Valitsuse pressikonverentsil osalesid peaminister Taavi Rõivas, sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna, siseminister Hanno Pevkur ja riigihalduse minister Arto Aas.
Pressikonverentsi salvestus: https://www.youtube.com/watch?v=SXQr6QmaAiw&feature=youtu.be
Juhataja Helin Vaher
Vabandame väikse viivituse pärast! Ja sõna peaministrile. Palun!
Taavi Rõivas
Suur aitäh! Meil oli täna 20 teemat valitsuse istungil ja alustasime ka kabineti nõupidamisega, mis peale pressikonverentsi ka jätkub.
Kabineti nõupidamisel andis riigihalduse minister Arto Aas ülevaate kohalike omavalitsuste tulubaasi reformiplaanidest. Selle üle oli meil valitsuses elav arutelu ja me jätkame seda arutelu peale seda pressikonverentsi. Aga iseenesest selle ettepaneku lähtekoht on mitte võib-olla sajaprotsendiliselt haldusterritoriaalse reformiga seotud või nii, et üks ei saaks juhtuda ilma teiseta, aga ta on päris kindlasti haldusterritoriaalse reformi eesmärke. Ehk siis seda, et üle Eesti oleksid tugevamad ja võimekamad omavalitsused, kindlasti on see neid toetav. Nii et detaile saab seal kindlasti arutada ja võime arutada kõikvõimalikke alternatiive ja kõike muud, aga on reaalne plaan, kuidas reformida kohalike omavalitsuste tulubaasi.
Seda selliselt, et need omavalitsused, kus on rohkem hajaasustust ja kus inimeste sissetulekud on väiksemad, võidaksid kõige rohkem. Aga võidaksid ka teised, sellepärast et plaani üks osa on ka tulumaksuprotsendi, mis omavalitsustele läheb, tõstmine. Aga sellest plaanist detailsemalt saab loomulikult Arto Aas ise rääkida. Nagu öeldud, siis selle detaile ja osiseid me kindlasti arutame veel peale lõunat edasi.
Kindlasti soovime me pealelõunat saada ka ülevaate siseministrilt idapiiri väljaehitamise hetkeseisust. Meil on kokku lepitud, et siseminister regulaarselt valitsust sellest informeerib ja ka sellest saab Hanno ise rääkida.
Ma väga loodan, et me jõuame veel kahte teemat täna kabinetis arutada. Meil on sotsiaalkaitseministri poolt esitatud juba teine pakett pensionireformiks. Esimene pakett mäletatavasti oli umbes vist kuu aega või natuke rohkem tagasi, kus me otsustasime reformida kaitseväelaste ja politseinike eripensione, nüüd on siis järjekord teiste teemade käes. Margus Tsahkna saab ise teile rääkida, mis täpselt on need ettepanekud, mida ta valitsusele teeb.
Loodan, et on võimalik rääkida ka riigiettevõtete nõukogudest. See nüüd sõltub, kuna täna on meil kabineti lõppaeg rangelt piiritletud. Nimelt, kell viis tuleb külla Eestisse Soome peaminister Juha Sipilä. Aga kui peaks mõni teema jääma täna arutamata, siis vajadusel oleme valmis ka tegema erakorralisi nõupidamisi, näiteks ka 9-ndal tuleb meil erakorraline nõupidamine, kus on terve rida teemasid. Enne veel, kui kõik ministrid saavad rääkida nendest kabinetinõupidamise teemadest, siis mõned teemad ka valitsuse istungilt.
Esiteks. Valitsus toetas siseminister Hanno Pevkuri ettepanekuid muuta välismaalaste seadust. See on üks väga selge näide sellest, kuidas on võimalik ettevõtjate soovile vastu tulla ja majandust elavdada. Nimelt lihtsustub välismaalaste palkamise kord mitmes konkreetses lõigus. Kui seni on eeldatud, et nendele, kes tulevad kolmandatest riikidest, tuleb maksta 1,24 kordset Eesti keskmist palka, siis teades, et viimase kolme aasta jooksul on palgad kokku umbes paarkümmend protsenti kasvanud ja see 1,24 kordne Eesti keskmine palk on muutunud suureks takistuseks paljudele ettevõtetele, kes välismaalasi palgata soovivad, siis valitsus on juba mõni aeg tagasi kabineti nõupidamisel kokku leppinud, et me tuleme ettevõtjatele vastu ja langetame selle piiri ühele keskmisele palgale.
Ja lisaks, need töötajad, kes tulevad siia lühiajaliselt. Näiteks võib ette kujutada selle hotelli kokka, mis on lahti ainult suveperioodil, et tuleb kuueks kuuks mõni kokk siia tööle või ka põllumajandussektoris on väga palju hooajatöid - sellistel puhkudel ei oleks seda palganõuet ja sektoril oleks lihtsam neid inimesi palgata. Selle täpse nimekirja ehk mis on need sektorid, kus me vajame hooajatöötajaid, kehtestab valitsus igakord ise, eraldi. Ja seda sellepärast, et ei tekiks väga suurt palgasurvet mõnes sellises valdkonnas, kus hakkaks konkureerima Eesti inimestega. Seda me loomulikult ei soovi, me soovime ikkagi neid sektoreid aidata, kus on tööjõupuudus muutunud väga suureks. Nii et igal juhul oluline edasiminek ja detailsemalt saab sellest rääkida siseminister ise.
Teiseks. Me tegime siseministri ettepanekul otsuse, mille sarnast ei ole ükski varasem valitsus Eestis langetanud, me võtsime riigireeturilt ära Eesti kodakondsuse. Ja ka sellest saab rääkida siseminister detailsemalt. Jah, seni ei ole sellist otsust mitte kunagi varem tehtud, nii et tegemist on pretsedendiga, aga ma arvan, et see on väga vajalik pretsedent.
Teistest teemadest veel. Valitsus kiitis heaks ja saadab parlamendile maksualase teabevahetuse seaduse ja maksukorralduse seaduse muudatused, millega me võtame üle kaks muudatust direktiivides.
Me asutasime maamaksu infosüsteemi andmekogu, mis tõstab maamaksu andmete kvaliteeti ja vähendab oluliselt kohalike omavalitsuste halduskoormust ja muudab ka selle maksu arvestamise palju-palju lihtsamaks.
Me kaasajastasime riigi teaduspreemiate määramise korda ja kinnitasime preemiate komisjoni uue koosseisu. Sinna komisjoni kuulub 16 inimest ja seda juhib Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere.
Tööandjate Keskliidu ettepanekul arvas valitsus Eesti Haigekassa nõukogust välja Ardo Reinsalu ja ei nimetanud sinna praegu uut liiget, küll aga meil on plaan seda nõukogu oluliselt reformida. Täna hommikul vestlesin sel teemal ka Jevgeni Ossinovskiga ja ta ütles, et see muudatusettepanek on töös. Nimelt siis meil on plaan koostöös tööandjate ja ametiühingutega reformida Haigekassa juhtimist selliselt, et senise 15 liikme asemel, kus vastutus on küllalt hajus, tuleb tunnistada, me kasutame sama mudelit, mis on Töötukassas ehk kokku 6 liiget kus nii valitsusel kui sotsiaalpartneritel on kõigil kaks liiget. See vastutus on palju personaalsem ja palju selgem.
