Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 25. november 2010

25.11.2010 | 16:54

Uudis
    • Jaga

Vabariigi Valitsuse pressikonverents

Neljapäev, 25. veebruar 2010. a

Juhataja Liina Kersna

Tere, head ajakirjanikud! Valitsuse istung on lõppenud, alustati ka kabineti nõupidamisega, mis tänaseks ka lõpetati. Alustuseks sõna peaministrile.

Andrus Ansip

Valitsus kinnitas täna Eesti taastuvenergia tegevuskava aastani 2020, pressiteated on juba välja saadetud, väga palju lisada midagi ei ole. Aga küsige informatsiooni Juhan Partsi käest.

Valitsus sai ülevaate ka maapealsele digitaaltelevisioonile ülemineku koordineerimise valitsuskomisjoni tööst ja töö on hästi tehtud. Eesti on vist ainuke riik üleüldse Euroopas, kes on digitaaltelevisioonile üle läinud sel kuupäeval, mis on eesmärgiks seatud.

Valitsus täpsustas keskkonnaministri ettepanekul 10 Võru maakonnas kaitse all oleva pargi ja ühe puistu piire, samuti kiitis valitsus heaks Türi maastiku kaitseala uue kaitse eeskirja.

Valitsus kehtestas ka tulevaks aastaks kutselise kalapüügiõiguse tasumäärad. Valitsus kinnitas Põllumajandusministeeriumi kantsleriks jälle Ants Nooda. Ants Noot on olnud selles ametis juba 1999. aastast alates. Lisaks andis valitsus Eesti kodakondsuse 156 inimesele. Minu poolt kõik.

Juhataja

Aitäh! Sõna haridus- ja teadusministrile.

Tõnis Lukas

Aitäh! Valitsus arutas täna eesti keele arengukava aastateks 2011-2017 ja võttis selle vastu, see tähendab kiitis heaks valitsuse tasemel. Valitsus ei otsustanud saata arengukava edasi Riigikokku riikliku arengukavana, kuid mina omalt poolt teen ettepaneku, et kultuurikomisjon algataks Riigikogus eriti tähtsa teema aruteluna eesti keele arenguperspektiivide arutelu. Ja valitsusepoolne kaastöö sellele saab olla, mis tugineb eesti keele arengukavale, mille valitsus heaks kiitis.

See on ka loomulik, sellepärast et praegu on Riigikogu menetluses valitsuse poolt saadetud keeleseaduse eelnõu, kus nähakse ette, et Riigikogu hakkab perioodiliselt arutama eesti keele seisundit ja see võikski olla siis esimene arutelu lähikuudel, kus me informeerime Riigikogu ka vastuvõetud arengukava põhimõtetest. Siis võiks Riigikogu teha juba tegelikult algust ka praegu menetluses oleva seaduse, loodetavasti varsti kehtestatava seaduse täitmisega.

Eesti keele seisund on Eesti riigis hea ja ka selle arengukava eesmärk, mis on sätestatud 2017. aastani, ei näe tegelikult ette, et me peaksime eesti keele seisundit või staatust muutma, sest meie meelest see staatus, eesti keele roll Eesti riigis on ka praegu täiesti heal tasemel tagatud. Küll aga on muutuvas maailmas oluline säilitada eesti keele staatus ja pingutada selle nimel, sest eesti keel oma väikse kõnelejaskonnaga on ju tegelikult rahvusvahelises konkurentsis.

Asi pole mitte ainult selles, kas me tagame riigikeele kasutamise igal pool Eestis, selle me tagame. Selle arengukava säte on mõistagi ka see, et riigikeel on ka edaspidi eesti keel, st eesti keel on ainus Eesti riigikeel ka edaspidi. Küll aga on oluline paljudes tegevusvaldkondades eesti keele rolli hoidmiseks pingutada. Ja see ei ole niisama lihtne, eesti keele säilimise nimel tuleb tööd teha, tuleb ka kulutusi teha. On palju räägitud sellest, et see arengukava maksab kokku ligi miljard krooni sellel perioodil, jah, need on need tavategevused, mida ühe keele säilitamiseks tema erinevates rollides tuleb niikuinii teha. Ja selle miljardi panemine konkreetseteks keelehoiu tegevusteks vastaval perioodil on Eesti riigile kindlasti jõukohane.

Valdkonnad, mis nõuavad eraldi tähelepanu, eraldi kaitset, kus ka inglise keele pealetung kasutuskeelena on ju tavapärane ja toimub kõigis muude keelte alades, on näiteks ärinimed, näiteks teadus, kõrgharidus, kus me peame täpselt määratlema, mis on eesti keele roll ja selles alas siis eesti keele rolli seal ka kindlustama ja hoidma.

Eesti keele arengukava üks teese on ka väljaspool Eestit elavate Eesti kogukondade keele ja kultuurihuvi säilitamine, selle toetamine. Eesmärgiks võiks olla, see ei ole nüüd valitsuse poolt niimoodi fikseeritud, aga võiks olla töö selle nimel, et maailmas oleks ülejärgmisel aastakümnel 1,5 eesti keelt kõnelevat inimest. See tähendab, et ka need meie sõbrad, kes tahavad eesti keelt õppida kõigis maailmapunktides, üldharidussüsteemis või siis kõrgkoolides, saavad seda teha. Eesti keeles suhtlemise võimaluse loomine ja hoidmine muudes riikides on samamoodi hool, mida peab kandma riik. Kui rääkida nendest kõige rohkem sekkumist nõudvatest teemadest, siis eesti keele roll üldharidussüsteemis on olnud kõige rohkem kõneks. Võime öelda, et eestikeelses koolis on ka eesti keele taseme hoidmine oluline, lapsed ei loe enam seda kirjandust, sellises keeles kirja pandud kirjandust ses mõttes, et laste kirjandusliku keele tunnetus, eesti keele tunnetus kirjandusliku keelena on muutunud, võrreldes senisega, ja selletõttu väga oluline, et eesti keelt kasutataks ka Interneti keskkonnas, et eesti keeles teksti mõistmine ja eesti keeles eneseväljenduse oskus oleks kooli tähelepanu keskpunktis, et see kusagile ei kaoks.

