Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 26. november 2020

26.11.2020 | 17:10

Uudis
    • Jaga

Valitsuse pressikonverentsil ministeeriumide ühishoone pressikonverentsi ruumis (Suur-Ameerika 1) osalesid ning ajakirjanike küsimustele vastasid peaminister Jüri Ratas, välisminister Urmas Reinsalu, keskkonnaminister Rain Epler ja sotsiaalminister Tanel Kiik.

Pressikonverentsi salvestis on järelvaadatav: 
https://www.youtube.com/watch?v=ZQL1jPFletA

Juhataja Liis Velsker
Head ajakirjanikud! Alustame tänast valitsuse pressikonverentsi. Teie ees on täna peaminister Jüri Ratas, keskkonnaminister Rain Epler, välisminister Urmas Reinsalu ja sotsiaalminister Tanel Kiik.

Esimesena annan sõna peaministrile. Palun!

Jüri Ratas
Aitäh! Austatud ajakirjanikud ja head pressikonverentsi jälgijad! Täna on ajalooline päev, 102 aastat tagasi võttis Maanõukogu vastu määruse Eesti kodakondsuse kohta, millega loodi ka Eesti kodaniku mõiste. Ja me täna tähistame siis kodanikupäeva, mis on pühendatud kõigile Eesti kodanikele ja kodanikuks pürgijatele. Soovin, et märkaksime ja ka tunnustaksime sel puhul iga inimese rolli Eesti elu edendamisel.

Nüüd, nii nagu ikka, ka täna oli ülevaade hommikupoole koroonaviirusest. Levik on Eestis endiselt kahjuks tõusutrendis, see on väga murettekitav. Viirus levib laialdaselt ja viirus levib kiirelt. See tähendab, et nakatuda võib kõikjal, kus on teiste inimestega kokkupuuteid.

Kõigi meie ülesanne peaks olema see, et me püüame neid kontakte vähendada. Vaevalt, et me saame öelda, et me saame täitsa neid vältida, aga püüame kontakte vähendada. Mul on väga suur palve ka tööandjatele: kui vähegi võimalik, siis palun võimaldage oma inimestele kaugtööd.

Viimase ööpäevaga on lisandunud 415 koroonapositiivset ning viirusesse nakatunute suhtarv 100 000 inimese kohta on 306. Haiglaravil olevate inimeste arv on samuti nädalaga tugevasti kasvanud, mis tähendab seda, et neid piiranguid tuleb täna mitte ainult teha, vaid neid tuleb ka järgida, just sellepärast, et hoida lahti ka nii palju kui võimalik plaanilist ravi.

Nüüd valitsuse istungist. Valitsuse istungil oli kokku 12 päevakorrapunkti, mille me kõik heaks kiitsime. Kinnitasime kutselise kalapüügi võimalused ja tasud järgmiseks aastaks. Sellest räägib kindlasti pikemalt keskkonnaminister Rain Epler.

Teiseks oli see, et informeerisin valitsust ka peaministri asendamise korra muudatustest, mille tingisid eile toimunud ministrivahetused. Esimeseks asendajaks on Martin Helme ja teiseks Urmas Reinsalu ja pärast teda Jaak Aab.

Lisaks tegime pärast kabinetiarutelu Eesti Korvpalliliidule erisuse Euroopa meistrivõistluste kvalifikatsiooniturniiri alagrupimängude korraldamiseks Tallinnas. Muudatused on mõeldud selleks, et üksiku sportlase juhuslik haigestumine ei tõmbaks kogu sellele turniirile kriipsu peale. Loomulikult seal kehtivad väga ranged ja väga tõsised usaldusmeetmed.

Nüüd, kabinetinõupidamisel rääkisime ka minu meelest väga olulisest teemast, milleks on väärtusliku põllumajandusmaa säilimine ja selle kaitse. See on tegelikult olnud väga suur muutus Eesti ühiskonnas, kui palju me oleme põllumaad, väärtuslikku põllumaad tegelikult kaotanud, nagu me teame, elamuehituse alla. Ja tegelikult see on see, mis tagab meie julgeoleku, ma pean silmas väärtuslik põllumaa, mis toob toidu meie Eesti kodudesse lauale.

Nii et me soovime sellega edasi minna. Teatavasti eelmises riigikogu koosseisus see väärtusliku põllumajandusmaa [eelnõu] läbis ka esimese lugemise, siis lõppes riigikogu koosseis ära ja ta kukkus menetlusest välja. Nii et meie soov on see, et lähinädalatel valitsuses see põhimõte heaks kiita ja anda siis riigikogu menetlusse.

