Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 27. oktoober 2011

27.10.2011 | 17:25

Uudis
    • Jaga

Neljapäev, 27. oktoober 2011

Juhataja Liina Kersna

Tere, head ajakirjanikud! Valitsuse istung on lõppenud. Kuna peaminister Andrus Ansip on teel Brüsselist Tallinna poole, siis oli istungil peaministri ülesannetes kaitseminister Mart Laar ja algatuseks sõna talle. Palun.

Mart Laar

Aitäh! Lugupeetud ajakirjanikud! Kuigi me siin elasime kaasa peaministrile tema varahommikuni edenenud istungile Euroopas ja kojutulekule, oli sellele vaatamata väga töökas tööpäev.

Esiteks, saime rahandusministrilt istungil ülevaate stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse kohta. Sissejuhatuseks võib öelda, et reservi maht turuväärtuses on eelmise kvartaliga võrreldes kasvanud 5,6 miljoni euro võrra ehk ligi 1,7 protsenti ning aastaga on reserv turuväärtuses kasvanud 11,1 miljoni euro võrra ehk ligikaudu 3,5 protsenti. Aga täpsemalt räägib sellest teile minister Ligi.

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks ja saatis parlamendile Riigikogu otsuse eelnõu, mis puudutab riikliku VEB fondi sertifikaatidega tagatud nõuete hüvitamist. Ka sellest küsimusest räägib täpsemalt rahandusminister.

Keskkonnaminister Keit Pentus räägib täna keskkonnasõbralikest autodest, täpsemalt, kuidas ergutada nende nii keskkonnasõbralike kui energiatõhusate maanteesõidukite turgu.

Lisaks neile tasub suurematest küsimustest mainida, et valitsus toetas Riigikogu majanduskomisjoni poolt algatatud Eesti Arengufondi seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärgiks on muuta Arengufondi finantseerimise skeemi. Arengufond on teatavasti asutatud eesmärgiga stimuleerida ja toetada muutusi Eesti majanduses, tagada ekspordi kasvu ning luua uusi kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid töökohti. Majanduskomisjoni poolt algatatud seadus annab nüüd usutavasti selleks igati soodsad võimalused, andes selleks fondi tegevusele vajalikud alused.

Teiseks oluliseks punktiks oli Välisministeerium põhimääruse muutmine. Juba mõnda aega tagasi on ministeeriumis avalikustatud ka eesseisvad muudatused, mis vähendaksid ministeeriumi osakondade hulka. Nende muudatuste käigus mitmed varasemad osakonnad kaovad, nende asemel luuakse eraldi poliitikaosakond ning Euroopa ja Atlandi ülese koostöö osakond. Lisaks luuakse uute struktuuriüksustena kahtlematult tänapäeva maailmas kogu Eestile äärmiselt vajalikud pressiosakond ja teabeanalüüsi osakond. See reform, mis ees seisab, toimub kahes etapis. Alguses osade osakondade raamides ja siis lõpeb Euroopa Atlandi ülese koostöö osakonna moodustamisega. Kogu reform on plaanis lõpule viia 1. augustiks 2012.

Ja veel oli olulise küsimusena välisministri ettepanekul otsus ühineda perekonnaseisuaktide mitmekeelsete väljavõtete väljastamise konventsiooniga. Eesti ei ole sellel alal olnud kõige eesrindlikumaks maaks ja nüüd saame selle alaga edasi, kui liitume juba 83. aastal jõustunud konventsiooniga. See muudab asjaajamist Eesti kodanikele odavamaks ja oluliselt kiiremaks. Tegemist on samuti positiivse sammuga. Kuid nüüd ma annaksin sõna rahandusminister Jürgen Ligile teda puudutavate punktide tutvustamiseks.