Eelmisel õppeaastal oli eestikeelses põhikoolis 5937 õpilast, kelle emakeel ei ole eesti keel, st paljudes piirkondades on ka eestikeelsele koolile väljakutse, kui klassis on palju neid lapsi, kelle kodune keel ei ole eesti keel - kuidas saab seal eestikeelset keskkonda hoida piisavalt ka nende laste jaoks, kes tahavad seal eesti keeles õppida ja eestikeelses koolis peab neil selleks ju õigus olema.

Selleks on tarvis abiõpetajate staatus au sisse tõsta ja ka keelekümblusprogrammide toel viia eesti keelt rohkem venekeelsesse kooli, et venekeelsete koolide olemasolul venekeelsete perekondade vanemad paneksid oma lapsi venekeelsesse kooli, teades, et ka seal saab väga hea eesti keele õppe ja eestikeelse hariduse.

Keelekümblusprogramm on siin olnud väga edukas. Nii et tees, mida riik meeles peab, on see, et selle asemel, et lasta vene keelel levida eestikeelses koolis teatud piirkondades, tuleb eesti keel viia venekeelsesse kooli.

Kõrghariduses on arengukava eesmärgiks… Näiteks võõrkeelsele väitekirjale lisatakse harilikult eestikeelne, eestikeelsele võõrkeelne kokkuvõte. Eestikeelne teadus - aga kõrgharidus, eriti ülikooliharidus rajaneb meil teadusele - ei saa olla asi iseeneses. Meil ei ole eraldi eestikeelset teadusruumi, aga me ei saa ka minna selle peale, et tulevikus kõik teadustööd ja ülikooli lõputööd, magistritööd, doktoritööd kirjutatakse näiteks inglise keeles.

Me suurendame kõigi inglise keeles kirjutatavate väitekirjade puhul siis nende tööde osakaalu, kus on erialane sõnavara kokkuvõttena antud ka eestikeelsena. See tähendab, et need ingliskeelsed teadustööd, mis on kaitstud Eestis, seletatakse ka eesti keeles lahti, nende tööde hulka tuleb praeguselt 80%lt tõsta 95%le 2017. aastaks.

Ja veel on eesmärgiks, et eestikeelseid õppekavasid sisaldavate õppekavarühmade osakaal kõigist õppekavarühmadest peab olema sada protsenti ka 2017. aastal, mis tähendab, et kõigis kõrgharidusvaldkondades peab olema võimalik ka eesti keeles õppida bakalaureuse, soovitatavalt ka magistritasemel.

See ei tähenda, et inglisekeelsed õppekavad ei leviks tulevikus Eesti kõrghariduses ja mõnes valdkonnas, kus me oleme huvitatud, et muudest maadest tuleks ka noored siia õppima. Seda enam me suurendame ka nende võimalusi, st inglisekeelsete õppekavade arvu kindlasti.

Ja lõpetuseks allkeeled, st paikkondlikud keeled. Kui keeleseaduse arutelu Riigikogus on üks emotsionaalsemaid teemasid, et milline on näiteks võru või setu keele roll sealses paikkondliku keele piirkonnas ja tal ei ole ametkondliku suhtluse rolli seadusega antud, siis keelestrateegia näeb ette võimaluste uurimist ka selleks, et need paikkondlikud keeled, allkeeled, siis eesti keele suhtes murdekeeled oleksid muuhulgas ka seal piirkonnas ametkondlikuks suhtluskeeleks.

Igal juhul me toetame piirkondlike keelte jõudsat arengut, sest need inimesed, kes armastavad oma kodu ja oma emakeelt ja nende jaoks on näiteks võru, setu, mulgi, kihnu keel ka emakeel, kui ema seda räägib või vanaema seda räägib, siis need inimesed armastavad ka oma kodumaad. Nii et kindlasti toestab piirkondlike keelte rääkimine ja piirkonna kultuuri eripärade armastus, kui see levib ka noores põlvkonnas nendes kultuuripiirkondades, toestab ka eesti keele ja eesti kultuuri üldist tugevnemist ja on kasuks meie riigile. Nii et keele strateegias paneme me murdekeelte arendamisele ka olulise rõhu.

Juhataja

Aitäh! Ja sõna rahandusministrile.

Jürgen Ligi

Aitäh! Mainiks ära täna ühe rahajaotuse, see on 497 tuhat krooni Harju maavalitsusele toetuseks omandireformi lõpuleviimiseks. Mäletatavasti on siin taga üks reform, omandireformi pidurdumine või võiks öelda ka, pidurdamine mõnes omavalitsuses oli põhjus, miks me andsime selle rolli viia reform lõpule maakondlikele komisjonidele ja nende töökoormus on tõusnud, see raha oli vajalik.

Valitsus sai ülevaate ka ECOFIN-i 17. novembri istungist. Võib küll öelda, et mina vähemalt olen eurotsoonis sees - kõige huvitavamad arutelud kipuvad seal olema varem eurogrupis eelmine õhtu ära ja see, mis seal arutati, oli siis suuresti stabiliseerimismeetmed.

