ja majanduspoliitiline hetkeseis, rahandus- ja majanduspoliitilised plaanid. Selle alusel Euroopa Liit ennekõike hindab meie finantsmajanduslikku seisu, meie arengukavasid, mis mõjutavad meie majandust. Pisut peatusime ka valitsuse hetkeseisul eurole üleminekul, kuna laupäevast saadik on kõigil inimestel võimalik osaleda euromüntide väljavalikul, siis see on väga tähtis ja inimeste jaoks võib-olla kõige tunnetatavam samm. Valitsus on ettevalmistustegevustega pidevalt tegelenud, nüüd järgmine neljapäev on meil kabinetis põhjalikum vahekokkuvõte ja ma arvan, et siis tahame ka avalikkusele anda selgemaid seisukohti ja selgemat nö teejuhti, kuidas ettevalmistused kulgevad ja millal tulevad otsustuskohad. Mingeid otsuseid pole selles osas veel kindlasti vastu võetud, see kõik kuulub järgmise ja ülejärgmise aasta sisse, millal see on üldse võimalik ja siis millal Eesti peab õigeks seda üleminekut. Ja on veel need küsimused, mis ma jätaksin oma kolleegidele, neid ma siin ise ei puuduta. Minu poolt kõik.

Juhataja
Täna võttis valitsus vastu ka eesti keele ja kultuuri akadeemilise väljaõppe programmi aastateks 2005-2010 ja sellest räägib lühidalt minister Maimets. Palun.

T. Maimets
Aitäh! Eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe programm on strateegiline dokument selle kohta, kuidas me tutvustame enda keelt ja enda kultuuri eelkõige kõrgkooli tasemel välismaal. Iga riigi ülesanne on võimalikult ennast hästi tutvustada, ka seda väikest keelt, nagu eesti keel, peab selgelt õpetama. Esimene eesti keele kõrgkooli tasemel õpetamine hakkas toimuma umbes 170 aastat tagasi juba Helsingi ülikoolis, kus hakati teadmisi andma selle keele kohta ja seal samas ka 1923 rajati esimene täislektoraat, mida luuletaja Villem Grünthal-Ridala ka juhtis. Täna on võimalik eesti keelt õppida 38s maailma kõrgkoolis. Kolmes neist maksab Eesti riik lektorile lektoritasu: see on Peterburis, Vilniuses ja Pariisis.

See on kogu tegevuskava, tõesti alates uute õpetuskeskuste avamisest - meil on mitme riigiga läbirääkimised praegu sel teemal - kuni nende õppurite toetamiseni stipendiumide ja sihttoetustega, kes eesti keele vastu huvi tunnevad teistes riikides. Samuti õppejõudude koolitus. Aeg-ajalt kutsume neid õppejõude Eestisse, korraldame konverentse ja teabepäevasid. Selline strateegia on nüüd aastani 2010 vastu võetud ja ma usun, et eesti keele huvilistele üle kogu maailma on see väga kasulik ja Eesti riigile oma sellise positiivse sõnumi edastamiseks on see samuti väga hea vahend. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Ja nüüd on sõna sotsiaalminister Marko Pomerantsil, kes küll valitsuse istungile ei jõudnud, sest ta oli samal ajal haigekassa nõukogu istungit juhtimas. Palun.

M. Pomerants
Tere! Aitäh, ei teinud ka tööluusi. Kella 8-st peale hakkasin tegelema Eesti tervishoiuküsimustega ja haigekassa nõukogus oli siis teatavasti kaks sellist vahvat teemat arutada ja lahendada. Ühelt poolt see, kuidas tagada tervishoiutöötajatele palgakokkulepe täitmine, sõlmitud palgakokkulepe täitmine aastast 2005 1. jaanuarist ja teisest küljest siis see, kas ka üsna laialt käsitlust leidnud tegevuspõhine hindade metoodika alusel kokkupandav hinnakiri võiks hakata ja saaks hakata kehtima 1. jaanuarist 2005.

