Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 23. oktoober 2008

24.10.2008 | 12:26

Uudis
    • Jaga

Vabariigi Valitsuse pressikonverents
Neljapäev, 23. oktoober 2008. a

(Tehnilise rikke tõttu pressikonverentsi algustekst puudub, vabandame) 

Tõnis Lukas
Regionaalminister on selle teemaga mõnda aega tegelenud ja peab justiitsministeeriumiga läbirääkimisi planeerimisseaduse muutmiseks, kaasa arvatud selle korra muutmiseks, mis puudutab teavitamist planeeringute ja tulevaste ehitiste kohta. Nii et me sisuliselt toetasime Eestimaa Rohelised fraktsiooni ettepanekut, aga valitsusel on plaanis tulla välja oma lahendustega ja töö selle nimel käib. Konkreetselt selle eelnõu osas jäi valitsus eitavale seisukohale.

Valitsus kiitis heaks teadus- ja arendustegevuse evalveerimise tingimused ja korra. Palju on olnud juttu kõrghariduse ja teaduse kvaliteedist. Me oleme tegelenud pooleteise aasta jooksul kõrgharidussüsteemi ja eriti selle väljapaistva osa, ülikoolide kvaliteedi hindamissüsteemi ümberkujundamisega. Aga ülikoolid on samal ajal ka teadusasutused ja ei ole päris ükskõik, millised ülikoolid viivad läbi doktoriõpet, st kasvatavad, valmistavad ette tulevasi teadlasi ja millised seda ei tee. Oluline on, et need, kellel on õigus doktoriõpet läbi viia, oleksid ka tegelikult teadusasutustena evalveeritud.

Evalveerimine on rahvusvahelises kasutuses sõna, sellel on oma spetsiifika, teaduse evalvatsioon, sellepärast me kasutame ka siin seda võõrsõna. Tegelikult on tegemist hindamisega, mis käib rahvusvaheliste kriteeriumide järgi ja rahvusvahelise komisjoni ettepanekute alusel. Edaspidi saavad doktoriõpet korraldada ainult sellised õppeasutused, kus on ka evalveeritud teadustegevus.

Valitsus otsustas Eesti Raudtee jagunemise, AS Eesti Raudtee alla asutatakse kaks tütarfirmat, üks neist tegeleb infrastruktuuri haldamisega ja teine veoteenustega, vastavalt siis AS Infra ja AS Cargo. Mõlema äriühingu ainuomanikuks jääb AS Eesti Raudtee.

See tuleneb Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu direktiividest, mille järgi transporditeenust ja infrastruktuuri majandamist ei saa pikemalt koos hoida, finantsaruanded, bilanss peavad olema eraldi arvestuses.

Valitsus arutas Eesti Raudtee tulevikku ja Eesti Raudtee edasist haldamist möödunud aasta 15. oktoobri kabineti nõupidamisel. Nõupidamisel andis majandusministrile volitused valmistada ette Eesti Raudtee kaheks jagamine. Täna siis valitsus vastava otsuse ka vastu võttis.

See oleks lühidalt minu poolt sissejuhatuseks. Kohal on ministrid, kellel olid täna olulised punktid valitsuses kaitsta ja nad räägivad oma eelnõudest ise.

Juhataja
Aitäh! Rahandusministril oli täna lausa kaks seaduse eelnõud, palun talle sõna.

Ivari Padar
Rahandusministeerium esitas täna valitsusse kaks seaduseelnõud. Esiteks, investeerimisfondide seaduse ja sellega seotud seaduste muutmise eelnõu. Selle seaduse muudatusel on kaks olulist eesmärki. Üks neist on harmoneerida Eesti seadusandlus Euroopa Liidu direktiiviga. Euroopa Liidus on juba 1985. aastast olemas direktiiv, mis reguleerib investeerimisfonde, aga ta vajas täpsustamist, eelkõige mis puudutab investeerimisfondide vahendite paigutamist hästi keerulistesse, s.o tuletisinstrumentidesse ehk kuidas see täpselt peaks toimuma.

