Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 29. detsember 2009

29.12.2009 | 15:14

Uudis
    • Jaga

Vabariigi Valitsuse pressikonverents
Teisipäev, 29. detsember 2009. a

Juhataja Liina Lepik
Tere, head ajakirjanikud! Rõõm on teid tervitada sel aastal viimast korda siin ruumis, kohtume kindlasti ka uuel aastal. Kuna peaminister Andrus Ansip on puhkusel, siis tema ülesannetes on teadus-ja haridusminister Tõnis Lukas ning sõna talle. Palun.

Tõnis Lukas
Head kaaslased! Selle aasta viimasel istungil valitsus arutas üle 30 punkti ja lühidalt vastuvõetud otsustest. Valitsus andis kolmele inimesele eriteenete eest Eesti kodakondsuse, inimesi jagub kõigisse eluvaldkondadesse, mitte just kõigisse, kui kolmest on juttu.

Evhen Tsybulenko on üks neist, kes tollase Audentese ülikooli õppejõuna kirjutas 2007. aastal alla kirjale, mis toetas Eesti riiki keerulistel aegadel, kui tänavatel lõhuti ja laamendati. On tuntud teadlane ja õppejõud.

Natalja Baranova, on kultuuriministri esitatud kodakondsuskandidaat ja mul on hea meel öelda, et ta on Tallinna Tõnismäe Reaalkooli õpetaja ja Maia Tisler on tulemuslikult töötanud rahvusvahelise raudteeliikluse arendamisel. Täpsemalt tema teenetest oskab rääkida Juhan Parts. Igal juhul on ta raudteelaste hulgas väga tuntud isik ja see kodakondsuse andmine võib olla märgilise tähendusega.

Valitsus kinnitas ülevaate Vabariigi Valitsuse 2007-2011. aasta tegevusprogrammi täitmisest lõppeval aastal, eelteateid on selle kohta olnud. Käidi läbi kõik olulisemad valdkonnad. On ju teada, et sajaprotsendiliselt kõik need ilusad kavad ei teostu ja nii valitsus kui avalikkus on sellest tükk maad tagasi juba aru saanud, et eelarve vähendamise tingimustes pole võimalik kõiki lisaraha nõudvaid 2007. aastal plaanitud suuri projekte ellu viia. Aga rõõmustavalt on olnud arenguid rahvastiku- ja perepoliitika elluviimisel.

Mina rõhutaksin juurde veel, et Eesti ettevõtete kapitalile ligipääsu parandamiseks on terve tugipakett vastu võetud, valitsuse poolt heaks kiidetud. Sellega detailsemalt tegeleb edasi majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Kõige rohkem räägitud teema on olnud eelarve. Mõni aeg tagasi siis tasakaalus hoidmise, nüüd liigsest defitsiidist eemale hoidmise osas on olnud positiivseid arenguid.

Rõhutan üle teadus- ja arendustegevuse kulutuste tõusu sisemajanduse kogutoodanguga võrreldes - see on rahvusvahelises plaanis ka päris märkimisväärne.

Muide, täna arutas valitsus ja kiitis heaks aruande, mis on tehtud lõppeva aasta kohta. Tegelikult ju läinud aastate kohta, sest teaduses kõiki arenguid ei saa ainult nö jupitades aasta kaupa hinnata. Mis on sisustanud teadusstrateegia „Teadmistepõhine Eesti“ elluviimist? See strateegia kehtib aastani 2013. Kõige esmalt tooksingi esile siin just selle osa, mis rahastamist puudutab.

Me oleme jõudnud praegu juba Euroopa keskmiste hulka, kus me olime tegelikult teadus- ja arendustegevuse rahastamises Euroopa viimaste hulgas. 2008. aasta lõppseis, mida ongi viimati võimalik hinnata sisemajanduse kogutoodanguga võrreldes, on teadus- ja arendustegevuse intensiivsus 1,29% ja see tähendab, et tõusul on nii erarahastamine kui ka riigieelarveline rahastamine.

Kokku 2008. aastal rahastamise maht nendes valdkondades teadus- ja arendustegevuses tõusis 20% ja see tõus jätkus ka 2009. aastal. Me oleme praegu graafikus, et 2011. aastal jõuda 2 protsendini sisemajanduse kogutoodangust. See on küpse ühiskonna märk ja ma arvan, innovatiivse ühiskonna üks eeldusi.

Samas, teadlaste osakaal elanikkonnas ei ole meil eriti tõusnud. Seni võime öelda, et 2008. aasta seisuga, aga praegu on see suhe ilmselt sama, moodustas tuhandest tööga hõivatust teadlaste osa siis 6 isikut tuhandest. Kuus teadlast tuhande tööealise elaniku kohta, isegi tuhande hõivatu kohta on ju päris suur number, aga Euroopa keskmisega võrrelda ei saa. Teadlaste hulk elanikkonnast peaks meil tõusma, nii on strateegia ka ette näinud.

Aga mida tuleb rõhutada nii 6. raamprogrammist teaduse rahastamiseks kui 7. raamprogrammist Euroopa rahadest: Eesti teadlased on olnud kõige efektiivsemad raha taotlejad. Meie teadus on kõige suurem kasusaaja võrreldes sellega, mis me sinna sisse maksame. Nii et suhteliselt suur osa Eesti teadlaste Euroopa rahataotlustest on otse raamprogrammile saadetud, siis otse Brüsselisse - see ei kajasta neid Eesti riigi eelarve kaudu minevaid rahasid.

