Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 28. oktoobril 2021

28.10.2021 | 19:12

Valitsuse pressikonverentsil Stenbocki majas osalesid ja ajakirjanike küsimustele vastasid peaminister Kaja Kallas, tervise- ja tööminister Tanel Kiik, haridus- ja teadusminister Liina Kersna ning majandus- ja taristuminister Taavi Aas. Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: https://youtu.be/TDDTU91jOms
    • Jaga

Juhataja Liis Velsker

Head ajakirjanikud! Head pressikonverentsi jälgijad! Tere tulemast! Alustame valitsuse pressikonverentsi. Teie ees on täna peaminister Kaja Kallas, tervise- ja tööminister Tanel Kiik, haridus- ja teadusminister Liina Kersna ning majandus- ja taristuminister Taavi Aas.

Esmalt annan sõna peaministrile. Palun!

Peaminister Kaja Kallas
Aitäh! Koroonaviiruse levik Eestis on erakordselt kriitiline ja meditsiiniasutused töötavad väga suurel koormusel.

Esimeses kahes laines vajasid kaitset eelkõige eakad ning ka praegu on eakad meil haiglates, aga kui me vaatame, kes haiglapatsientidest kõige suurema osa moodustavad, siis need on vaktsineerimata inimesed. Haiglates on üle 70% inimesi vaktsineerimata ja kolmanda astme COVID-i intensiivis on üle 90% vaktsineerimata inimesed. Seetõttu on vaja just nende inimeste liikumist piirata, et nad haigeks ei jääks ja haiglasse ei satuks.

Sellel nädalal jõustusid mitmed kontrollimeetmed, mille eesmärk on just vähendada koormust haiglavõrgule.

Alates esmaspäevast kuni vähemalt 10. jaanuarini saavad kontrollitud tegevustes osaleda üksnes läbipõdemistõendiga või vaktsineeritud inimesed. Samuti muutus alates esmaspäevast rangemaks maskikandmise kohustus.

Täna otsustasime maskikandmise kohustust veelgi laiendada. Lisaks avalikele siseruumidele tuleb alates homsest maski kanda ka kõigis kontrollitud tegevusega kohtades. Ma tean, et see on ebamugav ja väga paljudele inimestele see ei meeldi, aga see on tervishoiutöötajate suur palve.

See viirus levib aerosoolina ja kui maskid on ees, siis seda levib lihtsalt vähem, seda on õhus vähem. Nii et tervishoiutöötajate nimel palun kõigilt inimestelt mõistmist, et see väike ebamugavus ikka üle elada, ka vaktsineeritud inimestel.

Uuest nädalast peavad kontrollitud tegevustes COVID-19 tõendi esitama ka kõik lapsed ja noored alates 12. eluaastast. Erinevalt täiskasvanutest saavad nemad tegevustes osaleda ka negatiivse testiga, sellepärast et neil ei ole olnud veel nii pikalt võimalust lasta ennast vaktsineerida, see võimalus on olnud vaid täiskasvanutel.

Negatiivne test, mille on teinud kas tervishoiuteenuse osutaja või on see tehtud apteegis. Mis seal vahet on? Vahe on selles, et need on kohad, kus antakse tõend selle kohta. Ehk see tehakse tervishoiutöötaja või apteegitöötaja järelevalve all, selle kohta antakse tõend ja see tõend on adekvaatne.

See ei puuduta koole ja huviharidust. Koolides ja huvihariduses on meil – haridus- ja teadusminister räägib sellest täpsemalt – alates esmaspäevast plaanis teha kolm korda nädalas skriiningut. Ehk esmaspäeval, kui lapsed lähevad kooli, teevad kõik esimese tunni ajal testi. Sellise skriininguga tegelikult peaksid lapsed saama osaleda nii koolis kui ka huvihariduses.

Nüüd kohtades, kus on COVID-i tõendi kontroll, tuleb edaspidi esitada ka isikut tõendav dokument, selleks et kindlalt olla veendunud, et see inimene on ka see inimene, kelle tõendi ta esitab.

Siiamaani oli kahtluse korral ID-kaardi kontrollimise kohustus, aga üldiselt seda ei tehtud. Praeguseks on meil algatatud juba 33 kriminaalmenetlust võltsitud tõendite pärast, kui ma nüüd õigesti seda arvu mäletan.

Nii et edaspidi on kohustus kontrollida, et inimese nimi on sama ja isik vastab sellele, kes ka tõendi peal on.

Samuti, kuna meil on viiruse levik väga ulatuslik, siis kõik meelelahutusüritused peaksid lõppema hiljemalt kell 23. Miks see on vajalik? Sellepärast, et see peaks ära hoidma sellised alkoholiga peod, kust viiruse leviku võimalus on samamoodi suurem. Kaubandust ja teenuste osutamist see muudatus ei puuduta.

Juba varem oleme soovitanud avaliku sektori asutustel rakendada võimalikult palju kaugtööd ja andsime korralduse kõikidele avaliku sektori asutustele kuni 10. jaanuarini jätta ära kõik suuremad üritused, kus inimesed puutuvad kokku, kui need pole vältimatult vajalikud.

Samuti on suunis kõikidele riigi valitsusasutustele ja riigi hallatavatele eraõiguslikele juriidilistele isikutele saavutada vähemalt 90%-line vaktsineeritus.

Mul on hea meel tõdeda, et väga paljud on selle eesmärgi juba saavutanud. Aga on ka arenguruumi. Sama eesmärgi poole peaksid püüdlema ka kohalikud omavalitsused oma hallatavate asutustega.

Nagu ma juba ütlesin, koolides, huvitegevuses ja noorsootöös muutub järgmisest nädalast eneseisolatsiooni ja testimise kord. Nii soovime koroonaviiruseahelaid katkestada. Me teame, et koolides on viiruse levik väga suur. Aga sellest saab haridus- ja teadusminister samuti täpsemalt rääkida.

Nagu ma ütlesin, me hakkame lapsi esialgu kolm korda nädalas testima. Alguses testime kõiki lapsi, ka vaktsineeritud lapsi või läbi põdenud lapsi, lihtsalt selleks, et see pilt oleks selge.

Me eraldasime täna koolidele kiirtestide ostmise tarvis haridus- ja teadusministeeriumile 7,5 miljonit eurot, et see kõik täpsemalt saaks tehtud.

Ja nagu alati, ükski meede, mida valitsus teeb, ei tööta, kui inimesed seda ei järgi. See viirus levib endiselt inimeselt inimesele. Seetõttu kutsun kõiki üles – just meie tervishoiutöötajate koormuse vähendamiseks, aga ka selleks, et üksteist kaitsta – nendest piirangutest kinni pidama ja käituma vastutustundlikult. Võib-olla siis me suudame ikkagi hoida koolid lahti, huvihariduse lahti ja ühiskonna võimalikult avatuna. Kui on inimesed, kes on vastutustundlikult käitunud, kes on lasknud ennast vaktsineerida ja teinud kõik sammud, siis elu saab ikkagi edasi minna.