Pärast pikki arutelusid, mis tõepoolest läksid natuke kaugemale kui Vabariigi Valitsuse istungi algus, jõudis haigekassa nõukogu järgmisele otsusele. See formuleering on siin minu poolt üsna vaba ja kiiresti kirjeldatud: haigekassa nõukogu andis haigekassa juhatusele ülesande koostada 16. detsembril k.a toimuvaks nõukogu istungiks teenuste loetelu ehk hinnakiri, mis baseerub tegevuspõhistel kuluarvestusel ja jõustub 1. jaanuarist 2005, seda esiteks. Selle jõustumise eelduseks on see, et hindade arvutamisel lähtub haigekassa põhimõtetest pikendada hoonete ja rajatiste amortisatsiooniperioodi 50 aastani ja siis meditsiiniseadmete kulu arvestatakse hindades 70% ulatuses, see on selline tehniline küsimus. Ja mis on kõige olulisem, et 1. jaanuarist 2005 jõustub siis 23. septembril sellel aastal alla kirjutatud tervishoiutöötajate palgakokkulepe.

Hinnakirja koostamisel peetakse silmas seda, et need hinnad, mis selle uue tegevuspõhise hinnakirja tulemusel muidu langeksid, et nende hindade langust võrreldes tänaste hindadega ei kehtestata ehk see langus jääks ära ja ülejäänud hinnad tõusevad siis vastavalt haigekassa ressursilistele võimalustele. Nüüd, nagu te teate, on erinevad erialaseltsid, assotsiatsioonid (neid on vist tükki 23, luges Toomas Tein üles haigekassa nõukogus), kirjutanud kirju, ütleme siis niimoodi, valitsusele ja ka haigekassa nõukogule, et mudel on küll kena ja hea, aga seal hindades tekivad mingisugused sellised disproportsioonid. Ja seal oli ka näiteks kirurgide esindaja härra Jaan Tepp täna hommikul kohal, kes kirurgide poolt vaadatuna probleeme kajastas.

Selles osas tehti otsus, et minu poolt kirjeldatud tingimustel koostatud uus hinnakiri jõustub 1. jaanuarist 2005, kuid järgneva kolme kuu jooksul tehakse erialaseltsidega ja haiglapidajatega koostööd sotsiaalministeeriumi juhtimisel ja haigekassa osalusel selleks, et need võimalikud vead ja disproportsioonid selles uues hinnakirjas, mis veel esineda võivad, saaksid lahenduse 1. aprilliks, nii et valitsus võiks selle korrektuuri ka vastavalt vastu võtta. Kõige selle tulemusena peaks olema: esiteks, saavutatud töörahu ja teiseks. Eesti riigis mindud üle selgele ja läbipaistvale tervishoiu rahastamise hinnapoliitikale, kus siis vastavalt ressursi olemasolule saab üht või teist komponenti selles mudelis muuta. Palju diskussioone on olnud selle üle, kas see mudel üleüldse kuhugi kõlbab ja kas niimoodi saab tervishoidu rahastada, nagu see tegevuspõhine hinnakulu mudel ette näeb. Selle kohta on andnud tänaseks päevaks eksperthinnangu Price Waterhous Coopers, kes on öelnud, selline mudel on rakendatav ja kasutatav. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Palun küsimused.

Merike Kungla, Kanal 2
Härra Juhan Parts, kõigepealt küsimus seoses Riigikohtuga. Riigikohus lükkas täna tagasi Rüütli palve seoses üüride piirmääraga. Mida nüüd valitsus edasi teeb? Mis edasi juhtub?