Homme on olulised teemad, mis on seotud Ukraina peaministriga. Mul on videokohtumine Ukraina peaministriga, kellega me allkirjastame ka Eesti ja Ukraina vahelise tehnilise ja finantskoostöö kokkuleppe. See tagab maksuvabastuse Ukrainas ellu viidavatele Eesti-Ukraina tehnilistele koostööprojektidele.

Peaministri visiit Eestisse pidi toimuma novembris, kuid on koroonaviiruse leviku tõttu edasi lükkunud. Kindlasti meie suhted Ukrainaga vajavad arendamist ka pandeemia ajal.

Nii et see on minu poolt sissejuhatuseks kõik. Aitäh!

Juhataja
Nüüd annan sõna keskkonnaminister Rain Eplerile. Palun!

Rain Epler
Aitäh! Tere päevast! Kõigepealt võib-olla nii palju, et esimene poolteist nädalat on kulunud keskkonnaministeeriumi majaga tihedale suhtlemisele, et valdkonna valupunktid ja olulised teemad kaardistada ning teha esmased plaanid, kuidas nendega edasi liikuda.

Ja nüüd konkreetsemalt. Nagu peaminister just ütles, täna kinnitasime kutselise kalapüügi võimalused ja tasud 2021. aastaks. Kalapüügivõimalused, teisisõnu need püüniste piirarvud, tänavusega võrreldes ei muutu. Püügitasud muutuvad, muutus tuleneb arvutusmetoodikast, tasud sõltuvad eelmise aasta kalasaakide suurusest ja on tasusid, mis liiguvad alla ja üles. Kokku keskmiselt tänavusega võrreldes vähenevad tasud veidi.

Üks suurem muutus on see, et suurem tasude tõus on kaugpüügil reguleerimata liikide tasudes. Need on liigid, mille püügimahtu ei piirata ja Kirde-Atlandil nende tasu tõuseb 4,47 eurolt 15,98 euroni tonni kohta. See tänane määrus ei hõlma traalpüügikvoote Läänemerel ja Atlandil, ka mitte Peipsi kvoote, need kinnitatakse hiljem – siis, kui rahvusvahelised kokkulepped on heaks kiidetud. Püük saab 1. jaanuaril alata.

Teine teema veel võib-olla, mida tasub esile tõsta, on see, et KIKis algas täna taotlusvoor, kust saab küsida toetust biolagunevate jäätmete ja reoveesette ringlussevõtuks. Vajadus seda toetada tuleneb sellest, et 2023. aasta lõpuks me peame tekkekohalt neid jäätmeid kokku koguma, aga need tuleb ka taaskasutada.

Meil on maakondi, kus on juba olemas või juba rajamisel need biolagunevate jäätmete käitluskeskused. Aga nüüd see voor on mõeldud nendele maakondadele, kus neid biojäätmeid veel ümber ei töödelda. Toetuse suurus seal on 200 001 kuni 1,5 miljonit eurot projekti kohta ja vooru eelarve on kokku kolm miljonit eurot. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Nüüd annan sõna välisminister Urmas Reinsalule.

Urmas Reinsalu
Jah, aitäh! Valitsuses otsustasime saata parlamenti ettepaneku pikendada Euroopa Liidu ja Kariibi mere ja Vaikse ookeani koostöölepingut, kuna ei ole uue lepingu osas Euroopa Liidu ja nimetatud riikide kokkuleppele jõutud, niinimetatud post-Cotonou lepingut, siis tegelikult taotleme selle pikendamist ja see ongi Euroopa Liidu ühine positsioon: kuna vana asendavat uut lepingut ei ole, siis pikendame olemasolevat.

Nüüd, positiivne on see, et meil käivitus välisministeeriumis virtuaalsete äriseminaride programm. Esimene äriseminar toimus meil koos Islandiga, koos Islandi välisministriga korraldasime eile ärifoorumi põhirõhuga just nimelt digitaalekspordi võimalustele Eesti poolt. Ja need hakkavad nüüd toimuma regulaarselt. See on siis see uus platvorm Eesti ettevõtetele turgude avamisel ja uute investorite väljastpoolt leidmisel.

Teine teema, mis on tähtis, on see, et eelmisel nädalal oli julgeolekunõukogu avalik arutelu Afganistani rahuprotsessi teemadel. See päädis siis ka sisuliselt järeldusega, et Eesti on järgmisel aastal julgeolekunõukogus selle maailmadiplomaatia ühe kõige keerulisema probleemi nii-öelda eestvedaja ehk siis juhtriik julgeolekunõukogus.

