Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 29. detsember 2011

29.12.2011 | 15:17

Uudis
    • Jaga

Vabariigi Valitsuse pressikonverents

Neljapäev, 29. detsember 2011

Pressikonverentsi videosalvestust ja videolõike ministrite kommentaaridega saab vaadata valitsuse kodulehel: http://www.valitsus.ee/et/uudised/videod

 ja Youtube'is: http://www.youtube.com/valitsuseuudised.

Pressikonverentsil tehtud fotod: http://valitsus.ee/et/uudised/pildialbum#1602-1

Juhataja Martin Jaško

Tere päevast minu poolt! Täna toimus valitsuse selle aasta viimane istung ja ülevaate annab peaministri kohustes olev kaitseminister. Palun.

Mart Laar

Aitäh! Lugupeetud ajakirjanikud! Nagu siis öeldi, oli tänane Vabariigi Valitsuse istung selle aasta viimane. Selle algses päevakorras oli 23 punkti, üks punkt läks veel juurde. Ja kui teha sellest aastast statistilist kokkuvõtet, siis pidas valitsus kokku 56 istungit, millest 5 olid erakorralised. Koos tänasega arutas valitsus nendel istungitel 1279  päevakorrapunkti. Anti välja 185 määrust, 579 korraldust ja Riigikogule edastati 91 õigusakti - nii et on tööd tehtud. Selle eest oli mul peaministri kohusetäitjana võimalus tänada mitte ainult valitsuse liikmeid, vaid kõiki neid, ka riigikantselei inimesi, kes on meie istungeid teenindanud ning sellele, et valitsus saaks korralikult tööd teha, korralikult kaasa aidanud ja soovida neile ilusat aastavahetust ja head uut aastat!

Tänase istungi kõige olulisemad punktid olid keskkonnaministril ja sotsiaalministril, kes oma päevakorrapunkte ka pressikonverentsil põhjalikumalt tutvustavad. Ma annaksin ülevaate ise siis teistest tähtsamatest päevakorrapunktidest. Ilmselt oli nende jaoks ka minu kui kaitseministri poolt esitatud punkt, mis puudutas küberjulgeoleku strateegia 2008-2013. aasta rakendusplaani järgnevateks aastateks.

Tegemist on strateegiaga, mis peab tagama riigi kriitilise informatsiooni, infrastruktuuri kaitse ja arendama elanikkonnast infoturbe alast teadlikkust. Välja tuleb arendada siis vastav õiguslik regulatsioon, mis tagab infosüsteemide turvalise laia kasutamise ning kujundada Eestist küberjulgeolekualase rahvusvahelise koostöö üks juhtriik.

Me oleme küberjulgeolekust viimastel aastatel üsna palju rääkinud, aga õnneks mitte ainult rääkinud, vaid ka väga palju teinud riigi erinevatel aladel ja suutnud seetõttu ka tagada endale rahvusvahelisel tasemel väga tugeva ja selge positsiooni küberjulgeoleku alal. Need strateegiad, mida on ka välja töötatud erinevatel aladel, et küberjulgeolekut tagada, on siin nüüd selles tänases vastuvõetud dokumendis kokku võetud, pannes just erinevad ülesanded erinevatele ministeeriumidele ja asutustele, sest küberjulgeolekut ei suuda tagada ükski asutus  Eestis üksinda ega kusagil mujal maailmas ka üksinda. See tugineb koostööle erinevate asutuste, kogu elanikkonna tihedale koostööle. Ja selletõttu on ka loomulik, et selles strateegias on kokku võetud erinevate ministeeriumide ideed, kavatsused. Vaadates ka edusamme, vastutavad nende eest ka Eestis erinevad ministeeriumid: on ta siis kaitseministeerium, on see siis majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, on see ka haridusministeerium.

Kindlasti võib lugeda üheks parimaks uudiseks küberjulgeoleku alal seda uudist, mis haridusministeeriumist äsja ka tuli, mis käsitleb IT Akadeemia töö alustamist neljal alal, millest tegelikult enamus puudutabki just küberjulgeoleku ühte või teist aspekti. Arvestades seda, et meil on, nii  nagu paljudes teisteski riikides, kahtlematult puudus vastava ala spetsialistidest, on see IT Akadeemia tegevuse alustamine kahtlematult äärmiselt hea ja vajalik samm.

