Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 24. november 2016

24.11.2016 | 17:39

Uudis
    • Jaga

Valitsuse pressikonverentsil osalesid peaminister Jüri Ratas, kaitseminister Margus Tsahkna ning siseminister Andres Anvelt.
Pressikonverentsi salvestus: 
https://www.youtube.com/watch?v=LVIZ8YDpdAs

 

Juhataja Helin Vaher
Kõigepealt saab sõna peaminister, kes annab teile lühikese ülevaate sellest, mida räägiti täna valitsuse istungil ja jõuti natukene alustada ka kabineti nõupidamisega. Seejärel räägivad koalitsiooni erakondade teised partnerid. Kahjuks Jevgeni Ossinovski, pigem õnneks, Jevgeni Ossinovski tänasel istungil ei osalenud, aga teda siis asendab vapralt Andres Anvelt. Nüüd ma annangi sõna peaministrile. Palun!

 

Jüri Ratas
Suur tänu, auväärt ajakirjanikud! Me püüame esimest korda siin teie ees sellel auväärsel taustal anda pressikonverentsi. Jaa, mikrofon tuleb ka sisse lülitada. Ma tänan abi eest, koostöö viib sihile. Nii see oli, et 24. novembril toimus just äsja selle uue valitsusliidu esimene valitsuse istung.

Me oleme väga selgelt selle valitsusliiduga sõnastanud need põhi neli seisukohta, milleks on kindlasti rahvastikukriisi ületamine. Teiseks, suurem sidusus Eesti ühiskonnas. Kolmandaks, välis- ja kaitse- ja julgeolekupoliitika. Ning neljandaks, ettevõtluse ja majanduse suurem toetamine ja aktiviseerimine.

Tänasel valitsuse istungil oli kuus punkti, mõned informatiivsed, kuna on mitmed uued ministrid ja neile lihtsalt, seal hulgas ka mina, tuleb anda ülevaade valitsuse igapäevasest töökorraldusest ja rütmist, seal hulgas ka teatud kohustustest, mida valitsuse liige peab täitma.

Me arutasime valitsuse istungil, kindlasti mis, ma arvan, huvitab ajakirjandust rohkem, kahte programmi. Üks on valitsusliidu tegevusprogramm, mille me soovime kokku leppida vahetult enne jõule, 22. detsembriks. Ja kiirem, lähema kolme kuu tegevusprogramm. Selle me lõplikult lepime kokku, mida me oleme juba tegelikult käsitlenud, detsembri alguseks, 8. detsembriks.

Kindlasti ühinen ka mina moderaatori ütlusega, et mul oli hea meel, et Jevgeni Ossinovskit täna ei olnud istungil ja põhjus on väga lihtne, et see on väga suur rõõmupäev igale perele, kui pere suureneb.

Peale istungit, nii nagu on Vabariigi Valitsusel tavaks, alustasime ka kabinetiistungiga ja see läheb edasi täna alates kella kahest. Kabineti istungi põhiteemadeks hetkel olid, kus arutelu jäi pooleli, Euroopa Liidu eesistumine. Teatavasti see on kohe-kohe meil ukse ees või juba poole jalaga uksest sees, nii et siin kindlasti me soovime haarata aktiivset rolli. Teine teema, mida me täna puudutame kabineti puhul, on seotud julgeolekuga ja kaitsepoliitikaga.

Kindlasti ma soovin maha öelda selle, kuidas meie asendamine on kokku lepitud. Jüri Ratast siis asendab esimesena Jevgeni Ossinovski ja teisena Margus Tsahkna. Siis on kokku lepitud ka edasine asendamine siis, kui need kolm inimest mingil põhjusel ei saa Vabariigi Valitsuse istungit juhatada. Ja panime paika ka ministrite valdkonnad ja täpse tööjaotuse, mis valdkondade eest nad vastutust kannavad. Aitäh!

 

Juhataja
Aitäh! Nüüd sõna Margus Tsahknale. Palun!

 

Margus Tsahkna
Aitäh! Tere ka minu poolt! Selle valitsuse esimene pressikonverents ja esimene valitsuse istung. Ma tahan kiita Jüri tema juhioskuste eest, sellist haamrikolksu ei ole, ma arvan, Stenbocki maja valitsuse saal kunagi kuulnud ja igatahes oli selge, et otsused langesid. Kõik said aru, ei jäänud mingisugust kahtlust.

Teiselt poolt, ma tahan õnnitleda ka Jevgeni Ossinovskit ja tema peret. Me näitame väga selgelt, et me ei passi, me asume kohe tegudele ja esimesed teod on ka tulemusi saavutanud. Mul on selle ühe väga hea meel, et üks prioriteet, mis puudutab rahvastikukriisi ületamist, et valitsuse liikmed näitavad siin eeskuju. Ma loodan, et kõik järgivad ja meil on ju oodata ka veel lisa.

