Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 3. detsember 2020

07.12.2020 | 19:02

Uudis
    • Jaga

Valitsuse pressikonverentsil ministeeriumide ühishoone pressikonverentsi ruumis (Suur-Ameerika 1) osalesid ning ajakirjanike küsimustele vastasid peaminister Jüri Ratas, rahandusminister Martin Helme, kultuuriminister Tõnis Lukas ja sotsiaalminister Tanel Kiik.

Pressikonverentsi salvestis on järelvaadatav: https://www.youtube.com/watch?v=aK5DAWYR06I


Juhataja Liis Velsker
Head ajakirjanikud! Alustame tänast valitsuse pressikonverentsi. Teie ees on täna peaminister Jüri Ratas, rahandusminister Martin Helme, kultuuriminister Tõnis Lukas ja sotsiaalminister Tanel Kiik.

Annan esmalt sõna peaministrile. Palun!

Jüri Ratas
Aitäh! Austatud ajakirjanikud! Head pressikonverentsi jälgijad! Koroonaviiruse leviku olukord on Eestis halb. Viirus levib endiselt laialdaselt ja levib väga kiirelt. Viirusesse nakatunute suhtarv 100 000 inimese kohta on 358. Eriti ränk ja keeruline on olukord Ida-Virumaal, kus nakatumise tase on Harjumaast circa kaks korda kõrgem.

Olin ka eile ühenduses nii terviseameti Ida-Virumaa regiooni juhiga, päästeameti vastava regiooni juhtidega kui ka politsei ja omavalitsuse inimestega. Olgu ka mainitud, et Sillamäel on seesama nakatumisnäitaja tõusnud juba üle tuhande.

Homme on plaanis külastada Ida-Virumaad, et arutada, kuidas kohaliku kogukonnaga koroonaviiruse vastast võitlust toetada, omavalitsusjuhtidega, haiglatega, kindlasti päästeameti esindajatega ja teiste oma ala spetsialistidega.

Haiglaravil viibivate koroonapatsientide arv kasvab kiiresti. Täna on 218 inimest ja Eesti meditsiinisüsteemi ähvardab kindlasti praegu juba ülekoormus. Meie soov on tagada, et meie tervishoiusüsteem oleks võimalikult avatud, et see oleks toimiv ja et me sealhulgas suudaksime hoida ka plaanilist ravi avatuna, aga siia tuleb lisada: nii palju kui võimalik.

Seetõttu pidasime vajalikuks kehtestada ka täiendavad piirangud, et vähendada kontaktide arvu kohtades, kus liigub palju inimesi. Kaubanduskeskustes ja poodide siseruumides hakkab alates laupäevast lisaks 2 + 2 reeglile, maski- ja desinfitseerimisnõudele kehtima ka kuni 50-protsendilise täitumuse piirang. Toitlustus- ja meelelahutuskohad peavad uksed sulgema kell 22.00 ja samal kellaajal peavad lõppema ka statsionaarsete istekohtadeta avalikud üritused ning siseruumides toimuvad spordi- ja liikumisüritused. Kehtima jäävad ka kõik senised piirangud.

Nüüd, minu meelest oluline on öelda ka seda, et toitlustusettevõtete müügi- ja teenindussaalides võivad viibida alates kella 22st kuni kella 6ni ainult isikud toidu kaasaostmiseks või kuller- ja veoteenuse osutamiseks, teenuse osutamise koha omanik või tema esindaja, töötajad, hädaabitööde teostamisega seotud isikud ja selle koha majanduslikuks teenindamiseks vajalikud isikud. Mida see tähendab? See tähendab seda, et ka selliseid erapeod, sellised erarentimised restoranides ei ole lubatud.

Ma tahan siinkohal teie ees, austatud ajakirjanikud ja pressikonverentsi jälgijaid, tõsta kindlasti esile Eesti Spaaliidu pressiteadet. See oli eile, 2. detsembril, kus tegelikult nad väga selles mõttes minu meelest kohusetundlikult suhtuvad asjasse ning ütlevad, et nende jaoks on oluline inimeste tervis ja viiruse kontrolli all hoidmine. Nende ettevõtete jaoks on see kõige olulisem väärtus. Nad lubavad teha omalt poolt kõik, et teadusnõukoja ja terviseameti juhiseid järgitaks, ning tagada inimeste hajutamise ja desinfitseerimisvahendite olemasolu.

Samuti nad ütlevad välja, et nad paluvad kõikidel Eesti inimestel tõsiselt suhtuda viiruse levikuga seotud ohtude ennetamisse, et meie tervishoiusüsteem vastu peaks. Aga nad ütlevad ka välja seda, et nad kutsuvad üles kõiki liidu teisi hotelle-restorane ja sündmuste korraldajaid käituma sarnaselt, vastutustundlikult. Nii et ma arvan, et sellised erapeod, mis siin ka täna on meedias üles tõusnud, seda kuidagi ei saa mina inimlikult ka heaks kiita.

Nüüd edasi, me otsustasime ka seda, et meelelahutusteenuste osutamise kohad on alates kella 22st kuni 6ni suletud. Hetkel see sulgemine, nagu te teate, on kell 00.00. Ja seal juba kehtib maskide ja 50 protsendi nõue ja maksimaalselt 250 inimest. Nüüd, meelelahutusteenuste osutamise kohas võivad viibida alates õhtul kella 22st kuni kella 6ni hommikul ainult teenuse osutamise koha omanik või tema esindaja, töötajad, hädaabitööde teostamisega seotud isikud ja selle koha majanduslikuks teenindamiseks vajalikud isikud.

Nüüd edasi, avalikud üritused mittestatsionaarsete istekohtadega toimumiskohtades alates kella 22st kuni kella 6ni on suletud. Hetkel tegelikult seal sulgemisaega ei ole, aga on sellised reeglid: 2 + 2, 50 protsenti, mask, sees 250 ja väljas 500 [inimest].

Nüüd, sisetingimustes spordi- ja liikumisürituste tingimused ühtlustatakse avalike ürituste tingimustega ja samuti õhtul kella 22st kuni hommikul kella 6ni on need suletud.

Nüüd, mida ma veel soovin sissejuhatuseks öelda, on see, et valitsuse istungil oli kokku 16 päevakorrapunkti, nendest 15 me kiitsime heaks. Eraldasime 108 000 eurot, et toetada viit hoolekandeasutust, kuhu on koroonaviirus jõudnud. See on olnud see põhimõte, milles me oleme valitsuses kokku leppinud, et kui hooldekodudesse COVID-19 sisse tuleb, siis neid hooldekodusid vastavalt selle kriisiplaanile, mida nad peavad esitama sotsiaalministeeriumile, me toetame neid nii personalikuludega kui ka isikukaitsevahenditega.

Samuti tänasel istungil kinnitasime järgmise aasta sisserände piirarvu. Piirarvuks on 1315 ehk nagu reeglid ette näevad, see on 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast. Ja sisserände piirarv reguleerib peamiselt siis töö- ja ettevõtlusrännet kolmandatest riikidest.

Me andsime majandus- ja taristuministrile volituse sõlmida leping, millega Iirimaa ostab Eestilt 2500 kilovatt-tunni ulatuses taastuvenergia statistikat maksumusega 37,5 miljonit eurot.

Kabinetinõupidamisel oli lisaks COVIDi teemadele väga oluline teema, mille tõid lauda nii rahandusminister Martin Helme kui ka riigihalduse minister Anneli Ott. Teema on seotud peamiselt taaskäivitamiskava rahastuga, kuidas need jaotused tulevad, samuti CO2 ja moderniseerimiskava, mis on sellest väljas. Nii et sellega jätkame peale lõunat ja minu soov oleks väga see, et valitsus suudab täna siis need põhimõtted kokku leppida.

