Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 23. november 2017

24.11.2017 | 10:51

Uudis
    • Jaga

Valitsuse pressikonverentsil osalesid peaminister Jüri Ratas, tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski ning justiitsminister Urmas Reinsalu.

Pressikonverentsi salvestus: https://www.youtube.com/watch?v=uGSuxeA2Wa0



Juhataja Urmas Seaver

Täna on pressikonverents Riigivanemate saalis ja põhjus on see, et valitsusel täitub täna aasta. Teie ees olevad peaminister Jüri Ratas, tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski ning justiitsminister Urmas Reinsalu teevad ka ülevaate sellest esimesest aastast. Annan sõna peaminister Jüri Ratasele.

 

Jüri Ratas!

Suur tänu! Head ajakirjanikud, suur tänu tulemast! Ja väga suur tänu selle koostöö eest, mis on aasta jooksul olnud, kus te olete olnud head koostööpartnerid, et neid otsuseid, mida on see valitsus aasta jooksul teinud, edastada Eestimaa elanikele – aitäh selle eest!

Ma alustan sellest, et ma kõigepealt loomulikult tänan ka Eesti elanikke. Kui vaadata neid uurimusi, mida jooksvalt tehakse ja küsitakse. Kui vaadata seda toetust, mida Eesti elanikud on andnud praegusele valitsusele, siis see on kõrge ja jätkuvalt kõrge. Näiteks viimase turu-uuringute reitingu kohaselt on see 45%, kui liita valitsuserakondade toetus viimastel valimistel, kohalikel valimistel, siis on see 45,7%. Sellega tahan öelda aitäh ka Eesti elanikele, et te olete mõistvalt suhtunud valitsusse ja valitsust toetanud.

Ma tooksin esile selle 365 päeva jooksul kolm peamist asja. Minu meelest on see valitsus olnud orienteeritud otsustele. Minu meelest on see valitsus olnud orienteeritud sellele, et minna edasi ning nendes sõlmkohtades, mis on olnud võib-olla väga pikalt sõlmes ja lahendusi pole leitud, leida lahendus. On langetatud otsuseid. On kindlasti olnud edasiminek paljudes teemades ja on lahendusi leitud. See on, ma arvan, ka juhtimise mõttes väga oluline.

Ma tooksin selle aasta jooksul toimunust esile mõningad sellised suuremad hetked, sammud ja mõtted. Alustaksin kindlasti 16. aprillist, kui oli suur rahvamatk. See oli Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamise raames. Need kaks kubermangu, mis 100 aastat tagasi liideti 12. aprillil – 100 aastat tagasi neli päeva varem –, Eestimaa kubermangu loomisest möödus 100 aastat. Seda me tähistasime Mihkli kirikus.

Kindlasti ma tooksin välja majanduse osa selle valitsuse 365 päeva jooksul. Ja ma alustan sellest, et see on olnud kindlasti julgete ja tarkade ettevõtjate väga suur panus, et Eesti näeb täna sellist majandussituatsiooni, tööturusituatsiooni, investeeringuid. Ma soovin kindlasti öelda suur tänu Eesti ettevõtjatele, kes põhimõtteliselt iga päev – on nad omanikud, juhid või seal töötavad ja Eesti elanikud – teevad seda tööd hästi.

Kui me vaatame mõningaid majanduse näitajaid, siis me võime öelda seda, et kõigepealt majanduskasv on olnud ca 5% kahes esimeses kvartalis, mõni protsendipunkt peale – 5,2%. Me näeme seda, et majandus kasvab, majandus kasvab kiiremini. Selline kasv oli viimati aastaid tagasi.

Ma selle majanduskasvu juures tooksin kindlasti esile ka rahvusvahelise analüüsi ja tunnetuse, mida alati tuleb järgida ja selle järgi analüüsida. Näiteks reitinguagentuur Fitch on tõstnud Eesti riigireitingut stabiilselt positiivseks, või siis lihtsalt öeldes, aste kõrgemale.

Inimeste aktiivsus tööturul on viimase 10 aasta kõrgeim. Tööhõive määr meie selle aasta kolmandas kvartalis oli 68,3%. Kui vaadata tööpuudust või siis töötust, siis see on kolmandas kvartalis olnud 5,2%. Ja kui me võrdleme seda 2016. aasta kolmanda kvartaliga, siis toona oli see 7,5%. Võib öelda lühidalt, et meil on täna töötuid inimesi 16 000 vähem. Kindlasti on see väga oluline neile, nende peredele ja leibkondadele, aga kindlasti ka Eesti riigile.

Edasi, investeeringud. Investeeringud põhivarasse. Ja ma võrdlen hetkel esimest ja teist kvartalit 2016. aastaga. Need andmed on meil hetkel olemas. Esimese kvartali investeeringud põhivarasse on tõusnud 16,8%, teises kvartalis võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga on pluss 18,2%. Kindlasti on need väga tuntavad, väga suured kasvud.

Neljandaks, tööjõu ja tootlikkuse kasv. Võib julgelt öelda, et tootlikkuse kasv on kiirenenud. Esimene kvartal võrreldes 2016. aastaga 2,3% ja teises kvartalis on see olnud 5,6%.

Ja loomulikult eksport, mis on Eesti majanduse üks tugitalasid. Samamoodi, võrreldes esimest kvartalit eelmisel ja sellel aastal me näeme kasvu 7,3% ja teise kvartali hinnangud näitavad, et kasv on olnud 1,3%.

Majanduse poole pealt ma tahan kindlasti ära tuua selle valitsuse ühe sõnumi ja see sõnum on see, et väga paljudes valdkondades järgmisel aastal palgatõus tuleb. Kõigepealt õpetajad. Õpetajate keskmine palk on 2018. aastal 1380 eurot, kui me räägime brutopalkadest, alampalk 1150 eurot. Kultuuritöötajate alampalk 1150 eurot ja kui me vaatame palgakasvu, siis see on üle 20%.