Sadat päeva meile ei anta. On selge, kui te vaatate, mis ümberringi toimub. Ei anta ka sadat tundi ja sadat minutit ja see tähendab ka seda, et valitsus peab kohe tegutsema hakkama. Täna arutasime just seda poolt, et valitsuse tegevuskava saaks võimalikult kiiresti konkreetselt paika, nii et ministeeriumide poolt oleks üle käidud ja ka teile ja avalikkusele esitletud. Tegelikult ikkagi ka saja päeva kava, mis valitsusel peab olema, selle me nüüd kiire ja põhjaliku tööga paneme kokku.

Kui vaadata, mis need teod ja kavad on lisaks sellele, et rohkem lapsi sünniks, siis ega see kokkulepe, mis meil on koalitsioonilepingus ja mis saab nüüd valitsuse tegevuskavaks, ma nimetaksin seda oluliselt ettevõtjate ja töötavate inimeste sõbralikumaks valitsuse tegevuskavaks kui on varem olnud ja need ambitsioonid on ju väga suured.

Mul on heameel tõdeda, et kõik kolm erakonda ja kõik valitsuse liikmed võtavad oma ülesandeid väga tõsiselt. Ja eks see algus on selline uue asja tegemine,  see vaimsus on väga hea, mida ma arvan, et siin Stenbocki majas pole mõnda aega nähtud. Sellega ongi minu poolt ka kõik. Aitäh!

 

Juhataja
Ja nüüd Andres Anvelt, palun!

 

Andres Anvelt
Aitäh ja tervitus ka minu poolt. Mul on heameel näha, et mingi aeg valitsuse tegemistest eemal olnud, siis see pool seltskonnast, lugupeetud ajakirjanikest, on jäänud enam-vähem samaks, nii et näod on peaaegu tuttavad. See tähendab seda, et teil on väga stabiilne töökeskkond. Ma arvan, et ka tänase valitsuse üks prioriteetidest on ju väga selgelt suunatud selle poole, et inimesed saaksid stabiilselt oma tööd teha, et nende palgatingimused ja sotsiaalsed garantiid oleksid ajaga kooskõlas ja teie olete selle parim näide.

Aga kui nüüd rääkida just kõige prioriteetsematest asjadest, eelkõnelejad ju mainisid selle ära, tõesti ka siin koalitsioonileppe loorberitel puhkamiseks aega ei ole. Me täna peaministri juhtimisel võtsime vastu otsuse liikuda, võib öelda, kiirendatud tempos just valitsuse tegevusprogrammi suunas, saja päeva n-ö otsuste kirjeldamise suunas. Sest olgem ausad, need väga paljud muudatused alates maksupoliitilistest muudatustest ja lõpetades sisutegevustega, mis muudavad neid rutiine, millega väga palju meie ühiskond on harjunud siin aastate, võib-olla isegi aastakümnete jooksul - need kõik vajavad väga kiiresti täpsemat selgitamist.

Kõik ootavad valitsuselt ja me ei tohi seda ootust kuidagi petta, et me selgitame juba ka juriidiliste nüanssidega, kuidas mingi asi hakkab toimima, kuidas meie koalitsioonileping ikkagi reaalselt Eesti inimeste elu paremaks teeb. Need on väga tõsised ja kiired väljakutsed. Me oleme välja tulnud senistest raamidest, mis aastaid on tegelikult Vabariigi Valitsus enda ümber pidanud. Ma arvan, et see on tõsine väljakutse ja me peame selgitamiseks tegema ka need kiired sammud.

Ma võin ka seda öelda, et mingisugust poliitikat selles mõttes, et me hakkame ühte või teist asja lihtsustama või kergendama seal, mis on koalitsioonilepingus kokku lepitud, sellist asja kindlasti ei tule. Ma arvan, et kolleegid võiva seda lubada, et me läheme edasi sellel kindlal kursil, nagu oleme selle endale ette võtnud. Aitäh!

 

Juhataja
Aitäh! Ja nüüd on küsimuste kord. Palun, mikrofon on teie selja taga.

 

Andres Reimer, Postimees
Härra peaminister, mul oli väga hea meel eelmisel nädalal jälgida ja kajastada seda rahulolu, millega ettevõtjad vastu võtsid teie koalitsiooni majandusprogrammi sellised üldised jooned. Sellel nädalal peale seda, kui rahandusministeerium avaldas gaasiaktsiisi tõusu, on paljud ettevõtjad, kellega ma olen rääkinud, väljendanud ennast selliselt, et just kui nad oleksid sattunud dokumentaalfilmi nõukogude kainestusmajast, kus neid lastakse külma vee voolikuga üle. Selle aktsiisi tõusu mõjuna kavatseb valitsus võtta siis gaasitarbijatelt aastaks 2020 rohkem kui kaks korda suurema summa eurosid, mingi 16 miljonilt eurolt praeguselt tasemelt kuni kas 39 miljoni euroni see arvestuslikult kasvab. Ja ettevõtjate kinnitusel see kahjustab nende ekspordivõimet, nullib nende poolt praeguseks kavandatud efektiivsuse suurendamiseks mõeldud investeeringud. Lihtsalt Eesti inimeste jaoks ta märkimisväärselt suurendab küttekulusid kõikides nendes kodudes, kus maagaas on kas sajaprotsendiliseks või mingisuguseks komponendiks. Kuidas te selgitate seda gaasiaktsiisi nii järsku tõstmist ja millised on võimalikud kompensatsiooni mehhanismid? Aitäh!

