Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 23.11.2006

23.11.2006 | 18:08

Uudis
    • Jaga

VABARIIGI VALITSUSE PRESSIKONVERENTS
Neljapäev, 23. november 2006

Juhataja Martin Ja¹ko
Tere päevast, lugupeetud ajakirjanikud ja kõik, kes meid veebi vahendusel jälgivad. Alustaksime tänase valitsuse pressikonverentsiga ning sissejuhatuse teeb peaminister.

Andrus Ansip
Valitsus kiitis täna heaks Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia ja teadmistepõhine Eesti 2007 – 2013. Strateegia paneb lähiaastateks paika Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni põhimõtted, eesmärgid ja tegevused. Sama tähtis kui teadus- ja arendustegevuse pakkumispoole arendamine, on tegelda ka selle teise poolega ehk ettevõtluse poolse nõudluse suurendamisega. Aastatel 2001 – 2004 on teadus- ja arendustegevuse kogu kulutuste kasv Eestis olnud Euroopa Liidu kõige kiirem, see kasv on olnud 15,6% aastas. Doktorite ja järeldoktorite tegevuse ning rahvusvahelise mobiilsuse rahastamine kasvab võrreldes eelmise aastaga, see on 2005. aasta eelarvega võrreldes, 2007. aastal üle kahe korra. Näiteks numbrid on 135 miljonit krooni 2005. aastal, 198 miljonit krooni 2006. aastal ja 238 miljonit krooni 2007. aastal. Koos 2006. aasta lisaeelarvega kasvavad 2006. aasta teadus- ja arendustegevuse kulud võrreldes 2005. aastaga üle 50%. Uskuge mind, neid riike, kus sellised kasvud oleksid võimalikud, neid ei ole maailmas palju. Ma ei ütle, et ühtegi peale Eesti ei ole. Ka ülikoolihariduse rahastamine on viimaste aastate jooksul märgatavalt paranenud ja järgmise aasta eelarve näeb olulist paranemist ette. Seega see kriitika, mis vahepeal on kostunud, et justkui oleks meil pearahad alates 1997. aastast või teises kirjas alates 1999. aastast olnud külmutatud, ei pea vähimalgi määral paika. 1999. aastast kuni käesoleva ajani on toimunud märkimisväärne baasmaksumuse kasv erinevate õppetasemete osas. Alates 2002 – 2003 õppeaastast, kui toimus üleminek tulemuspõhisele rahastamissüsteemile, see tähendab loobuti sisseastujate arvu põhjal rahastamisest ja mindi üle lõpetajate arvust lähtuvale rahastamisele, siis tõsteti 2004. aasta kevadel integreeritud õppekavade baasmaksumust näiteks 20 tuhandelt kroonilt 25 tuhandele kroonile. Ja ülikoolide rahastamine on suurenenud ka kunstide valdkonna koefitsientide tõstmise näol 2004. aastal. Rakendusliku kõrghariduse baasmaksumus on alates 2005 – 2006 õppeaastast õpinguid alustanud üliõpilastest tõusnud 14 tuhandelt kroonilt 18 tuhandele kroonile. Ühekordseid investeeringuid 2004 – 2006 struktuurfondidest on kutse- ja kõrghariduse ning seda toetav infrastruktuuri kaasajastamiseks ettenähtud investeeringuteks 66,4 miljonit krooni Tartu Ülikooli Narva Kolled¾i Ja Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolled¾i ehituseks. 2006. aasta lisaeelarvest eraldas valitsus teadupärast teadus- ja arendustegevuse infrastruktuuri arendamiseks veel täiendavalt 205 miljonit krooni, mida praktiliselt keegi ei osanud oodata. Küsiti küll mõnda aega 170 miljonit, mida üks varasem valitsus oli kunagi lubanud ja mida polnud antud, nüüd mitte 170, vaid koguni 205 miljonit tuli täiendavalt struktuurfondidest. Euroopa Liidu tõukefondidest üldse 2007 – 2013 on kavas kulutada teaduse ja kõrghariduse infrastruktuuri arendamiseks 4,8 miljardit Eesti krooni. Selliseid summasid Eesti teadus ei ole mitte kunagi näinud. 2003. aastal olid Eesti hariduskulud 5,8% meie sisemajanduse koguproduktist, mis ületab OECD keskmist taset 0,5% protsendipunkti võrra. Ja 2007. aasta eelarve eelnõu kohaselt on haridus- ja teadusministeeriumi eelarve kasv üks suurimaid. Ministeeriumi eelarve suureneb 1 miljardi krooni võrra. Ja kui me meenutame, millest me siin pressikonverentsil oleme rääkinud, näiteks Tallinna ülikoolide ühiselamutele läheb 160 miljonit krooni jne, siis me ei saa küll nõustuda sellega, et kõrgharidus oleks vähese tähelepanu pälvinud praeguse valitsuse poolt. Ja on ka teada varasemast ajast, et Maaülikoolile eraldatakse 23 miljonit krooni uue võimla ehituseks ja ka see oli täna valitsuse istungil arutamiseks, mis eesmärgil seda raha Maaülikoolile eraldatud on. Nimelt, otsustas valitsus täna anda loa Eesti Maaülikoolile kinnistu võõrandamiseks. See luba puudutab Tartu Maarja kirikut. Teatavasti otsustati kunagi toonane EPA võimla ehk endine Maarja kirik, mis oli ümber ehitatud peale sõjapurustusi võimlaks, omanikule ehk luterlikule kirikule tagasi andmata jätta. Alles nüüd 2006. aastal on Vabariigi Valitsus jõudnud nii kaugele, et see võimla läheb tagasi, küll võimlana, Maarja kogudusele ja kogudus saab hakata kavandama võimlast uuesti kiriku taastamist. Ma tean ka, et Tartu linn annab Maaülikoolile kompensatsiooniks 10 miljonit krooni ja ikka selleks, et Maaülikool saaks ehitada ühes riigirahaga uue võimla. Minu meelest on see üks ilus samm. Õiglus on lõpuks ometi jalule seatud!

