Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 22. november 2007

22.11.2007 | 17:22

Uudis
    • Jaga

Vabariigi Valitsuse pressikonverents
Neljapäev, 22. november 2007

Juhataja Liina Lepik
Tere siis veelkord! Rõõm on näha, et üle pika aja on meie pressiruum nii rahvast täis. Täna pärast istungit toimus ka kabinetinõupidamise ühe punkti arutelu. See oli HIV-i ja aidsi teemaline. Sellest räägib pikemalt Maret Maripuu. Aga annan sõna istungipunktide tutvustamiseks peaministrile. Palun.

Andrus Ansip
Aitäh! Nagu head ajakirjanikud juba aru said, pidas Vabariigi Valitsus täna istungi koos varivalitsusega. Kui tavaliselt nad ühte ruumi ära ei mahu, varivalitsus ja valitsus, siis seekord nad mahtusid ja õhkkond oli päris rõõmus ja sõbralik.

Aga valitsus kiitis heaks ja saatis Riigikogule arutamiseks kriminaalhooldusseaduse, vangistusseaduse ja kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu. Põhiline muudatus seisneb selles, et seni maakohtute juures asunud kriminaalhooldusosakonnad viiakse üle vanglasüsteemi. Sellest tulenevalt muudetakse kriminaalhooldusosakonnad vanglate osakondadeks. See loob paremad tingimused kinnipidamiskohtadest vabastamise korraldamiseks ja koostööks kohalike omavalitsustega. Sisuliselt tähendab see seda, et vangla direktori pädevus laieneb kogu karistuse täitmise ahelale. Ja temast saab piirkondlik kriminaal-täitevsüsteemi korraldaja. Selline muudatus oli vajalik. Maailmas on küllalt palju näiteid, kus taoline süsteem on väga efektiivselt toimunud. Üks parimaid näiteid, mida igal pool eeskujuks seatakse, on pärit Rootsist ja 2004. aastal juurutas samasuguse kriminaalhooldussüsteemi ka ühendkuningriik.

Teiste muudatustena võiks ära märkida selle, et vangistusseaduses täpsustatakse kinnipeetavate õigusi ja kohustusi. Muuhulgas täpsustatakse ka seda, kellega kinnipeetav telefoni teel suhtleb või kellega ta kirjavahetust peab, tähendab, kellel on õigus seda kontrollida. On ju teada, et paljud kinnipeetavad säilitavad ka kinnipidamisasutuses kontaktid kuritegeliku maailma esindajatega ja teatud juhtumitel võib nende kontaktide põhjal teha niisugust ennetustööd, mis hoiab ära rasked kuriteod.

Ka kinnipeetavad saavad õigusi juurde. Kinnipeetavatele antakse juurdepääsuõigus ametlike õigusaktide andmebaasidele ja kohtulahendite registritele Internetis. Vanglasse saabuvaid ja vanglast väljuvaid isikuid hakatakse muuhulgas ka läbi otsima. See nüüd ei olnud juurde antud õigus vangidele, vaid ikkagi vangivalvuritele.

Valitsus kiitis heaks ka karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu. Selle eelnõu juures kõige olulisem muudatus on see, et täpsustatakse arvutisüsteemi vastu suunatud rünnetega seotud kuriteokoosseise. Samuti korrigeeritakse nende kuritegude eest mõistetavaid karistusi. Sisuliselt on kõige märkimisväärsemaks muudatuseks see, et seaduse jõustumisel muutub arvutikuritegude ettevalmistamine kriminaalkorras karistatavaks. Samuti nähakse ette rangemad sanktsioonid arvutikuritegude toimepanemise eest. Siiani ettevalmistamine väga karistatav ei olnud. Kuid ilmselt see viimane arvutiklikk ei saa omada siis niisugust tähendust, et väga tõsine ettevalmistusprotsess, mis ilmselt peab viima suure ja ränga kuriteoni, jääb üleüldse karistamata. Siis kui see klikk on tehtud, siis järgneb ka teole karistus.

Nähakse ette suurem vastutus elutähtsa valdkonna, arvutisüsteemi vastu suunatud ründe eest. Samuti ründe eest, mille tulemusena häiritakse avaliku võimu toimimist või avalike teenuste osutamist. Näiteks füüsilise isiku puhul oleks karistuseks rahaline karistus või kuni 5-aastane vanglakaristus. Teiseks oluliseks muudatuseks on karistusseadustiku terrorikuriteokoosseisu täiendamine. Juhul, kui arvutikuriteod on toime pandud terroristliku eesmärgiga, saab neid lugeda terrorikuritegudeks.