Ja veel mõned asjad väga lühidalt. Valitsus andis maad Anija, Pühalepa ja Albu vallale ja müüs Elektrilevile maatüki Muraste külas.
Täiendasime Eesti seisukohti Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise direktiivi muutmise kohta. Kinnitasime Eesti seisukohad eurorühma 7. novembri kohtumiseks. Ja täiendava päevakorrapunktina arutasime karistuste karmistamist korduva joobes juhtimise eest ja kiitsime põhimõtteliselt heaks justiitsministri esitatud ettepanekud karistusseadustiku muutmiseks. Saadame nüüd parlamendile, aga vajadusel saab siseminister nendest asjadest detailsemalt rääkida. Minu poolt kõik. Kui on küsimusi, vastan heameelega.
Juhataja
Jätkamegi siseministeeriumi teemadega ja sõna on Hanno Pevkuril. Palun!
Hanno Pevkur
Teemasid oli palju, nagu kuulsite. Hakkame siis positiivsematest ja lõpetame vähem positiivsemaga. Välistööjõud. Välistööjõust on palju juttu olnud, välisinvesteeringud ja kõik, mis sellega seondub. Meie huvi on loomulikult see, et need sektorid, kus on kõige raskem tööjõudu leida, nendes sektorites oleks võimalik Eesti ettevõtjaid aidata. Seetõttu juba kevadel valminud välismaalaste seadus ja parlamendis esimese lugemise juba läbinud välismaalaste seadus saab meie poolt veel täiendusi. Need täiendused sellistes olulisemates puntides võib jagada kolmeks.
Esimene muudatus on see, et kui Eestisse saabub välisinvestor, kes teeb siia suure investeeringu ehk siis vähemalt miljon eurot ja just nimelt Eesti ettevõtlusesse, siis need investorid ei lähe edaspidi tavapärase sisserände piirarvu alla. Teatavasti ma saatsin üleeile kooskõlastusringile sisserände piirarvu kehtestamise 1317 inimest. See tuleb valitsusse lähiajal. Aga meil on seal teatud grupid välja arvatud ja meie ettepanek täiendavalt on sealt välja arvata ka suurinvestorid.
Teine muudatus puudutab Eestis resideeruvaid diplomaate. Eestis resideeruvad diplomaadid senimaani omavad diplomaadi kaarti, mis on tavaline plastikkaart ja peale isikut tõendava funktsiooni tal muud funktsiooni ei ole. Koostöös välisministeeriumiga oleme jõudnud sinnamaani, et me ka Eestis resideeruvatele suursaadikutele ja teistele diplomaatidele oleme valmis väljastama elektroonilist isikutunnistust selle sama kaardiga koos. Elik siis see kaart saab täiendava lisafunktsionaalsuse elektroonilise kiibi näol ja sellega kaasneb ka loomulikult digiallkirja võimalus ja asjaajamise lihtsustamine Eesti ametivõimudega ja kellel võimalus, siis ka koduste tegemiste lihtsustamiseks.
Ja kolmas on siis kõige olulisem muudatus, mis puudutab palgakriteeriumi. Peaminister märkis, et palgakriteerium hetkel on 1,24 Eesti keskmist, mis igale välistöötajale tuleb maksta. Välistöötajad jaotatakse nüüd kaheks, ühed on need, kes tulevad tavapäraselt siia. Miks me ka seal praegu ikka veel ei ole nõus minema sektori keskmisele, kus tegelikult tööandjate organisatsioonid tegid selle ettepaneku ka põhiseaduskomisjonile. Eks see peamine põhjus ikka on see, et me sooviksime oma tööjõuturgu hoida sellisena, kus välistöötajad, kes siia tulevad, pigem oleksid kõrgema kvalifikatsiooniga, mistõttu allapoole keskmist palka ei peaks maksma.
Mööname samas, et on hulk sektoreid, kus on vaja tihtipeale abitööjõudu ja Eestis võib jääda töökäsi väheks - põllumajandus, turism, võib-olla veel hooajaliselt mõned valdkonnad. Ja kuna Euroopa Liidu direktiiv annab selleks võimaluse, siis meie ettepanek on, et hooajatöötajad, kes Eestisse tulevad välismaalastena, siis nende puhul kehtiksid samad õigused ja kohustused, nagu Eesti riigi inimestele ja pikaajaliselt siin viibivatale inimestele elik siis palganõue ei ole mitte 1,0 tulevikus, vaid on sarnane kõikide teiste töötajatega, mis tähendab miinimumpalka.
Seal on nüüd üks erisus, mis ka juba korra läbi käis. Ehk me ei saa kindlasti lubada seda, et absoluutselt kõik sektorid, kus võiks olla vajadus hooajatööks, võiksid selle keskmise palganõude piirangute alt välja minna. Ehk me soovime ikkagi kontrollida Eesti tööjõuturgu ja tööjõuturu kontrollimisel valitsuse poolt öelda, kuulates ära Töötukassa arvamuse, kuulates ära sotsiaalpartnerite arvamuse, millised sektorid võiksid või millised tegevusalad võiksid vajada täiendavat hooajatöötajate toomist. On räägitud siin maasikakorjajatest, peaminister mainis ka turismi. Igati loogiline, et kui on teatud turismitalud, kus on ainult kuus kuud lahtioleku aega, siis sinna püsiva tööjõu leidmine ongi väga raske ja sellise hooajatöötajate kasutamine on igati loogiline.
Aga ma meenutan siiski, et meil selles eelnõus on väga palju veel olulisi asju, ma kasutan seda võimalust. Tegelikult meil on ju ettepanek sisserände piirarvu alt välja tuua IKT sektori töötajad, iduettevõtetes töötajad ja iduettevõtlusega ka iduettevõtte omanikud. Samamoodi iduettevõtetele on ettepanek lihtsustada oluliselt viisa taotlemist, lühiajalist Eestis viibimist, samamoodi tähtajalise elamisloa saamist ja kõike, mis sellega siis seondub. Ehk see lisandväärtuse loomine on eraldi eesmärk.
Samamoodi on meil mäletatavasti, suurinvestorit ma juba mainisin, aga me loome ja lihtsustame juba Eestis viibivatele välismaalastele ka seda, kuidas nad saaksid pikendada või pikaajalist viisat taotleda, olles ise siin Eestis. Need muudatused on kõik praegu parlamendis töös ja ma väga loodan, et parlament veel enne selle aasta lõppu need muudatused ka vastu võtab, et Eesti ettevõtluskeskkonda paremaks muuta.
Meil oli teemaks ka isikut tõendavate dokumentide muudatused, aga need on suht tehnilised ja nendel ma tegelikult isegi ei peatu, see puudutab lihtsalt ühe seaduse vastutusala muutmist, aga siin ei ole midagi sellist väga põrutavat avalikkuse jaoks.