J. Parts
Ma ei ole Riigikohtu otsust ise näinud, ma olen tõepoolest ainult uudiste pealkirja lugenud, järelikult parlamendi poolt vastu võetud seadus jõustub ja järelikult see mõneti üleminekuperioodis vajalik olnud element, et piirata üüri piirmäärasid, see üleminekuperiood on läbi. Meie elamusuhetes toimub sõltumata eluruumist normaalne regulatsioon. See on see tulemus. Ta puudutab neid inimesi kindlasti, kes on just üürnikud ja üürile andjad, nendes ruumides, kus seda on seni kasutatud - täna on siis kõik elanikud selles osas, Eesti elanikud, kes endale eluaset otsivad ja kasutavad, võrdses seisus. See on üks asi.

Teine asi on see, et kui valitsus selle seaduse esitas ja nüüd on pikk arutelu lõppenud ja selles osas mul on kindlasti heameel, et teatud poliitiline, maailmavaateline arusaam on leidnud rakendamist. Kas nüüd selle tagajärjel tekivad mingisugused täiendavad sotsiaalsed probleemid? Me olme seda öelnud, et me oleme selleks vajadusel ette näinud selliseid toimetulekuvahendeid ka riigi poolt. Ärme unustame, et riigieelarve on menetluses, mis on ka seda arvestanud teatud mõttes. Ja ma arvan, et üürileandjad ja majaomanikud, kelle kaebusi ja muresid on ka mul laua peale päris palju jõudnud, kes ütlevad, et nad tahavad oma maju korda teha ja pakkuda paremaid tingimusi, siis nüüd on neil on see suurem võimalus. Juhin tähelepanu ka kõigile üürnikele, et selle seaduse rakendamine on suhteliselt paindlik, et mingisugust sellist üüri ülevaatamist sellisel kauboimeetodil seadusandja ei luba. Tuletan meelde, et omavalitsuste juures on ju vastaval juhul üürivaidluste komisjonid, kes peaks lihtsamini neid vaidlusi lahendama, mis on üürnike ja üürileandja vahel. Ma arvan, et lihtsalt meie kinnisvaraturg korrastub.

Juhataja
Palun veel küsimusi.

Riina Eentalu, Eesti Raadio
Minister Maimets, kas selles strateegias on kuidagimoodi välja toodud see eesmärk, kui palju peaks laienema eesti keele õpetamine või mingid numbrid, kuhu peaks jõudma sellega 2010. aastaks?

T. Maimets
Jah, aitäh! Tõepoolest finantsprojektsioon on olemas. 2005. aasta eelarves me kulutame selleks tegevuseks umbes 1,8 miljonit krooni ja muidugi me oleme vastavalt sellele prognoosinud nende kulude suurenemist, kuivõrd me suudame uusi õpetuskohti maailmas rajada. Me oleme Suurbritanniaga üsna kaugel, me oleme Saksamaaga üsna kaugel, samuti Ukrainaga on jutud pooleli.

Juhataja
Palun veel küsimusi.

Merike Kungla, Kanal 2
Mul on veel üks küsimus, mis on päevakorraväline. Härra peaminister, Tallinn on teile korduvalt esitanud palve Nõmme kultuurikeskuse, Nõmme noortemaja ja lastesõime Mõmmik mittelülitamiseks tagastatavate majade või tagastatavate asjade nimekirja. Te olete selle korduvalt tagasi lükanud. Miks?

J. Parts
Ma ei ütleks, et korduvalt. Ta oli valitsusele esitatud vast üks aasta tagasi, kui ma nüüd täpselt mäletan. Ja minu küsimus oli, enne kui ma pakkusin ta valitsusele arutamiseks, et siin on kaks asja. Ühelt poolt omandi- ja omanikuõigus ja teiselt poolt see nõue, et oleks kultuurialane tegevus tagatud, lastehoid ja kõik muu selline. Need põhjendused olid võrdlemisi nõrgad selleks, et seda panna päevakorda ja teha eitav otsus omaniku suunal. See oli vist üks aasta tagasi.