Jürgen Ligi

Valitsus kiitis heaks Eesti osaluse suurendamise Rahvusvahelises Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas. Eesti osalus kasvab 247 aktsia võrra, ligi 25 miljonit eurot. Siin on majanduslikud põhjused – seoses finantskriisiga on riikidel kasvanud laenuvajadus, reaalkapitali suurendamine on sellega seotud. Eesti peab välja maksma reaalselt kuus protsenti sellest või tegelikult sisse maksma ja see summa on poolteist miljonit eurot. Ülejäänud on vajadusel sissemakstav ja seda saab jaotada nelja aasta peale alates 2012. aastast, aastas keskmiselt 375 tuhat eurot. Selleks on eelarvestrateegias finantstehingu reaallimiit olemas. Kui nüüd rääkida, millega selle organisatsiooni puhul on tegemist, siis see on üks Maailmapanga kontserni osa. Eesti oli Maailmapanga klientriik kuni 2006. aastani. Me võtsime selle aja jooksul kuus laenu, tervishoiusüsteemi reformiks, teederemondiks, põllumajanduse arendamiseks ja muuks ning nüüd enam seda me ei ole. 2000. aastast alates pole me sealt raha võtnud, oleme samas 2006. aastast ise doonorriik. See on seotud ka meie kohustustega arenguabiks. Kui tahame oma arenguabi osa tõsta 0,17 protsendini SKP-st siis selle panga kaudu on igati mõistlik seda tööd teha.

Valitsus sai ülevaate stabiliseerimisreservist, mis juba leidis siin peaministri poolt nimetamist. Selle reservi tulusus on olnud lähedane normportfellile - 518 on normportfell, 5,18 protsenti on normportfelli tulusus. Kümnendiku protsendipunkti võrra oleme kolmandas kvartalis kehvemad olnud, aga aasta lõikes selle eest paremad. Kui rääkida portfelli koosseisust, siis on siin üle kolmandiku Prantsusmaa võlakirju, edasi on Swedbank’i, Austria, Itaalia, Belgia võlakirju. Võlakirjade turuhinnad on praegu tõusnud. Need on siiski suhteliselt lühikesed paigutused, meil ei ole vaja muretseda mingite suurte paanikate pärast, mis turgudel on, saame kenasti toime. Aastaga on stabiliseerimisreservi maht kasvanud 11,1 miljonit.

Nüüd edasi. Valitsus kiitis heaks Riigikogule saatmiseks Riigikogu otsuse eelnõu VEB Fondi sertifikaatide hüvitamise kohta. Teatavasti nõudis seda meilt kohus, et me langetaks oktoobrikuu jooksul uue otsuse, mis on kindlasti ka mõistlik. Soovime, et Riigikogu otsus 1993. aastast tunnistataks selguse huvides kehtetuks ja uus kinnitaks tegelikult neid vanu tõdesid üle, et fondi osakuomanikud saavad oma hüvitise nende nõuete müügist. Praegu on teada, et seis on endine -, VEB pangaga koostöö ei ole õnnestunud, korduvalt on nende poole pöördutud. Arvame, et see probleem tuleb lahendada lihtsalt sellega, et turupõhiselt, kui palju siis õnnestub nende nõuete eest raha saada, nii palju saavad siis ka sertifikaatide omanikud raha tagasi.

Väga kopsakas see tagasisaamine ilmselt ei pruugi olla. Aga vahepeal on ju olnud ka kohtuotsuseid, ka see Tallinna Ringkonnakohtu otsus, mis on üle kinnitanud, et ei saa öelda, et riik peab mingitest muudest vahenditest seda hüvitist maksma. Vahepeal toimunud tsiviilkohtud ei ole riigilt raha välja nõudnud, mis veel kord näitab, et meie otsusel on vajalik õiguslik alus olemas. Siin võib seda asja esitada poliitilisemalt ja vähem poliitiliselt, aga tõsiasi on see, et ega me ikkagi selle vaidluse raames ei taha arendada siis vaidlust teemal Eesti õigusjärgsus. Vnešökonompank on meile vastanud, et vastavalt sellele, kuidas Eesti maksab Nõukogude Liidu võlgu, nii palju me siis klaarime neid asju teiega. Meie ei ole sellisest vaidlusest kindlasti huvitatud, ei pea seda vajalikuks. Meie õigusjärgsus ei ole küsimus.

