Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 25. november 2021

25.11.2021 | 20:17

Valitsuse pressikonverentsil Stenbocki majas osalesid ja ajakirjanike küsimustele vastasid peaminister Kaja Kallas, majandus- ja taristuminister Taavi Aas, kaitseminister Kalle Laanet ja siseminister Kristian Jaani. Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: https://youtu.be/emwCeX0JuSo
    • Jaga

Juhataja Liis Velsker

Head ajakirjanikud! Head otseülekande jälgijad! Alustame pressikonverentsi. Täna on teie ees peaminister Kaja Kallas, majandus- ja taristuminister Taavi Aas, kaitseminister Kalle Laanet ning siseminister Kristian Jaani. Esmalt annan sõna peaministrile.

Peaminister Kaja Kallas
Tere! Kõigepealt head kadripäeva!

Täna on ka naistevastase vägivalla vastu võitlemise päev ja seetõttu solidaarsuse märgiks palutakse kanda oranži. Ma näen, et ka siseministril on [oranž lips]. Mina olen selles suhtes õnnelik, et minu vastu ei ole kunagi keegi kätt tõstnud. Aga kahjuks, tuleb välja, see alati nii ei ole. Nimelt, 15 protsenti kõikidest kuritegudest on lähisuhtevägivallateod. Eelmisel aastal näiteks 3987 juhtumit. Neist 88l protsendil juhtudest olid toimepanijaks mehed ja ohvritest 81 protsenti on naised.

Meil on kavandamisel uus ohvriabi seadus, et ohvreid aidata. Samuti sai valitsuses suvel heaks kiidetud vägivallaennetuse kokkulepe.

Teiseks, julgeolekuolukord. Julgeolekuolukord meie piirkonnas on ärev, kui me vaatame seda, mis toimub Valgevenes ja mis toimub Ukraina ümber. Seetõttu oli mul eile Pariisis kohtumine Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga.

Olulised sõnumid sealt. Esiteks, Euroopa on selles hübriidrünnakus ühtne. Teiseks tuleb kiiresti jõustada sanktsioonid ja need peavad olema tõhusad, need peavad heidutama Valgevenet. Aga arutama peab ka, milliseid samme tuleb [ette] võtta, et heidutada Venemaad käitumast Ukrainas agressiivselt ja seda kriisi eskaleerimast.

Kolmandaks, inimõiguste organisatsioonid peavad saama ligipääsu Valgevene territooriumile, et aidata neid inimesi, kes on inimkaubandusega sinna piirile toodud, et nad saaksid minna tagasi koju ja saaksid abi.

Neljandaks peab suurenema ka diplomaatiline surve lähteriikidele, et inimesi sinna piirile enam ei toodaks. Igal juhul Euroopa on ühtne Läti, Poola ja Leedu seljataga, kaitsmaks Euroopa piiri hübriidrünnaku eest.

Peame rääkima endiselt COVID-ist. Positiivne on see, et nakatumine on langustrendis juba kolmandat nädalat – sellel nädalal on see 23,1 protsenti languses, eelmisel nädalal oli 30 protsenti vähem nakatunuid ja üle-eelmisel nädalal oli 34 protsenti vähem nakatunuid kui nädalal enne seda.

Ma olen väga tänulik kõigile, kes on käitunud vastutustundlikult ja kontrollimeetmetest kinni pidanud. Olen tänulik ka ettevõtetele, kes neid kontrollimeetmeid on rakendanud.

Tänu inimestele vastutustundlikult tegutsemisele me oleme saanud hoida ühiskonna avatuna. Kui te mõtlete kasvõi sellele, et kolm nädalat tagasi oli väga suur surve, et me ühiskonna sulgeksime, aga valitsus tegi otsuse, et tuleb hoida ühiskonda nii lahti kui vähegi võimalik.

Haiglates on samuti väiksem surve. See on positiivne. Tipus oli meil 467 sümptomaatilist COVID-i-haiget, aga tänaseks on neid 281. Jällegi, 72 protsenti nendest inimestest on vaktsineerimata ja kolmanda astme intensiivis ehk nendest, kes põevad kõige raskemalt, on üle 90 protsendi vaktsineerimata.

Seetõttu endiselt COVID-i-tõendid, millega pääseb osalema üritustele, peavad olema ikkagi läbipõdenutele ja vaktsineeritutele, sellepärast et lihtsalt vaktsineerimata inimesed on need, kellel liikumist me hetkel soovime piirata, sest kui nemad jäävad haigeks, siis nad jäävad raskelt haigeks.