Suurem osa Eesti teadlastest saab Euroopa programmidest raha, võrreldes taotluste hulgaga, kui teiste rahvaste teadlastest. Nii et me oleme selles statistikas Euroopa tipus ja kahtlemata silmapaistvad.

Lühidalt veel. Valitsus kinnitas struktuurivahendite programmiperioodi kuni 2013. aasta strateegilise aruande. See puudutab suurobjektide rahastamist, milleks on meil ajagraafikud ka olemas, mis järjekorras nad raha saavad, mis kuudel, mis aastatel.

Samuti kiitis valitsus heaks määruse muutmise, mille eesmärk on pikendada väljaspool nitraaditundlikku ala asuvate sõnnikuhoidlate korrastamise tähtaega 1. jaanuarilt 2010. aastal 1. jaanuarini 2013. Kindlasti oluline informatsioon.

Harju maakonna kaitsealuste parkide kaitse alt arvati välja Rannamõisa park ja Türnpuu park.

Valitsus pikendas ajutiselt sõjalise kaitse strateegilist kava, kuni uus strateegia Riigikogu poolt heaks kiidetakse.

Ja valitsus kiitis heaks kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste kava ehk KOIT kava nime all tuntud kava 2012. aastani. See on maakondade kaupa eraldatud vahendite nö teine voor. Paar aastat tagasi jagati KOIT kava esimest vooru, siis nüüd on omavalitsused maakondades saanud Euroopa raha riigi vahendusel, need otsused on tehtud, raha saavad nad hiljem, täiendavate summade ulatuses.

Minule teeb head meelt, et seal on päris palju haridusobjekte ja ka haridusstrateegiaga sobib kokku mitugi rahastavat otsust. Näiteks on pärast neid rahaeraldusi Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumile ja Valga 1. Keskkoolile võimalik nii Võrus kui Valgas teha Hugo Treffneri Gümnaasiumi tasemel selline maakondlik gümnaasium. Linnavalitsused vastavad vahendid riigilt selleks saavad, ma loodan, et see on maakondade hariduskorraldusele väga hea märk.

Ja lõpetuseks otsusest, mis võeti vastu sellega, et seda vastu ei võetud. Nimelt, aasta lõpus oodatakse alati järgmise aasta eelarvet puudutavat õpetajate palkade valitsuse määrust - sel korral valitsus seda määrust vastu võtma ei pea. Aga ma toonitan, et see, et valitsus seda vastu ei võta, tähendab, et tegelikult kehtib edasi seni vastuvõetud määrus. Lihtsalt täpsustuseks ma ütlen selle ära, sest igal aastal on määrust muudetud. Järgmiseks aastaks ei muudeta õpetajate palkade alammäära määrust selletõttu, et need alammäärad jäävad järgmisel aastal selle aasta tasemele.

Olgu siis öeldud, et noorempedagoogi palga alammäär on 9516 krooni, pedagoogil 10 077 krooni, vanempedagoogil 11 517 krooni ja pedagoog-metoodikul 13 908 krooni, lisandub klassijuhataja tasu vastavalt 10% palgast ja sellega seoses võib õpetajate palkade diskussiooni järgmise aasta osas lugeda lõppenuks. On kokkulepe alla kirjutatud ka Haridustöötajate Liiduga ehk õpetajate ametiühinguga haridus- ja teadusministril ja see kokkulepe tähendab stabiilsust Eesti koolis. See on kõik.

Juhataja
Aitäh! Ja nüüd sõna justiitsminister Rein Langile.

Rein Lang
Head aastavahetust minu poolt ka! Meil parlamentaarne riik ja täna valitsus saadab parlamendile neli olulist asja, mille ettevalmistajaks on olnud justiitsministeerium.

Kõigepealt me tahame natukene muuta kohtulõivude praktikat ja panna teatud hagide liikidele, nende hindadele väga selged piirmäärad. Need on siis kaasomandi lõpetamise asja jagamise hagid, ühisvara jagamise hagid ja juriidilise isiku otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse tühisuse tunnustamise hagid.

Kahe esimese puhul, need on siis kaasomandi lõpetamine ja asja jagamine, ühisvara jagamine, siis me teame seda, et Eesti rahva rikkus on suurenenud väga kiiresti ja seni on lähtutud lõivude määramisel nende varade väärtusest ja see on viinud mõnikord riigilõivud hästi kõrgeks. Nüüd me paneme sellele väga selge piiri peale. Teatud asjade puhul see tähendab riigilõivu vähenemist isegi kuni kümme korda.

Mis puudutab juriidilise isiku otsuse kehtetuks tunnistamist, siis üldsusele võib-olla oleks tähtis teada seda, et see puudutab väga palju kõikvõimalike korteriühistute siseseid vaidlusi, kus korteriühistu liikmed taotlevad ühistu teatud otsuste kehtetuks tunnistamist. Siis ka need hinnad on läinud väga kõrgeks ja me oleme seda meelt, et sellele pannakse väga selge piir. Nii et selle eelnõu järgi oleks riigilõivu täismäär seal 5000 krooni, nii et keegi ei saaks rohkem öelda, et õigusemõistmisele on juurdepääs takistatud. Ma väga loodan, et parlament seda ka kiirendatud korras menetleb.