Valitsus kiitis heaks ka Eesti infoühiskonna arengukava 2013 rakendusplaani 2007-2008. aastaks. Programmi rahaline maht on 681 miljonit krooni. 2007. aastal kokku 324 miljonit ja 2008. aastal 356 miljonit krooni. Valitsus arutas ka mitmeid teisi küsimusi, kuid ma paluksin nüüd siia enda asemele varipeaministri Kärt Pormeistri. Tema räägib siis sellest, mida valitsus veel arutas. Ole hea, istu siia.

Kärt Pormeister
Niisiis arutati ka Eesti seisukohti Euroopa Liidu transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetikanõukogul. Valitsus kiitis heaks liitumise naftareostuse korral avamerel sekkumise 1969. aasta rahvusvahelise konventsiooniga. Eesti saab rannikuriigina õiguse oma ranniku ja sellega seotud majandus- ja muude huvide kaitseks sekkuda, kui teise riigi lipu all sõitev laev on sattunud tema majandusvööndis laevaõnnetusse ja on tekkinud ulatuslik merereostus või sellise reostuse otsene oht. Sekkuda võib ka juhul, kui on kujunenud olukord, mis võib kaasa tuua laevaõnnetuse ja sellest tuleneva reostuse.

Valitsus kinnitas ka päästeteenistujate ning Sisekaitseakadeemia Päästekolled¾i õpilaste ja üliõpilaste vormiriietuse kirjelduse. Ning valitsus kiitis heaks seadmete energiatõhususe seaduse muutmise, millega täiendatakse Eesti seadusandlust Euroopa Liidu õigusega seadmete tootmisel. Eesmärgiks on kindlustada võimalikult väike keskkonnamõju toote valmistamisel ja kasutamisel.

Juhataja
Suur tänu, preili varipeaminister! Ja nüüd läheme edasi haridusteemadega. Sõna päris haridus- ja teadusministrile.

Tõnis Lukas
Jah. Ma tutvustan: mul on ka variharidusminister Katerina Solomanjuk Kohtla-Järve venekeelsest Järve Gümnaasiumist või Järve Vene Gümnaasiumist. Need kaks punkti, mis täna arutlusel olid, olekski tegelikult olnud talle väga head ette kanda. Mõnes asjas ta on isegi rohkem kursis kindlasti kui mina. Kaks punkti.

Täna kiitis valitsus heaks koolieelse lasteasutuse seaduse ja erakooli seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis läheb nüüd Riigikokku. Ja kui Riigikogule meeldib, siis võetakse seadusena vastu. Siin ma tooksin välja kaks olulist rõhuasetust. Üks on see, et selle seadusemuudatuse alusel tuleb valitsuses kinnitamisele uus koolieelse õppe- ehk siis alushariduse raamõppekava. On palju juttu olnud, et õppekavades ei suudeta Eestis kokku leppida, siis alushariduse õppekava on peaaegu et konsensuslikult saanud kaante vahele ja nüüd kui Riigikogu vastavad seadusemuudatused heaks kiidab, siis on ka tehniliselt võimalik uuel tasemel õppekava valitsuses heaks kiita. Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava kehtestab Vabariigi Valitsus selle seaduse järgi. Selles on fikseeritud õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, põhimõtted, õppe- ja kasvatustegevuse korraldus, 6-7 aastase lapse eeldatavad üldoskused, valdkondade õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja sisu, 6 ja 7-aastase lapse arengu eeldatavad tulemused, lapse arengu hindamise põhimõtted samamoodi.

Võibolla oleks vaja rõhutada veel, et selle õppekava koostamisel on arvestatud ka lasteasutuse enda võimalusega teha niisugune tegevus ja päevakava, kus arvestatakse nii seda paikkonda, kus lasteasutus asub, kultuurilist omapära ja rahva traditsioone. Sellise erilise päevakava, kus on ka arvestatud kohalikud rahvatraditsioonid ja muud, see ei puuduta küll ainult Ida-Virumaad, vaid näiteks Võrumaad ja Setumaad samamoodi. Selle kinnitab konkreetse lasteasutuse juhataja.

Ja veel üks asi, lasteasutuses või selle rühmas, kus õppe- ja kasvatustegevus ei toimu eesti keeles, tagatakse eesti keele õpe koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava alusel. See tähendab, et õppekava rakendumisel 2009. aastal peaks kõigis Eesti territooriumi lasteaedades olema ka eesti keele õpe. Asi, millest on palju juttu olnud ja mida on pidanud oluliseks ka nende omavalitsuste juhid, kus on suur osa nendel perekondadel, kus eesti keel ei ole kodune keel. See on olnud selle taga kinni, et piisavalt õpetajaid ei ole igale poole võimalik olnud kindlustada. Aga riik peab tegema siin pingutusi ja eesti keele õpe peab olema võimalik tulevikus kõigis lasteasutustes Eesti Vabariigi territooriumil.

