Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 29. oktoober 2009

Vabariigi Valitsuse pressikonverents
Neljapäev, 29. oktoober 2009. a

Juhataja Kateriin Leini
Tere päevast, lugupeetud ajakirjanikud! Alustame tänase pressikonverentsiga. Kuna peaminister Andrus Ansip on täna ja homme Brüsselis, täidab valitsusjuhi ülesandeid Tõnis Lukas ning annangi talle sõna istungist ülevaate tegemiseks.

Tõnis Lukas
Aitäh! Austatud ajakirjanikud! Tänasel istungil langetas valitsus otsuse 25 päevakorrapunktis. Tähtsamate kohta teeme me kõik siin koos teile ülevaate, kohalolevad ministrid saavad täpsemalt oma valdkonna otsuseid teile esitada.

Valitsus kiitis täna heaks ja saadab parlamendile arutamiseks kolm seaduse eelnõu.

Kõigepealt päästeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille mõjul muutub selgemaks päästeteenistujate vanaduspensioni määramise kord. See ühtlustatakse piirivalvurite ja politseinike omadega, nii et ühes valitsemisalas oleks tegemist võrdse kohtlemisega.

Teiseks kiitis valitsus heaks rahvusvahelise sanktsiooni seaduse eelnõu, mille seadusena jõustumine tagab rahvusvaheliste sanktsioonide viivitusteta korrektse rakendamise Eestis. Praktikas tõhusalt toimiv regulatsioon on selle eelnõu sisuks.

Mul on see au ära õiendada üks arusaamatus, mis on täna infoagentuuris ilmunud teksti põhjuseks. Praeguseks on see asi õiendatud ja ma siis kordan üle, et valitsus ei loobu õigusest kehtestada rahvusvahelisi sanktsioone, nii nagu sõnum oli, seda ei ole ka kunagi niisugusena arutatud, vaid valitsus võtab endale tehniliselt nii rahvusvahelise reeglistiku järgi just õiguse rahvusvahelisi sanktsioone kehtestada ja sellele on kogu eelnõu pühendatud. Nii et põhituum on just selles, et valitsus need õigused endale võtab, mitte vastupidi.

Kolmandaks kiitis valitsus heaks välisteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle jõustumine annab välisministeeriumile aastas võimaluse kokku hoida 5,2 miljonit krooni. Ühe kokkuhoiumeetmena näiteks vähendatakse välislähetuses olevate diplomaatide abikaasade kuutasusid senisega võrreldes küllalt oluliselt.

Valitsus muutis rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus Eesti kaitseväe poolt välisriigis tekitatud kahju hüvitamise korda. Operatsiooni käigus tsiviilisikutele tekitatud kahju on nüüd võimalik hüvitada mitte osade kaupa, vaid koheselt, saja protsendi ulatuses. Endiselt jääb kehtima erandkorras kahju hüvitamise maksimaalmäär 50 tuhat Eesti krooni.

Siseminister ja kultuuriminister on saanud omavahel kokkuleppele, kuidas senised eraldi seisnud migratsioonifond ühelt poolt ja Integratsiooni Sihtasutus teiselt poolt, ühendada. Nagu ikka tavaks on - sisus ja konkreetsetes tegevustes saame me ju lihtsalt kokkuleppele, aga ületada tuleb üks tõenäoline kari, kes hakkab ühendasutust juhtima? Ja mis saab uuele lapsele nimeks? Siin on need karid kenasti ületatud. Ma võin teile teada anda, et uue sihtasutuse nimeks saab Meie Inimesed. Ma arvan, see kõlab uhkelt.

Inimressurssi ja muid vahendeid on võimalik kokku hoida. Mõlemad tegevusvaldkonnad, nii migratsiooni suunamine ja nende inimeste, kes näiteks Eestist lahkuvad, toetamine, kokkulepitud ja rahvusvaheliselt aktsepteeritud viisil jätkub ja integratsiooni sihtasutuse senised tegevused ka jätkuvad sellistes mahtudes, nagu on kokku lepitud. Omalt poolt võin öelda, et hariduse ja teaduse valdkonna tegevused jätkuvad ka selles mahus, mis nad seni on olnud. See on tõesti ainult nime muutus ja administratsiooni nö arusaadavamaks ja väiksemamahuliseks muutmine.