Ja kahtlemata on positiivne see, mis igati väärib Eesti valitsuse poolt tunnustamist. Nimelt, läinud nädalal Ameerika Ühendriikide esindajatekoda võttis vastu toetusresolutsiooni kolme mere initsiatiivile ja Ameerika Ühendriikide tugevale kaasumisele selle initsiatiivi raames. Seda kindlasti võib lugeda meie diplomaatia suureks võiduks, sest selle initsiatiivi ja Ameerika Ühendriikide tugev ühisosa – selle me seadsime ka oma eesistumisel eesmärgiks. Võib öelda, et me selle kolme mere initsiatiiviga oleme kõik püstitatud eesmärgid suutnud täita.

Läinud nädal tõi kaasa ka ühe rahvusvahelise initsiatiivi, mida sellel aastal on mitmeid olnud, globaalse haardega rahvusvahelise initsiatiivi, mille osas me siis ootame kõikide maailma riikide ühinemist. Enam kui 30 maailma riiki on heaks kiitnud nii-öelda Tallinna deklaratsiooni, see on siis turvaliste pühapaikade deklaratsiooni usuvabaduse alliansi raames. Ja see deklaratsioon on ühinemiseks avatud kõikidele maailma riikidele.

Järgmisel nädalal toimub OSCE välisministrite nõupidamine, kus ma siis Eesti riigi poolt ka tutvustan seda Eesti riigi soovi tulevikus OSCE eesistujariigiks hakata. Toimub ka NATO virtuaalne välisministrite koosolek.

Ja kindlasti OSCE koosolekul püstitub tugevalt Valgevene poliitiline kriis. Euroopa Liidu välisministrite nõukogus on küll suudetud Eesti ja samameelsete riikide osundusel võtta kurss sellele, et hakata ette valmistama kolmandat sanktsioonipaketti. Otsusteni paraku ei ole jõutud, ma loodan, et jõutakse detsembris, kuid enne seda siis kolm Balti riiki, kolme Balti riigi välisministrid leppisid kokku ja jõustasid kolmanda Balti riikide sanktsioonipaketi hulga inimeste, kes on vägivalla eest vastutavad või kaude seda mõjutanud, sanktsioneerimiseks.

See on siis minu poolt kõik, aitäh! Lisaks, meeldiv samm veel, esmaspäeval toimub avalik avaüritus, et meie eesmärki tutvustada saada Arktika Nõukogu vaatlejaliikmeks. See toimub siis esmaspäeval. Loodetavasti see osalus saab olema vägagi rahvusvaheline ja kõrge, just nimelt ka osutades nendele võimalikele erialakompetentsidele, kus Eesti Arktika Nõukogus saaks aidata kaasa selle unikaalse ökoloogilise ja kultuurilise koosluse tulevikku silmas pidades.

Juhataja
Aitäh! Nüüd on sõna sotsiaalminister Tanel Kiigel.

Tanel Kiik
Tervist ka minu poolt! Kui me oleme varasemalt korduvalt välja toonud, et oleme liikumas tervisealase kriisi suunas, siis täna tuleb tõdeda, et hoolimata vahepeal kehtestatud piirangutest ei ole kahjuks see kurss hetkel veel muutunud. Kas see muutub lähipäevadel, -nädalatel? See sõltub meie kõigi valikutest, meie kõigi otsustest.

Me teame seda, et ka küsitlused näitavad, et inimeste ohutase ja ohutunnetus on selgelt tõusnud koroonaviiruse leviku suhtes. See on kuue viimase kuu kõige kõrgemal tasemel. Ehk täna tõepoolest on suurusjärgus 70 protsenti inimesi, kes mõistavad, et tegemist on kriitilise olukorraga.

Samal ajal on kasvanud ka erinevate reeglite täitjate osakaal, näiteks konkreetselt maskikandmine, millest väga palju räägitakse, on võrreldes novembri algusega enam kui kahekordistunud, 25 protsendilt 62 protsendile on kasvanud valmisolek seda teha ja reaalne eelduslikult ka tegevus. Samuti umbes samas suurusjärgus on inimeste hulk, kes soovivad ennast COVID-19 vastu vaktsineerida, kui see võimalus antakse.

Omalt poolt soovin kindlasti tänada kõiki, kes vastutustundlikult reegleid on järginud ja seda edaspidi teevad, on see distantsi hoidmine, haigena kodus püsimine, HOIA rakenduse allatõmbamine, erinevate ürituste edasilükkamine, veel parem ärajätmine, teatud juhtudel video teel tegemine, kui on võimalik, ning loomulikult ka avalikes siseruumides ja ühistranspordis maskikandmine.

Kutsun ühtlasi üles inimesi väga hoolikalt mõtlema, milliste aktsioonidega tasub kaasa minna ja milliste aktsioonidega ei tasu minna. Loomulikult, meil on kõigil võimalik otsustada, et suvaline Facebooki üleskutse on samaväärne teadusnõukoja, Maailma Terviseorganisatsiooni, erinevate tervisevaldkonna ekspertide, Vabariigi Valitsuse, terviseameti või ministeeriumide soovitustega. Või me võime vaagida, kas need kaks on ikka samasuguse kaalukategooriaga.

