Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 22. detsember 2011

22.12.2011 | 14:32

Uudis
    • Jaga

Neljapäev, 22. detsember 2011

  • Pressikonverentsi videosalvestust ja videolõike ministrite kommentaaridega saab vaadata valitsuse kodulehel: http://www.valitsus.ee/et/uudised/videod ja Youtube'is: http://www.youtube.com/valitsuseuudised.
  • Pressikonverentsil tehtud fotod: http://valitsus.ee/et/uudised/pildialbum#1602-1

Juhataja Liina Kersna

Tere, head ajakirjanikud! Valitsuse istung on lõppenud, kabineti nõupidamist täna ei ole ja algatuseks, nagu ikka, sõna peaministrile. Palun.

Andrus Ansip

Aitäh! Ma tahaks tänast pressikonverentsi alustada õnnitlustega Läti rahvale. Täna öösel lõpetas Rahvusvaheline Valuutafond Läti programmi. Läti valitsussektori defitsiit järgmisel aastal ilmselt saab olema 2,5 protsenti. See tähendab seda, et Läti saab olema üks kõige paremini korras oleva rahandusega riik Euroopa Liidus. Ja see kõik on juhtunud väga lühikese aja jooksul.

Läti näitel võib igaüks veenduda, kuivõrd oluline on rahvusvaheline finantsabi ühes riigi väga tugeva tahtega omad asjad korda seada. Ma helistasin ka oma kolleeg Valdis Dombrovskisele, õnnitlesin teda.

Loomulikult on ka nende rõõm on suur. Euroopa Liit lõpetab oma abiprogrammi jaanuari alguses - Läti on jälle täiesti korras rahandusega riik, saab ise endaga ilma igasuguste rahvusvahelise finantsinstitutsioonide panuseta, abi panuseta hakkama. Nii et palju õnne lätlastele!

Valitsus kinnitas täna valitsuse tegevusprogrammi aruande lõppeva aasta kohta. Aruanne on pikk ja avaldatakse. Ma ei hakka praegu kommenteerima, sest tegemist oleks sel juhul suuresti enesekiitusega.

Valitsus kinnitas Eesti kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse jaotuskava aastateks 2008-2012. Jaotuskava, mille üle me oleme viis aastat Euroopa Komisjoniga vaielnud, loob tööstus- ja energiaettevõtetele edasiste plaanide tegemisel kindluse. Jaotuskava aastaseks mahuks on 13,3 miljonit lubatud heitkoguse ühikut. See jagatakse 52 erineva ettevõtte vahel. Esimene positiivne reaktsioon on juba tulnud, neid ühikuid on varasemast, siis loodetust 600 tuhat rohkem ja Eesti Energia juba eile teatas, et tänu sellele, et nad said täiendavat saastekvooti valitsuselt, nad uuel aastal, 2012. aastal enam ühtegi hinnatõusu taotlust ei esita. Ja vähe sellest, nad võtsid ka varasemad hinnatõusu taotlused tagasi. Hea uudis. Mõned kahtlesid, kas tasub ikkagi Euroopa Komisjoniga kohut käia, kui sul on õigus, siis tasub oma õiguse eest seista ja kui selleks on vaja käia kohtus, siis tuleb ka kohtus seista oma õiguste eest.

Valitsus kiitis täna heaks ka hea õigusloome ja normitehnika eeskirja, mille eesmärgiks on parandada eelnõude kvaliteeti ja suurendada avalikkuse kaasamist ning muuta Eesti õigusloome selgemaks. Ka sellest eelnõust on palju meedias juttu olnud. Me loodame, et tänu sellele otsusele tulevikus seaduse mõjude analüüs saab olema põhjalikum ja kaasamine saab olema juba algstaadiumis sisulisem ja ka ulatuslikum. Minu poolt kõik. Ilusat jõuluaega kõigile!

Juhataja

Suur tänu! Sõna siseministrile. Palun.

Ken-Marti Vaher

Aitäh! Mul oleks kolm teemat, mida teiega jagada täna. Esimene teema puudutab keskkonnaõnnetuste temaatikat ehk siis keskkonnaõnnetuste likvideerimist. Täna tegi valitsus olulise otsuse, millega toetas ühte uut projekti selleks, et anda Päästeametile juurde olulist võimekust eelkõige tehnilise varustuse näol. Järgmisel aastal saab 500 uut komplekti isikukaitsevarustust ümber vahetatud Päästeameti teenistujatel. Samuti hangitakse 75 tuttuut termokaamerat, mis on äärmiselt oluline selleks, et reageerida just nimelt põlevates majades võimalikult olevate isikute päästmiseks ehk see on elupääste võimekuse jaoks väga oluline tehniline vahend. Lisaks muud tehnikat. Üks projekt asendati sisuliselt teisega, kui varasemalt oli pigem logistikale suunatud, siis nüüd on ümber vaadatud teatud prioriteetsusi ja peetud eelkõige oluliseks, et meie päästjate poolt kasutatavad isikukaitsevahendid ja ka muud tehnilised vahendid oleksid võimalikult kaasaegsed ja aitaksid just nimelt elupäästevõimekusele kaasa.