Teine oluline asi oli täna hariduse jaoks põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava muutmine, millest oli juttu mõni nädal tagasi ka pressikonverentsil, kui kabinet asja arutas. Täna valitsus võttis vastava määruse vastu. Tuletan meelde, et selle järgi on nüüd täpselt fikseeritud see ajagraafik, mille alusel toimub venekeelsete gümnaasiumide üleminek eesti õppekeele aastani 2011. Eesmärk on seaduses sätestatud mahtusid järgida. See tähendab, et 60% riikliku õppekava järgi õpetatavate tundide mahust on eesti keeles. On tehtud valik, millised õppeained lähevad mis aastal tsentraalselt eesti õppkeelele üle. See tähendab, et järgmisel õppeaastal on võimalik koolidel valida, kas ühiskonnaõpetus või muusika, ülejärgmisel aastal jällegi valida, kas ühiskonnaõpetus või muusika. See tähendab, et selle kahe aasta jooksul mõlemad õppeained peavad olema eesti õppekeelele üle viidud, edasi on järgmisel aastal sellest võttes eesti ajalugu ja lõpetuseks geograafia. Selle kõige juures on koolidel võimalik valida ka veel lisaks osa aineid, kus toimub eestikeelne õpe, nii et see 60%line maht oleks lõpuks täis.

Võib öelda juba, et suur osa gümnaasiume on nende valikutega alustanud ja riik nende tegevust ka tunnustab rahaliste vahenditega. Selle aasta lõpus eraldasin käskkirjaga ligi 4,5 miljonit krooni laiali jaotamiseks nende koolide vahel, kes õpetavad ka mitte praegu kohustuslikke aineid eesti keeles. Ja neid koole on päris palju. Kõige rohkem raha saab Tallinna linn, kus on 15 kooli, kes on lisaks eesti kirjandusele viinud osa aineid eesti õppekeelele ja Kohtla-Järvel on niisuguseid koole 5. Toon välja siin mõned koolid, näiteks Tapa kooli, millest on palju juttu olnud, mis saab tõesti ka ühe koolina väga suure rahalise süsti, sest ta on venekeelne kool, kuid tegelikult õppetöö toimub juba praegu praktilisel täiel määral eesti keeles.

Selline toetusmehhanism, tunnustamismehhanism on kehtestatud ka järgnevateks aastateks. Need summad varieeruvad, võrreldes selle tänase aastaga kindlasti summad tõusevad, nii et need koolid võivad riigi jätkuva toetusega arvestada, kes aitavad siis meie ühiskonnas valitsuse määrust täita. See on minu poolt praegu kõik.

Juhataja
Suur tänu! Nii nagu ma alguses ütlesin, alustas valitsus pärast istungit kohe ka kabinetinõupidamisega. Jõuti läbi arutada esimene punkt, õhtul jätkatakse kell 4. Sellest ühest punktist annab ülevaate sotsiaalminister. Palun.

Maret Maripuu
Tere! Kõigepealt ma kasutaksin juhust ja tutvustaks ka enda varju, selleks on Heldi Teesalu Tartu Miina Härma Gümnaasiumist.

1. detsembril me tähistame Aidsi ohvrite mälestuspäeva. Seoses sellega oli paslik anda täna valitsuskabinetis ülevaade meie hetkeolukorrast. Esimene HIV viiruse kandja registreeriti Eestis 1987. aastal. Tänaseks on kokku diagnoositud Eestis HIV-i 6286 inimesel, neist Aids on 176 inimesel. Kui 2002. aastal moodustas 90% anonüümsetes kabinettides registreeritud juhtudest süstivad narkomaanid, siis 2006. aastal on selleks protsendiks 50, mis tähendab seda, et üha rohkem on viirus hakanud levima sugulisel teel. Kui me võrdleme ennast Euroopaga, siis Eestis esmajuhte registreeriti 2006. aastal 504 juhtu miljoni elanikkonna kohta. Euroopa keskmine näitaja on 111 tuhat juhtu miljoni elaniku kohta. Kui te vaatate, siis käärid Euroopa ja Eesti vahel on suured. Selle üks põhjus võib olla see, et Eestis on väga hästi rakendunud HIV testimine. Väga paljud inimesed käivad anonüümsetes kabinettides ennast kontrollimas. Seeläbi on Eestis tunduvalt parem ülevaade, milline on meie tegelik seis kui me võrdleme ennast mõne teise Euroopa Liidu liikmesriigiga, kus nii laialdast anonüümset testimise võimalust, mis meie pakume, ei ole. Umbes 84% HIV-nakatanutest on noored, vanuses 15-29 eluaastat. Viimastel aastatel on hakanud suurenema ka vanemate eagruppide osakaal. 2006. aastal oli nakatanutest 36% naised. 0,3% rasedatest olid HIV-nakatunud ja HIV-positiivsetel emadel sündis 111 HIV-negatiivset last ja 4 HIV-positiivset last. HIV leviku jätkuvaks leviku põhjuseks või laialdasteks leviku põhjuseks on kindlasti vähene teadlikkus ja vastutustunne ja riskikäitumine.