Igasuguste vandenõude levitamisel, igasuguste rumaluste rääkimisel on kahjuks reaalne mõju inimeste tervisele, reaalne mõju nakatunute osakaalu tõusule, reaalne mõju haiglaravi vajavate inimeste arvu tõusule ja loomulikult ka surmadele.

Siin tuleb minu arvates igaühel tõsiselt tajuda enda vastutust selliste üritustel osalemisel, eriti just sellise… No "info" on isegi vale sõna, ütleme siis, et sellise jama jagamisel nii sotsiaalmeedias kui ka laiemalt. Need erinevad vandenõuteooriad on korduvalt ümber lükatud, aga ma saan aru, et ega siis kõik ei lase ennast sellest takistada.

Rääkides haiglatest, palju küsitakse, et kui palju siis haiglaravi võimekus on. Ütlen otse ära, et Eesti ei jäta ühtegi inimest, COVID-19 patsienti tänavale, Eesti ei jäta ühtegi inimest haiglasse fuajeesse või eeskotta ootele. Loomulikult me ravime nii palju patsiente, kui tuleb.

Aga sellega tuleb arvestada, et samad inimesed, kes täna tegelevad plaanilise raviga, erinevate operatsioonidega, erinevate konsultatsioonidega, on need, kes peavad hakkama tegelema COVID-19 patsientidega. Meil ole kahekordset tervishoiuressurssi. See tähendab seda, et COVID-19 patsientide arvu tõusmisel järk-järgult tuleb piirata kõigi muude tervishoiuteenuste kättesaadavust. Need on need valikud meie ees.

Täna me liigume, nagu öeldud, kursil, kus nädala lõpuks on üle 200 COVID-19 patsiendi haiglaravil. Järgmise nädala lõpuks ütlevad prognoosid, et see on seal 300 juures, loodetavasti veidi alla selle. Ja jõuludeks kõige positiivsemad prognoosid ütlevad, et tänase nakatumise taseme, fooni jätkudes me räägime 400 patsiendist. 400 patsienti on kaks ja pool korda rohkem, kui oli kevadine tipphetk, kui ei pakutud peaaegu üldse plaanilist ravi.

Ehk me võime teha voodikohti juurde, võime osta hingamisaparaate juurde, võime isikukaitsevahendeid osta ühe kuu varu või kahe kuu varu, ka 10 kuu varu, aga kui meil pole tervishoiupersonali – arste, õdesid, tervishoiutöötajaid, kes kõiki neid inimesi ravivad –, siis paratamatult seadmetest ja voodikohtadest üksinda jääb väheks.

Need on need kohad, mille peale tasub mõelda. Isegi kui tundub, et see viirus ei ole nii ränk, kui ta oli kevadel, isegi kui tundub, et ma olen noor inimene või minu sihtrühma see ei puuduta, siis tegelikult puudutab küll. Ta võib puudutada nii, et võib-olla sa ei jää COVID-19 tõttu terviseraskustesse, aga sul jääb mõni muu terviseteenus lihtsalt kättesaamatuks, samamoodi sinu sõpradel, sinu vanematel, sinu vanavanematel. Osa neist saavad ka COVID-19 diagnoosi, aga osa puhul võib olla mis tahes muu operatsioon, mida nad on oodanud, kuid see lükkub edasi teadmata aja.

Ma arvan, et täna on üldse selline koht, kus võib-olla on hea parafraseerida Ameerika Ühendriikide 35. presidenti John Fitzgerald Kennedyt. Täna tõesti ei ole see koht, kus peaks küsima, et mida riik teeb viiruse leviku tõkestamiseks, vaid on koht, kus igaüks peaks küsima, mida saan mina teha viiruse leviku tõkestamiseks. Mis on need sammud, mida mina saan oma igapäevases käitumises ja tegevustes jälgida? Mida ma saan teha kodunt, mida ma saan ära jätta, mis on need kohad, mida ma saan vältida? Millised on reeglid, mida ma saan täita, lisaks sellele, mis valitsus on ette pannud?

Alati on võimalik teha ise rohkem. Ja see on minu üleskutse kõigile inimestele. Väga loodan, et juba nädala pärast saame rääkida positiivsemat juttu, aga kahjuks tänased numbrid, praegused trendid ei anna ülearu palju selleks võimalust. Aitäh!

Juhataja
Välisminister soovis ka kommenteerida.

Urmas Reinsalu
Ma täiendaksin Tanelit. Kevadel meil olid ka matemaatilised modelleeringud, mille alusel me langetasime [otsuseid ja astusime] samme. Oli positiivne see, et tegelikult need modelleeringud ei realiseerunud, sellepärast et nad olid koostatud nende eeldustega, et seda musta stsenaariumit ei käivitunud.