Ja teiseks üsna oluliseks saavutuseks, mis on ka maailmas suurt huvi tekitanud, on loomulikult käivitunud küberkaitseliit, mis näitab eeskätt seda, kuidas konkreetselt inimesed suudavad omavahel koostööd teha. Sinna on koondunud inimesed nii eraettevõtluse vallast, riigiasutustest, teadusasutustest. Nad ei tee koostööd ainult siis, kui puhkeb mingi kriis, vaid teevad koostööd just enne seda, selleks et need kriisid ei puhkeks ja kui nad puhkevad, oleks võimalik neid kiiresti lahendada. Need on ainult paar näidet sellest samast strateegiast, millega me kavatseme edasi minna ja ma usun, et selle peamised punktid on sellised, mida me suudame tõsiselt ka ellu viia ja kogu sellel alal edasi liikuda, nii et ka oma rahvusvahelist positsiooni ja tuntust tugevdada.

Järgmine oluline muudatus oli seadusemuudatus, mis läks Riigikogu poole teele ning mis aitab paremini võidelda rahapesu ja terrorismi rahastamisega. Sellele eelnõule vastavalt laieneb kohustatud isikute ring väärismetallide ja –kivide kokkuostu ja hulgimüügiga tegelevatele ettevõtjatele. Praegusel hetkel ei ole nendel kohustust registreerida end majandustegevuse registris, nüüd pannakse see kohustus neile peale.

Eestis on täheldatud tundmatu päritoluga kasutatud väärismetalltoodete, näiteks purustatud kuldehete käitlemise ja kauplemise suurenemist. Ja kuna on põhjust arvata, et osa sellest kullast on kuritegelikku päritoluga või ostetud ebaseaduslikest kokkuostupunktidest, siis on see säte kahtlematult vajalik.

Veel olulise punktina võib mainida seda, et valitsus asus reguleerima vabatahtlike merepäästjate kaasamist politsei poolt läbiviidavatel otsingu- ja päästetöödel. Teatavasti on olemas abipolitsei staatus. Praegusel hetkel valitsus asub reguleerima ka vabatahtlike merepäästjate tegevust ja määratleb ära nende mõiste ja nendele esitatavad nõuded, osalemise politseitegevuses, pädevuse ja töökorralduse, väljaõppe, tunnustamise, hüved ja tagatised, mis kahtlematult on ka selle olulise ala arendamiseks Eestis oluline.

Kindlasti oli tähtis ka see, et me kinnitasime kaasamise hea tava, mida on riigikantselei ka mõnda aega välja töötanud. Selle eesmärk on suurendada valitsuse otsuste tegemise läbipaistvust ja valitsussektori usaldusväärsust suhetes huvirühmade ja laiema avalikkusega. See paneb selgemalt paika ka kohustuse ja kuidas huvirühmasid informeeritakse erinevate otsuste tegemisel, kuidas nendega konsulteeritakse, arvamusi kuuldakse, tagasisidet antakse. Me kohustasime ka seda, et riigikantselei peab esitama kord aastas ülevaate kaasamise hea tava rakendamise kohta, sest muidu on ka see üks selline punkt, mis võib lihtsalt õhku rippuma jääda, seda me valitsuses ei taha, võtame seda tõsiselt. Kuigi alati on dialoog ju kahepoolne ja siin tuleb mõlemat poolt vaadates silmas pidada. Valitsusel on siin kindlasti omad kohustused, ka kohustus initsiatiivi hoida selle arendamisel.

Otsustasime ka muuta Merekooli Mereakadeemia osakonnaks ja loodame, et see aitab kaasa sellele, et me suudame paremini arendada õpilastega seotud õppe- ja kasvatustööd ja hallata ka kutseõppe õppekavasid, et kogu seda ala, nagu mereharidust, Eestis edendada. Viimaseks tahaks mainida, et valitsus otsustas lisada Hispaania ja Eesti vahel sõlmitud CO 2 heitkoguse ostu- ja müügilepingusse täiendava meetme ka ühistranspordi arendamiseks, milleks on siis alternatiivkütust kasutatavate linnaliinibusside soetamine. Selle muudatuse tulemusel saab maanteeamet korraldada riigihanke, et soetada neid alternatiivkütusel sõitvaid linnaliinibusse. Kavas on soetada 10 maagaasil sõitvat bussi ja 3 maagaas-elektrihübriidmootoriga bussi. Need hangitavad bussid on kavas kasutusele võtta Narva ja Pärnu linna avalike linnaliinide teenindamisel. See on minu poolt kõik tähtsamatest ülesannetest ja annaksin sõna keskkonnaministrile, kellel oli täna valitsuses tegelikult väga oluline ja positiivne eelnõu.