Kui vaadata Eestimaa elanikke, siis jääb mulje, et tegemist on ühe väga julge ja kartmatu rahvaga. Statistika tõestab elavalt, et eestimaalased mängivad iseendaga ja elavad usus, et neile on antud mitu elu. Riskikäitumine on põhiprobleemiks mitmetes eluvaldkondades, olgu selleks siis arutu käitumine liikluses, narkootikumide tarbimine või siis enese ja partneri kaitseta jätmine seksuaalvahekorras. On selge, et HIVi ennetus on jätkuvalt oluline kogu elanikkonna seas, eriti tähtis on anda meie noortele kindlad teadmised, kuidas ennast kaitsta. Positiivne muudatus on meie ühiskonnas see, et probleemi on senisest enam hakatud teadvustama. Meil on üha rohkem koostööpartnereid, kes on võtnud vastutuse ja näevad enda rolli HIV-epideemia ennetamisel. Ka erasektori huvi kaasa lüüa on suurem. Üheks heaks näiteks on see, et täna Terve Eesti Sihtasutus tutvustab ettevõtete koalitsiooni, kus mitmed edukad ettevõtted on nõus oma ettevõtete sees tegelema HIV ennetusega ja info jagamisega. Aga küllap sellest te kuulete täpsemalt pressikonverentsil, mida Terve Eesti Sihtasutus täna annab.

Ja veel, valitsuses kiideti heaks ka Tööinspektsiooni ümberkorraldused. Ümberkorralduste peaeesmärk on tagada ühetaoline ja efektiivne riiklik järelevalveorganisatsiooni toimimine. Ümberkorraldused aitavad kaasa Tööinspektsioonil suurendada töökeskkonna ja töösuhete alase järelevalvetegevust Eestis. Põhiline muudatus on see, et kui praegusel hetkel on töö paiknenud maakondades, siis alates veebruarist 2008 hakkab tööd korraldama neli regionaalset inspektsiooni. Klienditeenindus jääb jätkuvalt maakondlikuks, nii et tööandjatel ja töövõtjatel midagi ei muutu. Kõige suurem muudatus on see, et kaovad ära maakondade inspektsioonide juhatajad, nii et neid jääb siis vähemaks. Nagu ma ennist ka ütlesin, et klienditeenindus toimub edasi maakondlikult, lisaks on kavas rakendada ka mitmeid e-lahendusi, et teha tööd kaasaegsemaks. Alates jaanuarist 2008 rakendub ka üleriigiline juristi infotelefon, et võimalik konkreetsete tööalaste küsimustega pöörduda ja saada siis ka oma küsimustele vastuseid. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Kindlasti on teil tekkinud nüüd hulgaliselt küsimusi. Kui on, siis minu käes on mikrofon täna, siis ma ulatan. Öelge siis oma nimi ja kanal ka.

Andres Einmann, BNS
Andres Einmann, BNS. Viimastel päevadel on suur sõnasõda tekkinud Reformierakonna ja Isamaaliidu vahel seoses Tartu maantee ehitusega. Tänane Eesti Päevaleht väidab, et mitu Reformierakonna poliitikut soovivad Juhan Partsi lahkumist valitsusest. Kas see asi on nii hull?

Juhataja
Küsimus peaministrile? Jah.