Eesti kodakondseteks võeti 15 uut taotlejat.

Haridus- ja teadusministeerium võtab Sotsiaalministeeriumilt üle Kutsekvalifikatsiooni Sihtasutuse riigi poolse asutaja õiguste teostamise. Tänaseks on Haridusministeerium sõlminud halduslepingu kutseasutuste ülesannete täitmiseks juba, samuti finantseerib ja korraldab seda. Nii et tegemist on juriidiliselt viimase iluparandusega.

Valitsus kinnitas kutselise kalapüügi võimalused 2010. aastaks. Taustal on üldiselt Euroopa hinnangud, kuidas keskkonda ja kalavarusid hoida. Mõnevõrra on see halb üllatus neile, kes tahavad kodumaist angerjat süüa, et 15% võrra langeb angerjapüügi rüsade arv. Üldiselt on keskkonnaministeerium korrigeerinud püügivõimalusi rohkem väikejärvedel, aga rannapüük merel nii palju ei muutu. Aga konkreetselt keskkonnaministeerium võib anda informatsiooni.

See on kindlasti huvitav, nii nagu eile oli huvitav jälgida seda, kuidas põllumajandusministeerium on käibesse võtnud 40 kala uued eestikeelsed nimetused, mida Eestis kas süüakse või muidu imetletakse. Nii et kalandus on valitsuse tähelepanu all jätkuvalt.

Valitsus andis maad Väike-Maarja valla munitsipaalomandisse kruusa kaevandamiseks. Samuti kinnitas valitsus kahe kinnistu tasuta üleandmise Tartu Maavalitsuselt majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile selleks, et remontida Tartu-Viljandi ja Kilingi-Nõmme maanteelõike ja vaatas üle, mida on tehtud Euroopa Liidu erinevates ministrite nõukogudes. See on minu poolt kõik.

Juhataja
Aitäh! Ja nüüd annaks sõna järgnevalt edasi rahandusminister Jürgen Ligile.

Jürgen Ligi
Kõigepealt stabiliseerimisreservi ülevaade. Septembri lõpu seisuga oli reservi maht turuväärtuses 3,98 miljardit krooni ja soetamismaksumus 3,88 miljardit. Kolmanda kvartali suurim muudatus oli 3,5 miljardi krooni väljavõtmine reservidest ja see lisati muude likviidsete vahendite hulka juba juulis. Stabiliseerimisreservi kolmanda kvartali tulusus oli 2,99 protsenti.

Kokku oli 30. septembri seisuga riigikassas likviidseid varasid 13,24 miljardit. See jagunes stabiliseerimisreservi, edasi, omandireformi reservi, kus oli 483 miljonit, erakorralise pensionireservi, kus on 2,78 miljardit, klientide vahendite, mis on 1,95 miljardit krooni ja kassareservi vahel, mis oli 4,05 miljardit.

Teine päevakorrapunkt rahanduse vallast oli Tallinna Sadamale laenu andmine. Tehti otsus anda Tallinna Sadamale laenu kuni 50 miljonit eurot tähtajaga kuni 15 aastat, intressimäär kuue kuu euribor pluss kolm protsenti aastas. Laenu eesmärk on finantseerida Muuga sadama, riigi jaoks olulise infrastruktuuri väljaehitamisega seonduvalt ning Muuga tööstuspargi üldkasutatava tagala-ala ning raudteepargi ja viadukti rajamist.

Nüüd taustaks räägiks veel ühe tänase uudise, et me otsustasime tagasi maksta laenu Swedbankist, suurusjärgus 780 miljonit. See näitab, et Eesti riik suudab oma finantse juhtida, suudab laene võtta, mis ei ole siin piirkonnas olnud sel aastal sugugi reegel, suudab neid tagasi maksta, juhul kui intressimäär osutub ebasoodsaks antud hetke jaoks ja suudab ka otsustada, kuidas kasutada reserve. See on pikaajalise ülejäägiga riigieelarve poliitika tulemus.