Nüüd edasi. Eesti valitsus kinnitas Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni algatuste kohta, mis puudutavad krediidiasutusi ja investeerimisühinguid ning usaldatavusnõudeid. Aga see vast ei ole nii aktuaalne teema, et ma peaksin seda veel täpsemalt ette lugema.

Teiseks, ei ole vast enam nii aktuaalne ka need ülevaated 21. oktoobri Ecofini ja eurogrupi otsustest, sest need valmistasid ette ühiseid sündmusi Brüsselis, Euroopa Ülemkogu ja euroala tippkohtumist. Mida nende kokkulepete kohta siis öelda? Eks me siin veel neid täpseid formuleeringuid analüüsi, aga ma arvan, et vajalikud otsused tulid ära. Nendel peaks tõenäoliselt olema tugev ja rahustav mõju. Võimalus, et finantsturgude ebakindlus kandub tugevalt reaalmajandusse, on sellega tunduvalt maha võetud ja loodetavasti on tunduvalt suurenenud usaldus riikide võlakirjadesse üldiselt ja riigid saavad hakata normaalselt oma võlgu teenindama ja tagasi maksma. Paanikaolukorras on see lihtsalt selline blokeeritud situatsioon, milletõttu nii palju neid kohtumisi on vaja, veenda ja teha otsuseid, et riigid suudaksid oma võlgu teenindada.

Mis siis nende otsuste kõige olulisemad punktid on? Kõigepealt, 9. juuliks tuleval aastal suurendatakse pankade kapitali adekvaatsuse nõue üheksale protsendile. See on ajutine lisapuhver, mis luuakse ja see on vajalik just sellise ebatavalise olukorra tõttu turul. Kui üldiselt ütleb pankade raamatupidamise reegel, et riikide võlakirjad arvestatakse seal täisväärtuses, siis turuolukord ei ole seda kuidagi kinnitanud. Et neid riske maandada, peavad pangad tekitama lisakapitali puhvri. Edasi peab rõhutama, et need otsused, mis öösel langetati, on hästi laiahaardelised, hästi mitmekülgsed. Kõiki riskikohti püüti katta, tähelepanu pöörati eraldi erinevatele riskantsetele riikidele, sealhulgas Hispaaniale ja Itaaliale, keda turud umbusaldavad.

Itaalia puhul on umbusalduse põhjus muidugi eelkõige võlakoorem, mitte niivõrd defitsiit või üldine eelarvepoliitika, mis neil on pigem saanud viimasel ajal häid hinnanguid. Turgudele on väga oluline sõnum see, et Itaalia kirjutab oma eelarve tasakaalunõude põhiseadusse, lubab järgmine aasta jõuda eelarvega tasakaalu. Ja lisapingutusi teeb ka Hispaania, et just seda Kreeka nakkuse levikut peatada.

Eraldi oluline punkt, mida oodati - mis hakkab täpselt juhtuma EFSFiga. Ajakirjanduslikult on mugav öelda, et EFSFi mahtu suurendati. Peab täpne olema, et tegelikult see 440 miljardit ei kasva. 440 miljardit, mida parlamentidelt on küsitud ja 17 jupi kaupa heakskiit saadud, jääb endiseks, aga tema tegevust võimendatakse. Selle 440 pinnalt antakse fondile tulejõudu juurde kahel viisil. Ühelt poolt luuakse uus fond, kuhu kaasatakse muud raha ja mis hakkab võlakirjaturgu toetama. Ja teiselt poolt on võimendus selles vormis, et garantiisid võlakirjaemissioonidel antakse 20 protsendi ulatuses, mis ka on tubli kindlus nende ostjale ja peaks riske kõvasti maandama.