Valitsus arutas täna järgmisel nädalal toimuva NATO tippkohtumise seisukohti. Eesti pooldab NATO laienemist ja me sooviksime, et Riia tippkohtumisel antakse positiivne signaal praegu laienemiseks ettevalmistusi tegevatele Albaaniale, Horvaatiale ja Makedooniale. Ja märgitakse ära ka need riigid, kellega peetakse praegu intensiivset dialoogi ehk siis Gruusia ja Ukraina. Loomulikult, peab ka tulevikus olema lähenemine tulemuste põhine. Me ei poolda seda, et nimetatakse mingeid konkreetseid laienemise kuupäevi. Hinnata tuleb konkreetseid ettevalmistusi ja konkreetne laienemine sõltub just nimelt ettevalmistamise tasemest. Meie jaoks on tähtis see, et NATO Afganistani operatsioon oleks edukas. Me peame väga oluliseks seda, et Afganistanis teeks koos NATOga senisest enamal määral koostööd ka Euroopa Liit. Koostöö teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega peaks olema samuti tõhusam. Kõigile on täiesti selge, et vaid sõjaliste vahenditega kõiki Afganistani probleeme pole lahendada võimalik. Euroopa Liit peab senisest enam panustama demokraatliku tsiviilühiskonna ülesehitamisse ja ka tehnilise infrastruktuuri rajamisse Afganistanis. Enne NATO tippkohtumist, saame me nendel teemadel rääkida ka Eestisse saabuva USA presidendi George Bushiga.

Kuigi lehest me oleme viimasel ajal lugenud ja ka televiisorist näinud uudiseid sellest, missugused tänavad on kinni ja lõpuks kuulnud ka seda, et inimesed saavad tulla tänava äärde möödasõitvat autokortee¾i tervitama. Minu meelest on ebaproportsionaalselt pöördunud tähelepanu just nimelt niisugustele tehnilistele komplikatsioonidele. Tähelepanu alt on jäänud välja Eesti ja Ameerika Ühendriikide väga head suhted ja see eesmärk, miks Ameerika Ühendriikide president Eestisse tuleb. Meie jaoks tähendab see visiit seda, et USA hindab kõrgelt meie riiki ja peab Eestit oluliseks partneriks ja loomulikult on see Eestile suur tunnustus. Eesti ja USA suhted on olnud väga pikka aega väga head. Me teame seda, et USA pole mitte kunagi tunnustanud vägivaldset ebaseaduslikku okupatsiooni ja annekteerimist inkorporeerimist NSVLi koosseisu. Ja sellest on olnud Eestile väga suur abi. See on võimaldanud meil taastada Eesti iseseisva riigina õigusliku järjepidevuse alusel. Me ei saa unustada kindlasti ka USA rolli Vene vägede lahkumisest Eestis. Ma võin kinnitada isiklikele kogemustele tuginedes, et on väga suur vahe nende riikide vahel, kus ei ole enam Vene vägesid ja nende riikide arengutaseme vahel, kus need väed endiselt on olemas. Selles, et Vene väed Eestist 1994. aastal lahkusid, on USA teened märkimisväärsed. USA teened on hindamatud ka selles, et Eestist on saanud NATO liikmesriik. Tänaseks on Eestil ja USAl kindel liitlassuhe, me oleme koos missioonidel Iraagis ja Afganistanis, me oleme koos tegemas ühist tööd NATO raames. Julgeolekuprobleemidest ma juba rääkisin. Need komplikatsioonid, mis tekivad seoses USA presidendi Eesti visiidiga, on kindlasti märkimisväärsed, kuid ma palun kõigil mõistvalt suhtuda nendesse piirangutesse, mis sel päeval ja ka eelneval päeval, kui Ameerika Ühendriikide president Eestit külastab, meie inimesi puudutavad. Me oleme ülimalt huvitatud sellest, et USA president tunneks ennast Eesti territooriumil turvaliselt ja ma usun, et meie inimesed on teatud kaasnevate ebamugavustega valmis leppima. Nüüd ma laseksin teistel ka rääkida ja mina vastaksin küsimustele, kui neid tuleb.