Selle sama kava põhinimekirjas on ka järgmise aasta kõige suurem ja olulisem investeering, mida siseministeeriumis tehakse. See on see paljuräägitud multifunktsionaalne reostustõrjelaev, mis on Eestis esimene. See on väga kallis, see maksab kokku 33 miljonit, järgmise aasta eelarves on sellest 20,1 miljonit eurot. 28 miljonit kogusummast tuleb ühest Euroopa fondist, mille üle meil on kindlasti väga hea meel. See laev lastakse vette 2012. aasta teisel poolel, mis tähendab seda, et märkimisväärselt merereostuse seire ja loomulikult ka tõrjevõimekus Eestis suureneb. Pisikese riigi jaoks väga oluline edasiminek.

Teine teema puudutab täna valitsuse tiheda päevakorra tõttu järgmisesse nädalasse lükkunud ühte eelnõu, aga ma räägiksin hea meelega, käsitleksin selle põgusalt ära, see puudutab vabatahtlikku merepäästet. Nagu te teate, siis viimastel aastatel oleme me oma seadusandluse vaadanud üle selleks, et vabatahtlikkust sisejulgeoleku valdkonnas kaasajastada, anda sellele selge nö euroopalik seadusandlik alus. Ma olen ise algusest peale ka selles ametis rääkinud vabatahtlikkuse olulisusest elukutselisuse kõrval selle täiendava jõuna. Ja kui meil on olemas vabatahtlike päästjate regulatsioon päästeseaduses, abipolitseinike jaoks eraldi seadus, siis järgmisel nädalal valitsus loodetavasti kiidab heaks ka merepääste täiendused, selleks et vabatahtlik merepäästja saaks tekkida pärast parlamendi vastavat otsust. Vabatahtlik merepäästja saab olema kas isik, kes tegutseb koos politseiametnikuga või politseiametniku korraldusel iseseisvalt. See tähendab loomulikult seda, et läbitakse põhjalikud kursused, kokku 60 tundi täiendkursusi on vajalik selleks, et saada vabatahtlikuks merepäästjaks. Ja tõesti siis see 60 tunni läbija saab ka iseseisvalt politsei ülesandel oma päästevõimekust näidata.

Eelmisel aastal päästeti Eestis kokku üle 220 inimese merelt ja teistelt veekogudelt, mis tähendab seda, et inimeste arv on ikkagi väga suur, kus ka iga kogukonna liige saab kaasa aidata, mitte ainult riik loomulikult pääste teostajana, vaid ka igaüks meist.

Kolmanda teemana, mille kohta võib öelda, last but not least at all, on see, et ma täna hommikul kirjutasin alla politsei- ja piirivalveameti põhimääruse muudatusele, millega taastatakse Eestis alates 1. jaanuarist 2012 keskkriminaalpolitsei. Keskkriminaalpolitsei taastamine ei ole mitte ainult nimeline. Loomulikult on see ka nimeline ehk siis ka see kuvand, mis on Eestile toonud rahvusvahelist tuntust läbi aastate, tuuakse märgina tagasi. Aga keskkriminaalpolitsei tähendab ka seda, et me loome nö keskseid kompetentsituumikuid või kompetentsiüksusi keskkriminaalpolitseisse eelkõige selleks, et astuda veelgi paremini vastu organiseeritud kuritegevusele.

Me oleme esimesed sammud siin juba teinud. Loodud on keskne korruptsioonivastane üksus loodavas keskkriminaalpolitseis ehk siis tänases kriminaalpolitseiosakonnas. Nagu teada, siis politsei, tavapolitsei pädevuse all on 220 omavalitsust, nendes siis võimalikult ilmnev korruptsioon, kuus suuremat linna teatavasti on Kapo pädevuses - ehk siis keskne korruptsiooniüksus, mis hakkab ühtlaselt ja nö head praktikat rakendades üle Eesti korruptsioonivastast võitlust omavalitsustes koordineerima ja juhtima.

Lisaks on loodud kriminaaltulu tuvastamise üksus, mis on äärmiselt oluline, seda peetakse tähtsaks ka Euroopa Liidu tasandil väga mitmetel nõupidamistel, kus ma olen ise viibinud. Ma arvan, et Eesti saab näidata siin üsnagi head eeskuju. See tähendab ka seda loomulikult, et kriminaaltulu tuvastamine ja ka konfiskeerimine, me nüüd kaasame sellesse oluliselt enam inimesi, ajusid, rahalisi vahendeid, tehnilist võimekust. Järgmise aasta alguse kasv võrreldes tänasega on vähemalt kahekordne. Võetakse ametisse uued inimesed, need ei ole mitte lihtsalt loomulikult tänavalt leitavad, vaid see amet vajab väga selgelt spetsialiseerumist, võimekusi, et suuta kriminaaltulule heas mõttes saada nö konks taha. Ja kriminaaltuluüksus hakkab siis tegelikult ka nn vastavat teenust pakkuma teistele kriminaalasutustele, uurimisasutustele, nagu näiteks maksu- ja tolliamet ja muud sealjuures.