Kokkuhoid sellest tagasimaksmisest on lihtsustatult öeldes 45 miljonit, see sõltub mõningatest asjaoludest, sest ega tegelikult selle laenu tagasimaksmine ei ole lõplik. See on ajutine samm, mis ei tähenda, et me enam kunagi ei laenaks.

Edasi, sportlaste premeerimine. Ajakirjanduses on see juba läbi käinud kui tehtud otsus, tegelikult Allan Orase ja Harald Osjametsa premeerimine maastikuratta EM-i puhul - vastavalt võitja, Orase premeerimine 100 tuhande ja Harald Osjametsa puhul 50 tuhande krooniga. See raha tuleb valitsuse reservist.

Edasi, 2009. aasta eelarve liigenduse muudatus, muudetakse 21. jaanuari korraldust. Midagi väga erutavat selles pole, tegu on rutiinse tegevusega.

Eraldi punkt oli Euroopa Liidult, rahvusvaheliselt organisatsioonilt, välisriigilt ja välisriigi valitsusväliselt organisatsioonilt saadavate toetustega seotud kulude muutmine. Otsustati muuta välistoetuste ning kaasfinantseerimisega seonduvate kulude jaotust ministeeriumide eelarves. Ja täiendavaid kulusid ka siin ei toimu.

Mainiks veel, et Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi kapitali suurendasime varade üleandmisega Jõhvis ja Põlvas. Tavapärane mitterahaline sissemakse ja nende kinnistute harilik väärtus on 2,46 miljonit. Tänan!

Juhan Parts
Valitsus otsustas täna asutada ettevõtte. Iga päev seda ei juhtu. Meid on süüdistatud, et me tahame kõike maha parseldada, siis see olgu süüdistuste tagasitõrjumiseks tõend teistsugusest tegevusest ka.

Kindlasti ei ole see meie poliitika, et me hakkame äri ajama, vaid tõepoolest me peame sekkuma sellistes kohtades, kus kas turg ei toimi või siis meie ettevõtete konkurentsipositsioon võrreldes konkureerivate ettevõtetega teistes riikides on nõrgem. KredEx´i krediidikindlustuse ettevõtte asutamine on üks selline näide. Sisuline eesmärk on, et see samm peaks ühtepidi toetama meie ettevõtete või eksportivate ettevõtete võimekust.

Me kindlasti loodame, et see julgustab rohkem tegutsema välisturgudel, kasvatama eksporti. Riiklik krediidikindlustusselts võtab üle osaliselt täna KredExi poolt riigi ekspordigarantiide valdkonnas pakutavatest teenustest, aga osaliselt lisab juurde.

Kui nüüd hästi lihtsalt seda püüda seletada, siis täna me saame anda lühiajalisi ekspordigarantiisid ettevõtetele kolmandatesse riikidesse. Täna puuduvad võimalused garanteerida ekspordiga seonduvaid riske kesk- ja pikemaajalistel eksporditehingutel ehk teisisõnu need, mis tavaliselt kauba ja teenuste erinevate muude tegevustega kestavad üle aasta. Niisiis on võimalik ka keerukamaid eksporditehinguid garanteerida.

Teine asi, mis lisandub, et meil on võimalik selle ettevõtte kaudu tagada ekspordi tegevust ka Euroopa Liidu ja OECD riikidesse. Ma vaatasin järele, et töökohtade seisukohast, kogu meie tööjõust pooled inimesed töötavad ettevõtetes, mis ühel või teisel moel on seotud ekspordiga. Nii et see otsus ühel või teisel moel puudutab üle 200 tuhande töökoha, võib-olla isegi veel rohkem.