 

Jüri Ratas
Aitäh küsimuse eest! Kõigepealt, see gaasiaktsiis ei tõuse järgmisel aastal, nii nagu te isegi ütlesite, 2020, sinna on veel mitu aastat minna. Teine asi on see, et uus valitsuskoalitsioon on ju väga selgelt leppinud kokku oma valimisprogrammi ja valimislubadused ja  me oleme öelnud, et kui me valimisprogrammi või koalitsioonilepet tegime, siis see ei olnud nii, et igaüks pani sinna ilusaid lauseid ja punkte, mida me ka ju panime, aga see käis ka väga selgelt eelarve tasakaalu tegemise suunas. Ja mitte ainult 2017. aastal, vaid koalitsioonileppe tegemisel arvestati järgneva nelja aasta riigieelarve mõjude strateegiat.

Ühelt poolt on kindlasti teatud tõusud olemas, teiselt poolt on ettevõtluses väga mitmed kohad läbi mille me soovime Eesti majandus- ja ettevõtluspoliitikat aktiviseerida. Me oleme välja öelnud, et näiteks diislikütuseaktsiis ei tõuse 2018, 2017 majutus- või turismisektoris majutusasutuste käibemaks ei tõuse. Samuti on riigieelarvesse planeeritud suurusjärgus 20 miljonit eurot, kus me soovime teha teatud erisusi ettevõtjatele, et nad saaksid paremini oma ettevõtlust alustada või jätkata. Me oleme leppinud ka väga selgelt kokku, et neid erisusi tänase maksupoliitika osas me soovime näiteks rakendada merendus- või laevandussektoris. Nii et need on kindlasti kõik plusspoolel.

Ma toon välja ka plusspoole selle majandusmeetme, mida on minu arvates öelnud enamus majandusspetsialiste. Inimesed, kes teenivad väiksemat sissetulekut või keskmist sissetulekut, see on hetkel Eesti jaoks tõsine probleem ja väljakutse. Nii nagu te, hea ajakirjanik kindlasti teate, siis 2018 tulumaksuvaba miinimum tõuseb. Suurusjärgus 62 eurot võidavad väga-väga paljud tööealised tööl käivad elanikud. Aitäh!

 

Margus Tsahkna
Ma korra lisan, et kui vaadata kogu seda kokkulepet tervikpildina, siis ta on sirgelt suunatud just nimelt majanduse elavdamisele ja ka ettevõtjate konkurentsivõime parandamisele. Tõesti, kui vaadata üksikmeetmeid, siis saab ühte või teistpidi teemat üles tõmmata. Ma tahan siin peaministrit toetada, et kui vaadata nende asjade koosmõju ja eriti ma tahan tuua ka välja seda tulumaksuvabastuse reformi, et seda on täna vaadatud rohkem sedapidi, et kui palju raha jääb inimestele kätte. Tõepoolest meil täna ju 76% Eesti töötavatest inimestest saavad alla keskmist palka sissetulekut. Samal ajal see tulumaksuvabastus katab 86% Eesti inimestest, kes käivad tööl. Me räägime üle poole miljoni suuruses töötavatest inimestest, sellest arvust. Ja teistpidi, mis on selle majanduslik mõte, on ju ka see, et anda leevendust ettevõtetele palgasurve vastu. Täna on ju olukord, kus tööjõu leidmine on keeruline ja prognoosid näitavad meil üle viieprotsendilist palga kasvu. Ja see kõik tuleb täna just nimelt ettevõtjate käest. Mis teeb murelikuks majandusliku arengu puhul ongi see, et ettevõtjatel on järjest raskem teha investeeringuid selle jaoks, et tootlikkust tõsta. Et ka seda meedet, mis on väga suuremahuline, tasub vaadata läbi majandusliku prisma. Nii et vaatame seda asja tervikpildina.

Mis ma tahan öelda, et see gaasi teema on olnud eelmiste ja üle-eelmiste valitsuste laua peal ju tegelikult pidevalt. Seda tulebki vaadata sellise analüüsi ja professionaalse pilguga.  See ei ole meie ühegi erakonna poliitiline agenda, et seda eraldi kuidagi teha, vaid see on tervikpildis. Aitäh!

 

Juhataja
Aitäh!

 

Vahur Koorits, Delfi
Kas uus valitsus kavatseb siis tõsta õllepudeli hinna 1,5 euroni, nagu ütles Tarmo Noop?

 

Jüri Ratas
Aitäh! Uus valitsus ei saa kuidagi tõesta õllepudeli hinda, olgu ta pooleliitrine või liitrine. Mida uus valitsus teeb, kus me oleme kokku leppinud, on tõesti see, et lahja alkoholi puhul aktsiis tõuseb. Aktsiisi osakaal, olgu see siis poole liitri ühiku kohta või liitriühiku kohta, võrreldes kange alkoholiga, see vahemik peab vähenema. Seda on tõesti valitsusliit kokku leppinud, et õlle, kääritatud jookide puhul näiteks aktsiis tõuseb. Missuguseks see kujuneb lõpptarbija osas, oleme ka teinud esialgseid prognoose, aga hinna paneb paika kaubandusvõrk. Aitäh!