Analüüsi all on keskkriminaalpolitseis keskse üksuse loomine, mis puudutab raskeid narkokuritegusid, samuti kõike seda, mis toimub kübermaailmas. Küberkuritegevus on sedavõrd kiiresti kasvav üle maailma, selle aasta sügise viimased andmed ütlevad, et kui narkokaubitsemise aastane tulu maailmas on kuskil 110 miljardit dollarit, siis küberkuritegevus on jõudnud järele ja tõenäoliselt läheb ka mööda. Nii et on selge, te mäletate, siin alles poolteist kuud või kaks kuud tagasi oli üks väga suur juhtum, mis avastati koostöös rahvusvaheliste partneritega Tartu linnas. Sellised juhtumid tõenäoliselt ei jää viimaseks, katsetusi on, st me peame riigina minema kaasa selle võimekuse ülesehitamisega. Loomulikult tähendab see väga palju ja väga suurt investeerimist ka tehnilistesse lahenditesse, loomulikult küberturbesse. Minu poolt kõik. Tänan!

Juhataja

Suur tänu! Ja nüüd sõna sotsiaalministrile. Palun.

Hanno Pevkur

Aitäh! Valitsus näitas täna  üles äärmist operatiivsust ja konstruktiivsust. Teatavasti teisipäeval kirjutasid Ametiühingute Keskliit ja Tööandjate Keskliit alla omapoolsele kokkuleppele, millega nad nägid ette, et 1. jaanuarist võiks tõusta töötasu alammäär 290 euroni. Valitsus kehtestas töötasu alammääraks 1. jaanuarist 290 eurot ja tunnitasu alammääraks 1 euro ja 80 senti. Varasemalt see tunnitasumäär oli 73. Nüüd on kõikidel oodata, kes tõesti madalamat palka teenivad 1. jaanuarist palgatõusu. Samamoodi on oodata hüvitise tõusu nendel, see mõju tuleb küll hiljem, aga vanemahüvitise kohapealt nendel, kes vanemahüvitist taotlema hakkavad ja saavad selle vanemahüvitise alammääras, nendel vanemahüvitise suurus suureneb. Loomulikult tähendab see ka seda, et Haigekassa poolt suurenevad märkimisväärselt töövõimetushüvitiste kulud, mis on meie nö kulu pool. Aga muus osas kindlasti on oodata ka positiivset mõju maksulaekumise poole pealt läbi sotsiaalmaksu suurenemise ja loodetavasti mõningane mõju siiski on ka teiste maksude poole pealt ja väike mõju isegi kriminaalmenetluse seadustiku alusel määratud sunniraha suurenemise tõttu, mis samuti siis sõltub töötasu alammäärast.

Teise olulise tööturu valdkonna punktina arutasime täna tööhõive programmi järgmiseks kaheks aastaks. Tööhõive programm järgmisel kahel aastal on väga suure mahuga. Järgmisel aastal ehk 2012. aastal vaatamata sellele, et tööpuudus on vähenenud, panustab Töötukassa erinevaid vahendeid, nii Euroopa vahendeid kui Töötukassa poolt töötuskindlustusmakse vahendeid kui riigieelarve vahendeid kokku summas 37,6 miljonit eurot. See on läbi aegade suurim, mis töötute abistamiseks konkreetselt läbi tööturuteenuste läheb. Selle arvelt tulevad ka osad uued teenused ja tuleb tänaste teenuste laiendusi. Üks väga oluline puudutab pikaajalisi töötuid, üldse rõhk on pikaaegsetel töötutel. Ja see pikaajaliste töötute muudatus on selline, et kui me täna teame, et palgatoetust on võimalik saada töötutel, kes on tööturult eemal olnud 12 kuud ja nad ei saa seda juhul, kui nad on vahepeal teinud väga lühiajalist tööd, käinud abiks ükskõik millisel üritusel, saanud selle eest tasu kas või ühe päeva, siis nad kukuvad sellest nö valimist välja. Nüüd me tegime sinna erisuse ja ütleme seda, et kui inimene on 15 kuu jooksul 12 kuud olnud ilma tööta ja registreeritud Töötukassas, siis on tal õigus palgatoetusele, kui ta läheb tööle. See kindlasti on positiivne uudis nendele, kes võibolla käivad proovimas üht või teist tööd, saavad kasutada erinevate tööandjate võimalusi, aga ei jää sinna püsivalt tööle, siis siiski neil tekib ka võimalus saada palgatoetust. Samamoodi mainiksin ära, et ka järgmisest aastast on koolituskaardi väärtus oluliselt suurem kui ta üle-eelmisel aastal veel oli ehk siis 2,5 tuhat eurot on koolituskaardi väärtus. Üks laiendus, mis me veel tegime, on kiirem reageerimine eelkõige koondamiste juhtumitel elik me laiendasime tööturuteenuseid ehk nö Töötukassa võimaluse sekkuda ka juhtumiteks, kui inimesele on kätte antud koondamisteade ehk ta veel ei ole ettevõttest lahkunud, aga ta on saanud koondamisteate, siis juba koondamisteate kätteandnutele me laiendame võimaluse, et Töötukassa tuleb appi ja alustab siis kohe sekkumist ja tööturuteenuste osutamist. Väga palju muid punkte kindlasti veel.