Kõigepealt Iirimaa teema. Iirimaa suhtes väljendati siis valmisolekut toetust anda, Iirimaa kohe pärast seda ka teatas soovist toetust saada. Hinnates selle riigi olukorda, võib öelda, et olukord ei ole halb majanduse seisukohalt. See tähendab neil on väga tugev ekspordisektor, eksport kasvab, jooksevkonto iseenesest tasakaalustub lähiaegadel. Nendele meetmetele otsa vaadates - need on muidugi karmid, poliitiliselt valusad, aga nad on sisukad - on selles mõttes paranemise ruumi riigi rahanduse seisukohalt ja seda praegu intensiivselt kasutatakse.

Näiteks nendel hinnatakse, et 45 protsenti maksumaksjatest ei maksa seni tulumaksu, seda baasi laiendatakse. See on üks väga selge printsiip, et ei tegelda niivõrd maksumäära kuivõrd selle maksubaasiga, et vähem maksuauke ja suurem maksjate ring.

Ka Eestis on sama hoiak ju olnud ja tuleb olla hästi ettevaatlik kõigi vastupidiste katsete vastu, et see tekitab väga suurt survet riigi rahandusele, kui maksmine koondub väheste kätte.

Nüüd teatavasti nelja aasta jooksul kavandatakse konsolideerimist 15 miljardi euro ulatuses ja siin on tegemist sellise suhteliselt eestiliku lähenemisega, et tavaliselt need kaks kolmandikku, mida on ka Euroopa tasemel heaks kiidetud, et kaks kolmandikku on kulude kokkuhoid ja kolmandik lisatulud, et lihtsalt säästa majandust. Lisatuludest pannakse peale siis tulumaksubaasi laiendamise rõhk käibemaksu tõstmisele. Nendel tõuseb see siis 21-lt 23 protsendile. Taas väga tavapärane meede Euroopas ja domineeriv meede eelarvete parandamisel. Käibemaks kui suhteliselt ohutu maks majanduse arengu seisukohalt.

Alandatakse miinimumpalka, mida on ka meie ajakirjanduses mainitud. Jällegi selline jäikuse vähendamine majanduses, mis võimaldab siis tööhõivet tegelikult parandada. Ja suhteliselt karm samm on muidugi pensioniea tõstmine 68 aastani, aga Euroopa mõõtmes jällegi tavaline. Tavaline probleem, et pensioniiga on jäänud kõvasti maha siis kiirest eluea tõusust.

Jällegi tavapärane probleem - ütleme siis heldus abirahades, seda siin võetakse tagasi. Abirahad on kindlasti asi, mis seda tööhõivet halvendavad ja Euroopas on need süsteemid väga pingsad, suure pinge all, võetakse kokku.

Selles briifingus mainiti ka Eesti ära, kuigi aeti segi Lätiga, aga see mainimine oli positiivne, et kasutati Eestit näitena, kus siis olla tagasi valitud valitsus, vaatamata suurtele kärbetele. Ma arvan, et see on lihtsalt aja küsimus.

Juhataja

Aitäh! Nüüd on küsimuste kord. Kõigepealt haridus- ja teadusminister peab minema pool siit välja, kas kellelgi on küsimus haridus- ja teadusministrile?

Mart Linnart, ERR Aktuaalne Kaamera

Siin võiks natuke lähemalt rääkida lahti seda, kuhu see üks miljard kulub selle programmi raames?

Tõnis Lukas

Aitäh! Lahti rääkida on seda lühidalt raske sellepärast, et neid tegevusi on väga palju. Arengukavale on lisatud ka oma rakendusplaan. Näiteks väga paljude tegevuste rohke on keelehoid kui niisugune. See tähendab Keeleinspektsiooni vastav tegevus, Eesti Keele Instituudi keele nõustamise tegevus, mitmesuguste sõnaraamatute edasiarendamine. Aga samuti rahamahukas on kõrghariduses, teaduses eesti keele hoiu see osa, mis puudutab näiteks riiklikku programmi eestikeelsete kõrgkooliõpikute kirjastamise toetamiseks. Sellega me kavatseme ka tulevikus jätkata. Praegu on tellitud eestikeelsed õpikud ülikoolidelt niimoodi, et ülikoolidel on õigus taotleda 50 õpiku kirjastamist, taotlusi on erinevatest valdkondadest. Kogu raha praegusel Euroopa rahastamisperioodil pole veel laiali jagatud, aga on juba esimesed eestikeelsed kõrgkooliõpikud, mis ilma selle riikliku toetuseta ei oleks ilmuda saanud, on juba ka kirjastatud.

Üks suur valdkond on keeletehnoloogia. Keeletehnoloogias me jätkame tavapäraseid tegevusi, mis on seotud sellega, et keele tarkvara, arvutiga seotud programmid hõlmaksid nii kõneldavat kui kirjalikku keelematerjali. Kui praegu on eesti keel maailmas juhtiva 30 keele hulgas, kus on keeletehnoloogiline tase väga kõrge ja kus me arendame tegelikult perfektses eesti keeles rääkivate arvutit ja oleme võimelised peaaegu kõigist keeltest lähiajal tõlkima eesti keelde automaatselt nii teksti kui kirja, siis meil on tarvis selles juhtgrupis ka edasi olla, et eesti keel oleks tulevikuski 30 kõige arenenuma keele hulgas maailmas. Sest tõepoolest, kui arvuti keelt tulevikus ei kõnele ja tõlkesüsteemid ei arene, siis paratamatult see keel on tulevikumaailmas hääbumisele määratud. Praegu me hoiame väga kõrget taset. Kõnetehnoloogia arendamine, keeletehnoloogia arendamine - need on mõnevõrra erinevad.