Viktoria Dressen oli see inimene, kelle nime peaminister välja ei öelnud, aga mina ütlen. Jah, Vabariigi Valitsus ei ole varem pidanud kelleltki kodakondsust ära võtma. Küll oleme me loomulikult kümnetes ja sadades keeldunud Eesti Vabariigi kodakondsuse andmisest erinevatel põhjustel, kas siis on inimene olnud pahuksis seadusega või on mingi muu põhjus, kus me ei ole pidanud naturalisatsiooni korras võimalikuks inimesele kodakondsust anda.
Viktoria Dressenile anti Eesti Vabariigi kodakondsus 2008. aastal. Arvestades tema süüdimõistmist, arvestades tema abikaasa süüdimõistmist ja kõiki kaasuvaid asjaolusid, otsustas Vabariigi Valitsus täna Viktoria Dressenilt Eesti Vabariigi kodakondsus ära võtta. Vormiline alus: kodakondsusseaduse § 28 lõige 1 punkt 4.
Ja räägin siis paar sõna ka õhtusest kabinetist. Meil on kokku lepitud, et kord aastas siseminister annab ülevaate riigipiiri ehitamise seisust. Iseenesest need tegevused, mis meil sel aastal on juba olnud või on töös, on eelkõige seotud suureks ehitustööks järgmisel ja ülejärgmisel aastal. Elik me oleme projekteerimisega saanud peaaegu ühele poole, meil on üle 40 km projekteeritud piiri juba käes. Meil on puhastamine põhimõtteliselt läbi. Seal üle kümnekonna kilomeetri on veel puhastada, aga selle peamine põhjus on olnud maaomanikega läbirääkimised ja väga pehme talv eelmisel aastal, et me ei saanud väga märjale alale peale üldse minna ja see ootab tegelikult külma aega.
Valve- ja seiresüsteemide projekteerimist ma mainisin. Elektrivõrgu ühendusi teeme väga suures mahus, suurusjärgus 1,3 miljonit väljamakseid sel aastal. Kolmikpunktist olete juba teadlikud. Kolmikpunkt on valminud, erisus avamisega, siis on sinna veel Eesti ja Läti kolmikpunkti vahele ka väike aiakene ehitatud. Piirimaade võõrandamisega tegeleme, infosüsteemi ehitame. Infosüsteemi ehitus on päris suur. Püüame saada lepingusse ka sel aastal veel testlõigu ehitamiseks, kui jõuame sel aastal ehitama hakata, on hästi. Kui ei, siis järgmise aasta esimestel kuudel.
Elik me ehitame 1,63 km valmis piirilõiku, et siis testida ära seal kõik meie kasutatavad süsteemid ja kui kõik toimib, siis saame minna juba kogu ehituse peale ehk ei ole mõtet minna kogu 135 km ehitamise peale enne, kui me ei ole testinud neid süsteeme, mida me tahame piirile paigutada. Kokku on meil sel aastal piiritöid tehtud või tegemises suurusjärgus 7 miljoni euro eest. Järgmisel aastal planeerime 20 miljonit ja kõige suurem maht, suurusjärgus 31 miljonit ülejärgmisel aastal ja 2019. aastasse jäävad lõputööd seal suurusjärgus 15 miljoni ulatuses.
Aga piiri ehitamine ei ole ainult piiri ehitamine, ma toon siin ühe näite. Meil on seal Vaniku paisjärv näiteks, kus saime keskkonnainimestelt isegi kiita, et tänu piiri töödele saame ühe paisjärve tammi ja paisjärve puhastatud sellisele kujule, kus ka keskkonnainimesed on väga rõõmsad ja keskkonnatingimused ja vee äravoolud ja kogu veemajandus, mis seal piirkonnas toimib, see läheb oluliselt paremaks. Nii et parandame ka keskkonda.
Taavi Rõivas
Õige suurelt ette võetud!
Hanno Pevkur
Õige suurelt ette võetud, jah. Aga ega keskkonnaministeerium ei lubanud meil muidu seal midagi teha kui ütles, et te peate tammi ka tegema. No me siis teeme tammi ka korda, mis on iseenesest tore. Ega vist muid teemasid valitsuse istungilt ei olegi. Kui on üldhuvitavadel teemadel küsimusi, siis kindlasti vastan.
Taavi Rõivas
Ma ühe täiendusena Hannole lihtsalt. Eelinfo korras, te teate, et umbes aasta tagasi me tellisime ekspertidelt süstemaatilise vaate Eesti majanduskeskkonnale sooviga majanduskasvu kiirendada. Sooviga leida need kohad, kus on pudelikaelasid, pakkuda välja lahendusi, kuidas nendest pudelikaeladest läbi pääseda. See väga suure tõenäosusega järgmisel kolmapäeval saab avalikuks ja töögrupp ise seda esitleb. Kõigepealt valitsusele ja siis avalikkusele. Aga lihtsalt ette vaatavalt, ühe teemana on seal töögrupi poolt väga põhjalikult käsitletud ka tööjõupuudust Eesti majanduses, eriti just järgmise kümne aasta jooksul. Ja see ettepanek, mis meil täna oli välismaalaste seadusega, ilmselgelt osades valdkondades tööjõupuudust vähendab.
Ma olen põhimõtteliselt nõus Tööandjate Keskliidu juhi Toomas Tammsaarega, kes on seda kommenteerinud, et see on samm õiges suunas, aga eraldiseisvana kindlasti mitte piisav, et neid samme tuleb astuda veel. Aga see on samm õiges suunas igal juhul. Tõe huvides tuleb öelda, et Hanno esitas kabinetile ka ambitsioonikama eesmärgi selles mõttes, et kõikides sektorites oleks võimalik maksta sektori keskmist. Ehk siis need sektorid, kus näiteks ehitus, näiteks turismindus, kus palgad on alla Eesti keskmise, et seal oleks võimalik siis ka välismaalt inimesi palgata selle palga tasemega, mida Eestis selles sektoris makstakse, aga see, ütleme siis, ei saanud kõikide valitsuskabineti liikmete toetust ja seetõttu kompromissi huvides see on praegu n-ö laualt maas. Ma arvan, et neid kohti, kus seda regulatsiooni saab parandada selleks, et meil ei oleks takistusi ka välismaalaste palkamisel Eestis, neid kindlasti on. Ja kui me käime mööda Eestit ringi, siis vähemalt minuga kohtumistel ettevõtjad on küll öeldud, et kõige-kõige suurem puudus on Eestis töökätest. See on kõige tähtsam teema väga paljude ettevõtjate jaoks ja ilmselgelt otseselt seotud majanduskasvuga. Aitäh!
Hanno Pevkur
Ka sektori keskmine tähendab kõrgemaid nõudeid välismaalasele. Nii et eestlastel on alati tööjõuturul eelis. Kui Statistikaameti kodulehelt vaadata neid tegevusalade lõikes Eesti keskmisi palkasid, siis teenindus on kõige madalam selgelt, eks. Kui nüüd see sektori keskmine oletame isegi, et on 800 mis iganes sektoris, siis ju sektori keskmine tähendaks seda, et välismaalt tulijale pead sa maksma 800, Eestist palgatavale tööjõule pead sa maksma 430 miinimumpalgana. Nii et selles mõttes need vahed on ikka veel sees, aga eks siis elu näitab. Läheme eelkõige ikkagi selle vaatega, et püüame ka Eesti tööjõuturgu avardada ja Eesti töötajaid eelistada tööjõuturul.