Teine oluline asi, mis valitsus ära saatis parlamendi poole täna, on erakonnaseadus. Ja see on nüüd see palju räägitud ja palju vaieldud erakondade rahastamise süsteem. Küll on olnud siin juttu, et keegi on käitunud kuskil ebaeetiliselt või ebaseaduslikult, siis mööname seda, et seadusandlus täna on üsna auklik selles asjas.

Täna teele saadetud eelnõuga on ära lahendatud erakondade sidusorganisatsioonide küsimused. On väga selgelt öeldud, et kõik valimisliidud omandavad MTÜ staatuse koos sellest tuleneva aruandluskohustusega. Siis on lubatud annetused ja keelatud annetuste vastuvõtmise tagajärjed väga selgelt seaduses kirjas.

Kirjas on ka see, et kõik annetused ja liikmemaksud avaldatakse erakonna veebilehel üks kord kvartalis ja selle organina, kes peaks erakondade rahastamist järgima, näeb Vabariigi Valitsus Vabariigi Valimiskomisjoni.

Valimiskomisjon on üks kord ajaloos sellega juba tegelenud. Valimiskomisjon on saatnud ka valitsusele argumenteeritud kirja koos põhjendusega, miks ta seda teha ei tahaks. Aga meil on tegelikult valida kolme erineva institutsiooni vahel: kas siis Riigikogu enda erikomisjon, kas Vabariigi Valimiskomisjon ja laual on olnud ka Riigikontrolli võimalus. Kõik need kolm sõdivad selle vastu, et sellega ei peaks tegelema. Nii et me peame tegema valiku ühe kasuks.

Valitsus on olnud seda meelt, et me esitame Riigikogule ikkagi selle eelnõu selles kontekstis, et see ülesanne saab olema Vabariigi Valimiskomisjoni ülesanne. Ma loodan, et selle üle Riigikogu jätkab debatti. Mina isiklikult leian, et oleks võimalik teha valik kahe vahel, kas Riigikogu enda komisjon või valimiskomisjon. Ma jätaksin Riigikontrolli variandi siit tahaplaanile, ehkki õiguskantsler on just kõige rohkem toetamas seda Riigikontrolli varianti.

Siis on ära lahendatud ka see, mis on nende üksikkandidaatide ja erakonna vahekord. Veel kord siin ajakirjandus on tõstnud üles teravalt teema teatud üksikkanditaatide valimiskulude rahastamise osas. Need on selles mõttes erakonna aruandele lisatavad, aga need ei saa olla niimoodi, et erakonnad hakkaksid vastutama nende eest, need on ikkagi üksikisikute tehtud kulutused. Nii et mina väga loodaks seda, et sellele järgneb jällegi niisugune konstruktiivne debatt ja Riigikogu selle eelnõuga jõuab ka fini¹isse lõpuks.

Sest mis on tänane probleem, on see, et valimiskulude üle on olemas Eestis järelevalve ja seda teeb ka Riigikogu korruptsioonivastane komisjon. Aga ei ole tõepoolest olemas ühtegi institutsiooni, mis teostaks erakondade rahastamise üle järelevalvet valimiste vahelisel perioodil ja seda on meile kõvasti ka ette heidetud. Samas, mina olen seda meelt, et need etteheited on teinekord olnud ka väga tendentslikud.

Kui me vaatame Eesti erakondade kulutuste avalikkust, siis need on kordades rohkem avalikud kui nii mõneski teises Euroopa Liidu liikmesmaas. Piisab ainult, kui minna meie erakondade kodulehekülgedele ja vaadata sealt järgi. Aga see tahe, et kuskil on olemas see kõrgem institutsioon, on väga selgelt olemas ja loodame siis, et Riigikogu seda ka menetleb.

Siis saatsime me Riigikogu poole teele kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018. Eelmised arengusuunad võeti vastu 2003 ja kehtisid kümme aastat. Nüüd see praegune variant, mida me ette paneme aastani 2018, ega siin nüüd mingisugust jalgratta leiutamist ei ole.

Me endiselt leiame, et peatähelepanu peab olema alaealiste kuritegevuse vähendamisel, korduvkuritegevuse vähendamisel, võitlusel organiseeritud kuritegevusega ja neljanda prioriteedina on siia juurde toodud võitlus isikuvastaste kuritegudega, seal hulgas perevägivallaga. Nii et see perevägivalla teema on muutumas väga aktuaalseks. Ühiskonna väärtushinnangud on hakanud muutma, mis on minu meelest väga positiivne, sest võib-olla siin 5-6 aastat tagasi perevägivalda suhtuti kui millessegi normaalsesse abielulisse kaasnähtusesse, mida ta kindlasti ei ole. Ja see, et võitlust selle vastu hakatakse tähtsustama, on väga hea.

Neid kriminaalpoliitika arengusuundi on siin arutatud kõigi, nii ministeeriumidega kui ka omavalitsusorganisatsioonidega ja tore oleks muidugi, kui parlament ka seda väga sisulist debatti selle üle peaks, siis on ka täitevvõimul väga selge siht silme ees, mida ta kesk-pikas perspektiivis tegema peab.

Ja last but not least saatis valitsus täna parlamendi poole teele ringhäälinguseaduse, kriminaalmenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis koosneb kahest osast. Esimene osa reguleerib ära allikakaitse Eesti õigusruumis, mida tänaseks ei ole reguleeritud.