Kõnetehnoloogias on vaja lisaks süntaksile analüüsida ka igasuguseid dialoogisüsteeme ja seda, kuidas on võimalik arvuti panna spontaanset dialoogikõnet viljelema, kuidas toimub raadio – ja telesaadete automaatne transkribeerimine, piiratud valdkonnas dialoogisüsteemid. Näiteks tuleks luua kõneldava keele automaatse tuvastuse prototüüp. Te siis saate aru, et praktiliselt on tegemist inimliku keelekasutusega arvuti poolt. Ja tehnoloogiline arendamine nõuab kindlasti täiendavat raha. See on üks võib-olla rahamahukam valdkond, mille ma välja tooksin.

Mis puudutab haridussüsteemi, siis haridussüsteemis eesti keele arendamine toimub niikuinii ja selle kulud kõik sellesse arengukavasse lülitatud muidugi ei ole, sest tegelikult nii meie riigi toimimine, kogu haridussüsteemi toimimine on eesti keele säilitamise huvides. Ja kuna see on Eesti ühiskonna üks põhiseaduslikke põhieesmärke, siis kõike seda rahasse ei saa arvutada. Võib öelda, et kogu riigieelarve toimib eesti keele arengustrateegia elluviimiseks.

Juhataja

Aitäh! Järgmine küsimus. Olge hea, ulatage mikrofon kolleegide abiga.

Margarita Tšernjajeva, Eesti Raadio venekeelsed uudised

Tahtsin küsida seda, et härra minister, te mainisite, et Eesti koolides õpib rohkem kui 5000 vene keelt emakeelena rääkivat ja kõnelevat last. Öelge palun, kas see eesti keele toomine vene kooli, kas see eeldab ka seda, et õpetajaid hakatakse koolitama ja kui palju selleks raha kulub? See on üks küsimus. Ja teine küsimus, kas neid vene lapsi enam eesti koolidesse vastu ei võeta?

Tõnis Lukas

Aitäh! Võetakse kindlasti. Eesti koolisüsteemis rahvuse vahel vahet ei tehta. Ja vanematel on õigus oma lapsi panna kuhu kooli nad soovivad, kui ei ole piirkondlikke takistusi selleks, näiteks, kui ei ole tegemist piirkonna kooliga mõnes Tallinna piirkonnas, kus esmalt võetakse vastu selle piirkonna lapsed. Aga kultuurilisi, keelelisi erinevusi ei arvestata. Küll aga on see teatud pedagoogiline probleem, kui näiteks Narvas, Sillamäel, Kohtla-Järvel eesti koolis on juba rohkem venekeelseid lapsi, siis keelekeskkonnana ja õpetajate metoodika muutjana on see juba väga oluline fakt. Nii et lühidalt öeldes, selleks et lapsi hoitaks ka venekeelsetes koolides ja kui venekeelsed kogukonnad on huvitatud, et venekeelne põhikool säiliks, siis on vaja seda, et nad saaksid perfektse eesti keele seal ja saaksid aineid, osa aineid õppida vajadusel eesti keeles juba põhikoolis, et vanematel ei oleks seda muret, et äkki põhikooli lõpetades meie laps ei saa näiteks eestikeelsesse gümnaasiumisse minna või kuhugi teise piirkonda kolides ei saa hakkama. Kõik vanemad peavad olema kindlad, et ka venekeelses koolis laps lõpetab põhikooli väga hea eesti keele tasemega.

Gümnaasiumiharidus läheb eesti õppekeelele üle, te teate, seaduses sätestatud määral: 60 protsenti siis eesti keele baasil õpet peab olema järgmisest sügisest. Ettevalmistused selleks käivad hoogsalt edasi ja siin erandeid Vabariigi Valitsus kehtestama ei hakka. Siin me oleme järjepidevad. Põhikoolides on suur osa koole juba ka praegu eesti keeles hakanud tunde andma ja see on koolide endi otsustada, kui neil on õpetajad olemas, siis on neil see võimalus. Meie püüame noori õpetajaid koolitada välja baasõppe, ülikoolides õpetajakoolituseks ei ole mitte venekeelsetele koolidele ja eestikeelsetele koolidele eraldi, vaid arvestame, et eesti keeles õpetav õpetaja peab suutma õpetada nii selles koolis, kus õpilaskond on põhiliselt venekeelne, kuid õpitakse eesti keeles kui ka eestikeelses koolis. Nii et võib öelda, et ka kogu Eesti õpetajate ettevalmistamise ja õpetajakoolituse süsteem töötab ka selle nimel, et ka venekeelsetes koolides oleks vajadusel võtta häid eesti keeles õpetavaid õpetajaid.

Juhataja

Aitäh! Nüüd ei ole rohkem haridus- ja teadusministrile küsimusi? Ei ole. Siis siia ette kõige enne ja siis tahapoole.

Hannes Sarv, Äripäev

Mul on küsimus härra peaministrile ja seda siis täna Äripäevas avaldatud artikli valguses, kus kirjutasime reformierakondlasest Riigikogu liikme Jaanus Rahumägi käsutuses olevast villast Kreeta saarel. Probleem siis selles, et Jaanus Rahumägi ei soovi avalikustada, kellele see villa kuulub. Tahtsin teie käest küsida, mis teie arvate, kas Riigikogu liige, kõrge poliitik peaks seda avalikustama ja kas ta peaks ka näiteks avalikustama, kelle autodega ta sõidab?