Tööhõiveprogramm tervikuna on väga suur, aga kõiki siinkohal ei jõua üle käia. Ainult võib-olla nö need orienteeruvad mahud, et kui me teame, et meil on seal registreeritud töötute hulk hetkel kuskil 40-45 tuhande juures, siis need prognoositavad teenused, mida me plaanime osutada, kokku on järgmisel aastal kusagil 76 tuhande juures. See hulk on päris suur. Kindlasti tähendab see seda, et mõnedele inimestele on mitmed teenused korraga, vaja anda siis koolitus või tööpraktika või tööharjutus, aga kindlasti on see hulk teenuste saajaid oluliselt suurem kui ta varem oli. Ja kolmanda punktina arutas valitsus täna Tartu Ülikoolile loa andmist, see on mõned korrad ka meil varem olnud, kus siis 200 geenidoonori genoomid antakse üle Ameerika Ühendriikides San Diegos asuvale ettevõttele Illumina Inc. Sellel on väga selge eesmärk, need 200 koeproovi tegelikult on selleks, et Geenivaramu olemasolev andmekogu saaks parema teadusliku väärtuse ja ka informatiivsus suureneks. Loomulikult on need üleantud genoomid ja need andmed anonüümsed, välja arvatud selle erisusega, et seal tõesti on 100 naist ja 100 meest. Nii palju me saame öelda, aga muus osas on kõik anonüümne ja ma usun, et Geenivaramu saab oluliselt väärtuslikku informatsiooni sellest koostööst juurde.

Juhataja

Suur tänu! Ja nüüd sõna haridus- ja teadusministrile. Palun.

Jaak Aaviksoo

Tervist ka minu poolt! Haridus- ja Teadusministeeriumist oli viis teemat, kolm nendest üsna olulised, kaks ka olulised, aga võib-olla mitte nii prioriteetsena.

Esmalt siis teadus- ja arendustegevuse rakendusplaani kirjutamine aastateks 2012-2013. Ma arvan, et teadus- ja arendustegevus on Eestis üks valdkondi, mille üle me võime õigustatult uhked olla. Eesti on olnud kõige kiiremini areneva teadus- ja arendustegevuse sektoriga riik Euroopas läbi viimase kümnendi. Me oleme kõige edukamad olnud Euroopa fondidest täiendavate vahendite taotlemisel ja niisugune üsna edukas areng, ma loodan, jätkub ka järgmistel aastatel.

Selle rakendusplaani olulisteks osadeks on kolme riikliku programmi kehtestamine. Esiteks, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kõrghariduse ja teadus-arendustegevust puudutavalt, mahuga umbes 10 miljonit eurot. Teiseks, keskkonnakaitse ja keskkonnatehnoloogia programm. Ja kolmandaks, Eesti tervishoiuprogramm. Ka viimati mainitud programmide rahaliseks mahuks on 10 miljonit eurot.

Ma loodan, et need programmid on ka nii nagu on kavandatud ka teised riiklikud programmid, kokku on meil neid kuus, nii et need kolm uut peaksid andma ka olulise panuse vastavate tehnoloogiate väljatöötamisse ja loodetavasti ka vastavasse ettevõtlusesse.

Lisaks Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt innovatsiooni puudutavad tegevuskavad „Sratup Estonia 2011-2013“, siis innovaatilise ’startup’ ettevõtete toetamiseks ja Eesti kosmose valdkonna strateegia. Kuigi kohati võib tunduda kosmose valdkond Eesti jaoks natukene üle pingutatud, siis asja lähemal vaatlemisel on meil olemas terve rida valdkondi, kus meie praktiline panus kosmosetehnoloogiasse on täiesti arvestatav. Neile, kes ei tea, siis peatselt peaks kosmosesse jõudma ka Eesti oma tudengite projektina ettevalmistatud satelliit, aga Eesti pinnalt on kosmosesse läkitatud aparaate juba viimased 40 aastat, nii et midagi väga uut ja ülejõu käivat siin ei ole.

Täiustatud ja täpsustatud sai Eesti hariduse infosüsteemi ja muudetud ka arhiivi eeskirja, mõlemad eesmärgiga vähendada bürokraatiat. Tundub, et seda tööd on päris palju ka veel teiste haridusvaldkonna dokumentidega ees, aga siis hariduse infosüsteemi ja arhiivi eeskirja puudutavalt on see bürokraatia vähendamine ja kontsentreerumine olulisele, mitte kõige kirja panemine, vaid hädavajaliku kirja panemine, et selline põhimõtteline suund, ma arvan, jääb ka eelseisval aastal kestma. Oleme siin, mulle tundub, varem veidi üle pingutanud, milleks Eesti riigil kõike seda asja vaja teada on ja selle üle arvet pidada ja säilitada, see kõik on kulukas ja teeb paljude inimeste, tuhandete inimeste töö keerukamaks, kui see otstarbekas on.