Peaks täpsustama, et jutt käib EFSFi võimendusest, mitte mahu võimendamisest kuni neli kuni viis korda. Kreeka puhul rõhutati üle eesmärkide täitmise ranget järelevalvet ja langetati kauaoodatud otsus võlgade restruktureerimise kohta, mis puudutab ainult erasektorit, lihtsustatult öeldes, panku. Positiivne külg on see, et iseenesest see kompromiss tuli. seda võib nimetada vabatahtlikuks restruktureerimiseks, mitte vägivaldseks mahakirjutamiseks. Ja mahakirjutamise määr on erasektoril 50 protsenti. Selgus on siin jällegi väga tähtis. Ja muidugi erinevaid neid meetmeid, mis siin on varem läbi käinud - kõik eelarveprotsesside ja statistika ja kõige kohta - rõhutas avaldus üle. Loomulikult on siis tööd nüüd ka rahandusministritel selle pinnalt natuke rohkem. Järgneb tehnilisem töö.

Nimetaks ära ka seda Euroopa Komisjoni otsust peatada ajutiselt struktuurivahendite väljamaksed Eestile. Ma kinnitaks üle, et Eestil on struktuurivahendite kasutamine tegelikult olnud kvaliteetne. Ja nüüd saime lihtsalt kinnitust, et ka meie oma siseaudit nende üle on väga kvaliteetne. Nii kvaliteetne, et meil keerati selle kriitika pinnalt kraanid kinni. Täpsustama peaks, et selliseid kinnikeeramisi on kokku 14. Nii et on uued bürokraatianõuded, mille põhjuseks ei ole Eesti. Ma ei tahaks kindlasti meie siseauditit siin materdada, nad oma tööd teinud väga hästi, lihtsalt see olukord on natukene kurioosne, et üks paremaid kasutajaid saab sellise löögi. Iseenesest vigade protsent, mida selliste otsuste puhul ikka juhtub, on meil alla kahe protsendi. Varem on Euroopa kontrollikoda rääkinud Euroopa tasemel keskmiselt isegi 11 protsendilisest vigade hulgast. Kui aga lihtsalt võrrelda 11 ja 2-e, vähem kui kahte, siis on see kinnitus, et Eesti ei ole mingisugune must lammas, keda eriliselt karistatakse. Lihtsalt need uued nõuded on ranged ja piltlikult öeldes tuleb meil kasutada lisaressurssi selleks, et rakendusasutustes ja üksustes täiendavalt kontrollida.

Me oleme enda arust piisavalt jälginud, mis toimub. Tulemus on positiivne, aga nüüd tuleb just kui ka põllul käia ja aru pärida pidevalt ja regulaarselt. Olemasolevad ressursid võivad selleks napiks jääda, võib-olla tuleb neid siis juurde hankida ja rahandusministeerium on selle tööga juba alustanud. Aga mõttekohti muidugi on meie jaoks veel üleval, et kui kaugele me jaksame minna kontrolliga olukorras, kus niigi on just kui asi lahe. Ja muidugi küsimused, millal siis rahad lahti lähevad? Oleme siin hõiganud välja, et selle aasta jooksul ikkagi paari kuu jooksul. Novembris toimub järelaudit, mis vaatab nende sammude tõhusust ja annab siis Euroopa Komisjonile uue otsuse. Jah, siis rohkem ei räägiks. Aitäh!

Juhataja

Aitäh! Ja sõna keskkonnaministrile.

Keit Pentus

Täna on meil keskkonnaministeeriumi poole pealt üks hea uudis neile, kes arvavad, et valitsus ei peaks olema mitte ainult reeglite kehtestaja teistele, vaid peaks ka ise eeskuju näitama. Eriti nendel puhkudel, kui tegu on energiasäästuga või üldse säästliku majandamisega.

Nimelt toetas valitsus täna keskkonnaministeeriumi ettepanekut, et edaspidi peavad avaliku sektori asutused endale sõidukeid ostes või liisides arvestama ka nende keskkonna- ja energiamõjuga. Ehk siis väga lihtsustatult öeldes, meeletult bensiini neelav ja tossutav auto läheb ilmselgelt riigile kokkuvõttes väga kalliks, mistõttu oleks mõistlik, mitte ainult mõistlik, vaid tuleb ka edaspidi valida säästlikumaid masinaid.