Positiivne on ka see, et tänu COVID-i-haigete vähenemisele on võimalik hakata taastama plaanilist ravi. Ja seda haiglad juba teevad.

Veel. Mis on selle languse toonud? Koolides on kiirtestimine, mis on olnud positiivne. Iga nädalaga järjest rohkem koolid, lapsed ja lapsevanemad harjuvad sellega. Kolme nädala jooksul me oleme tuvastanud 2300 positiivset last või töötajat, kellel ei olnud veel mingeid sümptomeid. Ehk see tähendab, et 2300 nakatumisahelat oleme suutnud katkestada nii, et haigust edasi ei kantud. Koolides kiirtestimisega me läheme ka edasi.

Vaktsineerimine. Esimeste dooside tegemine on jälle aeglustunud. Eks lõpp ongi alati järjest keerulisem, sest need, kes on soovinud vaktsineeritud saada, on juba saanud, ning nendega, kes on kõhelnud, me endiselt tegeleme ja üritame neid veenda, õigemini meditsiinitöötajad üritavad näidata, et kartma peaks tegelikult haigust. Aga nii nagu Eestis on ka teistes riikides: viimane osa on väga keeruline. See aga ei tähenda, et me sellega edasi ei tegele.

Positiivne on see, et tõhustusdoosidega oleme me liikunud päris kiiresti. Minu soovitus on kõigile, kellel on tõhustusdoosi aeg käes, see doos endale teha, sest me näeme, et teatud vaktsiinide puhul kaitse langeb peale teatud kuude möödumist, ja see jällegi suurendab haigestumise võimalust, küll mitte nii raskesti, aga ikkagi. Kaitse väheneb ja tõhustusdoose tasub teha.

Praegu oleme me jällegi – kuna Eestile meeldib võrrelda ennast teistega, siis ütlen seda – tõhustusdoose teinud väga tublisti võrreldes teiste Euroopa riikidega. Eks see on nii, nagu vaktsineerimise puhulgi – alguses on kõik huvilised ise väga aktiivsed, aga lõpp läheb ikkagi väga keeruliseks.

Oluline on veel märkida seda, et COVID-i-tõend kehtib praegu aasta aega. Arutelu all on juba teistes riikides ja saame ka meie arutada seda, kas siis, kui me teame, et vaktsiini kaitse läheb alla, peaks seda kehtivusaega lühendama. Aga hetkel me seda otsustanud ei ole.

Vaktsineerimise kohta veel. On saabunud ka see aeg, eelmisel nädalal, mida kõik on oodanud, nimelt külmkappidest sai vaktsiin täiesti otsa, nii et me pidime laenama seda Soomest juurde, et ei tekiks mingit auku ja kõik perearstid saaksid ikkagi inimestele tõhustusdoose teha. See näitabki, kui oluline on heade sõprade ja liitlaste olemasolu – me saime kiiresti Soomelt need doosid laenata ja hiljem, kui meie tarned tulevad, saame me need neile tagasi anda.

Positiivse poole pealt veel. Avalikule sektorile seadsime eesmärgiks, et vaktsineeritud oleks üle 90% töötajatest. Hetkel on 11 ministeeriumi ja Riigikantselei arvestuses 90% töötajatest vaktsineeritud.

Nüüd kontrollimeetmetest. Me oleme endiselt oranžil tasemel, aga kui me jõuame kollasele riskitasemele, mis terviseameti praeguse hinnangu kohaselt võib juhtuda juba selle nädalal lõpus või järgmise nädala alguses, siis me saame kaotada ka selle nõude, et meelelahutusüritused ja kõik muud seesugused tegevused peaksid lõppema hiljemalt kell 23.

Vaktsineerimistõendist veel. Kui vaadata teiste riikide arengut, siis oluline on mõista, et vaktsineerimistõend on tulnud selleks, et jääda. Kui keegi mõtleb, et ootan ära 10. jaanuari ja siis kõik naaseb tagasi tavapärase juurde, siis ütlen, et pigem pole mõtet sellega arvestada, sest me näeme, et see viirus käib tõesti lainetena. Tuleb teha tõhustusdoose, tuleb lasta ennast vaktsineerida, sest just see aitab hoida haiglate koormust eemal.

Tahan veel tänada riigikogu. Eile otsustas riigikogu ära erakorralise pensionitõusu, mis 1. jaanuarist 2023. aastal suurendab pensioni baasosa ja rahvapensioni määra 20 euro võrra. Lisaks otsustati teha keskmise pensioni tulumaksuvabastus, st tulumaksuvabastus keskmise vanaduspensioni ulatuses. Järgmisel aastal tõuseb ka üksi elava pensionäri toetus seniselt 115 eurolt 200 euroni. Nii et vanaduspension peaks olema 2023. aastal juba 654 eurot.