Väga oluline otsus puudutab kõrgharidust, puudutab Tartu Ülikooli, puudutab põhimõttelist otsust, mis sai vastu võetud Tartu Ülikooli seadusega, see jõustub 1. jaanuaril 2012, pärast mida on Tartu Ülikoolil kõrgeim otsustuskogu Tartu Ülikooli nõukogu. Ehk siis, piltlikult öeldes, Tartu Ülikooli rektor saab endale ülemuse, kes siis hakkab otsustama ülikooli kõige strateegilisemaid küsimusi, vastutades ülikooli pikaajalise arengu eest ja tagades ülikooli eesmärkide täitmise. Sinna kuulub 11 liiget, Tartu Ülikool valib oma liikmeskonnast 5 ja haridus- ja teadusminister esitab erinevate partneritega konsultatsioonide tulemusena veel 5 liiget, 1 esitab Teaduste Akadeemia. Teaduste Akadeemia oli esimene, kes oma kandidaadi nimetas, selleks oli pikaaegne Helsingi ülikooli rektor ja hilisem Helsingi ülikooli kantsler, professor Kari Olavi Raivio. Mul on väga hea meel, et ta annab oma kogemuse siis Eesti ülikooli juhtimisel edasi. Ülikool nimetas 5 professorit, Toomas Asser, arstiteadlane, Toivo Maimets, bioloog, Peeter Saari, füüsik, Jüri Sepp, majandusteadlane ja Paul Varul, õigusteadlane. Lisaks eelnimetatud viiele pluss ühele, konsulteerides nii teiste partneritega, alates üliõpilastest ja EÜSist kuni tööandjate ja varasemate ülikooli kuratooriumi liikmetega, nimetas valitsus täiendavalt Kersti Kaljulaiu, Toomas Kiho, Vahur Krafti ja Aku Soraineni ja Kaja Taela.

Need on siis alates 1. jaanuarist need inimesed, kes hakkavad vastutama ülikooli kui terviku strateegilise toimimise eest ja kellele ülikooli rektor ja ülikooli senat, mis saab olema akadeemiline otsustuskogu, saavad oma tegevuses toetuda. Nii et usun, et selline põhimõtteline muudatus viib Tartu Ülikooli juhtimise kindlasti lähemale sellele mudelile, mida kasutatakse enamuses riikides, kus rektori kõrval on veel kõrgem otsustuskogu, mis vastutab strateegia eest, seisab ülikoolist eemal ja kus enamus on ülikoolist väljapool asuvate inimeste käes. See viimane põhimõte, ma arvan, on äärmiselt oluline. Niisugune otsus. Soovin omalt poolt ka jõudu Tartu Ülikooli uuele nõukogule ja ülikoolile tervikuna! Loodan, et sellest on kasu ka väljapool ülikooli.

Ja lõpetuseks, viimane teema, mille bürokraatlik pealkiri kõlab „Loa andmisest keeldumine muus keeles toimuvaks õppeks või kakskeelseks õppeks“. Teatavasti kevadel taotlesid Tallinna ja Narva volikogu õigust mitte üle minna õppes 60% ulatuses eesti keelele. Neid taotlusi oli rohkem, kevadel rahuldas valitsus kolme kooli taotluse, kaks täiskasvanu gümnaasiumi, üks Tallinnas ja üks Narvas ja Saksa Gümnaasiumi taotluse, mis tegutseb rahvusvahelise lepingu alusel. Ülejäänud koolide puhul siis 10 Tallinnas ja 5 Narvas tegeles Haridusministeerium üsna intensiivselt nende koolide probleemide lahendamisega, kohtudes kooli juhtkondadega, hoolekogudega, lastevanematega, õpilastega ja tänasel päeval on mul küll kindlustunne väita, et need koolid on võimelised ja ette valmistanud selleks üleminekuks, mis algas juba 1. septembril ja peaks lõppema kolme aasta pärast, kui need noored, kes gümnaasiumis alustasid, lõpetavad gümnaasiumi siis juba 60% ulatuses eesti keeles.

Lisaks nendele kohtumistele on koolidele eraldatud ka ligi pool miljonit eurot täiendavat raha õpetajate palkamiseks, õppevahendite baasi uuendamiseks jne, nii et ma arvan, et see sisuline kindlustunne on tänaseks olemas. See selgitab ka seda, miks valitsus seda otsust varem vastu ei võtnud. Ma usun, et see aeg on läinud asja ette, see kindlustunne, mis täna oli valitsusel, ma arvan, väärib seda ootamist ehkki formaalselt võib ette heita, et haldusmenetlus võttis ebaproportsionaalselt palju aega. Ma siiski arvan, et see on asja ette läinud. Nüüd teeksin veel paar märkust üldisemas plaanis. Avalikkuses on ette heidetud, et see on vene kooli lõpp Eestis. See on eksitav ja pahatahtlik. Eestis on vene koolid olnud sajandeid, üle 100 vene kooli oli kahe sõja vahel, kui Eesti Vabariik oli iseseisev riik. Vene koolid olid pärast sõda, Nõukogude okupatsiooni ajal, ja vene koolid jätkavad ka pärast tänast otsust, nii et kõik lapsevanemad ja lapsed saavad, kui nende eelistuseks on, alustada esimest klassi vene keeles, kaasa võtta Azbuka ja minna venekeelsesse kooli või kaasa võtta Aabits ja minna eestikeelsesse kooli, ka selline valik on olemas.

Nii et valikuvabadus omandada venekeelsel elanikkonnal põhiharidus vene keeles jääb. Ma arvan, et see vastab igati Eesti ajaloolisele traditsioonile olla avatud ja vastutulelik nende elanikkonnagruppide suhtes, kellel emakeel ei ole riigikeel.