Loomulikult tahame me mitte ainult olemasolevaid töökohti säilitada, vaid, et tuleks eksportivaid ettevõtteid juurde ja läbi selle luua siis töökohti. Numbrilise kokkuvõte saame me teha siis, kui see ettevõte on niiöelda täismahus saanud tööle.

Täismahus selle ettevõtte käivitamine võtab aega kuni kaks aastat, täismaht on see, kui me hindame tegelikult Eesti ekspordi potentsiaali laiemalt ja vaatame eksportivaid ettevõtteid, kellel on võib-olla vajadus sellise teenuse järgi. Kõik eksportivad ettevõtted, kui nad on mõnede suurte emaettevõtete tütarettevõtted siin, saavad tavaliselt seda teenust teistmoodi. Nii et need on ettevõtted, mis on rohkem seotud Eesti kapitaliga, aga mitte ainult.

Meie praktika on näidanud, et tihtipeale töötavad sellised institutsioonid koos ettevõtetega, kelle töökohad asuvad vastavas liikmesriigis. Tõsi küll, see on niimoodi veidi protektsionistlik, aga see on reaalne praktika.

Raha poole pealt, riik paneb selle jaoks algkapitali 200 pluss 200 miljonit. 200 miljonit siis otse omakapitali ja 200 miljonit selleks, et oleks olemas edasikindlustusdeposiit, et juhul kui nendest eksporditagatistest võivad tekkida võimalikud nõuded, siis on olemas meil teatud määral ka deposiit, et need nõuded ei tuleks riigi vastu.

Lisaks asutab riik selle ettevõtte kahasse KredExiga, nii et juriidiliselt vähemusosalus kuulub Sihtasutusele KredEx, mis iseenesest on ka riigi poolt asutatud ja KredEx paigutab sellesse ettevõttesse ka algkapitali 100 miljonit krooni.

Veel üks asi. Ma väga loodan - ma ei ole jõudnud tänaseid uudiseid jälgida - aga ma eeldan, et Riigikogu on oma tänase tööpäeva lõpetanud, Riigikogu pidi täna heaks kiitma ka ekspordi tagamise seaduse eelnõu, mis loob siis ka seadusandliku raamistiku selle ettevõtte tegutsemiseks. Kõik.

Juhataja
Aitäh! Ja lõpetuseks annaks sõna sotsiaalminister Hanno Pevkurile.

Hanno Pevkur
Nii, nagu enne valitsuse istungit juba näha oli, arutas valitsus tervishoiuteenuste hindasid ja selle võimalikku alandamist ja korrigeerimist ehk tervishoiuteenuste loetelu sai valitsuses kinnitatud. Selle otsuse tagajärg on see, et alates 15. novembrist rakendatakse tervishoiuteenustele hinnakoefitsienti 0,94. Selle koefitsiendi mõju ehk selle otsuse mõju on aastani 2011 ehk selle otsuse lõpptähtaeg on 31. detsember 2010.

Nüüd hindadest endast, mis koefitsiendist välja jääb, sai ka mõningaid hindasid korrigeeritud.

See eelkõige puudutab patoloogiat, endoskoopiat, bronhoskoopiat, magnetresonantsi uuringuid ja kompuutertomograafuuringuid. Siis teatud nende teenuste puhul toimus hindades kallinemine, ehk me maksame haiglatele ja teenuste osutajatele endoskoopiliste, bronhoskoopiliste ravijuhtude eest rohkem raha.

Varasemalt magnetresonantsuuringutel ja kompuutertomograafuuringutel sellist kulupõhist hinnamudelit nii nagu teistel erialadel ei olnud. Nüüd siis kehtestati ka nendele erialadele vastav kulumudel, et saaks ühtne kulumudel kõikidele ravijuhtudele või erialadele siis kehtestatud.

Natukene lahti rääkides selle otsuse või kuue protsendi vähendamise mõju, siis kindlasti tuleb alustada sellest, et tegelikult järgmisel aastal väheneb haigekassa tulu ca 15 protsenti. See on puhtalt maksulaekumise defitsiidi küsimus ehk tööjõu osakaal on vähenenud tööturul. Sellest tulenevalt on ka maksulaekumine vähenenud.