Merike Kungla, Kanal 2
Ma tuletan meelde, et 6. oktoobril 2004 teie resolutsiooniga on see palve tagastatud rahandusministeeriumile.

J. Parts
Aga põhjendused on ju samad. Mul ei tulegi praegu meelde, võib-olla saadeti see palve ka nüüd tõesti tagasi, aga täpselt samadel põhjendustel. Ma tean kõiki neid hooneid ka ise. Esiteks kuuluvad need hooned omandi- ja omanikuõiguste põhjal tagastamisele ja riik peab suhtuma omandiõigusse vastutustundega. Need põhjendused tagastamisest loobuda peaksid olema väga kaalutletud ja selle tõttu ei ole võimalik niisugust eitavat otsust nii uisa-päisa teha.

Juhataja
Palun sealt tagareast.

Agnes Kuus, Postimees
Ma tahan härra Pomerantsi käest küsida, et kas haigekassa peab saavutama need eesmärgid selle sama summaga, mis on eelarves ette nähtud või on kavas anda, otsida raha juurde? Arstid ütlevad, et kusagil 65 miljonit on puudu.

M. Pomerants
See puudutab palgaleppe täitmist. Aga see, kui palju tegelikkuses 2005. aasta tervishoiuprobleemide lahendamine hinnakirja läbi peaks maksma minema, saab selgeks, ma arvan, selle nädala lõpus. Siin on veel neid "aga"-sid. Just praegu peaks käima sotsiaalministeeriumis ka kohtumine perearstidega, et see, kui suur on tegelikkuses see vajadus nende kulumudelis, selgeks saaks. Siis on meil need numbrid ka klaarid ja me peame ette antud tingimuste raames edasi liikuma. Ja kust lisaraha on tulemas - eeldatavasti järgmisel nädalal Riigikogu ka menetleb siis seadusemuudatusi edasi, kus on ühelt poolt siis see reservi vähendamine ja teiselt poolt sõidukuluhüvitiste mitterakendamine.

Juhataja
Jah, Lauri.

Lauri Hussar, TV3
Härra peaminister, te ütlesite, et te lükkasite Võru maavanema kinnitamise arutelu õhtuks seoses keskkonnaministri poolt esitatud pretensioonidega. Me teame, milles on ka nende pretensioonide sisu, me teame seda, et maavanema kandidaat on süüdistanud Villu Reiljani sundparteistamises. Minu küsimus on see, kas te olete Ülo Tulikuga sellel teemal vestelnud, kuna ta on avalikkuse ees esinenud siiski üsna ränkade süüdistustega. Ja milline on teie seisukoht praegusel hetkel, kui te peaksite olema tegelikult teadlik kõikidest poolt ja vastu argumentidest?

J. Parts
Ma olen Ülo Tulikuga telefoni teel vestelnud, siis kui see probleem oli. Mingisugust sundparteistamist me ei talu. See on meie ühene seisukoht. Ja ma arvan, et ma ei taha keskenduda sellele, mida üks või teine mees ütles, siin võib olla ka väga palju möödarääkimisi. Minu soov on see, et meie regionaalminister saaks ka viimased maavanemad ametisse - neid on viis tükki veel nimetamata - ning et see toimuks ka niimoodi, et Rahvaliidu jaoks ei oleks üks või teine maavanem probleem. Kõik peavad kõigiga koos töötama, muidu ei ole maavanemal võimalik oma tööd teha, sellepärast siis pigem natukene arutame neid asju, et saaks asjad selgemaks ja et saaks neid otsuseid teha ikkagi konsensuslikult.

Lauri Hussar, TV3
Kui te vestlesite Ülo Tulikuga, kas ta kinnitas teile, et Villu Reiljan soovis teda sundparteistada?

J. Parts
See sõna ei ole päris õige. Ta rääkis, kuidas asjad olid ja nii, nagu Ülo Tulik on ka umbes avalikkusele rääkinud. Mingisugust uut fakti või uut asjaolu ma ei saanud tema vestlusest.