Siinkohal tahan öelda, et ma ei loe pädevaks nende isikute arvamusi, kes arvavad, et kriminaalmenetlust saaks reguleerida hea tavaga. See oli leninlik printsiip omal ajal, kus öeldi, et vastavalt revolutsioonilisele südametunnistusele tuleb läbi viia kohtumenetlus ja määrata karistused. Meie ei saa niimoodi käituda.

See, et allikakaitse on reguleerimata, on kõigile juristidele teada juba aastaid, aga ütleme ausalt - ega keegi pole julgenud väga seda torkida, eks ole, teades ette, milline reaktsioon saab olema.

Ja teine pool on võlaõiguses tehtavad muudatused, mis peaksid hõlbustama üksikisikute kaitset nii pressideliktide puhul kui ka siis muude mittevaraliste nõuete puhul. Siin ei ole juttu ainult üksnes au ja väärikuse kaitsest, vaid ka näiteks füüsiliste kannatuste põhjustamisel näiteks arstide hooletuse tagajärjel ja mida iganes.

Ka selles osas on Eesti võlaõiguses olemas auk. Konstitutsioon ütleb väga selgelt, et igaühel on õigus temale tekitatud nii materiaalse kui moraalse kahju hüvitamisele. Aga selle moraalse kahju hüvitamise reeglistik on Eestis nii, nagu ta on.

Ehk kui me omal ajal otsustasime võtta karistusseadustikust välja sellised paragrahvid, mis andsid koosseisu solvamisele ja laimule, siis me oleks pidanud juba siis ka ette mõtlema, kuidas tsiviilkohtupidamise käigus saaksid üksikisikud ammendava kaitse. Aga seda me täies mahus ette ei näinud.

Tänane õigusruum on selline, kus ütleme, pressideliktide puhul solvatud ja ka tagakiusatud inimesed peavad hakkama oma kannatusi väga selgelt lahti seletama ja üksikasjaliselt kirjeldama, mis tema üks või teine pisar maksab. Samal hetkel tänane seadus ei võimalda kohtutel ka välja mõista kahjuhüvitisi sellises määras, et see, kes kahju tekitas, edaspidi seda kahju enam ei tekitaks.

Selline olukord, kus ebaseadusliku käitumisega on võimalik teenida kasumit legaalsel teel teiste inimeste kannatuste hinnaga, see ei lähe mitte.

Justiitsministeerium ei saa siin olla ainult äriühingute ehk lehtede liidu huvide eest seisja, vaid kogu ühiskonna ja tema iga üksikisiku huvide eest seisja. Sellele ma ennustan ka ette küllaltki tõsist parlamendi debatti, aga ma loodan, et see saab olema konstruktiivne. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Ja nüüd sõna majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile.

Juhan Parts
Aitäh! Valitsus käsitles kahte teemat, mis puudutab majandusministeeriumi ja majandust, kuigi eks kõik ole omavahel seotud. Esiteks me kinnitasime ettevõtluspoliitika tegevuskava aastaks 2010 ja teine oluline asi, valitsus andis põhimõttelise heakskiidu teisele tehnoloogia arengut puudutavale programmile ehk siis biotehnoloogia programmile.

Nüüd natukene võib-olla sissejuhatuseks. Meid on kritiseeritud selles, et valitsus keskendub põhiliselt riigi rahandusliku olukorra usaldusväärsusele, aga ei tegele muude asjadega. Ma usun, et nendel kriitikutel tasuks nüüd kõrvad puhtaks pesta – see üks samm on selleks, et võidelda tööpuudusega ja selleks, et luua tulevast majanduskasvu, see on valitsuse panus ettevõtluse alases tegevusplaanis järgneval aastal.

See ei ole kõik, see ei ole kõikehõlmav, aga see on, ma arvan, valitsuse poolne keskne nö tegevusdokument. Lähtepunkt on ikkagi selles, et me peame toetama majanduse struktuurseid muutusi. Ehk teisisõnu, kui me vaatame ettevõtluse erinevaid programme ja samme, mida valitsus saab omalt poolt astuda, siis need ei ole igasugused sammud sinna-tänna ja kolmandasse kohta või rääkimata raha laialijagamisest lihtsalt. Nende kaudsem soov on suurendada meie ettevõtete tootlikkust, ekspordivõimekust, koostöövõimekust, läbi selle tegelikult konkurentsi läbimurret muudel turgudel. Tõsi küll, me oleme vaadanud erinevalt võib-olla eelneva aasta ja ka nüüd lõppeva aasta puhul, et kuidas neid erinevaid programme tasakaalustada ehk teisisõnu, nö ekspordivõimekus ja tootlikkus ei ole nö absoluutsed eesmärgid, vaid et ka töökohtade loomine iseenesest on oluline kriteerium ühe või teise ettevõtlusprogrammi jaoks.