Teine põhjus on kahtlemata see, et inimeste palgad on vähenenud väga paljudes sektorites. Kui me ka riigisektoris vaatame - Ligi kindlasti oskab täpsustada, mis täpne number on - aga minu mäletamist mööda vist me oleme umbes 2007. aastas oma riigiaparaadi palgakuluga.

Jürgen Ligi
Võrreldav number on siin 2006-ndast. Palganumber on üks asi, aga tegevuskulud on 2006-nda aastaga võrreldavad.

Hanno Pevkur
Haiglate puhul see kindlasti nii ei ole. Haiglate puhul ja tervishoiu puhul me räägime, et me oleme kuskil aastas 2008. Kui arvestada nüüd seda, et tõesti 15 protsenti on tulude pool langenud ja hindade vähenemine on mahus 6 protsenti, siis selle suure vahe tegelikult katabki just nimelt see, et meil on olemas reservid ja me saame nii sel kui järgmisel aastal reserve kasutusele võtta.

Kindlasti on see otsus väga keeruline ja haiglatel saab olema tükk peamurdmist, kuidas seda reaalselt ellu viia. Kindlasti ei ole õige väita seda, et see tähendab ainult arsti palga või meditsiinitöötaja palga vähenemist.

Haigla eelarve koosneb väga paljudest komponentidest. Õigemini, ravijuhu hind koosneb kapitalikulust, ravimikulust, arsti palgast, majandamiskuludest ehk kõikide nende erinevate komponentide pealt saavad siis haiglad leidma selle võimaluse, kas ja kuidas oma kulusid koomale tõmmata. See ei tähenda vältimatult seda, et näiteks tuleb õdede palka vähendada.

Millised saavad need täpsed otsused olema, seda kindlasti saavad ja oskavad ainukesena öelda haigla juhid, haiglate nõukogud ja need on need valikud, millega järgmisel aastal või ka juba selle aasta lõpus tuleb silmitsi seista. Ega rohkem vist väga palju täiendada rohkem praegu ei olegi.

Juhataja
Rahandusminister tahab täiendada veel.

Jürgen Ligi
Jah, seda suurt pilti, kui juba küsimus selle peale läks.

Arvestage, et meie majandus on 2005. aasta tasemel. Kui siin oli juttu reservidest ja laenudest, siis nende abil me oleme suutnud riigi tegevuskulud puhverdada 2006. aasta tasemele, ühesõnaga, natukene makstakse kõrvalt juurde, reserve ja laenud juurde.

Kui nüüd meditsiin suudab või saab kulutada 2008. aasta tasemel, siis see on väga hea tase tegelikult Eesti üldisel tasemel. Kindlasti on väga valus iga selline otsus, aga üldise tausta puhul meditsiin on eelisseisundis. Selle eelisseisundi säilitamiseks on ka vajalik reservide kaalutletud kasutuselevõtt. Neid võetakse kasutusele maksimaalsel tasemel, kuid sellestki ei pruugi veel praegu piisata. Nii et see üldine foon, mis siin on praegu loodud, on eksitav.

Miks meditsiinis ka tuleb neid kulusid piirata - see ei ole küll esimene piiramise põhjus - aga üldine foon on ju see, et hulk inimesi on kaotanud töö. Peaaegu 10% inimesi on kaotanud töö. Kui vaadata statistikat, siis tegelikult nii palju ei ole, sest see on nagu töötuks registreerimise ja tegelikkuse vahe, aga siiski, üldine palga langus ja üldine töökaotus on ju see põhjus, miks on meditsiinis raha praegu vähem ja miks meditsiin peab, piltlikult öeldes, elama võlgu ja võtma kasutusele reserve.