Mul on hea meel, et sotsiaalhoolekandes ning politsei- ja päästevaldkonnas on samuti palgatõus, see on 4,5%. Ja keskmine brutopalk on selle aasta teises kvartalis – võrreldes eelmise, 2016. aasta teise kvartaliga – tõusnud 6,8% ja on jõudnud määrani 1242. Hetkel hinnatakse, et 2018. aastal tõuseb keskmine netopalk 12%. Kindlasti on see väga tugevasti ka maksureformi tulemus, mis on tulumaksuvaba miinimumi tõus 500 eurole, aga loomulikult meie majanduskeskkond ja need näitajad, mida ma teile kirjeldasin.

Ma tooksin kolmandana kindlasti välja Eesti eesistumise välispoliitika ja julgeolekupoliitika kursi. Ma alustan välispoliitikast ja alustan selle aasta juulikuu lõpust, kui siinsamas Stenbocki majas pühapäevasel päeval oli minul võimalus kohtuda Ameerika Ühendriikide asepresidendi Mike Pence’iga ja päev hiljem, esmaspäeval kuulata tema kõnet Eesti Kaitseväe Peastaabi territooriumil, kus olid meie liikmesriikide ja NATO sõdurid nii Ameerika Ühendriikidest, Suurbritanniast, Prantsusmaalt, Taanist kui ka Eestist.

Kindlasti kohtumised, mis olid aprillikuu keskel Hiina asepeaministriga. Loomulikult Ukraina presidendi visiit siia, Saksamaa presidendi visiit, Šveitsi presidendi visiit. Ja nüüd, järgmise nädala esmaspäeval on mul võimalik kohtuda ka Hiina peaministriga. See näitab, et välissuhtlus on nende 365 päeva jooksul olnud väga tihe.

Kui tulla siit edasi, siis Euroopa Liit ja Eesti eesistumise positsioonid Euroopa Liidu nõukogus. Ühelt poolt oli meie jaoks loomulikult hästi tähtis see, et digitaalvaldkondades liikuda edasi. Ja minu meelest see heas mõttes kokkulangevus, et esimene digitaalalane tippkohtumine üldse Euroopa Liidu ülemkogu tasandil, teine on see, et sisuline edasiliikumine, mis on Euroopa Liidu ülemkogu lõppjäreldustes, ning loomulikult ka see, et 29. septembril siin kõik liidrid kohtusid ja päev enne õhtusöögi raames arutati Euroopa Liidu tulevikku laiemalt.

Ma väga tähtsustan ja panen rõhku nendele kahepoolsetele kohtumistele, mis on selle aja jooksul olnud, olgu nad Pariisis, olgu nad Berliinis või olgu nad Londonis. See kõik on, ma arvan, Eesti välissuhtlust, julgeolekut, aga ka majandussuhteid kindlustanud.

Julgeoleku poole pealt tooksin kindlasti välja NATO erikohtumise, mis oli Brüsselis. Loomulikult Euroopa Liidu raames nii PESCO kui ka Euroopa kaitsefondiga edasi liikumine.

See valitsus on valinud viis suurt reformi, mis on tingitud nendest neljast peamisest eesmärgist, mida see valitsus täpselt aasta tagasi on paika pannud. Need on kindlasti tulumaksuvaba miinimumi reform, see on kindlasti reform, mis on meil ära tehtud järgmisel aastal haigekassa ja meditsiini valdkonnas. Haigekassa lisarahastamine, pensionireform. Ma tänan loomulikult siinjuures ka eelmist valitsust, kui ma räägin haldus- ja riigireformist. Praegune valitsus on viinud selle lõpuni ja viib ka riigireformi mõttes edasi. Kindlasti põllumajandusreform ning Eesti põllumajanduse ja maaelu toetamine.

Ma soovin tänada oma erakonna nimel ja ka isiklikult Jevgeni Ossinovskit ning Sotsiaaldemokraatlikku erakonda, nende fraktsiooni, nende liikmeid ja nende toetajaid. Loomulikult tänan Urmas Reinsalu. Edastan siit head soovid ka Helir-Valdor Seederile ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonile. See valitsus on töötanud selles mõttes koostöösoovis, nagu ma ütlesin alguses, et leida lahendusi, teha otsuseid ja edasiminekut. Aitäh!

 

Juhataja

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, palun!

 

Jevgeni Ossinovski

Tere päevast! Peaminister rääkis nii põhjalikult, et lisada midagi on loomulikult keeruline, nagu ikka. Aga kahtlemata ka sotsiaaldemokraatide poolt tahan tänada partnereid selle aasta eest. See on kindlasti olnud väga töine, ambitsioonikas ja kiire aasta meile kõigile – nii eestistumisega seonduvalt kui ka kindlasti valitsuse väga ambitsioonika koalitsioonileppe tõttu.

Võib-olla selline väike emotsioon siia juurde, et oli tagasivaates üsna huvitav asjaolu. Mäletan eelmisest aastast, kui me eelmises valitsuses töötasime ning avalikkuses ja ka ajakirjanduses räägiti väga palju sellest, et selliselt uinudes, mitte midagi tehes ei ole võimalik riiki juhtida, kui mitmed olulised pikaajalised probleemid on lahendamata. Ja siis, tõepoolest, arvasin ka mina samamoodi.

Kui uus valitsus kokku tuli, siis asusime tõesti väga paljusid nendest olulistest teemadest ka adresseerima konkreetsete muudatuste ja konkreetsete plaanide-reformidega. Siis, kui me seda hakkasime ellu viima, hakati ühel hetkel ütleme, et aga miks muudetakse korraga ja nii kiiresti nii paljusid asju. Eks ikka sellepärast, et Eesti pikaajaliseks eduks on olnud need muudatused, mida me ellu oleme kutsunud – need kõige strateegilisemad otsused, mida me oleme teinud –, hädavajalikud pikkade aastate jooksul, aga erinevatel poliitilistel põhjustel ei ole siiani leitud piisavalt poliitilist tahet, et neid teha.