Kaks ja pool nädalat tagasi või kolm nädalat tagasi valitsus sai kätte tegelikult professor Fischeri modelleeringu, mis nägi ette, et selle Ri koefitsiendiga, kui me suudame selle ka viia allapoole, siis meil on tegelikult detsembris 300 nakatunut päevas. Nüüd me oleme novembris ja paraku see näitab seda, et me liigume lausa ennaktempos ajaliselt selle modelleeringu perspektiivis.

Ja nüüd on küsimus, et viirus on kasvufaasis. Teisipäeval professor Lutsar ütles, et 1,25 on R praegu, mis pinnal me oleme. Ja see on nüüd tegelikult see Ri arvestus, et see oli enne neid piiranguid, mida valitsus jõustas siis oma telefoniistungil esmaspäeval.

Terve mõistus ütleb seda, et kui need piirangud rakendatakse ja kui ühiskonnas on ka see meie koostegutsemise tahe võimalikult vähe ringi liikuda, millele sotsiaalminister osundas, siis me peaksime suutma selle Ri viia kiiresti alla ühe. Aeg on siin ka kriitilise tähtsusega, et me selle Ri saaksime võimalikult kiiresti alla viia.

Ja nüüd on küsimus, et mis siis saab, kui meil ei õnnestu nädala perspektiivis seda Ri suhteliselt allapoole viia. Siis ei ole midagi teha, siis tuleb leida võrreldes langetatud otsustega veel täiendavaid tööriistu ühiskonnas distantsi tagamiseks, et seda Ri allapoole viia.

Sellepärast et samamoodi, nagu paraku on täitunud ja veel ajaliselt kiiremini professor Fischeri prognoos, mis oli tehtud mõned nädalad tagasi, on meil sellest nädalast laual ka need prognoosid, mis ütlevad Ri kohta seda, et kui R jääb 1,1 [tasemele] – me suudame ta allapoole viia, aga mitte piisavalt alla ühe, kus tegelikult viirus oleks kas samal tasemel või siis laugemas langusfaasis –, siis tähendab see ikkagi jõulude paiku umbes 500 inimese nakatumist päevas. Ehk siis tegelikult see on palju kõrgem, oluliselt kõrgem.

Ja kui me räägime, et R on 1,3 – ehk tegelikult me jääme samale sotsiaalsete kontaktide tasapinnale, nagu ta oli veel paar nädalat tagasi –, siis me võime läbivalt rääkida juba jõulude ajal 1000 inimesest, 1000 haigestunust päevas. Järelikult praegu me jookseme selle viiruse leviku mõttes ajaga võidu. Ja aeg ei tööta meie kasuks.

Kui me nüüd ei suuda ühiselt seda Ri allapoole viia… Ja selle allapoole viimise kaks seadust on, mida meile on öelnud teadlased, rohkem seadusi ei ole: üks on see, et suhelda võimalikult väheste inimestega, ja teine on see, et kanda maske. Siin rohkem saladusi peidus ei ole.

Et asetada asi perspektiivi, mis olukorras me täna oleme, olgugi et me oleme viiruse osas sabas võrreldes ülejäänud Euroopa riikidega selles grupis, kus viiruse suhteline levik on ikkagi madalam, siis kui me vaatame aega tagasi, praegust viiruse levikut, suhtelist viiruse levikut Eestis täna ja võrdleme aega oktoobri alguses, siis me oleme tegelikult Euroopas paraku number kaks viiruse leviku kiiruse poolest. Hispaania oli esimene ja teine oleks Eesti oma 300 ja komadega teisel kohal. Nii et see dünaamika muutub väga kiiresti. Mõne nädalaga võib see viirus väga kiiresti levima hakata.

Ja see, et me peame selle mõõga, mis meie vastu on nüüd suunatud, kuna viirus kiiresti levib, pöörama samamoodi meie kilbiks. Ehk kui me kiirelt käitume ja tegusalt käitume, siis me suudame ka kiirelt tõrjuda seda viirust, nõnda et nende numbrite kasv viiruse levikus katkeb.

Nii et iga päev on kulla kaaluga. Kui me jätkame sama käitumist, nagu meil oli eile või üleeile, siis on oht, et aeg ei tööta meie kasuks, me kaotame aega. Ja need valikud on sundvalikud. Meil ei ole siin alternatiivi. Me ei lase olukorda minna uppi ja käest ära.

Juhataja
Aitäh! Nüüd on ajakirjanikel võimalus esitada küsimusi. Öelge palun oma nimi, väljaanne ja kellele küsimus suunatud. Küsime läbi mikrofoni.