Ma arvan, et riik mitte ei anna ainult turule või tootjatele seda signaali, et keskkonnasõbralike sõidukite arendamine ja müümine on üks mõistlik ja viljakas tegevussuund, aga annab ka lootust, et mõne aja pärast saame ringi liikuda tõesti palju säästlikumate autodega kui täna. Ja kuivõrd riik järjest rohkem nõuab ka teistelt säästlikku ja keskkonnahoidlikku käitumist, siis ma arvan, et meil oleks seda lihtsalt väga keeruline teha, kui me ise samasid nõudeid ei järgiks või ise suunda ei näitaks.

Kui meil näiteks avaliku sektori hoonete ehitamise puhu on juba mõnda aega kehtinud nõuded, et uued avaliku sektori hooned tuleb ehitada võimalikult energiasäästlikuks, siis täna tehtud otsus selle kohta, et edaspidi peab avalik sektor kasutama oma sõitude tegemisel ka säästlikke autosid, on üks samm tegelikult samas suunas.

Konkreetselt siis pakub täna kehtestatud määrus välja keskkonna- ja energiamõju arvesse võtmiseks kolm võimalust. Üks võimalus, et konkreetsed nõuded saaks lisada masinate ostmiseks läbiviidava hanke tehnilistesse tingimustesse. Teine võimalus, et lisada need hankekriteeriumide, hindamiskriteeriumide hulka või siis on võimalik arvestada ka konkreetne CO2 õhku paiskamise ja kütusekulu number rahasse ümber. Millist nendest kolmest variandist kasutada, seda saab otsustada iga organisatsioon ise.

Etteruttavalt öeldes, keskkonnaministeeriumil, kus ministri auto tuleb välja vahetada, on plaanis neid samu täna kehtestatud nõudeid tõenäoliselt ühe esimese sellise avaliku sektori asutusena ka kohe rakendada.

Aga ma peatuks ka ühel teisel teemal. Täna valitsus kuulas aruannet või ülevaadet ka meie viimasest kalandusnõukogust. Kalandusnõukogu tulemustest rääkides võib öelda, et ühest küljest võiks ju rahul olla ja öelda, et võrreldes Euroopa Komisjoni esialgse ettepanekuga, mis Läänemere püügivõimalusi järgmisel aastal puudutas, oli saavutatud lahendus üldse mitte kõige hullem ja need kärped mitte nii järsud ja nii suured kui komisjoni algne ettepanek oli. Aga teisest küljest oli Eesti soov kalandusnõukogus see, et nõukogu ei valiks mitte sellist kõige lihtsamat ja administratiivset lahendust, aga otsiks pigem tervislikku lahendust.

Teisisõnu öeldes, kui Läänemeres on kilu ja räime kõige suuremaks vaenlaseks väljapüügi kõrval tursk, siis kui tursavarud on viimastel aastatel väga palju kasvanud, ei piisa ainuüksi sellest, kui me ütleme, et kilu ja räime püüda ei või - kõiki neid kalaliike tuleks koos käsitleda. Paraku see ei olnud see ettepanek, mida komisjon toetas ja nõukogu otsustas valida pigem lihtsa lõikamise tee ja lihtsa administratiivse lahenduse. Iseenesest oli lõpptulemus selline, et pakutud lõppvariandiga ei olnud rahul lisaks meile ka veel ka Soome, Rootsi, Läti ja Leedu, nii et tekkis üsna selline kurioosne seis, kus siis kaheksast Läänemere äärsest riigist viis jäid tegelikult tehtud ettepanekule vastu. Kindlasti on see üks näide sellest, kuidas Läänemere äärsete kalavarude puhul, kui me räägime ühtsest kalanduspoliitika reformist, siis seda lähenemist on vaja märksa regionaalsemaks disainida. Kui konkreetne piirang või muudatus puudutab Läänemere äärseid riike, siis tõesti need oleksid ka Läänemere äärsed riigid, kes selle muudatuse otsustavad, mitte vastupidi. Ka selle ülevaate täna valitsus sai ja esialgu minu poolt kõik. Aitäh!

