Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 26. oktoober 2017

26.10.2017 | 17:53

Uudis
    • Jaga

Valitsuse pressikonverentsil osalesid peaminister Jüri Ratas, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo, keskkonnaminister Siim Kiisler ning riigihalduse minister Jaak Aab.

Pressikonverentsi salvestus: https://www.youtube.com/watch?v=Ssu9H42BIYc



Valitsuse pressikonverentsil vastasid ajakirjanike küsimustele

Juhataja Urmas Seaver

Head ajakirjanikud! Alustame valitsuse pressikonverentsi. Teie ees on täna peaminister Jüri Ratas, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo, keskkonnaminister Siim Kiisler ning riigihalduse minister Jaak Aab. Alustuseks annan sõna peaminister Jüri Ratasele.

 

Jüri Ratas

Tervist, auväärt ajakirjanikud, ja suur tänu tulemast! Ma alustan sellest, et selle nädala teisipäeval oli, ma ütleksin, päris oluline kohtumine Soomes. Kohtumine oli seotud nende ettevõtjatega, kes Soome poolt investeerivad Eestisse ja loovad siia töökohti. See on kindlasti ka peaministri ametikoha üks oluline roll, et neid sidemeid ja sildu üha rohkem ehitada.

Väga tugevalt tuleb välja, et ikkagi see oskuste aspekt meie tööjõul, inseneride osakaal meie tööjõu puhul on see, mis neid tegelikult väga huvitab. Nii et see, missugune on meie inimkapital ja inimressurss, on seotud ka väga selgelt ja tugevalt nii töökohtade loomisega kui ka uute investeeringutega.

Nüüd tänasest istungist. Meil oli 15 päevakorrapunki, kõik punktid said vastu võetud. Valitsus muutis tänavuse riigieelarve liigendust. Ja põhilised muudatused puudutavad meie eesistumist Euroopa Liidus.

Valitsuskabinetis oli neli päevakorrapunkti ja, nii nagu ikka, alustasime eesistumisest ja eesistumise tegevustest. Mina andsin ülevaate ülemkogu viimasest kohtumisest. Tahan ka siin teie ees veel kord mainida ja tänada ka Eesti ametkonda. See samm, mis me digitaalvaldkonnas tegime – et esimene tippkohtumine üldse sai toimuda siin, Tallinnas septembri lõpus ja siit edasi, kui me tegelikult nägime ka ülemkogu lõppjäreldustes, et väga tugevasti olid digitaalteemad ära markeeritud ja fikseeritud – on, ma loodan, murranguline ja hea suund sellele, et me suudame neid piiriüleseid koostööprojekte järjest rohkem ja rohkem teha. Mulle tundub, et ei teki enam küsimust, kas sellist digitaalset suunda on vaja või ei ole vaja.

Nüüd, tänase ülevaate eest ma tunnustan kindlasti siin teie ees ka … Kui ma loen, kuidas Eesti meedias kirjutatakse lähetatud töötajatest, siis see kokkulepe, mida Jevgeni Ossinovski saavutas, koostöös Kaia Ivaga, on kindlasti väga märkimisväärne. See on olnud tegelikult ka liidrite tasandil kogu aeg teemaks, et lähetatud töötajatest tuleb teha edasiminek. See, et eesistuja oma rolli täitis – ja tema roll on suuresti see, et leida konsensus, leida see ühisosa, nii nagu ütleb ka meie moto, tasakaal, ja selle tasakaalu Eesti leidis. Ma usun, et me liitlastel on kindlasti ka selle üle hea meel.

Nüüd, ülemkogu kohta veel nii palju, et seesama mõte, mis sai tegelikult 28. septembri õhtul Tallinnas, Kadrioru lossis alguse, et me peaksime rohkem liidrite tasemel kohtuma, oli põhjus, miks oli reedese ülemkogu niisugune hommikusöögiformaat pealkirja all „Leaders’ Agenda“. On näha seda, et tegelikult kõik soovivad panustada aktiivselt, kõik soovivad võtta neid teemasid ka liidrite tasandil arutelu alla, et minna edasi. Ja minu meelest selline heas mõttes tempokas ja proaktiivne tegevus on kindlasti tähtis.

Valitsuskabinetis Urve Palo ja tema, ütleme, ametikaaslased kas tema vastutusvaldkonnast või ka Siseministeeriumi vastutusvaldkonnast andsid meile ülevaate ID-kaardi turvanõrkuse kõrvaldamisest. Ma ei hakka siinkohal sellest detailsemalt rääkima, Urve räägib ise sellest rohkem. Üldjoontes tahan öelda, et see professionaalne töö, mis on tehtud sisuliselt, ja sisuliselt ka selles mõttes, kui kiiresti tegelikult Eesti ametkond ja spetsialistid on suutnud seda riski kõrvaldada, on kindlasti tunnustust väärt. Ka Eesti elanikele ja inimestele suur tänu selle mõistmise eest! Ma arvan, et õige pea on see võimalus, et inimesed saavad ise seda võimalikku turvanõrkust kõrvaldada.

