Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 29. detsember 2016

29.12.2016 | 16:49

Uudis
    • Jaga

Valitsuse pressikonverentsil osalesid peaministri ülesannetes tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, haridus- ja teadusminister Mailis Reps, sotsiaalkaitseminister Kaia Iva ning riigihalduse minister Mihhail Korb.

 Pressikonverentsi salvestus: https://www.youtube.com/watch?v=KVWsf1IYRbU&feature=youtu.be

 

Juhataja Ave Tampere
Tere päevast, head ajakirjanikud! Alustame aasta viimase pressikonverentsiga. Kõigepealt sõna täna peaministri ülesannetes olevale Jevgeni Ossinovskile. Palun!

 

Jevgeni Ossinovski
Tere! Valitsuses oli täna päris tihe päevakord ja ka mitmes küsimuses päris põhjalik arutelu ja me siis neljakesi tutvustame teile tänaseid olulisemaid saavutusi.

Esiteks, haridusminister Mailis Reps räägib teile lähemalt sellest, kuidas valitsus asub ellu viima oma lubadust tõsta õpetajate palka ennaktempos. Teatavasti on selleks vajalikud rahalised vahendid eraldatud ja juba järgmisest aastast tõepoolest täiendavad palgatõususammud saavad tehtud. Oleme kokku leppinud, et teeme seda kahes astmes, 1. jaanuarist ja 1. septembrist, aga Mailis Reps räägib sellest lähemalt.

Valitsus kinnitas täna uue sotsiaalteenuste toetuste andmeregistri põhimääruse, millest sotsiaalkaitseminister teile ka lähemalt räägib.

Valitsus kiitis heaks seitse valdade ühinemise otsust. See on üks punkt, kus pikemat arutelu valitsuses ka peeti. Kinnitasime Elva, Saaremaa, Rakvere, Tapa, Valga, Viljandi ja Vinni valdade moodustamise. Riigihaldusminister räägib teile sellest lähemalt, aga omalt poolt võin öelda, et on heameel, et nüüd see haldusreformi esimene etapp, vabatahtlike liitumiste etapp on jõudmas lõpufaasi. Viimased päevad põhimõtteliselt on selles protsessis käimas kohalike omavalitsuste poolt ja eks nüüd neid otsuseid, mis liitumiste osas valitsuse lauale lõpuks jõuavad, hakkab lähiajal tulema päris hulgaliselt ja ka täna mitme olulise omavalitsuse liitumisotsused said heaks kiidetud.

Kõige suurem nendest teatavasti Saaremaa vald, 32 000 elanikku, kus on ühinenud kõik vallad peale Pöide, lisaks siis Muhule ja Ruhnule, mis on erandiga kaetud. Pöide paraku on jäänud sinna natukene üksikuks nüüd ja eks vastavalt seadusele siis ka valitsus järgmises etapis teeb Pöidele ettepaneku liitumiseks, kõigi eelduste kohaselt siis Saaremaa vallaga.

Ja mitmes teises omavalitsuses siis tõepoolest ka päris märkimisväärne edasiminek haldusreformis on tänaste otsustega tehtud ja nagu öeldud, lähinädalatel tuleb neid otsuseid veelgi. Mõistagi see haldusterritoriaalne muutus ehk siis ühinemine on alles esimene samm meil regionaalpoliitilistes muudatustes uue valitsusega.

Oleme kokku leppinud selles, et suurendame kohalike omavalitsuste autonoomiat, see tähendab nii nende rahastust kui teiselt poolt ka neile delegeeritud ülesandeid. Vastavaid teemasid Vabariigi Valitsus arutab oma kabinetiistungil järgmise aasta esimese kuu keskpaigas ja selles osas langetame samuti otsuseid selleks, et uutel omavalitsustel pärast 2017. aasta kohalikke valimisi oleks võimalik rohkem iseseisvalt panustada iseenda kogukonna arendamisse.

Muudest teemadest. Valitsus uuendas täna tavapäraselt iga aasta lõpus Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu, lisanduvad mõned uued ravivõimalused. Oleme erialade, sellist süsteemset läbivaatamist haigekassa poolt ikka teinud, uusi ravivõtteid on juurde toodud, on teisest küljest ka mõningaid varasemaid erialade nimekirjasid kaasajastanud. See põhimõtteliselt on nimekiri nendest teenustest, mida riik haigekassa kaudu tervishoiuteenuse osutajatelt ostab koos vastavate hindadega.

Siin kindlasti üks teema, mis on oluline välja tuua, on see, et selles tervishoiuteenuste loetelus on arvestatud esmatasandi tervisekeskuste rajamisega. See pikemaajalisem suund perearsti tasandi tugevdamiseks on siin saanud ka oma rahandusliku momendi selleks, et täiendavaid teenuseid osutada esmatasandil alates järgmisest aastast, kui esimesed tervisekeskused loodetavasti hakkavad valmima.