Andrus Ansip

Pean teile pettumuse valmistama, et arusaadavatel põhjustel ei ole minul aega olnud tänast Äripäeva lugeda. Aga rõõmustav on see, et Delfi on minu eest suure töö ära teinud, ta on refereerinud tänast Äripäeva ja selle Delfi refereeringu põhjal oskan mina kommenteerida ainult nii palju, et oma majanduslike huvide deklaratsiooni täitmise õigsust või mitteõigsust võib kommenteerida ainult see, kes seda täidab või siis vastav Riigikogu komisjon. Mina eeldan, et kõik inimesed täidavad deklaratsioone ausalt, deklareerivad kindlasti oma vara, oma kohustused, nii nagu seadus seda ette näeb ja mul ei ole ka antud juhtumil põhust eeldada midagi vastupidist.

Hannes Sarv, Äripäev

Mis te oma erakonnakaaslasele soovitaksite praeguses olukorras, kus tegelikult me ju teame, et ta kasutab seda villat puhkuste ajal, me teame, et ta sõidab autoga seal samas Kreetal, mis talle ei kuulu, mis te soovitaksite, kas avalikustada need omanikud siis või mitte?

Andrus Ansip

Minule pole teada tema suhe sellesse villasse, ma saan uskuda ainult seda, mida ka Delfi on vahendanud, et tema oma see villa ei ole. Minul ei ole seda küsimust võimalik järelikult ka kommenteerida ehk siis, et ennast arusaadavamaks teha, ma võin oma elust tuua näiteid, kus ma olen peatunud näiteks Hiltoni hotellis ja ma ei saa pärast öö veetmist Hiltoni hotellis pidada seda hotelli enda omaks. Ja tõtt öelda, ma ei tea, kas selle hotelli omanik on päris Hilton või ei ole. Ehk siis, Jaanus Rahumägi on see, kes saab oma suhet erinevate ööbimiskohtadega või puhkuse veetmise kohtadega kommenteerida.

Olen minagi rentinud perega autot ja alati ei ole see olnud mitte siis Avis või Hertz. Näiteks ükskord viibisime Hispaanias, Barcelonas, mitte ei suuda meenutada, mis selle rendifirma nimi oli või ka Mehhikos, täiesti tundmatu firma, kust autot sai renditud. Ma tean, et tasuta ma ei saanud, maksin.

Hannes Sarv, Äripäev

Aga te vähemalt oskate öelda, tasuta te ei saanud, te maksite, aga Jaanus Rahumägi isegi ei soovi seda nagu öelda, et kas ta siis rendib sellelt firmalt seda autot või ei rendi.

Andrus Ansip

No kui see teie materjal on korruptsioonikomisjonile Riigikogus, härra Marrandile huvipakkuv, küll nad siis põhjalikult analüüsivad seda teie materjali ja teevad ka oma järeldused. Ehk siis, ega kõikide ööbimiskohtade eest, kus mina olen peatunud, ei ole ka mina maksnud. Ehk siis ma ei taha mingite oma perekonna näidetega nüüd antud juhtumit kommenteerida või antud lugu Äripäevas kommenteerida, kuna ma ei ole seda lugu lugenud, aga minu elus on ette tulnud, et ma olen peatunud sugulaste pool Californias, Ottawas, Torontos, isegi Vihti vallas olen inimeste juures ööbinud ilma, et ma oleks selle eest maksnud ja ma ei tunne vähimatki vajadust seda kuidagi deklareerima nüüd hakata. Ja ammugi ei julge ma pärast neid ööbimisi hakata nende maju enda omadeks pidama. Ehk siis, ma kordan veel kord, kuna ma ei ole teie kirjutisega tuttav, ma saan usaldada ainult seda, mis inimene on majanduslike huvide deklaratsioonis deklareerinud ja seetõttu minu käest kommentaaride küsimine on asjatu. Ma võin pajatada teile isiklikust elust, aga Jaanus Rahumägi suhetest mingite autodega või mingite elamutega ei ole mina õige inimene kõnelema. Intervjuuks kujuneb.

Juhataja

Viimane küsimus.

Hannes Sarv, Äripäev

Rääkige mulle siis korruptsioonivastasest seadusest. Valitsus kiitis selle ju aasta tagasi heaks selle muudatuse, et sellised asjad tuleb deklareerida, mida kasutad.

Andrus Ansip

„Sellised“, millised need „sellised“ asjad on? Kas te tõesti tahaksite öelda näiteks, et kui me perega käisime oma sugulastel külas Kanadas, siis me oleksime nende elamu pidanud deklareerima minu majanduslike huvide deklaratsioonis? Ei, mul nii palju nahaalsust kindlasti ei ole.

Jürgen Ligi

Minul on ka päris raske kuulata seda juttu. Mul on ka südametunnistus must, olen ka Hiltoni hotellis ööbinud ja ei ole seda deklareerinud. Mulle on pakutud puhkuse veetmist Hispaanias ja Norras, ma ei ole seda vastu võtnud. Aga kui ma mõtlen, et kui ma oleksin võtnud - kas ma oleksin läinud küsima? Need olid väga isiklikud suhted, täitsa ausalt, mul oleks olnud väga imelik, ma usun, ma ei oleks saanud selle eest maksta, sest see oleks olnud liiga isiklik pakkumine, aga samas mul ei oleks sobinud ka küsida, kellele see täpselt kuulub. Ega vara kasutamine ei ole vara omamine. See ongi niimoodi elus teinekord, Jaanuse juhtumit ei oska tõesti ka mina kommenteerida. Aga enda peale mõeldes, olin piiri peal, äkki oleks läinud.