Teiselt poolt, me käisime kabinetinõupidamisel üle ka tegevusprogrammi ülesanded ja nende täitmise. Sellest oli ülevaade. Ja oli ka ülevaade võimalikust kavandatavast koostööst Maailma Majandusfoorumiga. Me ütlesime, et selle teemaga tuleks kindlasti edasi minna, sest see koostöö saab reaalsuseks siis, kui on olemas reaalne idee. Ja selle idee otsimisele me soovime kindlasti lähiajal tähelepanu pöörata.

Nüüd, ma ei tea, kui suurt kõlapinda see sai, aga eile sündis esimene digitaalallkirjastatud Euroopa Liidu õigusakt, mis on seotud digitaalse Euroopa ja andmete vaba liikumisega. Eesti eesistumisel on see üks selge prioriteet ning mul on hea meel, et tänu eesistumise meeskonnale sai eile Strasbourg’is ka võimalikuks elektroonilise allkirja andmine Euroopa Liidu õigusaktile. Nagu ma ütlesin, see oli esmakordne. Tegemist on gaasi varustuskindluse tagamise määrusega, millele andsid allkirja Eesti poole pealt Mati Maasikas ja teiselt poolt Euroopa Parlamendi president Antonio Tajani.

Sellega ma oma sissejuhatuse lõpetan. Aitäh!

 

Juhataja

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo.

 

Urve Palo

Aitäh! Tere päevast, head ajakirjanikud! Nagu peaminister viitas, täna andsin koos kolleegidega nii oma haldusalast kui ka Siseministeeriumist ülevaate sellest, kuidas läheb ID-kaardi turvariski elimineerimisega. Kuna 1. november on tulemas ja oli juttu, et esimeseks novembriks me oleme seadnud eesmärgiks, et peaks olema valmis see tarkvara, millega saab oma kaarte uuendada. Ja mul on hea meel teatada, et tarkvara on valmis. Väga head tööd on tõesti tehtud, koostöös nii erasektori kui ka riigiametite vahel.

Kuid vaatamata sellele me täna veel ei kutsu inimesi üles oma ID-kaarte uuendama. Jutt käib siis nendes ID-kaartidest, mis on välja antud pärast 16. oktoobrit 2014. Miks me ei kutsu? Kuigi teoreetiliselt on võimalik, et võtad oma ID-kaardi ja paned selle arvutisse, seal on selline koht nagu ID haldusvahend, siis avad oma ID-kaardi akna. Ja siis, kui sul on selline kaart, mis on hilisem kui 16. oktoober 2014, siis tuleb sinna teade, et kaardi tarkvara vajab uuendamist. Siis tuleb sinna peale klikata ja see tarkvara alla laadida. Seejärel saab seda kaarti uuendada. Seal tuleb PIN 1 sisestada umbes viis korda. Aga ma usun, et me saame kõik sellega hakkama. Tegelikkuses see ei võta kaua aega. Ja see kõik on praegu juba kättesaadav, aga ometi me veel ei kutsu üles neid toiminguid tegema neil, kellel ei ole just hädatarvilik. Kes kasutab oma kaarti ainult pangaülekannete tegemiseks, see võib juba teha. Pangad on tänaseks üldjuhul valmis selleks. Aga paljud riigiasutused kahjuks veel ei ole. Nende omapoolne töö, et ette valmistada seda süsteemi niiviisi, et uusi kaarte, uuendatud kaarte vastu võetakse, on veel tööjärgus. Iga päev, iga minutiga läheb see paremaks. Aga kuna see ei ole lõpuni viidud, st mõned teenused veel ei tööta, siis me ei kutsu üles kohe uuendama.