Teine teema, millele juhiks tähelepanu, kuna ta on selle määrusega seotud, on tervishoiutöötajate palgaleppe küsimus, mis on siiani lõpliku lahenduseta. Üldiselt palgaleppe tervishoiutöötajate miinimumpalgad kajastuvad haigekassa teenuse hindades, mis on kehtestatud selle sama tervishoiuteenuste loeteluga ja praegu, kuna seda kokkulepet ei ole, siis uus, 1. jaanuarist tervishoiuteenuste hinnad palkade mõttes ei muutu ehk siis palgakomponent jääb samaks nii kaua, kuni tervishoiutöötajad ja Haiglate Liit omavahel uue palgakokkuleppeni ei jõua. Loodame näha seda uut kokkulepet juba lähimatel nädalatel tegelikult, kui haigekassa koguneb oma aastaeelarvet kinnitama 13. jaanuaril. Seejärel, kui uus palgalepe on sõlmitud, siis tuleme ka valitsusse uue tervishoiuteenuste loetelu uute hindadega, mis neid palgamuudatusi arvestavad.

Valitsus kiitis heaks ja saadab parlamendile kaks olulist keskkonnahoiu strateegilist dokumenti. Esiteks, kliimapoliitika põhialused aastani 2050, pikaajalised sihid kliimapoliitikas on sinna ära märgitud, tegemist on ambitsioonika kavaga. Loomulikult ühelt poolt on ta seotud ka Pariisi kokkulepetega, selles raamistikus Eesti oma panuse andmisega globaalse kliimasoojenemise vastases võitluses. Teisest küljest, Eesti oma sisemises arusaamas oleme kokku leppinud selles, et süsinikuvaese ühiskonna majanduse arendamine on Eesti jaoks prioriteet ja tegelikult omab positiivset mõju nii inimeste tervisele, vähendades saastatust kui ka loomulikult annab uusi võimalusi rohemajanduse arenguks.  Oleme seadnud sihiks aastal 2050 kasvuhoonegaaside heitme vähendamise 1990. aastaga võrreldes 80 protsendi võrra, mis on kindlasti väga ambitsioonikas. Paralleelselt oleme kokku leppinud ka selles, et aastaks 2030 on pool Eestis tarbitud elektrienergiast taastuvatest allikatest. Nii et selles osas oleme viimastel aastatel jõudsalt edasi liikunud ja uute kokkulepetega valitsuses liigume veelgi kiiremini.

Teiseks kiitsime heaks kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030, kus pannakse paika tegevused, mis parandavad Eesti riigi võimekust tulla toime kliimamuutustega. Räägitakse, kaardistus tehakse sellest, missugused on kõige haavatavamad valdkonnad ja sellest tulenevalt võimalikud kohanemismehhanismid. Aitab küll. Aitäh!

 

Juhataja
Ja nüüd palun sõna haridus- ja teadusministrile.

 

Mailis Reps
Tere päevast ka minu poolt! Tõepoolest täna Vabariigi Valitsuse istungil oli neli erinevat punkti, mis puudutasid haridus- ja teadusvaldkonda. Esimene nendest oli ka eelmisel korral pikemalt arutelul Vabariigi Valitsuse kabinetiistungil, kus me vaatasime õpetajate palgatõusu kuni 2020. aastani. Täna me kinnitasime sellest esimese osa, mis puudutab järgmist aastat, nii et 2017 õpetajate palkade alammäärad tõusevad kaks korda - 1 jaanuarist 1000 euroni ja 1. septembrist 1050 euroni. Kui me võtame siia juurde veel, et õpetajate palgarahad on kohalikele omavalitsustele eraldatud haridustoetuse sees, siis 20 protsenti on lisaks antud kohalikele omavalitsustele ja ka koolidele võimalust kas siis õpetajatele 20 protsenti sellest lisanduvalt veel juurde maksta või siis kooli sees seda vastavalt oma otsustele laiali jagada nii, nagu seal kohapeal kõige õigemaks peetakse.

Kui vaadata statistikat, siis lisaks miinimumpalga tuhandeni, võimegi öelda, et keskmine palk on seal järgmine aasta kuski 1200 juures ja 1050 juures on ta kuskil 1260 eurot keskmiselt. Edasi on meil plaanis tulla juba 2017. aastal laiema programmiga, kuidas tugiteenuseid toetada, sest see on olnud üks suuremaid vaidlusi, et kui me tõstame ainult õpetajate palkasid koolis, siis need ülejäänud koolikollektiivi liikmed, kes annavad toe, jäävad tähelepanu alt kõrvale ja seekord on kokku lepitud, et me ka tugiteenustele kohalikele omavalitsustele teeme eraldise ja ei tule õpetajate palgad seekord mitte kellegi arvelt, vaid tõepoolest ka rahaline reaalne kate seal on.

Kindlasti ühel hetkel on oluline siin ka ära mainida, et me tuleme septembrist ka tagasi selle teema juurde järgmise aasta alguses, et lasteaiaõpetajad saaksid samaväärselt alammääradega kaetud, nagu üldhariduskoolide õpetajad. Teine teema, mida me täna arutasime, oli ülikooli ja kõrgkoolide rahastamine. Nagu te võib-olla olete märganud, ülikooli seaduse ja rakenduskõrgkooli seaduse muutmisega me võtsime sellise süsteemi vastu juba siin mõned nädalad tagasi, kus 80 protsenti ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid saavad raha baasrahana, 20 protsenti hakkab sõltuma tulemusnäitajatest. Täna Vabariigi Valitsus kinnitas määrusega, mida see tähendab. Vastavalt seadusele on kokku lepitud, et see 20 protsenti hakkab sõltuma nii nominaalajal lõpetatud üliõpilaste osakaalust, kui palju on seal rahvusvahelisi tudengeid, kui palju käivad tudengid ja õppejõud ise ennast täiendamas väljapool, milline on osakaal ja suhtlus erasektoriga. Siinjuures arvestatakse ka selle õppeasutuse vastutusvaldkonna osakaalu. Nii nagu te teate, iga kõrgkool on tänaseks kokku leppinud oma vastutusvaldkonnad ja soov ajapikku liikuda selles suunas, et ülikoolid tõepoolest rohkem pööravad tähelepanu oma vastutusvaldkondadele.