Juhataja
Aitäh! Enne, kui ma rahandusministrile sõna annan, ma ütlen, et kell 14 toimub siin Stenbocki majas väike pressibriifing ajakirjanikele, kes lähevad Riiga NATO tippkohtumist kajastama. Küll aga ka kõik teised, kes on huvilised, on teretulnud. Eesti suursaadik NATO juures Harri Tiido telesilla vahendusel briifib teid eelseisvast tippkohtumisest.

Eile oli tähtis päev Riigikogus, kus kinnitati tänavuse aasta lisaeelarve ning sellest ja teistest teemadest rahandusminister, palun!

Aivar Sõerd
Aitäh! Tere ka minu poolt, austatud ajakirjanikud! Ma kasutaksin oma sõnajärge ja avaldaksin omalt poolt heameelt selle üle, et Riigikogu tänavuse lisaeelarve eile heaks kiitis. Minule see lisaeelarve meeldib. Ma olen sellega väga rahul, kuivõrd selle 5,5 miljardilisest mahust kolmandik, ehk 2 miljardit läheb säästmiseks pensionireservi ja lisaks lisaeelarvega eraldati pensionireservi 1,8 miljardit kogu eelmise aasta eelarve ülejääk, kokku siis 3,8 miljardit, mis on märkimisväärne summa parandamaks rahvastiku vananemise tingimustes pensionikindlustussüsteemi jätkusuutlikkust. Loomulikult, lisaeelarve võimaldab ära teha hädavajalikud investeeringud või algatada projekte ja käivitada investeeringuid varem planeeritust kiiremas tempos. Loomulikult teeb heameelt seal sisalduvad rahaeraldused palkadeks sisejulgeoleku valdkonna töötajatele. Tõsi, värskelt valminud või valmivas IMFi raportis Eesti kohta, IMF soovitab Eestile veel suuremat eelarve ülejääki, veel suuremaid summasid reservidesse ja veel jõulisemat kulude kärpimist. Ma vaatasin oktoobri lõpus avaldatud Eurostati andmeid Euroopa Liidu liikmesriikide valitsussektori kulutuste kohta. Eurostat neid andmeid avaldab regulaarselt ja oktoobris ilmusid 2005. aasta andmed liikmesriikide valitsussektori kulude kohta suhtesse sisemajanduse koguprodukti. Eesti protsent või valitsuskulude osakaal on 33,2%, mis on Euroopa Liidu kõige madalam, kui aasta varem oli kõige madalama valitsussektori kulude tasemega riik Leedu, siis eelmisel aastal võttis selle positsiooni, nii et, võib öelda, et Eesti on Euroopa Liidus kõige õhukesem riik. Me oleme kulude kokkuhoiuga hästi toime tulnud, võrrelduna näiteks siin vanemate liikmesriikidega nagu Belgia, kus on valitsussektori kulud 52,4% või Taani 53%, siis vahe on märkimisväärne. Tegelikult saavutada ülejääk ja hoida kulusid kontrolli all, ei ole sugugi lihtne ülesanne valitsusele ja ka see on märkimisväärne saavutus, et järgmise aasta eelarve on olnud võimalik koostada ülejäägiga. Esmakordselt sel aastal maksutulud laekusid täismahus päev enne, kui lisaeelarve vastu võeti Riigikogus. See on ka märk sellest, et meil läheb hästi, meil on tulud hästi laekunud. Ja minu hinnangul on olnud valitsuse eelarvepoliitika jätkusuutlik ja mõistlik.