Juhataja
Palun, Kuku Raadio.

Sven Paulus, Kuku Raadio
Selle nädala alguses ilmus Riigikontrolli kriitiline raport selle kohta, et Eesti võimekus naftareostusest jagu saada on nullilähedane. Samal hetkel ilmus ka Läänemaale naftareostus. Kas see on nagu selline mõtlemiskoht, et võiks piirivalvele vahendeid juurde anda?

J. Parts
Ma ei ole veel saanud seda Riigikontrolli aruannet, kuidas sellised sajaprotsendilised järeldused on tehtud või millele need tuginevad. Valitsus on arutanud kogu sellist Läänemere naftareostuse väljaarendamise võimekusi kusagil kaks kuud tagasi. Meil töötab üks töörühm majandusministri ja keskkonnaministri juhtimisel, meil on töös viis-seitse sammu, mida me teeme riigisiseselt. Ma arvan, et sobival hetkel kindlasti majandus- ja keskkonnaministeerium tutvustavad neid, arvan, et need peaks kuskil järgmise aasta esimesel poolel jõudma reaalsete ettepanekuteni. Seal on sees ka tõepoolest võimekuste kasvatamine ning oluline on ka rahvusvahelise koostöö mõõde, sest naftareostus Läänemerel on ju väga tõsine probleem iseenesest, millega on tegeletud pidevalt rahvusvahelistel kohtumistel, nii et see on nagu üks pool sellel asjal.

Piirivalve osas - piirivalve ülesanne on koos keskkonnainspektsiooniga avastada, kui midagi taolist on. Reostuse kõrvaldamine, likvideerimine sõltub juba reostuse suurusest. Need on erinevad asjad. Piirivalvel vast seda võimekust ei ole palju välja arendatud. Mis puudutab piirivalve üldist võimekust ja tehnilist varustamist, siis me teame, et meil on ju käigus praegu miljardikroonine programm, mille hulka kuuluvad ka väga kaasaegsed tehnilised seadmed, transpordivõimekused, infotehnoloogia ja kõik sellega kaasnev. Võibolla antud Läänemere kaasuse puhul kindlasti hästivarustatud helikopterid on samuti nendes programmis. Läänemere enda reostuse osas on minu praeguse info põhjal need ametkonnad oma töö teinud, seda reostust ei ole avastatud, see töö jätkub. Kui on midagi sellist, siis kindlasti antakse teada, ka ilmastikutingimused on praegu üsna keerulised, et teada saada, kui suures ulatuses see on, rääkimata sellest, kus see on tekkinud. Sellega tegeletakse praegu. Vähemalt ma ei taha keskkonnainspektorite ja inspektsiooni keskkonnaekspertide eest kõnelda, aga nende hinnang minule oli, et tegemist ei ole mingisuguse väga suure või väga mahuka probleemiga. Aga vaatame, kuidas need sündmused või kuidas see olukord seal täpselt saab olema.

Juhataja
Palun Pereraadio poolt küsimus.

Ülo Niinemägi, Pereraadio
Mul on küsimus teile, härra peaminister, kas te räägiksite oma Iisraeli reisist pisut pikemalt. Aitäh!

J. Parts
Aitäh selle küsimuse eest! Kõigepealt Iisraeli reisi põhieesmärk oli kahepoolsete suhete arendamine. Me näeme laiemas välispoliitilises kontekstis, kui te olete tähele pannud, siis pärast Eesti liitumist Euroopa Liidus kui ka NATOs on hädavajalik ühelt poolt ju tegelikult huvi meie vastu laiendada. Ka see visiit kuulus selle hulka, et laiendada partnerite ringi. Seda esiteks.