Valitsuse istungil otsustasime ka olulisi küsimusi, mille ma kohe otsin üles. Vaatan, kus need on. Muuhulgas otsustasime Eesti seisukohad kliimapaketi „Fit for 55“ kohta.

Lisaks tegime otsuse anda president Kersti Kaljulaiu kasutusse esindus- ja tööruumid ning hüvitada tema elukoha korrashoiuga seotud mõistlikud kulutused. Selline kohustus lasub Vabariigi Valitsusel seaduse järgi. See tähendab seda, et ühe aasta jooksul pärast presidendi ametivolituste lõppemist peab valitsus sellise otsuse tegema. Nii et vastavateks kuludeks on raha ette nähtud Presidendi Kantselei eelarves.

Kabinetis arutame ka olulist küsimust, mis puudutab laevastike ühendamist. See on olnud eri valitsuste laual viimased 30 aastat. Praegu on küll selline tunne, et on väga hea koostöö kaitseministeeriumi ja siseministeeriumi vahel ning tundub, et me saame tõesti sellised otsused ära teha. Ehk Eesti parema merejulgeoleku tagamiseks hakkame nende kahe laevastiku integreerimisega edasi liikuma. See tagab tervikliku merejulgeoleku võime nii rahuajal kui ka kriisis. Sellest aga räägivad teised ministrid täpsemalt.

Minu poolt kõik. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Edasi annan sõna minister Taavi Aasale. Palun!

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Aitäh! Tere kõigile!

Kõigepealt, valitsuses otsustasime ära, et tuleb vähempakkumine taastuvenergia arendamiseks. Vähempakkumine puudutab taastuvenergia tootmist ja aastane maht on 450 gigavatti. Sisuliselt see tähendab umbes 200-megavatist kas ühte või mitut tuuleparki. Loomulikult võib olla ka päikeseenergia seal vähempakkumisel. Tõenäoliselt muidugi neid parke selle mahu raames tuleb rohkem kui üks.

Pakkumise sisu on see, et vähempakkuja pakub taset, mille pealt on ta valmis tootma taastuvenergiat. Kui me vaatame praegust energiahinna taset ja varem toimunud vähempakkumisi uue skeemi järgi, siis on selge, et selle alusel keegi toetust ei saa.

See on piirhind ja juhul kui turuhind langeb sellest madalamale, siis on võimalik saada toetust. Varasemad pakkumised on läinud väga edukalt. Loodame sellest suurt tõuget taastuvenergia arendamiseks.

Järgmine sarnane vähempakkumine 650 gigavatile on plaanis aastal 2023.

Natukene ka laevandusest. Tõesti, meil on täna kabinetis kaks päevakorrapunkti, mis puudutavad Eesti laevanduse riigi äriühingutele kuuluvate laevade konsolideerimist. Suurtest laevadest räägivad siin sise- ja kaitseminister, nagu ma aru saan. Suured laevad on PPA neli laeva ja nende edasisest käekäigust või tulevikust räägivad teised ministrid.

Aga lisaks sellele on veel väga palju väiksemaid aluseid, Eesti riigil on neid kokku 250 tükki. Loomulikult on nende hulgas ka väikseid paate, aga on ka päris arvestatavaid laevasid. Need kuuluvad väga erinevalt, näiteks transpordiametile, PPA-le, tehnikaülikoolile ja keskkonnaministeeriumile.

Me näeme, et kui need laevad on ühise mütsi all, siis on nende kasutamist võimalik märgatavalt efektiivistada, sest tegelik seis on see, et need laevad on aktiivsed 15–20% ajast, ülejäänud aja nad seisavad kai ääres. Kui siin saavutada laevade ristkasutus, siis oleks see kindlasti mõistlik.

Aga jah, kaitseministeerium ja siseministeerium täna tutvustavad oma mõtteid nelja suure laeva kohta ning mina tutvustan sellekohaseid mõtteid, mida ja kuidas teha selle osa alustega, mis peaks nendest neljast suurest üle jääma, et ka need tuua ühe katuse alla kokku.

Me näeme, et seeläbi on ainuüksi kulusid võimalik kokku hoida kümne aasta jooksul üle 26 miljoni. Kindlasti muudab see ka lihtsamaks tulevased investeeringud uute aluste soetamiseks, sest tulevikus on neid kindlasti juurde vaja või uuendada vaja. Ma ei näe küll, et oleks mõistlik, kui iga ametkond tegeleb ise oma laevapargi arendamisega, sest kindlasti on ressursitõhusam teha seda koos. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Nüüd annan sõna kaitseminister Kalle Laanetile.