Peaminister neist mitut juba mainis. Ma arvan, et üks olulisem sotsiaaldemokraatide vaatest on kindlasti suurem tähelepanu võrdsete võimaluste tagamisele, ebavõrdsuse vähendamisele ühiskonnas. Aastal 2013 oli Eestist saanud Gini indeksi järgi mõõtes Euroopa Liidu kõige suurema sissetulekute ebavõrdsusega ühiskond kogu Euroopa Liidus. See peegeldub kindlasti veel siiani, aga nüüd juba vähem, ka Eesti inimeste suhteliselt kõrgetes vaesusemäärades, mis kindlasti on probleem nii nende inimeste ja perede toimetulekule kui ka laiemalt kindlasti mure kogu ühiskonnale. See ei ohusta tegelikult mitte ainult ühiskondlikku sidusust, vaid ka meie majanduskasvu ja -arengut. Sest me teame, et need ühiskonnad, kus on võrdsemad võimalused tagatud, kus kõik inimesed saavad panustada majandusse ja ühiskonda, arenevad ka kiiremini ja arenevad ka jätkusuutlikumalt ja kestlikumalt.

Juba on mainitud meie põhimõtteline otsus maksureformi kontekstis. Tõepoolest, Eestis on olnud põhjendamatult kõrged tööjõumaksud kuni keskmist palka teenivatele inimestele. Sellest on aastate jooksul rääkinud nii OECD, Euroopa Komisjon kui ka mitmed teised spetsialistid. Sellest on rääkinud ka meie ettevõtjad, et palgavaesuse suhteliselt kõrged näitajad ei tee meile au. Sellest tulenevalt ka ambitsioonikas plaan, mis jätab 75%-le Eesti töötajatest 64 eurot igas kuus kätte, on kindlasti väga oluline muutus. Jah, me oleme palunud, et väiksem osa ühiskonnast, kellel on paremini läinud, panustaks natukene rohkem, selleks et väga suurel osal inimestest läheks oluliselt paremini. Ma arvan, et see on õiglane ja õige.

Jah, võime aasta hiljem öelda, et võib-olla oleks pidanud tõepoolest kommunikatsioonitegevusega selles kontekstis alustama varem ja tegema seda natuke süsteemsemalt ja lihtsamalt, aga eks ikka, suurte otsuste puhul tehakse aeg-ajalt ka teatud vigu. Aga ma loodan, et me suudame ka üheskoos ajakirjandusega siiski inimestele ära selgitada, kuidas nad kõige paremal viisil sellest uuest muudatusest kasu saavad.

Teiseks, kahtlematult, minu jaoks isiklikult on üks prioriteete alates aastast 2015, kui ma oma ametisse asusin, olnud tervishoiukriisi lahendus. Ma nimetan seda kriisiks. Täna tuleb välja ka Euroopa Komisjoni ülevaade tervishoiusüsteemide toimivusest ja rahvatervise näitajatest Euroopa Liidus. Näeme seal, et ehkki paljudes kohtades on Eestis väga palju paranemist toimunud viimastel aastatel, näiteks oodatava eluea puhul ja ka teatud rahvatervise näitajate poolest, siis üks kõige kriitilisemaid teemasid, kus me oleme Euroopa kõige kehvamate näitajatega, on tegelikult ligipääs tervishoiuteenusele. Seda me loomulikult ka patsientidena kõik tunneme iga kord, kui meil on vajadus arsti poole pöörduda. Ja see teema vajas põhimõtteliselt lahendust.

Selleks on vaja eraldada tervishoiule lisaraha, kuna me panustame ühisest kassast tervishoidu liiga vähe. Ja kui eelmise valitsuse ajal need ettepanekud ja need mõtted toetust ei leidnud, siis see oli üks olulisi teemasid, mis selle valitsuse ajal ka kokku lepiti ning vastavate lahendusteni ka jõuti.

Lisaks sellele vähendame ka omaosalust terviseteenuste saamisel. Järgmisest aastast jõustub täiendav ravimihüvitis, mis kümnete tuhandete inimeste retseptiravimite kulusid vähendab. Ja oleme juba sellest aastast hakanud ka soodustama hambaravi täiskasvanutele, selleks et Eesti inimeste suutervis oleks parem.

Kolmandaks on kindlasti oluline rääkida tööjõust – nii praegusest kui ka tulevikus. Esiteks, teame, et meie demograafia tõttu oleme me jõudnud olukorda, mida me tegelikult teadsime tükk aega tagasi. Meil lahkub tööturult praegu rohkem inimesi, kui altpoolt, haridussüsteemist peale tuleb. See on koht, kus riik peab oluliselt jõulisemalt samme astuma, sellepärast, et me teame, ettevõtjate eri uurimused näitavad, et üheks suurimaks piiranguks nende enda kasvul on kujunemas just nimelt tööjõu nappus või siis vastava kvalifikatsiooniga inimeste puudus. Samal ajal loomulikult on majandusstruktuur ise väga kiiresti muutumas ja ka siin on ääretult oluline, et me inimeste oskustesse rohkem panustaksime.

Teeme mõlemat. Esiteks pingutame selle nimel, et Eestis olevate inimeste tööhõive oleks suurem ja et need inimesed, kes praegu ei ole tööturul mingitel põhjustel aktiivsed, oleksid aktiivsemad. Töövõimereform on käivitunud tänaseks täies mahus. See aitab vähenenud töövõimega inimestel mitmesuguste teenuste abiga tööturul panustada ja olla ühiskonnas sellised õiguslikud liikmed.

Teisest küljest teame, et Eestis on noorte naiste seas kõige suurem eemalejäämine tööturust kogu Euroopa Liidus ja see põhjus tuleneb hoolduskoormusest ehk lastekasvatamisest. Sellepärast oleme ette valmistanud ja parlamendile saatnud vanemahüvitise muudatused, mis suurendavad naiste tööhõivet ja toovad rohkem naisi tööturule.

Samal ajal oleme panustanud ka oskustesse. Oleme kokku leppinud, et üle 100 miljoni lisaeuro eraldatakse haridusvaldkonda – õpetajate palgatõusuks ja lasteaiaõpetajate palgatõusuks, aga ka hariduslike tugiteenuste tagamiseks. Viimane on ääretult oluline, et kõiki lapsi nende mitmekesisuses vajalikul määral toetada ja et vähendada väljalangevust.