Kahepoolsete suhete kohta me võime öelda, et meil on väga head suhted. Selles regioonis, mis on ühelt poolt Euroopa Liidu jaoks ja tegelikult ka maailma laiema julgeoleku jaoks äärmiselt strateegiline regioon - ma ei mõtle ainult Lähis-Ida, vaid ma mõtlen laiemat Araabiamaailma - me näeme, et Iisrael on kindlasti riik, võibolla strateegilisem riik Eesti jaoks, et suurendada seal oma kohalolekut, informeeritust. Kahepoolsetes suhetes on kultuuri ja hariduskoostöö väga aktiivne, tänu ka meie juudi kogukonnale.

Väga suur võimaluste ring on ka majandus- ja teadusalane koostöö. Just see, millest me kogu aeg räägime, me teame, et Iisrael on maailmas esikohal panustamises kõrgtehnoloogiasse ja üldse sellises arendusinnovatsioonis väga mitmetel põhjustel. See on kindlasti koht, kus tuleks areneda. Selle visiidi käigus oli ka peaministril kaasas Eesti äriringkondade esindaja, et teha esimesi kontakte. Järgmisel aastal peaks Eestisse tulema ka Iisraeli president koos äridelegatsiooniga. Kõnelesime ka selle visiidi ettevalmistamisest.

Eraldi küsimus on kindlasti Euroopa Liidu ja Iisraeli kahepoolsed suhted, aga ka Euroopa Liidu roll Lähis-Ida konflikti lahendamisel. Et olla sellest informeeritud, et olla võimeline siin koostööd tegema, peame me lihtsalt mõistma neid partnereid ja ma arvan, et see visiit annab meile niisuguseks poliitiliseks dialoogiks teatud avangu. Kahepoolseks poliitiliseks dialoogiks, et me suudaksime Euroopa poliitika kujundamisel selles osas kaasa rääkida.

Lähis-Ida konfliktist: praegu on põhiliseks küsimuseks kindlasti Palestiina valimised. Esiteks, valimised toimuvad 9. jaanuaril. Iisraeli-poolne valmisolek on väga kõrge, et minna nö rahuprotsessiga edasi. Kuid kindlasti tuleks olla siin väga realistlik, kuna me peame kindlasti Lähis-Ida konflikti tegelike lahenduste osas, mis on ju kestnud alates Iisraeli riigi loomisest, silmas pidama kogu praeguse Araabiamaailma nö jõujoonte kujunemist ja laiemat tausta. Sealhulgas Iraani tuumaprogrammi küsimust ja Iraagi arenguid. Nii et see ei ole ainult Iisraeli-Palestiina ja rahumeelse Palestiina riigi tekke küsimus. Selline ülevaade minu poolt, ma hindan väga heaks seda ühepäevast viibimist Iisraelis.

Juhataja
Riina Eentalu, palun.

R. Eentalu
Härra Pomerants. See Haigekassa nõukogu otsus, mis täna kehtib, sellele te peate siis veel saama heakskiidu Haiglate Liidult ja Tervishoiutöötajate Liidult. Arvate, et te saate selle?

M. Pomerants
Haiglate Liitu huvitab täna see, et neil oleks võimalik palgakokkulepet täita. Ja arste huvitab see, et nemad saaksid palka ja kui see uus hinnakiri võimaldab seda palgatingimust täita, siis ei tohiks siin mingit küsimust olla. Nagu ma ütlesin, on seal erialaseltsides nö küsimusi, millist lõikust milliste riistadega ja kuidas teha, kuidas need omavahelised hinnad peavad olema. See on selline teine väitlus ja seda väideldakse edasi selle hinnakirja õiglasemaks tegemise teel. Aga punkt 1 on palgakokkulepe ja punkt 2 tervishoiupoliitika ravimeetodite osas selle hinnakirja sees.

Juhataja
Jah, Lauri.

Lauri Hussar, TV3
Mul oli põhimõtteliselt sama küsimus, aga ma küsiksin, kui kõrgeks te hindate tõenäosust, et töörahu säilib ja saab kokku leppida?