Juhataja
Läheme nüüd edasi sotsiaalkaitseministriga.
Margus Tsahkna
Selgus, et kui rahandusministrit ei ole, ikkagi valitsus suudab otsustada või vähemalt arutadagi asju.
Mul on heameel selle üle, et loodetavasti nüüd kabinetis tuleb arutlusele ka see, mis puudutab põhiseaduse täitmist teemal riigi äriühingute nõukogude liikmeteks olevate Riigikogu liikmete olukord ja nende võimalik tagasikutsumine. Siin on minu seisukoht väga selge, et põhiseadus on kõigile, kõik on põhiseaduse ees võrdsed, ka valitsus. Küsimus pole riigikogulastes, vaid selles, et olukord peab olema selge ja meie seisukoht on siin väga selge, et riigikogulased peab sealt ära kutsuma. Aga see arutelu tuleb loodetavasti kabinetis ikkagi täna.
Mis puudutab teisi teemasid, siis peaminister juba rääkis, et rahandusministri punktid kaks tükki võeti vastu, mis puudutab maksualase teabevahetuse seadust ja maksukorralduse seaduse muudatust. Ja teiseks, ka maamaksu infosüsteemi andmekogu loomist. Nendel detailidel ma aja puudusel ei hakkagi peatuma.
Nüüd kabinet otsustas arutada pensionide reformi. Need on ikkagi need samad ettepanekud, mida ma olen kogu aeg esitanud. Ei ole mingit uut paketšikut või mida iganes. Lihtsalt eelmisel korral valitsuskabinet tutvus, ei otsustanud, andis suuna ja nüüd me siis oleme kabinetis selle jaoks, et langetada otsuseid. Ma arvan, et otsused tulevad ja otsused on päris otsused, ma loodan.
Nimelt on siis kolm põhiteemat. Esiteks üllatuseks, sisuliselt ettepanek on pensioniiga ära kaotada, et võtta inimestel maha need hirmud, et kui saabub mingi iga, et siis peab minema pensionile, lahkuma tööturult või saab lahkumisavalduse, sest tööjõuga meil on kehvasti täna, aga tulevikus saab olema veelgi kehvemini. Nii et tegelikult see ettepanek ongi see, et inimene saaks ise valida paindlikumalt, kuna ta pensionile läheb, ehk siis kuna ta pensioni hakkab võtma.
Me ei kavatse muuta praegust regulatsiooni, et kui inimene võtab pensioni, siis ta võib ka töötada samaaegselt või osaajaga töötada nii, nagu ta tervis lubab, nii nagu ta oskused lubavad tööturul osaleda. Nii et me tegelikult muudame kogu seda olukorda paindlikumaks. Kõik need muudatused ei puuduta tänaseid pensionäre. Sest kui ma tõstsin üles selle diskussiooni, kui te mäletate, et pensioniiga võib tõusta 70. eluaastani, siis ma sain kõige rohkem tappa ju 75-aastastelt inimestelt, kuigi see tegelikult teoreetiliselt puudutab praegu töötavaid inimesi ja noori.
Nii et ma tahaksin seda, et me ühiskonnas seda suhtumist muudaksime, et ei ole olemas ühte n-ö tööturult lahkumise iga, mida peab hirmuga ootama või millele peaks väga lootma. Sest olgem ausad, ega pensionisüsteemi muutustega me ei lahenda ära meie demograafia probleeme. Tegelikult pensionisüsteemis need lihtsalt võimenduvad. Aga pensionisüsteemiga me tahame anda paindlikumad tingimused selleks, et inimene saaks ise rohkem otsustada. Teine muutus ongi seotud sellega, et meil peab olema üks ankrupunkt selles süsteemis, et pensionisüsteem oleks jätkusuutlik, et me suudaksime üldse tulevikus pensioneid välja maksta. See ankrupunkt hakkab sõltuma ehk siis vanas mõttes arvestuslik pensioniiga hakkab sõltuma sellest, mis on oodatav keskmine eluiga. Rõõmusõnumit siin ei ole, et see keskmine oodatav eluiga meil ikkagi tõuseb.
Taavi Rõivas
See on vastupidi, rõõmus sõnum!
Margus Tsahkna
Ma tahan öelda, et nendele, kes on lootnud, et äkki ta ei tõuse, et saab varem pensionile, nendele ei ole rõõmusõnum. Inimestele on rõõmusõnum, et tegelikult keskmine eluiga tõuseb ja tegelikult tõusevad ka keskmiselt tervena elatud aastad. Selles mõttes see arvestuslik punkt, ta jõuab sinna aastaks 2050 kuskile 67-68 poole.
Kolmas on see teema, mis, ma arvan, tekitab ka kabinetis tõsist vaidlust ja see on põhjendatud vaidlus, on see, et tänane pensionisüsteem, kui ta jätkub siis esimese ja teise samba puhul, siis mõlemad sambad hästi palju sõltuvad sellest ära, mis on inimeste reaalne sissetulek. Ja tegelikult, kui me vaatame, siis tänasel hetkel peaaegu 76 protsenti Eesti töötavatest inimestest saavad alla Eesti keskmise palga sissetulekuid ja selle tulemus on väga karm tuleviku pensionides.
Nimelt, need pensionide erinevused saavad olema väga suured. Ja nüüd me hakkamegi vaidlema selle üle, et staaži osa oluliselt suurendada esimeses sambas. Ja teine sammas saaks tulevikus olema see, mis sõltub siis sada protsenti inimese sissetuleku suurusest. See pikas perspektiivis natuke võrdsustaks seda olukorda.
Ja siin on veel paar teemat, mis puudutab omavalitsuste rahastamismudelit. Mul on ka hea meel, et kuigi me leppisime augustis kokku, et me tuleme kuu aja pärast, siis me oleme täna jõudnud selle arutelule.
Me oleme esitanud oma ettepaneku, eelduseks on, et meie omavalitsuste reform loob tugevad omavalitsused, me anname omavalitsustele tugeva rahastamise baasi ehk siis omavalitsused ise omaksid oma tugevat rahastamisbaasi. Arto on tulnud oma ettepanekuga, mis on natuke teistsugune, meil on siin eriarvamusi, aga eks kabinetis see vaidlus siis jätkub peale seda pressikonverentsi. Ja lühidalt öeldes ongi kõik.
Juhataja
Peaminister, palun.
Taavi Rõivas
Paari teemat heameelega kommenteeriks. Väga nõus, et see pensionireform või selle pensionisüsteemi uuendus ka selles aspektis, mille me nüüd ette võtame, on igal juhul vajalik. Seda on tegelikult ette valmistatud küllalt pikalt ja põhjalikult ja tegelikult tulebki pensionimuudatusi pikalt ja põhjalikult ette valmistada sellepärast, et need puudutavad kõigi meie elu ka aastakümnete pärast ja väga pikalt ette, nii et see ongi väga oluline teema.