Nüüd toimub ka järgmisel nädala neljapäeval ja reedel Euroopa ülemkogu. Hetkeinfo põhjal see toimub Brüsselis. Eile toimus ka vastav ettevalmistav koosolek. Tulevad erinevad teemad Euroopa ülemkogule, üks on kindlasti kliimaeesmärgid, kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine, jutt on aastast 2030, kindlasti suhted Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu vahel ning loomulikult suhted ja julgeolekuküsimused Türgiga.

Nii et need on peamised teemad sissejuhatuseks minu poolt. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Nüüd annan sõna rahandusminister Martin Helmele. Palun!

Martin Helme
Aitäh! Ma jätkan põhimõtteliselt sealtsamast, kus peaminister just lõpetas. See eurorahade pakett on suurem pakett, seal on siis nii CO2 kvoodi kasutamise plaan, Euroopa taastepaketi plaan kui ka nüüd tavapärane Euroopa Liidu järgmise eelarve raha, pluss siis React-EU, mis on seal veel eraldi sees.

Seda me oleme läbi rääkinud ja kokku pannud tegelikult kauem kui aasta juba. Kõigepealt tegeleti ju pikalt selle tavapärase Euroopa Liidu seitsmeaastase perioodi planeerimise ja ettevalmistamisega, siis koroonaajal lisandus sellele veel RRF ehk taastekava.

Ja vahepealsel ajal on sinna lisandunud veel õiglase ülemineku fond, mis käsitleb peamiselt Ida-Virumaad, aga nagu tänasel valitsuskabinetil otsustati, taotleb Eesti, et see võiks puudutada ka Ida-Virumaaga piirnevaid maakondasid või vähemalt omavalitsusi ehk siis osa omavalitsusi Lääne-Virumaal ja Jõgevamaal.

Tegemist on arvestatavate summadega Eesti jaoks ja me oleme nad üritanud panna ka sellisesse loogilisse kooskõlla oma eelarvekavadega.

Mis on need sellised suured eesmärgid? Meil on ka põhimõtteliselt ära otsustatud, et me seome needsamad eurorahad ka Eesti 2035 plaaniga, mis on küll nii-öelda suur katus kõikidele meie plaanidele järgmiseks 15 aastaks.

Väga suurt rõhku paneme ettevõtluse toetamisele, sest me soovime, et meie ettevõtted moderniseeruksid, et nad oleksid rohkem digitaliseeritud. See ühest küljest aitab kaasa, et nad on konkurentsivõimelisemad. Väheneva rahvastikuga ja vananeva rahvastikuga riigi puhul on väga oluline, see tähendab väga palju, ütleme siis, lihtsamate töökohtade vajaduse vähenemist, et me saame oma olemasoleva tööjõuga paremini hakkama. See tähendab ka muidugi seda, et me peame seda olemasolevat tööjõudu koolitama ja tegema efektiivsemaks ja tootlikumaks.

Tootearendusele, kui me räägime ettevõtlusest, läheb sealt raha, aga seal on ka väga suured rahad, mis lähevad ressursitõhususele. Kõik me teame, et kortermajasid soojustatakse, aga ka see, et ettevõtted saaksid ennast ressursitõhusamaks teha, on seal olemas. Ja loomulikult on seal väga suur tükk sotsiaalsetele toetustele, sotsiaalsele kaasatusele ja puudustkannatavate inimeste abistamisele.

Mõistagi on seal ka väga suur osa, mis tegeleb siis kogu selle tervishoiukriisiga. Muu hulgas siis saame sealt osaliselt tagasi raha küsida oma testimiste kuludele. Me oleme planeerinud lähitulevikus käivituva vaktsineerimise rahastamist nendest allikatest. Kõik teavad vast, kes on pisutki jälginud eelarveprotsessi, et Eestil on plaanis uuendada oma haiglavõrku ja väga suures mahus uuendada oma haiglavõrku. Enamik sellest rahast on planeeritud eurorahadest ka.

Lisaks muidugi väga suur osa sellest läheb IT-arendustesse ja me räägime siin mitmest erinevast tükist, see on siis nii see võrgustik, tähendab, baasvõrk, mis meil Eestis on, kui ka viimane verst, mille me peaksime siis iga koduni viima, aga ka nüüd kõik need riiklikud süsteemid, mis meil on, mida me iga päev tegelikult kasutame, alates ID-kaardist ja lõpetades ühe või teise ministeeriumi või ameti kodulehekülje ja e-teenustega, et neid on võimalik seal uuendada ja tõhustada.

Väga tore asi on see, et me saame CO2 rahadest jätkata siis Rohuküla raudtee ehitust. See on üks projekt, mis on ammu oodanud.

Mõne sõnaga siis sellest õiglase ülemineku fondist veel täpsemalt. Sellest umbes pool läheb siis taas erinevateks ettevõtluse toetuse meetmeteks. Ma tahaks siinkohal ütelda, et väga palju räägitakse sellest, kuidas Ida-Virumaal põlevkivi tootmine üldse kaob ära ja sellel ei ole mingit tulevikku. See kindlasti ei ole päris õige väide. Tegelikult, kui me räägime põlevkivi kasutuse vähenemisest, siis me räägime põlevkivi kasutuse vähendamisest elektritootmises.

Põlevkiviõli on väga perspektiivikas asi, põlevkivikeemia laiemalt samuti. Nii et mingit plaani ei ole praegusel valitsusel põlevkivi kaevandamist ja põlevkivi väärindamist Eestis lõpetada. Küll aga on põlevkivielekter, ühest küljest, ma ütleksin, põlevkivi väga ebamõistlik kasutamine, sellest saab palju rohkem kasu saada, kui me teda mõistlikumalt väärindame. Ja loomulikult ka keskkonnanõuded muudavad ta järjest vähem konkurentsivõimeliseks elektriturul.

Ja mis meil veel oli? Meil oli üks asi veel. (Sirvib pabereid.) Ahah, me tegime väikese kogumispensionide seadusemuudatuse heakskiitmise. Siin on mõned tehnilised asjad, need on vajalikud, et enne teise samba rakendamist viia seadustesse sisse täpsustusi.

Põhimõttelisi muudatusi me teise samba reformis nende muudatustega loomulikult ei teinud. Aga need aitavad siis paremini, lihtsamalt ja tarbijasõbralikumalt oma erinevaid toiminguid ja rahaliigutamisi teha selles süsteemis. Need muudatused on vajalikud, kuna käivitunud on erinevad IT-süsteemide uuendused. Ja me teame, et neid IT-süsteeme peavad muutma mitmed osapooled: pangad, pensionikeskus, sotsiaalkindlustusamet, maksuamet. Nende IT-süsteemide uuendamiste käigus ilmnesid mõningad sellised asjad, mida on vaja seadusega reguleerida.

Rohkem mul ei olegi praegu, jah. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Nüüd annan sõna kultuuriminister Tõnis Lukasele.

Tõnis Lukas
Aitäh! Eestlane on kultuurilemb. Eestimaa inimesed käivad kinodes nii palju, et oleme Euroopas kolmanda kohal prantslaste ja iirlaste järel. Teatrites jagame me aktiivsuselt teatrikülastajatena islandlastega esimest-teist kohta Euroopas. Muuseume on meil üle maailma üldse 100 000 elaniku kohta kõige rohkem.

Ja seda arvestades valitsus aktsepteeris, et kinod-teatrid-kontserdisaalid on ka praegustes tingimustes turvalised kohad. Kultuurielu jätkub nii, nagu seni on kokku lepitud, senistel tingimustel kuni kella kümneni. Pärast kella 22 need statsionaarsete istekohtadega kohad, kus veel mõni etendus või kontsert käib, võivad selle muidugi ilusti lõpuni pidada, aga muudes kohtades siis pärast kella kümmet peavad tegevused lõppema. See tähendab, et niisugused etendused või kontserditegevused, kus ei ole statsionaarseid istekohti.