 

Juhataja
Aitäh! Palun sealt tagant reast.

 

Imre Kaas, Kanal 2
Küsimus peaministrile. Eilsest ETV Foorumist jäi seoses Rail Balticu projektiga õhku küsimus, et mida siis uus koalitsioon sellega seoses plaanib, kas tulevad mingisugused muudatused, kas see projekt jätkub samasugusena, nagu eelmise valitsuse puhul ja milline teie seisukoht on Rail Balticuga seoses? Aitäh!

 

Jüri Ratas
Ma tänan! Ma kõigepealt väga vabandan rahvusringhäälingu ees, ma ei saanud eilset Foorumit vaadata,  aga see ei tähenda seda, et ma ei saa sellele küsimusele vastata. Rail Balticu osas on olnud teema laual ka valitsusleppe sõlmimisel. Kabineti istungil kindlasti soovivad ka uued ministrid Rail Balticu projektile korra silma peale panna ja üle vaadata. Ja see on ka arusaadav, sest näiteks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis, millel on väga oluline osa selles Rail Balticu ehitamisel, on kaks uut ministrit. Ei ole olnud kordagi teemat, et siin peaks olema kardinaalne kannapööre. Aga see, et uus valitsus tahab rahulikult sellele projektile pilgu peale panna, see on arusaadav. Aitäh!

 

Imre Kaas, Kanal 2
Täpsustavalt küsiksin, mida see peale vaatamine päriselt tähendab? Kas te kaalute mingisuguseid muudatusi trassi valikus, tähtaegade nihutamist, mida see võiks tähendada?

 

Jüri Ratas
Ma arvan, et esmajoones see tähendab tegelikult analüüsi. Analüüsi kõigepealt selle kiiruse või operatiivsuse osas, analüüsi korra üle veel vaadata reisijate osas. Aga eeskätt kõige olulisem on loomulikult rahaline mõõde, mitte ainult investeeringute rahaline mõõde, vaid ka sellele järgnevalt iga aastane tegevuskulude rahaline mõõde. Aitäh!

 

Juhataja
Aitäh! Palun.

 

Eve Heinla, TV 3
Seoses ikkagi sellesama alkoholiaktsiisi tõusuga. Täna ju õlletootjad saatsid laiali väga mureliku kirja, üks adressaat olite teie, peaminister Jüri Ratas. Tegelikult need tagajärjed ju teevad murelikuks. Kui tõepoolest Eesti müügimahud kukuvad 60 protsenti. See tähendab seda, et väikekauplused lähevad kinni, lähevad pankrotti, nad ei saa enam hakkama ja siis kaovad ka näiteks väga paljud töökohad. Kuidas te seda kommenteerite? Ja tegelikult seal  oli päris palju neid murekohti veel ju.

 

Jüri Ratas
Aitäh! See on ju õigus ja see on tore, kui katusorganisatsioon või õlletootjad eraldi pöörduvad erinevate inimeste poole, olgu ta peaminister või Vabariigi Valitsuse teised liikmed. Eks selle õlleaktsiisi puhul on kaks peamist positsiooni. Üks on see, mis on seotud märksõnaga: tervis, rahvatervis. See on kindlasti esimene. Igasugune aktsiisitõus alkoholi puhul - eeskätt loodetakse sellele, et seda alkoholi tarbimist piirata.

Kui me räägime alkoholi kättesaadavusest Eestis ja võrdleme seda näiteks Põhjamaa riikidega, siis me ei saa kuidagi öelda, et seda õllepudelit ei saa Eestimaal osta. Vastupidi, seda saab kordades rohkem osta kui näiteks Skandinaavias ja ma arvan, et see ei ole õige.

Väiksed maapoed, ma usun, et nad ei eksisteeri ainult selle osas, kas seal müüakse pooleliitriseid või liitriseid õllepudeleid, nad kindlasti jäävad ellu, kui seal tarbimine mingil määral väheneb. Ostes ise suvel üsna aktiivselt toiduaineid Eesti äärealalt, näiteks Häädemeeste poest, ma ei usu tõesti, et Häädemeeste pood läheb tänu sellele kinni, et õlleaktsiis tõuseb. Aitäh!

 

Andres Anvelt
Täiendaks natukene selle küsimuse vastust. Ei maksa unustada, see kogu teema on ju kahe otsaga. Ühtepidi me räägime töökohtadest, jah, see on oluline teema ja riik peab siin tegema samme, et kui isegi mingisugused sellised protsessid käivad, siis soodustada töökohtade loomist võib-olla teises sektoris. Kuid see on teine teema.

Ärme unusta seda, et alkoholi, otseselt alkoholikahjudest sureb aastas ligi tuhat või isegi peale inimest. Ja see number ei ole väike. Need on tegelikult täpselt samuti töökohad, inimesed, inimelud, perekonnad.