Kui ma õigesti mäletan, siis nende teemade ettevalmistamisega alustati sotsiaalministeeriumis juba siis, kui Hanno oli minister, kindlasti enne seda, kui minust minister sai ja mul on hea meel, et nüüd on need võimalik lõpuks siis ka järgmisteks otsusteks vormida. See on väga õige, mis Margus rõhutas, et see ei puuduta praeguseid eakaid ega ka neid, kes lähiajal hakkavad pensionile jääma. Kui ta tõi siin näite 2050. aastast, siis tänase pensionisüsteemi järgi 2050. aastal olen mina ja kõik siin laua taga olijad juba mõnda aega pensionärid. Nii et lihtsalt paneme selle asja enam-vähem konteksti, meie pensionit see võib mõjutada ja meist nooremate pensionit kahtlemata ka. Aga meist vanemate oma pigem siis mitte.
Teine teema on see, mis puudutab nõukogude teemat. Iseenesest mul on hea meel, et rahandusminister andis täisvolikirja kolleeg Margusele, sellepärast et tõesti siis on meil võimalik ka teha selline pretsedent, et me tema esitatud punkti arutame tema puhkuse ajal. Ma ütlen ausalt, ma olin juba eile valmis ta puhkuse ka erakorraliselt katkestama ja ta Eestisse tagasi kutsuma, aga selgus, et selles kohas, kus ta on, sealt ei oleks lennukiga õigeks ajaks kohale jõudnud. Nii et halastasime rahandusministrile ja võtame selle teema ette kui vähegi jõuame.
Selle teema sisu iseenesest, kust see nüüd nagu järsku tekkis? Põhiseadus on Eestis kehtinud aastast 1992 ja on kuulunud neid Riigikogu liikmeid erinevatest erakondadest riigiettevõtete nõukogudesse selle aja jooksul kogu aeg. Sealhulgas huvitava näitena ka rahandusminister ise omal ajal.
Aga on erinevaid hinnanguid tulnud õiguskantsleritelt. Õiguskantsler Jõks oli siin väga radikaalne ja ütles, et kõik Riigikogu liikmed kõikidest nõukogudest välja. Õiguskantsler Teder oli risti vastupidisel seisukohal, ütles, et võivad olla küll ka Riigikogu liikmed riigi esindajad nõukogudes. Ja nüüd õiguskantsler Madise on siis välja pakkunud selle, et tuleb lähtuda sellest, et Riigikogu liikmeid ei tohi nimetada tulevikus nõukogudesse minister ja sealt tuleb see n-ö põhiseaduse vastuolu. Ehk siis ei oleks võimude lahususes ohtu, kus minister saab määrata, kas Riigikogu liige tagasi kutsuda ja sedakaudu siis võib-olla Riigikogu liiget ka teoreetiliselt kuidagi mõjutada. Nii et seda nimetamise korda ja kõiki neid nüansse tuleb kahtlemata arutada.
Ma arvan, meil on siin võimalus ka lahendus leida. Lihtsalt selle probleemi suuruse hoomamiseks on oluline teada, ma ka lugesin huvi pärast kokku, palju neid Riigikogu liikmeid seal kõikide riigiettevõtete, mida on üle 30, nõukogudes on ja ma leidsin sealt 7 inimest. Eks seitse on ka suur number, aga lihtsalt, et me aru saaks, kui suurt probleemi me lahendame. Aga nii, nagu see teema on väga kuumaks läinud, siis loomulikult tuleb see asi ära lahendada, leppida kokku see lahendus ja ei jää see kuidagi tegemata. Selle teema puhul ma arvan, et kired on võib-olla isegi natuke ebaproportsionaalselt suureks läinud. Minu poolt kõik. Kui on küsimusi, vastan.
Juhataja
Ja nüüd palun riigihalduse minister
Arto Aas
Aitäh! Tere ka minu poolt! Ilmselt ei ole üllatus, et meil on omavalitsuste ja regioonide valdkonnas tõepoolest käimas muudatused, mis on suuremad kui viimase 15-20 aasta jooksul. Omavalitsuste ühinemine vast nendest kõige keerulisem ja kõige olulisem, aga see protsess käib. Nüüd oleme ette valmistamas ka valdkonna seaduste muudatused, need on kooskõlastamisele saadetud, meil on maavalitsuste reform plaanis ja täna arutasime tõepoolest omavalitsuste rahastamist ja nende ettepanekute mõju arvestades täiesti õige hetk.
Mis on meie ettepanekute sisu eesmärk, on ikkagi tagada kohalike omavalitsuste kvaliteetsed teenused asukohast sõltumata. Kui me täna näeme, et meie rahvastikuprotsessid Eestis on sellised, et elanikkond koondub Harjumaale, jõukus koondub Harjumaale, siin on ka kõige kõrgemad palgad ja ütleme, et see trend on täpselt samasugune nagu ülejäänud Euroopas. Meil on isegi linnastumise aste veel madalam täna kui ta mujal on, nii et on oht arvata, et see trend jätkub. Ja mis on selle mõjud?
Mõju on see, et omavalitsuste eelarve tulud on seetõttu väga erinevad, need erinevad mitu korda. Siin Viimsi ja Narva tulude vahe elaniku kohta on üle kahe korra, nii et on väga suur vahe, kus omavalitsus asub. Kindlasti omavalitsusjuhtide otsustes on teatud mõju, aga eelkõige kui me vaatame tänast Eesti omavalitsuskaarti ja nende tulusid, siis on kaks mõjurit – kas sinu jalge all asub põlevkivi, meil on jõukad põlevkivi vallad või teine variant ja isegi olulisem mõjur on see, kas sa asud siin Põhja-Eestis ja Tallinna läheduses. Need käärid on hästi suured ja pigem kasvavad tänase rahastamismudeli juures, mis tähendab ka seda, et äärealadel on hästi keeruline pakkuda avalikke teenuseid sama kvaliteetselt kui me siin näiteks Tallinnas oleme harjunud. Kui sul on ikka kaks korda vähem raha ühe inimese kohta, ühe õpilase kohta, et pidada lasteaedu, pidada koole, hooldada teid, siis see mudel ei ole väga loogiline. Kulud ju avalike teenuste pakkumiseks omavalitsuste lõikes on üsna sarnased, aga tulud on täna väga erinevad.
Miks me inimestelt maksu kogume ja miks me üksikisikuid maksustame, seda raha omavalitsustele anname, annamegi ju avalike teenuste pakkumiseks. Neid võimalusi tuleks võrdsustada, et oleks kvaliteet tagatud ka äärealadel. Ja kui on küsitud, kas regionaalpoliitikat Eesti riigis on, siis ta on kindlasti olnud ka siiamaani, aga see oleks väga jõuline regionaalpoliitiline reform ka rahastamismudelis. Ei ole neid detailsemalt ka varem tutvustanud neid ettepanekuid, väga pikalt ei peatu, aga laias laastus on neid neli tükki.