Erakoolide ja pühapäevakoolidena tegutseb ka teistes keeltes haridusasutusi, ka neid Eesti riik toetab. Tahaksin öelda, et etteheide, just nagu oleks tänane otsus põhiseadusevastane, ei ole asjakohane, on eksitav ja võib-olla isegi pahatahtlik, päris kindlasti ei taotle see minu paremat arusaamistpidi hariduslikke eesmärke. Ja sisulise poole pealt, ma olen üsna veendunud, et läheb mööda aeg ja me näeme, kuidas täna veel olev palgalõhe eestikeelsete ja venekeelsete töötajate vahel, aga samuti tööpuuduse numbrites olevad erinevused, kuidas need hakkavad kahanema, sest peamiseks korrelatsiooniks on just riigikeele oskus ja riigikeelses keskkonnas hariduse omandamine, kontaktide sõlmimine, suhtlemine. Nii et kõige rohkem võidavad sellest päris kindlasti nende koolide õpilased. Ja et see ei jääks mitte ainult valitsuskoalitsiooni ja Isamaa ja Res Publica Liidu poliitiku kinnituseks, siis mul on hea võimalus tsiteerida ajalehest Pealinn Riia linnapea Nils Ušakovi väidet, kes kinnitab ja ma tsiteerin: „Ma võin Läti kogemustel öelda, et kui õppetöö käib 60% läti ja 40% vene keeles, siis annab see tööturul suure eelise nendele, kelle emakeel on vene keel. Need noored oskavad väga hästi läti keelt, neil pole loomulikult probleeme vene keelega ning lisaks oskavad nad inglise keelt. Lätlastel aga sellist vene keele oskust pole. Need vene noored, kes aga läti keelega hakkama ei saa, nendel on üldjuhul probleeme ka teiste ainetega.“

Kui selline kogemus Lätist ja Läti linnapealt on nii informeeritud ajakirja nagu Pealinn kaudu meieni jõudnud, siis ma arvan, et seda kogemust võib usaldada ja ega Eestis see elu kindlasti teistmoodi minema ei saa. Nii et ma usun, et see otsus oli tehtud vastutustundlikult. Ja nendele inimestele, kes on andnud organisatsiooni MTÜ Vene Kool Eestis üleskutsele enam kui 13 tuhat allkirja, mis anti üle eile Haridus- ja Teadusministeeriumile, ma ütleksin, et jätkakem tänase otsuse valguses seda sisulist koostööd.

Viited põhiseaduslikele õigustele ei ole asjakohased. Põhiseaduslikud õigused on kõikidele Eesti kodanikele ja Eesti elanikele sõltumata emakeelest tagatud, kaasa arvatud haridusalased õigused ja need õigused on igati kooskõlas ka rahvusvaheliste konventsioonidega. Nii et rohkem konstruktiivset koostööd, usun, lahendab ka nende inimeste mured ja probleemid, kes ühel või teisel põhjusel loodetavasti siiski siirast huvist laste hariduse vastu sellele allkirja andsid. Nii et nii palju siis sellest avalikust pöördumisest, millele ma loen ka tänase repliigiga ennast vastanuks. Aitäh tähelepanu eest!

Juhataja

Suur tänu! Ja nüüd on meil aega 25 minutit küsimusi-vastuseid võtta. Andres.

Andres Einmann, BNS

Ma palun haridusministrilt hinnangut ka, et need Tallinna ja Narva taotlused eestikeelsele õppele ülemineku edasilükkamiseks, kas need olid ka pisut motiveeritud või põhjendatud või on taga tõesti mure, et inimesed ei saa hakkama või olid seal äkki mõned muud motiivid taga?

Jaak Aaviksoo

Ma arvan, et erinevad inimesed kindlasti lähtusid väga erinevatest põhjustest. Kindlasti oli subjektiivset muret, oli lastevanemate muret, kelle enda riigikeele oskus võibolla on tagasihoidlik ja kogemus varasemast ajast teistsugune kui tänases Eesti Vabariigis. Kindlasti oli konkreetseid probleeme, mida me püüdsime lahendada nendes koolides. Oli õpetajate muret sellest, kas tööd ja leiba jätkub. Ma arvan, need sisulised mured on tänaseks palju paremas seisus ja suur hulk vastuseid on antud kohtumistel koolides. Aga ilmselt tuleb tõele näkku vaadata ja näha selles ka poliitilist huvi ja see on teema, millega ma ennast väga palju ei tahaks hõivata.

Ma arvan, et haridusministeeriumi poolt valitud tee sisuliste probleemide lahendamisel on viljakas ja kindlasti jääb ta samasuguseks ka eelseisvatel aastatel, tänase otsusega ei ole see töö kaugeltki lõppenud. See läheb edasi ja ma loodan, et kõik need, kes kõhklevad, saavad sisulised vastused. Aga poliitikutele jäägu vastutus oma poliitilist ettevõtmiste eest, ma ei tahaks neid kuidagi kommenteerida.

Juhataja

Kas on veel küsimusi? Ingrid.

Ingrid Sembach-Hõbemägi, Kanal2

Jätkaks samal teemal. Härra haridusminister, mida te näete siis nende 13 tuhande allkirja taga, kas samuti poliitilist võitlust võib-olla pigem kui oma laste huvide eest seismist? Aitäh!