Valitsuse istungil kiitsime heaks ka 12 päevakorrapunkti. Muuhulgas andsime volituse võõrandada riigile kuuluva Aktsiaseltsi Teede Tehnokeskus aktsiad avalikul enampakkumisel. Sellest räägib aga täpsemalt majandus- ja taristuminister.

Samuti eraldasime rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskusele kokku 1,2 miljonit eurot selle jaoks, et teha vajalikud IT-investeeringud, mis on vajalikud selleks, et pensionäride tulumaksuvabastus saaks toimida. Need IT-lahendused hakkaksid tööle sellest hetkest, kui see tulumaksuvabastus kehtima hakkab, ehk 2023. aastast. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Nüüd annan sõna tervise- ja tööminister Tanel Kiigele.

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik
Tervist! Kahjuks tõesti peame jätkama taas COVID-19 teemadega. Nii nagu paralleelselt toimus täna riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu sel teemal ehk parlament mõtleb kaasa, mis on need võimalikud lahendused, võimalikud lisasammud, nii ka valitsus mitu korda nädalas koguneb seda teemat arutama. Võin küll kinnitada, et tegelikult need arutelud käivad iga päev ja enamasti mitu korda päevas.

Täna hommikuse seisuga on haiglates 542 patsienti COVID-19 diagnoosiga, nendest sümptomaatilise COVID-19 tõttu 379. Miks me seda viimast rõhutan? Sellepärast, et palju räägitakse sellest, mis on vaktsineeritud ja vaktsineerimata inimeste vahe.

Kui me vaatame sümptomaatilisi ehk neid, kellel on raskekujuline haigus, siis nendest on 70% vaktsineerimata. Olukorras, kus meil täiskasvanud elanikkonnast on 70% vaktsineeritud. Ehk me näeme, et see 30% annab 70% haiglaravikoormusest. Arvestades seda, et eakate hulgas need protsendid on veelgi kõrgemad, on see vahe tegelikkuses veelgi suurem.

See peaks olema taas üleskutse ja meeldetuletus kõigile, kes kõhklevad-kahtlevad, kas vaktsiin aitab. Me näeme seda teiste riikide näitel, me näeme seda igapäevaste haiglaravinumbrite näitel, et jah, vaktsineerimine aitab, aga vaktsineerimata jätmine, vastupidi, seda riski suurendab.

 Kui vaatame teist mõõdet, siis loomulikult ka 60+ vanuserühm on see, millele me keskendume. Sellepärast mul on hästi hea meel, et just nimelt perearstid on tulnud väga jõuliselt appi eakamate ja laiemalt kogu elanikkonna vaktsineerimisel. Mõlemal suunal: nii esmaste dooside tegemisel kui ka tõhustusdooside tegemisel. Sest me teame, et kolmveerand haiglaravipatsientidest on vanuses 60+ ja nende kaitse on olnud peamine suund meil nii selles valitsuses kui ka eelmises.

Debatt oli selle üle, kes mäletab, et miks te eakaid vaktsineerite, miks te ei keskendu kõigile, miks te ei vaktsineeri seda, kes tuleb vastu. Me ütlesime kogu aeg, et esmases järjekorras peab olema eakate ja riskirühmade kaitse. See on olnud ainuõige suund. Ja see on ka peamine põhjus, miks meil on haiglaravikoormus võrreldes näiteks lõunanaabriga umbes kaks korda madalam sarnase nakatumistaseme juures.

Aga loomulikult me ei ole seal, kus me tahame olla. Ärge selles mõttes mind kindlasti valesti mõistke. Meie siht on olla Põhjamaade tasemel ja sealt on meil paarkümmend protsenti veel puudu nii laiemas elanikkonnas kui ka riskirühmade seas. Ja võib öelda niimoodi, et kui me suudaksime kasvõi pool sellest ära teha ehk jõuda umbes sinna, kus on Rootsi, st umbes 70%-ni hõlmatusest täiskasvanud elanikkonna seas ja 85% riskirühmadest, siis teadusnõukoja hinnangul sisuliselt võiksime hakata piirangud leevendama.

Meil on veel 10% minna. See ei ole kindlasti ühe päevaga tehtav, aga see on tehtav. Seda näitab ka viimasel ajal selgelt suurenenud, kasvanud huvi vaktsineerimise vastu. Eelmisel nädalal tehti üle 10 500 esmase süsti, sel nädalal tehakse rohkem. Tehti üle 10 000 tõhustusdoosi, sellel nädalal tehakse ka neid rohkem. Kokku on Eesti riigis üle 30 000 inimese saanud lisa- või tõhustusdoosi.

Praegu on just ka riiklikud eksperdid, immunoloogid ja arstid, jõudnud otsusele, et on mõistlik laiendada lisa- või tõhustusdoosi saajate ringi, nii et see kuue kuu ja kaheksa kuu erisus tulenevalt Eesti epidemioloogilisest olukorrast kaob ära ja kõigil on võimalik kuue kuu möödudes tõhustusdoosi saada.

Seni oli tõesti 65+ teatud eesliinitöötajad ja nõrgema immuunsusega inimesed, aga praeguse kõrge nakatumistaseme juures on mõistlik seda võimaldada kõigile. Peamine siht loomulikult, kellele me fookustame, kellele ka perearstid keskenduvad ning kellele ka hooldekodudes ja tervishoiuasutustes keskendutakse, on loomulikult eakamad nõrgema immuunsusega patsiendid. Ehk piltlikult öeldes taas see hierarhia järjekord peab nii liikuma, et kõigepealt tuleb kaitsta neid, kes enim kaitset vajavad, ja siis järk-järgult saab ka laiemat elanikkonda tõhustusdoosidega kaitsta.

Arutame valitsuses edasi ka täiendavaid toetusvõimalusi eakate vaktsineerimishõlmatuse suurendamiseks. Aga nagu olen korduvalt öelnud, peamine eesmärk, peamine mõte igal inimesel, kui ta mõtleb, kas vaktsineerida või mitte, ei pea olema see, kas on mingit lisaressurssi või motivatsioon selleks, vaid peab olema enda elu ja tervise kaitse ning enda lähedaste kaitse.