See ei ole midagi erakordset ning mingid drastilised avaldused sel teemal, nagu praegu tehakse, ei ole tegelikult õiglased muude valdkondade suhtes. Kui hästi me ei suhtuks inimestesse, kes seal töötavad ja kui väga me ei tahaks neid veelgi rohkem eelistada, need sõnumid on praegu olnud ebaõiglased ja eksitavad, liialdatud. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Ja nüüd ajakirjanikud, teie kord. Ma saadan siit ringi käima mikrofoni.

Üllar Luup, Kanal 2
Härra Pevkur, kuidas te ikkagi hindate, mis siis hakkab toimuma nüüd? Ma saan aru, et te annate kogu selle otsustamise haiglate kätte. Aga kust kohast siis teie hinnangul kõige rohkem nagu see kärbe mõjub?

Hanno Pevkur
See mõjub erinevates haiglates täiesti erinevalt, see on täiesti selge. Sellepärast, et haiglate võimalused kulude kokkuhoiukohti leida ongi erinevad. Kui me räägime väga suurtest haiglatest, siis nende puhul on kindlasti kokkuhoiukohtade leidmise võimalus suurem, sellepärast et nendel on kindlasti investeeringutenumbrid suuremad, mida on võimalik ära jätta või lükata edasi. Nende puhul on majandamise ja ravimite kulu kindlasti oluliselt suurem, mille pealt mahu läbirääkimistel on võimalik kokkuhoidu rohkem saavutada.

Kuna me teame, et ravimid, haigla apteegid ja tavaapteegid on täiesti erinevad, ja haiglad ostavad endale ise ravimeid sisse, siis sealt on võimalik kokkuhoidu leida. Aga väiksematel haiglatel on kindlasti suurem surve töötajate sissetulekutele, selge.

Kuna ligikaudu 50-60 protsenti haigla eelarvest moodustab palgafond, siis on selge, et sellele on surve kõige suurem. Aga millised need täpselt saavad olema, seda on väga keeruline üldistada. Ütleme nii, et osadel on leiva peal natukene rohkem veel võid järel, teistel enam leiva peal võid ei ole ja tuleb hakata leivast tükikest lõikama.

Täna ma arvan, et kokkuvõtteid oskame teha aasta alguses, siis on näha, kuidas erinevad haiglad on käitunud. Ja Haiglate Liit teeb kindlasti mingisuguse ülevaate, mis siis tegelikult selle kuueprotsendilise vähendamise tulemus oli.

Juhataja
Aitäh! Palun järgmine küsimus.

Liina Valdre, BNS
Mul on küsimus rahandusministrile Tallinna Sadamaga seoses. Varem on olnud juttu, et sadam maksaks riigile dividendid välja, kas selles osas toimub mingi tasaarveldus?

Jürgen Ligi
Nagu näete, ei ole need tähtajad ega need summad võrreldavad, see on tavaline finantsjuhtimine. Omakapitali loetakse kõige kallimaks kapitaliks, laenukapital on odavam. See laenamine toimub turutingimustel hoopis teisel perioodil ja selle väljavõtmine sõltub perioodist, millal seda likviidsust tegelikult on vaja. See on tavapärane finantsjuhtimine ja laenu ja omakapitali vaheline valikute tegemine. Loomulikult on riigil sedapidi kasulikum olnud, see otsus on olnud kaalutletud.

Juhataja
Aitäh! Palun, kellel on järgmine küsimus? Palun, Andres.

Andres Einmann, BNS
Ma küsin sotsiaalministrilt. Tervishoiutöötajad on ähvardanud, et kui nüüd tervishoiuteenuseid kärbitakse, siis hakkavad arstid massiliselt tööle minema. Kui suureks te seda ohtu hindate?

Hanno Pevkur
Ma olen sellele korduvalt ka vastanud. Selge on, et teatud täiendav surve sellele on olemas. Kui me vaatame ka tänast olukorda, siis Eestis reaalselt tegutsevaid arste on ligikaudu 4300 ja natukene peale. Arstide Liidus on ennast registreerinud ligikaudu 5700 arsti. Nii et selge, et ka täna töötab Eesti meedikuid välismaal päris suur hulk.