Jaak Aaviksoo

Ei, niimoodi ma kindlasti ei tahaks öelda. Need inimesed, 13 tuhat inimest, on suur hulk Eesti inimesi ja kui nad annavad allkirja, siis kindlasti nendel olid konkreetsed probleemid. Konkreetsed mured, mis igal konkreetsel inimesel see oli, selle kohta mul oleks pealiskaudne hakata praegu vastama. Ma olen ise käinud väga paljudes vene koolides Narvas ja Tallinnas ja ma tean neid küsimusi. Mõned küsimused võivad meile tunduda siin isegi arusaamatutena, et kuidas nii saab mõelda? Aga ju siis me ei ole piisavalt selgitanud, ju siis need inimesed ei ole tajunud päris lõpuni, mida me taotleme, ju nad näevad selles kuskil mingeid ohtusid. Ma kindlasti ei tahaks nendele inimestele öelda, et nad on kuidagi manipuleeritud või on valearvamust väljendanud. Kõikidel Eesti inimestel on õigus oma seisukohtade väljendamiseks, oma muredeks ja ei ühes ega teises suunas ma ei tahaks kuidagi sildistada neid inimesi. Ega selle organisatsiooni suhtes mul ei ole lõpuni veendumust, mis nende strateegiline eesmärk on, aga ma usun, et ka nendega on koostöö võimalik.

Ingrid Sembach-Hõbemägi, Kanal2

Täienduseks veel, te siis möönate, et venekeelset elanikkonda pole ehk piisavalt informeeritud, selleks et neid allkirju nii palju tuli?

Jaak Aaviksoo

Noh, piisavalt? Alati saab rohkem ja paremini. Aga alati jäävad ka inimesed, kes ei tea ööd ega mütsigi sellest, mis riigikord Eesti Vabariigis kehtib jne, jne. Nii et 13 tuhat on palju, aga ma olen kindel, et tänaseks on neid inimesi juba vähem ja aasta pärast on neid veel vähem ja niimoodi tulekski edasi liikuda.

Andrus Ansip

Ma lisaksin, et need noored, keda siis eestikeelsele õppele osaline üleminek puudutab, need uuringute järgi kinnitavad ise, et nad on väga hästi informeeritud üleminekust. Uuringud kinnitavad samas ka seda, et noored inimesed, kes hakkavad 60% ainetest eesti keeles õppima, toetavad seda päris tugevalt, seda eestikeelsele õppele üleminekut. Ja kõige väiksem on toetus nende hulgas, keda see temaatika praktiliselt ei puuduta ehk siis mitte lastevanemate, vaid hoopis vanemaealiste hulgas on toetus kõige kesisem. Ma ei saa ka, täpselt nii, nagu Jaak Aaviksoo, hakata analüüsima nüüd, kes on need 13 tuhat inimest, kas nad on noored inimesed, kes uuringute järgi tegelikult mõistavad eesti keeles õppimise vajadust või on nad vanemaealised inimesed, kellel on umbmäärased, seletamatud hirmud. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Kas on veel küsimusi?

Ingrid Sembach-Hõbemägi, Kanal2
Ma küsiks nüüd siseministrilt ka. Viimased päevad on toonud ärevaid teateid Teie haldusalast. Palun andke oma kommentaar sellele Kapo skandaalile ning võib-olla on ehk ka mingeid järeldusi juba tehtud? Aitäh!
Ken-Marti Vaher
Tänan selle küsimuse eest! Tegelikult ma paar päeva tagasi ka selle kommentaari andsin. Kommentaar saab olla põgus, sest me teame asjaoludest vähe, see on väga raske juhtum, äärmiselt kahetsusväärne juhtum. Minu hinnangul, see mida saame positiivsena välja tuua sellest kõigest, on tegelikult meie kriminaalasutuste, meie õiguskaitseorganite suutlikkus enesepuhastuseks, et on võime järelevalveks ka nende üle, kes on kontrollijad. Ehk siis see vana küsimus, kes kontrollib kontrollijaid, sai tegelikult osalise vastuse teisipäeval avalikustatud juhtumist, kus siis tõesti sisekontrolli töötajad nii politsei- ja piirivalveametis kui kaitsepolitseis võeti vahele tõenäoliselt seadusevastase tegevusega, mis kõik on ju alles algusjärgus.

Kahtlustused on esitatud, menetlus alles käib. Järeldus eelkõige selle kohta, mis puudutab selliste juhtumite ärahoidmist, on minu arust kõige tähtsam – järjepidev kriminaalasutuste tugevdamine. 2012. aasta eelarves eraldame pea neli miljonit eurot selleks, et tugevdada nii kaitsepolitseid, nii keskkriminaalpolitseid organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses. See tähendab nii inimeste motivatsiooni, täiendavate ajude juurdetoomist ja ka tehniliste vahendite uuendamist. Nii et see vastus, kuidas oleks võimalik sääraseid juhtumeid tulevikus ära hoida või vähendada, saab olema tegelikult just selles – tugevdame kriminaalasutusi, tugevdame õiguskaitseorganeid.
Kui 2010. aastal, ma arvan, kui ühiskonda vapustas kolme kohtuniku säärased analoogsed juhtumid, siis sellel aastal on minu hinnangul kaitsepolitsei näidanud, et kui on sellised isikud sattunud ka kaitsepolitseisse tööle, siis need juhtumid leitakse üles, järelevalve toimib. Ja nii palju kui mina olen aru saanud, see on olnud pikaajaline menetlus, teisipäeval saime kõik sellest teada avalikkuses.