Juhataja

Aitäh! Rahandusminister tahab täpsustada?

Jürgen Ligi

Täpsustan. Ma usun, et ajakirjanikud said õigesti aru, aga tähelepanelikud raadiokuulajad arvavad, et kõik ei pruukinud saada, et neid maksete peatamisi on 14s riigis, mitte 14 juhul. Ja neid juhtumeid ise on sada üks olnud. Ei ole midagi väga erakorralist, aga muidugi ebameeldivat küll.

Juhataja

Aitäh! Ja nüüd on, palun, küsimuste kord. Kellel on küsimus? Andres.

Andres Einmann, BNS

Mul on nende keskkonnanõuete ja ametiautode kohta üks täpsustav küsimus. Kas see laieneb ka näiteks presidendi ja peaministri ametiautole, kuna neile kehtivad ka teatavad turvalisuse nõuded, mootorivõimsusele?

Keit Pentus

See laieneb kõikidele autodele, mis ei ole eriotstarbelised, mida avalik sektor edaspidi hangib riigi poole pealt siis vaadates. Ja need on ühed kriteeriumidest, mida tuleb arvesse võtta. Loomulikult ei kao kuskile turvalisuse nõuded. Aga lisaks sellele turvalisuse nõuetele tuleb arvestada ka energiasäästu ehk teisisõnu siis kütuse kulutamise numbreid, bensiinisöömise numbreid ja tuleb arvestada ka õhku paisatava CO 2 hulka. Need kehtivad kõigile.

Andres Einmann, BNS

Aga peaministri ja presidendi auto siis arvestatakse ka eriotstarbeliste sõidukite hulka?

Keit Pentus

Peaministri ja presidendi autode puhul, kui tegu on uute hangetega, siis ka nende hangete puhul tuleb arvesse võtta neid kriteeriume, mis puudutavad õhku paisatavate heitgaaside kogust.

Jürgen Ligi

Tegelikult peaks meeste käest küsima autode kohta. Tegu on operatiivautodega. Need ei tohi olla ka üheliitrised, siis on turvalisus ja praktilisus häiritud.

Keit Pentus

Nagu ma ütlesin, et turvalisuse nõuded ei kao kuskile. Nõuded arvestada ka säästlikkuse kriteeriumidega lisanduvad. Aga turvalisuse nõuded loomulikult ei kao kuskile.

Juhataja

Aitäh! Kas on veel küsimusi? Palun.

Ott Heinapuu, BNS

Küsimus Jürgen Ligile. Ütlesite, et tehniline töö selle ülemkogu euroala tippkohtumise otsuste rakendamisel nüüd järgneb. Kui kaua see aega võiks võtta? Nagu ma saan aru, ei ole juuli tippkohtumise otsused siiamaani täielikult rakendatud. Kas praegu võiks nagu kiiremini saada?

Jürgen Ligi

Juuli otsused olid liiga naiivsed. See erasektori kaasamine konkreetselt näiteks 21% ulatuses, arvestades ajalist väärtust, oli ikkagi mikroskoopiline, võrreldes sellega, mis praegu tehakse, et põhisummast 50% lõigatakse. Praegu ei ole muudetud rahandusministrite kohtumise aega, 7.-8. (november). See sõnum iseenesest on üle kinnitatud, mis on õhus olnud ja me saame täpsustada tehnilisi asju, nii palju kui ministrite tasemel seda tehakse, siis selle aja jooksul, poolteist nädalat. Võib-olla et tõstetakse ettepoole. Ma rohkem praegu ei tea.

Juhataja

Aitäh!

Ott Heinapuu, BNS

Siis veel paar küsimust. Küsin igaks juhuks üle, et praeguse seisuga, kui vaadata teadaolevaid numbreid, siis Eestis tegutsevaid panku, ega neid panku see kapitalinõude kehtestamine vist ei puuduta? Nad on piisavalt hästi kapitaliseeritud.