Täna pärastlõunal arutame kabinetis uut noortegarantii tugisüsteemi, mis võimaldab sujuvamalt luua üleminekut noortele inimestele formaalharidussüsteemist tööturule. Teame, et umbes 10% noortest lõpetab oma haridustee vaid põhiharidusega, mis kindlasti ei ole piisav haridustase. Siin samamoodi peab riik rohkem tegema selleks, et inimesi tööturul hoida.

Selle aasta 1. maist on jõustunud ka töötavate inimeste laiamahuline koolitusprogramm Töötukassas, selleks et inimeste kvalifikatsiooni suurendada. Sellest saavad kasu nii töötajad, kes leiavad paremate oskustega tasuvama töökoha, kui ka tööandjad, kes saavad kasutada seda toetust selleks, et oma töötajaid rohkem koolitada ja selle kaudu oma ettevõtete lisandväärtust suurendada.

Kahtlematult sotsiaaldemokraadid jätkavad selles valitsuses juba üle-eelmises valitsuses alustatud laste ja perede toetamise reformi. Nii et lapsetoetused on tõusnud sellel aastal – kolme- ja enamalapselistele peredele on lasterikka pere toetus jõustunud selle aasta 1. juulil. Samamoodi on sellest aastast toimiv ka elatisabifond, mis kindlasti annab järgmise olulise sammu laste vaesuse näitajate vähendamisel.

Juba esimeste sammudega aastal 2015 suutsime vähendada absoluutses vaesuses elavate laste arvu kaks korda. Praeguste prognooside järgi aastaks 2019, kui selle valitsuse mandaat lõppeb, jõuame laste vaesuse näitajate poolest Põhjamaade tasemele, mis on erakordne saavutus ja väga suur investeering tulevikku – sellesse, et meie järgmisel põlvkonnal läheks veel paremini, kui läheb praegusel.

Ja lõpetuseks. 25. novembril ehk kahe päeva pärast on naistevastase vägivalla vastu võitlemise päev, mille sümbliks on see valge lint, mis mul rinnas on. See on kindlasti üks oluline teema, mis on ühiskonnas palju tähelepanu pälvinud. Ja ma loodan, et ka lähipäevil hakkab sellest taas aktiivsemalt juttu olema. Eesti on ratifitseerinud naistevastase vägivalla vastu võitlemise konventsiooni, Istanbuli konventsiooni, selle aasta septembris ja sellega seoses muutnud ka oma õigusakte. Mitmeid muid muudatusi on toimunud, näiteks on seksuaalne ahistamine sellest aastast muutunud kuriteoks. Ja ühe uue asjana koostöös Siseministeeriumi ja Justiitsministeeriumi ning Politsei- ja Piirivalveametiga alustame piloteerimist selle aasta detsembris juba Pärnu maakonnas uue teenuse või sellise uue mudeliga, kus me püüame vaadata, millisel viisil on süsteemselt võimalik luua olukord, et juhul, kui peres on aset leidnud naistevastase vägivalla juhtumeid, siis kodust eemaldataks mitte naine või tihti naine lastega, vaid see, kes tegelikult on selle olukorra eest vastutav ehk siis vägivallatseja ise. Seda on mitmes teises riigis selliselt rakendatud ja oleme koostöös asutustega viimase poole aasta jooksul aktiivselt tööd teinud ning saame hakata seda uut ja väga olulist muutust Pärnu maakonna näitel piloteerima.

Aga üldiselt ma arvan, et see on kindlasti üks teema, kus Eestil on veel võimalik väga palju edasiminekut saavutada. Mul on hea meel, et sellel teemal on oma tugeva sõna öelnud ka Vabariigi President, ja ma loodan, et ühise arutelu tulemusena ja vajalike meetmete parandamisega tegelikult suudame ka siin lähiaastatel näidata olulist edasiminekut. Aitäh!

 

Juhataja

Justiitsminister Urmas Reinsalu, palun!

 

 

Urmas Reinsalu

Tere minu poolt ka! Selle ühe aasta puhul igal juhul IRL-i välisdelegatsiooni poolt tunnustussõnad valitsuspartneritele ja ka parlamendi koalitsioonile. Eks ta on olnud tõsine aasta. Meenutame, miks eelmise valitsus kukkus. See oli reaalne poliitiline kriis, mis oli seotud riigikogu liikmete nimetamisega riigi äriühingutesse. Selle pinnalt kadus ära usaldus. Kuna usaldust ei olnud, siis tuli leida uus tee riigi juhtimiseks. Ja täna mul on hea meel, et me oleme teinud selle ära, et riigi äriühingute nõukogude puhul see nimetamine on nomineerimiskomitee kaudu neutraalne ja see toimub nõnda, et riigi äriühingud on allutatud börsi avalikustamisreeglitele.

Nüüd, eks ka opositsioon on selle aasta jooksul teinud hästi oma tööd. Me tegime ka opositsioonile täna kingituse – toetasime ühte Reformierakonna eelnõu. See puudutab seda, Reformierakond pani välja, et ametialastes kuritegudes süüdi mõistetud isikud ei saaks kandideerida karistatuse ajal avalikesse ametitesse, esinduskogudesse. Valitsuse poolt vaadatuna me lausa soovitasime, et see võiks pädeda ka riigivastaste kuritegudega seotud isikute puhul. Ka spioonid, kes on kohtuotsusega süüdi mõistetud, ei võiks kandideerida.

Nüüd, lugesin täna Postimeest. Ma ei tea, kas Postimehe esindaja on ka kohal. Postimees pani valitsuse hindeks 2+. Mina olen vene ajal koolis käinud, ma ei teagi, mis hinne see 2+ on. Mitterahuldav, aga üldiselt tublid? Ja Postimehes oli siis Joosep Värgi jutt, mida ma lugesin. Üldiselt neil võiks ju nina vee peal olla, kui nad muudaks oma poliitikat. Üldiselt ei ole neil viga, aga vaat, poliitika on vale. Selle koha pealt, kui poliitika ei meeldi, siis ei ole seda kahte ka vaja ja neid plusspunkte. Postimees võib nulli panna, kui ei meeldi poliitika, ja kogu lugu. Või siis 0+.