Andrus Ansip

No vot mina olen jälle läinud, aga ma kinnitan, et minul ja nendel minu suguvõsa liikmetel, kes pakkusid mulle öömaja, ei ole mitte mingeid korruptiivseid suhteid ega halbu kavatsusi olnud. Ma olen külas käinud. Ma olen Eestis ka käinud, võib-olla ….

Juhataja

Aitab, aitab, teised ajakirjanikud tahavad ka küsida natuke.

Hannes Sarv, Äripäev

Palun ühte asja veel. Ma saan aru, et te kumbki ei olnud siis teadlik Jaanus Rahumägi villast Kreeta saarel?

Jürgen Ligi

Neid ei sobi, selliseid asju ei sobigi uurida teise kohta. Ausõna, meil on nagu… mõelge natukene! Need on ametlikud asjad.

Andrus Ansip

Minule on Jaanus Rahumägi öelnud käesoleval esmaspäeval, et Äripäev teeb mingisugust lugu temast ja ta mulle on kinnitanud, et temal mitte mingisugust villat kusagil Kreetal ei ole. Ja teie väidate vastupidist - no siis te peate seda väidet tõestama ja kui te suudate seda väidet tõestada, siis te suudate tõestada ka järelikult seda, et tema ei ole ausalt täitnud majanduslike huvide deklaratsiooni. Minul taolist informatsiooni, nagu teil on, ei ole. Aga õige koht kommentaaride küsimiseks on just nimelt Riigikogust vastavalt komisjonilt, komisjoni esimehelt härra Marrandilt.

Jürgen Ligi

Muidugi teil on õigus, et sellised asjad peavad head välja nägema, ju tal on kaalumist sel teemal, mis ta täpselt siis saab öelda, mis tal sobib öelda. Samas ei ole see ju mingisugune süütõend kellegi vastu, kui keegi kasutab teise vara.

Andrus Ansip

Kui te minu käest küsiksite, et kelle majas ma Californias ööbisin, siis ma muidugi vastaksin teile.

Juhataja

Kas nüüd saab Frank BNS-ist küsida oma küsimuse?

Frank Sprenk Dorn, BNS

Peaministrile küsimus taastuvenergeetika toetuste teemal. EBRD on ka äsja murekirja saatnud seoses toetuste skeemi muudatusega. Kuidas teile paistab, millal toetusskeemi muudatus võiks rakenduda, vastu võtta, mis te arvate, mis te räägite täna Fortumi presidendile? Eeldatavasti tuleb taastuvenergia toetuste vähendamise teema ka ju jutuks.

Andrus Ansip

Võib-olla tuleb, võib-olla ei tule. Aga ega mul väga palju kommentaare ka selles küsimuses täiendavalt anda ei ole. Majandus- ja kommunikatsiooniminister on esinenud initsiatiiviga ka valitsuskabineti nõupidamisel vähendada taastuvelektri toetusi. Valitsuskabinet on volitanud teda välja töötama vastava eelnõu. Ühe eelnõu on ta praeguseks välja töötanud, aga Justiitsministeeriumi hinnangul on antud eelnõu vastuolus õigluskindluse printsiibiga ja laiemalt võttes ka Eesti põhiseadusega. Järelikult see ei lähe mitte.

Ma ise olen kogu aeg leidnud, et need toetuse määrad on liiga külluslikud, aga - ja veel kord meeldetuletuseks, Reformierakonna liikmed olid ainsad, kes hääletasid selle seaduseks saamise vastu vahetult enne 2007. a valimisi -, kuid ma ei saa mitte mingil juhul praegu teha nägu, et vahepealset perioodi polegi olnud. On sõlmitud leping. Leping on sõlmitud taastuvenergiasse investeeringuid teinud investorite ja Riigikogu ehk Eesti riigi vahel, vastu on võetud seadus, siis mõlemad lepingu pooled on otse kohustatud lepingust kinni pidama.

Seega, kui me tahame praegu taastuvenergia toetusi muuta, siis see muutus ei saa puudutada juba praegu lepingus olevaid pooli. Ta saab hakata kehtima uutele osalistele, või kui ta praegusi pooli puudutab, siis see muudatus peab olema kooskõlas Eesti Vabariigis kehtiva põhiseadusega. Hea oleks, et ka mõlemad lepingu pooled aktsepteeriksid seda, et tingimusi muudetakse.

Frank Sprenk Dorn, BNS

Kas käesolev valitsus võib selle muudatuse vastu võtta või jääb see…

Andrus Ansip

Siiani meil ei ole sellist eelnõu, mis oleks kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega, mis järgiks õigustatud ootuse printsiipi. Kas on võimalik põhimõtteliselt selline seadus vastu võtta? Sellele ma ei ole väga hea vastaja, sest et see kompetents ja pädevus on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis, sealt ma ootaksingi seda eelnõu, mis on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega. Aga nii palju, kui mina asjast aru saan, ega juba tehtud investeeringute tingimuste tagantjärgi muutmine väga kerge olema ei saa. Kui üldse. Kahjuks. Aitäh!

Juhataja

Aitäh! Jari.

Jari Tanner, uudisteagentuur AP

Mul on küsimus peaministrile. Selline asi, et viimased uurimused näitavad, et eestlaste toetus eurole on väga vähene, alla poole toetab seda projekti ja te olete ise ka öelnud, et muretsete sellepärast. Mis on see teie analüüs, miks on nii vähene see toetus? Mis on viga, kas viga on eesti rahvas, viga on Eesti valitsuses või viga on euro süsteemis? Aitäh!