Esimene on uus, n-ö hajaasustuse mudel, mis annab rohkem tuge nendele omavalitsustele, kus inimesed elavad hajali. Analüüs näitab, kui on hajaasustus, on teenuste pakkumine kallim, kulukam kui tiheasustusega aladel ja seda tahame omavalitsustele kompenseerida. Teine ettepanek puudutab tulumaksumudeli jaotust, et mitte kõik 100 protsenti üksikisiku tulumaksu ei lähe tema elukoha omavalitsusse, vaid üks osa jagatakse proportsionaalselt, see siis aitab eelkõige äärealadel olevaid omavalitsusi ja vaesemaid omavalitsusi.
Kolmas ja väga oluline punkt on see, millest tõenäoliselt ka kõik valitsusliikmed ja osapooled on ühel meelel, et omavalitsustele tulumaksu protsenti tuleks tõsta. Mina olen õnnelik selle üle, kui see toimuks mida varem ja mida rohkem, aga loomulikult siin tuleb olla kahe jalaga maa peal. Ja kui me suudame järk-järgult taastada selle taseme, mis omavalitsuste tulumaksu protsent oli enne majanduskriisi, oleks see väga hea tulemus. Praegu on 11,6, siis eesmärk seda tõsta 12,1 peale vähemalt. See siis aitab nii jõukaid omavalitsusi kui vaesemaid omavalitsusi.
Neljas punkt, sihukene poliitiline valikukoht, et maamaksu korraldus, maamaksu määrad, vabastused, tingimused peaks olema ikkagi kohaliku omavalitsuse otsustada mitte ainult maksu laekumise osas. Siin on ettepanek eelarveneutraalne, et siit otseselt lisaraha ei saa planeerida, aga aitab kindlasti kohalikel omavalitsustel ise kujundada elu ja ettevõtluskeskkonda ja on neile finantsautonoomia jaoks oluline vundamendikivi. Arutame neid ettepanekuid, see oleks oluline tulumaksu, õigemini, kohaliku omavalitsuse rahastamismudeli reform. Meile mingites punktides tundub, et on lihtsam kokkuleppele jõuda ja arutame siis neid alternatiive.
Isamaaliidul tõesti on siin üks teine alternatiiv ka laua peal, kuidas seda tulumaksumäära ja tasandusfondi mudelit lihvida. Nii et jätkame neid arutelusid peale pressikonverentsi. Ja peale kabineti ka. See on nii laia mõjuga, et loomulikult siin omavalitsuste arvamus tuleks ära kuulata, esimene reaktsioon on olnud hästi positiivne. Ja kuna me arvestame, et enne peavad omavalitsused ühinema, esimesel aastal 2018 toimub nende konsolideerimine, 2018. aastal saame juba hakata uue mudeli järgi tegema edaspidiseid, 2019. aasta eelarveid. Nii et aruteluks täna aega on.
Margus Tsahkna
Mul on üks täpsustus. Tegelikult meil on päris korralik arutelu, ütleme siis niimoodi, eks me räägime sellest, kui me oleme ära arutanud. Igal juhul omavalitsustega tuleb seda ka koos rääkida, lihtsalt laias laastus erinevus on see, et meie mure praegu esitatud ettepanekute suhtes on see, et me jätame liiga väikse osa omavalitsustele seda tulubaasi, mida mõjutavad nad ise oma käitumisega, vaid me rohkem riigi üleselt jagame laiali. Me pigem oleme võtnud eelduseks selle, et teeme ära jõulise omavalitsuste reformi niimoodi, et tekivad jõulised omavalitsused, kes saavad ise hakkama, et nad oleks ise majandusmootorid. Sellest eeldusest lähtuvalt need erinevused ongi ja meie põhimõtteline ettepaneku osa on see, et omavalitsuste tulubaas, tulumaksu osa hakkaks tegelikult sõltuma sellest, mis on nende keskmine palk selles omavalitsuses ja seal need erinevused on olemas.
Ehk siis kui me vaatame Tallinna, Harjumaad, on need palgad kõrgemad, siin oleks 11,6 protsenti, kui me vaatame maakonda, kus on kõige väiksem keskmine sissetulek, on siis Põlvamaa, see protsendi osa võib olla, küündida 17 protsendile siis. Aga me saame arutada, meil siin pressikonverentsil vist detaili pole mõtet minna.
Ja ühe asja ka, et ei jääks nagu valesti arusaam, et rahandusminister kuidagi kuuluks põhiseadusevastaselt kuskile äriühingu nõukogusse, mis, peaministri jutust sai aru. Tuletan lihtsalt meelde, et Isamaa ei ole rohkem kui kümne aasta jooksul mitte kordagi nimetanud ühtegi Riigikogu liiget ühegi äriühingu nõukogu liikmeks. Seda segaduse tekitamist siin, et tegelikult ei olegi probleemi ja kui isegi 7 tükki kuulub või 12, et tegelikult see olukord tuleb selgeks saada. Ja sotsidel minu teada ka mitte, keda siin laua taga ei ole, pole seal aastaid kedagi olnud. Siin see vahe on, et ei, rahandusminister rikub täna põhiseadust küll, majandusminister rikub ka põhiseadust ja kõik need ministrid, kes on nimetanud Riigikogu liikmeid ja see olukord tuleb selgeks saada, aga mitte läbi selle, et ta on Riigikogu liikmena äriühingute nõukogus.
Taavi Rõivas
Kui keegi sai valesti aru, et praegu kuulub rahandusminister kuhugi nõukokku, siis seda kindlasti mitte, see oli tõepoolest aastatel 2003-2005, kui Sven Sester Riigikogu liikmena nõukokku kuulus. Aga oluline on märkida, et ka põhiseadus oli meil siis sama ja aastast 1992. Aga nagu öeldud, siis on meil valmisolek selle teemaga tegeleda. Selle teemaga on meil võimalus tegeleda ja ma tegin enne ka ühe vea ja mul on kahju ja ma vabandan sellepärast, aga täpsemalt on neid inimesi, kes on Riigikogu liikmed ja riigile kuuluvate aktsiaseltside ja osaühingute nõukogudes, siiski tervelt 8. Nii et number kasvas, aga ma lugesin nüüd hoolikamalt üle.
Juhataja
Aga nüüd läheme küsimuste juurde. Palun, minu meelest Kanal 2 tõstis esimesena.
Imre Kaas, Kanal 2
Küsimus peaministrile. Esmaspäeval ootab teid ees umbusaldusavaldus opositsiooni erakondade poolt. Millise sõnumiga te Riigikogu ette lähete? Ja kui nüüd arvestada seda, mida teie kolleeg Margus Tsahkna rääkis IRL-i volikogul nädalavahetusel, heites ette seisakut, arvestades ka Eesti Televisiooni saadet Foorum, mis eile õhtul eetris oli ja kus jäi üsna segane mulje, et kes siis kellega täpselt koalitsioonis praegu on. Seal põhiline etteheide oli selles, et just kui mingisugused ideed ja toimikud tolmuksid valitsuse laua peal ja neid ei arutata. Põhiline küsimus jah, millise sõnumiga te esmaspäeval Riigikogu ette lähete? Aitäh!