Jürgen Ligi

Aga kui ma ütleksin teistpidi, siis tekitaksin kohe muret. Ei, ma saan praegu öelda nende domineerivate pankade kohta, et nendel mure puudub. Meil on neid finantsasutusi rohkem kui te üldse ette kujutate ja loomulikult minu ettekujutus on suurem nende arvust ja sisust, aga see on natuke analüüsi küsimus ja see selgub, ütleme, kuu-paari jooksul. Seal on veel neid kapitalikihte mitu, praegu räägime esimesest kihist, siin vaadatakse ka teist kihti, seda omakapitali kvaliteeti, siis antakse lõplikke otsuseid ja selle nõuete täitmiseks on aega, nagu ma mainisin, 1. juulini. Nii et üldiselt me oleme ikkagi väga õnnelikus olukorras, võrreldes Euroopa keskmisega, aga mingit väga suurt õnnetust ei ole ka Euroopa keskmises. Me oleme ikkagi finantssektori seisukohalt väga heas positsioonis.

Juhataja

Aitäh! Kas on veel?

Ott Heinapuu, BNS

Ja veel küsimus Kreeka võla mahakirjutamise põhisumma kohta. Absoluutsummas räägitakse, et see on 100 miljardit kas 210 miljardist või 325 miljardist, mis põhisumma siis õieti maha kirjutati, kas oskate ütelda midagi täpsemat?

Jürgen Ligi

Ei ütle ega kinnita teie numbreid ka, sest et siin on nii palju nüansse, ma läheks ise sõlme, kui ma hakkaks kõike kirjeldama. Ja pealegi need hakkavad oma elu elama. Programmi maht on praegu 100 ja sellele lisandub 30 miljardit erasektori kaasamist, aga mis see täpselt on, on pikema lahtikirjutamise asi. Vaadake ametlikke uudiseid, mul on kõige lihtsam nii öelda.

Juhataja

Aitäh! Kas on veel, palun, küsimusi? Toomas.

Toomas Pott, Aktuaalne Kaamera

Küsiks selle sama eilsete otsuste kohta härra Jürgen Ligilt. Kuidas see ikkagi Eestit puudutab, et lisaks sellele, et üldine majanduskeskkond paraneb. Kas me nüüd siis järgmise aasta eelarve osas võime olla rahulikumad, kindlamad, see prognoos, mis sinna kirja sai pandud?

Jürgen Ligi

Saame seda ju aja jooksul teada, aga kindlasti peaks see võtma maha riskijutte. Riskid kindlasti peaksid olema väiksemad. Kindlasti on nad väiksemad, kui nad oleksid ilma nende otsusteta. Ma olen täitsa kindel, et need iseenesest vastasid turgude ootustele. Mis oli võib-olla isegi natukene parem, on see, et seda ikkagi saab defineerida Kreeka puhul, mis on ju põhiline tulekolle, vabatahtliku restruktureerimisena. Langetati otsus ka pankade kohta, kes selle löögi saavad ja kinnitati EFSFi laiendus, mis võimaldab pankade probleemi lahendada juhul, kui liikmesriigid seda ei suuda lahendada. Eraldi käsitleti Hispaaniat ja Itaaliat kui kõigil hambus olevaid riike, kellele vahel ka liiga tehakse paanika teemal ja selletõttu on raskendatud neil võlgade teenindamine. Nii et suhteliselt laiahaardeline lahendus, kus kõik sündmused on tegelikult Eestist eemal, aga meid kui väga avatud ja haavatavaid ja väikseid igal juhul puudutab. See on meie saatus, et me peame kogu aeg olema teistest paremad. Me kogu aeg teame, et rohkem kui teiste puhul sõltub meie saatus teistest. Väikse riigi saatus, suur keskkond mõjutab meid rohkem kui suuri riike.

Juhataja

Aitäh! Kas on veel küsimusi? Kui ei ole, siis aeg intervjuudeks.

Lõpp

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-