Kaitseminister Kalle Laanet
Aitäh! Head ajakirjanikud! Ma siis alustan ka vaktsineerimisest, kuigi proua peaminister sellest juba pikalt-laialt rääkis.

Ma olen ka kolmanda tõhustusdoosi kätte saanud ja täitsa teie ees. Nii et soovitan kõigil teha oma vaktsiinidoosid ära, siis on uksed valla.

Sellega seoses on mul veel hea meel lisada, et täna lõpeb meie lisaõppekogunemine Okas 2021, kus tõesti osales üle 1000 inimese, reservväelase ja kaitseliitlase. Kuna hoolsusmeetmed olid nii hästi kasutusel, siis avastati testimise teel vaid kaks positiivset. Ei mingit [haiguse] levikut.

Me saime teha sellise suure lisaõppekogunemise. Kui kasutatakse vaktsineerituid, on ennetusmeetmed, inimesi testitakse – ja kohapeal oli võimalik ka vaktsineerida –, siis suudame ühiskonnas teha suuri asju.

Aga nagu klassikud on öelnud, mitte sellest ma ei tahtnud rääkida. Ma mainisin seda lisaõppekogunemist, mille käigus kaitsevägi ja PPA on näidanud üles suurepärast koostegutsemise võimet – ja tõesti, peale taasiseseisvumist on see esimene kord nii suurt õppust korraldada –, ning see on näide sellest, et see valitsus suudab ära teha suuri asju.

Nagu ka proua peaminister ütles, on laevastike ühendamisest räägitud juba üle 30 aasta, aga täna on meil laual reaalne laevastike ühendamine, mida me hakkame kella kahest, ütleme niimoodi, ära kinnitama, pitsatit alla lööma.

Põhimõtteliselt on kahe erakonna vahel ja kahe suure ministeeriumi vahel kokku lepitud, et me liigume niimoodi edasi.

Kui täna oleks meie hulgas veel kindral [Johannes] Kert, siis ta oleks selle otsuse üle ääretult uhke. Tema oli see mees, kes tegelikult seisis selle eest aastaid, et me suudaksime merejulgeolekut, mereolukorra teadlikkust ja tuvastatud merepilti, mis on ka NATO jaoks ülioluline, edastada. Seda on aga võimalik teha ainult koostöös.

Nii et täna me oleme selles seisus, kus kabinet hakkab otsustama, et neli suurt PPA-le kuuluvat laeva – Kindral Kurvits, Pikker, Valve ja Raju – liiguksid mereväe koosseisu. Merevägi hakkab vastutama merepiiri valvamise eest ning samal ajal vastutab merepääste ja merereostuse eest ka territoriaal- ja majandusvööndis.

Teine pool või järgmine suur asi on seiresüsteemide ühendamine. Merevägi hakkab vastutama kogu julgeolekuinformatsiooni eest.

Kolmas suurem muudatus on see, et mereoperatsioonide keskus ja merevalvekeskus liiguvad ühisele pinnale, kuid nad jätkavad eraldi tegutsemist. Kuigi, mis puudutab julgeolekualast informatsiooni, siis see liiguks läbi mereoperatsioonide keskuse.

Nii et ma ei tahaks kõike ära rääkida, siis on härra siseministril ka midagi lisada. Ma tahan tänada loomulikult riigikantseleid, kes on viimases lõpus seda viimast analüüsi vedanud. Ma tahan tänada kõiki neid ametnikke, kes tegelikult kogu selles protsessis on aastate jooksul osalenud. Ja loomulikult kummardus siseministrile, et ta on selle otsusega nõus. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Nüüd annan sõna siseminister Kristian Jaanile.

Siseminister Kristian Jaani
Aitäh! Tervist minu poolt ka!

Kõigepealt, nagu ka peaminister juba mainis, täna on naistevastase vägivalla lõpetamise päev. Mul on ainult kiidusõnad kõikidele nendele, kes on koondunud termini „sõna vägi“ taha seda initsiatiivi näitama ja selle temaatikaga tegelema. See, mida me täna näeme, on ju paraku jätkuvalt jäämäe tipp, kui me räägime vägivallast, mis toimub lähisuhtes. Enamik naistevastasest vägivallast on lähisuhtes.