Tänasel valitsuse istungil ma andsin järjekordse ülevaate erastamisväärtpaberite väljaandmisest ja kasutamisest. Rahandusministeerium regulaarselt esitab kord poolaastas neid ülevaateid. Seekord on oluline märkida, et see on üks viimaseid ülevaateid, kuivõrd 31. detsember lõpeb üle 12 aasta kestnud erastamisväärtpaberite kasutamine ja käive. Sellel ajal on kokkuvõttes välja antud erastamisväärtpabereid nimiväärtuses 16,8 miljardit krooni. Neist 8,3 miljardit rahvakapitali obligatsioonidena aastatel 1993 – 1996 ja 8,5 miljardit krooni hüvitusväärtpaberitena aastatel 1994 – 2005 ehk hetkeseisuga on kustutatud väärtpabereid 16,3 miljardit erastamisväärtpaberi krooni ja kontodel on veel praeguse seisuga 467 miljonit EVP krooni. Nende väärtpaberite omanikel on veel võimalik selle aasta lõpuni neid müüa või kinkida või kasutada eluruumide ja maade erastamiseks. Kolmas võimalus on taotleda järgmisel aastal nende hüvitamist rahas. Ja valitsus, riik need kasutamata EVPd hüvitab suhtes 1:1. Ma andsin ka ülevaate sellest, et viimasel poolaastal on kasutusarvetel olev summa vähenenud ligi 42 miljoni krooni võrra. See vähenemine on nüüd aeglustunud võrreldes varasemate perioodidega. Kui EVPde laekumine maa erastamisest oli möödunud aasta lõpus ja käesoleva aasta esimestel kuudel erakordselt suur, siis märtsist alates hakkas laekumine uuesti vähenema ja praeguseks on see langenud alla 2005. aasta taseme. On põhjust arvata, et veel aasta lõpuni müügi käive ja EVP kasutamine suureneb. Seda kinnitab ka seesama statistika, millest ma rääkisin. Ehk siis me prognoosime, et hüvitamisele läheb umbes 460 miljonit EVP krooni. Veel suvel, me prognoosisime selleks 530 miljonit krooni. Ja sellele lisaks ka hüvitatakse rahas need EVPd selliselt, et kuni 3 tuhat krooni järgmise aasta viimases kvartalis ja siis sõltuvalt summa suurusest, 5 aasta jooksul. Väljamaksetest on vahendid olemas. Tänavu on laekunud valitsuse omandireformi reservfondi maa erastamises laekunud rahast 180 miljonit krooni ja rahandusministeerium prognoosib 180 miljoni suuruses mahus järgmisel aastal väljamakstavaid hüvitisi. Lisaks EVPle ja nende hüvitamiseks väljamakstavatele summadele, lisanduvad ka õigusvastaselt võõrandatud vara eest määratavad kompensatsioonid, mille prognoositav maht on 30 – 40 miljonit krooni. Prognoosime, et aastaks 2011 peaks valdav osa neid hüvitisi olema välja makstud. Me oleme algatanud ka teavitamiskampaania ja siinkohal ma palun ka teil teavitada inimesi sellest, et selle aastaga lõpeb EVP käive. Me oleme teinud ka sellise väikese voldiku, mida me levitame, see on nii eesti- kui venekeelne. Ehkki EVPd omandireformi erivahendina kaovad käibelt, ei ole sellega lõppenud kõik omandireformi protsessid ja rohkem kui 30 tuhat maa erastamise toimingut on veel pooleli. Kohalikud omavalitsused ja maavalitsused on järgnevatel aastatel nende toimikute lõpetamisega hõivatud. Kokkuvõttes ma esitasin valitsusele statistika selle kohta, et maareformi tulemusena, on praeguseks hetkeks eraomandisse jõudnud 2,4 miljonit ha maad, mis on 53% kogu maafondist. Tagastamistoimingute lõpetamisel võib eraomandisse jõuda veel umbes 138 tuhat ha maad. Selliselt moodustub eramaa pindala maareformi lõppedes 2,54 miljonit ha ehk 56% kogu maafondist. Ka muud maareformi protsessid nagu maa tagastamine endistele omanikele ja munitsipaliseerimine, ei ole täielikult lõppenud. Lõpetamata on pindalaliselt umbes 2% maa tagastamine. Omandireformi protsesside üldseisu järgi on lõpetamata veel, kompenseerimata veel 5400 ha maad, 0,4% kogumahust, tagastada jääb veel 0,7% ehitistest. Lõpetamata ongi eelpool mainitud üle 30 tuhande maa erastamistehingu, mille kogupindala on 107 miljonit ha. Justiitsministeeriumi andmetel oli 12. oktoobriks kogu riigis esmakinnistatud 413 tuhat korteriomandit, millega võib elamureformiga seonduvat korterite esmakinnistamise lugeda praktiliselt lõppenuks. Kinnistada jääb veel üksikuid kortereid. Sellise ülevaate ma täna valitsusele andsin.

Juhataja
Aitäh! Ja põgusalt oma teemadest sotsiaalminister, palun!

Jaak Aab
Tänan! Kõigepealt tahaks ikkagi selle töövarju päeva ära märkida. Oleks kena kui järgmine aasta või samal päeval või samal ajal oleks ka ajakirjanikel oma varjud kaasas. Nii et, mul on hea meel, et minu töövari Helis viibib ka pressikonverentsil ja saab ülevaate sellest, kuidas ministrid suhtlevad ajakirjandusega.
Päevakorras, sotsiaalministeeriumi haldusala puudutavatest küsimustest. Peatuksin lühidalt kolmel, mis on kõik suhteliselt olulised ja väga sisulised küsimused. Esimene päevakorrapunkt, mis puudutas inimgeeni uuringute seadust Eesti Teaduste Akadeemia seaduse muutmise seadust. Siin lihtsalt võiks märkida, et see on protsess, mis on põhimõtteliselt otsustatud ehk siis Eesti Geenivaramu nii koeproovide kui ka varade üle andmine Tartu Ülikoolile. See on nüüd järgmine etapp ehk siis sihtasutust me saame hakata likvideerima siis, kui vastavalt sellele seadusemuudatusele on antud pidamise regulatsioon ja geenivaramu vastutava töötleja õigused Tartu Ülikoolile. Läbirääkimiste käigus on jõutud järeldusele, et tõenäoliselt saab see olema üks ülikooli struktuuriüksusi. Ja nii nagu te teate, siis sellega läheb üle ca 10 tuhat koeproovi Tartu Ülikoolile, mis on geenivaramu poolt kogutud ja on tehtud põhimõtteline otsus ka rahastamise suhtes nii järgmisel aastal kui järgnevatel aastatel riigieelarve strateegia raames. Sotsiaalministeeriumi ülesanne on rahastada tegevust, koeproovide väljastamist, nende hoidmist, see on ca 8 miljonit krooni. Haridus- ja teadusministeerium ja majandus- ja kommunikatsiooniministeerium rahastavad järgnevatel aastatel igal aastal ca 10 miljoni krooniga. Selle rahaga on võimalik koguda ka täiendavaid koeproove.
Toimub ka teatud muutus nende koeproovide korjamise ideoloogias. Kui Eesti Geenivaramu oli siiski eraalgatusel põhinev projekt (kuigi ta loodi sotsiaalministeeriumi haldusalasse) ja koeproove korjati haiguspõhiselt, siis muudatus on selline, et koeproove hakatakse korjama rahvastiku põhiselt. Seda on vajalik teha nii geeniteaduse arendamiseks, mis meil tegelikult on küllaltki heal tasemel Tartu Ülikoolis, geenitehnoloogia arendamisel; ka on meil rida erafirmasid, kes tegelevad biomeditsiini rakendusprojektidega ja kes kõik saavad tuge antud varamust.