RIA annab kohe teada, kui üldised e-teenused on kõik selleks valmis. Täna kell 13 annab RIA ka täpsema pressikonverentsi oma ruumides, nii et tehnilisi detailseid küsimusi saate seal küsida. Aga laiemalt öeldes, tänaseks on selgunud, et tegemist ei ole ainult Eesti, vaid tõesti ülemaailmse turvaprobleemiga, mille kohta on viimastel nädalatel tulnud palju uut infot. See turvarisk on tingitud ühe maailma suurima kiibitootja toodetud kiibist. Ja seda kasutavad väga paljud kaardi- ja elektroonikatootjad üle maailma, näiteks Microsoft, Google. Nemad on tegelenud juba, nagu nüüd on selgunud, sama turvariski maandamisega. Meie oleme nendega koos võidu jooksnud. Meil on seda aega ja teadmist olnud vähem. Meie ametkonnad ja erasektor on koostöös teinud sama asja ära kiiremini kui suured hiiud mujal maailmas. Nii et ma tahan igal juhul siinkohal kasutada võimalust, et tänada kõiki appi tulnud organisatsioone ja inimesi, st nii RIA-st kui ka PPA-st muidugi, aga ka lisaks Cybernetica, Nortali ja Guardtime’i spetsialiste. Suur-suur aitäh koostöö eest! See näitab, et tõesti, kui me teeme koostööd – riik ja erasektor –, siis lõpuks ... Me kõik olemegi ju riik, erasektor on ka riik, sest kus see riik siis on. Aga kui me koostööd teeme, siis me oleme tugevad.

Veel kord: tarkavara on valmis, töö käib. Ametkondades, kes e-teenuseid pakuvad, läheb olukord iga minutiga paremaks, et tõsta valmisolekut seda uuendatud kaarti aktsepteerida. Ja RIA annab kohe teada, kui me ütleme, et jah, nüüd on selline olukord, kus me kutsume juba uuendama. Meil on planeeritud ka sellest selline suurem teavituskampaania. Ja PPA on valmis, et kui peaks tekkima selline olukord, kus PPA esindused on ülerahvastatud või palju inimesi siiski mingil põhjusel ei saa ise kodus hakkama selle uuendamisega. Sest me peame olema ka valmis selleks, et kuna seal on seotud hästi palju osapooli – RIA, PPA, Gemalto tehnika, SK ID Solutionsi tehnika, seega neli osapoolt –, siis on nii, et kui inimene läheb uuendama ja paneb näiteks PIN-i kaks korda valesti, siis ta juba enam ei saa ise uuendama, peab PPA-sse minema. Või kui tuleb veateade, et siiski see uuendamine ei toimi, siis peab ka minema PPA-sse. Nii et PPA on valmis, kui selline olukord tekib, ka kaubanduskeskustesse selliseid ajutisi punkte üles panema. Tõsi, seal ei saa endale uusi ID-kaarte taotleda, vaid saab ainult olemasolevaid uuendada.

Aga minul on näiteks selline ID-kaart, mis on varasem kui 2014. aasta 16. oktoober, aga lihtsalt selle kehtivusaeg lõpeb kohe novembri esimestel päevadel. Ja selliseid inimesi on palju. Nende puhul ma saan öelda, et kellel hakkab dokumendi kehtivusaeg lõppema, võivad nüüd rahulikult minna PPA-sse ja taotleda uut kaarti. Uued kiibid, uued kaardid on kohal ja te saate sealt juba uue kaardi. Ja igal juhul ma soovitan endiselt teha endale paralleelselt ka mobiilse ID. Mina tegin näiteks, väga lihtne oli. Ja väga lihtne on ka kasutada. Et oleks võimalus alati kasutada – kui ühes on tõrkeid, saab teist kasutada, elu ei jää seisma. Aitäh!

 

Juhataja

Keskkonnaminister Siim Kiisler, palun!

 

Siim Kiisler

Aitäh! Kõigepealt, valitsus kinnitas kolme looduskaitseala täpsustatud kaitse-eeskirjad. Need on järgmised. Esiteks, Kaugatoma-Lõu looduskaitseala Saaremaal, millega kaitstakse Kaugatoma lahe äärset pankrannikut ja Lõu loopealset ning sealseid kaitsealuseid liike. Teine on Pärnumaal asuv Puhtu-Laelatu looduskaitseala, mis on oluline veelindude rändepeatuspaikade ning pesitsus-, sulgimis- ja toitumisalade asupaik. Ja kolmas on vast kõige tuntum, see on Nõva looduskaitseala Läänemaal, kus kaitstakse Loode-Eestile omast ranniku- ja luitemaastikku ning seal olemasolevaid liike.

Muudeti ka Põhja-Kõrvemaa kaitse-eeskirja. Muudatus on selline, et kuna see kaitseala kattub osaliselt rajatava Soodla harjutusväljaga, mida kasutatakse riigikaitselistel eesmärkidel, siis anti võimalus lubada kaitsealal teede rajamist ja sõidukiga sõitmist. Aga seda puhtalt riigikaitselistel eesmärkidel.