Keit Pentus

Aitäh! Viimasest küll juba oli põgusalt juttu – see puudutab kvooditehingut, aga ma alustan võib-olla siis teisest otsast. Täna oli meil Riigikogusse saatmisel jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Tegu on muudatusega, mis tuleneb praktilistest vajadustest. Lahendame neid probleeme, mis meie pakendite kogumissüsteemis tekkinud on. Eelkõige puudutab see Eestisse sisseveetavate jäätmesaadetiste või pakendikogumite üle peetavat kontrolli. Edaspidi, pärast seaduse vastuvõtmist, saab olema 4 kilogrammi see piir, millest suuremaid koguseid Eestisse sisse tuues peab olema kaasas ka korrektne asjakohane dokumentatsioon selle kohta, mis nende pakenditega Eestis edasi hakkab saama.

Miks see muudatus vajalik on või kus see probleem siis igapäevaselt on tekkinud? Meie hea sõber, lõunanaaber Läti, müüb oma kaubandusvõrgustikus ka selliseid kaupu ja jooke, millel on peal Eesti tagatisraha märgis, küll aga ei ole Eesti tagatisraha süsteemis nende toodete eest tagatisraha makstud, mistõttu oli mõni aeg tagasi tekkimas selline omalaadne majandusharu, kus osteti suurtes kogustes kokku Lätis, koguti kokku Lätis müügil olevaid pakendeid, toodi need Eestisse, sisestati meie tagastusautomaatide kaudu pandisüsteemi ja võeti välja üsna suurtes kogustes summasid.

Selliseid rikkumisi on ka Keskkonnainspektsioon varasematel kordadel tuvastanud, nii et edaspidi peaks selline pettus olema välistatud. Ka täpsustub selle seaduse muudatusega põllumajanduskilega seonduv, et enam ei ole põllumajanduskile puhul tegu pakendiga ja edaspidi hakkavad põllumajanduskile koguma põllumajandusplasti tootjad ja turustajad, kellel on kohustus suunata kokkukogutu siis ka taaskasutusse vastavalt taaskasutusmäärale, mis on 70%.

Pakendi poole pealt vast veel üks selline märksõna, mis kindlasti sellesse aastasse jääb, on üsna tõhus koostöö Maksu- ja Tolliameti ja Keskkonnainspektsiooni vahel, mille tulemusel võib öelda, et kontroll kõige selle osas, mis pakendijäätmetega toimub, on oluliselt parem. Üheks selliseks näiteks on ainuüksi see, et pakendiaktsiisi laekus 2011. a novembris Maksu- ja Tolliameti algselt prognoosituga võrreldes 510% rohkem. Nii et tuleb öelda, et taaskasutussüsteem on paremini toimima hakanud ja ka ettevõtete deklareeritavad andmed taaskasutuse kohta on kindlasti palju täpsemad.

Teine korraldus, mis Keskkonnaministeeriumi valdkonnast täna valitsuses oli, puudutas Hispaaniaga sõlmitud kvooditehingute lepingumuudatust. Meil on hetkel Hispaaniaga kaks lepingut, üks neist puudutab tuuleparkide rajamist ja teine ühistransporti. 110 uut kaasaegset bussi on selle lepingu tulemusel juba Tallinna, Ida-Viru ja Harjumaa tänavatele jõudnud. Ja kuna projektide läbiviimisel hangete tulemusel tekkis võimalus lisaraha veel täiendavalt kasutada, siis Hispaaniaga läbirääkimiste järel on meil tõesti võimalik täiendavalt soetada 10 maagaasi ja 3 maagaasi ja elektri hübriidbussi.