Küsimus on selles, kas see trend süveneb, ja kui süveneb, siis kui kiiresti. Aga mööngem siiski ka seda, et teistes riikides on majandus langemas, nii meie lähiriikides, Soomes, Rootsis, kus on ehk enim meie meedikuid tööl, kui kaugemal. Kui me vaatame teiselt poolt: arste, kes tahaks ära minna, on ka teistes riikides ju. Eelkõige Lätis, kus on meditsiinisüsteem tõesti väga-väga halval järjel ja ka Läti meedikud on ju samamoodi valmis minema teistesse riikidesse.

Kindlasti surve on, aga kui suur see täpselt saab olema, seda on tõesti väga raske hinnata. Samamoodi peab siiski arvestama, et Eesti arstid teevad oma tööd väga kohusetundlikult ja Eesti arstidel on ikkagi suurel hulgal siin oma kodud, perekonnad. See sotsiaalne võrgustik loeb ka midagi. Noorematel arstidel võib surve olla suurem ja nendel, kellel on natuke kindlam sissetulek, natukene rohkem sotsiaalset võrgustikku, nende puhul võib-olla vähem. Elame-näeme, ärme rutta sündmustest ette.

Ma ütlen veel kord seda, et see kärbe on oluliselt väiksem kui tegelikult on tulude vähenemine. Milline see surve teistes sektorites juba on olnud ja kui palju teistes sektorites on vähenenud? Meil ei ole päästjaid läinud ära töölt väga palju, meil ei ole politseinikke läinud teistesse riikidesse politseinikuks või muud taolist. Muidugi ma möönan, et meedikud on teises olukorras ja meedikud on universaalsemad teistes riikides töötamiseks, aga ärme rutta sündmustest ette.

Jürgen Ligi
Rahanduslikult mõtlen mina selle peale, et kümnetel tuhandetel inimestel pole olnud seda valikut, nende amet ei ole olnud nii väljapoole pakutav ja see on põhjus, miks sotsiaalmaks ei laeku. See mõjub paratamatult ka meditsiinile. See mõjub, sest teistmoodi ei saa.

Juhataja
Aitäh!

Riina Koit, Aktuaalne Kaamera
Küsimus härra Pevkurile. Tervishoiutöötajad, kes siin hommikul piketeerisid, kritiseerisid just selle nurga pealt seda 6 protsenti, et 4 protsendi kärpes oli kokkuleppes olemas. Edasine sündis poliitikute peades ja läbirääkimine on juba enam-vähem formaalne, tervishoiutöötajate seisukohti siis enam arvesse ei võetud. Kas te selle kõigiga nõustute?

Hanno Pevkur
Räägime selle protsessi veel kord läbi. Kaks nõukogu tagasi oli haigekassa nõukogu laual tervishoiuteenuste hindade küsimus. Siis lepiti kokku, et seda otsust ei tehta ilma läbirääkimisteta. Lepiti kokku läbirääkimised. Läbirääkimised toimusid kolmel korral, viimane läbirääkimiste ring oli 12. oktoobril.

12. oktoobril mindi lahku teadmises, et on kaks ettepanekut: haigekassa juhatuse poolne ettepanek, mis puudutab 6 protsenti ja Haiglate Liidu poolne ettepanek, mis puudutab 4 protsenti ja vajadusel võib-olla siis veel täiendavalt kättesaadavust ehk otseselt ravijärjekorra pikkust.

Mis juhtus nõukogu ja viimase läbirääkimiste vooru vahepeal, oli oktoobri maksulaekumiste avalikustamine 20. oktoobril. Ja 20. oktoobri maksulaekumised näitasid väga selgelt, et lootus, et maksu laekub, ei osutunud vettpidavaks. Maksu laekus oluliselt vähem kui oli prognoos, millest tulenevalt on selge, et maksulaekumiste number eelarves jääb oluliselt väiksemaks.