Politsei sõidab endiselt ööpäevas välja 40 teate peale, mille sisu on lähisuhtevägivald, pea veerandiga nendest on seotud lapsed. Nii et ka lapsed on väga oluline märksõna.

Lapsed on need, keda tuleb kohe eriliselt hoida. Me teame seda, et praegu esineb ka vägivalda, mis on põlvkondade ülene. Kui laps on vägivallaga seotud lapsepõlves, siis võib see juhtuda [tema elus] ka tulevikus.

Nii et veel: kord suur tänu kõikidele nendele, kes on selle [algatuse] taha koondunud! Need näod on n-ö meeste marsi näod. Aitäh kõikidele! See on tõesti suur asi, et hoiame seda teemat pildil ja päriselt ka astume samme, et paraneks olukord, mis meil paraku jätkuvalt ühiskonnas on.

Siis tahan kiita ja tänada meie politseid, kes on ausalt öeldes nagu nahast välja pugenud, selles vaates, mis puudutab järelevalvet, mida teeb politsei koostöös terviseametiga. See on olnud tegelikult väga raske töö. Ma olen täiesti kindel, et ka sellel on olnud oma mõju, et me täna oleme oranžil riskitasemel. See ei ole olnud lihtne. Kellelgi pole olnud lihtne. Ettevõtjad ja inimesed on olnud väga tublid. Aga kuskil on vaja olnud teha ka järelevalvet ja seal on pildis meil olnud politsei.

Täna ka Põhja prefekt kirjutab sellest väljakutsest ajaleheveergudel. Nii et tõepoolest, veel kord minu kiidusõnad inimestele, kes seda järelevalvet teostavad. Politsei järelevalve, ka tööinspektsioon, aga loomulikult ettevõtjad, kõik Eesti inimesed ja meditsiinitöötajad. Kõikide ühine pingutus on kindlasti olnud see, mis on meid toonud siia, kus me täna oleme. Täna tõepoolest on olukord pisut parem ja loodame, et see sellisel kujul ka jätkub tulevikus.

Peale lõunat on meil tõepoolest valitsuskabinetis plaanis laevastike ühendamise arutelud. Minu vaates on olnud algusest peale kõige olulisem alusvundament või aluspostulaat kogu ühendamise juures see, et sellest peab tulema ka lisandväärtus. Ei piisa enam ainult sellest, et me jätkame samal tasemel, vaid tähtis on lisandväärtus – rohkem merepäevasid, rohkem turvalisust inimestele, kes on mere peal, loomulikult riigikaitse- ja julgeolekuvaade. See on kõik pikem vaade. See ei ole miski, mis toimub üleöö, vaid see võtab kindlasti aega.

Minu enda isiklik seisukoht on, et see on mõistlik. Ja sellega peab kaasnema lisandväärtus, see on äärmiselt oluline. Ärme võtame seda kindlasti ainult matemaatilise tehtena, et neli PPA suurt laeva ja mereväe neli laeva jne. Siin on väärtusi tegelikult küll ja veel – kogu mereolukorra teadlikkus, merepildi vaatamine jne.

Siin on tegelikult veel üks oluline moment: me vaatame täna sisuliselt ka seda, kas on mõistlik Hundipea sadamasse teha sellisel kujul investeeringuid, nagu me oleme valitsuses näiteks kokku leppinud, see summa on üle nelja miljoni euro. Võib-olla on siin mõistlik hoopis see – me vaatame sinna küll veel sisse –, et me mahume oma laevadega või ühendlaevastikuga Miinisadamasse.

Nii et ka see on üks koht ja üks selline positiivne koht, kui me selle niimoodi ka tõepoolest suudame ellu viia, et hoida raha kokku ja võib-olla seda hoopis kuskile mujale investeerida või täita selle rahaga veel targemaid eesmärke. Ehk tõepoolest, me vaatame täna ka seda, kas hetkel kokku lepitud Hundipea sadama renoveerimine on mõistlik. See oli seotud sellega, et PPA laevastik kolib ära Süsta sadamast.

Nii et kaasnevaid häid momente on selle ühendamise juures küll ja veel. Aga veel kord: sellega peab kaasnema väärtuse tõus, see on kõige olulisem selle asja juures. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Nüüd on võimalik esitada küsimusi. Öelge palun oma väljaanne, nimi ja kellele küsimus on suunatud.’

Ingrid Sembach-Hõbemägi, Kanal 2 „Reporter“
Küsimus peaministrile. Kui ma ei eksi, on see päevakorrapunkti nr 9 kohta. Ehk dividendide määramine, RMK tulust riigikassasse dividendide määramine. Kui suur see summa on? Kas see summa arvestab nüüd ka vähenenud raiemahtusid ja millised muutused selles, kui palju RMK maksab riigieelarvesse dividende, tänase otsusega käesoleva aastaga võrreldes toimunud on? Aitäh!