Nii et kultuur jääb lahti senisel kujul. Kõik kultuuriasutused ja -korraldajad pingutavad, et oleks turvaline. Seni on olnud turvaline. Seetõttu on see valdkond ka eeskujuks. Muudes osades ma arvan, et me peame olema ka empaatilised loomulikult tervishoiusüsteemi suhtes, tervishoiutöötajate suhtes, kes teevad oma ränka igapäevast tööd. Kontakte ja nii-öelda ülemeelikuid üritusi tuleb kahtlemata piirata, sest seal on just nakkus kõige rohkem levinud seni.

Kultuuriministeeriumi poolt vaadates oli täna valitsuses ka mitu olulist punkti. Sellel alal, mis jääb kultuuri, hariduse ja teaduse vahele, kus võib öelda, et kahe ministeeriumi vahel on alati kattuvaid teemasid päris palju, toimub muudatus 1. jaanuarist alates.

Spordikoolituse ja Teabe Sihtasutus, mis on seni olnud haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisalas ja kus asutajaliikmed olid haridus- ja teadusministeerium ja olümpiakomitee, liigub kultuuriministeeriumi valitsemisalasse, jätkab sihtasutusena, jätkab oma põhiliste tegevustega, mis on kõiksugu registrite pidamine. Näiteks spordiklubide korraldajate register, treenerite register, millest lähtudes siis korraldatakse koolitusi, tõstetakse teadlikkust ja tehakse ka mitmeid rakenduslikke otsuseid, kus on kogu informatsioon koos, mis selles valdkonnas oluline on. Nii et edaspidi on siis kaks asutajat, kes selle sihtasutuse eest hoolitsevad, olümpiakomitee ja kultuuriministeerium.

Siis me asutasime täna või moodustasime uue koosseisuga kultuuripreemiate komisjoni, mis siis enne vabariigi aastapäeva teeb otsuse riiklike kultuuripreemiate väljaandmiseks. Ja see koosseis on väga esinduslik.

Peeter Pere on arhitekt ja arhitektide liidu asepresident; Toomas Luhats, tuntud tele- ja raadioajakirjanik; filmindusekspert Tiina Lokk-Tramberg on PÖFFi kauaaegne eestvedaja ja väga tuntud filmispetsialist; Triin Soone, Eesti Lastekirjanduse Keskuse juht; Triinu Tamm, Loomingu raamatu peatoimetaja, tõlkija ja toimetaja; Maria Arusoo, kuraator, kunstiekspert ja Sihtasutuse Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus juhataja; Jaanus Samma, kunstnik-kujundaja, Tallinna graafikatriennaali korraldaja; Iris Oja, rahvusvahelise karjääriga vabakutseline laulja ja koormeister; Tõnis Kahu, mitmekülgne hinnatud publitsist, muusika- ja kultuurikriitik; Luule Epner, Eesti teatri- ja kirjandusteadlane; Johanna Ross, kirjanduskriitik, tõlkija, ajakirja Keel ja Kirjandus peatoimetaja. Nii et selle esindusliku koosseisuga nüüd mõnda aega antakse kultuuripreemiaid välja.

Ja juba nimetatud õiglase ülemineku fondi Euroopa rahastu jõuab ka kultuurivaldkonda. Valitsus otsustas, et sellest on võimalus raha eraldada ka tööstuspärandi säilitamise, muude muinsuskaitseobjektide jaoks, spordiobjektide rahastamiseks Ida-Virumaal ja ka kultuurisündmuste korraldamiseks.

Aitäh tähelepanu eest!

Juhataja
Aitäh! Ja nüüd annan sõna sotsiaalminister Tanel Kiigele.

Tanel Kiik
Jaa, tervist ka minu poolt! Alustuseks soovin kõiki õnnitleda, õigemini siis täna tähistatakse ÜRO algatusel alates 1992. aastast ülemaailmset puuetega inimeste päeva. Seekord kannab see pealkirja "Terve elu eriolukorras".

Mõte on selles, et me oleme praegu jäänud elama väga mitmete piirangutega, väga mitmete selliste igapäevast elu muutnud reeglitega, aga tegelikkuses on meie hulgas suurusjärgus 150 000 inimest, kes teevad seda igapäevaselt. Hoolimata sellest, kas on eriolukord, hädaolukord või tavaolukord või mis tahes muu aastaaeg või päev.

Ja loomulikult tuleb tunnustada väga sügavalt nii kõiki inimesi, kes puudest hoolimata igapäevaselt haridust omandavad, tööl käivad, iseseisvat elu taotlevad, huvialadega tegelevad jne. Meie roll on pakkuda riigina neile selleks vajalikku tuge, olenemata elukohast. Ehk ligipääsetavuse parandamine teenustele, toodetele, asukohtadele – nii füüsilistele kui võib-olla siis ka virtuaalsetele – peab olema iga riigi, iga valitsemisasutuse, iga kohaliku omavalitsuse, ettevõtja roll ja vastutus ja väljakutse.

Eraldi soovin tänada Puuetega Inimeste Koda, kes on väga palju aidanud meid ka just nimelt eriolukorra ajal ja ka nüüd, kriisi teises faasis toetamaks puuetega inimesi nendele vajaliku info edastamisel. See on ka üks põhjuseid, miks meil näiteks on täna ja üldse valitsuse pressikonverentsidel tagatud viipekeele tõlge. Ja samamoodi anname sotsiaalministeeriumi poolt olulisemat infot edasi ka viipekeeles, et oleks võimalikult paljudele inimestele oluline informatsioon ligipääsetav.

Rääkides tänastest valitsuse aruteludest, siis peaminister tegi küll peamise ülevaate ära, tõepoolest konkreetselt sotsiaalministeeriumi valitsusala mõttes toetasime viit hooldekodu: SA Alutaguse Hoolekeskus, Rapla Hooldekeskus, AS Lõuna-Eesti Hooldekeskus ja Kanepi kodu, SA Jõhvi Hooldekeskus ja AS Viru Haigla said tõepoolest tuge selleks, et tagada neile täiendav tööjõukulu seoses hoolekandeasutuses tuvastatud koroonaviiruse SARS-CoV-2 juhtumitega.

Ja kui me räägime täpsemalt, mida see tähendab, siis loogiline on see, et olukorras, kus viirus jõuab hooldekodusse, tuleb üsna palju sisemist tööd ümber korraldada, tuleb luua eraldi nakkushaigete osakond, lähikontaktsete osakond ja nii-öelda puhas tsoon, kui nii võib seda nimetada. Ehk selle võrra peab olema ka personali oluliselt rohkem, tuleb tagada, et personal ei liiguks eri tsoonide vahel, et poleks viiruse leviku ohtu. Ja juhul, kui on nakatunud mõni töötaja, tuleb talle asendaja leida.

Nii et see on väga oluline ja märkimisväärne, arvan, et valitsuse poolt väga õige ja mõistlik lähenemine, et toetada hooldekodusid täiendavate tööjõukulude katmisel. Lisaks, nagu peaminister juba esile tõi, oleme kokku leppinud, et neil on ka võimalik taotleda riiklikust kesksest varust isikukaitsevahendeid kompenseerimaks tavapärasest suuremat kulu ka siin.

Lisaks kiitis valitsus täna heaks muudatused, millega parandatakse asendushooldusteenust osutavate perevanemate sotsiaalseid garantiisid, samuti laiendatakse järelhooldusteenust vajavate noorte toetamise tingimusi ning võimaldatakse erinevaid toetusi lastele, kes jätkavad 16-aastaselt õpinguid meie ministeeriumi hallatavas Astangu kutserehabilitatsioonikeskuses.