Andrus Ansip
Eesti Päevaleht teab neid mitut poliitikut, mina ei tea, kes soovivad Juhan Partsi valitsusest lahkumist. See on loomulik diskussioon. Päris kurb oleks siis, kui juba enne seda, kui arutelu algab, oleks täielik üksmeel olemas. Jah, tõepoolest meil on valitsuses erimeelsused, kuidas rahastada Tartu-Tallinn maantee ehitust. Ja võiks öelda ka laiemalt, et kuidas üleüldse teede ehitust Eestis tulevikus rahastada. Teatavasti me oleme otsustanud hüppeliselt suurendada kütuseaktsiisi 1. jaanuarist 2008 ja tänu sellele aktsiiside hüppelisele kasvule laekub juba järgmisel aastal eelarvesse täiendavalt 800 miljonit krooni. Edasistel aastatel kasvab see koguni miljardini ja 1,1 miljardi kroonini. Kui nüüd võtta järgmise nelja aasta jooksul nendest täiendavalt selle sama poliitilise otsuse läbi hüppeliselt kasvavatest aktsiisidest maha siis kohalikele teedele minev raha, siis laekub nelja aasta jooksul 3,4-3,6 miljardit krooni täiendavalt eelarvesse. Minu meelest oleks aus öelda ka kõigile inimestele, kes 1. jaanuaril hakkavad kütuse eest märksa kõrgemat hinda maksma, et see hinnatõus lähebki Eesti ühe kõige ohtlikuma ja kõige suurema liikluskoormusega tee ümberehitamiseks ehk siis Tartu-Tallinn maantee ehitamiseks. See on täiendav raha. Me teame, et mõned opositsioonipoliitikud ütlevad, et võiks üleüldse aktsiisi tõusu ära jätta. Kujutagem hetkeks, et me sellise otsuse langetamegi. Ma küsin, et kuidas siis see raha, mida ei tulegi üldse eelarvesse, kuidas see raha võiks minna kruusatee peale, näiteks. Jutt sellest, et võtame laenu ja siis kunagi aastate jooksul maksame tagasi ja siis see tagasimakse ei tule teiste teede arvelt, ei ole ju väga tõsiselt võetav. Nagunii tuleks ühisest rahakotist võtta ja laenu tagasi maksta. Kuid praegusel ajal, kus küllalt paljud analüütikud räägivad sellest, kuidas Eestis tuleks eelarve ülejääki koguni kahekordistada, langetada otsused, et me hävitame ära ka selle ülejäägi, mida me oleme praegu eelarvesse planeerinud. See ei ole väike ülejääk, 2,7 miljardit krooni järgmisel aastal ehk 1,3% meie sisemajanduse kogutoodangust. Kuid et me hävitame ära selle ülejäägi, kulutame selle ülejäägi näiteks teede ehituseks, Tartu-Tallinn maantee ehituseks, oleks praeguses majandussituatsioonis väga ränkade tagajärgedega. See oleks muule maailmale äärmiselt negatiivne signaal ja sellel signaalil oleks ka Eestis sissepoole suunatud väga negatiivne tähendus. Teehoiu kava arutades ei saa valitsus kergekäeliselt loobuda Eestile senini väga suurt edu toonud rangest eelarvepoliitikast. Kui me otsustaksime nüüd mitte enam riigi või avaliku sektori laenukoormust vähendada, laene tagasi maksta, vaid vastupidi, hakata laenukoormust suurendama, siis see oleks väga kaalukas otsus, mida pelgalt teehoiu kava arutades kindlasti langetada ei oleks õige. Minu ja ka Reformierakonna ettepanek on lihtne – tänu hüppelisele aktsiiside tõusule laekuvate vahendite rohkusele võiks langetada selle otsuse, et need vahendid kulutatakse Tartu-Tallinn maantee ehituseks. Tegelikult ei olegi ju võimalik ka teede ehitusse minevaid summasid näiteks ühe aasta jooksul kahekordistada. Sest kui me kujutame ette, et me saame kuskilt soetatud need täiendavad teerullid, et siis selleks ei ole vaja väga suurt kujutlusvõimet, kuid et me leiame kuskilt ka teerullijuhid kõikidele nendele teerullidele, selleks on vaja juba küllalt suurt kujutlusvõimet. Sest et nagu me teame, möödunud kvartalis oli Eestis tööpuudus läbi aegade kõige madalam ehk 4,2% ning teerullijuhte ei ole lihtsalt kuskilt võtta. Kui praegu suurendada kahekordseks teede ehitusse suunatavate vahendite hulka, siis tähendaks see sisuliselt seda, et me saaksime sama palju kilomeetreid kaks korda kallimalt kätte.