Kaja Kallas
Jaa. Ma muidugi pean vabandama, et mul ei ole detailseid numbreid praegu siin kaasas. Jah, vähenenud raiemahtudega see peaks arvestama, niisugune oli poliitiline kokkulepe. Aga täpsete numbrite mõttes ma jään vastuse võlgu, saame need andmed saata järele.

Ingrid Sembach-Hõbemägi
Siis küsimus majandusministrile. Tahtsin küsida ja täpsustada: kui suur kokkuhoid siis laevastike ühendamisest tekib riigile?

Taavi Aas
Aitäh! Me oleme rehkendanud niimoodi, et umbes kümne aasta jooksul peaks olema 26 miljonit eurot. See tähendab, et nüüd me ei räägi sellest neljast suurest, eks ole, nende laevade liikumisest, vaid me räägime kõigest sellest, mis on lisaks nendele neljale suurele.

Ingrid Sembach-Hõbemägi
Teie haldusalasse kuulub ka transpordiamet. Avalikkuses on suurt pahameelt tekitanud nende otsus kokku hoida teeäärsete tualettide ja prügikastide arvel. Öeldakse lausa, et me läheme oma kultuuris nõukogude aega tagasi, kus kõik käisid tee ääres oma asju ajamas.

Kas see on nagu mõistlik koht kokkuhoiuks? Või kuidas? Leiaks ehk muidki [võimalusi]? Aitäh!

Taavi Aas
Aitäh! Tõepoolest, et me vaatame neid eesmärke, mis eelarvestrateegiaga seati, siis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kogu kokkuhoid kulude arvel pidi olema 6,8 miljonit, proportsionaalselt jaotatud. Sealt edasi minnes proportsionaalselt transpordiameti kokkuhoid omakorda 3,8 miljonit eurot järgmisel aastal.

Nüüd, transpordiametis, kuna see loodi sellel aastal, on kindlasti olnud struktuuris ümberkorraldusi, kust on ka saavutatud kokkuhoidu, mis puudutab töötasusid. Samas peab arvestama seda, et transpordiametis töötab näiteks hästi palju insenere. Me kõik teame, et inseneridest on Eestis suur põud. Ütleme siis niimoodi: selleks, et head spetsialistid jääksid transpordiametisse tööle, pole midagi teha, tuleb ka palgatasemega kaasa minna. Palgad on igal pool kasvanud, aga inseneerias on konkurents eriti tihe. Nii et sealt me väga palju kokkuhoiukohti ei leidnud.

Teiseks otsustasime, et kindlasti kokkuhoidu ei tehta liiklusohutuse arvel. See on üks suur või üks suuremaid kuluartikleid üldse, kui me vaatame transpordiameti kulueelarvet. Tõesti, liiklusohutus ei ole see koht, kust kokku hoida. Ja siis sai rida-realt üle käidud kõik need ülejäänud võimalused, mis on kokkuhoiuks olemas.

Nüüd, mis puudutab neid prügikaste ja tualette, siis tegelikult tualettide koha pealt Eestis on väga hea tanklavõrgustik. Tanklates on igal pool olemas võimalus tualetis käia ja kindlasti on need WC-d märgatavalt mugavamad kui need plastmassist teeäärsed kuivkäimlad, ütleme nende kohta nii.

Nüüd, prügikastide koha pealt ma arvan, et eks see uudis on natukene oma elu ka elanud, see tähendab päris nii ei ole, et igalt poolt prügikastid kokku korjatakse. Seda ikkagi vaadatakse väga põhjalikult, kust võtta ja kust mitte võtta. Kindlasti seal, kus bussipeatustes on prügikastid olemas, jäävad need alles. Parkimiskohtades vaadatakse asi ka kriitiliselt üle, et seal, kus on vaja, oleksid need olemas.

Aga eelkõige see puudutab neid suuri konteinereid, mis parkimiskohtades on seisnud. Paraku on need konteinerid kujunenud ka selliseks prügitoomise kohaks, kuhu lihtsalt tuuakse oma kodust üle jäävat sellist prügi, mis oma prügikasti ei mahu või mida sinna ei taheta mingil põhjusel panna. Nii et need on need kohad, mida üle vaadatakse.