Haiglaravinumbrid on väga kurvad, tegelikult nad kasvavad kaks korda kiiremini, kui veel paari nädala eest prognoos seda näitas. Ja me teame, nagu viitasin, et valdav osa neist on eakad inimesed. Ehk kõik, kes veel kõhklevad, kõik, kellel on tuttavaid ja eakamaid lähedasi, aidake nõustage ja julgustage neid vaktsineerima. Tehke see kõne perearstile või pereõele. Keegi ei mõista teid hukka ega küsi, et kus te seni olite. Vastupidi, öeldakse: „Väga hea! Aitäh! Palun tulge!“ Leiame selle aja, olgu see esmane doos, teine doos, lisa- või tõhustusdoos, et kaitstust suurendada.

Üldse praeguses olukorras vajame kogu elanikkonna, võiks öelda, vabatahtlikku mobiliseerumist ehk seda, et igaüks mõtleks: „Mida saan mina teha, et sellest kriisist välja tulla?“

Väga tänan kõiki tervisetöötajaid, kes on teinud meeletult ületunde läbi kolme laine, enne pandeemiat ja teevad kahjuks ka pärast pandeemiat, kuna tervishoiuressurss Eestis on piiratud ja kriis paneb seda niigi koormatud personali veelgi suuremal määral pinge alla.

Väga selgelt mõistan hukka kõik rünnakud, mis on toimunud meedikute vastu, olgu verbaalselt, poliitikutelt, sotsiaalmeedias või ka provokatsioonid, mida me oleme näinud vaktsineerimise puhul. Need on täiesti lubamatud. See ei ole mitte lihtsalt vastutustundetu, see ei ole pelgalt alatu käitumine, vaid sellises kriisifaasis nende inimeste ründamine mis tahes kujul, nende alavääristamine või sildistamine, kes igapäevaselt meid sellest kriisist välja veavad, päev-päevalt pingutades, on täiesti aktsepteerimatu.

Soovin tänada lisaks tervishoiutöötajatele ka teisi valitsemisalasid, kes annavad oma panuse kriisitõrjesse. Tegelikult siia panustavad kõik ministeeriumid, kohalikud omavalitsused, aga võib öelda, et läbi kriisi on siseministeerium ja kaitseministeerium olnud veel haruldaselt aktiivsed alati, olgu politsei- ja piirivalveamet, päästeamet, häirekeskus samamoodi kaitseministeerium ja kaitsevägi, kes on oma ressursi abi pakkunud piirangute täitmisel, viiruse leviku tõkestamisel, elanikkonna vaktsineerimisel ja haiglate toetamisel. See on olnud ülioluline ülisuur tugi, mida nad on tegelikult teinud.

See on taas järjekordne näide sellest, et riik mõtleb tervikuna selle peale, kuidas kriisi lahendada, st mitte ei vaata ainult tervisevaldkonna suunas, vaid mõtleb, mis on need sammud, mida saab teha riigiasutus.

Ka tänane valitsuse otsus, mis puudutab avaliku sektori eeskuju ehk vaktsineerimise hõlmatuse tõstmist, on samm selles suunas, täpselt nagu haridusvaldkonnast pingutab haridus- ja teadusministeerium, sotsiaalministeerium hooldekodude puhul, laiemalt kõik oma valitsemisalades mõtlevad, kuidas nakkusohutust tagada, kuidas vaktsineerimist tõsta, peab avalik sektor näitama siin eeskuju. Aga loomulikult kutsun üles kõiki kohalikke omavalitsusi ja erasektori partnerid sama tegema. On väga hea meel näha, et seda ongi palju tehtud.

Kriisi raskushetkel, tipphetkel – muidugi me veel ei tea, kas see on tipphetk, aga ütleme siis, et väga selgelt eskaleerumishetkel – ei tohi me vanduda viirusele alla. Me ei tohi lüüa käega, me ei tohi heita meelt, vaid vastupidi – peame mobiliseeruma, olema veel tugevamad ning täitma kõiki reegleid, nakkusohutusreegleid, nagu maski kandmine, distantsi hoidmine, mis tahes sümptomitega testimine. Need on need asjad, mida meilt eeldatakse. Aga me peame tegema ka võimaluse korral kaugtööd, jääma võimaluse korral koju, jätma ära välditavaid üritusi ja tegevusi ning loomulikult, kes veel ei ole jõudnud vaktsineerima, see peaks minema vaktsineerima.

Tänan neid ligi 800 000 inimest, kes on seda teinud, ja julgustan neid, kes täna veel kõhklevad. Mida kiiremini te selle sammu teete, seda kiiremini me sellest kriisist välja tuleme. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Nüüd on sõna haridus- ja teadusminister Liina Kersnal. Palun!

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna
Aitäh! Tõesti, me oleme näinud juba tegelikult suvest saadik seda, et eriti deltatüvi liigub noorte seas, ja täna ka näeme, et 10–14-aastaste seas ja 16–18-aastaste seas on kõige rohkem nakatumisi. Probleem on see, et kui nende alaealiste lapsevanemad ei ole vaktsineeritud või nende vanavanemad ei ole vaktsineeritud, siis nad võivad tuua haiguse koju ja sellel võivad olla rasked tagajärjed.

Kui me vaatame üldiselt noorte vaktsineerituse andmeid, siis 16–17-aastastest on vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud üle 60% ning 12–15-aastastest peaaegu pooled on nüüdseks juba ühe doosiga vaktsineeritud.

 Ma väga tänan kogu kooliperet, koolijuhte, õpetajate organisatsioone, õpilasesinduste liitu ja eripedagoogide liitu, kes kõik üheskoos kutsusid üles ka koolivaheajal lapsevanemaid konsulteerima oma perearstiga ja võimaluse korral laskma ennast vaktsineerida, selleks et meie haridussüsteem ja ka ühiskond üldisemalt saaks olla avatud.

Mida me saame koolikeskkonnas teha selleks, et koolikeskkond oleks võimalikult turvaline? Tõesti, teisipäeval me otsustasime valitsuses, et pärast koolivaheaega hakkame tegema sarnaselt väga paljude teiste Euroopa riikidega koolides korduvkiirtestimist.

Kuna oht, et pärast koolivaheaega nakatumised koolikeskkonnas kasvavad, sest koolivaheajal on olnud palju kontakte, siis me oleme otsustanud, et vähemalt kahe nädala jooksul testime lapsi ja ka õpetajaid koolis kolm korda: esmaspäeviti, kolmapäeviti ja reedeti lapsesõbraliku lihtsa kiirtestiga, mida saavad lapsed ise teha. Näiteks Austrias on samasuguseid teste teinud lapsed juba peaaegu aasta ja sellega saavad tõesti kõik kenasti hakkama.

Need testid jõuavad koolidesse hiljemalt esmaspäeval. Me praegu tegeleme logistikaga, et neid teste koolidesse suunata. Palun juba ette vabandust, sest kindlasti tekitab see testimine eriti alguses segadust.