Nii et üldiselt on AU-de, nn kvooditehingute tulemusel meie ühistransport saamas oluliselt kaasaegsemaks. Etteruttavalt tuleb kvooditehingute osas muidugi  öelda, et uute lepingute sõlmimine muutub järjest keerulisemaks. Aga ma arvan, et põhjust rahul olla on meil sellest hoolimata, sest alates 2010. aastast saadik tehtud tehingute osakaalu poolest saame me öelda, et kõikidest maailmas tehtud tehingutest on Eesti teinud üle poole. Nii et ma arvan, et hoolimata sellest, et perioodi lõpus on tõesti olukord, kus neid, kes müüa soovivad, on palju rohkem kui neid, kes on valmis ostma, siis ma arvan, et Eesti on olnud tubli. Esialgu minu poolt kõik. Aitäh!

Juhataja

Aitäh! Ma täpsustaks lihtsalt, et need bussid Tallinnas juba sõidavad, aga Ida-Virumaale jõuavad uue aasta esimeses pooles. Ja sotsiaalminister, palun.

Hanno Pevkur

Aitäh! Meil oli täna kaks väga olulist punkti. Esimene punkt puudutab pikki aastaid räägitud ja pikki aastaid oodatud ühe rahvusvahelise konventsiooni ratifitseerimist ja see on ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon. See konventsioon on praeguseks juba 19 Euroopa Liidu liikmesriigis ratifitseeritud. Kui vaadata ÜRO-d tervikuna, siis ÜRO 93 liikmesriigist on ratifitseerinud selle konventsiooni 108. Euroopa Liit tervikuna jõudis konventsiooni kinnitamiseni eelmise aasta jõulude ajal ja Euroopa Liidus tervikuna jõustus konventsioon 22. jaanuaril sellest aastast. Mida see Eesti jaoks muudab? Väga tabavalt ütles Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee, et konventsiooni ratifitseerimine tähendab esimest sammu suhtumise ja füüsilise keskkonna muutmise pikal teel. Konventsiooni ei saa tõlgendada selliselt, et ratifitseerimise hetkeks peab Eesti Vabariik vastama kõigile konventsioonis sätestatud sisulistele nõuetele, küll tuleneb konventsioonist kohustus pürgida selles sätestatud eesmärkide poole. See on väga oluline, et me teame, et meil on täna Eestis siseriiklik õigus, mis näiteks ehitusseaduse puhul paneb kõikidele kohustuse tagada ligipääs ka näiteks liikumispuuetega inimestele. Aga kui vaadata kõiki seonduvaid ja kaasuvaid õigusakte, siis kindlasti on Eestil võimalik muutuda paremaks. See konventsioon annab küll puuetega inimestele selge signaali, et riik võtab suuna sellele, et nende õigused on riigis paremini kaitstud. Selliseid uusi õigusi ta otseselt ei loo, küll aitab kaasa riikide puudega inimesi käsitlevate praktikate ühtlustamisele, konkretiseerides ja koondades kõik puudega inimeste õigusega seonduva, mis on sätestatud mitmetes rahvusvahelistes konventsioonides ja dokumentides. Samuti annab konventsioon selgemad suunad ja arusaamad, et tugevdada puudega inimeste õiguste kaitset, võrdsete võimaluste loomist ning puudega inimeste küsimuses tehtavat koostööd nii rahvusvahelisel kui ka siseriiklikul tasandil. Ma usun, et see on väga oluline sõnum ja ma väga loodan, et ka Riigikogu ratifitseerib selle konventsiooni võimalikult kiiresti.