Kolmas asi sinna juurde, mille vastu me tegelikult siis kokkuvõttes võitleme? Tegelikult ju praegu me tasandame samm-sammult õlle, kuidas ma ütlen siis, õlle tarbimise või üldse kergemate kääritatud jookide tarbimise ekvivalenti kangemasse. Lihtsalt rahva keeles, et kui  muidu inimene joob ennast kolme pudeli või kahe pudeli viinaga surnuks, mõni ühe pudeli viinaga, siis kui panna see õllesse, on tal palju lihtsam seda teha, palju odavam. Kas me siis seda tahamegi? Minu meelest kui on juba selline alkoholipoliitika ja me teame, et alkohol mõjutab inimkäitumist, inimtervist, inimelusid, siis ei saa teha niimoodi, et ühe alkoholi liigiga on need asjad odavamad tekitamaks riigile ja meie ühiskonnale suuremat kahju, teistel on kallimad. See ongi see loogika, et me tegelikult tasandame seda, mis on aastaid, aastaid paigast ära – kergemad alkohoolsed joogid on jäänud oma aktsiisipoliitikas teatud põhjustel madalamale tasemele. Kange alkohol on eest ära liikunud ja ta on eelistatud olukorras ja eelistatud olukorras ka tarbijale ja võimalus ennast sealt rohkem kahjustada on palju odavam kui kangema alkoholi puhul. Aitäh!

 

Margus Tsahkna
Enne, kui sellele surnuks joomisele keskenduda, mul on ka üleskutse, et kui õlletootjate liit kuidagi ei reageeriks täna, siis oleks midagi väga valesti. Pigem ikkagi ootame ära need analüüsid, mis on n-ö sõltumatud analüüsid, numbrid - see mõju mitte ainult õlletootjatele, vaid ka rahva tervisele. Laiemalt ka näiteks sellele, et on ju selge, et Soomest käiakse väga palju Eestist alkoholi ostmas. Kange alkoholi puhul on see nõndamoodi, et nüüd tuuakse seda ka Lätist. Me peame ka seda pilti vaatama. Enne kui teha siin mingeid lõplikke järeldusi, siis meie asi on vaadata seda, et me Eesti majandust ei kahjustaks.

Teistpidi, me tegelikult seisaksime Eesti inimeste tervise eest. Aktsiisipoliitika on see, millega saab seda reguleerida niimoodi, et see oleks tasakaalus. Ärme tõttame ajast ette konkreetsete numbrite, järeldustega ja laseme rahandusministeeriumil ja majandusministeeriumil oma tööd teha. Aitäh!

 

Juhataja
Aitäh! Jah, palun.

 

Eda-Liis Kann, Kanal 2
Küsimus peaministrile ja see puudutab eilset Pealtnägijat. Te väidate seal, et Edgar Savisaar kasutab siiamaani invaautot ja autojuhile makstakse palka, aga Edgar Savisaar ise kirjutab oma Facebooki lehel, et see nii ei ole, et 5. novembril ta juba andis auto tagasi ja autojuhti ta näinud ei ole. Kes valetab ja miks selline vastandlik info?

 

Jüri Ratas
Aitäh küsimuse eest! Ma mitte ei väida, vaid lausa ütlesin seda. Minu teada erakond tõesti tasub selle rendi eest, milleks on minibuss või väikebuss ja seal hulgas ka sohvri töötasu eest. Kui ma eksin, eks erakonna peasekretär peab selle korra üle vaatama. See oli juhatuse otsus, et need kaks hüve pluss ka kütus, see võimalus meie tänasele erakonna liikmele Edgar Savisaarele jääb.

 

Juhataja
Aitäh!

 

Marvel Riik, Õhtuleht
Küsimus peaministrile. Kas maaeluminister Martin Repinski on tekitanud oma ametikohale korvamatut kahju? Miks te arvate, et ta on sellele ametikohale sobilik? Aitäh!

 

Jüri Ratas
Aitäh! See olukord ei meeldi ka kindlasti mulle. Ma olen Martin Repinskiga vestelnud nii täna kui ka eile kui ka üleeile õhtul. Minu sõnum on olnud talle väga selgelt üks, et need väga tõsised kahtlustused või ütleme, väärteod, mis ta on teinud, punkt 1, need tuleb ümber lükata, kui need ei vasta tõele. Neid tuleb ümber lükata nii kaua, kui on selge, et ta tegevus on olnud õige. Loomulikult selle ümberlükkamiseks ei ole aega järgnevad kümme aastat. Selge on see, et ta peab andma siin väga selged vastused lähiajal. Kui küsimus on see, et kas on korvamatut kahju tehtud? Ma arvan, korvamatut kahju oleks tehtud siis, kui uues Vabariigi Valitsuses me ei leiaks enam maaeluministrit näiteks ja oleks seal ainult linnakeskkonna minister. Seda ei ole. Vastupidi, me oleme tegelikult seda valdkonda ka püüdnud uues koalitsioonileppes koos kolme partneriga tõhustada ja sinna anda peale ka teatud rahalist lisaressurssi. Aga selles mõttes ma üldse ei puikle kõrvale nendest vastustest. Loomulikult on tema kohustus hetkel väga kiiresti, operatiivselt, selgelt need vastused anda. Aitäh!