Teisena tooksin esile riikliku HIV/AIDSi strateegia aastateks 2006 – 2015, 2007. aasta rakendusplaani kinnitamise ja ülevaate HIV/AIDSi epidemioloogilisest olukorrast hetkel Eestis. Mõni sõna olukorrast ja arengutest sellel teemal. Kõigepealt tuleb märkida seda, et aasta aega tagasi, detsembri alguses, võttis valitsus vastu selle strateegia ja strateegia rakendamiseks on loodud vastav valitsuskomisjon. Ja mis on siis positiivne areng: kui varasemalt tegeles teemaga praktiliselt põhiliselt sotsiaalministeerium, siis nüüd on ka teised ministeeriumid ja riiklikud institutsioonid on seal komisjonis esindatud ja tegelevad igaüks vastavalt sellele plaanile ja strateegiale oma tegevustega. Oma ülesanne on justiitsministeeriumil, haridusministeeriumil. Vastavad summad on planeeritud ka eelarvetesse. Ja ütleksin, et me tegeleme selle küsimusega süstemaatilisemalt kui varem ja koostöö on olnud päris hea selle süstemaatilise tegevuse rajamise käigus.
Aga numbritest ka natukene. Kui meil toimus epideemia puhang või õigemini – me võtsime pea liiva alt välja ja tunnistasime, et meil on selline asi ja lõime võimalused testimiseks, see oli aastal 2000 ja 2001, siis mõned numbrid. Aastal 2000 testiti 390 uut HIV nakatunut, 2001. aastal 1474. Ehk see hüpe oli siis väga suur. Eelmisel aastal testiti 620 uut HIV nakatunut ja sellel aastal on see arv ehk umbes samas suurusjärgus või veidi väiksem. Viimastel aastatel on see arv vähenenud, samas, me oleme järjest rohkem riskigruppidele suutnud viia teavet ja järjest rohkem testida, et selles suhtes ka mina eelmisel aastal kartsin, et mingil hetkel see muidugi jälle võib suurenema hakata. Sest mida rohkem me suudame testida, seda rohkem tuleb esile. Palju on ju räägitud sellest, et need, kes on testitud või see protsent, mis me teame või see number, mis me teame, võib olla vähemalt kaks korda suurem tegelikkusest, kes ei jõua testimiseni. Ja eks seda tulebki koostöös teha. Need on põhiliselt siiski noored inimesed. Mõned tendentsid on ka sellised ohtu tekitavad ja tähelepanu vajavad. Kindlalt võib öelda, et HIV/AIDS väljub süstivate narkomaanide keskkonnast. Kui epideemia algusaastatel võis öelda, et 80 – 90% oli süstivaid narkomaane, keda testiti ja avastati, siis praegu on see vahekord umbes pooleks. Pool süstivad narkomaanid ja pool on tavalised heteroseksuaalsed inimesed. Ja ka vanusegruppides on väike muudatus: ehk tõenäoliselt ka sellest, et uued juhtumid tulevad ka väljastpoolt süstivate narkomaanide keskkonda, siis huvitaval kombel on see vanuseliselt isegi vanemaks muutunud. Ehk tudengite keskkonnas, üle 20-aastaste inimeste hulgas on rohkem juhtumeid. Varem oli põhiliselt kontsentratsioon alates 15 lausa kuskil 23 eluaastani. Ja eks me peame selle tegevuse käigus ka arvestama kindlasti seda, et meil tuleb rohkem teavet viia nii õpilaste, üliõpilasteni, rääkima nendest võimalustest, kuidas on võimalik testida, lisatestimisvõimalusi. Ja alates koolist kindlasti teavitama ka läbi õppeprogrammi nendest ohtudest noori inimesi, et nad ei oleks juhuslikes seksuaalsuhetes või kui nad seda on, siis kasutaksid kondoomi. Need on nii lihtsad reeglid, üle maailma kinnistunud reeglid, aga meil kahjuks ei ole iga kord kohal. Siin on üks huvitav fakt see, et üks riskifaktor on näiteks alkohol. 80% nendest noortest on juhuslikes seksuaalsuhetes alkoholijoobes ja vaevalt pool kasutab siis kondoomi – ehk siis ununevad tõkked. Et just jõuda paremini ja luua ka neid testivõimalusi, rääkimata ka kahjude vähendamise programmidest, on asendusravi narkomaanidele, metadoonravi, et vähendada süstivate narkomaanide arvu. Ja erinevad madalalävekeskused, kus on võimalik ligi pääseda nii ravile kui nõustamisele. Ja ma võin tuua iseloomustavalt need rahanumbrid. Kui 2005. aastal kogu sellele teemale kulutati: näiteks sotsiaalministeeriumi haldusalas 40 miljonit, siis 2007 kulutatakse sellele 152 miljonit krooni ja kasvud on ka teiste ministeeriumide haldusalades eelarvetes.