Mis see nüüd täpsemalt tähendab? Perevanemate puhul tõesti on siis võlaõigusliku lepingu kõrval ka töölepingu sõlmimise võimalus, mis muudab töösuhted paindlikumaks, suurendab ka töölepingu alusel töötavate perevanemate kindlust, kuna teatud sotsiaalsed garantiid lisanduvad, ning mõjub seeläbi positiivselt nii vanematele kui ka nendes peredes elavatele lastele.

Samamoodi laiendame kohalike omavalitsuste võimalust pakkuda järelhooldusteenust senisest laiemale sihtrühmale. Vanusepiiri ühtlustamine, teenuste tingimuste täpsustamine võimaldab kohalikel omavalitsustel toetusfondi vahendite arvel toetada järelhooldusteenuse osutamisega paindlikumalt ja pikema aja jooksul neid noori, kes jätkavad, soovivad näiteks katkestada õpinguid või vajavad tuge õpingute taasalustamiseks.

Need on noored, kellel niigi on tavapärasest selgelt keerulisem, selgelt raskem ühiskonnaelus läbi lüüa, edu saavutada. Ma arvan, et meie riiklik lähenemine, et pakkuda neile maksimaalset tuge, on ainuvõimalik ja ainumõistlik, et oleks inimestel võimalikult ühetaolised võimalused Eestis elada, toimetada, töötada ja haridust omandada.

Lisaks muudame ka perehüvitiste seadust. Anname siis lapsetoetuse, lasterikka pere toetuse, eestkostetava lapse toetuse ning üksikvanema lapsetoetuse saamise õiguse neile lastele, kes õpivad Astangu kutserehabilitatsioonikeskuses statsionaarse õppega täienduskoolituse kursusel. Seni oli tõesti see õppeasutus jäänud tavapärasest loetelust välja, kuna ta on mõnevõrra erineva spetsiifikaga, aga tegelikkuses on tegemist täpselt samasuguste noortega, kes seda tuge ja neid toetusi vajavad.

Lisaks võimaldatakse puudega õppuri õppetoetus neile lastele, kes õpivad, ning puudega vanema toetuse saamise õigus laieneb vanematele, kelle lapsed õpivad samamoodi siis Astangu kutserehabilitatsioonikeskuses statsionaarse õppega täienduskoolituse kursusel.

Need muudatused muudavad oluliselt võrdsemaks laste kohtlemise, õpilaste kohtlemise ning nende toetuste eesmärgipärane jõudmise laste ja peredeni, kes siis on võrreldes haridusasutustes õpinguid jätkava lapse ja perega seni olnud, ütleme siis, diskrimineeritud, otse öeldes. Ma pean seda väga oluliseks, märgiliseks ning loodan, et parlament seda positiivselt menetleb ja on võimalik need muudatused jõustuda juba põhiosas alates 1. aprillist 2021.

Täna valitsuses tõesti kiideti põhimõtteliselt heaks ka erinevad Euroopa Liidu vahendid. Oleme varem nendest palju rääkinud, väga palju tõesti on siin COVID-19 fookust, arusaadavalt on need haiglate investeeringud või kiirabikopterite soetamine. Oleme leppinud kokku ka vaktsiinide toetamise läbi React-EU vahendite. Lisaks varem mainitud haiglatele on nüüd tõesti lisandunud veel Kuressaare haigla, Lõuna-Eesti haigla.

Ja võib-olla kõige märgilisem on siin Narva haigla, mille puhul on oluline, et tänasest haiglast tulevikus kujuneks kaasaegne ja hea kvaliteediga tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid pakkuv keskus. Eesti suuruselt kolmas linn Narva väärib kindlasti kaasaegset ja kõiki elanikke toetavate teenuste kompetentsikeskust ja seda loodetavasti Euroopa Liidu õiglase ülemineku fondi vahendite toel saame teha.

Need on praegu kõik taotlused, need ei ole loomulikult veel lõplikult kinnitatud, kuna siin on vaja läbirääkimisi pidada Euroopa Komisjoniga, aga ma loodan, et leiame need tugevad argumendid, miks need investeeringud on mõistlikud ja vajalikud.

Rääkides laiemalt COVID-19 olukorrast, siis peaminister märkis piirangud ära, ma neid ei hakka kordama. Tõepoolest oleme liikumas järk-järgult, võiks öelda iga nädal tegelikult teatud piirangute rangemaks muutmise suunas. Me ei ole soovinud riiki laussulgeda, see põhimõte kehtib ka täna. Ei ole läinud saatma kõiki koole kaugõppele, ei ole hakanud ka kõikvõimalikke meelelahutusasutusi ja ka nii-öelda kultuurisektorit sulgema. Meil on olnud selline tasakaalu leidmise koht, tasakaalu joon.

Tänased nakatumisnäitajad ja võib öelda, et ka viimaste päevade omad annavad kahjuks sõnumi, et me ei ole viiruse langusfaasis. Kui tahta positiivset poolt vaadata, siis me ei ole ka sellises kiires tõusufaasis, aga me oleme jätkuvalt tõusufaasis.

See tähendab seda, et reeglitest kinnipidamine ja nende täitmine on haruldaselt oluline. Ma ühinen ka igal juhul selle tunnustusega Eesti Spaaliidule. Asutused ja organisatsioonid ise peaksid mitte mõtlema nii, et kõik, mis pole keelatud, on lubatud, järelikult tuleb nii teha, vaid mõtlema selle peale, mis on mõistlik.

Näiteks, rääkides pidudest ja erinevatest korraldustest, tõepoolest, ükski seadus ei keela, kui sa tahad õhtul ennast nii-öelda purju juua, koomasse juua, aga kas see on mõistlik tegevus, on teine asi. Ka selliste pidude korraldamisel, kui täita ka kõiki reegleid, nii et JOKK, kõik on korrektne, siis kas see lihtsalt on täna vajalik, kas see on täna mõistlik viis enda sünnipäeva või mis tahes üritust tähistada või mitte? Ma arvan, et me kõik tegelikult teame vastust, ma arvan, et ürituse korraldajad ka teavad seda vastust.

See on vastutustundetu, see ei ole mõistlik tegevus, selle võrra suurendatakse riski, saadakse seal ise nakkus, levitatakse seda teistele. Kasvab taas haiglaravi vajavate inimeste osakaal, kasvab taas nende inimeste osakaal, kes ei saa haiglaravile tulenevalt plaanilise ravi piiramisest. Ehk täna on koht, kus me ei tohi tegutseda, ütleme, individualistlikult, vaid peame mõtlema meie-vormis, kuidas see on meile, Eesti riigile ja rahvale tervikuna õige.

Ja väga tunnustan, et valdav osa Eesti elanikest nii teeb. Eesti ettevõtted. Spaaliidu avaldus ja konkreetne kiire reageerimine seda näitab, et ka erinevad ettevõtlussektorid, kultuurisektor, tuleb tunnistada, on väga selgelt neid piiranguid teinud, ise teatud kordi sisse viinud, terviseametiga konsulteerinud, mis samme on võimalik teha.

Vastavad juhised on välja töötatud ju kõigile asutustele tegelikult, nii spaadele kui ka majutusasutustele ja toitlustusasutustele. Neid piiranguid ja soovitusi on alati miinimum, see tähendab, alati saab teha rohkem, alati võib teha rohkem ja ma arvan, et see on ka mõistlik mõtteviis neid igal juhul nii-öelda kultiveerida ja toetada.