Analoogia Soomega. Soomes on praegu majanduskasv väga suur. Eelarvesse laekumine on suurepärane, võiks ülelaekuvaid vahendeid kasutada ka Soomes välja töötatud suurepärase teede ehitusprogrammi tööde finantseerimiseks. Kuid kuna Soomes on viimase kahe aasta jooksul teede ehituse hinnad tõusnud koguni 40%, siis on valitsus võtnud väga selge ja jäiga hoiaku teede ehitusse täiendavaid vahendeid ei suunata, selle asemel ülelaekuvad vahendid kasutatakse ära selleks, et riigi võlga tagasi maksta. Ma olen juba rääkinud, et seal on üks erand, Vaalimaale ehitatakse parkla tuhandele autole 24 miljoni euro eest. Aga rohkem erandeid, no üks teekene ka veel, aga peale kahe erandi, rohkem erandeid seal ei ole. Ei ole meil ka mõtet siis kuumendada üle seda turgu, mis on niigi ülekuumenenud. Aitäh! Aga need on töised vaidlused, siin ei ole mitte midagi niisugust erakordset, mida poleks varem olnud ja mida tulevikus ei tule.

Tõnis Lukas
Kuna sellel küsimusel oli kaks poolt, siis ma täpsustan. Majandus- ja kommunikatsiooniminister on jätkuvalt sellel seisukohal, et lisaks Tartu-Tallinn maantee prioriteetsusele ei tuleks loobuda ka teistest teede ehitustest. Näiteks Pärnumaal, Ida-Virumaal, mis on plaanis olnud. Kabinet ootab rahandusministrilt koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministriga ettepanekuid. Paar nädalat tagasi tuli see täiendav ülesanne, kuna kokkuleppele me ei jõudnud, ettepanekuid, kuidas see finantseerimisskeem üles ehitada. Nii et ka mina pean seda täiesti normaalseks väitluseks kui eelarve tasakaalu kui ka Eesti pikaajaliste perspektiivide üle. Ausalt öeldes, ega ma ei kujutagi ette, et kabinetis oleks sellised teemad üldse arutusel, kus üldse mingit vaidlust ei toimuks. Kui te veel teaksite, milliseid vaidlusi meil veel toimub paljudes punktides, aga see on, uskuge, täiesti normaalne. Vaidlusi toimub ka ministeeriumide sees ülesannete täitmisel jne. Ainult vaidlustes leiamegi kõige paremaid lahendusi.

Juhataja
Aitäh! Jaa, palun.

Feliks ©ubin, Raadio4
Küsimus teile, härra peaminister. Ma tahaksin hirmsasti teada, kuidas saab tuvastada kavatsust arvutikuritegu sooritada ja kuidas see käib kokku inimõigusega saada karistust väärteo, aga mitte väärmõtete eest?

Andrus Ansip
Arvutikuriteod pole ju esimene kuriteoliik, mille puhul ka kuriteo ettevalmistamine on karistatav. Tuvastamine on ju küllalt kerge. Kui keegi kuritegelikul eesmärgil näiteks koondab mingisugust rünnakuvõimsust, on tuvastatav väga selgelt kuriteo kavatsus, siis loomulikult peab ka sellele järgnema karistus. Täpselt sama on ju mõrvaplaanide puhul. Kui ikkagi keegi kavandab kellegi mõrva, siis ei oodata ära, kuni ta siis noaga suskab või püssist kuuli laseb, vangi läheb ta siis, kui ta ka selle kavaga vahele jääb. Ja seda on Eesti praktikas olnud ja mitte üks kord olnud, et sellised inimesed on vangimajja sattunud. Ja hea ka.

Juhataja
Aitäh! Aktuaalsel kaameral on küsimus.

Riina Koit, AK
Riina Koit, Aktuaalne Kaamera. Härra peaminister, te ütlesite, et on normaalne, et kabinetis toimuvad vaidlused ja sama kinnitas ka härra Lukas. Samas te nimetasite äärmiselt negatiivseks stsenaariumiks seda rahastamisskeemi, mille juures on püsinud just jäigalt majandusminister Juhan Parts. Kuidas see vastuolu on ületatav ja kas see võib saada proovikiviks koalitsioonile?

Andrus Ansip
Me langetame valitsuses otsused ainult konsensuse alusel. Ja ma olen päris kindel, et ka selles küsimuses me konsensuse leiame. Siin ei ole ka minu meelest majandus- ja kommunikatsiooniministri puhul olnud teadliku kavaga loobuda tasakaalus eelarvepoliitikast. Viimasel kahel aastal on meil olnud ülejäägiga eelarvepoliitika. On olnud illusioon, et kassareservist laenamine polegi nagu laenamine ja see eelarve tasakaalu ei mõjuta. Kui me teeme täna ära kulutused täiendavalt näiteks 2 miljardit krooni, siis see tähendab seda, et sellest 2,7 miljardist ülejäägist jääb 0,7 miljardit järgi. See on fakt. Asjaolu, et 7 või 17 aasta jooksul makstakse kõik see raha tagasi, seda fakti olematuks ei muuda. Nii et ka kassareservist laenamine on täpselt samasugune laenamine, nagu iga teine laenamine.