Ja kolmas küsimus on töötukindlustusmakse määrade kinnitamine, mis tänases valitsuses tekitas ka küsimusi. Lühidalt võib öelda niimoodi, et makseid laekub järgmisel aastal prognoosi järgi 590 miljonit. Väljamakseid on järgmisel aastal kokku koos reservidega 280 miljonit – praktiliselt võib öelda, et kulu on pool sellest, mis me kokku korjame. Mida üldises plaanis võib öelda. Maksemäärad seaduses on minimaalsed: 0,5 kindlustatu ehk töövõtja poole pealt ja tööandja poole pealt minimaalne 0,25. Need määrad on praegu 0,6 ja 0,3 ehk ligi miinimum juba. Ja tööandjad ja töövõtjad, kes on esindatud läbi organisatsioonide töötukassa nõukogus, tegid ettepaneku säilitada sama taseme järgmisel aastal. Kuigi tõesti, laekumine on suurem kui kulu, on järgmisel aastal ka rida täpselt mitte prognoositavaid arenguid. Esiteks, me muutsime seadust, kus kvalifitseerub rohkem inimesi töötukindlustushüvitisele, referentsperiood, mille jooksul peab olema 12 kuud töötanud, suureneb 24 kuult 36 kuule 1. jaanuarist. Lisaks sellele, saab täis 5 aastat töötukindlustusstaa¾i inimestel järgmisel aastal ehk siis pikeneb maksmise periood 180 päevalt 270 päevale. Ja lisaks sellele mitmed muud meetmed, mis toetavad neid arenguid: et inimesed võtavad ennast töötuna arvele ehk nad ka siis deklareerivad, et nad otsivad tööd ehk töötutoetuse tõstmine 400 kroonilt tuhandele kroonile ja ravikindlustamisega kindlustamine kõigile töötutele järgmise aasta 1. jaanuarist. Antud eelnõu on Riigikogus lugemisel. Kõik see võib seda arvu, kellele makstakse seda hüvitist, suurendada. Ja pakkusin välja selle, et tõenäoliselt järgmisel aastal tuleb need põhimõttelised küsimused üle vaadata. Vaadates väljamaksete põhjal, tuleb otsustada kas siis tuleb seda maksemäära alandada, et mitte nii palju koguda, tuleb laiendada nende ringi, kellele makstakse seda töötukindlustushüvitist, ehk leevendada neid piiranguid ja samas küsimus, kas oleks vaja suurendada neid piirmäärasid. See on niisugune põhimõtteline küsimus. Aga ka töötukassa nõukogus otsustati või pakuti need määrad järgmiseks aastaks, et jälgida neid mõjusid, mis on mitmel 1. jaanuarist kehtima hakkaval otsusel. Ja samas tuleb öelda, et järjest rohkem, tänu ka tööturu heale olukorrale, kvalifitseerub töötukindlustushüvitisele. Kui sel aastal on see 23% uutest või registreeritud töötutest, kes registreerivad ennast töötuks, siis järgmisel aastal on prognoos 28, see protsent pidevalt suureneb. See on kõik, aitäh!

Juhataja!
Aitäh! Ja nüüd läheksime küsimuste juurde. Palun, Andres!

Andres Einmann, BNS
Kes esindavad Eesti riiki Nato tippkohtumisel?

Andrus Ansip
Peaminister, välisminister, kaitseminister ja neid saatvad isikud.

Andres Einmann, BNS
Kas president ei avaldanud soovi osaleda?

Andrus Ansip
Eesti Vabariigis on kombeks, et nii Euroopa Liidu tippkohtumistel kui ka NATO tippkohtumistel, esindab riiki valitsusjuht. Mulle teadaolevalt, meie president Toomas Hendrik Ilves osaleb samal ajal ühel NATO konverentsil, kuid mitte tippkohtumisel. Nii on see olnud juba pikka aega, sellest ajast alates, kui Eesti on NATO täisliige, siis kui Eesti oli veel kandidaatriik, siis oli nii, et president Lennart Meri käis tippkohtumistel.

Juhataja
Aitäh! Elo, palun!

Elo Mõttus, Kanal 2
Miks valitsus ei toetanud seda usuõpetust käsitlevat eelnõu, millele oli alla kirjutanud 17 Riigikogu liiget?