Teine oluline valdkond oli kutseline kalapüük. Valitsus kinnitas kutselise kalapüügi võimalused ja tasud järgmiseks aastaks. Ja võimalused jäävad samaks nagu sellel aastal. Teadlaste hinnangul on meie kalavarude seis jäänud üldiselt samaks ja sellepärast jäävad ka püügivõimalused üldiselt samaks. Mõnevõrra muutuvad püügivahendite puhul tasud. Osa natuke langeb, osa natuke kasvab, sõltuvalt püügimahtudest. Aga kokkuvõttes, et ettekujutus oleks parem, siis kokku laekub kutselisest kalapüügist püügitasudena ligikaudu 800 000 eurot. Ja arvestus on selline, et järgmisel aastal laekub umbes 30 000 eurot rohkem kui sellel aastal.

Kolmas oluline küsimus oli metsanduse arengukava aastani 2022. Esitasin täna valitsusele ülevaate selle arengukava täitmisest aastatel 2011–2016. Palju arutatud teema Eesti ühiskonnas. Tuletan meelde, et meie metsanduse arengukava eesmärk on jätkusuutlik metsamajandus, et säiliks metsade elujõulisus ja mitmekesisus, aga ka tootlikkus. Siin on loomulikult väga oluline looduskaitse teema. Meil on praeguseks hetkeks täidetud selle arengukava eesmärk võtta range kaitse alla vähemalt 10% metsamaa pindalast. Me oleme seda eesmärki isegi ületanud 2% võrra, nii et kokku on meil range kaitse all 12% metsamaa pindalast. Ja üldse on meil erinevate kaitserežiimidega kaetud veerand meie metsamaast, selle pindalast.

Siin on vaieldud ka metsandusega seotud numbrite üle. Meie tugineme oma analüüsis Keskkonnaagentuuri tehtud riiklikule metsa inventeerimisele. Selle põhjal ma võin kinnitada, et mets meil ei kao ega vähene. Meie raiemahud ei ole ületanud metsa juurdekasvu ja on olnud isegi oluliselt väiksemad arengukavas võetud eesmärkidest. Seda on võib-olla huvitav teada, et kui arengukava seadis eesmärgiks kasutada 12 kuni 15 miljonit tihumeetrit metsamaterjali aastas, siis meie raiemaht on olnud keskmiselt 9,9 miljonit. Nii et tegelikult isegi tunduvalt vähem, kui arengukava ette nägi. Juurdekasv on aga samal ajal olnud 16 miljonit. Seega, metsade pindala ja tagavara on suurenenud.

Meil jääb enim kasutamata madalakvaliteedilist lehtpuud, mille peamine kasutusvaldkond on energeetika. Küpse metsa tagavara suureneb. Aga tõsi on see, et kasutusväärtus on suhteliselt selle võrra vähenenud, et just madalakvaliteedilist jääb metsa rohkem.

Ja võib-olla negatiivse poole pealt saab esile tuua seda, et investeeringuid metsa uuendamisse tehakse meil jätkuvalt peamiselt riigile kuuluvates metsades. Erametsaomanike huvi ja teadlikkus metsade uuendamisse investeerida on endiselt madalam kui riigimetsades. See on nii. Siin on varu, mida parandada.

Mets on meil oluline valdkond. Metsasektoriga on meil seotud hinnanguliselt 67 000 töökohta. See on rohkem kui 10% meie hõivatute arvust. Nii et see on väga oluline valdkond Eesti jaoks.

Siin on kindlasti olnud ka teema, et osa meie metsandusvaldkonna teadlasi ja eksperte ei ole nõustunud nende andmetega. Ilmselt olete saanud ka lugeda, et on seatud kahtluse alla metsa juurdekasvu hindamise loogikat või kriteeriume. No seal on ka mitmeid tehnilisi küsimusi, aga teiselt poolt on küsimus ka selles, kas raiesmik on metsa ala või ei ole metsamaa ala. Selle üle on ka siin avalikkuses debatti peetud.

Mina jätaksin selle debati ja vaidlemise teadlastele. Ministrina tahan kindlasti tegutseda selle nimel, et saada meie teadlased ühise laua taha. Ideaalis nad tõlgendaksid termineid ühtemoodi ja ka hindamise-inventeerimise metoodikaid. Praegu siin paraku kõik teadlased ühel meelel ei ole. Aga 2020 on kehtiva arengukava lõpp, see on lähedal, ja me hakkame ette valmistama arengukava uueks perioodiks. See tuleb kindlasti väga põnev debatt ühiskonnas. Ma loodan, et selleks ajaks oleme jõudnud sinnamaani, et meie eksperdid ja teadlased saavad ühtemoodi aru, mis on metsamaa ala ja milline on juurdekasv. Aitäh!