Täna pärastlõunal jätkame arutelu veel, mis puudutab eeskätt COVID-19 kontekstis Ida-Virumaa küsimusi, samuti erinevate haiglate vajadusi. Eks arusaadavalt haiglasüsteem on täna veel oluliselt suurema surve all, kui ta kevadel. Kevadel oli maksimaalhetkel 157 patsienti haiglaravil ja tolleks hetkeks plaaniline ravi oli praktiliselt suletud.

Täna me püüame teha mõlemat korraga. Täna me oleme andnud endast parima, et pakkuda haiglaravi nii palju kui võimalik, teades, et kahjuks need mahud on selgelt langenud, ja samal ajal on hommikustel andmetel haiglaravil 218 patsienti COVID-19 diagnoosiga ehk 60 võrra rohkem kui kevadisel tipphetkel. Samas on plaaniline ravi kordades enam avatud.

Ja see kõik tuleb tegelikult tervishoiuvaldkonna töötajate väga pühendunud professionaalse töö tulemusena: isikukaitsevahendite kasutamine, infektsioonikontrollide maksimaalne tagamine, testimine haiglates patsientide ja tervishoiutöötajate mõttes, väga selge töö läbimõtlemine, et patsientide ja ka tervishoiutöötajate teekonnad oleks võimalikult selgelt nii-öelda ohutud, isoleeritud, mis puudutab just nimelt nakkushaigeid ja teisi haigeid.

Ma arvan, et Eesti haiglasüsteem ja tervishoiutöötajad, arstid-õed-hooldajad, väärivad igal juhul meie tunnustust, lugupidamist ja tänu. Samamoodi asutused: terviseamet, ravimiamet, haigekassa, politsei- ja piirivalveamet, päästeamet, kõik riigiasutused, kes pingutavad igapäevaselt, et viiruse levikut tõkestada.

Ja mis me saame enda poolt vastu teha, on kahtlemata see, et teha teatud korrektiive oma igapäevaelus ja oma valikutes, käituda mõistlikult ja vastutustundlikult, mitte otsida seadusest võimalusi kuskilt reeglitest mööda minna, mööda hiilida, vaid pigem teha rohkem, kui otseselt valitsuse korraldused ette näevad. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Nüüd on ajakirjanikel võimalus esitada küsimusi. Öelge palun oma nimi, väljaanne, mida esindate, ja kellelt soovite küsida. Küsime läbi mikrofoni.

Huko Aaspõllu, rahvusringhääling
Tere! Mul on võib-olla küsimus nii peaministrile kui ka võib-olla Tanel Kiigele. Kas spaad jäid ainult sellepärast kinni panemata, et spaaliit lubas pidusid rohkem mitte korraldada?

Jüri Ratas
Härra Aaspõllu, kellele teil nüüd on küsimus? Te ütlete, et võib-olla mulle, võib-olla Tanelile, aga võib-olla mitte kellelegi. Aga olgu, ma vastan teile. Ma vastan teile. Spaad hetkel ei ole kinni pandavate asutuste hulgas. Mille pärast? Sellepärast, et valitsus peab kogu spektrit hindama, mis on inimeste tervis, elu, majandus, tööhõive jne. Meie hinnangul on täna… Kui see piirang puudutab just neid spaarestorane, pärast kella kümmet, siis need peavad olema tühjad.

Lisaks, majandus- ja taristuminister Taavi Aas minu meelest tegi selle ettepaneku valitsuse kabinetinõupidamisel, et terviseamet peaks tõesti siis välja töötama vastavad sellised usaldusmeetmed või juhised, kuidas spaa peaks toimima ja edastama need oma klientidele, kuidas seal spaas olla nii, et nakkus võimalikult vähe leviks.

Ja kolmandaks loomulikult see, et on näha seda, et tegelikult nad ikkagi ka ise väga soovivad pingutada, teha kõiki neid usaldusmeetmeid, jätta ära sellised erapeod, et nad suudaksid hoida ennast lahti.

Olgem ausad, Eesti majandus on ikka saanud väga tugeva löögi alates kevadest. Täna see oli kaalutluskoht ja kogu valitsus pidas oluliseks seda, et minna hetkel nii edasi, et on teatud piirangud restoranides ja meelelahutuskohtades. Aga jah, ei olnud tõesti seda mõtet üldse, et spaasid täna sulgeda.

Aga võib-olla, Tanel, sa soovid ka vastata.

Tanel Kiik
Peaminister andis vastuse sisu edasi. Teadusnõukoda koos terviseametiga tõepoolest töötas välja nende meetmete paketi, mis on võimalikud lisasammud viiruse leviku tõkestamiseks. Valitsus põhiosas selle meetmete paketiga nõustus, tegi loomulikult teatud korrektuure, mis ongi valitsuse kaalutlusõigus. Oleme sel teemal vestelnud ka professor Irja Lutsariga veel täna hommikul.

Arusaadavalt valitsus peab vaatama ka seda, kuidas erinevad sektorid majanduslikult toimetaksid, mis on see mõju tööhõivele, mis on selle mõju inimeste vaimsele tervisele. Me ei ole täna, võib öelda, kaugel sellest, et see viiruse levik saada taas langusfaasi. Nagu öeldud, see eeldab kõigi meie enda mõistlikke valikuid, mõistlikku käitumist, vähem pidusid, vähem sellist reeglite rikkumist ja nendest möödahiilimist.

Loomulikult ka valitsuse tänased lisapiirangud annavad taas siia nii-öelda positiivse tõuke ka selle allaviimisesse. Aga me ei soovi ka ühtegi sektorit laussulgeda, see on olnud valitsuse põhimõte, võiks öelda, alates eriolukorrast väljumisest. Me oleme seda järginud ja me oleme suutnud tegelikult koos Eesti elanike, ettevõtjate ja omavalitsuste mõistliku käitumisega hoida seda Eesti elu maksimaalselt avatuna.

Eks nüüd iga järgmine päev toob taas selgust, kui kaua see võimalik on või mis hetkel me peame minema rangemat teed, kuhu tegelikult ju, ma arvan, Eesti inimesed ega valitsusliit minna ei soovi, vaid teevad seda ainult siis, kui see on juba sundkäik. Aitäh!

Juhataja
Rahandusminister soovis ka sõna.

Martin Helme
Ma tahaks ka seda kommenteerida. Tõesti, ma enne ei öelnud midagi siin koroonateemal, aga üks asi vist, mis on kergelt ülemüstifitseeritud, on see, kuidas valitsuse otsused sünnivad või mismoodi meil see arutelu käib.

Ma tahaks ümber lükata selle ettekujutuse, nagu meil oleks selline binaarne otsustusprotsess, et kuskilt tuli mingi signaal ja selle peale me teeme "jah" või "ei" või hüppame musta või valge nupu juurde vms. Ei ole Pavlovi koerad ja me ei tööta tegelikult ka pressiteadete või pealkirjade järgi, et kui spaaliit saadab meile pressiteateid, siis me teeme ühtemoodi, ja kui see pressiteade oleks äkki tulnud päev hiljem, siis me oleks teinud teistmoodi.

Tegelikult see kaalutlemine ei käi üldse nii. Ja mida ma võiks avada või öelda selle kaalutluse kohta, on see, et loomulikult on laua ääres erinevad arvamused ja erinevad võimalused. Aga mis teeb selle otsustamise väga raskeks, on see, et kui me mingit pidi teeme, siis me mitte kunagi ei saa teada, mis oleks teistpidi tegemise tagajärg olnud. Ja see vaidlus jääbki õhku.

See, mida me täna näeme, on kevadel tehtu edu. Kevadel tehtud otsuste ja valikute edu tõttu me kannatame, sest meil kevadel kogu ühiskond väga üksmeelselt, ilma igasuguse poleemikata maskide või keeldude või ma ei tea, mis asjade üle võttis kätte ja hoidis distantsi.