Vabariigi Valitsus täpsustas ka kahe ülikooli, avalik-õigusliku ülikooli kuratooriumeid, nii Muusika- ja Teatriakadeemia kui Tallinna Ülikooli omad ja mõlemast nendest kuratooriumidest lahkusin mina ja sinna asemele tulid teised väga väärikad esindajad, nii et see oli ka tänases otsustamise punktis. Aitäh!

 

Juhataja
Aitäh! Nüüd palun sotsiaalkaitseminister.

 

Kaia Iva
Tere kõigile ajakirjanikele! Tänasel päeval oli sotsiaalkaitse valdkonnast küll pealtnäha väike pügal otsustamisel, nimelt kinnitati STARi ehk sotsiaalteenuste ja –toetuste andmeregistri uus põhimäärus ja suures osas oli seal tegemist tehniliste täpsustustega ja põhjustatud ka sellest, et sotsiaalhoolekande seaduses hea Riigikogu on muudatusi teinud. Aga oli ka üks põhimõtteline uuendus. Muudatus on selles määruses, nimelt reguleerib ta seda, kuidas uuel aastal lapsendamisküsimused hakkavad toimima.

Kui me praegusel hetkel teame, et lapsendamisega tegeletakse igas maavalitsuses kohapeal ja vanem või pere, kes soovib endale last lapsendada, peaks panema ennast kirja ühte, teise või kolmandasse maavalitsusse. Igas maavalitsuses on eraldi registrid, järjekorrad ja need, kes on agaramad, panevad kas ennast ühte või 15 maakonda kirja, nõnda ei olnud ei lastest ega ka nendest soovivatest isikutest, kes lapsendada soovivad, täit ülevaadet. Uuest aastast muutub kord selliselt, et lapsendamisega tegeleb sotsiaalkindlustusamet ja neljas regionaalses keskuses on vastavad konsultandid, spetsialistid, sellised keskused.

Loomulikult teenindusbürood toimivad igas maakonnas, nii et sellist esmast infot saab seal ka, aga tekib üle riigi ühine register, ühine nii lastest teadmine kui ka nendest isikutest, kes lapsendada soovivad. See on see sisuline ja põhimõtteline muutus, mis toimub ja seetõttu tuli ka selles andmeregistris ette näha see võimalus neid andmeid koguda. 

Aga kuna aastavahetus on kohe käes, siis on ilmselt põhjust vaadata lühidalt üle ka need, mis uuel aastal sotsiaalkaitse valdkonnas veel muutuvad lisaks lapsendamise korraldamisele. On elatisabifond ju, käivitub uuest aastast. Elatisabi nende vanemate puhul, kus üks vanematest ei võta lapse kasvatamisest osa ja ei maksa ka elatist, siis riik tuleb siin vanemale appi, last kasvatavale vanemale ja tagab vähemalt 100-eurose elatise igas kuus. Nii et see on uue aasta teema.

Kindlasti meie valdkonnas oluline on peretoetuste muudatused, mis alates kolmandast lapsest võimaldavad suuremat toetust. Kolmelapseline pere saab täiendavat toetust 300 eurot kuus ja alates 7-lapselisest perest 400 eurot kuus ja see siis jõustub järgmise aasta 1. juulist.

Uue aasta muudatus on veel ka puuetega lastele täiendavad toetused. Kui need lähevad nüüd kohaliku omavalitsuse kohustuseks, siis antakse sinna ka veel rahaga kaasa täiendavalt raha, see puudutab umbes 7000 sügava ja raske puudega last. Ehk sinna nii paindlikud teenused tulevad juurde, nii et usun, et see on ka oluline samm järgmisest aastast.

Et ainult nüüd lastega ei piirduks selline lühike ülevaade, siis ka üks märkus pensionäridele ehk tõepoolest järgmisel aastal üksikult elavatele pensionäridele lisatoetus 115 eurot aastas jõustub ja selleks üldjuhul ei pea eakas midagi spetsiaalselt tegema, vaid sotsiaalkindlustusamet registrite põhjal suudab need asjad kõik tuvastada. Kui on isik hooldekodus ja need erijuhtumid, siis on vajalik seal täiendav avaldus, et oleks teada, et ta on hooldekodus, siis on natuke paberitööd ka, aga muul juhul saame me ise nende toimetustega hakkama. Praegusel hetkel selline lühike ülevaade uue aasta muudatustest. Aitäh!

 

Juhataja
Ja nüüd palun riigihalduse minister.

 

Mihhail Korb
Tänan! Tervitan lugupeetud ajakirjanikke! Räägiks natukene rohkem sellest, mis härra peaministri ülesannetes asetäitja või kohusetäitja teile juba mainis, räägiks natukene haldusreformist.