Teisipäeval ma vaatasin, et sõltumatu Euroopa Komisjoni liige Andrus Ansip sattus paanikasse. Ta ütles, et tema kelder on viina täis, salaviina. Revolutsioonile tuleb minna. Euroopa Komisjoni esindaja kutsus, ma ei tea, relvastatud või relvastamata revolutsioonile valitsuse vastu. Mulle tuli meelde üks vestlus Ansipiga siinsamas – siis, kui tema oli peaminister. Ansip ütles, et kas teate, et üks ilus elluviimata lubadus on valijatele palju parem kui ellu viidud lubadus. Vaat see oli tegelikult üks tõsine probleem, kui me räägime ka varasematest valitsustest. Ja mulle tundub, et see tekitas ka niisuguse valmiduse aasta tagasi kolmel erakonnal öelda, et kui me midagi teeme, mingeid asju, siis püüame need reaalselt ära teha. Mitte sellist 10 euro kaupa tulumaksuvaba miinimumi tõstmist, 2 eurot kuus inimestele.

Mulle tundub, et me oleme teinud asju. Ja see on kõige tähtsam. Me ei ole niisuguseid lihtsalt olemasoluõigustusi otsinud, et miks asju mitte teha. Siin peaminister ja Jevgeni Ossinovski lugesid üles hulga asju. No maksureformi puhul ma tooksin ikkagi esile selle, et me peame aru saama Euroopa tööjõuliikumisest. Me oleme konkurentsikeskkonnas, maksukonkurentsi keskkonnas. See tähendab seda, et selle otsusega, selle maksureformiga, mida me teeme, me jõuame ette ka Sloveeniast, keskmise netosissetuleku poolest. Me võime öelda selgelt, et me oleme Euroopa Liidu keskel. Ees on suure sissetulekuga riikide grupp. Meie ambitsioon peab kindlasti olema ka sinna jõuda, kus me räägime 2000+ keskmisest netosissetulekust. Praegu me jõuame keskmise netosissetuleku poolest järgmisel aastal üle 1000 euro. Möödume Sloveeniast. Keskmine.

Ja kui me kõneleme nüüd sellest, mis selle valitsuse loogika on, siis see on väga lihtne: me oleme võtnud … selle maksureformi hind oli suurusjärgus 200 miljonit eurot, 1% SKT-st. See on nominaalsummas kõigi aegade Eesti Vabariigi suurim tulumaksulangetus. Ma ei tea, kuidas Pätsi ajal oli. Pätsi ajal pole elanud. Võib-olla oli sel ajal ka suuri maksulangetusi. Aga vabanemisjärgses Eestis on see suurim, ütlen kindlalt välja.

Ja loomulikult, maksustruktuur on ümber kujunenud tarbimisele. See tähendab seda, et lähtekoht sellel valitsusel on olnud riigi eelarvestrateegia vaates, et maksukoormus on jäänud samaks ja jääb ka lähiaastatel samaks, nagu oli läinud valitsuse ajal, Reformierakonna juhitud valitsuse ajal, ehk suures plaanis 34,4% SKT-st.

Nüüd, teine tõsine teema maksureformi kõrval on needsamad asjad, mida me oleme tegelikult ära teinud. Oli top-up’i küsimus. Räägiti, eelmises valitsuses vaatasime, et mõned miljonid lisaks anda põllumeestele. Me ütlesime, et jah, me taastame selle top-up’i täies mahus ja kogu lugu.

Järgmine asi puudutab erastamist. Üllatus küll, n-ö paberite järgi parempoolses valitsuses ei Tallinnas Sadama ega teatud muude infrastruktuuri ettevõtete erastamine kuidagi ei liikunud. Küll oli maa külmas või midagi muud, aga ikka seisis see asi. Aga nüüd, selle valitsuse ajal oleme erastamisotsused vastu võtnud olulistes asjades. Ja ma arvan, et see on majanduskeskkonna mõttes mõistlik. Samamoodi nagu see valitsus küpsetele ettevõtetele tegelikult langetab tulumaksu 14%-le.

Ja nüüd kõneledes samuti konkreetsetest otsustest, siis ega ka haldusreform ei ole mingisugune piiride tõmbamine, mingisugune selline näpuharjutus. Haldusreformi mõte on, et nendel kogukondadel tekib peale mastaabiefekti täiendav tugevam rahastamisplatvorm. Vaat, see on asi, milleks meil eelmises valitsuses ambitsiooni ei jagunud. Selles valitsuses me oleme täiendavalt raha eraldanud kohalikele omavalitsustele ja lisaks on meil, ma usun, piisavalt auahne plaan anda ka keskvalitsuse ülesandeid üle kohalikele omavalitsustele.

Järgmine teema puudutab kaitseinvesteeringuid. Noh, öeldakse siin, et eelarve on viidud miinusesse, 0,25% SKT-st. Eesti Pank ütleb. Samal kuul, kui ostab ise 150 miljoni euro eest võlakirju kokku ütleb, et näete, 0,25% SKT-st, 50 miljoni euroga miinusesse, paha lugu. Tegelikult on lugu selline, et tsükliline eelarvetasakaalu põhimõte on Eesti eelarve baasseaduses sees. Eelarve on tsükliliselt tasakaalus. Kogu lugu. Ei ole mingit küsimust. See, et riik otsustab natuke kallutada teatud investeeringuteks raha, on reaalne poliitiline otsus.

Vabandust! Konkreetne projekt kaitseväe investeeringuteks. Siin keegi kisas, et jäeti 10 miljonit eurot ära. Vale! 60 miljonit eurot läheb kaitseinvesteeringutele. Milleks läheb? Laskemoonale. Mis me neid kahureid hoiame, kui laskemoona ei ole sõja jaoks? Vaadake, kui öelda seda, kas Eesti on valmis ennast sõjaliselt kaitsma või meil on eelarvetasakaal tähtsam, siis ma ütlen, et okupeeritud riigis mind ei huvita väga eelarvetasakaalu küsimus, sellises loogikas. Siin tuleb ikka vaadata tegelikke asju.

Nüüd, me oleme tõesti rahul sellega, et see valitsus peab eesti keele õpet oluliseks. Tuleb põnev projekt järgmise aasta alguses. Kultuuriminister on sellega tegelenud ja seda ette valmistanud. Eesti keele majade projekt, Tallinnasse ja Narva. Tõsine saavutus on kolmelapselistele peredele korraliku täiendava majandusliku tõuke andmine, et kolmanda lapse sünd ei tähendaks niisugust hüppelist vaesusriski peredele.