Andrus Ansip

Aitäh! Ega see toetus ju ole teistes liitunud riikides kah väga palju kõrgem olnud ja viimaste uuringute järgi Eesti kodanikest toetab eurotsooniga liitumist 58% ja üldse Eesti elanikest 54%. Selle protsendi lähedal on ka väga mitmetes teistes liitunud riikides toetus eurole olnud.

Üks minu meelest suurepärane erand on olnud Slovakkia, kus aasta pärast euroga liitumist osutus euro kõige populaarsemaks terves eurotsoonis. Ehk siis koguni 80% Slovakkia elanikest toetas Slovakkia liitumist eurotsooniga.

Väga paljudes eurotsooni liikmesriikides rahvas emotsionaalselt igatseb ikkagi tagasi oma rahvusvaluutat ja see emotsionaalne toetus ongi seal 50% peal või väga mitmetes isegi alla poole.

Ratsionaalselt võttes euro on kindlasti Eestile kasulik. Euro muudab Eesti veelgi atraktiivsemaks otsestele välisinvesteeringutele, aga otsesed välisinvesteeringud on need, mis loovad Eestis töökohti. 2009. a koguni 62% Eesti ekspordist oli toodetud välisosalusega ettevõtete poolt.

Euro soodustab kindlasti ka kaubandust teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega. 70% Eesti ekspordist läheb teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse ja ka ülejäänud 30% Eesti ekspordist, mis ei lähe Euroopa Liidu liikmesriikidesse, on suuresti europõhine.

Ja ka vaieldamatult on selge, et euro soodustab kaubandust ja euro on kasulik ka Eesti lihtsatele inimestele, eelkõige muidugi nendele, kes on võtnud eurodes oma laenud. 90% Eestis võetud laenudest on võetud eurodes ja ehkki Eestis ei ole krooni kurssi muudetud viimase 18 aasta jooksul kas siis Saksa marga või euro suhtes, aeg-ajalt kuulujutud võimalikust devalveerimisest on ikka kõlanud ja need kuulujutud on väga valusad kuulata nendele inimestele, kellel kohustused korteri ostmiseks või majade ostmiseks on võetud eurodes.

On ikkagi väga suur vahe, kas olla kindel selles, et tagasi tuleb maksta just nii palju eurosid, kus intress, mis sai võetud või siis oletada, et järsku devalveeritakse Eesti krooni sama palju kui Islandi krooni ehk siis 50%. Ja mis see oletus tähendaks siis meie laenuvõtjale? Kui nüüd oli kavatsetud laen tagasi maksta 30 aasta jooksul, siis pärast seda devalveerimist 45 aasta jooksul. Või kui tagasimakse periood jääb samaks, siis kui täna makstakse 50% oma palgast tagasi laenu, siis tulevikus 75%. Ja sõbrad, see on ju võimatu. Ehk siis ratsionaalselt võttes, euro on Eesti rahvale, Eesti riigile kindlasti hea. Kui juba soomlased, kes kasutasid oma marka 1860. aastast alates, leidsid, et euro on nendele märksa kasulikum kui ammu armsaks saanud Soome mark, siis ma küsin, miks meie peaksime arvama, et me oleme targemad kui soomlased?

Jari Tanner, uudisteagentuur AP

See on minule natuke müsteerium - samal ajal uuringud näitavad, et teie oma erakonna, Reformierakonna toetus on tõusuteel ja samal ajal siis eurodesse üks uuring näitab, et ainult 34% toetab seda. Kas te ei leia, et see on natuke paradoks, et rahvas toetab teie parteid, aga …

Andrus Ansip

Siiski erakonna toetus jääb euro toetusest alla poole veel. Seal paradoksi ei ole. Aga ma ei ületähtsustaks neid avaliku arvamuse uuringuid, mis mõõdavad toetust erakondadele, need toetused kord tõusevad, kord langevad. Loomulikult mingit indikatsiooni nad annavad, aga tegelik toetus selgub ikkagi valimistel ja ma arvan, et Reformierakonna liikmed vähemalt ei tohiks lasta ennast, ja Reformierakonna toetajad ei tohiks lasta ennast uinutada nendest avaliku arvamuse uuringutest, mis erakonnale väga suurt toetust lubavad. Pigem võiks aluseks võtta siis selle uuringu, mis ütleb, et Keskerakond on napilt peal. Ehk siis lõdvaks ei tohiks ennast kindlasti lasta.

Aga Eesti on mõnes mõttes kriisis päris hästi hakkama saanud ja see on ju kõigile teada, milles see hakkama saamine seisneb. Sel ajal, kui väga paljud teised Euroopa Liidu liikmesriigid on tõsiste probleemide ees, kuidas finantseerida oma eelarvekulutusi, Eestil on endiselt olemas reservid, meie valitsussektori võlakoormus on kõige väiksem Euroopa Liidus ja meie reservid ületavad võlakoormuse. Seega meil neid eelarvekulutuste finantseerimise probleeme ei ole.

Ma ei tahaks olla nõus nende pessimistlik analüüsidega, mis ütlevad, et Iirimaal võib olla eelarve defitsiit sellel aastal koguni 30%, ma usuksin pigem ametlikke prognoose, mis kõnelevad seal 10-st või pisut enamast protsendist defitsiidist. Aga kujutage korraks ette, mida tähendaks Eestile 30 protsendine eelarve defitsiit ühel aastal? See tähendaks seda, et meil oleks täna kohe vaja täiendavalt 70 miljardit krooni. Peaaegu juba aasta eelarve maht. Aga sellised eksistentsiaalsed probleemid seisavad praegu küllalt mitmete Euroopa Liidu liikmesriikide ees.