Selle tulemusena Eestis oli üks madalamaid nakatumise näite, üks vähemaid surmasid Euroopas ja me tulime sellest kiiresti läbi. Selle eduka läbitulemise niisuguseks järeldusena väga paljud inimesed võtsid seda nii, et koroonaoht on väike või seda õigupoolest polegi, ja sügisel on käitumine hoopis teistsugune olnud.

Nüüd, mida meil on vaja? Meil on vaja vastu pidada. Meil on vaja vastu pidada, kuni tuleb vaktsiin. Vaktsiin ei ole kaugel enam. Inglismaa hakkab vaktsineerima järgmisel nädalal. Euroopas ilmselt hakkab see, ütleme siis… Noh, Inglismaa on ka muidugi Euroopa, aga räägime siis Euroopa Liidust, vaktsiin hakkab olema kättesaadav, kui optimistlikult vaadata, siis vastu uut aastat või uue aasta alguses juba, võib-olla jaanuaris.

Ja meil on vaja hoida see nakatumisnäit… Jah, ta on tõusutrendis praegu, see tõusunurk on iga nädal läinud veidi väiksemaks. Meil on vaja hoida ühiskond käimas ka jõulude ajal, sest ütleme ausalt, kaubandus-teenindus on elanud selle kevadise matsu ja suvelgi turismi, välisturistide puuduse ajal selle lootusega ja sellega veennud ennast vastu pidama, et siis jõulude ajal saab müüki teha.

Kui me nüüd hakkame praegu kõiki asju kinni panema, siis me nagu teeme majandusele hirmsat kahju. Me püüame leida neid viise, kuidas hoida seda nakatumist kontrolli all. Jah, ta kasvab jätkuvalt, aga kontrolli all niimoodi, et me pea kogu ühiskonda lukku panema. Ja selle jaoks on vaja tegelikult kogu ühiskonna üksmeelset kaasategemist.

Ja selle jaoks me tegime ka täna selle otsuse – me teame ju, mis poodides toimub enne jõule –, et poodides ei tohi üle teatud piiri inimesi olla selles teenindussaalis. No kui me poodi täna läheme, siis väga paljud inimesed, peaaegu kõik kannavad maske, vähemalt Tallinnas, aga pood on lihtsalt rahvast puupüsti täis. Võtame sealt natuke rahvast vähemaks ja hoiame seda nakatumist madalamana.

Need on need meetodid, mismoodi me tahame lähiaegadel edasi minna, et mitte täielikult kinni panna. Täielik kinnipanemine on väga efektiivne, me nägime seda Iirimaal, me näeme seda näiteks ka näiteks Belgia või Austria juhtumite puhul. Kui sa paned ikka kogu ühiskonna korraga kinni kolmeks-neljaks nädalaks, siis see nakatumine kaobki ära. Aga kas Eesti inimesed tahavad seda, kas nad on valmis selleks, kas majandus saab sellega hakkama teist korda järjest? No prooviks nii, et ei pea seda tegema.

Juhataja
Võtame järgmise küsimuse.

Henry-Laur Allik, Postimees
Küsimus sotsiaalministrile ja peaministrile. No see nakatumine täna on sellises ringis, et töö-pere-kool. Kas valitsus ei kaalunud, mõeldes jõulude peale, näiteks kõiki kooliastmeid distantsõppele saata või näiteks huviringe kinni panna? Aitäh!

Juhataja
Sotsiaalministrile oli vist see küsimus.

Tanel Kiik
Jah. Valitsus on algusest peale öelnud, et me ei tee selliseid piiranguid, millel oleks väga ränk mõju ühiskonna toimimisele. Kahtlemata põhikooliastme, eeskätt algklasside saatmine distantsõppele tähendaks seda, et väga paljud inimesed peavad jääma töölt koju lastega tegelema, nende õpingutega. Väga paljud lapsed saavad kehvema hariduse, kui nad saaksid koolitunnis. Siin ei ole isegi mõtet nagu arutleda selle üle, see on fakt.

Gümnaasiumiaste ja kõrgharidus on need astmed, kus inimene juba vabatahtlikult õpib, kus inimene on juba oluliselt küpsem ja saab ilmselgelt iseseisvalt kodus hakkama. Ta mõistab, miks on õpingud olulised, ja mõistab, kust abi otsida. Saab väga hästi aru ka sellest, et me oleme eriolukorras, see ei ole tavapärane olukord.

Me ei saa panna lapsi ja nende vanemaid kannatama olukorras, kus nemad ei ole selle viiruse levikus süüdi ja nende jaoks ka võib-olla see arusaam sellest, et miks ta ikka peab kodus olema... oluliselt keerulisem on seda nii-öelda neile selgitada, nendeni viia.

Seda ei ole valitsus kordagi sellisel kujul arutanud. Meie selge sõnum on olnud, et kui on klass ja kui on niisuguseid kohti, kus on viiruse levik sees, siis ajutiselt kaheks nädalaks tuleb viia nad distantsõppele, aga mitte seda teha üleüldises korras.

Kui me räägime koolidest ja töökohtadest, siis tõesti võib öelda, et peamised sellised nakkusekohad jagunevad kolmeks-neljaks. Välismaalt tulnute osakaal on langenud, kuna reiside osakaal on langenud. Rohkem on olnud nüüd tõesti pereringis nakatumisi ja töökohtades nakatumisi, haridusvaldkonnas ja huvihariduses nakatumisi.

Me oleme piiranud seda poolt, mida on lihtsam piirata. Oleme öelnud seal ka väga selgelt, et tehke maksimaalselt kaugtööd, nii riigisektoris kui ka erasektoris.

Me oleme andnud selge sõnumi ka lähikontaktsetele, et 10. päeval, enne kui siis isolatsioon lõpeb, tuleb ennast testida, kui test on negatiivne, siis tavaellu naasta, kui mitte, siis tegelikult tuleb jääda eneseisolatsiooni. Positiivse testi korral hakkab kogu protsess otsast peale selleks, et pereliikmed ei tuleks kogemata nii-öelda tegelikult nakatununa tööle või mujale üritustele ega kannaks seda viirust edasi.

Samamoodi haridusvaldkonnas me oleme piiranud seda poolt, mis tõesti on gümnaasiumiaste ja sealt edasi, eeskätt Harjumaal ja Ida-Virumaal antud juhul. Paljud ülikoolid on ise teinud kaugloenguid, videoloenguid, milleks neil ongi võimekus olemas.

Ja oleme piiranud ka huvihariduse poolt. Ehk siin on nii Harjumaal kui ka Ida-Virumaal distantsi hoidmise nõuded, maski kandmise nõuded, pluss nende kümneste gruppide nõuded, just nimelt selleks, et huviharidust mitte päris sulgeda, aga siiski selgelt vähendada neid kontakte ja riske maandada.

Ja loomulikult ka siin kehtib reegel, et alati saab teha rohkem. Inimesed ja erinevad asutused, erinevad organisatsioonid, kes huviharidust pakuvad, peavad ka ise mõtlema, milliseid teenuseid nad võivad video teel osutada, mida ei ole võimalik, millisel juhul saab midagi ära jätta või edasi lükata, aastavahetuseni näiteks. Nii et kahtlemata sellise täiendavad sammud ja kaasamõtlemine, juurde mõtlemine siin on igal juhul teretulnud.

Jüri Ratas
Vastates küsimusele, kas on olnud plaane hetkel, et põhikoole sulgeda, viia need distantsõppele, vastus on: ei ole. Hetkel ei ole neid plaane.

Nüüd, kui rääkida huviharidusest, siis tõsi on see, et me näeme, et see levib ka igasugustes, ütleme, huvihariduslikes vormides. Kahjuks see nii on. Olgu see sporditegemine või kooris laulmine.