Nõukogu väga tõsiselt arutas seda, nõukogus on esindajad nii patsientide esindusühingust, Haiglate Liidust, Arstide Liidust. See arutelu oli väga pikk ja põhjalik. Me arutasime tõesti neid võimalusi, mida teha, kuidas seda eelarvet üldse kokku saada. Haigekassa eelarve on jätkuvalt veel kinnitamata, haigekassa eelarve on läbinud alles esimese lugemise.

Kindlasti ei ole see poliitikute peas toimunud, vaid nõukogu laua taga selge enamus siiski otsustas selle 6 protsendi kasuks, vastu oli kolm inimest.

See on väga valus otsus, ma möönan veel kord. Aga nagu me nägime seal, võib-olla me peame rääkima hoopis 8 protsendist, et eelarvega nulli jõuda. Täna me arvestame reaalse võimalusega, et 2009 me lõpetame haigekassas, isegi kui me võtame reservid maksimumulatuses kasutusele, defitsiidis ehk miinusega.

Jürgen Ligi
No miinus on niikuinii. Reservide kasutamine on juba defitsiit.

Hanno Pevkur
Isegi kui me võtame selle 600 miljonit või natukene vähem reserve, siis ka sellele lisaks tekib defitsiit. Ja sama oht valitseb ka 2010. aastal siiski jätkuvalt. Kindlasti ei olnud need otsused üleöö poliitikute peas tekkinud, vaid see oli haigekassa nõukogu väga pikk arutelu ja see otsus langes selges, suures häälteenamuses.

Jürgen Ligi
Ühelgi poliitilisel koosolekul ei arutata haigekassa hindasid. See on väga peen arvutamine ja haigekassa nõukogus on poliitikuid paar tükki, see ei ole poliitiline otsus. See on ebaõiglane, mis räägitakse. Meil poliitiline otsus saab olla, kui pikaks me reserve planeerime. See selgub ikkagi laekumiste põhjal, mis on halvenenud. Ümbritsevad inimesed ju kaotavad töö, ega see ei ole mingisugune vandenõu. See on nii sellepärast, et neid palku, millelt sotsiaalmaks haigekassasse laekub, lihtsalt ei ole nii palju enam. Selles on kogu mehaanika, siin ei ole mitte midagi poliitilist, see on kurb reaalsus.

Hanno Pevkur
Eelarve ja laekumiste vahe saab olema ligikaudu 2 miljardit. Sellest 40 protsenti on haigekassa või tervisekindlustuse pool, see on kuskil 700 või 800 miljonit. Kui võtame reserve 578 miljonit, siis jääb sinna auk ja see auk on täiesti reaalne.

Juhataja
Kas on veel küsimusi, palun?

Kaidi-Kerli Kärner, TV 3
TV 3 uudised. Kaidi-Kerli Kärner. Härra Ligile küsimus. Tänasel meeleavaldusel, mööda kõndides meeleavaldusest, paistsite üsna pahane olevat. Meeleavaldajate avaldust te vastu ei võtnud ja meeleavalduse enda kohta ütlesite meeleavaldajate sõnul – rõve. Millest selline pahameel?

Jürgen Ligi
Ei öelnud ma midagi neile. Ma olin vait, kui te märkasite. Aga kui mina näen kirstu ja ma näen maas selliseid maitsetuid surmaimitatsioone, nagu seal olid, siis ma vakatan. Minu arust on tegemist püha asjaga, millega nalja ei tehta niimoodi, kogu asi on selles.

Ma olen ka seda avaldust näinud, seda võib siin tsiteerida. Siin saalis on mitu kommunikatsioonitegelast, andke inimestele nõu, mis tulemust nad tahavad saada. See tulemus on vastupidine sellele, mida nad taotlevad. See on niivõrd maitsetu ja niivõrd inetu, kuidas tõsiste asjadega ümber käiakse, oli minu meeleolu tol hetkel. Ma püüan seda unustada, aga see oli väga kole pilt, mida seal etendati.

Juhataja
Kas on veel küsimusi? Kui küsimusi ei ole, siis lõpetame ametliku osa ja aeg intervjuudeks. Aitäh!