Tõesti, täna Vabariigi Valitsuse istungil sai kinnitatud uut seitse kohalikku omavalitsust ehk Eestisse tulevad nüüd Elva, Saaremaa, Rakvere, Tapa, Valga, Viljandi ja Vinni vallad ja kokku tänaseks on Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud 12 uut kohalikku omavalitsust, mis omavahel ühendavad 52 n-ö vana kohalikku omavalitsust. Aga sellega protsess ei lõpe ehk need on alles esimesed kinnitused. Vabariigi Valitsus plaanib oma järgmistel istungitel kinnitada vähemalt veel 29 uut piirkonda, mis ühendab omavahel 82 omavalitsust. Need on need omavalitsused, kes on oma otsused teinud ja lepingud kas on allakirjutamisel või alla kirjutatud. Täna meil on kaks päeva vabatahtlikuks ühinemiseks jäänud tähtaja kukkumiseni ja täna 17 kohalikku omavalitsust veel räägivad läbi ja üritavad viimase lihvi anda oma lepingutele ja need lepingud kinnitada. Ehk on eeldust, et veel kuus kohalikku omavalitsust tekib ja kuue kohaliku omavalitsuse osas tehakse veel omavalitsuste poolt otsused ja need otsused jõuavad ka hiljem Vabariigi Valitsusele.

Kui rääkida teistest numbritest, siis hetkel neli kohalikku omavalitsust taotlevad erandit, ma räägin saartest, kellel on õigus seda erandit saada. Täpselt 23 kohalikku omavalitsust ei vaja erandi saamist ehk juba tänase päevaga nemad täidavad 5000 kriteeriumi ja 25 kohalikku omavalitsust on need, kes 5000 kriteeriumi ei täida. Tänaseks päevaks on selge, et nemad ei räägi kellegagi läbi ja tulevikus vastavalt haldusreformi seadusele nende osas tuleb Vabariigi Valitsusel midagi ette võtta ehk teha ettepanekud, kellega nad võivad ise läbi rääkida ühinemiseks ja hiljem teha lõplik otsus, kellega neid ühendada.

Kui rääkida nendest seitsmest uuest vallast, kohalikust omavalitsusest, kes ühinesid täna, siis võiks mainida, et Eesti kõige suurem neist on Saaremaa vald, mis on ka territooriumi osas kõige suurem. Hetke seisuga ilmselt ta jääbki kõige suuremaks vallaks territooriumi mõttes ja valla territooriumil elab 32 000 elanikku. Nendest seitsmest vallast on viis 11 000 elaniku suurusega ja see tähendab, et need viis valda saavad täiendava toetuse, mis on neile seadusega ette nähtud.

Ma arvan, et oleks õige tänada kõiki kohalike omavalitsuste juhte, kes tänaseks läbirääkimistes osalesid, kes viisid neid läbi, ka tänada neid, kes teevad ja üritavad läbirääkimistega jõuda lõpuni.

Aga tuleb ka ilmselt rääkida natukene, mis hakkab edasi toimuma ja eriti nende osas, kes ei täida 5000 kriteeriumi. Järgmised sammud on järgmised, et piirkondlikud komisjonid, kes olid kogu aeg omavalitsuste ühinemise juures, teevad ettepaneku läbi ministeeriumi Vabariigi Valitsusele, et vallad omavahel ühendada ehk teevad ettepanekud, mis vallad võivad liituda millise vallaga. Ilmselt Vabariigi Valitsus arutab ettepanekuid ja kui nõustub ettepanekutega siis sellises vormis, teeb neid kohalikele omavalitsustele või kui otsustab seda ettepanekut muuta ühel või teisel moel, siis tal on selleks täiesti õigus ja ilmselt seda tehakse.

Ehk kõik omavalitsused, kes ei täida 5000 kriteeriumi, saavad ülesande läbi rääkida naabervaldadega ja selleks neile antakse kolm kuud aega. Kui need kolm kuud mööduvad, siis Vabariigi Valitsusel on jälle ülesanne ühinemised kinnitada või n-ö sundliita neid, kes oma ühinemisülesandega ei saa hakkama või ei leia ühist keelt või ei lepi omavahel kokku. Selle protsessi käigus on kohalikel omavalitsustel õigus taotleda erandit ehk proovida olla mitte ühendatud, siis selle puhul nad peavad esitama oma argumendid, pakkuma oma nägemuse olukorrale ja siis Vabariigi Valitsus teeb lõpliku otsuse. Kindlasti arutab ja kaalutleb kõiki neid esitatud argumente. Mõned kohalikud omavalitsused ka kindlasti plaanivad seda teha ja teevad. Need argumendid tuleb kabinetis läbi arutada ja hiljem teha lõplik otsus.

Nii nagu sai varem mainitud, ühinemisprotsess ei lõpe ainult omavalitsuste ühendamisega. Hetkel praegu ministeerium töötab välja kava, kuidas muuta kohalike omavalitsuste rahastamisskeemi eesmärgiga suurendada finantsautonoomiat. Töötatakse läbi ettepanekud, mis esitatakse kabineti istungil Vabariigi Valitsusele ja missuguseid funktsioone võivad täiendavalt kohalikud omavalitsused täita. See kõik on lõppetapis, juba määratud konkreetsed tähtajad, kuna need punktid kabinetis arutatakse läbi ja ma arvan, et lähikuude jooksul võib rääkida juba konkreetsetest otsustest ja konkreetsetest plaanidest ja konkreetsest ajakavast. Aga kõik kindlasti sõltub sellest, kuidas ministrid ja mis osas ministrid omavahel lepivad kokku. Siin, ma lõpetaks ja sooviks kõigile head vana aasta lõppu ja häid uue aasta pühi kõigile! Aitäh!