Palun kõigil, kellel on küsimusi, helistada haridus- ja teadusministeeriumile, me püüame vastata nii palju kui võimalik. Aga see on see hind, mida me peame maksma selle eest, et viirus ei saaks levida ja meie lapsed saaksid kvaliteetset haridust kontaktõppes. Aga loomulikult me ei saa jääda lootma ainult korduvskriinimise peale.

Me saadame täna välja ka koolidele juhise, kus me ütleme, et üldkasutatavates ruumides peab kandma koolis maski. Maski peavad kandma kõik õpilased ja kõik õpetajad. Jätame erandi, et klassiruumis võib maski ära võtta tunni ajal, aga vaktsineerimata õpetajad peaksid ka tunnis kandma kindlasti maski, teised võivad maski ära võtta.

Kindlasti me soovitame koolides koduklassisüsteemi, et vähendada laste liikumist koolimajas, st õpilased on oma klassis ja nende juurde tuleb õpetaja, mitte nii, nagu praegu tavapärane on, et õpetajatel on oma klass, kuhu liiguvad õpilased. Ma tean, et seda ei saa sada protsenti niimoodi järgida, aga kui vähegi võimalik on – ja üldiselt see on võimalik –, siis palume kasutada koduklasside süsteemi.

Lisaks soovitame, et klassis oleksid õpilastel kindlad istumiskohad ja neid ei vahetataks. Sest kui peab määrama lähikontaktseid, siis oleks sel juhul teada, kes istus PCR-testi positiivse tulemuse saanud lapse lähikonnas, et teaks, kes on täpsemalt lähikontaktsed.

Tõesti, järgmisest nädalast muutub haridussüsteemis, nii üldhariduses kui ka huvihariduses, lihtsustatud karantiini meede. Varem oli nii, et koolides kohe tehti lähikontaktsetele kiirtest ja siis 72 tundi hiljem saadeti nad PCR-testile, siis nüüd on nii, et lähikontaktsed lähevad PCR-testile ja nii kaua, kui nad on saanud PCR-testi tulemuse, peavad nad olema kodus isolatsioonis.

See tähendab tõenäoliselt vähemalt kahepäevast kodus olemist. Kui väikeste laste puhul, keda ei saa vaktsineerida, määratletakse lähikontaktseteks kogu klass, siis me ütleme oma juhises, et sellisel juhul, kui kogu klass on eneseisolatsioonis, peab tagama juhendatud distantsõppe.

Kui vanemates klassides on osa lapsi või vähem lapsi eneseisolatsioonis, siis me ütleme, et koolil tuleks võimaluse korral tagada videotunnis osalemise võimalus nendele lastele, kes on kodus. Ma tean, et paljudes koolides on see võimekus juba praegu väga heal tasemel olemas. See eeldab paarikümneeurost arvutikaamerat, mida käima panna tunni ajal, et tagada selline passiivne tunnis osalemine neil, kes on kodus eneseisolatsioonis.

Meil on jätkuvalt leping asendusõpetajate programmiga. Kui koolides on mõni õpetaja eneseisolatsioonis või haige, siis saab jätkuvalt riigi toel tellida asendusõpetajat. Meil on endiselt koostöö ka Tallinna ja Tartu ülikooli haridusinstituudi üliõpilastega, kes saavad minna ka vajaduse korral koolidesse appi, nii et kutsun julgelt üles neid võimalusi ka koolides kasutama.

Järjest tuleb teateid selle kohta, et osa kohalikke omavalitsusi on otsustanud pärast koolivaheaega kas osaliselt või täielikult saata koolid distantsõppele. Minule teadaolevalt on praegu öelnud Tallinn seda, et järgmine nädal 4.–8. klassini kõik õpilased peaksid olema distantsõppel ja sealt edasi need klassid, kes järgmisel nädal on kontaktõppel, peaksid ülejärgmisel nädal olema nemad distantsõppel.

Ma tean, et Pärnu linn on teinud otsuse, et kõik Pärnu linna koolid lähevad distantsõppele, ja sarnast plaani peab ka Narva.

Mis ma tahan selle juures öelda, on see: me tõesti oleme juba kooliaasta alguses oma juhises lähtuvalt rahvusvahelisest soovitustest ja ka praktikast öelnud, et koolidele peakski lähenema piirkondlikult. Kuid siin on üks väga suur aga: me oleme praegu teistsuguses olukorras, kui me olime varem. Meil on koole, kus on nii haridustöötajad kui ka õpilased valdavalt vaktsineeritud. See teeb erisuse. On ebaõiglane käsitleda koole ühesugustena, nii nagu me oleme varem teinud, sest praegune olukord on teistsugune.

Kui me vaatame näiteks Pärnut, siis tõesti Pärnu noorte vaktsineerituse tase on madalam, kui on riigi keskmine noorte vaktsineeritute tase. Ja minule teadaolevalt on hetkel neljas Pärnu koolis kolle, aga seal on ka kolm kooli, kus on väga kõrge õpetajate vaktsineeritus, mis on tegelikult üldine, aga õpetajate suure vaktsineerituse kõrval on ka õpilasi palju vaktsineeritud. Näiteks, Pärnu Koidula gümnaasium –ligi 70% õpilastest on vaktsineeritud. Sütevaka humanitaargümnaasium – samuti ligi 70% õpilastest vaktsineeritud.

Ma arvan, et me peaksime lähtuma koolide distantsõppele saatmisest, kooli epidemioloogilisest olukorrast ja sellest, milline on koolipere vaktsineeritusega hõlmatuse tase. Seda ütleb ka õiguskantsler, et distantsõppele saab saata koole lähtudes konkreetse kooli epidemioloogilisest tasemest ja vaktsineeritusega hõlmatuse tasemest.

Selleks, et me saaksime hoida koole võimalikult turvaliselt avatuna, on hästi tähtis see, et õpilastest, kes saavad lasta ennast vaktsineerida, oleks võimalikult suur hulk vaktsineeritud, et õpetajad, kes väga kohusetundlikult lasid ennast vaktsineerida kevadel, kui see võimalus neile avanes, saaksid aktiivselt ka tõhustusdoose. Ma tean, et nad seda tõesti ka teevad. Koolid käivad kollektiividena tõhustusdoose saamas. Ja see on suurepärane, see aitab hoida koole turvaliselt avatud.

Ma ütlen veel kord, et meil on üle Eesti peaaegu 85% haridustöötajatest vaktsineeritud. See on suur hulk haridustöötajaid, kes on andnud oma panuse, et õpilased saaksid kvaliteetset haridust kontaktõppes.