Teine punkt, mis meil täna arutlusel oli, puudutab kõiki inimesi osaliselt selle eelmise punktiga seotult ehk puudutab inimesi, kes hakkavad endale taotlema puuet või töövõimetust. Meil on kehtiv kord selline, kus puude või töövõimetuse vormistamiseks tuleb teostada terviseseisundi kirjeldus perearsti poolt või eriarsti poolt ja see terviseseisundi kirjeldus on paberkandjal. Nüüd oleme loonud Eestisse tervise infosüsteemi, millega perearstidel on olnud võimalus liituda. Praeguseks hetkeks on 473-st perearstiabi pakkuvast asutusest ligi 400 selle süsteemiga liitunud. Kui nad on sisestanud inimese tervist puudutavaid andmeid regulaarselt tervise infosüsteemi, siis ei pea täiendavalt enam tulevikus terviseseisundit eraldi kirjeldama. Sotsiaalkindlustusameti vastavad ekspertarstid saavad võtta tervise infosüsteemist otse elektrooniliselt sinna sisestatud andmed ja see annab kindlasti võimaluse, et perearstide ja ka eriarstide, kes neid terviseseisundi kirjeldusi teostavad, et nende töökoormus peaks vähenema. Loodetavasti muutub ka inimese jaoks olukord selgemaks ja arusaadavamaks. Ehk kui tema terviseseisundit on läbi aja kirjeldatud kogu aeg ning millele ta pääseb ise läbi patsiendiportaali ligi, siis on võimalik ka sotsiaalkindlustusameti ekspertarstidel sealt neid andmeid näha. Üks väga oluline punkt, mis selles eelnõus on, on see, et ükski ekspertarst ei saa andmetele ligipääsu n-ö ilma piiranguteta ehk pääseb ligi ainult nendele konkreetsetele terviseseisundi andmetele, mis mõjutavad puude määramist ja selleks on vajalik inimese eelnev nõusolek, ilma selleta ei saa. Muidu oleksime seisus, kus ekspertarstid võivad hakata ka lihtsalt inimeste terviseinfot vaatama ja seda me kindlasti ei soovi näha. Vaadatakse ikkagi neid andmeid, mis on vajalikud puude või töövõimetuse vormistamiseks. Sellega on valitsuse päevakorrapunktid meie jaoks ammendunud. Aitäh!

Juhataja

Aitäh! Ja lähme teie küsimuste juurde. Ma annan mikrofoni saali ringi käima, stenogrammi tarbeks öelge palun oma nimi ja väljaanne ka.

Liina Valdre, BNS

Tänases valitsuskabinetis arutati Töötukassa tulevikku. Millised need võimalikud lahendused valitsuse seisukohalt on?

Hanno Pevkur

Aitäh küsimuse eest! Jah, vahetasime põgusalt infot, mis see seis on. Mul on küll väga hea meel selle üle, et täna hommikul toimunud Haigekassa nõukogu kogunes täiesti piisavas kvoorumis, kus olid esindatud nii tööandjate esindajad kui erinevate osapoolte esindajad, kes sinna on palutud osalema, näiteks Pensionäriühenduste Liit ja samamoodi patsientide esindajad. Selles mõttes sai Haigekassas kõik korda ja Haigekassa eelarve on vastu võetud. Mul on hea meel, et tegelikult ükski inimene ei pea Eestis muretsema sellepärast, kas järgmisel aastal raviteenuseid saab või ei saa. Saab küll ja saab korralikult. Mis puudutab Töötukassat, siis Töötukassas on seis keerulisem, kuna Töötukassa nõukogu koosneb ainult kuuest liikmest, kellest sotsiaalminister on nimetatud sinna ametikoha järgselt, ühe liikme nimetab Vabariigi Valitsus, kaks Tööandjate Keskliit otseselt seadusest tulenevalt ja kaks siis Ametiühingute Keskliit. Nii et seal, nagu me kõik teame, on tööandjad otsustanud taanduda ja teinud ka ettepaneku, et seadust võiks muuta nii, et Tööandjate Keskliit ei oleks sinna nimetatud. Töötukassal on aega 31. jaanuarini eelarvet vastu võtta, selle aja jooksul tuleb leida lahendus. Valitsuse ülesanne on tagada kõikidele inimestele, kes tööturuteenuseid vajavad, see kindlustunne, et tööturuteenuseid saab ka pärast 31. jaanuari 2011. Millised need täpsed lahendused on, seda on hetkel keeruline öelda, selleks on loomulikult vaja veel rääkida mõlema tööturu osapoolega. Valitsus kinnitas täna kaasamise hea tava, eks me püüa ka sealt võtta häid mõtteid ja šnitte, kuidas seda kompromissi leida. Igal juhul on olukord keeruline, aga ma usun, et kõige olulisem on tõesti see, et inimestel oleks kindlustunne, et teenuseid saab.

Juhataja

Aitäh! Kas on veel küsimusi? Kutsun üles neid siin üle laua esitama, et pärast kõigi aega säästa, aga paistab, et neid siiski ei ole. Kohtume uuel aastal. Aitäh teile!

Lõpp

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-