Ma üldse ei välista seda, et me peame minema teatud piirangute puhul midagi sarnast tegema, mingisse sellisesse olukorda, mis oli kevadel, et teatud piirkonnad sulgeda. Sel hetkel olid need saared, mis suleti liikluseks. Aga ma arvan, et seda, et minna teatud piirkonnas huvihariduse piiramise peale, küll välistada ei saa. Seda kindlasti välistada ei saa.

Juhataja
Kultuuriminister soovis ka.

Tõnis Lukas
Jah. Tanel, sul ei ole veel niisuguseid suuremaid ja küpsemaid lapsi, aga ma võin sulle öelda, et aeg-ajalt vanematel on mure, et ka gümnasistid ei saa veel hästi aru, miks nad üldse õppima peavad. Nad ei ole väga nii-öelda vabakäigul või enesekäigul, just nimelt. Neile on võimalik selgitada.

Mul on hea meel, jah, et praegu me oleme selles seisus, kus kogu Eestis ei ole valitsuse korraldusega pidanud viima gümnaasiume ka distantsõppele. See on tähelepanuväärne.

Ja ma toetan siis sama teemaga, mis peaminister ka nimetas, huviharidus, huvitegevus. Siin võiks huviharidust ja huvitegevust natuke eraldi vaadata. Huviharidus lastele on kindlasti niisugune täiendav koolihariduse osa. Kui koolid on lahti, peaksime püüdma ka seda hoida, aga tõepoolest väga kindlate reeglitega.

Aga jah, praeguseks me oleme seisus, kus kaaludes, mida kinni panna või või mida mitte, oleme ikkagi leidnud, et tervislikud eluviisid, spordi tegemine, kehakultuur väga nii-öelda kontrollitud tingimustes peavad olema lahti, sest see on immuunsussüsteemi tugevdamiseks väga oluline.

Ja selle tõttu, jah, ütleme siis, sporditegemiseks ka siseruumides on siiski võimalus jätkuvalt olemas, ma loodan, et kõik, kes sellega tegelevad, siis ka reeglitest kinni peavad, sest see on üks tervislik valik.

Juhataja
Võtame järgmised kaks küsimust siit.

Elo Ellermaa, "Aktuaalne kaamera"
Küsimus rahandusminister Martin Helmele. Kas vastab tõele ajakirjanduses väidetu, et isiklikult blokeerisite Matis Mäekeri saamise rahapesu andmebüroo juhiks?

Martin Helme
Ma ei tea, mis seal ajakirjanduses on väidetud, aga vastab tõele see, et oli konkurss rahapesu andmebüroo juhi kohale. See, kes välja valiti, ei olnud minu eelistus ja ma kuulutasin välja uue konkursi.

Elo Ellermaa
Mul on üks küsimus veel, kas uuesti Martin Helmele või ükskõik kellele. Kas valitsus on jõudnud arutada laenu andmist läbi KredExi Cleveronile?

Martin Helme
See taotlus on valitsuses käinud, valitsuses on olnud see arutelu. Ei, Cleveronile mitte. Ma ajasin…

Jüri Ratas
Valitsuse tasemel ei ole…

Martin Helme
Ei ole. Ma ajasin firmad sassi.

Juhataja
Võtame järgmise küsimuse.

Anna-Maria Uulma, TV3
Küsimus Tanel Kiigele. Kui me räägime kaubanduskeskuste sellest arvust, palju sinna võib inimesi minna, siis kuidas seda mõõdetakse? Kas seda mõõdetakse nende väikeste poodide järgi, et kui palju võib ühes väikses poes seal inimesi olla, või üldse terve keskuse peale? Või milline see süsteem nagu täpselt on?

Tanel Kiik
Aitäh! Eks õige oleks mõõta loomulikult mõlemat. Ehk keskusesse tervikuna ei saa ju tulla rohkem, kui sinna füüsiliselt nii-öelda 50 protsendi nõuet täites mahub. Ja loomulikult ei ole ka mõistlik see, et üksikud poed on pilgeni täis, ja justkui seda teiste tühjade poodide arvelt. Ega see viiruse leviku seisukohast väga mõistlik ja loogiline ei oleks sel juhul.

See on tõesti taas koht, kus ma arvan, et iga erasektoris tegutseva kaubandusettevõtja huvi on jätkata oma tegevust. Ka valitsus mõistab, et see on nende jaoks oluline nii võib-olla siin majanduslikult kui ka tegelikult ühiskonnale tervikuna, et inimestel oleks võimalik ostudena soetada mingeid vajalikke tarvikuid, loodetavasti mitte ebavajalikke. Aga tuleb arvestada, et globaalse pandeemia tingimustes tuleb kõigil teha tavapäraselt enam pingutusi, et sellise teenuse osutamine oleks võimalik.

Ja seesama distantsi hoidmise nõue, on see siis kleepsude paigaldamine, konkreetselt inimestele arvu väljatoomine ettevõtte pinnal, mida mõned asutused on ka tegelikult teinud. Kui käite ringi – ma käin üldse vähe poodides, aga ka sinna aeg-ajalt satun –, siis on küllalt palju neid, kus on konkreetne silt ukse peal, ka apteekides näiteks, et näete, nii palju korraga võib sisse tulla.

Eile käisin Medicumi apteegis, vaatasin, just oli lubatud piirnormi all, olin teine klient, läksin sisse. Muidu oleks pidanud ootama. Ja see ongi selline koht, kus ka inimesed ise peavad olema mõistlikud ja aru saama, miks need piirangud tehtud on. Need on meie kõigi tervise hoidmiseks.

Ja sellest kinnipidamise lihtsustamiseks soovitan kõigil elanikel võimalikult palju sooritada ostutegevusi e-kanaleid kasutades ja loomulikult ennekõike kaaluda, kas kõik need ostud on vajalikud. Jõulueelsel ajal kipub tihtipeale inimestel kõikvõimalike kampaaniate mõjul tekkima arvamus, et vaja on oluliselt rohkem rikkust kui tegelikus elus. Aitäh!

Jüri Ratas
Ma tahan öelda, et see piirang tegelikult oli ju kevadel. Ja kevadel päris hästi minu meelest võtsid, punkt üks, kaupluste omanikud ja, ütleme, kauplused selle vastu, ja ka, punkt kaks, kaupluste külastajad.

See ei olnud ju mingi eriline vaatepilt, kui oli näha, et kaupluste uste taga on siis tõesti järjekord, ja mitte ei oodatud, et kas on tühja käru, nagu võib-olla mõned kümned aastad tagasi me kaubanduses olime harjunud, vaid tõesti ei lastud inimesi sisse ja olid seal kahemeetrised vahed.

Tegelikult, mis on oluline? Oluline on see, mida me oleme algusest peale öelnud, et selles laines nii palju kui võimalik me tegelikult majandust kinni keerata ei soovi. See on automaatselt majandusnäitajad, aga on automaatselt ka tööhõive, eks ju, tööhõivet tuleb hoida üleval.

Ma usun, et me mäletame kõik neid väga raskeid sõnumeid, mis olid aprillikuus, siis, kui töötukassa ütles, et aasta lõpus võib olla 110 000 registreeritud töötut. Nüüd, jah, me ei ole aasta lõpus, sinna on veel mõned nädalad minna, aga see number on natuke vist üle 51 600.

Teine võimalus on see, et me tõesti teeme mingisuguseid selliseid väiksemaid piiranguid, aga me suudame need kauplused lahti hoida. Ja ma ütlesin seda ka ühes raadiosaates, et tegelikult kauplustes ikkagi seda 2 + 2 reeglit väga ei järgita, see on murekoht, see on suur probleemikoht.

Tulevad jõulud, inimesed lähevad kauplustesse – see on arusaadav –, tahavad osta ilusaid-kauneid tooteid ja teenuseid. Aga tegelikult me peame arvestama sellega, seesama, me peame kontakte vähendama.