Ja mul on tõesti valus lugeda – ühtepidi ka muidugi hea meel lugeda –, näiteks täna ERR-i arvamusportaalis kirjutab õpilane prantsuse lütseumist, kes ütleb, et mina olen kõik teinud selleks ja selle nimel, et ma saaksin käia kontaktõppes. Ta on vaktsineeritud, nende koolipere on valdavalt vaktsineeritud. Me peaksime austama neid, kes on andnud oma panuse selleks, et nad saaksid õppida just nimelt kontaktõppes. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Nüüd annan sõna majandus- ja taristuminister Taavi Aasale.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Aitäh! Tere veel kord kõigile! Ma isegi ei tea, kas ma olen õigel koosolekul, aga mina ei räägi koroonast.

Valitsuse istungist kõigepealt mõned punktid. Tõepoolest Teede Tehnokeskuse erastamine. Valitsus kiitis selle põhimõtteliselt heaks ja nüüd järgmise sammuna tehakse leping nõustajaga, kes hakkab selle protsessiga edasi minema või kelle nõuannetel minnakse sellega edasi. Kõigepealt kindlasti tehakse viimane väärtushinnang, mis arvestaks ka aastat 2021.

Tänase teadmisega on ettevõtte väärtus umbes 4,8–5,1 miljonit eurot, selles vahemikus. Nõustaja ülesanne on loomulikult kogu selle infomaterjali kokkupanek, mis puudutab erastamist, ja siis ka selle erastamise protsessi läbiviimine.

Kui on küsimus, mis ettevõte see Teede Tehnokeskus on, siis ütlen, et põhimõtteliselt tegemist on ettevõttega, kes pakub insenertehnilisi konsultatsiooniteenuseid, laboriteenuseid, ja tegutseb avatud turul. Kui varem oli tõesti nii, et põhitellija oli riik ehk riigiteede ehituse ettevõtted, siis tänaseks on olukord juba nii palju muutunud, et põhitellija on riigi kõrval juba erasektor, st erasektori osakaal on kasvanud.

Teine punkt on ka tegelikult seotud üsna sama teemaga. Üks direktiivi ülevõtmine, lennunduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega me direktiivi üle võtame. Miks see teema on sama? Nimelt, sellest direktiivist johtuvalt tuleb ka Eestis teha kõik selleks, et konkurents lennunduses oleks suurem. Praegu on meil lennujaamateenuste pakkuja AS Tallinna Lennujaam tervikuna, siis siit edasi minnes ja muudatusi vastu võttes saab olla teenusepakkuja ka erasektor. See puudutab lennujaamateenuseid, näiteks esimeses järjekorras pagasikäitlust. Selles vallas saab praegu tõesti tegutseda ainult Tallinna lennujaam, aga siit edasi minnes see turg avaneb.

Ja pealelõunases osas ma väga loodan, et me jõuame arutada ka teemasid, mis on seotud energiahinna kompenseerimisega. On kaks meedet: üks on energia hinnatõusu leevendamine vähemkindlustatud leibkondadele ja teine on elektrivõrgutasu 50%-line kompenseerimine kõikidele. Ehk meetmeid on kaks.

Loodan, et viimased täpsustused, mis on nüüd nendesse meetmetesse viidud, me saame täna läbi arutada. Ja väga loodan, et jõuame siis lõplike otsusteni, et saaks nende meetmetega alustada. Lühidalt kõik.

Juhataja
Aitäh! Nüüd on võimalik esitada valitsuse liikmetele küsimusi. Öelge, palun oma nimi ja väljaanne, kellele küsimus esitatud. Võtame siit küsimuse.

Ulla Länts, Postimees
Mul on küsimus haridusministrile. Proua minister! Te nimetasite siin omavalitsusi, kes on otsustanud kõigele vaatamata koolid kinni panna. Kui vaadata sellest aspektist, et ühelt poolt, jah, tõesti, omavalitsus on koolipidaja, aga teisalt hariduse sisu ju dikteerib ikkagi haridusministeerium ja ka vastutab selle eest, siis lapsevanema poolt vaadatuna, kuidas ta saab võidelda oma lapse õiguse eest haridusele, eriti arvestades sellises koolis, kus tõepoolest nakatumine pole nii suur ja kõik meetmed on tarvitusele võetud?

Ja teisalt veel, kui üks koolidirektor hindab olukorda oma koolis, konsulteerib võib-olla ka hoolekoguga ja jõuab järeldusele, et vaatamata kõigile omavalitsuse korraldustele, tema teeks kooli lahti, siis kas ta võiks seda teha? Mis temaga siis juhtuda võib? Ta võidakse küll lahti lasta, sest omavalitsus on ta palganud, aga ikkagi.

Liina Kersna
Aitäh küsimuse eest! Väga õigustatud küsimus. Ma tean, et on Tallinna koolide lapsevanemaid, kes on juba pöördunud õiguskantsleri poole, ja õiguskantsler ka vastas sellele pöördumisele, öeldes, et neid otsuseid saab teha seaduse järgi ainult koolipõhiselt, lähtudes kooli epidemioloogilisest olukorrast ja lähtudes sellest, milline on kooli vaktsineerituse tase. See tähendab, et see otsus peab olema põhjendatud otsus.

No näiteks, me teame, et Narvas on vaktsineerituse tase üldiselt madal, aga seal on erakordselt madal noorte vaktsineeritus. Seal on oluliselt madalam ka õpetajate vaktsineeritus. Kui Narva linn ka kasvavate numbrite kontekstis otsustab koolid saata distantsõppele, siis mina ei ole küll ekspert hindama, aga ma saan aru, et ka terviseamet ütleb, et seal ongi see põhjendatud. Ja kui ma vaatan neid vaktsineerituse numbreid ka koolide kaupa, siis ma saan ka aru, et jah, seal see oht ongi väga suur.

Tõesti, ma mõistan, et osas kohtades tõenäoliselt on õige lühiajaliselt distantsõpet rakendada, aga see peab olema põhjendatud ja see peab arvestama kooli konkreetset olukorda.

Mida siis teha? Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse järgi on koolijuhil õigus otsustada kooli õppetöökorralduslikke küsimusi. Sisuliselt on koolijuhil õiguse astuda erinevat sammu koolipidaja soovitustest või kokkulepetest, aga loomulikult see tekitab lojaalsuse küsimuse. Ja ma saan aru koolijuhtidest, kes ei taha seda teha.

Aga põhimõtteliselt seaduse järgi on koolijuhil õigus otsustada koolikorralduslikke küsimusi. Aitäh!

Juhataja
Võtame järgmise küsimuse.

Ingrid Sembach-Hõbemägi, Kanal 2 „Reporter“
Mul on küsimused minister Kiigele ja minister Aasale.

Minister Kiik, te olete kahel korral seadnud eesmärgid vaktsineerituse taseme seadmiseks. Esimest korda te rääkisite, et 70% vaktsineerituse taset elanikkonnas võidakse saavutada 22. septembriks, seejärel seadsite selle tärmini oktoobri lõppu, aga on selge, et ka see ei realiseeru. Kas oskate öelda, mis on läinud valesti? Mida te olete teinud valesti? Miks need eesmärgid ei realiseeru elanikkonnas ja katastroof taas ukse ees terendab? Aitäh!