See on 2010-nda võib-olla täiendav panus. Kuid ometi see tasakaalu leidmine selles osas, et kui me mõtleme nö keskmises perspektiivis, et ikkagi need uued töökohad ettevõtluses peavad olema efektiivsemad, kui nad on olnud varem, see on tegelikult oluline kriteerium, muidu me lihtsalt mitte ei liigu edasi, vaid liigume tagasi. Nüüd, kui tulla numbrite juurde, siis neid numbreid võib esitada erinevat moodi - ajakirjanduses on läbi käinud kuskil suurusjärgud2 miljardit, mis on valitsuse ettevõtlusprogrammil, kui me võtame need ühe nimetaja alla kokku. Kuigi nende kahe miljardi ulatuses ei ole hõlmatud nö valitsuse poolt kavandatavad tagatised, garantiid nii eksporditoetuseks, aga ka näiteks laenu käendused väiksematele ja keskmistele ettevõtetele, mida pakub KredEx. Nii et 2 miljardit pluss võimalik kogu selline nö garantiide, käenduste maht, et toetada ettevõtete ekspordivõimekust ja toetada ligipääsu ka kapitalile. Mis võib-olla mõningatest üksikutest programmidest, mille järgi on ettevõtjatel olnud väga suur nõudlus, ma ei pannud tähele, kas see üldse käis ajakirjandusest läbi, aga kuskil nädal tagasi me suutsime teha veel ühe otsuse ehk teisisõnu, suunata rohkem Euroopa struktuurivahendeid ettevõtluse kasuks, ca suurusjärgus 700 miljonit krooni. Ja täna kinnitatud plaan seda juba arvestab, me saame kohe jaanuaris avada uuesti ettevõtetele suunatud tehnoloogia investeeringute vooru.

Eelmine voor, kus oli mahus 600 miljonit ettevõtete taotlusi suurusjärgus 3-4 miljardit, tegemist on programmiga, kus me toetame 20% ettevõtjate investeeringuid kaasaegsesse ja nö eesliini tehnoloogiasse. Reaalselt, kas siis töötlevas tööstuses, aga ka muudes sektorites. Ja meil on võimalik tänu sellele uus programm jaanuaris avada ehk teisisõnu, kindlasti on oluline, et ettevõtjad selleks valmistuvad. Eelnevatel kordadel, kui me oleme tahtnud tempot tõsta, et motiveerida rohkem neid investeeringuid tegema praegusel ajal, et ettevõtjad oleks valmis ja me suudaksime need otsused järgmise aasta esimese kvartali jooksul ära teha.

Hea meel on selle üle, et me leidsime täiendavaid vahendeid eksporditurunduseks. See on ka üks programm, mida tõesti ettevõtjad praegu kasutavad. Me näeme kordades ettevõtjate huvi kasvu, see tähendab, ettevõtjad üritavad leida erinevaid uusi turge. Teadmiseks, et valitsusel on selline programm, kus me teatud turunduskulud katame. Jah, see on konkreetse äriplaani, konkreetse ekspordiplaani alusel ja seal peab olema ka teatud perspektiiv. Aga ma arvan, see on väga oluline ja teisisõnu, me võime väga selgelt öelda, et eksporditurunduse osas ei ole meil rahalisi muresid järgmisel aastal. Pigem tasuks kutsuda ettevõtjaid ülesse, arvestades oma kukkunud mahte, ikkagi mitte loobuma ja otsima uusi turge.

Kolmas märksõna veel, millest me ei saa loobuda, et me peame tegelema pidevalt ka sellise nö lihtsa ettevõtlusega. Ikkagi ettevõtluse aktiivsus on jätkuvalt Euroopa Liidu keskmisest väiksem, kui me vaatame ettevõtluse aktiivsuse numbreid. Järelikult see, et inimestel oma ideid ja nad püüavad neid ettevõtlusse rakendada, suudavad kokku panna äriplaani, suudavad võtta reaalseid riske ja me tahame tegelikult ettevõtluse aktiivsust oluliselt ergutada. Toon mõne näite, need ei ole ainult sellised teadlikkuse tõstmise programmid või see, et me töötame koos ülikoolide, kõrgkoolide ja ka haridusministeeriumiga, põhikoolide, gümnaasiumidega, et nö ettevõtluse õpet viia rohkem laiali. Aga ka sellised praktilised asjad, et starditoetus ettevõtetele, mida pakub EAS ja siin ei ole pistmist sellega, mida pakub töötukassa, 100 tuhat krooni ja EAS peab otsustama selle 10 päevaga. Varem oli selle peale 50-40 päeva ehk teisisõnu, ka võimekus, kui on ikkagi ettevõtte idee, tahab sellist stardikapitali, 10 päevaga peab suutma riik või riigiasutused selle otsuse teha.

Paar sõna sellest biotehnoloogia programmist. Valitsus andis täna põhimõtteliselt heakskiidu, ta on teine programm erinevate tehnoloogiate arenguks. Energiatehnoloogia programm on heaks kiidetu, täna on biotehnoloogia programm ja kolmas programm peaks olema info-kommunikatsioonitehnoloogia programm. Ma julgeks öelda, et need on sellised teatud eksperimentaalsed riiklikud programmid. Ma usun, et kui nende programmide rakendamise aeg on möödas, me suudame mingeid kokkuvõtteid teha, et eks siis me suudame öelda, kas sellised riiklikul tehnoloogia arenguks suunatud programmidel see kasutegur saab olema, milline saab olema nende tulevikusaatus.