Riina Koit, AK
On koalitsioonis tüli või ei ole?

Andrus Ansip
Ei, tüli kindlasti ei ole. Tüli kindlasti ei ole, see on täiesti loomulik protsess. Nagu ka Tõnis ütles juba, me vaidleme väga-väga paljudes küsimustes ja mul oleks küll kurb, kui ükskord Eestis oleks valitsus, kus vaidlusi ei toimuks. Et need tagajärjed oleks Eestile ilmselt hukatuslikud.

Riina Koit, AK
Kui tõenäoline on, et Tallinn-Tartu maantee selle rahastamisvaidluse tõttu, selle ümberehitus venima jääb?

Andrus Ansip
Ei, seda ma kindlasti tõenäoliseks ei pea. Ma pean loomulikuks seda, et seda maanteed võiks ehitada ka tulevikus või just järgmise nelja aasta jooksul tempos 1 miljard krooni aastas. See oleks päris hea tempo. See oleks isegi unistuste tempo minu silmis. Kui keegi mõtleb, et võiks 2 miljardit või ka 3 miljardit aastas kulutada, siis minu meelest see mõte on küllalt naiivne. Kui meil praegune teedeehituse maht on umbes 2,5 miljardit krooni aastas ja me teame, et sel aastal on aktsiise laekunud väga hästi ja ka järgmisel aastal laekub neid oodatavalt märksa rohkem kui tänavu. Ehk siis see tähendab seda, et sellele 2,5 miljardile tuleb meil käesoleva aasta ülelaekumiste ja järgmise aasta laekumiste arvelt lisa umbes 1,7 miljardit krooni. 2,5 miljardist saab meil järsku rohkem kui 4 miljardit, 4,2 miljardit krooni. See on väga, väga kiire teede ehituse summade kasv. Kui nüüd mõelda sellele juurde veel miljard või teine laenuraha, siis tähendaks see kindlasti ülimalt suurt koormust teede ehitussektorile. Ma arvan, et see viiks maksumaksja raha äärmiselt ebaefektiivsele kasutamisele. Ja ma olen põhimõtteliselt sellise käitumise vastu. Ja lõpuks, mida teha siis nende teede ehitusvõimsustega? Kui paar aastat on kahe miljardi või kolme miljardi kaupa teed ehitatud ja siis on tee valmis ja siis enam ei tulegi ehitada. Kus need teerullid siis sõidavad? Või hakkamegi laenu võtma kogu aeg? See süsteem peab olema jätkusuutlik. Kui me räägime juba miljardilistest investeeringutest, siis nendel miljardilistel investeeringutel on ka teatud makromajanduslik mõju. See ei ole lihtsalt, et kas meile meeldib teha seda või teist asja.

Tõnis Lukas
Kuna tänase ajakirjanduse valguses on kõik sellelaadsed küsimused just kui kahe poolega, siis ma kinnitan, et Isamaa ja Res Publica Liidu jaoks on samamoodi Tallinn-Tartu maantee prioriteetne objekt. Selles, et seda ehitatakse, ei ole mingit kahtlust.

Andrus Ansip
Ma ei ole ka nõus nende väidetega, nagu just kui ei peakski seda Tartu-Tallinn maanteed käsitlema siis Eesti teedevõrgustiku osana, et seda teiste teede arvelt ehitada ei tohi. Mina olen küll veendunud selles, et raha tuleb võtta ühest katlast ja selles osas, mis teedehitusi on kavandatud praegu Tallinn-Tartu maanteel, on need teedeehitused ka vägagi põhjendatud. Me ju ei kavanda järgmise nelja aasta jooksul ehitada neljarealist teed Põltsamaa ja Puurmani vahele, sinna ei ole see neljarealine tee praegu majanduslikult kuidagi põhjendatud. Sinna ei saa kasutada ka Euroopa Liidu vahendeid tee-ehituseks, sest liikluskoormust sedajagu ei ole, et võiks Euroopa Liidu vahendeid sinna kasutada. Kuid selles osas, Tallinnast Mäoni neli rida, edasine Mäo ümbersõit, järgnevad suuremad ristmikud kõik eritasandiliseks, nendes lõikudes on teede-ehitus Tartu-Tallinn maanteel vägagi põhjendatud. Ei ole õige öelda, et Eesti ühe kõige liiklusohtlikuma tee ja kõige suurema liikluskoormusega tee ehitamiseks tuleb rahasid leida kusagilt mujalt ja aktsiisivahendeid, kütuseaktsiisist teatavasti 75% läheb teedeehituseks, et neid aktsiisivahendeid ei tohikski just kui siis Eesti ühe põhimaantee ehitamiseks kasutada. Selline suhtumine kindlasti ei ole mõistlik ja minu silmis on täiesti väär. Ma ei tahaks nõustuda ka sellega, et kui me ehitame nüüd selle tee valmis, et siis jääb meil mitu tuhat kilomeetreid kruusateid ehitamata. See on prioriteetide seadmise küsimus. Kui meil tulevad täiendavad vahendid, siis ei ole mitte kellelgi õigust juba neid vahendeid mõelda siis tuhandetele kilomeetritele kruusateedele, langetatakse poliitiline otsus. Otsus langetatakse igati argumenteeritult. Argumente me saame liiklusloendustest, saame liiklusõnnetuste statistikast. Nendest argumentidest minu jaoks on küll täiesti piisav selleks, et öelda, et Tartu-Tallinn maantee tuleb teehoiuvahenditest ehitada. Küll me jõuame kokkuleppele. Ma ei dramatiseeriks seda üle. Me räägime täna kahekesi kogu aeg ja räägime hästi pikalt sellest teemast, aga me räägime pikalt sellepärast, et lehed kirjutavad sellest.