 

Juhataja

Riigihalduse minister Jaak Aab, palun!

 

Jaak Aab

Aitäh! Tere päevast ka minu poolt! Kui formaalselt rääkida, siis oli päevakorras üks punkt, mis puudutas riigihalduse ministri haldusala. Mõni aeg tagasi, septembri lõpus võttis Vabariigi Valitsus vastu korralduse, millega tuli seadusest tulenevalt vabastada maavanemad 1. jaanuarist 2018. See oli nagu maavanemate koondamisteade, ütleme siis niimoodi. Vahepeal toimusid meil valimised, 15. oktoobril, ja väga paljud maavanemad osalesid kohalike omavalitsuste volikogude valimisel. Tänaseks päevaks käib ju veel valimistulemuste väljakuulutamine. Seaduse järgi on nii, et sellest hetkest, kui on valimistulemused välja kuulutatud, peab teatud ametipostil olev inimene otsustama, kas ta läheb volikogusse või loobub volikogu liikme kohast. Ja üks selline post on maavanema ametikoht. Lähipäevadel need otsused tulevad. Praeguseks on viis maavanemat teatanud, et nemad on osutunud valituks kohalike omavalitsuste volikogudesse ja soovivad osaleda volikogu töös.

Sellepärast me muudame nüüd seda korraldust selliselt, et Harju maavanem, kes osutus valituks Tallinna linnavolikogusse, Läänemaa maavanem, kes osutus valituks Lääne-Nigula vallavolikogusse, Lääne-Virumaa maavanem, kes osutus valituks Rakvere linnavolikogusse, Põlva maavanem, kes osutus valituks Põlva vallavolikogusse ja Võru maavanem, kes osutus valituks Võru linnavolikogusse, vabastatakse maavanema ametist selle korralduse muutusega. On teada, et mõni maavanem kaalub veel seda otsust. Nii et võib juhtuda, et lähiajal tuleb meil veel seda korraldust täiendada.

Nii. Seoses sellega, et meil on juttu kohalikest valimistest, on hea võimalus täna teatud määral tõmmata sümboolne joon alla omavalitsuste haldusterritoriaalsele reformile. Miks seda täna teha võib? Sellepärast, et nagu te kõik teate, 17 omavalitsust algatas põhiseadusliku järelevalve kontrolli ehk kaebas Riigikohtusse Vabariigi Valitsuse määrused, millega alla põhikriteeriumi olnud omavalitsused ühendati teiste omavalitsustega. Viimased Riigikohtu otsused tulid eelmisel reedel. Ja kõigi 17 omavalitsuse puhul neid taotlusi ei rahuldatud. Ehk jäeti jõusse Vabariigi Valitsuse määrused. See tähendab, et need volikogud, mis 15. oktoobril valiti, on täiesti seaduslikud. Nende seaduse vastavus on täielikult järele kontrollitud.

Jah, praegu käivad mõnel pool veel mingid vaidlustused ja protestid, mis on valimiste käigus tulnud, aga see on tavaline, seda toimub kõikide valimiste raames. Siiski me võime öelda, et peale 15. oktoobrit Eestis nüüd lõplikud arvud on sellised: meil on 78 kohalikku omavalitsust, 64 valda ja 15 linna.

Mõned numbrid ka. Kui enne ühinemisi ja ühendamisi oli Eestis alla 5000 elanikuga omavalitsusi 169, siis peale haldusreformi on neid järel 15. Siin on nii Vabariigi Valitsuse kaalutlusotsusega tehtud kui ka seadusest tulenevaid erandeid, kus on näiteks saarvallad. Enam kui 11 000 elanikuga kohalikke omavalitsusi oli enne 16, nüüd on 28. Keskmine elanike arv omavalitsustes oli enne ühinemisi 6349, nüüd on see 17 118. No see keskmine arv tundus enne ka suur, aga see oli ikkagi suuremate linnade arvel, niisugune keskmine. Kui me võtame mediaani, kus pooled omavalitsused on väiksemad ja pooled suuremad, siis see arv oli enne reformi 1887, nüüd on aga mediaan elanike arv 7865 omavalitsuses. Keskmine pindala oli enne 204 ruutkilomeetrit, nüüd 550 ruutkilomeetrit. Ja pindala mediaan jälle: enne 180 ruutkilomeetrit, nüüd 512 ruutkilomeetrit.