M. Pomerants
Siis ei oleks ju mõtet oma aega raisata ja hommikul kell 8 haigekassasse minna, kui sellest midagi asja ei peaks saama.

J. Parts
Ma tahaks ühte asja võib-olla omalt poolt selle tervishoiudebati osas öelda. Esiteks, ma lükkan kategooriliselt tagasi need väited, et valitsus ei kavatse meie poolt sõlmitud palgakokkulepet täita. See on Eesti valitsuse jaoks auküsimus. Kokkulepet, mille on valitsus heaks kiitnud, me kavatseme täita, selles osas, mis sõltub valitsusest. Seda esiteks. Teiseks, ma ei arva, et Eesti tervishoid on kriisis. Ma ei arva, et selleks peab kulutama raha ja avaldada eraldi reklaami, et teatada, et Eesti tervishoid on kriisis. Ma arvan, et osapoolte, keda on tõesti väga palju ja kelle mured ja teatud jõudmine ühele arengutasemele ja tänased väljavaated, kuidas edasi minna, on kõik mõistetavad, kuid neid me saame lahendada ilma ultimaatumiteta ja samm-sammult.

Ma lugesin täna mõneti jahmatusega, et me räägime kaitsekulutuste mahavõtmisest. See ei ole võimalik. Riigikaitse, inimeste julgeolek on midagi sellist, mida me tajume siis, kui me käime maailmas ringi ja järelikult riigikaitselt ei ole võimlik ära võtta. On olnud ettepanekuid tõsta sotsiaalmaksu. Ma tahaks teada, kes siin ruumis tõstab käe püsti ja ütleb, et see on mõistlik. Kes hoolitseb, kuidas me kavatseme Eesti majandust edasi arendada? Järgmisel aastal tõusevad tervishoiukulutused haigekassa kulul üle poole miljardi.

Ma lükkan tagasi Päevalehe (vist oli Päevaleht, kui ei, vabandan) seisukoha, et valitsus ei täida koalitsioonilepet. See valitsus täidab koalitsioonilepet. Me oleme teinud investeeringuid haiglate kapitalikuludesse, näiteks 250 miljonit Pärnu haiglasse. Järgmise kahe aasta jooksul investeerime me üle 300 miljoni haiglate kapitalikuludesse. Me suurendame kiirabile minevaid vahendeid, mis on riigieelarvele kulutus. Me suurendasime doktorantide toetusi kaks korda. Nii et ma olen täiesti veendunud, et valitsuse poole pealt kokkulepet täidetakse ja ma olen täiesti nõus kõikide meie tervishoiujuhtide, arstide ja erialaliitudega, et see teema iseenesest nõuab hoopis strateegilisemat käsitlust.

Kuid eesti rahva mõneti hullutamine olukorras, kus on kõne all lihtsalt erinevad huvid, selles osas valitsus kavatseb esindada Eesti riigi huve. Ja veel üks küsimus - patsientide hääl. Meie kui kõikide patsientide hääl on ka vajalik tuua esiplaanile. Ja neljandaks, ka haigekassa küsimus. Meil on koalitsioonileppes punkt, kus on olnud väga palju kriitikat terve selle tervishoiusüsteemi toimimise loogika osas. Meil on haiglad, mis tegelikult osaliselt kuuluvad riigile, omavalitsustele. Minu jaoks tekib küsimus, kuidas saab haigla juht, kes on tegelikult riigi palgal, teatada, et arstid hakkavad streikima, kui tema ülesanne on juhtida seda ühingut, seda haiglat, saavutada töörahu, rahuldada patsientide vajadused, anda head raviteenust. Riik töötab siin kaasa kui haigla omanik, samuti ka omavalitsused.