Tanel Kiik
Aitäh! Kõigepealt me rääkisime täiskasvanud elanikkonnast, teeme selle vahe ka sisse.

Täiskasvanud elanikkonna puhul tõesti oli siht saavutada Euroopa n-ö pööripäevaks 70% hõlmatus. Võib öelda, et umbes kaks kolmandikku Euroopast sinna jõudis. Kui me Euroopa Liidust räägime, siis kümmekond Euroopa Liidu riiki sinna kahjuks selleks kuupäevaks ei jõudnud.

Eesti saavutas ka umbes 95% seatud sihist. Nüüd oktoobri lõpuks me oleme seadnud eesmärgiks jõuda tegelikult ideaalis täishõlmatuseni 70% täiskasvanutest vastavalt plaanile. Me oleme jõudnud umbes kahe kolmandikuni.

Ja oleme seadnud eesmärgiks tõesti, et kui me ei jõudnud ühe doosiga, siis nüüd jõuaks vähemalt selle. Selles graafikus me praegu umbes liigume, praegu on vist 69,2%, kui ma peast ütlen. Kõik sõltub nüüd järgmiste nädalate vaktsineerimise tempost, nibin-nabin umbes selle summani jõuame.

Aga no tegelikult olulisem on tõesti eakate kaitse ja olulisem on laiema elanikkonna hõlmatuse numbrid. Enne tõin välja – ja need ei ole nüüd mitte minu seisukohad, vaid teadusnõukoja väljendatud seisukohad –, et 70% kogu elanikkond ja 85% riskirühm peaks olema see mõõdik. Ja see on ka umbes Euroopa Liidu keskmine tase tegelikult. Ehk see ei ole midagi ületamatut, me ei ütle, et me läheme ühe päevaga Euroopa Liidu tippu, aga tegelikult selle keskmise sihi vähemasti me peame oma eesmärgiks seadma.

Me näeme ju kõik praegu väga selgelt, et kui me vaatame neid riike, kus olukord halveneb, ja vaatame Euroopa kaardile peale ükskõik mis pidi, siis olukord eskaleerub nendes piirkondades, kus on madalam vaktsineerimisega hõlmatus. Tegelikult kogu see regioon, ükskõik kas Baltimaad või Sloveenia, Slovakkia, Horvaatia, Rumeenia ja Bulgaaria – kõik need riigid, mis ma praegu nimetasid, on ka Eestist väiksema vaktsineerimishõlmatusega, ehk nendest tegelikult praegused nädalased protsendikasvud on olnud [sellised, et nad on saavutanud] 60% ja 70% ning nakatusenäitajad liiguvad edasi. Ehk järgmistel nädalatel nad jõuavad kõik meile kahjuks järele –kahjuks selles valguses, et mulle ei meeldi, et meie nii kõrgel oleme, aga mulle ei meeldi ka see, et teistel riikidel olukord halveneb. Ja vastupidi, oluliselt rahulikumat elu ja leebemat elu elavad Põhjamaad ja need riigid, kes on täna üle selle Euroopa Liidu keskmise määra, mis ongi umbes 70% kogu elanikkonnast.

Ingrid Sembach-Hõbemägi
Aga küsimus oligi just: mis on läinud valesti?

Tanel Kiik
Jaa. Mis on läinud valesti? No kindlasti eesmärgid peavadki olema kõrged. Ma küsin ka niipidi, et kui oleksime jäänud selle algse eesmärgi juurde, mis oli 50% oktoobri lõpuks täiskasvanud elanikkonnast – kas praegu öeldakse, et suurepärane, saavutasite, näete, 66% ja koguhõlmatuses ligi 70% ühekordset ja oleme 20%-ga ületanud, kas meil oleks kuidagi olukord parem? Tõenäoliselt ei oleks. Ehk see 50% siht, mis alguses seati, oligi liiga madal, meil vahepeal tuli vaktsiine juurde, me tõstsime ambitsioonitaset koos Euroopa Liiduga.

Samamoodi valitsuse tegevusplaani koostamisel me panime 70% sihi kogu täiskasvanud elanikkonnast aasta lõpuks. Ka see on täna selgelt liiga madal, see, mis me jaanuaris seadsime. Ehk me oleme neid eesmärke tõstnud kõrgemale, kuna see deltaviirus on olnud agressiivsem ja nakkavam ning selle võrra, loomulikult teades väga hästi, et need meie enda vaktsineerimise huvi varasemat kogemust vaadates ei ole kõige kergemini saavutatavad.

Aga selle nimel tuleb tööd teha ja töötame edasi. Kindlasti oleks olnud abiks, võib öelda, suvekuudel veelgi laiaulatuslikum COVID-tõendi rakendamine ja nõuete kehtestamine. Me tahtsime toona ühiskonda hoida avatuna, kuna toonane nakkusolukord seda ka võimaldas.

Näiteks, Taani läks teistpidist teed – Taani hakkas ühiskonda avama järk-järgult COVID-tõendiga ja sellist laiemat avamist ei tulnud. Aga samal ajal meie nakkusolukorda arvestades suvel kogu riigi jõuga kinni hoidmine oleks olnud ju teistpidi skisofreeniline.

Ehk need erinevad sammud ja meetmed, mida riigid on kasutanud, olgu motiveerimismeetodid või toetamismeetodid. Ka meie oleme liikumas sinna suunda. Kahjuks me ei ole seal. Nagu viitasin, eakate hõlmatuse poolest me oleme oma regioonis võrdlemisi rahuldaval tasemel, aga tegelikult siht on loomulikult kõrgem, sest me näeme, et need eakad, kes on veel vaktsineerimata, on need eakad, kes kahjuks haiglaravile jõuavad.

Nii et ma ei teagi, siin ühte konkreetset asja öelda ongi maru keeruline, sest siin on lihtsalt mitme erineva teguri koosmõju, mingil määral on vandenõuteoreetikute vastutöötamine, mingil määral on võib-olla olnud liiga aeglane reageerimine teatud ettepanekute kaasavõtmisel, mõnevõrra ehk ka see, et me olime riigina leebe tegelikult suvekuudel. Tagantjärele tarkusena saab öelda, et oleks võinud olla rangem, aga võib-olla tol hetkel oleks see tundunud väga kummaline.

Meil oli nädalaid, kus on nakatunuid nädala peale 160. Kui me tol hetkel oleksime riiki kinni hoidnud, siis oleks kõik vaadanud meid nii, et kas te olete hulluks läinud. Tagantjärele tundub, et äkki oleks pidanud, eks. Aga selleks tekitanud teistpidi pingeid, kui vaktsineerimata isikud peavad kõik testima ja liikuma olukorras, kus nakkust peaaegu nagu ei olegi. Aitäh!