Teine pool on selle seaduse muudatuse puhul reklaam, et investeerimisfondid ei tohi teha eksitavat reklaami, olgu selle ilminguks kas või see, et oma tulemuslikkust reklaamitakse mingi lühikese ajaperioodi tootluse pealt, kas või kahe kuu tootluse pealt. Selge, et see periood, mille puhul tuleb tootlust näidata, peab olema vähemalt ühe aasta tootlus. Selles suhtes on tarbijakaitse seisukohalt väga oluline, nö harmoneeritud punkt.

Teine seadus, mille muudatusettepanekuga rahandusminister täna valitsusse tuli on maksukorralduse seaduse ja sellega seotud seaduste muutmine, mille olulisem ilming on füüsilisest isikust ettevõtjad, kelle hulka ka mina kuulun. Nüüd on registreerimise kohaks mitte maksu- ja tolliamet ja äriregister nagu pragu, siis nüüd jääb üks register, milleks on äriregister. Riik muudetakse lihtsamaks. Tänan!

Juhataja
Suur tänu! Paar olulist punkti oli ka välisministril, sh üks seaduse eelnõu.

Urmas Paet
Tere keskpäeva veelkord ka minu poolt. Kõigepealt ma tutvustan kahe sõnaga ühte riikide vahelise kokkuleppe eelnõud, mille Eesti valitsus on heaks kiitnud. Tegemist on Eesti ja Venemaa vahelise hädaolukordade ennetamise ja lahendamise koostööd ja vastastikust abi käsitleva kokkuleppega.

Nimelt, Eestil on sellised kokkulepped olemas kõigi oma ülejäänud naabritega, nii Lätiga, Rootsiga kui Soomega ja nüüd me sooviksime siis ka Venemaaga sellise kokkuleppe sõlmida. Kokkuleppe sisu on teineteise aitamine, kui on hädaolukord. Ennekõike puudutab see mingisugust suuremat avariid, katastroofi, loodusõnnetust või muud õnnetust. Näiteks ka ulatuslikke metsapõlenguid. Abi andmisele peab eelnema ühe või teise osapoole palve, et abi soovitakse saada.

Arvestades olukorda Läänemerel, võimalikke keskkonna riske seal, arvestades seda sama metsapõlengute ohtu, arvestades kõiki muid võimalikke õnnetusi ja riske, siis on igati normaalne ja loomulik, et kõigil piirkonna riikidel on omavahel sellised lepingud, mis ühel või teisel lubavad appi minna, kui seda on vaja. Ma loodan, et ka nähtavas tulevikus on Venemaaga võimalik see leping alla kirjutada ja see saab ka jõusse. Pärast seda on meil kõigi oma naabritega sellised hädaolukordades teineteise aitamise kokkulepped olemas.

Kui võib-olla korraks laiendada seda teemat, et mis seis meil Venemaaga üldse lepingute või muude kokkulepetega on, siis peale selle leppe on erinevas ettevalmistamise staadiumis või ka juba kokkulepitud leppeid ja tekste 21, mis ei ole veel jõustunud, aga mida me sooviksime ikkagi lähematel aegadel Venemaaga sõlmida.

Näiteks on meil veel ettevalmistamisele leping koostööst võitluses naftareostusega Läänemeres, samuti kokkulepe päästetöödes Soome lahel ja ka valitsuste vaheline lennupääste kokkulepe. Lisaks nendele päästealastele ja teineteise abistamise lepetele kriiside korral, loodusõnnetuste korral on veel terve hulk muid kokkuleppeid.

Teine teema, millel ma peatuksin, on konsulaarseadus. Nimelt valitsus otsustas saata täna Riigikokku konsulaarseaduse uue teksti. Meil on ka täna olemas konsulaarseadus, praegune versioon kehtib aastast 2003. Ehk siis ajast, kui Eesti ei olnud veel ei Euroopa Liidu liige ega ka mitte Schengeni viisaruumi liige. Nii et tulenevalt sellest, et elu on teinud muudatusi, tuleb ka seda seadust täiendada.

Ma peatuksin mõnedel aspektidel, mida uus konsulaarseadus võimaldab. Näiteks väga praktiline on see, et Eesti kodanikel pärast selle seaduse jõustumist tekib võimalus saada nii konsulaarametniku kui aukonsuli vahendusel kätte näiteks oma uus juhiluba.