 

Marvel Riik, Õhtuleht
Üks küsimus veel. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Kadri Simson on nüüd rõhutanud, et äkki oleks välja vaja ehitada Tallinn-Pärnu maantee kolmerealine. Mis on valitsuse prioriteedid teede ehituses? Kas Tallinn-Tartu tuleb enne või kuidas?

 

Jüri Ratas
Aitäh! Ma arvan, et seda ei ole mitte Kadri Simson rõhutanud, vaid seda on Eesti ühiskonnas räägitud viimased 25 aastat. Ma mäletan, et kui mina olin üsna noor poiss, siis hakati rääkima sõnapaarist Via Baltica. Me oleme valitsuskoalitsioonis leppinud kokku, mida me oleme öelnud ka ajakirjandusele, et lisainvesteeringute maht, nagu te teate, on üle 300 miljoni euro, me oleme öelnud, et seal on kaitsekulutuste investeeringud. Me oleme öelnud, et seal on ka näiteks taristuinvesteeringud. Ja aus vastus on see, et lõplik järjestus ja konkreetsed objektid ei ole kokku lepitud. Ja seda me tegime meelega. Me soovime kuulata siin oma ala spetsialistid ära nii majandusministeeriumist, aga ka kindlasti vaadata ohutuse poole pealt, mida saab nende investeeringute raames lahendada ja mida mitte. Nii et ei ole lepitud kokku, et on üks või teine teeobjekt. On lepitud põhimõtted kokku ja ma arvan, et see on väga mõistlik, et Vabariigi Valitsus võib ka midagi töises korras arutada, mitte ei pea kõik panema raamdokumenti, mille nimi on koalitsioonileping. Aitäh!

 

Jari Tanner, AP
Tere! Mul on küsimus peaministrile.  Ma tulen tagasi siia natuke suuremasse teemasse, millest eriti pole juttu, aga minu meelest on see tähtis saada selgeks, et kuidas välispress on kirjutanud siin Eesti uuest valitsusest jne ja kuidas nad on kirjutanud siit teie erakonnast. Ma küsin sellepärast, et ma ise esindan üht neist suurtest agentuuridest, kes tegutsevad siin Eestis. Ma tahan küsida, kui palju personaalselt see on teile pahameelt tekitanud või kas te olete olnud juba solvunud selle jutu pärast, mis te olete kuulnud, et see teie erakond on Kremli-meelne või Venemaa-meelne või midagi sellist? Kui teil on soovitusi välispressile, palun, ma tahaksin kuulda, kuidas me defineerime seda teie erakonda? Aitäh! Ja veel see, et ma kindlasti tahan kuulda siin uuelt kaitseministrilt ka, kui piinlik te arvate, on see olukord, kui te lähete Euroopa kolleegide juurde, ma arvan, et see esimene või teine küsimus saab olla nende kolleegide käest, et mis on see Eesti uus valitsus ja mis on see suhe Venemaaga? Aitäh!

 

Jüri Ratas
Aitäh teile! Ei, ma ei ole solvunud, ma ei nuta. Vastupidi, ma mõistan täielikult neid küsimusi, mis tulevad minu erakonna aadressil ja see on arusaadav. Ma arvan, et küsimused on selles mõttes ajakirjanduse poolt õigustatud. Teie olete selles mõttes head koostööpartnerid, kes seda peegeldavad ka siis Eesti elanikele ja laiale maailmale. Kui te küsisite, kuidas seda MTÜ-d Eesti Keskerakond defineerida, siis kui tohib vastata sellele, defineerige, et tegemist on MTÜ-ga, mis toimib Eesti Vabariigis Eesti Vabariigi seaduste alusel, soovib Eesti iseseisvust, soovib seda, et Eesti riik kestaks ja õitseks ja võtab päris palju kaasa ka 25 aasta tagusest ajast, kui paljud meie erakonna liikmed olid osalised ka Eesti taasiseseisvumisprotsessis.

Paar sõna veel. Mul oli suur au, kui mulle eile õhtul helistas Soome Vabariigi peaminister. Meil oli temaga väga asjalik ja töine, aga ma ütleks ka, positiivselt emotsionaalne vestlus. Ma kinnitasin talle, et Eesti välis- ja julgeolekupoliitika suunad selles mõttes muutuvad, et me soovime sinna rohkem panustada. Ei muutu ideoloogiliselt, nad jäävad selliseks, nagu nad on olnud.

Eesti Vabariigi valitsused minu meelest viimase 25 aasta jooksul on väga selgelt hoidnud ühte suunda nendes kahes küsimuses, mis on välispoliitika ja julgeolekupoliitika. Ma tänan siin nii Sotsiaaldemokraate kui ka Isamaa ja Res Publica Liitu, kus me oleme tegelikult ju oma valitsusprogrammi tehes esimese peatükina meelega just avanud selle välis- ja julgeolekupoliitika ja ma usun, et suutsime selle ka esimesel päeval väga hästi sõnastada ja kokku leppida. Nii et nii ma vastan teie küsimusele. Aitäh!