Sven Soiver, TV3
Küsimus peaministrile ja sotsiaalministrile. Mis valitsusel nüüd järgmisena plaanis on? Kui me kuulsime siin, et aeg töötab meie kahjuks ja järjest hullemaks läheb, siis mis hetkest on plaanis mingid uued piirangud?

Kas on plaanis tegeleda selle seltskonnaga, kes on siin maskieitajad, viiruseeitajad või siis lihtsalt ei ole siiamaani selgeks saanud, et maski ei kanta nii, et nina on väljas või midagi taolist? Milliseid meetmeid on teil plaanis kehtestada ja mis hetkel?

Jüri Ratas
Aitäh teile! Jah, ma olen selle repliigiga väga päri, mis te ütlesite. Ma olen selle repliigiga väga päri, mis te ütlesite, et kui maski kantakse, siis seda maski tuleb kanda korrektselt, maski tuleb vahetada korrektselt ja see ei aita tõesti väga palju kaasa, kui suu on kaetud, aga nina ei ole kaetud. Seda me näeme tegelikult.

Ma tahan öelda seda, et minu meelest Eesti inimesed on võtnud selle viimase kümmekonna päeva jooksul, kui oli ka see väga tugev soovitus, ikkagi maski kandmise väga tugevalt omaks. Me ei vaidle täna selle üle, kas maakera on lapik või maakera on ümar.

Vaadates, mis toimub ühistranspordis, siis tegelikult väga paljud inimesed, ikkagi enamus, tugev enamus hoiab täna maski ees. Või, nagu me oleme öelnud ka, võib panna siis tekstiili- või riideeseme oma suu ja nina ette ja katta sellega oma suu ja nina.

Nüüd, kui te küsite uute piirangute kohta, siis me ju tegelikult täna alles oleme rakendanud uusi piiranguid selle nädala teisipäevast. Ja need uued piirangud, mõned neist rakenduvad siis kuni [nädala lõpuni], näiteks teatud ajapikendus hariduses, teatud ajapikendus ka kultuuriüritustel, erinevate kontsertide, teatrite ja kinode puhul.

Nüüd, kas meil on uued piirangud laual? Kas kohe hakkame rakendama uusi piiranguid? Ma arvan, et täna on kõige valusamad piirangud, mida tegelikult tuleb teha sellepärast, et viirus levib, seotud meie meditsiiniga ja meie haiglatega. Need on seotud sellega, nii nagu ütles sotsiaalminister või ka välisminister, et kui see väga kiire tendents jätkub, siis see tähendab, et kogu aeg me hammustame ära tüki plaanilisest ravist. Ja see on täna kõige valusam.

Tegelikult see on see viimane koht, mida me soovime hoida, et plaaniline ravi töötaks nii tugeval võimsusel kui vähegi võimalik. Ta ei tööta enam sajaprotsendiliselt, nii nagu ta oli veel mõni aeg tagasi. Aga see, et plaanilist ravi hoida täna, on väga-väga oluline.

Kas meil on uued piirangud täna laual, mida teha homme või ülehomme? Ei, hetkel ei ole. Nagu te teate, valitsus suhtleb iga päev, koguneb oma nõupidamistele teisipäeval ja neljapäeval ning kui on vaja, siis ka nädalavahetustel. Kas me hetkel arutame mingeid uusi piiranguid? Hetkel mitte.

Pigem me arutame neid meetmeid, mis on COVIDiga seotud, et toetada meie sotsiaalsüsteemi, toetada meie hoolekandesüsteemi, kuhu on COVID sisse tulnud. Need asutused, mis vajavad praegu, ütleme, arstiabi, meditsiiniabi, personaliabi rohkem või kes vajavad täna maskide abi rohkem – siin läheb riik appi, nagu me oleme lubanud, kui nad on koostanud oma riskiplaanid. Ja seda me hakkame ka täna pärast lõunat arutama.

Nii et selliseid teemasid kindlasti me arutame pidevalt, aga uutest piirangutest hetkel valitsus ei teavita. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Võtame järgmise küsimuse.

Jüri Ratas
Sotsiaalministrile oli ka suunatud TV3 küsimus. Muidu härra Soiver on õnnetu.

Tanel Kiik
Jaa. Peaminister rääkis peamise kõik ära. Tegelikult on nii, et osa piiranguid jõustusid sel nädalal teisipäeval, osa neist jõustuvad nüüd edasi veel alles nädalavahetusel, mis puudutab teatud statsionaarsete istekohtadega üritusi.

Küsimus tõesti on selles, et me saame alati tagantjärele teada, kas ühest või teisest piirangust oli kasu või ei olnud. Ehk me ei saa seda teada selle jõustumise hetkel, me ei saa ka teada selle esimesel kehtivuspäeval, see on nädalase tagasivaatega.