Mis on kõige keerulisem? Kõige keerulisem on tegelikult eriti seda biotehnoloogiat puudutavalt, et kuidas me suudame defineerida ühishuvid, mis on nii akadeemial, ülikoolidel, ettevõtlusel ja ka riigil, et mis on need ühishuvid, milles on meil ka teatud võimekusi üldse panustada sellesse tehnoloogiasse. Samas oleks rumalus tegelikult jätta tähelepanuta, et meil on siin väga palju võimekusi. On võimekusi nii akadeemikute poolel kui ka juba ettevõtluse poolel. Ja just see ühishuvide defineerimine, mis võibolla on tunduvalt lihtsam eesti keele arengul või rahvuskultuuri arengul, aga sellise tehnoloogia arengu jaoks ühishuvide ja neid nimetada riiklikeks programmideks, on üsna keeruline.

Igaühel on oma ettekujutus, igaühel on oma nägemus, igaüks tahab ajada oma asja, aga küsimus, kuidas sellise riikliku programmi toel need võimekused kokku liita, et sellest oleks mingisugune kasu ka tulevikuks. Ja teine keskne küsimus on ikkagi see, kuidas selliste tehnoloogia arenguprogrammidel on mõju meie majandusele, olgu ta siis lühemaajalisem või pikemaajalisem. Ja ma arvan, selle biotehnoloogia programmi keskne lähtepunkt on selles, mida me oleme püüdnud ajada, et ta peab olema turulähedane. Me tahame toetada neid projekte, neid tegevusi, millel on tegelikult potentsiaal pakkuda midagi turule, mitte ainult Eesti turule, vaid ka maailmale. Ehk teisisõnu, natukene eemalduda sellisest akadeemilistest uuringutest, mis on kindlasti huvitavad, vajalikud, aga me peame rääkima selliste tehnoloogiate arengute puhul tunduvalt rohkem seda, et mis on selle majanduslik kasu.

Me ei saa finantseerida programme, mida võib sada aastat teha, kuid tegelikult ei paku ta Eesti inimestele häid töökohti, ei paku ta lisaväärtust majandusele ja tegelikult need uuringu tulemused õige odavalt rändavad hoopis mujale, kui nendel mingeid tulemusi on. Nii et kaks sellist asja veel aasta lõpuks. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Kuna justiitsminister peab minema veidi varem pressikonverentsilt ära, siis ma teen ettepaneku, et kui kellelgi on justiitsministrile küsimusi, siis need võiks praegu enne siseministri ülevaadet ära küsida.

Andrus Einman, BNS
Miks härra Langi hinnangul ei sobi Riigikontroll erakondade rahastamisi kontrollima?

Rein Lang
Aitäh! See on selline täitevvõimu ja seadusandliku võimu vahekorra küsimus. Riigikontroll tänasel päeval ei ole selles mõttes haldusorgan, et ta ei teosta seal oma võimu, ta ei tee mingisuguseid ettekirjutusi, kellele ta teeb oma auditid. Need auditid räägitakse pärast seda läbi ja tema annab aru Riigikogule. Nüüd, kui me paneksime selle erakondade rahastamise sinna Riigikontrolli funktsioonide juurde, siis me tegelikult looksime Riigikontrollile täiesti uue tegevusvaldkonna. Ja Riigikontroll ise seda täpselt samamoodi ei toeta.

Ma kordan veel üks kord, et täna tegeleb erakondade rahastamisega Riigikogu korruptsioonivastase võitluse komisjon, mille eesotsas on härra Marrandi, kes peab tublit võitlust selle eest, et mitte mingil juhul tema komisjon ei peaks sellega edasi tegelema. Kunagi teostas järelevalvet erakondade rahastamise üle ka valimiskomisjon, enne kui see anti Riigikogu komisjonile. Nii et nii valimiskomisjoni kui ka Riigikogu komisjoni puhul on olemas ka mingi praktika, aga Riigikontrolli puhul mitte.

Aga ma ütlen veel kord, et see saab olema tõenäoliselt Riigikogu põhiseaduskomisjonis tõsine debatt. Minu üleskutse oleks tegelikult Riigikogule mitte vabatahtlikult anda oma võimu käest ära, vaid seda ka teostada, mis talle konstitutsiooniga on ette nähtud.

Andrus Einman, BNS
Kas Jüri Pihl on juba teie ees vabandanud?

Rein Lang
Isikut, kelle nimi oleks Jüri Pihl, ei ole minu poole pöördunud. Ei suulises ega kirjalikus vormis.

Juhataja
Indrek, palun.

Indrek Kiisler, Rahvusringhäälingu raadio uudised
Kas te saate natukene lahti rääkida seda kontrollimehhanismi, et kui Vabariigi Valimiskomisjon avastab, et mingi erakonna rahastamises on midagi mäda, kas ta teeb sellele erakonnale ettekirjutuse, kas ta pöördub politseisse, kuidas see toimuma hakkab?

Rein Lang
Jah, täpselt nii. Kui ta näeb, et midagi on seal nässus, siis valimiskomisjon kui haldusorgan saab ettekirjutust teha, see on ka eelnõus kirjas. Aga kui valimiskomisjon näeb, et siin võib olla tegemist näiteks maksukuriteoga või maksualase seadusandluse rikkumisega, ka väärteoga, siis ta pöördub maksu- ja tolliametisse või pöördub politseisse. Ega ta ise ei hakka üle võtma ei politsei funktsioone ega ka maksuameti funktsioone, aga ettekirjutust saab teha jah, nagu haldusorganile omane on. Ja seda ettekirjutust saab omakorda kohtus vaidlustada, nii nagu kõiki haldusorgani ettekirjutusi.