 

Juhataja
Aitäh! Kas on küsimusi? Ingrid, palun!

 

Ingrid Sembach-Hõbemägi, Kanal 2
Küsimus minister Korbile. Te käisite nüüd Hiiumaal ja seal on kaks valda, Pühalepa ja Emmaste, mille osas te tunnistasite, et tõesti nad saavad hästi hakkama, aga ainuke puudus nende puhul on see, et ei ole 5000 inimese kriteerium täidetud. Samas, rahvas on hääletanud iseseisva jätkamise poolt. Kui vald saab hästi  hakkama ja rahvas on nii otsustanud, siis kas tõesti valitsus läheb sundliitmisele? Kas see 5000 on selline number, millest tuleb hammastega täiesti kinni hoida või on siin ikkagi ka muid kriteeriume võimalik arvestada? Aitäh!

 

Mihhail Korb
Aitäh küsimuse eest! 5000 kriteerium on täna sisse kirjutatud seadusse ja see, et vald saab hästi hakkama, see on ka subjektiivne hinnang. Seda kindlasti võib öelda paljude valdade kohta, mis on täna Eestis olemas. 5000 on see number, mis täna on kokku lepitud, mis on kokku lepitud koalitsiooni tasemel ja on kokku lepitud, et seda seadust hetkel ei muudeta, me peame 5000st lähtuma. Valitsus teeb igal juhul ettepaneku valdadel ühineda, kes ei täida oma 5000 kriteeriumi, aga järgmine etapp on vallal tõestada, kui hästi ta saab hakkama. Selleks ta peabki oma tugevused ja oma argumendid välja tooma ja üritama tõestada Vabariigi Valitsusele, et tema saab tõesti üksinda hakkama.

Kui me arutasime, kust see 5000 tekkinud on, see number, siis on võimalik kasutada erinevaid kriteeriume, on võimalik kasutada koolide arvu, õpilaste arvu, investeerimisvõimalusi, on võimalik kasutada ühistranspordi olemasolu kriteeriume, aga kõik kriteeriumid on suht keerulised ja nende kokku panekul pärast oleks väga suur segadus ja väga suur arusaamatus, miks lõppkokkuvõttes need haldusreformi ühinemise kriteeriumid on. Tulemusena tuli see number välja, 5000, mis peab üle Eesti keskmiselt tagama seda, et vald saab hästi toime tulla, saab areneda, saab ise investeerida ja kõikide ettenähtud ülesannetega hakkama.

Jah, loomulikult Emmaste ja Pühalepa vallad on, kui neid eraldi vaadata, siis nad on üle Eesti keskmiselt tugevad vallad, nemad ei saa toetust tasandusfondist. See räägib sellest, et elanikud, kes on nende kahe valla territooriumil, on kõrgete sissetulekutega ja vallad tõesti nende ülesannetega, mis neile on jagatud, tulevad toime. Aga kõik need oma argumendid nad peavad ise kirja panema, esitama Vabariigi Valitsusele ja siis Vabariigi Valitsusel on õigus, kaalutletud õigus otsustada, mis saab edasi, kas jääda oma ettepaneku juurde ehk lähtuda 5000 kriteeriumist või teha tõesti mingi erand, arvestades kohaliku omavalitsuse tugevust.

Kui ma täna vaatan kogu kaardi peale, me peame lähtuma sellest printsiibist, et mingi keskmine valla suurus peab olema ühtne, et ei tekiks olukorda, kus on meil ühes kohas suured territooriumid ja vallad, kus elab 3000 inimest ja on väikse territooriumiga vallad, kus elab 1000 inimest või on territooriumid, suured territooriumid, kus elab 20 000 inimest. Sest kui me täna räägime Saaremaast, siis Saaremaa on suure territooriumiga üks vald, kus elab hetkel üle 30 000 inimese, see muudab pildi ebaproportsionaalseks ja mitte terviklikuks, ütleme niiviisi. Ma arvan, et selle tervikliku pildi lähim saavutamine peab ka olema mingil määral Vabariigi Valitsuse ees. Aitäh! Ma loodan, et ma vastasin küsimusele.

 

Jevgeni Ossinovski
Kui siia juurde lisada, siis eks loomulikult kohalikul tasandil vabatahtliku liitumise osas on tehtud väga palju tööd. Mõnes kohas tehtud seda tulemuslikult ehk siis tulemusele jõudes, mõnes kohas erinevatel põhjustel ei ole tänaseks tulemusele jõutud. Eks me enam-vähem ka teame, mis põhjustel tulemustele ei jõuta tavaliselt, kas on isiklikud erimeelsused, valla juhtide vahel ei suudeta kokkuleppele jõuda, see on siiski kohalik poliitika. Kas on küsimus selles, et näiteks varasemad liitumiskogemused on jätnud väga halva maigu suhu. Hiiumaa puhul on see selgelt niimoodi, lubati, et näiteks liitumisel kohalikke teenuseid ei vähendata, tegelikult vähendati. Või on küsimus näiteks selles, et mõnes vallas on finantsiline suutlikkus võrreldes teistega kehvem ja kardetakse seda, et siis põhimõtteliselt hakkab see väiksem, jõukam vald doteerima suuremat, aga näiteks rohkem võlgades olevat valda. Võib-olla ka see puudutab Hiiumaad konkreetselt. Loomulikult selliseid põhjuseid on.

Aga kui me vaatame nüüd terviklikult, siis loomulikult valitsus saab kaaluda ja kaalub tulevikus ka seda, et kui tõesti 5000 elanikuga valla moodustamiseks peab tekkima mingisugune täiesti ebaloomulik monstrum ja võib-olla mõni selline juhtum tõesti ka tuleb, siis sellisel juhul ma ei tea, seal 60 või 80 kilomeetrised sellised pikad volaskid, nagu mõnes kohas siin läbirääkimiste etapis on jutuks olnud, siis võib-olla tõesti ei ole alati seda mõistlik teha. Vaatame, kas on võimalik ka kuidagi teistmoodi läheneda. Eeldus, esimene punkt on ikkagi see, et 5000 on seaduses fikseeritud piir ja sellest peavad lähtuma nii kohalikud ja lähtub ka Vabariigi Valitsus välja arvatud juhul, kui tõepoolest ei ole väga kaalukaid teistpidiseid arvamusi.

Hiiumaa puhul tegelikult ju seda argumenti ei ole, Hiiumaa moodustab ühe loomuliku, väga ilusa terviku, ta on oluliselt väiksem veel kui Saaremaa territoriaalselt. Tegelikult nii-öelda  haldusterritoriaalselt ei ole mitte mingisugust põhust, miks nad ei peaks üks omavalitsus olema. Kohaliku demokraatia teemad on kahtlemata olulised. Ma tean, et kohapeal on pakutud ka seda, et olemasolevad vallad säilitaksid osavalla staatuse, mis selle küsimuse lahendab. Nii et mul on tegelikult kahju, et nad ei ole ühtseks omavalitsuseks liitumise osas jõudnud vabatahtlikule kokkuleppele, aga kui ei ole, eks siis rakendub see teine seaduslik mehhanism.

 

Ingrid Sembach-Hõbemägi, Kanal 2
Nii et erandid tõenäosuse tegemist te väga ei näe?

 

Jevgeni Ossinovski
See peab olema tõesti väga põhjendatud juhtudel ja väga üksikud juhtumid. Hiiumaa puhul ma seda võimalust ei näe, eks Vabariigi Valitsus otsustab neid asju  loomulikult konsensuslikult, me ei ole seda arutanud, ootame selle pildi ära, mis vabatahtlike liitumiste pealt tuleb. On selge, et seal tekib paarkümmend, vist riigihalduse minister ütles, et paarkümmend sellist omavalitsust, mis kriteeriume ei täida. Eks me siis vaatame nad ükshaaval üle ja kaalume nende argumente ja kokkuleppele jõuame. Aga see, et kohapeal mingisugustel, kas isiklikel või ajaloolistel põhjustel ei ole suudetud kokkuleppele jõuda, see kindlasti ei ole argument, mille pärast valitsus jätaks otsused tegemata.

 

Mihhail Korb
Ma võib-olla täiendan, kui lubate. Konkreetselt hetkel oskan nimetada numbri 25. 25 valda, kas ühinenud või eraldi, kes ei vasta 5000 kriteeriumile. Iga olukorra puhul kindlasti tehakse eraldi ettepanek,  Vabariigi Valitsus vaatab seda täpselt läbi ja siis teeb lõpliku otsuse.

 

Aleksander Krjukov, ERRi portaal
Küsimus erinevate parteide esindajatele. Keda eelistaksite näha järgmise Reformierakonna esimehena? Kas sellel oleks teie jaoks mingit vahet näiteks pärast järgmisi Riigikogu valimisi toimuvatel koalitsiooni läbirääkimistel? Näiteks Jaanus Karilaid on öelnud, et Kritsen Michal jätaks Reformierakonna isolatsiooni.

 

Jevgeni Ossinovski
Ma saan kinnitada, et Vabariigi Valitsus ei käsitlenud seda küsimust tänasel istungil ega plaaninud seda lähiajal ka teha. Erakondade juhtkondade valimine on iga erakonna siseasi ja ma arvan, et teistel erakondadel kindlasti on arvamusi selles osas, kes oleks halvem-parem nii Eestile kui ka tollele erakonnale. Aga ma arvan, et las ikka selle otsuse võtavad vastu tolle,  konkreetselt siis Reformierakonna liikmed oma parima äranägemise järgi.

 

Kaia Iva
Kuna küsimus oli kõikide erakondade esindajatele, siis julgen kinnitada, et Jevgeni Ossinovski räägib õigust. Ei valitsuse istungil ega kabineti istungil ei ole antud küsimust arutatud. Eks ta tõsi on, et ühtedel isikutel võivad olla ühed sümpaatiad või teised, mitte nii sümpaatsed isikud, aga tervitame igat esimeest ja usun, et kui neil tuleb kongress ja nad kutsuvad sinna külalisi, siis kindlasti tervitame ka kongressi käiku. Nii et palju jõudu neile selleks! Aitäh!

 

Mailis Reps
Üldiselt on Keskerakond harjunud sellega, et tema esimeest on päris mitu aastakümmet kõik teised valinud peale erakonna enda, nii et kui lubate, siis ma seekord jätaksin Reformierakonna esimehe valimised siiski Reformierakonnale. Eks nende valimised on üllatavalt huvitavaks läinud. Ma usun, et meil mõned nädalad tagasi ka enamus avalikkust meediast uskus, et see saab olema lihtne, et nii nagu tagatoas kokku lepitakse, nii läheb, aga diskussioon on läinud üsna elavaks. Mina pean ütlema, et jälgin naudinguga, ootan huviga, tunnen mõlemat härrasmeest väga hästi. Erakonnana ma isiklikult ei näe suurt vahet, see on küsimus selles, kas erakonna esimehe vahetusega toimub ka Reformierakonnas mingisugune sisuline muutus? Kas nad teevad oma otsustustasanditel mingisuguseid teistsuguseid lähenemisi, kas nad otsustavad ka näiteks erakonna rahastamise osas minna oluliselt läbipaistvamaks? Kas nad kaasavad oma piirkondi rohkem? Ja kui selline muutus Reformierakonnas toimub, siis seda ma väga tervitaksin, siis võib öelda, et selline suur muutuste periood erakondades hakkab jõudma lõpusirgele ja võib-olla see tähendab ka hoopis teist poliitikat järgmiseks aastaks.

 

Juhataja
Sven, palun!

 

Sven Soiver, TV 3
Küsimus Mailis Repsile ja Kaia Ivale. Siin aasta lõpul löödi kokku erakondadesse astunute arv. Ma Jevgeni Ossinovskilt ei küsi seda sellepärast, et sotsidel oli täiesti tavaline aasta liitumiste poolest. Aga Mailis Reps, miks teie arvates Keskerakonda astuti rekordiliselt palju? Ja Kaia Iva, miks IRL-i praktiliselt üldse ei astutud? 12 inimest, enneolematult halb uute liikmete kaasamise arv.

 

Kaia Iva
Ma usun, et põhjusi võib olla mitmeid, aga ma arvan, et põhiline on see, et on väga tegus aasta olnud, et sellise liikme hõivega võib-olla ei ole nii usinasti tegeletud. Praegusel hetkel sel aastal on valitsuse tasandil ja riigi juhtimise tasandil üsna kibekiire aeg olnud, nii et sinna see aeg ilmselt kulub. Aga statistiliselt ei ole ma jälginud aastate lõikes, kuidas need muutused on, plussid ja miinused.  Valimiste aastad tavaliselt on sellised kiiremad liikmetega tegelemisel, nii et usun, et järgmisel aastal, kus kohalikud valimised on tulemas jälle, vaadatakse ka kohtade peal sellele rohkem ja täpsema pilguga. Aitäh!

 

Sven Soiver, TV 3
Keskerakond, ei olnud ka valimiste aasta teie jaoks …..

 

Mailis Reps
Meil olid mitmed valimised sel aastal. Peab ütlema, et Keskerakonnal on olnud tähelepanu keskpunkti aasta. Ma usun, et sellel aastal on olnud eelmisel peaministril üsna palju peavalu, et kuidas konkureerida oma tähelepanus Keskerakonna toimuvaga. Tihti räägiti meist rohkem kui sellest, mis Vabariigi Valitsuses toimub. Aga kui lihtsustatult vastata, siis põhjus on selles, et on tegeletud meeletult palju piirkondadega ja see on ka põhjus, miks ma tervitasin Reformierakonna muutusi. Ju nad peavad ka oma piirkondadega tegelema, sest ma nägin, et nende sisedebatis see sõna kordus kõige enam. Mida enam piirkondades inimesed ise ennast aktiveerivad, seda rohkem nad märkavad, et tegelikult neil on kolm naabrit, kes tahaksid ka erakonnas midagi öelda kas ühte või teistpidi. Nii et see on ka põhjus, miks inimesi on väga palju liitunud.

 

Sven Soiver, TV 3
Kui  tohib, täpsustav küsimus ja võib-olla Jevgeni Ossinovski erakonna juhina oskab ka kommenteerida. Te rõhutate nagu sellist erakonda kutsumise poolt. Kas ma saan aru, et vabatahtlikult nagu ei taha keegi tulla, tuleb ikka alati kutsuda, et keegi erakonda astuks?

 

Kaia Iva
Ma täpsustan siis veel. See on kahtepidi protsess, loomulikult on ju neid inimesi ka, kes tulevad ise ja saadavadki elektroonilise erakonda astumise avalduse. Aga üldjuhul inimesed siiski ju tahavad teada, kuhu nad tulevad, kellega nad tulevad ja see on loomulikult oluline, kes ka kutsub, et öeldakse, et sa oled meie seas oodatud, sinu panus on oodatud. Ja nii, nagu Mailis ka vihjas, eks siin need protsessid natukene sõltuvad sellisest rütmist. Kui ma ka siin viitasin, et kohalike valimiste aasta on tavaliselt selline, kus osakonnad rohkem aktiveeruvad, siis loomulikult see teine põhjus aktiveerumiseks ongi ka see, kui erakonnas endas on sees muutused. Otsitakse endale toetust ja võib-olla need inimesed, kes on olnud pigem ühe või teise isiku toetajad niimoodi passiivselt, tulevad, löövad ka erakonnas kaasa. Ka need protsessid on kindlasti tähtsad. Ja siis küll juba ka kutsutakse, öeldakse, et tule meile appi, teeme koos. Aitäh!

 

Jevgeni Ossinovski
Jaa, aga kui minult küsiti, siis eks mõlemat moodi on, tõepoolest on mõned inimesed, kes tulevad iseseisvalt ukse taha ja on ka neid, keda on enamus, kelle puhul reeglina keegi ikka kutsub. Kutsub seepärast, et a) inimestele muuta arusaadavaks, mis üldiselt ei ole ju arusaadav, et mis see erakonna liikmeks olemine põhimõtteliselt inimesele annab, mismoodi saab erakonna liikmena panustada ühiskondlikku diskussiooni ja poliitikasse, võib-olla ka riigi juhtimisse. Eks seda ikka seletatakse ja sellises mõttes ka kutsutakse. Teisest küljest, eks seda vabatahtlikku liitumist tõenäoliselt ka erakondade mitte kõige parem maine mitte ainult Eestis, vaid üldiselt maailmas ka natukene pärsib. Nagu Sotsiaaldemokraatide endine liige Mihkel Raud ütles, kui ta tuli täiesti vabatahtlikult ja iseseisvalt Sotsiaaldemokraatide kontorisse, kirjutas alla liitumisavaldusele, siis ütles, et välja tulles oli selline tunne, nagu oleks lõbumajas käinud, kui siin aasta lõpu eel võib natuke nalja visata. Et miskipärast on mõnel inimesel selline tunne, et just kui see on ühiskondlikult mingisugune halb tegevus, poliitiline parteiline tegevus. Ei ole, nagu ka Mihkel Raud ise seletas.

 

Mihhail Korb
Kui lubate, siis mina kutsun küll kõiki ühinema kõige kiiremini kasvava erakonnaga.

 

Aitäh! Lauri Liikane, Tallinna TV
Küsimus meditsiini vallast. Haigekassal lubati tõsta kulusid ja ma saan aru, et 10 miljonit vist antakse isegi riigieelarvest Haigekassale juurde. Aga 2. detsembril tegi üle 20 meedikute ühingu pöördumise valitsusele, presidendile ja nemad kurdavad, et ikkagi see meditsiin on nii pidevalt alarahastatud ja üldse tuleks mõelda natuke selle struktuuri üle. Meditsiini alarahastus toob kaasa selle endaga, et üle koormatakse kiirabi ja erakorralise meditsiini osakonnad. Kui 30 aastat tagasi lappis kiirabi jaoskonnaarstide praaki, siis tänapäeval kõik lootsid, et asi läheb paremaks vabariigi tulekuga ja nii, aga tänapäeval me oleme seisus, kus kiirabi ja erakorraline meditsiin lapib nagu ma saan aru, valitsuse praaki, et inimesed ei pääse lihtsalt krooniliste haigustega arsti juurde ja kui häda käes, siis kutsutakse öösel endale erakorraline abi. Ja küsimus on see, mis te arvate, mitme aasta jooksul või kas selle valitsusaja jooksul muutub midagi tervishoiu struktuuris, rahastamises? Millal see asi paremaks läheb? 2. detsembrist on nüüd ju praktiliselt kuu aega möödas, kas te olete seda arutanud?

 

Jevgeni Ossinovski
Jaa, oleme küll. Uus valitsus on kokku leppinud selles, et tervishoiu rahastamise pikaajaline jätkusuutlikkus saab tagatud, vastavad poliitilised otsused saavad langetatud. Meedikute, erinevate tervishoiu osapoolte mure selles küsimuses ei ole uus, on õigustatud. Oleme ju sotsiaalministeeriumi poolt seda ka pikka aega ise rääkinud, oleme valitsusele eelmisel suvel esitanud ka vastava analüüsi, mis kinnitab seda sama, et tervishoidu on lisaraha vaja juurde ja uus valitsus on otsustanud, et me lahendame selle küsimuse ära. Esimese sellise hea tahte märgina tõepoolest ka järgmise aasta riigieelarvest eraldati Haigekassale täiendavalt 10 miljonit eurot, millega nõukogu, Haigekassa nõukogu heakskiidul saame lühendada plaaniliste operatsioonide järjekordi, maksimum järjekordi kaheksalt kuult kahele kuule kahel ajakriitilisel erialal, kardioloogias ja neuroloogias, samal ajal parandada ka bioloogilise ravi kättesaadavust. Selles mõttes järgmisel aastal tehakse rohkem statsionaarseid ravijuhte kui tehti sellel aastal. Nii et liigume selles suunas, et seda küsimust lahendada. Loomulikult on see pikaajaline.

Lisaks täiendavale rahale tähendab muidugi ka süsteemi sisemist ümberkorraldamist eeskätt see, millest ma olen pikalt ja palju rääkinud ehk siis esmatasandi tugevdamine. See, et meil inimesed saaksid ravi õigel ajal aga ka õigel tasandil. Paraku täna väga paljud inimesed pöörduvad automaatselt ja kohe eriarsti juurde, ehkki perearst saaks lahendada ära enamiku inimeste tervisemuredest. Aga see muidugi ei käi lihtsalt niimoodi, et minge perearsti juurde, vaid see eeldab ka seda, et tõepoolest seda tasandit tugevdatakse. Teenuse valikut laiendatakse perearstide juures, mida me kõike ka teeme, aga need muudatused võtavad natukene pikemalt aega. Nii et ma arvan, et järgmine aasta saab olema tervishoiule parem aasta kui oli see aasta, aga kevadeks on meil kokkulepe, et me tõesti ka selle pikaajalise kava osas poliitilise kokkuleppe saavutame. Aitäh!

 

Juhataja
Aitäh! Kui rohkem küsimusi ei ole, siis ilusat vana aasta lõppu ja uue algust!

 

Lõpp

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-