Ingrid Sembach-Hõbemägi
Ja täpsustav küsimus: kas selle 70% elanikkonna vaktsineerimisega hõlmatuse hulka arvestatakse ka see koolinoorte vaktsineerimine alates 12. eluaastast? Osa on öelnud, et nüüd püüab valitsus nagu sellega siis kunstlikult elanikkonna vaktsineerituse taset tõsta, kui suunab koolinoori vaktsineerima.

Tanel Kiik
Aitäh! No nii see kindlasti ei ole. Me oleme kogu aeg rääkinud, et me vaktsineerimine neid inimesi, kelle vaktsineerimiseks mõeldud vaktsiinidele on Euroopa Liidus välja antud müügiluba.

Ehk esialgu täiskasvanutele, hiljem 16+ mõeldud, Pfizer/BioNTechi puhul oligi alguses 16+ ja teiste vaktsiinide puhul 18+ ja nüüd on järk-järgult laiendatud tõesti Pfizer/BioNTechi ja Moderna puhul müügiluba ka alaealiste vaktsineerimiseks. Loomulikult me kaitseme ka neid. Me teame, et ka nende seas on inimesi, kes võivad raskelt haigestuda. Nende laste võit, ma ei väsi kordamast, ongi laiem. Sest nad ilmtingimata ei pruugi ise raskelt haigestuda, aga nad hoiavad ära selle viiruse laiemat kandlust ühiskonnas, koolikeskkonnas, võib-olla mõne oma õpetaja nakatumist, võib-olla mõne oma pereliikme nakatumist. Ehk me tegelikult kaitseme sellega lapsi laiemalt, kaitseme ühiskonda laiemalt, ja loomulikult anname seeläbi võimaluse neil saada maksimaalselt osa ka kontaktõppest, mis on samuti neid toetav tegur.

Vastuargumente, miks lapsi mitte vaktsineerida, praktiliselt ei ole. Eriti praeguses epidemioloogilises olukorras oleks väga kummaline, kui riik teataks, et me keskendume ainult täiskasvanutele, las siis koolides viirus levib ja perekondades samuti.

Ingrid Sembach-Hõbemägi
Kas see hõlmatuse nagu /.../

Tanel Kiik
Ei, hõlmatuse mõõdikusse loomulikult toome kõik vaktsineeritud. Algusest peale on ju nii olnud, see pole mingi stiilimuutus. Ehk täna, kui me räägime kogu elanikkonna hõlmatusest, siis hommikuse seisuga oli see 59,3% – äkki oli – kogu elanikkonnast, kes olid saanud vähemalt ühe kaitsesüsti, suurusjärgus 56%, kes olid saanud kaks süsti. Ja see siht, et seeläbi jõuda 70%-ni, ongi algusest peale arvestanud nii täiskasvanuid kui ka lapsi. Kui me ainult täiskasvanuid vaktsineeriksime, siis 70% elanikkonnast saavutada oleks tõepoolest päris keeruline, et mitte ütelda, pea võimatu.

Ingrid Sembach-Hõbemägi
Ja nüüd küsimus minister Aasale energiakandjate hinnatõusu kompenseerimise meetmete kohta.

Eelmisel nädalal teatas keskerakond, et kaalub ka sellist võimalust, et näiteks energiahindade käibemaksu alandada. Miks te sellest ettepanekust erakonnana olete loobunud ja olete nüüd valitsuses ainult võrgutasude kompenseerimise ja soodustamise teed läinud? Aitäh!

Taavi Aas
Aitäh! Tegemist on alternatiividega, et kas me teeme seda läbi käibemaksu või me teeme seda läbi võrgutasude. Kui nüüd summa summarum numbrid kokku lüüa, siis tegelikult elektrienergia puhul see on sisult samas suurusjärgus, kui me räägime kompenseerimisest.

Ingrid Sembach-Hõbemägi
Aga kavas?

Taavi Aas
Kavas – kaks koalitsioonipartnerit tulid koalitsiooniläbirääkimistele. Kuidas me seda ellu viime? Oma ettepanekutega. Ettepanekud arutati läbi ja leidsime, et jõudsime kokkuleppele selles, nagu täna kompenseerimine on.

Aga veel kord: summa summarum, kas alandada käibemaksu poole peale või alandada võrguteenuste tasu, tegemist on sarnaste numbritega arvetel elektri puhul.

Juhataja
Võtame järgmise küsimuse.

Ekvard Joakit, Õhtuleht
Küsimus haridusminister Liina Kersnale. Kui ma millestki nüüd väga valesti aru ei ole saanud, siis haridusministeeriumi seisukoht on, et koolide kohta peaks otsuseid tegema koolipõhiselt eelkõige koolidirektorid ise. Sellest johtuvalt ka küsimus: kui detailset statistikat üldse koolidirektorid enda koolide vaktsineerituse kohta näevad? Kas nad saavad näiteks vaadata, et kaheksandates klassides on nii ja nii palju vaktsineerituid või et 8.c klassis on nii ja nii palju vaktsineeritud? Aitäh!

Liina Kersna
Aitäh küsimuse eest! Väga õige küsimus.

Kõikidel koolipidajatel ja kõikidel koolijuhtidel on olemas andmed nende haridusasutuste vaktsineerimise tasemete kohta. Neid ülevaateid teeb haigekassa ja need ülevaated on vahemikega. Näiteks, kui ma olen siin Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi direktor, siis ma tean, et minu koolis on vaktsineerituid 60% ja 70% vahel. Nii et nad saavad vahemikke.

Mina ka näiteks ei tea seda, kui paljudes koolides on 20% või 30% õpilastest vaktsineeritud, sest need kõik lähevad ühte gruppi, kes on alla 50% vaktsineeritud. Seda praegu haigekassa ütleb, et nad ei saa täpsemaid andmeid välja anda, kuna neid lapsi on nii vähe ja seal on andmekaitse küsimus.

Seega, meil on koolijuhile teada, kas tal on koolis üle 50%, üle 60%, üle 70% või üle 80% õpilastest vaktsineeritud.

Õpetajate puhul on see minu teada täpsem, aga me teeme statistikat ainult nende koolide juures, kus on rohkem kui 30 töötajat. Muidu ka öeldakse, et see riivab kuidagi isikuandmeid. Nii et see statistika on üle 30 töötajatega koolide juures.

Igal juhul on need suurusjärgud kõikidel koolipidajatel ja koolijuhtidel olemas, kui palju nende koolis üldiselt on vaktsineeritud. Aga seda, kas ja kui palju on 8.b klassis vaktsineerituid, hetkel koolijuhtidel ei ole.