Kaja Kallas
Ma tahaks ka täiendada. Selle aasta riigieelarves on tulemusvaldkonnale nimega „Transport“ eraldatud 472 miljonit eurot, kusjuures eelarve kasvab 2 protsenti võrreldes eelmise aastaga. Ehk selles valdkonnas raha on.

Nüüd vaatame transpordiameti eelarvet järgmisel aastal – 356,6 miljonit on transpordiameti eelarve. Tualettidele ja prügikastidele kulub järgmiselt: tualettidele 472 000 ja prügikastidele 267 000 eurot.

Igaüks võib nendest numbritest järeldada, kas sellest 356,6 miljonist see on see kokkuhoid. Mina ootan küll ministrilt väga selget poliitilist juhtimist nii, et sellised rumalused jäetaks ära, sest raha selles valdkonnas on. Sellesse eelarvesse tuleb väga selgelt sisse vaadata.

See ei ole mitte mingi [selline juhtum, et] kokkuhoiuülesanne pandi ja nüüd mitte midagi enam teha ei ole, nüüd peame prügikastid ära korjama. See ju reaalselt ei ole niimoodi.

Nii et minister peab ikkagi selle asja selgelt üle vaatama. Raha selles valdkonnas on ja selliseid rumalusi ei tohi teha.

Taavi Aas
Jah. (Naer.) See on nüüd … Vaat, nüüd ma saan öelda, et ma olen õigel koosolekul. Ma ühe korra siin tõdesin, et ma ei teagi, kas ma olen õigel koosolekul. Nüüd vähemalt olen õigel koosolekul. Lisaks peaministrile on siin need, kes likvideerivad kas prügikaste või orkestreid. Üks seltskond.

Aga mis puudutab eelarvet, siis loomulikult number tundub suur. Aga selgelt tuleb eristada, kas on tegemist investeeringute eelarvega. Transpordiameti eelarve, tõsi, on enamasti investeeringute eelarve.

Ja ma ei ole üldse rahul sellega, et tegelikult see kõik on investeeringute eelarve, aga niimoodi ta paraku riigieelarves on. See oli ka üks põhjus, miks suhteliselt suur kärbe tuli transpordiameti investeeringutesse, kui me rääkisime riigi eelarvestrateegia käigus investeeringute kokkuhoiust.

Väga suur maht tuli transpordiametile, sest peaaegu kõik transpordiametiga seotud või teehooldega, teede rekonstrueerimisega ja teede ehitusega seotud tegevused on investeeringute eelarves. See paraku niimoodi riigi raamatupidamislikult on. Võimalik, et seda oleks mõistlik muuta. Siis oleks kindlasti paindlikkus palju suurem.

Mis puudutab kulu kokkuhoiu kohti, siis ma saan aru, et kõrvalt on niimoodi hea õpetada, et sul on raha küll, võta aga vähemaks. Paraku elu on natukene keerulisem.

Mis puudutab raha juurde tulekut, siis tuletan meelde, et kärpeülesanne, mis anti majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile, oli 6,8 miljonit, millest transpordiametil on 3,8 miljonit.

Mari Eesmaa, Delfi
Teisel teemal ka. Küsimus peaministrile. Te ütlesite, et avalikus sektoris on eesmärk vaktsineeritust tõsta 90ne protsendini. Kas see võiks tähendada seda, et mingites valdkondades tehakse veel vaktsineerimine kohustuslikuks, näiteks kaitseväes? Siin on ju tõdetud ka, et seoses deltatüvega on ühiskonna kaitse saavutamiseks ikkagi vaja kõrgemat hõlmatust, kui esialgu arvatud. Aitäh!

Kaja Kallas
Aitäh! Meil on ka praegu siis nende riskianalüüside tulemusel võimalik öelda, et teatud valdkondades on vaktsineerimine vajalik, selleks et seal töökohas saaks töötada.

Hea näide on kaitsevägi. Täna tuli just kohtuotsus, mis ütleb – ma ei ole küll selle detailidega tutvunud, aga vähemalt see tundub nii viitavat –, et tegelikult kaitsevägi on käitunud õigesti ja kohaselt.

Selles suhtes me endiselt hoiame seda joont, et riskianalüüside tegemine on tööandjate käes ja meie saame juhtida seda, mis kuulub riigile, nagu ministeeriumid ja ministeeriumite allasutused. Mis ei ole, on muidugi kohalikud omavalitsused, aga kui riik näitab siin ka head eeskuju, siis tegelikult ka kohalikud omavalitsused võiksid oma piirkonnas selliseid eesmärke seada ja neid ka täita.