See on väga tõsine küsimus. Me ei saa Eesti inimestele olukorras, kus Eesti areng jätkub, pidevalt tekitada olukordi, nagu me oleks sõjaseisukorras, kuigi meie ees on probleem, mis tuleb ületada. Kinnitan peaministrina, et me suhtume kõige tähelepanelikumalt sellesse, kuidas Eesti tervishoiusüsteemi muuta, aga mitte revolutsioone teha Eesti tervishoiusüsteemis. Minu arvates me ei saa lõhkuda seda, mida on samm-sammult üles ehitatud, mille sees on probleeme. Aga me peame hakkama rääkima sellest, kes mille eest vastutab. Kõikide asjade eest ei saa vastutada sotsiaalminister üksi. On olemas haigekassa nõukogu, haigekassa nõukogus istuvad koos kõik osapooled: tööandjad, töövõtjad, poliitikud, kes on rahva ees aruandekohustuslikud, Riigikogu liikmed ja kaks valitsuse liiget. Minu arvates on see tasakaalustatud nõukogu, keda me võiksime usaldada. Ja ma arvan, et me võiksime Eesti ühiskonnas hakata probleeme käsitlema nõndaviisi, et iga väljaütlemine, mis kutsub esile paanika, ei leia enam tähelepanu, sellepärast Eesti saab ainult areneda nii, nagu Eesti inimesele on kombeks, talurahva tarkusega, tasa ja targu, austades oma esivanemaid, tundes oma juuri. Aga mitte nii, et igal hommikul võtame mingi PR-firma ja esitame kuulutuse, et midagi on kriisis. See ei ole võimalik. See on meie kõigi ühine tervishoid ja mina peaministrina tahan öelda ka seda, et Eesti riigi finants-majanduslik seis on stabiilne, on jätkusuutlik. Aitäh teile!

Juhataja
Kas on veel küsimusi?

Ü. Niinemägi
Ülo Niinemägi Pereraadiost veel kord. Sellest lõppenud Iisraeli reisist, kui palju te jõudsite näha, härra peaminister?

J. Parts
Iisraelist? Ma käisin Tel Avivi ülikoolis tehnoloogiapargis, kus me käsitlesime Iisraeli teadus- ja arendustegevuse juhtimise üldloogikat, esiteks. Teiseks, teisipäeval olid mul hommikust õhtuni kohtumised presidendi, peaministri, parlamendi esimehe ja Eesti parlamendi sõprusühingu esimehega. Tund aega sain ka ringi käia ja panna oma soovi Nutumüüri sisse.

Ü. Niinemägi
Veelkord üks küsimus. Kas oli juttu ka sellest Eesti hääletamisest, et Eesti hääletas samuti koos teiste Euroopa riikidega, et Iisraelil ei ole õigus oma turvaaeda ehitada ja ennast kaitsta?

J. Parts
Sellest ei olnud konkreetselt juttu. Turvatara osas on see olukord, et rahvusvaheline kohus on andnud hinnangu, oma arvamuse, mille ÜRO Peaassamblee on võtnud teadmiseks ning Eesti aktsepteerib rahvusvahelise kohtu seisukohti. See on väikeriigi huvides, seda esiteks. Teiseks, mis puudutab Euroopa Liidu ühist käitumist suuremates rahvusvahelistes organisatsioonides, siis ennekõike Eesti peab töötama Euroopa Liidu sees ühise seisukoha kujundamiseks. Kui Euroopa Liidul on juba ühine seisukoht, siis Eesti jagab seda seisukohta, sest vastasel juhul ei oleks Euroopa Liit Euroopa Liit. Kuid me teame, kui raske on Euroopa Liidul kujundada ühist välispoliitikat, ühiseid seisukohti. Me teame seda meie jaoks võib-olla kõige tähtsama, Venemaa-poliitika kujundamise praktikast.

Ü. Niinemägi
Kas see oli teie esimene reis Iisraeli?

J. Parts
See oli minu esimene reis Iisraeli.

Juhataja
Aitäh! Aitäh kõigile ajakirjanikele!