Õpetajate palga puhul, jällegi, küsimus ei ole paaris protsendis, vaid me saame teha suurema nihke, anda suurema signaali, mis ei ole lihtsalt palga jagamine niisuguse sotsiaaltoetusena. Vaadake meie õpetajaskonna vanuselist struktuuri. Noored inimesed peavad olema motiveeritud, konkurentsivõimelised inimesed peavad olema motiveeritud selleks, et nad oleksid koolis õpetajad. Et ei oleks nõnda, et meil lihtsalt sellepärast hakkab tekkima probleem, et leida uute põlvkondade puhul peale tulevasi õpetajaid.

Ma ütlen küll praegu, et see valitsus on selle aastaga teinud asju. Küllap oleme teinud ka vigu. Me oleme ise oma otsuseid korrigeerinud. Aga see, et oma otsuseid ise korrigeerida, on teinekord … no poliitikas öeldakse, et see ei pruugi olla arukas samm – tuleb panna silmad kinni ja edasi liikuda. Aga me oleme valinud teise tee. Me saame suurepäraselt aru, et nii kiires tsüklis, kus me selle ambitsioonitaseme seadsime, tuleb korrektsioone teha. Ja me oleme seda teinud.

Me oleme korrigeerinud ka eelmise valitsuse asju. Praegu räägitakse alkoholiaktsiisist, mis on sellel valitsusel niisugune debati teema ja ühiskondliku debati teema. Eelmisel valitsusel oli kütus. Mäletate? 2015 oli, et mootorikütuse aktsiis tõuseb nii palju. See valitsus astus ametisse ja diislikütuse tõusu me jätsime 2019. aastal lihtsalt ära. See oli majanduse konkurentsivõime huvides. Tuleb ka neid asju korrigeerida.

Nii et üldiselt ei ole hullu midagi. See valitsus sai aasta hakkama, järgmine aasta on ees ja ma arvan, et niisugune töövaim peab olema okei, küll siis tulevad ka otsused. Aitäh!

 

Juhataja

Head ajakirjanikud, nüüd on võimalus küsida. Öelge palun oma nimi, väljaanne ja kellele küsimus on suunatud. Ma annan ka mikrofoni.

 

 

Küsimus

Hetlin Villak, Kanal 2 „Reporter“

Tere! Mul on kaks küsimust teile. Urmas Reinsalu enne ilusti alustas selle minu esimese küsimusega. Ajaleht Postimees pani valitsusele hindeks 2+. Mis hinde te ise endale paneksite? Vastata võivad kõik.

 

Jüri Ratas

Aitäh! See on, ma ütleks, nagu reitinguagentuur Fitch, et paneb A+ või 2+ väljavaatega positiivne. Aga minu lastetuba on õpetanud seda, et endale hinnet ei pane. See ongi vastus Aitäh!

 

Jevgeni Ossinovski

Peaminister nagu ikka võtab asjad niimoodi kokku ja ega polegi midagi öelda. Eks loomulikult poliitikutele annavad hindeid teised inimesed, eeskätt Eesti rahvas. Ajakirjandusel on ka kindlasti selles protsessis oma roll. Aga eks tuleb hinnata … ütleme, on kunst püüda hinnata mitte ainult lühiajalist värelust, vaid ka otsuste pikaajalist mõju. Aga eks paljude asjade väärtus selgubki alles mõne aja pärast ja mitte alati otsekohe.

 

Urmas Reinsalu

Ma küll ei häbene siin hindeid panna. Aga ma arvan, et hinne on pluss.

 

 

Küsimus

Hetlin Villak, Kanal 2

Numbrit ette ei tule?

 

Urmas Reinsalu

Me võtsime ja panime endale ette väga kõva lati, selle arvestusega, ja üldiselt oleme need asjad ära teinud, mida me oleme kokku leppinud ja mis on olnud olulised selleks, et teha tegelikke asju, mitte 10 euro kaupa tulumaksuvaba miinimumi tõsta. Ja see ongi põhimõtteline vahe. Oleks võinud ka mitte midagi teha.  Jällegi, siis tuleb hinnata mitte midagi tegemist. Kas said edukalt hakkama mitte millegi tegemisega? Siis paned plussi sellele, kui ütled, näed, suutsite aasta mitte midagi teha, pluss. Aga me tegime asju, mida me kokku leppisime. Selle eest saame ka plussi.

 

 

Küsimus

Hetlin Villak, Kanal 2

Mu teine küsimus puudutabki seda tegemist ja tegemata jäämist. Kas mõnel koalitsioonierakonnal on ka mõni valimislubadus, mida nad ei ole saanud täita ja mida võib-olla ei saagi täita?

 

Jüri Ratas

Ma arvan, et see koalitsioon on tehtud ju mitte ühegi erakonna sajaprotsendiliste valimislubaduste põhjal. Koalitsiooni ei saagi niiviisi teha. Siin laua taga vaatavad teile vastu kolm erinevat erakonda, kellel on olnud erinevaid valimislubadusi, aga kellel on olnud ka valimistel ühisosa. No ühisosa on kindlasti olnud see, et inimeste sissetulekut tuleb tõsta. Tulumaksuvaba miinimumi tõus, mida siin Urmas Reinsalu on juba korduvalt öelnud, on vahe kas seda teha kahe euro kaupa kuus inimese kohta või teha 64 euro kaupa. See on olnud kindlasti ühisosa.

Koalitsioonilepingu mõttes, mida tegelikult, kui me seda alla kirjutasime, siis me ütlesime kohe, et see peab olema selline paindlik, avatud dokument, kus mõnikord on vaja ka mingeid asju ümber vaadata. Ma arvan, et koalitsioonilepingu täitmise mõttes ja meie tegevusprogrammi, tegevuskava mõttes siin tuleb ülevaade detsembrikuu teisel poolel. Ja minu meelest siin liiguvad asjad hästi. Nii et selles mõttes, kui panna siia kolme erakonna erinevad valimislubadused enne 2015. aastat, siis selle põhjal ju koalitsioonileping on moodustatud, aga see ei ole sada protsenti mitte ühestki erakonnast.