 

Margus Tsahkna
Ma vastan sellele küsimusele niimoodi. Jah, peab tunnistama, et eelmisest valitsusest lahkunud Reformierakond eriti mõnede poliitikute, veel väga tähtsates ametites olnud poliitikute suu läbi oma kibestumist välja elades on tekitanud kindlasti sellist mainekahju. Aga ma kinnitan üle istuva kaitseministrina ja ka ühe koalitsiooni erakonna esimehena, et Eesti välispoliitika suund ei muutu, Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitika suund ei muutu.

Meie ülesanne on täna kõigi oma partneritega suhelda, mida me teeme väga aktiivselt. Meie diplomaadid nii välisteenistusest kui ka kaitse- ja julgeolekuvaldkonnast on kõigi meie partneritega pidevas ühenduses. Ja et üle kinnitada see, et välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitika põhimõtted on paigas, need on väga selgelt konkreetselt kokku lepitud selles valitsuse koalitsioonilepingus. Ma soovitan teil seda lugeda. See puudutab meie seisukohti nii Ukraina puhul, nii sanktsioonide teemadel jne. Seda tegelikult peame me kõik nüüd väga hoolikalt teavitama.

Teine on see, et me läbi oma tegude ju näitame, et Eesti on väga selgelt sellel kursil, mis meie nii Euroopa liitlaste ja NATO liitlaste, meie liitlastega on aastaid kokku lepitud. Ja kas või tõenduseks on ka see samm, mida tegi eile Riigikogu ehk siis tund aega peale ametisse astumist olin ma ka juba Riigikogu ees ja Riigikogu esimese lugemise läbisid meie rahvusvahelised missioonid meie liitlastega. Me oleme kaheksal operatsioonil, jätkuvalt panustame, panustame veelgi rohkem. Samamoodi NATO kiirreageerimisvõimekusse reaalsed panused on olemas, mis on kaetud. Nii et läbi tegude.

Ja üks väga tähtis asi, on seesama kaitse- ja julgeoleku pool, et 2 protsenti, selle üle mitte keegi ei vaidle. Kõik liitlaste vastuvõtmise kulud me katame. Aga veel rohkem ehk siis meil on ette nähtud investeeringute programm üle 300 miljoni euro järgmise kolme aasta jooksul ja sealt väga suur osa kuulub selgelt investeeringuteks Eesti kaitsevõimekuse parandamiseks. Nii et läbi tegude, läbi diplomaatilise töö, läbi otsekontaktide oma sõpradega, keda meil on väga palju, on meie sõnum see, et nad võivad olla väga rahulikud, Eesti valitsus panustab sellesse, et meie liitlassuhted on jätkuvalt tugevad, veel tugevamad ja Eesti panustab sellesse rahvusvahelisse koostöösse. Nii et see töö tuleb praegu  ära teha. Pigem on olnud ju tegu sellise siseriikliku, võib-olla ka inimliku mitte üle saamisega. Eesti Vabariigi välis-, kaitsepoliitika ja julgeolekupoliitika ei ole muutunud ja ei muutu. Aitäh!

 

Juhataja
Aitäh!

 

Andres Anvelt
Aitäh! Ma ka siseministrina lisaks siia paar punkti. Minu isiklik arvamus kõigepealt ja siis ka valdkondlikud eelistused, mis on koalitsioonilepingus välja toodud ja mis otseselt puudutavad nii sisejulgeoleku, mis tänapäeva muutuvas maailmas kindlasti on osa riigi julgeolekust laiemalt ja ka riigikaitsest. Kui nüüd vaadata seda informatsiooni levikut sellest hetkest peale, kui meie kolm erakonda asusid läbi rääkima, siis kui te seda ise ajakirjanikena jälgite, siis on ju väga arusaadav, et see ei olnud selline spontaanne arvamusavaldus kuskil ühes või teises meedia väljaandes, kus mõni kolumnist kirjutab. Minule on igal juhul jäänud isiklikult selline mulje, et mitmest kohast, erinevast paigast ja väga süsteemselt. Nii et see näitab professionaalset tegevust. Aga see selleks. Nii et Eesti riigi maine on kindlasti olnud kahjustatud, selle nimel tuleb töötada.

Peaminister ja kaitseminister ütlesid välja ka need asjad, mida me oleme nii koalitsioonilepingus kui ka valdkondlikult asunud ellu viima. Aga üks hea näide on siin, kui me räägime erinevatest moodsa, näiteks, hübriidsõja vormidest. Sisejulgeolekus on ju päris suured investeeringud - politsei kiirreageerimisvõime suurendamine. Politsei kiirreageerimisvõime on selline mitmefunktsionaalne valdkond. Ühtepidi, need politseinikud, kes tänaval on natukene paremini  varustatud ja natukene paremini motiveeritud, välja treenitud, aga samas on nad ka võimelised reageerima ka teistsugustele intsidentidele kui näiteks röövid, olmekuritegevus, nagu öeldakse, ka piiriintsidentidele. Nad on multifunktsionaalsed ja sinna me panustame väga tõsiseid summasid just selleks, et Eesti riigi sisejulgeolek  oleks valmis reageerima ka mitte konventsionaalsetele konfliktidele, vaid ka sisekonfliktidele, mida võidakse provotseerida. Mis näitab seda konkreetselt, et tänane valitsus pole mitte lihtsalt suunda muutmata jätnud, vaid teinud tõsiseid ja reaalseid samme selleks, et kindlustada Eesti inimeste nii välis- kui ka sisejulgeolek. Mis tähendab seda, et me ei loo endale mingeid illusioone. Meie teatud naabritega ei ole vajalik hakata sellises poliitilises olukorras nende käitumist arvestades mingit poliitikat muutma. Aitäh!

 

Juhataja
Aitäh! Palun.

 

Lauri Liikane, Tallinna TV
Ma möönan, et õlle hind on tõesti väga põletav probleem, aga varsti on Eesti Euroopa Liidu eesistujariik. Siin mõni kuu tagasi veel või vähem isegi kui mõni kuu tagasi Taavi Rõivas ütles, et ei ole mõtet muuta valitsust enne Euroopa Liidu eesistumist. Kas praegune valitsus on nüüd nagu täiel rinnal valmis selle eesistumisega tegelema? Kas on ka mingeid muudatusi oodata praeguses poliitikas, väljaütlemistes?

 

Jüri Ratas
Jah, me oleme valmis täiel rinnal tegutsema ja seda vastutust eesistumise ajal kandma. See oli ka põhjus, miks uus valitsus oma esimesel tööpäeval oma esimeseks punktiks kabineti istungil just palus selle eesistumise teema ja nagu ma ütlesin, et me jätkame sellega kell kaks. Vabariigi Valitsuse muutmise osas ma oskan ainult niipalju öelda, et see on auväärt Eesti Vabariigi Riigikogu pädevuses, missugust valitsust ta toetab ja missugust ta ei toeta. Aitäh!

 

Margus Tsahkna
Ma täiendan niipalju, et enne pressikonverentsi kabinetis arutelul oligi teema just nimelt Euroopa Liidu eesistumine. Mati Maasikas ja Piret Lilleväli olid kohal, andsid ülevaate ja me pidasime plaani, kuidas edasi liikuda. Kell kaks läheb see teema edasi. Mis ma tahan kinnitada, on ju see, et meie ametnikud, meie meeskond on teinud väga suure töö ära, me ei ole absoluutselt ühtegi sammu siit kõrvale astunud. Ka eelmine valitsus ja ka tänane valitsus liigub selle graafiku järgi, mis on tegelikult kokku lepitud. Ka need poliitilised prioriteedid, valdkonnad, millega Eesti  läheb eesistuma, need olidki planeeritud ju selle aasta lõppu, see arutelu. Nii et siin mingit muutust ei ole. Pigem me panustame väga oluliselt sellele, et Eesti on väga tugev eesistujamaa järgmise aasta teises poolaastas. Siin on väga palju tööd muidugi teha, kuna iseenesest juba see eesistumine toodi varasemaks, aga siin läheb plaanide järgi. Vabariigi Valitsuse kabineti meeleolu oli küll selline, et seda võetakse väga prioriteetse teemana. Aitäh!

 

Juhataja
Aitäh! Kas on veel küsimusi? Vahur.

 

Vahur Koorits, Delfi
Küsiks Jüri Rataselt jälle. Keskerakond teatas täna, et Edgar Savisaarele palga maksmist jätkatakse, kui temaga saadakse ühendust. Kas Keskerakond ei tea Savisaare kontonumbrit, kuhu palka maksta või on soov eelnevalt sõlmida Keskerakonna eelmise esimehega mingid kokkulepped, mis tingimustel hakkab palka saama?

 

Jüri Ratas
Aitäh! Keskerakonna tänane esimees teab seda, et kui tehakse tööleping, siis kaks inimest peavad sinna alla kirjutama. Teatavasti eelmisele esimehele maksti volikogu otsuse põhjal tasu, ta ei ole enam juhatuse liige ja seetõttu on ta erakonna liige. Kui erakond otsustab ühele oma liikmele maksta tasu, siis tuleb teha leping. Lepingu sisu on väga lühikene, kus me palume selle erakonna liikme nõuandeid erakonna poliitika kujundamisel. Kui erakonna liige ei soovi lepingule alla kirjutada, siis ei saa ka tasu maksta. Aitäh!

 

Juhataja
Aitäh!  Anname mikrofoni sinna tahapoole.

 

Indrek Kiisler, ERR Raadio Uudised
Ma jätkan natuke samal teemal. Teie erakonna rahaseis, Jüri Ratas, on väga keeruline. Mis te arvate, kas te suudate järgmise aasta kohalikud valimised ja selle kampaania läbi viia nii, et ei pea oma kontorit ära müüma?

 

Jüri Ratas
Aitäh! Rahaseis on keeruline, vastab tõele. Jah, kindlasti erakond suudab oma rahaasjad teha korda, suudab viia ka läbi kohalike omavalitsuste valimised. Kontori müük on minu meelest viienda, kuuenda või seitsmenda järgu küsimus. Kui on vaja rahaasjade kordategemiseks ühel hetkel ka realiseerida vara, siis tuleb seda realiseerida.

 

Juhataja
Aitäh! Kas on veel küsimusi? Paistab, et ei ole. Jätkame intervjuudega. Aitäh!

 

Lõpp

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-