Kasutan ka võimalust, kuna oli juttu maavanematest, ja tänan omavalitsuste tubli töö eest läbirääkimiste protsessis maavalitsuste töötajad, maavanemaid, kes tegid ära suure töö. Me saame öelda, et reformid jõuavad lõpule. Niisiis, haldusreform omavalitsuste puhul, kus seda tuleb usinasti täita ka sisuga. Me räägime praegu haldusterritoriaalse reformi lõppemisest, aga selleks on valitsus teinud ka juba teatud otsused – need eelnõud on ka riigikogus –, me suurendame omavalistuste tulubaasi ja anname juurde ülesandeid. Maavalitsused lõpetavad töö 1. jaanuaril 2018. Ka siin on see protsess käimas. Ülesanded võtavad üle vastavalt kas omavalitsused, ühised seal maakonnas, või riigiasutused. Aitäh!

 

Juhataja

Nüüd on aeg küsimusteks. Öelge palun oma nimi, väljaanne ja see, kellele on küsimus suunatud. Küsime mikrofoni. Sven, palun!

 

Küsimus

Sven Soiver, TV 3

Küsimus on ettevõtlusministrile ja otsapidi ka riigihalduse ministrile, see on maapiirkondade kiirest internetist. Kuidas saab juhtuda, et omavalitsustele lubatakse mingisugune rahasumma, aga siis selgub, et neile ei tohigi seda reeglipäraselt anda. Mis saab edasi? Omavalitsused on teinud kulutusi – nii rahalisi kui ka lihtsalt aega sinna pannud. Kas nüüd selgub, et ongi see lihtsalt kulunud ja midagi ei saa?

 

Urve Palo

Suur aitäh selle küsimuse eest! Mul on väga hea meel, et ma saan sellest rääkida. Eilses Postimehe loos Aivar Pau sulest olid pealkirjad ja pildiallkirjad, mida enamik inimesi loeb, ilmselgelt lugejaid eksitavad ja pahatahtlikud.

Tuleme korraks tagasi selle juurde, mille pärast valitsusliit otsustas eraldada 20 miljonit eurot kiire interneti rajamiseks üles Eesti. Mis on eesmärk? Peame seda silmas. Mina kogu aeg pean. See on see, mis aitab mind hoida n-ö õigel teel. Eesmärk on see, et üle Eesti – ka kõige viimastes metsataludes, kus elatakse – oleks võimalikult kiiresti tagatud ajakohase ja kiire internetiühendusega ehk valguskaabliga, püsiühendusega, ja seda oleks tehtud ka selle majapidamise jaoks soodsalt, aga ka riigi jaoks soodsalt. Nii et võimalikult soodsalt ja võimalikult kiiresti. See on see eesmärk, mis on kogu aeg silme ees.

Kui nüüd aasta tagasi valitsusliit sai kokku ja vahendid eraldas, siis me hakkasime mõtlema, kuidas me seda eesmärki täidaksime. Tol hetkel oli meil kõige parem teadmine – ka kabineti otsus oli vastav –, et me saame seda teha maakondade põhiselt. Kutsume üles maakondi konsolideeruma, omavalitsusi maakonnapõhiselt liituma, ja ütleme, et vaadake, kui te teete sinna sihtasutuse või MTÜ, siis riik on valmis ühe kolmandiku sellest maksumusest, mida see valguskaabli toomine maksma läheb selles piirkonnas, tasuma. Laias laastus ühe kolmandiku. Oli ka eeldus, et inimesed, st majapidamised võiksid maksta mitte rohkem kui 300 eurot. Ülejäänuks – ütleme, pool kuni kolmandik, sõltuvalt piirkonnast – peaks võtma see sihtasutus või liit laenu. Enamasti, sest kust see raha muidu tuleb. Või siis panevad omavalitsused raha kokku, ükskõik. Igal juhul peab see raha kusagilt tulema. Selle ideega hakati tööle, sest see oli tol ajal parim teadmine.

Tänaseks on sellest möödas peaaegu aasta ja olukord on turul oluliselt muutunud. Ma ei taha teha sellist asja, nagu juhtus SKAIS2-ga. Alguses hakati oma parimas teadmises minema ja vahepeal saadi küll aru, et suund on vale, aga pandi raha juurde. Ma ei taha, et sellist asja juhtuks. Vastupidi, minu siht on endiselt sama – et võimalikult kiiresti ja majapidamistele soodsalt oleks üle Eesti kiire internet tagatud ka viimases metsakülas. Väide, et Palo võtab raha maapiirkondadelt ära, on pahatahtlik. Tegelik tegevus on vastupidine. Sellepärast on ka uued otsused, et seda ei juhtuks, et metsatalud ei saa kaetud ja et hajaasustatud piirkonnad ei saaks kaetud.