 

Jevgeni Ossinovski

Jah, kui ainult ühte võib lisada, siis eks loomulikult meie tegevuskava on väga ambitsioonikas ja mitte kõik need kokku lepitud asjad ei ole liikunud päris sellise kiirusega nagu algselt ette nähti. Selles ei ole iseenesest midagi uut ega üllatavat, seda on ikka olnud, ka kõigis varasemates valitsustes, aga võib-olla üks asjaolu, mida tollal ei suutnud mitte keegi ette näha, on täpselt see, kui suurt koormust tekitab ministeeriumidele Euroopa Liidu eesistumine. Ja see on loomulikult väga palju sisulise õigusloome ressurssi kinni pannud ja seetõttu ka mitmed asjad, mille kohta näiteks oleks tahtnud juba selle aasta jooksul otsused ära langetada – ja kuna otsused on iseenesest väga suured ja põhimõttelised –, ei ole selle ajaraami sees lihtsalt inimlikult võimalik olnud nii kiiresti kvaliteetselt liikuda. Selles mõttes on ju selge, et Euroopa Liidu eesistumine on nii valitsuse liikmetele kui ka ministeeriumidele olnud prioriteediks, arusaadavalt. Ja mitmed riigisisesed poliitikaalgatused, kus on olnud võimalik natuke rahulikumas tempos ja kvaliteetsemalt ette valmistada, siis nõnda me oleme ka käitunud.

Kindlasti nii mõnelgi ministril oleks olnud soov, minul sealhulgas, mõne teemaga jõuda otsusteni kiiremini, kui me oleme tänaseks jõudnud, aga eks tuleb arvestada selle Eesti taasiseseisvumisjärgse ajaloo ühe kõige erakordsema sündmusega, see on Euroopa Liidu eesistumine, mida järgmise 10–16 aasta jooksul ei tule.

 

Urmas Reinsalu

Mis see küsimus oli täpselt? Poliitikud osavalt vastasid tegelikult erinevatel teemadel. Mis see point on?

 

Jevgeni Ossinovski

Kas midagi kripeldab, kas midagi on südamel, Urmas?

 

Urmas Reinsalu

Jaa, meil oli valimisprogrammis ja IRL-is üldiselt meil on tulumaksuvabaks … kes mäletab, meil olid reklaamid valimistel väljas, need saime tehtud. Riigikaitseks saime ka, eks ole, asju. 71 liiget riigikogus, parlamendiliikmete arvu vähendamine – vaat, seda asja vist selles valitsuses, tundub, ei ole reaalne läbi viia.

 

 

Küsimus

Eve Heinla, TV 3

Mul oleks küsimus ID-kaartide kohta. Kuidas siis ikkagi sellest ID-kaartide turvariskist teavitamisega oli? Selle ümber on päris palju segadust. Lehmanni jutu järgi ta nagu teatas, 15. juuni on vist see kuupäev. Siin juba Taimar Peterkop on selle ümber lükanud. Kuidas ikkagi see info siis liikus? Küsimus on peaministrile.

 

Jüri Ratas

Aitäh! Jutt käib tõesti 15. juunist. Jutt käib sellest, et on tulnud väide, nagu Eesti riiki või RIA-t või PPA-d oleks keegi teavitanud ID-kaartide võimalikust turvariskist. Mis vastab tõele? Vastab tõele see, et Eesti riiki on viimase perioodi jooksul, aasta-paari-kolme jooksul teavitatud korduvalt sellest, et on võimalikud turvaohud või turvariskid.

Kui me räägime nüüd sellest viimasest turvariskist, mis on hetkel lõppenud sellega, et valitsus toetas Politsei- ja Piirivalveameti peadirektorit ja tema ettepanekut peatada ID-kaardid, siis seda teavitust Eesti riiki ei ole tulnud ei 15. juunil ega ka varasemal kuupäeval. See info jõudis Eesti riiki täpselt siis, kui me oleme ajakirjandusele öelnud, et me hakkasime sellel teemal arutama. Võib öelda siis nii, et septembri esimestel päevadel.

Ma uurisin seda väga konkreetselt. Eesti riigi juriidiline leping on Gemaltoga. Gemalto ja Eesti vahelises lepingus on konkreetselt ära märgitud, kuidas tuleb teavitada. Teavitada tuleb digitaalselt saadetud, digitaalallkirjaga saadetud dokumendiga. Seda ei ole olnud. Seda ei olnud PPA-le, seda ei ole olnud RIA-le. Ma selles mõttes toetan mõlema ameti juhtide ütlusi, mida nad on sellel teemal andnud. Ka mina seda eile uurisin. Nii et kui me räägime sellest nn Tšehhi teadlaste turvariskist või teoreetilisest turvariskist, turvaohust, siis sellest ei ole Eestit [varem] teavitatud.

 

 

Küsimus

Eve Heinla, TV3

Üks küsimus veel. See puudutab Leedu relvajõudude komandöri juttu sellest üksusest, mis järgmisel aastal plaanitakse Iraaki saata ISIS-e vastu võitlema, Balti riikide üksus. Jutt on käinud seal sellest, et Läti ja Leedu panustavad üksustega ehk siis saadavad sinna mehed kohale, aga Eesti paneb nagu midagi muud, kuidagi muul moel aitab kaasa selle üksuse formeerimisele. On teil selle kohta täpsemat infot? Kaitseministrit ei ole siin küll, aga äkki teie oskate midagi öelda. Mis plaan ikkagi selle üksusega järgmisel aastal on?

 

Jüri Ratas

Punkt üks, jah, on infot. Punkt kaks, kindlasti Eesti on jätkuvalt väga aktiivne NATO liikmesriik. Me kindlasti teeme aktiivselt koostööd ka oma partneritega – kui vaja, siis kahepoolselt. Selle küsimuse lõplik lahendamine ja lõplik otsus – andke nüüd natuke aega – tuleb enne valitsuse julgeolekukomisjonis läbi arutada. Aga meie põhimõtteline valmisolek, nagu ma ütlesin, on see, et Eesti on aktiivne NATO liikmesriik.