Anne Sääsk, TV3 uudised
Kas tagasiulatuvalt ka saab erakondade rahastamist vaadelda või see hakkab kehtima edaspidi?

Rein Lang
Ei, tagasiulatuvalt kohe kuidagi moodi ei õnnestu seda teha, see on õigusriigi üks nurgakivi. Aga edasiulatuvalt loodan, et hästi ruttu, mida rutem see seadus saab seaduse jõu, seda kiiremini saame me ka tegelikult kogu selle asja korrastatud. Kui see jääb jälle järjekordselt venima, siis on see oht, et selle jõustumine läheb üle valimiste.

Juhataja
Kui rohkem küsimusi ei ole, siis aitäh!

Rein Lang
Aitäh! Ma vabandan, et ma vahele trügisin.

Marko Pomerants
Minul on aega avalikkuse jaoks. Tere päevast! Kõigepealt on mul maalt pärit ministrina heameel, et Hellenurme rahvas sai puuriida alla omale munitsipaalmaad ja nüüd nende puuriidad ei pea enam õhus olema. Aga mis puudutab siseministeeriumi haldusala, siis erinevalt kolleeg Tõnis Lukasest, meie tulime lagedale politseiasutuse palgamäärusega ja põhjus väga lihtne, meil on 1. jaanuarist 2010 tegemist Politsei- ja Piirivalveametiga ja selle ameti palkade korrastamiseks tuli kõigepealt võtta ühelt poolt politseinike palgad, teiselt poolt piirivalvurite palgad ja vaadata, mismoodi nendest saaks kokku ühe sellise palgamääruse ja mis oli selle asja kunst, et kui politseis oli siiamaani 10 palgaastet ja piirivalvel 15, siis nüüd kahepeale kokku on meil 17 palgaastet.

Nii et uuest aastast politseiametnikul, kelleks on ka piirivalvur, saab palk koosnema ennekõike kahest osast, üks on astmepalk ja teine on vastav auastmetasu, mis tuleneb selle pealt, mis parasjagu õla peale tärnide näol on saadud.

Politsei ja piirivalvurite töö võib olla ka teinekord ohtlik, seetõttu ka seoses Politsei- ja Piirivalveametiga Vabariigi Valitsus võttis vastu kaks määrust, mis puudutab tegutsemist või käitumist sellisel juhtumil, kui selline ametnik on oma põhiülesandeid täites kas hukkunud või siis kaotanud töövõime täielikult või osaliselt. Need vastavad hüvised siis tulevad politsei- ja piirivalve seadusest, aga kes, kuidas, mis aja jooksul peab taotlema, see sai määrusega ära kirjeldatud.

Ja teinekord võidakse ka varalist kahju tekitada ametnikule tema tööülesandeid täites, et ka selle kohta on olemas vastav määrus, kus materiaalne kahju hüvitatakse kuni 25 täna kehtiva, see on kogu aeg seotud astmepalgaga, kõige madalam astmepalgamääraga - 8280 krooni saab 2010. aastal olema see madalam astmepalgamäär ja kõrgem hüvitis materiaalse kahju eest on 207 tuhat krooni.

Lihtsalt nö statistika mõttes, et siiamaani 2009. aastal näiteks töövõimetuse eest on 8 kuu jooksul politseis olnud vaja teha täiendavaid väljamakseid 170 tuhande eest ja piirivalves 83 tuhande eest. Kindlasti ei kavatse me hakata planeerima oma haldusalas tööülesannete täitmisel hukkunuid, selleks pole ühtegi põhjust. Politseis õnneks pole ka viimastel aastatel seda juhtunud, piirivalves selle aasta veebruarikuus Peipsi järvel kahjuks üks piirivalvur meil tööülesannete täitmisel hukkus. Nii et rohkem selgust ja kindlust siis uuel aastal jällegi siseturvalisusega tegelevatele inimestele.

Juhataja
Suur tänu! Ja jätkame küsimustega. Liina.

Liina Valdre, BNS
Kas keegi kohalolevatest ministritest oskaks kommenteerida, kuidas on praegu seis tavapärase aastalõpu kuluralliga?

Tõnis Lukas
Aitäh väga hea küsimuse eest! Rahandusministeeriumil on selle kohta informatsiooni, mida nad teile esimesel küsimisel muidugi kohe annavad. Ega väga täpset ülevaadet mul ei ole, sest täna ka valitsuses sellega ei tegeletud. Küll aga on valitsus intensiivselt viimased kuud rõhutanud ja ministeeriumid võtnud täitmiseks, ma loodan, et kõik teised valitsusasutused samamoodi, selle, et kui on võimalik kulutusi tegemata jätta selle aasta numbri sees, siis jätta nad tegemata.

Aga riigi funktsioneerimiseks olulised kulud tuleb muidugi katta, tuleb balansseerida kahe piiril. Ja ma arvan, nii palju kui meie rahandusministeeriumist teame, on see olnud päris edukas, nii et mingiks kuluralliks ei saa riigis toimunut kahtlemata nimetada. Mis toimub omavalitsustes, siis selle kohta on kõige operatiivsem informatsioon muidugi rahandusministeeriumil ja mul seda käepärast hetkeseisuga ei ole.