Kui te kujutate ette, et kontrollijate kontrollijaid on võimalik vahele võtta kergesti, siis kindlasti see nii ei ole. See oli väga pikk töö, sellele on viinud väga mitmete ametkondade omavaheline tihe koostöö. Täna juhib seda kriminaalmenetlust prokuratuur ja ma isiklikult loodan, et saame ka asjaolu täpsustustest kuulda lähiajal, siis kui tõenäoliselt on viidud läbi täiendavad menetlustoimingud. Täna on teatavasti avalikkuse ette jõudnud need ametnikud, kes on olnud asjasse segatud. Ametnikud on avalikustatud, teised isikud aga ei ole avalikustatud eelkõige sellel põhjusel, et talumiskohustus avalikustamise osas on ametnikel oluliselt suurem kui tavakodanikel. Aga ma loodan, et kuuleme õige pea ka siis selle niiöelda teise poole ehk siis väidetavalt altkäemaksu andjate kohta ja kindlasti ka rohkem selle kaasuse kohta ja selle kaasuse iseloomu kohta. Tänan!

Juhataja

Aitäh! Andres tahtis veel ühe küsimuse küsida.

Andres Einmann, BNS
Mul on küsimus eriteenete eest kodakondsuse andmise kohta. Sellel aastal valitsus juba teist aastat järjest ei anna ühelegi inimesele eriteenete eest kodakondsust. Mis põhjusel see on, kas tõesti ei olnud taotlusi või muud põhjused sellel?

Andrus Ansip

Küllap neid taotlusi oleks tulnud, kui oleks lootust kellelegi eriteenete eest kodakondsust saada olnud. Aga senine eriteenete eest kodakondsuse andmise praktika on tekitanud, pehmelt öeldes, poleemikat. Oleme otsustanud selles valitsuskoalitsioonis, et väga kergekäeliselt ei tahaks eriteenete eest kodakondust anda. Mis ei tähenda siis selle valitsuse deklaratsiooni, et me põhimõtteliselt ei ole valmis kodakondsust eriliste teenete eest andma. Praegu ei ole me näinud ühtegi taotlust, kus need teened oleksid olnud nii erilised, et nad oleksid väärinud kodakondsuse andmist. Ma ei taha siia irooniliselt lisada, et võib-olla nad on kompenseerinud siis kodakondsuse saamata jäämist elamisloa saamisega.

Juhataja

Aitäh! Uku.

Uku Toom, ERR

Ma küsiksin Jaak Aaviksoo käest hariduse kohta üldisemalt, kui siin haridusest jutt käis. Te olete kogu selle aasta pidanud vastama küsimustele gümnaasiumide arvu kohta ja 19. oktoober Riigikogu infotunnis, kui see teema taas jutuks oli, ütlesite te, et täpsemad ettepanekud teeb Haridusministeerium veel selle aasta jooksul. On need ettepanekud valmis või millal need tulevad?

Jaak Aaviksoo

Ettepanekud on valmis, aga eks need jõulud tulid peale ja võib-olla arutelu jõulude ja uue aasta vahel ei ole kõige sobivam aeg erinevatel põhjustel. Need põhimõtted, mille alusel me võiksime gümnaasiumivõrguga, ka laiemalt üldhariduskoolidega edasi minna, need saavad aasta esimesel-teisel nädalal kindlasti avalikuks. Ei maksa oodata, et see on koolide nimekiri, mis siis kas lahti jäävad või kinni pannakse, see saab olema põhimõtete loetelu ja see saab olema arutelu eelkõige. Mulle tundub, et me ikka veel oleme liiga vähe rääkinud, liiga vähe avanud kõiki neid probleeme, mis meil haridusega seoses on. Liiga palju kontsentreerunud koolimajadele, formaalsele poolele, ja liiga vähe nendele probleemidele, mis on seotud hariduse kvaliteediga, noorte konkurentsivõimega, nende edasijõudmisega ülejäänud elus. See vundament laotakse üldhariduskoolis ja kui see vundament jääb nõrgaks mis iganes põhjusel, siis seda ei ole võimalik kuidagi enam parandada.

Selles mõttes see kvaliteet ja konkurentsivõime on kõige olulisemad teemad. Ja sealt edasi alles regionaalpoliitika ja koolimajad ja õpetaja ametikohad ja direktorid ja hoolekogud, kõik see on sekundaarne. Sellepärast ma loodan, et see arutelu saab aasta alguses olema tõsine ja siis ühel hetkel tuleb otsustama hakata.

Aga eelkõige mitte nimekirjasid lobistama ja arutama ja vaidlema selle üle, vaid ikkagi püüdma kokku leppida põhimõtetes ja siis juba jätta konkreetsed otsused asutuste ulatuses kohalikele omavalitsustele ja seal, kus riigi osalus on tarvilik, siis ka riigile.

Juhataja

Aitäh! Ma teen ettepaneku nüüd pressikonverents lõpetada ja jätkata intervjuudega.

Lõpp

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-