Mis on juhtunud? Riik näitas, et on olemas probleem: viimane miil on tegemata, on n-ö turutõrge, st on näha, et operaatorid ega keegi teine seda probleemi ei lahenda ja oli valmis hakkama sinna järk-järgult raha eraldama. Selge on see, et selle 20 miljoniga ei oleks olnud võimalik kogu Eestit katta. See oleks olnud siis 10 miljonit aastas, ja kaks maakonda aastas. Aga meil on 15. See oleks olnud nagu kusagilt otsast pihta hakkamine.

Tänaseks on jah, tänu riigi käitumisele, tekkinud olukord, kus on teatanud näiteks suur operaator Telia – see on olnud ametlik teade –, et nad said oma peakontorist 50 miljonit eurot raha selleks, et hakata ka viimast miili ehitama. Selle otsuse taga on, mina julgen väita, riigi tegevus. Ja see on positiivne, et see on pannud ka erasektori tööle ja mõtlema.

Samamoodi teatas hiljuti Eesti Energia tütarfirma Elektrilevi, et nemad on otsustanud hakata samamoodi investeerima kiiresse internetiühenduse, valguskaablisse, kasutades selleks oma olemasolevat taristust, milleks on elektriliinid. Nii. Nüüd, selle info valguses – nähes, et kaks suurt tegijat, võib-olla on neid veel rohkem, on öelnud, et nad hakkavad viimast miili rajama, muidugi nemad teevad seda nendes piirkondades, kus on tihedam asustus, oma jõududega – on küsimus, et kui nad lähevad tihedamatesse asustustesse, siis nende omavalitsuste äriplaan tegelikult langeb kokku või kukub kokku. Sest omavalitsused ehk maakonnapõhised konsolideerimised olid arvestanud, et nemad saavad projekti käigus teha neid tiheasustusi, kus on n-ö kuluefektiivsem – rohkem tarbijaid ja vähem läheb kulu, aga ka hajaasustusi, ja kokkuvõttes solidaarsuse põhimõtte alusel katta selle piirkonna ära.

Nüüd, kui tuleb tiheasustustesse n-ö turu toimel kiire internet lähiajal, siis sinna riik enam investeerida ei tohi. Sellised on Euroopa Liidu reeglid, et tõesti, sinna, kus on olemas, kus turutõrget ei ole, riik ei tohi raha anda. Ehk me oleksime tohtinud anda ainult hajaasustusele. Aga sellisel juhul see äriplaan enam ei toimi, et riik paneb 30% kogumaksumusest, sest see maksumus läheks väga suureks ja ka inimeste omaosalus suureneks jne.

Pidime otsustama, mis me teeme. Ja me otsustasime, et me teeme selleks, et päästa hajaasustusi, et ka sinna internet tuleks kiire ja odavalt, tõepoolest … – Me küll arutame seda veel kabinetis, aga kuna see info tuli juba välja läbi maavanemate kirja jne, siis me oleme sunnitus sellest täna rääkima, ilma et mul oleks veel kabineti mandaati taga, ütlen ausalt. Aga terve mõistusega võttes on keeruline teistpidi otsustada.

Kui me teeme nüüd avaliku hanke, kus saavad osaleda kõik – Elektrilevi, Telia, ma ei tea, võib-olla ka omavalitsused panevad terve Eesti peale ennast kokku ja osalevad, kõik on võimalik, mina ju ei tea seda ette, aga, ühesõnaga, avalik hange –, siis me seame hanketingimused sellised, et jah, riik annab näiteks kuni 20 miljonit eurot. Hanke võitja peab tagama selle, et näiteks viie või seitsme aastaga on kogu Eesti kaetud, ka viimane metsatalu, omaosalusega näiteks 200 eurot inimese kohta, mitte enam 300, ja valguskaabel peab olema avatud kõigile operaatoritele, ilmselgelt. Kui ka näiteks Telia tuleb ja osaleb, siis ta peab tegema valguskaabli, mis on avatud kõigile operaatoritele, mitte ainult talle endale. Ja selle tulemusena me saame tegelikult 20 miljoniga kiiremini kogu Eesti kaetud.

Me ei killusta piirkondi. Jääb üks haldaja ka. Ja samamoodi rahalises mõttes, kui rääkida, siis kui me oleksime läinud seda vana teed, mis algul tundus ainukene – sest me ei teadnud ettevõtete plaane, mida neil ka ei olnud tol hetkel –, siis oleks läinud see maksma riigile umbes 70 miljonit ja me oleksime pidanud panema aja jooksul 20-le 50 otsa, et tervet Eestit katta. Pluss, omavalitsused oleks pidanud Eesti peale kokku võtma laenu 100 miljonit, sellepärast, et omaosalust katta. Hiljem oleks pidanud seda ka teenindama. Nüüd nad ei pea laenu võtma.