Taavi Rõivas
Aitäh! Eks opositsiooni ülesanne on valitsust ja ka loomulikult peaministrit kritiseerida. Ma tegelikult imestan, et nad seda on sedavõrd loiult teinud. Jah, tõsi, ka minu ja valitsuse vastu on varasemalt umbusaldusavaldust esitatud, umbes poolteist aastat tagasi selle sama valitsuse päris algusaegadel ja toona opositsioon ise väga kritiseeris meid, et me väga autoritaarsel moel riiki juhime ja väga jõulist otsustamismudelit rakendame. Noh, nüüd nad on püüdnud siis risti vastupidise kriitikaga meid rünnata. Aga see ongi opositsiooni töö. Nagu öeldud, siis viimased aasta või pool on opositsioon, eeskätt just üks opositsiooni erakond, see kõige suurem, tegelenud valdavalt oma sisemiste küsimustega ja seetõttu võib-olla selliseid sisulisi, poliitilisi initsiatiive ja kriitikat olnud vähem ja nüüd siis püütakse seda ka teha. Mis on need etteheited olnud?
Esiteks. Ega ma ju tean ka ajakirjanduse vahendusel, nad ei ole seda umbusalduse teksti minule teadaolevalt veel avalikustanud. Esimene etteheide, millest ma kuulsin, oli see, et valitsus otsustas lõpuks ometi, ma ütleks, määrata Eesti esindaja Euroopa Kontrollikojas ja nimetada selleks endise peaministri ja endise riigikontrolöri Juhan Partsi. Noo, kui see on asi, mida kritiseerida, siis selle kriitika olen ma valmis vastu võtma. Meil kõigil võib olla oma n-ö isiklikke arvamusi selle kohta, mis on olnud Juhan Partsi üks või teine otsus mõnes poliitilises ametis. Aga öelda, et kuna tema on olnud näiteks Keskerakonnaga mõnedes küsimustes ajalooliselt opositsioonis, et siis ei tohiks tema mitte kunagi enam Eesti riiki esindada mõnel väärikal positsioonil, on minu meelest liiast. Ma olen jätkuvalt seda meelt, et Juhan Partsil on kõik eeldused seda tööd Kontrollikojas hästi teha ja kui mind sellepärast kritiseeritakse või rünnatakse, siis selle rünnaku võtan vastu väga kerge südamega.
Teine rünnak on ajendatud haldusreformist. Noo, mis me siis täpselt saame ette heita? 20 aastat on seda haldusreformi planeeritud. Nüüd ometi on ametis valitsus, kes teeb selle reformi ära. Kui te vaatate reaalset seisu üle Eesti, siis lõviosa Eesti omavalitsustest on liitumiskõnelustes. Mitte kunagi varem pole midagi sellist juhtunud. Mitte kunagi. Ja lisaks sellele on meil valitsuses plaan, jah, tõsi neid detaile me peame veel vaidlema, aga see on täiesti loomulik, et sedavõrd suurte asjade puhul detaile vaieldakse. Mäletatavasti ka haldusreformi sisu üle me vaidlesime oi kui pikalt ja saime tehtud selle asja. Siis meil on plaan omavalitsuste tulubaasi väga põhimõtteliselt reformida.
Ma julgeks öelda, et selles, et seda reformida on vaja, on meil konsensus, küsimus on, kuidas reformida ja tegelikult ma arvan, et ka need eesmärgid on küllalt sarnased, aga lahendusi on mitmeid. Tegeleme sellega. Nii et ka siin, no palun kritiseerige. Ma arvan, et opositsioon ise jääb sellega suhteliselt jänni, kui ta üritab samaaegselt rünnata seda, et haldusreform toimub ja seda, et haldusreform võiks siis, ma ei tea, veel kiiremini toimuda või mis iganes täpselt see kriitika neil siis olema saab, ootame huviga.
Ausalt öeldes raske on ette kujutada, kus on opositsioonil tegelikult head põhjust etteheiteid tuua. Me oleme ju poolteist aastat tagasi välja öelnud, mis on selle ametisoleva valitsuse viis suurt prioriteeti Eesti julgeoleku tugevdamisel, just kuulsite Hanno Pevkuri ülevaadet idapiiri väljaehitusest. Samamoodi asi, mis oleks võinud juba 25 aasta jooksul mitu korda ära teha. Nüüd teeme ära, nagu kuulete, tööd käivad ja lisaks sellele, et tulevad piiritulbad, tulevad ka veel paisjärvele tamm või mis te seal täpselt juurde ehitasitegi.
Vaatame julgeolekut riigikaitse mõttes. Järgmisel aastal on riigikaitse kulud Eesti kõigi aegade kõige kõrgemad. Ja tuleb Eestisse üle 1000 liitlase kaitseväelase. Ma tunnen küll uhkust selle üle. Selle taga on olnud erinevate ministrite, ametnike väga põhjalik ja pikaajaline töö ja nüüd on see olemas. Väga raske on julgeoleku valdkonnas valitsusele midagi tõsiselt ette heita.
Vaatame reformide läbiviimist laiemalt haldusreformist. Riigivalitsemise reformis mõneti meile endalegi üllatuslikult oleme jõudnud graafikust oluliselt ette, seal hulgas riigiteenijate arvu vähendamine, kus me seadsime esimeseks aastaks eesmärgiks 750 inimest, siis see on üle 1500 tegelik täitmine.
Kokkulepe, et me restruktureerime maavalitsused, on ka asi, mis on olnud erinevate erakondade valimisprogrammis õige mitu aastat. Jah, seal tuleb veel rakendusakte ja seaduseid ja kõike on vaja välja töötada, aga põhimõttelised otsused on langetatud.
Töövõimereform Margus Tsahkna ja Jevgeni Ossinovski ühisel juhtimisel liigub. Ja nii edasi ja nii edasi. Pensionid, eripensionide reform nii politseinikel kui kaitseväelastel. Eelnõud veel on ootel loomulikult, aga ma olen täiesti kindel, et see töö sotsiaalministeeriumis aktiivselt käib, põhimõttelised otsused on langetatud.
Vaatame veel prioriteete. Perede kindlustunde suurendamine on üks teema. Kolmanda lapse toetus 300 euroni tõuseb järgmisest aastast. Üksikpensionärid täiendavat toetust järgmisest aastast saavad. Elatisabifond, mis on olnud nii IRL-i kui Sotsiaaldemokraatide jaoks väga oluline asi, oi kui mitu aastat sellest on räägitud, teeme ära. Kindlasti Margusele teeb head meelt, et on ka madalapalgaliste tagasimaksesüsteem rakendunud. Ja teema, mida oli ka väga pikalt arutatud, siis järgmisest aastast jõustub seadusena ka töötajate spordi ja liikumisharrastuste vabastamine erisoodustusmaksust. Jällegi asi, mida võib öelda, et on pikalt arutatud, saab tehtud.
Nii et ütleme nii, et samal ajal, kui otsitakse kohti, kus kritiseerida, töö käib, asjad juhtuvad. Ma olen nõus, et võikski veel kiiremini ja seetõttu ma olen ka täna välja pakkunud valitsuskabinetile, et me need 8 punkti, mis on kabineti nõupidamise aruteluks valmis, et me teeme need erakorralistel nõupidamistel ja me ei oota enam ära seda, et kui keegi on puhkusel või on mingid muud takistused või on keegi lähetuses, et püüame siis panna ka neljapäevadele lisaks mõni teine kuupäev, nii nagu järgmisel nädalal on meil plaanis kolmapäeval arutada.