Eestis on läinud nii hästi, et meie ei ole pidanud oma kommertspankade päästmiseks kulutama mitte sentigi maksumaksja raha. Iirimaal probleem on väga aktuaalne. Kreekas on teised põhjused, lihtsalt avaliku sektori kulutused on olnud ülemäära suured, märksa suuremad kui riigi tulud, eelarve tulud oleks võimaldanud neid kulutusi teha. Aga Iirimaal, Islandil, jah, mul on kahju nendest maksumaksjatest, kes maksavad lootuses saada sotsiaalseid hüvesid riigilt, kuid paraku suur osa nende maksust läheb siis pankade poolt tekitatud kahjumi katteks.

Eestis neid probleeme pole. Ma arvan, et Eesti inimesed orienteeruvad Euroopa Liidu ja maailma asjades päris hästi ja nad oskavad võrrelda siis Eesti olukorra erinevust nendest olukordadest, mis on mitmetes Lõuna-Euroopa riikides.

Jürgen Ligi

Aga iga puuduv toetusprotsent eurole on etteheide rahandusministrile. Mina selle eest vastutan ja jälgides seda, et kust need puudu jäävad need toetused, siis põhjusi on hästi mitmeid.

Üks on, et me ei ole suutnud ära seletada, et kui hinna tõus toimub krooni tsoonis ja maailmaturul, et siis see ei ole seotud euroga. Siis me võime öelda, et ega erakonnad tegelikult ei ole selle projektile tugevalt taha tulnud. Vaadake, kui väike ring räägib eurost nii innustunult nagu peaminister, selles mõttes on õige mitmed erakonnad, pigem hõõruvad käsi, kui meedia keskendub tühiasjadele. Näiteks kellegi katkine kalkulaator või veel saabumata kalkulaator. Sellised negatiivsed asjad, tühiasjad jätavad suure asja varju, iseenesest. Aga ma arvan, et eestlane võtab selle tagantjärgi paremini omaks kui enne. Praegu on see nostalgiline hetk. Iseenesest on see trend ju tõusmas. Ei saa öelda, et meil euro toetus oleks languses, see on napis tõusus. See raske vahetuse hetk tuleb üle elada, siis hakkame omaks võtma seda rohkem.

Andrus Ansip

Ei ole ka mina praeguse toetusega eurole rahul. Eile Raadio 4 otsesaates ma väljendasin oma rahulolematust ka väga selgesti. Mulle meeldiks, kui enne Eesti liitumist eurotsooniga toetus eurole Eesti elanike hulgas oleks selline, nagu aasta pärast liitumist oli Slovakkias, 80%. Kõigile ei peagi see emotsionaalselt meeldiv olema, aga ratsionaalselt nagu võiks endale asjad selgeks teha ja otsustada, et jah, see on Eestile hea. Mida rohkem erakonnad seda oma südameasjaks võtavad, seda euro propageerimist, tehnilist üleminekut valgustada, võtavad erakonnad informatsiooni jagada, seda parem, aga see peaks väga laialdane olema, mitte et ainult Eestis tegutsevate erakondade teema, vaid ka kõikide mittetulundusühingute, tarbijaorganisatsioonide jne, jne teema. Paraku jah, praegu on nii, et katkine kalkulaator, see pälvib hulga rohkem tähelepanu kui euro ise ja sellest on mul muidugi väga kahju.

Jürgen Ligi

Neli päeva minu arust oli üks, kõigepealt onlines oli ühe Võru mehe oma, järgmine päev lehes, siis järgmine päev onlines oli kellegi valesti arvutanud kalkulaator, järgmine päev oli paberlehes. Kogu nädal oli täidetud kahe kalkulaatoriga. Tegelikult on erakondadele lisaks ikkagi meedial ka see roll, et oluline ja ebaoluline välja sõeluda. Ja oluline on ikkagi domineerivalt positiivne.

Andrus Ansip

No ja eilse päeva jooksul online uudistest lugesime ju kogu aeg, kuidas Ansip saab omale oma rahaautomaadi. Et kui juba minu oma, siis võib-olla mulle magamistuppa tuua? Hea oleks kogu aeg võtta. Ei, sõbrad, ma ei pea sealt automaadist üleüldse raha võtma. Kui see nüüd rahuldab meie ajakirjandust, ma võin selle ka tegemata jätta. Ehkki traditsioon siiani on, et kõikides liitunud , eurotsooniga liitunud liikmesriikides on peaminister siis sümboolse euro automaadist võtnud. Aga ei, me ei pea seda tegema, see ei ole üldse oluline.

Jürgen Ligi

Üllatame ja jätame tegemata.

Andrus Ansip

See mõte mul on.

Juhataja

Kell saab kohe üks ja ….

Koit Brinkmann, Äripäev

Aasta tagasi esitas valitsus Riigikogule korruptsioonivastase seaduse eelnõu. Ja lihtne küsimus härra peaministrile. Kas Reformierakonna jaoks on selles seaduse vastuvõtmine prioriteet?

Andrus Ansip

Prioriteet saab ainult üks olla. Aga kui valitsus esitas, siis sellest faktist iseenesest võite teha te järelduse, et ka Reformierakond seda eelnõu toetab.

Koit Brinkmann, Äripäev

On selle sisu piisav, et selliseid Rahumäe-suguseid skeeme ….

Andrus Ansip

Ma ei saa aru, kuidas te, nimetage ümber siis juba Ansipi-sugusteks, te püüate mind kogu aeg siduda artikliga, mida ma pole lugenud. Kulla inimesed, no saage aru, ma ei ole lugenud..

Juhataja

Lõpetame ära. Aitäh! Aeg intervjuudeks.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-