Ehk siis, mis ma tahan öelda? See pehmelt öeldes paanika, mis on praegu justkui tulnud, osa omavalitsustest, on mulle üllatav. Just selles valguses, et tegelikult see uus skeem on omavalitsusi, maapiirkondi palju enam toetav. Omavalitsused ei pea enam laenu võtma. Nad ei pea sellega enam tegelema. Nad ei pea inimesi selleks palkama. See tehakse keskselt ära. Veel kord, mis on tähtis – kas see, et omavalitsuses saaksid raha või see, et inimesed saaksid kiire interneti soodsalt ja kiiresti kätte? Minu meelest see viimane. Selles sunas ma töötangi. Selles suunas on ka uus otsus tehtud. Aitäh!

 

Küsimus

Sven Soiver

Kui tohib, siis täpsustav küsimus. Küsimuse see pool, et mis saab nendest omavalitsustest, kes valitsuse tol hetkel parimat teadmist uskusid ning hakkasid tegustema ja kulutusi tegema.

 

 

Urve Palo

No mis neist ikka saab. Kõigepealt, see info, mida nad on kokku korjanud, on igal juhul väärtuslik info ka sellele võitjale – ükskõik, kes siis selle hanke võidab. Kui me hakkame seda hanget välja töötama, siis ma ei saa täna veel öelda neid nüansse, mis seal on, aga soov on, et me võimalikult palju saaksime hankesse panna ka sisse tingimusi, et selle informatsiooniga ja tehtud tööga arvestatakse. Aga ma ei saa täna öelda täpselt. Ma pean ka vaatama, mis on võimalik, eks ole, seaduslikult. See on üks pool.

Teine pool on see, et sõnum omavalitsustele on selline: see on tore ja väga positiivne, et meie kogukonnad on võimelised koostööd tegema, nad näitasid seda. See on iseenesest kiiduväärt. Aga nad ei pea enam edasi kulutama. Minu meelest see on väga tähtis. Nad ei pea laenu võtma. See on ka neile positiivne sõnum. Sest öelda seda täna näiteks, kus olukord on turul oluliselt muutunud aastaga … Mina ütlen, et kuulge, siin omavalitsused on juba hakanud konsolideerima ja inimesi tööle võtma, aga ei, läheme ikka vana plaaniga edasi, mis siis, et see läheb lõpuks sohu. No ma ei saa sellist otsust teha maksumaksja rahaga. Ma arvan, et sellest peaksid ka omavalitsused aru saama.

Mis oli nende eesmärk? Nende eesmärk ei olnud ju ka see, et endale töökohti tekitada. Nende eesmärk oli ju see, et oma piirkonna inimestele tagada kiire, kvaliteetne ja taskukohane internet. See on see, mida me peame kõik silmas pidama seda tegevust jätkates. Aitäh!

 

Jaak Aab

Ma ütlen siis lühidalt juurde, kui minu nime ka mainiti. Jah, see probleem, mis omavalitsused on nüüd tõstatanud, ongi selle viimase info ja muudatuste põhjal. See on suhteliselt värske. Me rääkisime ka ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministriga. Ma tean, et ka tema haldusala inimesed on sellega tegelenud, et kõigepealt tulebki välja selgitada. Ei ole kogu Eestis ju mingisuguseid selliseid ühisprojekte ka algatatud, mõnes maakonnas on, palju siis on toimetatud. Kindlasti oleks mõistlik, kui see eeltöö leiaks kuidagi kasutust juba järgmiste hangete juures.

Konkreetsed ja ametlikud otsused on ju tegemata. Ei saa ka mina öelda praegu seda numbrit, kas ja kui palju on keegi kulutanud. Aga siin tuleb leida vähemalt see võimalus, et omavalitsustele tuleb kommunikeerida, neile selgitada neid otsuseid, kui me hakkame neid vastu võtma, ja üritada ära kasutada vähemalt see eeltöö, mis on tehtud. Aitäh!

 

 

Küsimus

Sven Soiver

Küsimus Urve Palole. Te nüüd ei osalenud küll Tallina koalitsioonikõnelustel, aga ilmselt oskate kommenteerida. Mis võis olla sotsiaaldemokraatides sellist, et jättis keskerakondlastele mulje, et teie soov Tallinnas võimuliidus kaasa lüüa ei ole siiras ja selline täielik?

 

Urve Palo

Ma võin ainult seda kinnitada, olles Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhtkonna liige ja minister, et see soov oli siiras. Aitäh!

 

Juhataja

Suur tänu kõigile! Pressikonverents on lõppenud. 

Valitsuse kommunikatsioonibüro

-