Aga otseselt seda, et me paneksime praegu seadusesse selle kohustuslikuna, me praegu ette ei näe. Ja muidugi, kui me vaatame seda, mis toimub mujal maailmas, neid samme, siis näeme, et eks kõik maadlevad COVID-iga endiselt. On astutud väga jõulisi samme. Ja alati on nii, et reeglit teha on hästi lihtne, aga sellist reeglit jõustada on juba palju keerulisem.

Siseminister rääkis juba ka sellest, et politsei- ja piirivalveamet peab tegema seda tööd ning terviseamet peab tegema seda kontrollimise tööd. See kõik tegelikult kurnab ka neid inimesi.

Ma olen väga tänulik, et nad seda tööd teevad, lisaks sellele, mis niikuinii nende töö on. Kui me teeme selliseid reegleid, siis me peaksime alati suutma ka nende täitmist tagada, et see ei õõnestaks riigivõimu usaldusväärsust. Aga praegu meil, jah, sellist reeglit ei ole, vaid see on riskianalüüside teema.

Juhataja
Kaitseminister soovib täiendada.

Kalle Laanet
Jah, ma täiendaks selles võtmes, et ma tõin näitena just selle Okas 2021 lisaõppekogunemise. Ja teine, mida ma tahan näiteks tuua, on kaitseministeeriumi valitsemisalas kogu vaktsineeritus, mitte küll 100%, aga siiski 97 koma millegagi.

Tänu sellele on loodud võimalused, et need riskid viiruse levikuks ja inimeste haigestumiseks on viidud miinimumini.

Näitena saan tuua jälle seda, et riskianalüüsist tulenevalt on tõesti vaadatud kõik ametikohad üle. Kus on see protsent madalam, on kaitseliit. Ja kaitseliidus on nii just nimelt sellest tulenevalt, et teenust osutavad isikud, näiteks kaitseliitlased, kes otseselt ei puutu inimestega kokku igapäevaselt ja tihedalt, nad on mingi objekti valves, neil ei olegi seda kohustust, et nad peaksid olema vaktsineeritud.

See tähendab paindlikku lähenemist, et meie riiklikult tähtsad ülesanded oleksid täidetud. Ja seda on võimalik teha. Ma olen peaministriga selles mõttes täiesti päri – absoluutset keeldu või mingisuguse konkreetse piirangu kehtestamist on lihtne teha, aga seda on keeruline kontrollida ja sellele peavad kindlasti järgnema sanktsioonid. Aitäh!

Juhataja
Võtame järgmise küsimuse.

Ingrid Sembach-Hõbemägi
Küsimus peaministrile. Jätkates sedasama, millele minister Aas siin viitas, et tualettide ja prügikastide arvel tõsteti inseneride palka.

Nüüd on põhimõtteliselt ju käivitunud ka avaliku sektori palgaralli. Ma pean silmas seda, et äsja lõppenud valimistel võitnud poliitikud ja uued moodustatud koalitsioonid on oma esimeste otsustena asunud oma palka märkimisväärselt tõstma.

Üsnagi pretsedenditu oli näiteks Tallinna lähiümbruse Saue vallavalitsuse otsus tõsta palka vallajuhil 25 protsenti ja nelja aastaga tõuseb see 50 protsenti. Põhjenduseks toodi: sest ma olen seda väärt.

Kas teile ei tundu, et me kõik oleme veidi paremat palka väärt? Ja kas see lõpuks ei vii selleni, et kogu avalik raha, mis maksudena kogutakse, kulubki n-ö tegevuskuludeks ära ja me oleme sunnitud makse tõstma, sest me ei suuda enam üleval pidada neid teenuseid, mida me tegelikult peaksime nii omavalitsuse kui ka riigi eelarvest saama? Sest me oleme seda väärt.

Kaja Kallas
Aitäh! Kohalike omavalitsuste otsused on kohalike omavalitsuste otsused, selles mõttes, et seda nad saavad oma eelarve piires teha ja selle eest nad vastutavad ka oma valijate ees. Aga riigi tasandil me oleme küll vaadanud seda, et riik ei oleks selle palgaralli vedaja. Kui on tõusnud sektoris palgad, siis tegelikult avalik sektor mitte ei tõsta neid esimesena, vaid ikkagi käiks sellest tagapool ega ületaks seda piiri, just sellepärast, et meie ei tohiks seda majandust üle kuumendada.

Nii et riigi tasandil me oleme küll seda jälginud. Aitäh!

Juhataja
Kas on veel küsimusi? Tundub, et praegu ei ole. Siis on pressikonverents lõppenud. Aitäh!

Valitsuse kommunikatsioonibüroo