 

 

Eve Heinla

Aitäh!

 

 

Küsimus

Toomas Pott, ETV „Aktuaalne kaamera“

Ma ei tea, kas tänasel pidupäeval võib päevakorra kohta ka küsida.

 

Jüri Ratas

Muidugi.

 

Toomas Pott, ETV

Siin on üks huvitav küsimus: peaminister, kas uusi makse ei tule? Täna arutasite ehitusmaa käibemaksu. Kui paljusid see puudutab, see uus käibemaks? Kui suurt raha sellest loodetakse saada? Kas see on mõeldud ka alkoholiaktsiisi kompensatsiooniks? Rahandusministrit küll ei ole, aga ma küsin peaministri käest.

 

Jüri Ratas

Kindlasti anname teile täpse vastuse. Ei, mitte hiljem, aga me läheme kell kaks edasi kabinetti, kus on rahandusminister olemas, nii et siis saab täpse ülevaate anda. Aga minu teada see puudutab seda – kui te küsite –, kas sellel kinnistul rajatis on või rajatist ei ole. See puudutab seda. [Jevgeni,] kas sa tahtsid midagi lisada?

 

Jevgeni Ossinovski

Tegelikult põhimõtteline otsus langetati selles juba eelmise valitsuse ajal. See on suunatud eeskätt maksupettuste vältimisele. Ehk see on käibemaksuseaduse muutmine sellisel viisil, et oleks võimalik vältida käibemaksupettusi, nii palju kui mina sellest tollasest arutelust mäletan. Maksuaugu vähenemisega sinna ka mingisugust raha laekub, aga see on olnud plaanides tegelikult juba õige mitu aastat.

 

Urmas Reinsalu

Mõte on selles, et see ei tekita maksukoormust, nendele inimestele, kes heauskselt rajatistega ehitusmaad kokku ostavad.

 

 

Küsimus

Aleksander Krjukov, ERR-i portaal

Küsimus kõigile laua taga olijatele. Millise positsiooniga te lähete nüüd valitsuskabinetti, kui hakkate täna arutama alkoholiaktsiisi tõusu võimalikku ärajätmist?

 

Jüri Ratas

Aitäh! Positsioon on ju see, et me läheme sinna analüüsima kõigepealt, punkt üks, et saada majandusliku poole pealt ülevaade, et saada Maksu- ja Tolliametilt ülevaade, et saada ettepanek Rahandusministeeriumist. Aga selle alkoholi aktsiisipoliitika peamine eesmärk selles valitsuses on olnud see, et Eesti elanike alkoholitarbimist vähendada. Kui vaadata Konjunktuuriinstituudi ütlusi, siis nad ütlevad selgelt välja, et alkoholipoliitika, maksupoliitika ja selle muudatused vähendavad, ja omavad positiivset mõju alkoholi tarbimisele. Rahandusminister tuleb välja oma ettepanekutega ja eks kabinet siis kindlasti selles suhtes otsuse langetab.

 

Jevgeni Ossinovski

Vertikaalse positsiooniga.

 

Urmas Reinsalu

Horisontaalse positsiooniga. Tegelikult, eks ütleme nõnda, et reaalne on see, et see on seadusega kehtestatud, see tõus. Nüüd tuleb lihtsalt ratsionaalselt kuulata ära eksperdid, mis on need mõjud piiriülese kaubanduse puhul, kus me peame ütlema, kus on see piir, kus tuleb korrektsioone teha. Ja ma arvan, et see ei olegi niivõrd niisugune parteipoliitiline ega -ideoloogiline küsimus, vaid see on lihtsalt puhtal kujul terve mõistuse maksupoliitika rakendamine. Täpselt samamoodi nagu mootorikütuse aktsiisi puhul oli küsimus, et kui murdepunkt on liiga suur, kui tegelikult tõusu langetamine on mingis sektoris liiga suur, siis tuleb see uuesti üle vaadata. Polegi midagi muud.

 

Jevgeni Ossinovski

Kui tõsisemalt öelda siis, nagu ma olen korduvalt öelnud, valitsus on langetanud kõik aktsiise puudutavad otsused Rahandusministeeriumi ettepanekul, mis on tuginenud Rahandusministeeriumi iseseisvale prognoosile. On seda teinud varasemate valitsuste ajal, on teinud seda selle valitsuse ajal ja kindlasti teeme seda ka edaspidi. Nii et kui rahandusministril on uut informatsiooni, uusi analüüse näidata, tutvustada uut teadmist ja uusi numbreid ning selle pealt ka mingeid ettepanekuid, siis loomulikult on meie kohustus need ära kuulata. Ja kui need numbrid või argumendid on veenvad, siis loomulikult tuleb ka hinnata, kas varasemates otsustes tuleb teha korrektuure või mitte. See on täiesti elementaarne ja hoolsuskohustus.

 

Jüri Ratas

Kui rohkem ei ole, siis mul on ka paar asja veel öelda tänase istungi kohta. Kõigepealt, lipu heiskamine on oluline. Soome, Poola, Leedu ja Läti juubelil. Riigid ja meie head partnerid tähistavad siin 100. aastapäeva ja valitsus otsustas täna, et Soome, Läti, Leedu ja Poola riikliku tähelepanuavaldusena me heiskame sel puhul Eesti lipud. Vastavalt Soome tähistab oma 100. sünnipäeva juba 6. detsembril, Leedu 16. veebruaril, Poola järgmise aasta 11. novembril ja Läti 18. novembril.

Siin oli küsimus enne selle kohta, kui palju täidetud on ja kui palju täidetud ei ole. Ma ütlesin, et eks see ole peamiselt meie tegevuskava või tegevusplaani täitmise aruanne selle aasta lõpus. Olete kõik väga-väga palutud ja oodatud 21. detsembril kindlasti meie pressikonverentsile, kus me siis anname ülevaate ka tegevusplaani täitmisest.

Nii palju kui mina tean, siis ametkond, kes seda iga päev jälgib, ütleb, et protsent on väga tubli.

 

Juhataja

Suur tänu kõigile! Pressikonverents on lõppenud.

valitsuse kommunikatsioonibüroo

-