No mina ka mõtlen nii, igapäevaselt, et kas ma saan neid teatud koosolekuid teha video teel. Oled perega koos, see on okei, aga tuled tööle, siis ideaalis peaks kohtuma ühe inimesega. Niipea, kui sa kohtud rohkem kui ühe inimesega, hakkab potentsiaalne R0 tõusma.

Nii et peame kõik korraks selle peale mõtlema. Aitäh!

Juhataja
Võtame järgmise küsimuse.

Elo Mõttus-Leppik, Kanal 2
Küsimus Martin Helmele. Räägime abielureferendumist ka. Täna juba neljas Isamaa fraktsiooni liige ütleb, et tema selle eelnõu poolt ei hääleta. Ja kui nüüd ka Imre Sooäär peaks esmaspäeval vande andma ja ikkagi riigikogusse tulema, siis võib referendumi eelnõu vastuvõtmine küsimärgi alla sattuda.

Üks teie enda fraktsiooni liige on öelnud, et kui see eelnõu läbi kukub, siis kukub ka see koalitsioon. On see nii, härra Martin Helme?

Ja teine küsimus selle MTÜ Elu Marsi kohta, mille kohta on spekuleeritud, et sinna anti nii palju raha selle jaoks, et see hakkaks selle abielureferendumi jah-kampaaniaga tegelema. Kuidas sellega on?

Martin Helme
Jaa, no kõigepealt häältest riigikogus. Tõsi on, et kui meil on koalitsioonilepingus lepitud asjad kokku, senikaua, kuni meil on enamusvalitsus, senikaua peaks need asjad läbi minema.

Jah, on ka reaalsus, et Isamaa fraktsioonis – mis on meile mõnes mõttes ju kõige üllatuslikum, sest see on ju erakond, kelle valimisplatvorm oli traditsioonilise abielu toetamiseks ja kes on varasemalt erakonna tasemel välja öelnud, et nad pooldaksid sellist referendumit, ja ka individuaalsel tasemel mõnedest inimestest näiteks Kiisler on seda pooldanud – nüüd järsku on toimunud mingi meelemuutus või kannapööre.

Ja kui see abielureferendum ei saa 51 häält, siis on fakt see, et meil on vähemusvalitsus. Nii et siis sellel on omad tagajärjed.

Mina loodan, et me saame selle referendumi läbi hääletatud ilusti riigikogust, otsuse eelnõu läbi hääletatud ilusti, ta hakkab kenasti kehtima, see referendum tuleb.

See on võitlus rahva hääle eest. See on Eestis põhiseadusega kirja pandud viis, kuidas kõrgeima võimu kandja ehk rahvas võimu teostab, nimelt rahvahääletusel. Kõik, kes takistavad seda või seda maha teevad või seda kuidagi hurjutavad, tegelikult on positsioneerinud ennast Eesti põhiseaduses kirja pandud demokraatia vastastena. Nad peaksid väga tõsiselt järele mõtlema.

Ja nad peaksid väga tõsiselt järele mõtlema, mis siis on pikemas plaanis tagajärg Eesti demokraatiale, kui me, ütleme siis, lihtsustatult öeldes EKRE-le ära tegemiseks trambime põhiseaduse ja rahvavõimu jalgade alla ja need põhimõtted. Sellel kindlasti ei ole häid tagajärgi.

See kindlasti ei ole see, mille kohta nad ise räägivad siin mingisugusest sallivusest või kaasamisest või ühiskonna lõhestumise vastasest retoorikast, sellest siin juttu olla ei saa.

Nii et ma jaotaks tõesti selle kaheks. Üks asi on suhtumine abielureferendumi küsimusse, kas jah või ei. Aga sellele eelneb väga palju põhimõttelisem küsimus sellest, kas Eesti on demokraatlik riik, kas eesti rahvas on kõrgema võimu kandja või mitte.

Noh, see on ju selge, et pressing nii võimul olevate erakondade fraktsioonide sisse või nende fraktsioonide individuaalsetele liikmetele on väga suur ja väga individuaalne ja nagu ka näeme, annab mõningal moel tulemust.

Ma ei hakka siin mingisuguseid hirmsaid punaseid jooni maha tõmbama, aga ma lihtsalt ütlen, et selle valitsuse ülesanne on see referendum ära korraldada. Ja ei ole variantigi, et me ei tee seda. Ühel, teisel või kolmandal moel me teeme selle ära. Just sellepärast, mis ma just praegu kirjeldasin.

Nüüd, mis puudutab spekulatsioone Elu Marsi suhtes, siis need on kõik pöörased vandenõud. Juhiks lihtsalt tähelepanu sellele, et aastaid ja aastaid on rahastatud vasakradikaalseid erinevaid ideoloogilisi asutusi maksurahadest ja see ei ole kunagi kedagi häirinud.

Ja nüüd, kui me näpuotsaga anname siis elujaatavale organisatsioonile täiesti läbipaistvalt ja seaduslikult eelarvemenetluse kaudu raha, et nad ka teise poole või selle nii-öelda elujaatava poole maailmavaatelist selgitustööd teeks, siis järsku kõik saavad südamerabanduse.

Noh, ega mul ei ole kahju vaadata, kui vasakpoolsed saavad hüsteeriahooge. Ja kui nad ütlevad, et sinna ei tohi anda, siis näe, tšau, panime 30 000 juurde veel. Nii ongi.

Ei, kampaaniaraha see ei ole, see on elujaatava maailmavaate edendamiseks.

Juhataja
Võtame järgmise küsimuse, see on viimane.

Huko Aaspõllu
Okei. Mul on siis üks laiem küsimus. Kas valitsuse teadusnõukokku on praeguseks kaasatud ka teisi teadlasi peale viroloogide ja matemaatikute, näiteks majandusteadlasi, sotsiaalteadlasi? Ja kui mitte, siis kas seda on plaanis teha?

Jüri Ratas
Aitäh teile selle küsimuse eest! Punkt üks, teadusnõukoja ettepanekud tegelikult selle liikmesuse osas on teinud professor Irja Lutsar. Ja mina vähemalt tahan, et see ka nii jääb. Ei ole nii, et valitsus ütleb, et võtke see naine või see mees. Ma tahan, et see nii oleks. Minu meelest professor Lutsar on hoidnud seda väga heas tasakaalus.

Kui te küsite konkreetselt majandusteadlaste kohta, siis majandusteadlaste ja ettevõtjate, aga ka teadlaste suhtes käis minu juures koos ekspertnõukogu kevadel. Ma viimati kohtusin nendega eile, siis me arutasime teatud samme, kas valitsus… kas midagi oli siis ka tolku sellest kevadel kokku tulemisest, seal oli 17 inimest, või mingit tolku sellest ei olnud.

Kuulates eile väga palju neid ettevõtjaid, tegevettevõtjaid, aga ka erinevatest ülikoolidest teadlasi, siis nad ütlesid, et jah, sellest oli tolku küll. Kui vaadata seda 2021. aasta eelarvet ja riigi eelarvestrateegiat, siis seal oli tunnustavaid sõnu nende suust küll.

Nii et ütleme, et majandusteadlased on loomulikult väga tugevasti kaasatud. Aga kui te küsite, kas ma hakkan ütlema näiteks professor Lutsarile, et tehke selline vahetus või teistsugune vahetus, siis ei. Ma arvan, et see ongi just selle asja võlu ja väärtus olnud, et see on selles mõttes valitsusest eraldiseisev komisjon või nõukoda, kes käib koos ja annab oma tunnetust, oma soovitusi. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Sellega on pressikonverents tänaseks lõppenud. Palume intervjuusid teha hajutatult.
 

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-