Seni oli võimalik saada siis ainult passi, nüüd isikut tõendavate dokumentide seas lisandub ka juhiluba, mida on võimalik saada välisesinduses kätte.

Samuti edaspidi konsulaarametnik annab Eesti elaniku andmed kohe otse Eesti Rahvastikuregistrisse. Seni tuli kasutada siseministeeriumi vahendust. Samuti tekib võimalus anda välisesinduses välja näiteks abieluvõime tõendit selleks, et välisriigis abielluda. Seni on see käinud eraldi, keerulise tellimise protseduuriga. Samuti on võimalik registreerida oma välisriigis ajutist viibimist või ka püsivat elukohta seal.

Tegelikult esmakordselt Eesti seadustesse, ennekõike siis konsulaarseadusesse, viiakse sisse välismaalastele konsulaarabi regulatsiooni andmine. Seni näiteks Eestis määratlemata kodakondsusega isikud, kes Eestis alalise elamisloa alusel elavad, said küll ka konsulaarabi, kuigi seadus seda väga üheselt ei käsitlenud.

Seadus rääkis lihtsalt sellest, et konsulaarabi tuleb osutada rahvusvahelise tava kohaselt, minemata konkreetseks, siis nüüd selles seaduse versioonis on ka täpselt kirjas, kuidas ja mil moel siis ka välismaalastele ehk siis kodakondsust määratlemata isikutele konsulaarabi antakse.

Nimelt kõik, mis puudutab sellist vältimatut konsulaarabi: aitamist hädaolukorras, dokumentide kaotamise puhul jne, jne - siis ka Eestis alalise elamisloaga elavad inimesed ilma kodakondsuseta saavad samasugust abi, nagu Eesti kodanikud. Tegelikult neil ei ole võimalust pöörduda ühegi teise välisesinduse poole, kuna neil lihtsalt ei ole mingisugust muud kodakondsust.

Nüüd vahe Eesti kodaniku ja siin alalise elamisloaga elava inimese vahel tekib sellest, et selliseid planeeritavaid toiminguid mitte Eesti kodanikud välisesindustes teha ei saa. Ehk siis näiteks kui inimene on pikalt välismaal, tal pass aegub, see on ette nähtud, et see pass aegub, siis tema ei saa taotleda uut välismaalase passi välisesindusest, vaid seda saab teha ainult Eestis.

Asja põhjus on väga lihtne. Nimelt need inimesed elavad Eestis alalise elamisloa alusel. Juba see sõna ise ütleb, et see on alaline elamisluba elamiseks Eestis. Ehk siis, kui inimene tegelikult elab alaliselt või väga pikalt teises riigis, siis tegelikult ta peaks taotlema seda elamisluba hoopis mõnes muus riigis.

Seetõttu kõik need inimesed, kes soovivad oma dokumente vahetada nö tavaolukorras või teha muid selliseid tavapäraseid toiminguid ja neil ei ole Eesti kodakondsus, siis nad seda Eesti välisesindustes teha ei saa. Eesti välisesindustes nad saavad küll, jah, kui dokument kaob, tagasipöördumistunnistuse või ka muud hädaabi konsulaarjuhtumite lahendamise.

Lisaks see seadus muudab konkreetsemaks ka meie aukonsulite tegevuse. Seaduses on täpsemalt kirjas, kuidas aukonsuli volitusi peatatakse, kuidas neid pikendatakse, kuidas neid volitusi ka kehtetuks tunnistatakse ja samuti määratletakse ülesandeid.

Samuti räägib see seadus viisade väljastamise alasest koostööst teiste Schengeni ruumi kuuluvate riikidega. Ehk siis see, mis täna juba ka osaliselt praktikas toimib, kui on ka olemas kokkulepped teiste riikidega, siis ka mõne teise riigi esindus saab väljastada Eestisse reisimiseks Schengeni viisat. Nii et ka seadus seda teemat käsitleb. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Ja ka keskkonnaministril oli täna päevakorras mitu teemat. Palun.

(Vabandame. Tehniline rike, salvestuses heli kaob.)

Lõpp

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-