Juhataja
Aitäh! Nüüd saab Elo küsida.

Elo Mõttus, Kanal2
Ma küsiks ikkagi samal teemal veel. Millal Tallinn-Tartu maantee võiks üleni olla neljarealine? Ja tegelikult ma ikkagi saan aru, et Reformierakond reservist laenamist nagu kindlasti ei aktsepteeri.

Andrus Ansip
[Reservist laenamine] Absoluutselt välistatud.

Elo Mõttus, Kanal2
Ehk ikkagi majandus- ja kommunikatsiooniminister peab oma plaanist loobuma selle jaoks, et konsensus tuleks?

Andrus Ansip
Täna ma lugesin lehest, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium keskendub nüüd Euroopa Liidu vahendite kasutamisele. Ja see on hoopis midagi muud kui laenu võtmine. Jah, konsensust laenu võtmiseks praeguses majandussituatsioonis ei ole. Sellel oleks makromajanduslikult väga negatiivne tähendus, kui me praegu ütleksime, et me oleme loobunud konservatiivsest eelarvepoliitikast, nüüd me hakkame laenama. Ja sellist signaali see valitsus kindlasti ei saada.

Elo Mõttus, Kanal2
Aga millal te võiks olla valmis või saab see üldse valmis?

Andrus Ansip
Järgmisel nädalal mind ei ole Eestis, aga ülejärgmisel nädalal, ma usun, et me kindlasti arutame seda küsimust ja ma loodan, et me leiame ka lahenduse.

Juhataja
Aitäh! Peaminister on järgmisel nädalal Sloveenia ja USA visiidil. Aga kui rohkem küsimusi ei ole, siis suur tänu teile ja kohtumiseni järgmisel neljapäeval.

Tõnis Lukas
Mina, muide, nägin teatavat tulukest kõigi silmis läitumas, kui ma kõnelesin eelõpetuse olulisusest ja sellest, kuidas kõik 6-aastased lapsed hakkavad kooliks ühtemoodi ettevalmistust saama jne. Aga millegipärast te ei julgenud küsida selle kohta, see on ka kindlasti valitsusel programmis.

Andrus Ansip
AIDS-ist, Maret, ma ei taha nüüd jälle märkust teha, aga me kabineti nõupidamisel rääkisime sellest, et 2000. aastal oli nii, et 98% kõikidest nakkusjuhtudest leidsid aset Ida-Virumaal ja Tallinnas ja 2% ülejäänud Eestis. See proportsioon ei ole oluliselt muutunud. Muutunud on ta ainult seda palju, et Ida-Virumaalt Tartu vanglas karistust kandvad inimesed on suurendanud siis ka Tartu osatähtust. Aga ikkagi on ta nii, et 88% on Ida-Virumaa ja Tallinn ja 12% ülejäänud Eesti. Me tegelikult peaksime tunnistama, et see on Ida-Virumaa ja Tallinna probleem. Loomulikult on oht, et ta levib ühtlaselt üle Eesti, aga eriti on vaja oma tähelepanu fokusseerida just Ida-Virumaale ja Tallinnale.

Maret Maripuu
Seda me ka HIV/AIDSi strateegias näeme ette.

Andrus Ansip
Jah, aga kui me seda avalikkusele teada ei anna, et kus see probleem praegu kõige teravam on, siis me ei oska ka oma ennetustegevust õieti suunata.

Lõpp

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-