Samas, ma tean, et täna – täna on meil neljapäev, jah – peakski arutama ka õiguskantsler ja justiitsministeerium seda omavahel. Meil tegelikult on oluline see – ja ma olen seda korduvalt rääkinud selle kriisi kontekstis –, et koolijuhid teaksid, kes on vaktsineeritud ja kes ei ole vaktsineeritud.

Seda enam, et kui me praegu oleme otsustanud neid skriinimisi teha kõikidele lastele, siis ma arvan, et see on põhjendatud hetkel, kuna me alles harjutame seda süsteemi sisse. Ja see on ka põhjendatud sellepärast, et sellelsamal õpetajal, kes on esimeses tunnis, ei ole teadmist, kes on vaktsineeritud, kes on läbi põdenud, aga see teadmine tal tegelikult peaks olema.

Juristid siin leiavad lahendusi, kuidas me seda teadmist saaksime neile anda. Aitäh!

[heli katkeb]

Tanel Kiik
Aitäh! Tõepoolest, seda arutelu on olnud. On ka teadusnõukoja liikmeid, kes on seda välja pakkunud, aga ma toon veel välja need peamised kaalutlused, mis siin on murekohaks.

Esiteks, kui räägime läbipõdemise tõendist, siis võib-olla PCR-test, eks, ja see test võib näidata seda, et inimene on väga raskelt haige, tal on tugev immuunreaktsioon, aga võib näidata ka seda, et tema organismist leiti seda viiruse RNA-d ehk viiruse prügi, ta võib olla väga nõrgalt kokku puutunud sellega ja tal ei pruugi üldse olla antikehasid või need on väga madalad, et pikendada seda tõendit, mis praegu kehtib kuus kuud, veel 12 kuule, ka suhteliselt kõrge viiruse leviku olukorras, noh, oleks nende inimeste suhtes riskantne.

Eesti pakub teatavasti võimalust kõigile, kes on haiguse läbi põdenud kuuenda kuu möödumisel või tegelikult soovi korral ka varem teha üks kaitsesüst ja saada täielikult vaktsineerituks, st täielik kaitse, COVID-tõend 12 kuuks, ja et me teame, et läbipõdemine pluss vaktsineerimine annab ka väga kõrge immuunreaktsiooni. Ehk inimene võib olla üsna kindel, et ka deltatüve leviku ajal tema kaitstus on kõrgem.

See on praktika, mida kõik Euroopa riigid ei paku. Väga mitmed Euroopa riigid teevad ka läbipõdenu puhul kaks kaitsesüsti. Ehk Eesti on siin niigi paindlikum, võib öelda, liberaalsem ja ka teaduspõhilisem tegelikult, sest annab võimaluse neil saada kergemini vaktsineeritus ja võtab arvesse varasemat läbipõdemist.

Samamoodi on võimalik seda läbipõdemist tõendada antikehatestiga. Ehk inimene teeb antikehatesti, mis näitab, et tal on antikehad olemas. Ta ei ole varem teinud PCR-testi. Siis on võimalik ka sellesama antikehade testi põhjal ühe vaktsiinisüstiga saada COVID-tõend, saada vaktsineeritud. See on taas selline teaduspõhine ja mõistlik lähenemine.

Euroopa Liidus on kokku lepitud läbipõdemise tõendid ühetaolisena, see kehtib kõigis riikides kuni kuus kuud, nii on see sõnastus. Ehk kui me tahaksime nüüd midagi muuta Eesti riigis, siis see tähendab seda, et meil tuleks luua täiesti uus tõend, täiesti uus formaat. See ei kehtiks Euroopa Liidus, sest seal on kokku lepitud kuus kuud. See võiks kehtida teoreetiliselt riigi sees. Siis võiks hakata mõtlema, kas me hakkame mõõtma neid antikehasid mingi intervalli tagant või kuidas kogu see mehhanism käib. See on niisugune teaduslik vaidlus ja arutelu, mille kohta ei ole ka konsensust. Euroopa Liidus pole praegu ühtegi taset, mille kohta öeldakse, et antikehade arv X annab sulle kaitstuse, aga Y on liiga madal. Me teame, et antikehade tase muutub, pärast vaktsineerimist on see tavaliselt kõrgem, siis see hakkab langema, kui toimub nakkusega kokkupuude, siis see taas tõuseb, teie immuunsus ja kõik muu hakkab mõjuma. Ehk see on küllaltki keeruline teaduslik debatt ja see on ka küllaltki keeruline Euroopa Liidus tehniliselt, kuna kokkulepe on praegu see kuue kuu loogika.

Nii et praegu võib öelda selles kriisi akuutses faasis, et minu soovitus kõigile, kes on haiguse läbi põdenud või ka tõendavad seda antikehadega, teha see üks kaitsesüst, saada vaktsineeritud, saada kõrgem, kindlam ja püsivam kaitse ning saada ka kehtiv Euroopa Liidu tõend.

Nende arutelude juurde võime kunagi tagasi tulla, kellelgi seda ootama jääda ma kindlasti ei soovita. Aitäh!

Liina Kersna
Tegelikult mul jäi ütlemata, et koolijuht kindlasti peaks konsulteerima ka terviseametiga, kui te neid otsuseid langetab, see ei ole ainult koolijuhi enda otsustusõigus. Aitäh!

[heli katkestus]

Kaja Kallas
Kõikidele tegevustele, sh meelelahutuskohad, üritused, kinod, teatrid. Ehk siis kõik need kohad, mis lähevad selle kontrollimeetme alla, seal on siis see ajaline piirang ka. Aitäh!

[heli katkestus]

Ingrid Sembach-Hõbemägi
Avalike kohtade alla lähevad ju ka ujulad, veekeskused ja spaad. Kas siis nüüd tuleb hakata maskiga ujuma?

Kaja Kallas
Hakkab jälle seesama …

Ingrid Sembach-Hõbemägi
See on jumala ajastukohane küsimus …

Kaja Kallas
Jaa. Ei, no keegi ei kujuta ette, et spaas hakataks maski kandma, aga noh, avalikud kohad on sellised kohad, kus me puutume kokku teistega ja kus maski on võimalik kanda ja kõik need kohad, kus meil praegu on ka need kontrollimeetmed.

Spaad ja ujulad on, jah, tõesti alati see koht, kus tekib see küsimus. Aga seda tuleb võtta siin terve mõistusega.

Siiski, ma tõesti palun, et seda kohustust täidetakse, sest see võtab need aerosoolid kinni.

Juhataja
Tundub, et hetkel rohkem küsimusi ei ole. Sel juhul lõpetame pressikonverentsi ja teeme eesruumis intervjuusid ka hajutatult.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo