Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 29. november 2007

Vabariigi Valitsuse pressikonverents
Neljapäev, 29. november 2007

Juhataja
Kuna peaminister Andrus Ansip on USA visiidil, te olete kindlasti lugenud erinevaid pressiteateid, mis on tulnud sealt üle ookeani, siis täna on peaministri ülesannetes Tõnis Lukas. Oli väga sisukas istung, nagu alati ja istungi punktidest annab ülevaate Tõnis Lukas. Palun.

Tõnis Lukas
Head ajakirjanikud! Valitsuses oli palju punkte ja mõned neist kätkesid endas ka arutelu. Üks punkt, mida ühtegi memosse võibolla ei panda ja mis ei ole konkreetse otsustamise koht ka Eesti Vabariigi valitsusele, aga mida me näiteks arutasime, sest valitsus peab kõigist asjadest rääkima, on Eesti seisukohad kliimamuutustega seoses. Aga see olgu praegu lihtsalt mainitud, et me ei tegele mitte ainult ühepäevaste ja konkreetselt juriidiliste, ka Eesti Vabariiki puudutavate pikaajaliste otsustega, vaid ka üldiselt ühiskonda pikaajaliselt huvitavate teemadega.

Nüüd konkreetselt juba istungi juurde. Täna arutati täiendavate hariduskulude eraldamist maavalitsustele. Maavalitsused, teate, on ju riigi käepikendused koha peal. Maavalitsuste kaudu jõuab see raha omavalitsusteni. Ja tegemist on reserviga, mis aitab omavalitsustel lahendada näiteks pedagoogide palga alammäärade kindlustamisega seotud erijuhtumeid, õpetajate koondamiskulusid või kui omavalitsused on otsustanud mõnes koolis reorganiseerimisi läbi viia ja muid selliseid ettenägematuid ja erilisi asju. Eraldati seekord 4,4 miljonit. Tuletan meelde, et esimesel poolaastal eraldati juba samalaadseteks kulutusteks 8,1 miljonit. Ja tuletan meelde ka seda, et sellel sügisel haridusministeerium saatis omavalitsustele täiendavalt 58 miljonit krooni õppekuludega seotud kulutuste katteks, mis on siis lisaks garanteeritud palga alammäärade maksmisele ja palgavahendite maksmisele. Nüüd seda, kuidas koolid seda kasutavad, saavad kohapeal otsustada. Ma loodan, et suur osa sellest läks õppekulude sisustamiseks või ütleme, õppekuludesse ja õppeprotsessi sisustamiseks ja õpetajatele nende lisakoormuse tasustamiseks.

Koolilõunad olid üks teema täna valitsuses. Konkreetselt puudutas valitsuse otsus täna kutsekoolide koolilõuna maksumust. Riigi poolt on eraldatud sellel poolaastal iga õpilase kohta 12 krooni 30 senti, see on siis kutseõppeasutustes ja põhikooli baasil õppivate õpilaste kohta käib see. Kindlasti tuleb ära märkida, et järgmisest aastast jääb kutsekoolide õpilaskoha koolilõuna baas samale tasemele - 12 krooni peale. Aga tõuseb 10 kroonilt 12 krooni peale ka üldhariduskoolide koolilõuna riigi poolne dotatsioon. On palju räägitud sellest, kas see kulud katab? Mõnel pool katab, mõnel pool ehk mitte. Aga loomulikult me ootame, et kus toitlustamine on korraldatud nii, et see kõiki vajaminevaid kulusid ei kata, siis omavalitsus omalt poolt lisab. Ja toonitan, et see on nüüd esimest korda, kui koolilõuna riikliku doteerimise sisseviimise järel üldse seda baasmaksumust tõstetakse. Kogu aeg on olnud see 10 krooni, nüüd esimest korda see tõuseb järgmise aasta eelarves 12 kroonile õpilase kohta.

Valitsus kiitis heaks sisekaitseakadeemia põhimääruse muudatuse. Seal on võibolla kõige märkimisväärsem muudatus see, et lõpetatakse sisekaitseakadeemias halduskorralduse eriala õpetamine ja sisekaitseakadeemia pühendub edaspidi siis juba väga kitsalt sisejulgeolekuga seotud erialadele. Sisekaitseakadeemial on üldse pikemad ja suured plaanid moodustada sisejulgeolekualane õpi- ja arenduskeskus ja teha see tõesti väga heal rahvusvahelisel tasemel ka õppekeskkonna mõttes, mitte ainult sisu mõttes, mis peab meie pürgimus olema ju alati. Muuhulgas täiendatakse akadeemia üliõpilaste õigusi ja kohustusi. Näiteks on seni puudunud õiguslik alus kutseõppe õpilastele anda tasuta majutust, toitlustamist ja vormiriietust, nüüd on see lünk täidetud. Ka see, et nad on teatud määral teiste õppeasutuste õpilastest eriseisundis, nende erialade õpilased, see fikseeritakse ka juriidiliselt korrektselt ära.

Valitsus kinnitas töötuskindlustusmakse määrad. Õigemini, jättis need samale tasemele, kui on olnud seni. Vastavat diskussiooni te muidugi teate. Siin on olnud oma seisukohad nii tööandjatel -  töötuskindlustusmakse on liiga suur, määr on liiga kõrge. Ja ka ametiühingutel - nende tungiv ettepanek on olnud selles diskussioonis määrasid mitte muuta, sest igaks juhuks on vaja olla valmis järgmisel aastal pisut muutuvateks, kasvavateks töötuse näitajateks. Valitsus arvestas seda. Aga selge on, et diskussioon nende määrade osas ja see, mida teha reserviga, mis on praegu suur, see diskussioon jätkub. Ja kahtlemata on sinna oodatud mõlema juba nimetatud partneri seisukohad ja töölepinguseadusega ja selle kompleksse muutmisega peab ka vastava diskussiooni läbi tegema. Nii et võibolla tulevikus need määrad muutuvad.

Rahvuskaaslaste programmi komisjoni määrasime uue liikme. See on rahvastikuminister Urve Palo, kes hakkab juhtima rahvuskaaslaste programmi nõukogu. Rahvuskaaslaste programm on teatavasti mujal maailmas nii eestlaste kultuuri- ja haridusvajaduste rahuldamiseks, identiteediotsingute toetamiseks kui ka tegelikult üldse ka teistele rahvastele eesti keele õppeks mõeldud programm. Me teeme praegu ettevalmistusi uue programmi väljatöötamiseks, mis peaks siis aastal 2008 valmis saama. Hiljuti oli suur konverents rahvusraamatukogus, kus üle maailma eestlased käisid koos ja arutasid, kuidas eestlust üle ilma säilitada. Ma täpsustan siin ühte, mis ajakirjanduslikult on olnud väga erinevalt käsitletud. On hea, kui tõlgendusi on palju, aga nad peaksid olema ka täpsed. See eesmärk, 1,5 miljonit käib eesti keelt kõnelevate, oskavate, mõistvate isikute kohta, mitte, et üle demograafiliste tõdede oleks eesmärgiks võetud eestlaste arvu kiire kasv 1,5 miljonit peale. Siin oli väärtõlgendusi, sellepärast ma rõhutan selle üle: konkreetne eesmärk, mille ma sõnastasin – ülejärgmisel aastakümnel 1,5 miljoni eesti keelt mõistva ja kõneleva inimeseni jõuda, see tähendab ka eesti keele õpet ja eestlaste identiteedi hoidmist mujal maailmas. Ja see on ka demograafiliste trendidega palju rohkem kooskõlas kui siin käima läinud ja levitatud valeinfo 1,5 miljonist eestlasest.

Maa andmine munitsipaalomandisse. 4 vastavat juhtumit, kõike ma siin üles praegu lugema ei hakka. Ja valitsus kiitis heaks põllumajandusloomade kaitse Euroopa konventsiooni ja selle muutmise protokolli. Ja sellega seoses, loomulikult, nii nagu ka Euroopas kombeks, luuakse põllumajandusloomadele kui mitte just inimlikud tingimused, siis nende heaolu eest hoolitsetakse loomalikult kõrgel tasemel. Selles mõttes ei pea meie kindlasti, võrreldes teiste Euroopa riikidega, häbenema.

Üks oluline teema oli valitsuse materjalide hulgas täna veel, see oli vastavalt rahvusvahelisele vahekohtumenetlusele, mille otsus langes rahvusvahelise vahekohtu poolt 19. novembril 2007 ehk äsja, tuleb Eesti riigil katta, lühidalt öeldes siis, kunagise tuntud RAS Ookeaniga seotud kulud. Vaidluses kahe rahvusvahelise panga või teistes riikides registreeritud pankadega, Soome ja Saksa pangaga - need kulud on ligi 250 miljonit krooni. Kuidas see asi on käinud ja miks langes selline otsus rahandusministri ettepanekul, sellest täpsemalt räägib rahandusminister.
Juhataja
Aitäh! Annangi sõna siis edasi rahandusministrile, kellel oli veel teisi olulisi punkte.

Ivari Padar
Ma alustaksin sellisest üldisest ja väga olulisest punktist, nagu uuendatud konvergentsiprogramm. Euroopa Liidu liikmesriigid esitavad Euroopa Komisjonile kord aastas siis sõltuvalt sellest, kes on euroala riik ja kes ei ole euroala riigid. Euroala riigid esitavad siis stabiilsusprogramme ja need, kes euroalasse soovivad saada, esitavad konvergentsiprogramme ehk need on sellised selged ülevaated rahanduse olukorrast ja rahanduse tulevikust. See töö on meil väga põhjalikult tehtud. Selle tulemina võib ütelda, et Eesti rahanduspoliitika on täna ja ka tulevikus jätkuvalt arukas ja vastutustundlik. Usun, et kui me siin ka saame ülevaate teiste riikide vastavatest programmidest, siis me oleme siin Euroopa Liidus kindlasti oma kriteeriumidega esimeste hulgas. Vaieldamatult on kohtasid, kus me oleme selgelt lausa number üks. Ehk siis kas või valitsuse võlakoormuse teema. Ja mis puudutab valitsuse ülejääki ja planeeritavaid ülejääke, siis on selge, et Eesti on siin väga tugevat positsiooni hoidmas. Nii et vastus kõikidele kahtlejatele – Eesti rahanduspoliitika on väga kindlatel alustel ja on seda täna, homme ja tulevikus.

Nüüd siis kaks sellist olulist raha kulutuste teemat, mis on, võib öelda siis, suhkrutrahv ja kalapulgatrahv - nagu kahe trahvi teema. Suhkrutrahvi teema on pikalt räägitud teema, kus siis Eesti Euroopa Liidu liitumise järgselt on oma vitsad saanud. Me oleme nüüd siin nelja maksmisperioodi planeerinud oma suhkrutrahvi maksed, iga periood siis 134 miljonit krooni. Ja ka siin on tegelikult meil kohtumenetlus poole peal. Vaatame kõigepealt, kuidas selles vallas meil siis kohtuveskid jahvatavad.

Ja nüüd teine on see kalapulgatrahv ehk siis 242 miljonit krooni. Väga habeme baasil, mis on alguse saanud kusagil 1989. aastal, kus on tehtud Eestisse see Esva kalatöötlemistsehh, millele on ühel hetkel andnud garante OÜ Valio ehk siis Soome tuntud toiduainetekontsern, teiselt poolt siis Estrõbprom. Ja siis ühel hetkel oli nii, et sai Nõukogude Liit otsa ja see kalapulgaäri läks ka kehvasti ja seda, neid kohustusi ei suudetud maksta. Ja kui Valio siis omalt poolt, ma saan aru, maksis ära need kohustused, siis Estrõbpromil polnudki, sest polnud riiki, polnud Estrõbpromi enam ja need kohustused läksid üle erinevatel asjaoludel tänasele Riiklikule Aktsiaseltsile Ookean. Aga see Riiklik Aktsiaselts Ookean läks ka hingusele, sest ühel hetkel oli laev ja pärast ei olnud laeva. Need olid sellised kummalised asjaolud.

Nüüd on siis Eesti riik siin vägikaigast vedanud nende võlausaldajatega, et kas Eesti riik peab kandma selliseid Nõukogude Liidu kohustusi. Ja nüüd siis selle tulem on see, eks siin aeg-ajalt on ka, sellistel segastel aegadel Eesti riigi poolt tehtud võibolla mitte kõige arukamaid otsuseid. Aga igal juhul tulem on see, et täna on kohtuotsus käes. 19. november tuli nüüd see kohtuotsus ja see nõudesumma on läinud 242 miljoni kroonini. Ettepanek oli siis, mille kolleegid ka heaks kiitsid, et täna me ei näe mingit nö roosat valgust kusagilt selle poole pealt, et veel minna kusagile protestima ja kaebama edasi, et kirjutatakse sellele asjale veel mõni miljon juurde ja keegi advokaat on maru rahul. On nii, et tuleb see ära maksta, võtta teadmiseks, et oli kunagi Estrõbprom, sest et iga päev tuleb ka selle asja pealt ju viivised peale. Tuleb olla selles küsimuses ratsionaalne. Ma arvan, et härra Rein Lang justiitsministrina oskab veel teemat edasi arendada.

Rein Lang
Aitäh! Ivari rääkis tegelikult ilusasti ja lihtsalt asja tehiolud ära. Tegelikult hageti Eesti riigi käest 405 miljonit Eesti krooni. Nii et see kohtuotsus kokku, millega me peame 245 miljonit ära maksma, kõige hullem ei ole. Aga see on väga hea koolitund, et palju võib maksma minna siis üks ettevaatamatu allkiri sellisele paberile, mis ei tohiks sündida. Me peame ju endale aru andma, et 93. aastal oli Eesti riik hoopis teistsugune, kui ta on praegu ja need otsused, mis toona tehti, ei osanud ka toonased ametnikud ja ka mitte toonane majandusminister ja peaminister ilmselt täpselt ette näha - mida üks või teine paberi vormistamine võib 2005. aastal endaga kaasa tuua. Ja asja muutis keeruliseks see, et Eesti Riigikohus ütles väga selgelt, et need Estrõbpromi kohustused ei ole Eesti riigi kohustused ja võttis tegelikult need välispankade nõuded sellest Riikliku Aktsiaseltsi Ookean pankrotipesast välja.

See oli ka põhjus, miks Eesti Vabariigi valitsus selles vaidluses oli niivõrd kindel, et ju me selle ikka peame võitma, kuna Riigikohus on niimoodi ükskord öelnud. Aga mis seal salata, ega Eesti riigile tuleb kohustusi ju ka rahvusvahelistest investeeringukaitse lepingutest. Ja minu arvates siis välispangad tegid väga nutika käigu ja läksid hoopis nende lepingute alusel rahvusvahelisse kohtusse. Ja Pariisis nii otsustati, et pandi teivas keset seda vaidlust, mõisteti Eesti riigi käest see 245 miljonit välja. Ma juba tajun seda, et siin hakkab kindlasti nüüd tüüpiline eestlaslik küsimus, et kes siis süüdi on? Ja mina ei otsiks neid süüdlasi väga palju. Vaatame ikkagi tõesti neid olukordi, mis olid 93. aastal: meie toonaseid võimalusi, meie toonast halduspraktikat, meie teadmisi – need on kardinaalselt erinevad tänase päevaga võrreldes. Täna nad kindlasti ükski, ei peaminister ega majandusminister, sellistele paberitele alla ei kirjuta, mis meile nii kalliks maksma läksid. Aga nii ta on, kooliraha tuleb maksta.

Tõnis Lukas
Kuna Rein Lang nimetas 93. aasta otsuseid ja ka Riigikohtu otsust, mis viis pankrotivarast need nõuded välja, siis ma ütlen selles protsessis ühe verstaposti veel, mida just põhjendatud oligi. Kuna Eesti riigi lootused Riigikohtu otsusele tuginedes olid väga kõrged, siis 2006. aasta alguses, 13. veebruari otsusega tollane valitsus ei võtnud vastu pakkumist kokkuleppesummale, mis oli mõnevõrra väiksem, kui praegu on. Aga tõesti rahvusvaheline kohus - pangad otsustasid sinna minna - otsustas asja teistpidi.
R. Lang
Ma siin natukene täpsustaks. Tõepoolest oli valitsuse kabinetis arutlusel, kas mitte pidada läbirääkimisi võimalikuks kompromissiks. Keegi ei ütle seda, et see kompromiss oleks natukene väiksema summa peale ka sündinud. Aga ei saa valitsus ütelda niimoodi, et meie enda Riigikohus on teinud midagi valesti ja hakata mängima siin kompromisside peale. Nii et ma arvan, et see otsus oli ka toona väga õige, et ikkagi tuleb oodata see rahvusvahelise kohtu otsus ära.

Juhataja
Aitäh! Teil on kindlasti tekkinud küsimusi. Meil on siin mikrofon, kes tahab küsida, ütleb mikrofoni oma nime ja kanali ja siis küsimuse. Kellel on esimene küsimus?

Antti Oolo, Kanal2
Ma küsin selle sama asja kohta, et süüdlasi ei hakata otsima. Aga kes oli see, kes selle allkirja siis andis?

Rein Lang
Kes oli 1993. aastal majandusminister ja kes oli peaminister? Vaadake annaalidest järgi.

Antti Oolo, Kanal2
Majandusminister ja peaminister andsid oma allkirjad sellele?

Rein Lang
Ei, see oli majandusministri allkiri, millele tuginesid tegelikult Lääne pangad, et Eesti valitsus on aktsepteerinud neid kohustusi.

Ivari Padar
Mina olin Võru Taluliidu esimees sellel ajal.

Juhataja
Aitäh! Kellel on veel küsimusi?

Ain Köster, BNS
Kui suured olid meil need õigusabi kulud selle vaidlusega seoses?

Ivari Padar
Meelde on jäänud üks number, mis on 13 miljonit krooni.

Ain Köster, BNS
See oli vana number, kas seal on veel midagi juurde tulnud?

Ivari Padar
See on see number, mis meil praegu olemas on - 13 miljonit krooni. Sellisel juhul, kui me oleksime läinud siin edasi protestima, siis ma näppude peal lõin kokku, et mingi poole aasta pealt tuleks kulusid vähemalt 7 miljonit juurde. Ja kas tulemust oleks olnud, seda on raske öelda.

Tõnis Lukas
Ja iga päev lisandub intressi 12 004 krooni.

Ain Köster, BNS
Kas see 13 on praegu lõplik või sinna ikka tuleb midagi juurde, mida te öelda ei oska praegu lihtsalt?

Ivari Padar
Me võime teile täpsustada, aga see, mis meil tänasel juhul olemas on, on õigusabikulud 13 miljonit krooni. Aga neid võib täpsustada.

Ain Köster, BNS
Siin on öeldud, et rahandusminister teadis, et raha tuleb reservidest ja pannakse reservi tagasi. Kuidas see tagasipanek käib? Kas läbi eelarve?

Ivari Padar
Jah, selles suhtes on niimoodi, et järgmisel aastal hakatakse eelarvet menetlema, siis pannakse ja tõstetakse Vabariigi Valitsuse kassareservi vastavad summad juurde.

Ain Köster, BNS
Mis jaanuarikuine, eelmise aasta jaanuarikuine pakkumine oli, üle 200 või?

Ivari Padar
See, mis me siin täpsustasime isegi peaministri nõunikuga seda asja, et selline võimalik kompromissi teema oli üleval 75 miljonit krooni.

Rein Lang
Ma natuke mäletan, ma istusin seal kabineti istungil. See oli küllaltki hüpoteetiline. Ja nagu oli saadud mingisugune indikatsioon, et teine pool võib minna kompromissile, selle hind oli tõesti seal kuskil 80-100, meilt küsisid meie õigusnõustajad volitust, kas hakata selles osas läbi rääkima.

Ain Köster, BNS
See ei olnud pakkumine päris?

Rein Lang
Ei, mingit kirjalikku pakkumist ei olnud. See oli hüpoteetiline, et kas selle asja peale üldse minna. Ja kuna tõesti Eesti Riigikohus oli niivõrd kindlalt asunud seisukohale, et need nõuded ei ole Eesti riigi vastu üldse pööratavad, siis valitsus leidis, et sellel teemal me läbi ei räägi.

Juhataja
Aitäh! Kas on veel küsimusi?

Antti Oolo, Kanal2
Valuutavahetuse kampaaniast. Vene meedia esindajad ja ka paljud teised venelased arvavad, et selles kõiges on süüdi Eesti Vabariigi valitsus, et venelased hakkasid niimoodi paaniliselt valuutat ümber vahetama. Mis oleks teie seisukoht, olete te süüdi või ei ole? Öeldi konkreetselt välja, et peaminister Andrus Ansip lubas venelastele, et pronkssõdurit ei viida minema, aga pärast ikkagi viidi.

Tõnis Lukas
MK Estonia veidi aega tagasi kirjutas, et mina olevat otsustanud ka ühe Eesti Vabariigis käibel oleva õpiku ära keelata mingitel arusaamatutel põhjustel, nii et ma selliseid väiteid üldse ei hakkaks kommenteerima. Aga võibolla rahandusminister. Konvergentsiprogrammist me juba rääkisime, Eesti riigi kindlast alusest me juba rääkisime. Ma ei tea, kas rahandusminister soovib veel kommenteerida?

Ivari Padar
Võib lõputult filosofeerida teemadel, kuidas Eesti erinevad kogukonnad omavahel läbi saavad ja kuivõrd palju on seda usaldusväärsust omavahel ja kuivõrd palju on usaldusväärsust siis ka erinevatel kogukondadel valitsuse suhtes. Aga see on selge, et tänasel juhul ikkagi Eesti Vabariigi valitsus on hoidnud väga selget ja väga sirgjoonelist eelarvepoliitikat ja mitte mingist devalveerimisest juttu ei ole.

Rein Lang
Mina ütleks selle kohta niimoodi, et meid on süüdistatud ka ilmselt selles, et T¹iili lähedal oli maavärisemine täna hommikul. See on minu meelest suur probleem, see, millist desinformatsiooni ja väga suunatud desinformatsiooni viimaste kuude jooksul levitavad vene keeles Eestis ilmuvad trükiväljaanded. Kuni selleni välja, et esilehekülje peal on SS mundris kaitseministri pilt või siis stiliseeritud Hitleri pilt, millest võib ära tunda peaministri. See on rahvusliku vaenu õhutamine, minu tõlgenduses ja ma loodan, et Eesti Kaitsepolitsei sellele ka sellise pilguga vaatab.

Aga nüüd natukene siiski selle asja meediamullist. Eile õhtul ma lugesin, et valuutavahetuspunktide kaudu vahetati eurodeks ja teisteks valuutadeks 30 miljonit Eesti krooni. Kui mõtlete, siis see ei ole ju mitte mingisugune raha. Mina ei saa aru, mispärast see on Eesti suurimate ajalehtede esilehekülgede teema. See on niisugune väike lokaalne pinnavirvendus ja noh, kui leidub lolle, kes usuvad mingisuguseid turunduslikke kampaaniaid võibolla nende samade meeste poolt, kes siis valuutavahetusega tegelevad, siis ma ei usu hästi, et see nüüd nagu väga suur valitsuse probleem on. Küll aga on see venekeelse ajakirjanduse probleem. Ja minu meelest see probleem ainult süveneb - et kas tegemist on ikka vaba ajakirjandusega või hoopiski mingite muude nähtustega siin.

Ivari Padar
Ka selline lihtsa inimese nöökimine on siin ikkagi nagu selline väga häbematu teema. Mina täna hommikul rääkisin vene inimestega, keda ma tunnen ja nad rääkisid, tulid minu juurde küsima, kas devalveerimine tuleb või ei tule. Ma ütlesin, et ei tule. Ega siis, lihtsal pensionäril on endal midagi kogutud ja siis nüüd pannakse see kõik jällegi haamri alla.

Rein Lang
Siin Euroopa Liiduga liitumisel ju ostsid ka meie venekeelse kogukonna ässitajad kokku soola ja tangaineid sellepärast, et ka see informatsioon ju pandi kuskilt liikuma, et odrakruup läheb 30 korda kallimaks.

Tõnis Lukas
Lõppkokkuvõttes kellelegi meeldib lihtsalt näidata Eestit ebastabiilse ühiskonnana. See on lihtsalt üks peatükk sellest lõputuna tunduvast arsenalist, mida välja mõeldakse.

Antti Oolo, Kanal2
Mul oleks rahandusministrile üks küsimus veel. Kui nüüd Eesti ja rahandusministeeriumi analüüs näitab, et Eesti majandusel läheb väga hästi, Eesti kroonil läheb väga hästi, miks siis Lääne pankade rahandusanalüütikud teevad igasuguseid prognoose, kus nad räägivad Eesti krooni devalveerimisest?

Ivari Padar
Mina ütleks nii, et kõikvõimalikke emotsioonitsejaid on alati olemas. Kui me võtame ikkagi neid ametlikke seisukohti, mis on Eestist välja läinud ja mis on tulnud ka ametlikes seisukohtades kas või Rahvusvahelisest Valuutafondist - ja muideks, mul oli Rahvusvahelise Valuutafondi ekspertidega üleeile kohtumine, kus me arutasime Eesti majandust ja tema olukorda - siis on nii, et üldiselt ollakse suhteliselt samadel seisukohtadel. See, et keegi kusagil tahab lehte pääseda rumala jutuga, seda ikka on. Aga kui me võtame seda, mis on autoriteetsete hindajate resultaadid meie majanduse analüüsist, siis need on olnud meiega samal tasandil, nii et siin probleeme ei ole.

Juhataja
Aitäh! Sven Soiveril on veel viimane küsimus.

Küsimus
Sven Soiver, TV3-st. Küsimus rahandusministrile. Mis on saanud sellest Tartu maantee teemast Reformierakonna ja Isamaaliidu vahel? Pall lükati kuidagi teie kätte, et teie peate mingi ettepaneku tegema.

Ivari Padar
Uskuge mind, küll ma palli ka väravasse viin, selles suhtes ei ole kahtlustki. Aga täna on see, et mul ei ole praegusel juhul olemas plaani, kuna kabineti istungil uuesti teehoiukava ette tuleb. Selge, et teehoiukava tuleb valitsuskabinetis uuesti arutamisele. Selge, et teehoiukava ja tema rakendamine on väga otseselt ka seotud nii selle sama uuendatud konvergentsiprogrammiga kui ka täpselt samamoodi sellega, mis tuleb riigieelarve strateegia, nelja aasta strateegia arutelu maikuus. Igal juhu on nii, et kõiki neid teemasid vaadatakse koos: mida on võimalik teha, mida ei ole võimalik teha. Aga uskuge mind, et Tallinn-Tartu maantee tuleb ka.

Sven Soiver, TV3
Millal see teehoiukava võib tulla?

Ivari Padar
Kõik sõltub siin erinevate ministrite kohalolekust. Ma tean, et peaministrit ei ole kas või täna olemas. Ei ole ka majandus- ja kommunikatsiooniministrit olemas, see on selline valitsuse tööplaani paikapanemise koht.

Ain Köster
Kas vaidlustusi ei ole?

Ivari Padar
On-on, ikka on. Küsimus on selles, et kus on vaidlus? Vaidlus on see, et kui palju me kulutame ressurssi kogu teehoiukava peale, seal on vaidlus. Selles suhtes on niimoodi, et keegi ei ole selle vastu, et Tallinn-Tartu maantee peaks tulema, absoluutselt mitte. Küsimus on selles, et milline on see ressurss ja mis me selle ressursi sees peame ära tegema. Selge see, et poliitika on kompromisside kunst ja kusagil tuleb kompromissid otsida ja seda teed minnaksegi.

Juhataja
Aitäh! Nüüd on pressikonverents lõppenud. Suur tänu teile!

Lõpp