Äärmiselt oluline on, nagu viitasin, et kui me nüüd nädala aja pärast siin koguneme… Vahepeal koguneme ka, terviseamet ja sotsiaalministeerium ja peaministri kantselei teevad tööd kogu aeg viiruse leviku tõkestamiseks, suhtlus käib kogu aeg. Aga kui me oleme nädala pärast olukorras, kus me näeme, et see trend on jätkunud, siis on laual sisuliselt ainult väga halvad ja veel halvemad valikud ehk erinevate ühiskonnaosade laussulgemised, lauskeelamised, lauspiiramised ehk kohad, mida me oleme kogu aeg proovinud vältida, soovinud vältida.

Ja oleme ausad, me oleme selles tegelikult olnud seni Euroopa mõttes väga liberaalsed ja võib öelda, et ka edukad, sest hoolimata suhteliselt vabast ühiskonnast ei ole täna Eesti Euroopa mõttes, ka mitte Balti riikide mõttes viiruse nii-öelda tõmbekeskus, vaid me oleme suutnud seda madalal hoida.

Nüüd nädal-kaks näitavad seda – tegelikult võib isegi öelda nädal –, kas me suudame seda tegelikult teha, kas me täidame neid reegleid, kas me anname endast parima, et hoida distantsi, püsida haigena kodus, sümptomite korral minna testima ja nii edasi, või me arvame, et see viirus läheb meist mööda ja elu läheb niisamagi paremaks. Võin julgelt kinnitada: seda ei juhtu niisama.

Ja nädala pärast võib valitsus olla selles olukorras, kus tuleb lihtsalt hakata väga karme otsuseid vastu võtma. Ma väga loodan, et me sinna ei jõua.

Juhataja
Palun!

Marian Võsumets, Kanal 2
Tundub, et homme toimub maskivastaste meeleavaldus Vabaduse väljakul. Ja inimeste kollektiivsest pingutusest hoolimata võib olla väga kindel, et sealt üks plahvatuslik viiruse levik uuesti alguse saab.

Mis oleks valitsuse sõnum inimestele, kes mõtlevad sinna minna, kelle tuttavad sinna lähevad? Ma saan aru, et valitsus ei saa sinna ise minna käskima-keelama või kedagi laiali ajama, seda ei saa ka politsei teha, aga tundub, et see on nagu selline elevant ruumis – mitte see üritus üksinda, vaid kogu selline esoteerikalembus ja vandenõude lembus, mis on hakanud hoogsalt pead tõstma.

Jüri Ratas
Aitäh selle küsimuse eest! Ma arvan, kui tohib nii öelda, et see on väga nagu õigustatud ja väga tõsine küsimus.

Ühelt poolt me teame seda, et meil on piirangud selliste väliste ürituste korraldamisel ja me oleme vähendanud [osalejate piirarvu], see oli veel mõni aeg tagasi 2000, täna see ei ole enam nii, on 500. Teiselt poolt, Eesti on demokraatlik riik. Kui inimesed soovivad oma meelt avaldada, siis see võimalus inimestel on.

Mis see sõnum on? See sõnum on tegelikult see, mida ma ütlesin ja mida ka terviseamet ütleb. See sõnum on väga konkreetne. See sõnum on see: see viirus levib laialdaselt, see viirus levib kiirelt sellistel masskogunemistel – hetkel see kindlasti on masskogunemine –, seal on väga suur võimalus ja tõenäosus nakatuda. Seda on terviseamet öelnud mulle viimasel kahel-kolmel päeval mitu korda. See on see sõnum: kui inimesed sinna lähevad, siis tuleb sellega arvestada, et võimalus nakatuda on seal väga kõrge, see on väga suur.

Kui selle üle nüüd vaielda, kas see mask peab olema kohustuslik või mitte kohustuslik, siis kõik täna pressikonverentsi jälgijad teavad seda, et valitsuse otsus oli, et mask on kohustuslik. Ja kui inimestel ei ole maski, siis on palve meil panna tekstiil, sall, puhv või mis iganes näo ette, et katta ära nina ja suu. See on üsna selline suure lõtkuga, üsna suure vabadusega antud võimalus. Me ütleme, et seda tuleb teha [avalikes] siseruumides.

Nii et ma väga loodan, et ühiskond saab sellest aru, et see ei ole mitte nagu moe pärast tehtud, vaid see on sellepärast tehtud, et seda viirust tõkestada. See on sellepärast tegelikult tehtud, head ajakirjanikud ja pressikonverentsi vaatajad, et me saaksime tõesti jõulude ajal olla koos oma lähedastega. See on sellepärast tehtud, et me saaksime 11. jaanuaril öelda – ja see usk ja lootus täna valitsusel on –, et gümnaasiumid avavad taas uksed. Aitäh!