Juhataja
Aitäh! Liina ole hea, ulata mikrofon siia ette Katariinale.

Katariina Krjutskova, Äripäev
Esiteks tahtsin ma öelda, et mul on väga hea meel, et ettevõtjate jaoks leiti raha ja kolmas voor avatakse, et nad saaksid tehnoloogia arengu jaoks raha juurde taotleda. Aga tahtsin ikka küsida lugupeetud majandusministrilt, mida tema arvab sellest, rääkides eurost ja Tallinna linna eelarvest, mida tema arvab sellest, et Tallinn on just kui fakti ette pandud, et kui Tallinn võtab laenu, siis keeratakse tulumaksu laekumise kraanid kinni?

Juhan Parts
No, ega kõik see tegevus ju käib seaduste alusel. Kohalikud omavalitsused ja kogu selline finantsraamistik on ju ära määratud seadusega ja kui seaduses on mingisugused nõuded, sh ka laenu või muid kohaliku omavalitsuse eelarvet puudutavad nõudeid ja kui neid ei täideta, siis valitsusel peavad olema mingid hoovad. Kas nad on siis sanktsioneerivad või motiveerivad, need on iseküsimused.

Me praegu tõenäoliselt spekuleerime, nii nagu ka siin eelmine küsimus oli, et detaile ei oska praegu hinnata, mis see Tallinna eelarve seis on ja mis see laenukava on. Ma pigem arvan, et eks siin tuleb ka Tallinna linnaga rohkem ikkagi vaadata, mis laenu ja milleks. Samas, mul on kogu aeg mure, eile ka juhtusin mingit telesaadet vaatama, kus Savisaar ja Pihl maksumaksja raha eest mingi laua taga istusid ja kottisid valitsust lihtsalt, ütleme, suusoojaks, et mingit oponenti ei olnud ka laua taha toodud. Noh, sellise jama peale ausalt öeldes, no kas ei ole amoraalne tegevus?

Jah, me võime öelda, et küllap see telekulu ja kõik see asi ei ole sellistes suurusjärkudes, aga see on jälle samasugune asi, et igasugune kokkuhoid ja uute kulude hulgas hakkab ka väikestest asjadest. Me teame, et Tallinna propagandakulud ei ole ammu enam väiksed. Mis mind muretsema paneb, on kindlasti see, et need Tallinna suured investeeringud, millele me oleme reserveerinud raha, nt Ülemiste ristmik. Reserveerisime raha 2007, täna on 2009. Üldiselt neid projekte ei ole nii palju, ministrina ma ikka iga nädal palun endale ülevaadet, kuhu see asi liigub. See on üks projekt.

Põhjaväil, mis on tegelikult jällegi mitte ainult Tallinna elanike huvides, kuna Savisaar ja Pihl muudkui räägivad, et nad esindavad Tallinna elanikke, siis mina ka esindan Tallinna elanikke ja Tallinna elanike huvides oleks sellised ristmikud vaja üks kord välja arendada. Põhjaväil on meil lisanimekirjas.

Me saame aru, et need on suured, kallid projektid, et seal on vaja lisafinantseeringuid, aga selle lisafinantseeringu jaoks tuleks tulla, astuda tõenäoliselt valitsusega kahekõnesse. Aga ma ei tea, milleks seda laenu võetakse ja teine küsimus on tõesti see, et me peame jälgima seda, et ikkagi eelarve defitsiit ei ületa seda, mis me oleme eesmärgiks seadnud.

Nii et kokkuvõttes, ausalt öeldes, jah, minu kui Tallinna elaniku vaatevinkel on see, et on võimalik tunduvalt rohkem kokku hoida, see on üks pool. Ja teine pool, ma arvan, et meil oleks tark siiski rohkem rääkida ja arendada koostööd. Ega see ei ole normaalne, kui riik ja Eesti suurim linn ei suuda neid asju maha istudes arutada ja leida ka pikaajalisi lahendusi. Aga selle eelduseks on selle jama ära lõpetamine. Seda võiks teha Sotsiaaldemokraadid, näidata, et nad ikkagi kuskil olemas on. Päris ausalt. Nad räägivad küll, et nende nägu on, ma ei tea, mis siis nende nägu täpselt on, aga nende nägu võiks olla see, et nad tõesti lõpetavad sellised rumalused ära, mis ju sööb Tallinna maksumaksja raha.

Tõnis Lukas
Küsimus puudutas ilmselt rahandusministeeriumi ettekirjutust, et kui Tallinn reeglitest ja seadustest kinni ei pea, siis sellisel juhul karistuseks tulumaksuosa külmutamist saab rakendada ka Tallinna peale. Muidu tõesti jääb mulje, et näiteks Rõngu valla puhul korralekutsumine valitsusel või rahandusministeeriumil konti ei murra, et Rõngu vald murtakse nö ära ja pannakse talle karistused peale, aga Tallinnast ei käi jõud üle. Nii et selles mõttes tuleb nii Rõngu valda kui Tallinna kohelda ühtemoodi ja on väga hea meel, et rahandusministeerium Tallinna hoiatab.

Juhataja
Kas on veel, palun, küsimusi? Kui ei ole, siis suur tänu teile ja kohtumiseni uuel aastal!

Juhan Parts
Head vana aasta lõppu!

Tõnis Lukas
Head aasta lõppu!

Lõpp

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-