Andrus Ansip
Selles küsimuses ei ole valitsuses üksmeelt. Mina isiklikult toetan. Ma nõustun muidugi sellega, et usuõpetus peab olema kohustuslik koolidele, ükskõik kuidas seda nimetatakse: usuõpetus, usundiõpetus, religiooniõpetus. Minu jaoks selles nimetuses vahet ei ole. Kohustus peab olema koolidele ja vabatahtlikkus peab jääma õpilastele. Kuid me ei ole deklaratsioonidest kaugemale jõudnud. Paraku on nii, et vaid väga vähestes koolides on meil praegu usuõpetus, usundiõpetus, religiooniõpetus. Õpilaste poolne huvipuudus on seletatav sellega, et puuduvad vajalikud õppevahendid, puudub väljaõpetatud õpetajaskond ja keegi ei oskagi väga tahta seda, mida riik ei suuda pakkuda. Minu eakaaslased, selle põlvkonna inimesed on teadmised religioonist saanud läbi eituse. Ehk siis me oleme pidanud ühiskonnaõpetuse tundides ja ka hiljem ülikoolis õppima teaduslikku ateismi ja seetõttu, me oleme saanud läbi eituse teadmised erinevatest religioonidest. Praegusel ajal väga paljude jaoks see vabadus õppida usuõpetust, tegelikult realiseerub vabadusena, jääda harimatuks. Ja minu meelest, on see üks väga suur lünk. Kui vaadata Euroopa riike, siis me näeme seda, et nendes riikides, kus riigikirikut ei ole, on usuõpetus õpilastele kohustuslik. Nendes riikides, kus on riigikirik, usuõpetus ei ole kohustuslik, see pole nüüd raudne reegel, aga enamasti see nii on.

Jaak Aab
Ma lihtsalt täiendaksin, kuna täna oli hommikul juttu haridus- ja teadusministriga seoses uue õppekavaga, mis on jätkuvalt väga terava vaidluse all. Haridus- ja teadusministeerium on näinud ette minimaalselt kindlasti antud teema käsitlemise ajalootundides, kodanikuõpetuse tundides. Ehk tõesti, selle nurga alt, mis tähendavad usundid. Seesama õpetus kultuurilise tausta, kultuuri, kunsti, kirjanduse kohta, mis paljuski maailmas põhineb ju usul või selle ajalool ja piiblil. See miinimum peab kindlasti olema. Muidu, nagu ka peaminister ütles, ei ole inimene haritud, kui ta sellest midagi ei tea. Kas nüüd eraldi ainena, see on jätkuva diskussiooni küsimus, millise eraldi ainena ta võiks olla. Pigem mina olen sama meelt, et kohustuslikuna on meil teda küll raske sisse viia. Pigem me peaksime looma need võimalused, et inimene saaks areneda. Aga mis puudutab seda miinimumi, mida peaks teadma religioonist üleüldse õpilane, see võiks olla küll teatud ainetesse juba sisse kirjutatud.

Andrus Ansip
Mul on teatud kõhklused ja kahtlused selle eelnõu tähtaegade osas, kuid ma loodan, et Riigikogu selle eelnõu vastu võtab.

Juhataja
Aitäh! AK, palun!

Marju Kaasik, Aktuaalne Kaamera
Mul on küsimus HIV/aidsi rakendusstrateegia kohta, te ütlesite, et järgmisel aastal me läheneme sellele süsteemsemalt, äkki selgitate natuke lähemalt.

Jaak Aab
Ei, ma ütlesin, et sellel aastal me oleme saanud selle tegevuse süsteemsemaks, sest sellel on oma struktuur. Põhiline tegevus meie haldusalas käib Tervise Arengu Instituudi kaudu. Global Fond on seda rahastanud kümnete ja kümnete miljonite kroonidega. Tuleb öelda tõesti, me oleme harjunud, et Global Fond on loodud kolmanda maailma murede lahendamiseks HIV, aidsi, malaaria, tuberkuloosi küsimustes. Aga me oleme tänulikud, et Global Fond sellel hetkel, kui meil see puhang tekkis, oma abi pakkus ja me oleme saanud tänu sellele jalad alla. Üks tingimusi oli selles, et just kolmas sektor peab olema kaasatud. Ja kuna kolmas sektor pakub neid tegevusi, siis see võrgustik on tegelikult meil välja arenenud kolmanda sektori teenusepakkujate näol väga hästi. Nüüd me oleme tõstnud riigi osa selles tegevuses. Loonud süsteemi, kus riiklikel asutustel, ministeeriumidel, on oma kohustus ja koordineerime läbi selle komisjoni. Nii et, see on juba süsteemne võrreldes eelmise aastaga, aga parandada annab. Me vaatame, kuidas see epideemia areneb ja tekivad uued probleemid, kuhu me peame suunama oma rõhu. Üks probleem on kindlasti vastavate spetsialistide puudus. See on praegu üks tõsiseim probleem, et meil näiteks ka Tervise Arengu Instituudis ei ole piisavat ressurssi, aga sellega me tegeleme praegu.

Juhataja
Aitäh! Ain, palun!

Ain Köster, BNS
Mina küsin härra Sõerdilt, et kui te ütlete, et Eesti eelarvepoliitika on väga hea, siis IMF toob välja mõned probleemid välja. Kas need IMFi märkused ei vääri tähelepanu?

Aivar Sõerd
IMFi märkused väärivad kindlasti tähelepanu. Ja need soovitused kõlavad ka praktiliselt kõikidele liikmesriikidele, kellele rangemas, kellele vähem rangemas toonis. Eesti puhul IMF tunnustab meie eelarvepoliitikat, selle jätkusuutlikkust. Aga need soovitused on asjakohased kindlasti. Loomulikult on võimalik kulusid veelgi vähendada ja ülejääki veelgi suurendada, aga ma rõhutan, et see pole väga lihtne. Üks asi on soovitus, teine teema on selle ellu rakendamine. Minu hinnangul on praegune valitsus ajanud head eelarvepoliitikat ja seda IMF oma raportis tunnustab.

Andrus Ansip
Ma nõustun rahandusministri seisukohaga. IMFi soovitusi tuleb võtta tõsiselt, kuid mul on väga hea meel selle üle, et selles soovituste paketis ei ole ühtegi väga tõsist etteheidet. Me mäletame, et alles hiljaaegu räägiti sellest, et avalik sektor üritab varjatult teha oma kulutusi, pidades silmas eelkõige Riigi Kinnisvara ASi kaudu koolimajade remontimise plaani, mis omal ajal oligi välja mõeldud selleks, et riigieelarvet tasakaalu saada. Järgmise aasta eelarve on kavandatud 1,1 miljardiga plussi ja sellist eelarvet pole Eesti Vabariigis varem tehtud. Meie riik on õhukene nagu ka rahandusminister ütles ja õhukese riigi tingimustes, me suudame järgmise aasta riigieelarve mahtu kasvatada 23%. Selliseid riike ei ole palju maailmas, kes suudaksid 23% võrra oma eelarvet kasvatada. Siin peaks suure tänuga meenutama ka varasemaid peaministreid, kes on meie riigi selleni viinud. Eelkõige Tiit Vähi, kes tegelikult tõi turumajanduse Eestisse. Me mäletame, et oli talongimajanduse aeg, defitsiidi aeg ja siis tuli Tiit Vähi, kes kaotas ära riigi kontrolli hindade üle, lasi hinnad vabaks ja seega, tõi Eestisse turumajanduse. Tema toonane väga julge ja põhimõtteline otsus, ongi pannud Eesti edule aluse. Riigi on õhukeseks teinud Mart Siimanni valitsus, sest tema ajal üldine maksukoormus langes järsult 32%le. Nii et, eelkäijad on teinud väga head tööd ja ma arvan, et järgmised valitsused peaksid hoidma sedasama ranget fiskaalpoliitilist joont, mis on siiani viimaste aastate jooksul Eestis olnud. Siis me võime ka tulevikus loota nii leebetele soovituspakettidele IMFi poolt. Võib ju veel kord meenutada head kolleegide Jean-Claude Junckerit, kes on öelnud, et rahandusministril ja ka peaministril on suhteliselt kerge töötada siis, kui eelarve on defitsiidis, sest poliitikutel on alati tuhandeid häid plaane, kuidas rahvast maksumaksja rahaga õnnelikuks teha. Aga kõik mõistavad ka seda kui öeldakse, et raha lihtsalt ei ole. Kui vahendeid on, siis Jean-Claude Junckeri järgi ka Luksemburgi valijad ei mõista seda, kui tuleks näiteks 5% sisemajanduse kogutoodangust panna nendeks aegadeks, kus riigil enam nii hästi ei lähe. Rahva tüüpiline suhtumine on selline, et Luksemburgil, Junckeri sõnul, ei lähe mitte kunagi halvasti ja kui see valitsus ei saa hakkama edu hoidmisega, siis tuleb lihtsalt järgmine valida. Nii et, on teatud piir, kust alates on võimalik säästa ja mida ületades, enam ei ole võimalik säästa.

Juhataja
Aitäh! Viimane lühike küsimus Elo, palun!

Elo Mõttus, Kanal2
Eile õhtul Savisaar kaitses Eesti Raudtee tagasiostmise eelnõu Riigikogus ja Reformierakonna fraktsiooni esimees ütles, et pole sugugi kindel, et Reformierakond seda eelnõu toetab. Kas te nõustute nende Reformierakonna liikmetega, kes näevad selles eelnõus probleeme ja kas juhul, kui Reformierakond seda ei toeta, ei või see viia valitsuskriisini?

Andrus Ansip
Parlamendi debatid peavad olema sisulised ja kindlasti ei oota Vabariigi Valitsus seda, et Riigikogu ainult markeeriks arutelu. See arutelu peab olema sisuline ja ma loodan, et ta eile ka oli sisuline. Ma ei jälginud seda debatti täies ulatuses, kuid mingisuguse mulje ma televahendusel sain sellest debatist. Mulle see debatt meeldis, need küsimused olid enamasti õigustatud. Ka mina olen veendunud, et leping oleks võinud olla parem kui lepingu parafeerimise eel oleksid saanud oma väga selged seisukohad välja öelda ka justiitsminister ja rahandusminister. Ma olen veendunud, et kujunenud olukorras on õige erastamisleping poolte kokkuleppel lõpetada ja see tehing lõpuni viia. Kuid loomulikult, Riigikogu liikmed on oma otsustustes vabad.

Juhataja
Aitäh! Päris lõpetuseks ma tegelikult palun ministrite töövarjud siia selja taha, et siis vahetate kohad ja et saaks ühise pildi teha. Aitäh, pressikonverents on lõppenud!

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-