Juhataja
Sotsiaalminister soovis ka.

Tanel Kiik
Jah. Ma tean, et seda kutset levitatakse sotsiaalmeedias ja igal pool kanalites. Sõna on nii-öelda vaba, ka rumalaid üleskutseid võib levitada.

Aga ma mõtleks just inimeste asemel, kes selle kutse saavad, et mis siis on need võimalikud stsenaariumid. Lähen sinna üritusele, protesteerin, heal juhul tulen koju sama tervena tagasi, halvemal juhul tulen koroonaviirusega. Kui ma ei lähe sinna üritusele, jään koju, täidan reegleid, siis on ainult üks stsenaarium: ei nakatu. Sellist varianti, et ma lähen sinna üritusele ja midagi head juhtub sellest, midagi läheb paremaks Eesti ühiskonnas, viirus hakkab kaduma või ma muutun ise tervemaks, sellist varianti isegi ei ole.

Ehk inimese ees on valik: kas ta läheb, võtab riski, jah, ta väljendab oma meelsust seal, milleks on tal õigus, kui ta reeglitest kinni peab, aga ta võtab sellega riski ise nakatuda ja nakatada teisi, anda oma panus viiruse leviku hoogustumisse, anda oma panus erinevate meetmete karmistumisse, kogu selle koroona teise laine pikenemisse, või teine variant on sellelt ürituselt kõrvale jääda ja anda oma panus teises suunas. Sellist varianti, et ta läheb sinna ja midagi läheb sellest paremaks, ma ei näe.

Ma pole näinud kordagi ühtegi argumenti ega ühtegi sellist stsenaariumitki. Ega selle peale valitsus ei teata homsest, et viirust pole olemas – me vaatasime ja mõtlesime ringi, kuna mingi seltskond kuskil protesteeris. Seal ei ole positiivset stsenaariumit sellel üritusel osalemiseks. Aitäh!

Jüri Ratas
Ma soovin veel nii palju öelda, armsad Eesti inimesed, head Eesti inimesed, et meie statistika on täna see, et 26. novembri seisuga on oma elu pidanud jätma 99 inimest COVID-19 haiguse tõttu. Seda on väga palju. Seda on täpselt nendesamade 99 inimese võrra liiga palju.

Ja me näeme seda, et nii mõnedki inimesed peavad oma elu jätma selle pärast, et nakatumine on toimunud kodus. Tegemist on võib-olla vanema või eakama inimesega, kes viiakse haiglasse, tal on kaasuvad haigused ja ta ei pea vastu sellele haigusele, sellele viirusele.

Küsimus ei ole selles, et noored inimesed saavad selle viirusega üsna hästi hakkama, selle haiguse põdemisega. Küsimus on selles, et me kohtame õhtul kodus oma vanemaid, võib-olla laupäeval-pühapäeval oma vanaisa ja vanaema. Võib-olla on need noored inimesed asümptomaatilised ega tunnegi, et neil midagi viga oleks.

Ma palun, et me mõtleme selle peale, et neid juhtumeid on tänaseks liiga palju Eesti ühiskonnas, ja teeme seda ka selle ürituse raames või selle meeleavalduse raames. Aitäh!

Juhataja
Palun küsimus!

Viljar Voog, Õhtuleht
Härra peaminister äkki saab veel korra maski peast ära võtta? Küsimus seoses korvpalliga. Otsus ei olnud mitte ainult see, et see erand tehakse, vaid ka see, et tribüünid peavad jääma tühjaks. Enne oli seal 250 inimest lubatud.

Kas see oli valitsuse tingimus, et see turniir saaks niimoodi toimuda, kas see oli terviseameti tingimus või miks see tehti? Ja kas see muutis ka teie nädalavahetuse plaane? Aitäh!

Jüri Ratas
Aitäh! See oli terviseameti tänane ettepanek, et kui me lubame sellises mullis seda korvpallimängu pidada nelja võistkonna vahel, siis ainus võimalus on see, et tagada seal väga tõsised, ka rasked piirangud. Tõsi, üks on see, nagu terviseameti juht ütles, et need tribüünid peavad olema tühjad. Jah, valitsus seda toetas.

Kas see muutis minu nädalavahetuse plaane? Selles mõttes ei muuda, et ma tean seda, et seda korvpallimängu – vähemalt Eesti koondise mängu – on võimalik näha ka vähemalt ühes telekanalis. Aitäh!

Juhataja
Kas on veel küsimusi? Ei ole. Siis sellega on pressikonverents tänaseks lõppenud. Palume intervjuusid teha võimalikult hajutatult. Aitäh!
 

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-