Siis on meil veel paar punkti, mis on seotud riigieelarve strateegiaga, neid me arutame, kui keegi ei soovi seda just varem arutada, siis arutame vahetult enne riigi eelarvestrateegiat ja sellega see järjekord ka laias laastus piirdub.
Kaks teemat, mis on pikalt ootel olnud ja mille kohta tuleb tunnistada, et oleks saanud kiiremini, need on alkoholipoliitika ja kontsern. Alkoholipoliitikas on olnud erimeelsusel sellest algsest variandist nii Reformierakond kui IRL, transpordiettevõtete kontsernil on erimeelsus olnud Sotsiaaldemokraatide poolt. Aga me oleme leppinud selle erakonna esimeeste tasemel kokku, et me lahendame need teemad ühiselt ära.
Järgmisel nädalal on meil plaanis ka üks kohtumine, kus kaks ministeeriumi, kellel on eriarvamus nii alkoholipoliitikas kui siis ka transpordikontsernis, et nad saavad need erimeelsused loodetavasti kabineti eel lahendatud.
Ja muudel teemadel ausalt öeldes mina olen avatud. Kui keegi soovib kabinetti mingeid teemasid kiiremini, siis mina olen Stenbocki majas peaaegu alati kohal, nii et võime teha kabineti nõupidamisi ka oluliselt pikemalt. Üldiselt meil on kabinetis palju üsna sõnaosavaid inimesi ja eks teinekord need arutelud kujunevad pikaks ka seetõttu, et inimesed räägivad väga ilmekate terminitega. Aga saame ka sellest üle. Mitte mingit ületamatut järjekorda kindlasti ei ole. Teeme paar erakorralist kabinetti ja on see järjekord läinud.
Imre Kaas, Kanal2
Jätkuküsimus Margus Tsahknale. Teie näost oli üsna raske välja lugeda, kas te nüüd peaministriga nõustusite või mitte, sestap küsingi, et kas te olete opositsiooni kriitikaga nõus ja juhul, kui olete, siis mis takistab teil selle umbusaldusega liitumast? Aitäh!
Margus Tsahkna
Päris hea küsimus, kas te olete hommikuse mis iganes asja tegemise lõpetanud juba? Ei, ma ütlen, et vaata kui hea kõne oli pühapäeval, Eestis läks elu käima kohe. Meile on väga palju ette lugeda, kuidas me oleme täitnud oma valitsuse tegevuskava. Kui nüüd keegi vaatab sinna, päris hea debatt on lahti läinud, et suitsupääsuke ei olegi suitsupääsuke, vaid on kana, on ju ja et kas laulupidu peab olema 250 aasta pärast eesti keelne olemas või mitte? Järelikult tabas meie väljaöeldu ikkagi naelapea pihta.
Kui nüüd keegi vaatab tegelikult selle seisaku taha, siis küsimus ei ole see, kas valitsus suudab oma tööplaani täita või mitte, ma arvan, et kantslerite koosolekud esmaspäeval on väga viljakad, valitsus on väga usinasti tööd teinud. Meie mõte ja minu mõte on olnud ju väga selgelt see, et selleks ei pea olema opositsioonis, et rääkida mingid asjad välja, öelda võib-olla teravamalt, vaid see ongi valitsuses olemise kohustus. Ja teatud numbrid on väga ohtlikud. Majanduskasv ei ole meile piisav. Isegi kui me kogu oma valitsuse tegevuskava praegu võtaksime ühe päevaga, peaminister on pannud praegu tempo peale, siis ma arvan, et see ei pruugi mõjutada seda niivõrd tugevasti kui me sooviksime. Või näiteks demograafia numbritest tulevad probleemid. See sama välismaalaste seaduse muutmine, mida me tegime, see oli uus arutelu tegelikult, me vaatasime uuesti nendele probleemidele otsa. Uus arutelu võrreldes sellega, mis me kunagi kabinetis varem tegime. Mul on hea meel, et näiteks maasikakasvatajad, peremehed saavad endale kergemini hooajatöölisi ja sulaseid siia kutsuda. Ja nad lähevad ka pärast tagasi selles mõttes, nad on ajutised, aga teevad töö ära, mida Eesti inimesed võib-olla enam ei taha teha sellise raha eest.
Meil peab olema lihtsalt valitsusena võimekust vaadata laiemalt pilti ja vaadata välja ka sellest raamist, mis me oleme kokku leppinud aastani 2019. Sest mul on endal kogemus majanduskriisi ajal, kui ma olin see paha krokodill, kes kärpis riigieelarvet ja me tegime igasuguseid muid õudseid asju, mis aitas lõpuks meid, Eestit läbi majanduskriisi tuua. Neist mitte ükski asi ei olnud kirjas koalitsioonilepingus, vaid me tegelikult olime võimelised reageerima. Täna meie ümber tegelikult on olukord muutunud. On julgeolekuolukord muutunud, on muutunud tegelikult majanduskeskkond, konkurentsivõime, mida iganes. Nii et see, et me suudame oma kastist välja mõelda, ongi see eeldus.
Nüüd opositsiooni kriitikat, ma arvan, võib-olla nad üldse esimest korda on hakanud midagi kritiseerima, nad on ju tegelikult seal omavahel puselnud ja omaenda sees puselnud ja seda ma võin küll öelda, et Juhan Partsi nimetamise eest kindlasti peaminister umbusaldust ei vääri. Vastupidi, lõpuks see otsus langetus ja siin oli, erinevate erakondade vahel toimus selle otsuse mitte tegemine, ütleme niimoodi. Ja ma arvan, ma ei saanudki aru, milles see küsimus oli, et kas me oleme loobunud umbusaldamisest? Meil ei ole plaanis olnud umbusaldada, jah, see on tõsi.
Juhataja
Aga nüüd jätkame järgmiste küsimustega.
Margus Tsahkna
Üks mure, ma pean lihtsalt viie minuti pärast pidama ametiühingute volikogu ees pensionide teemal 45-minutilise ettekande. Kui te lubate, siis ma läheksin ära. See on väga oluline, sest me kella kahest läheme edasi selle sama pensioni teemaga ja seal on väga oluline puutepunkt just ametiühingutega. Kui te lubate, siis ma läheksin praegu edasi. Te saate mind alati kätte, nagu te teate ja kommenteerin hea meelega. Aitäh!
Juhataja
Ma loodan, et kõik nõustuvad sellega. Palun!
Üllar Luup Tallinna TV
Liisa Oviir, minister, ütles, et tema arust peaks keegi EAS-ist Ermamaa osas nagu vastutama? Mis seisukohal teie olete?
Taavi Rõivas
Kõigepealt, see konkreetne teema kuulubki ju Liisa Oviiri pädevusse ja ma täiesti lasen tal iseseisvalt neid otsuseid langetada. Ma ei plaani sellesse sekkuda, juhul kui ta ei just ei peaks minu nõu selles küsimuses küsima või vajama. Aga kui rääkida sellest teemast laiemalt, siis mitte isegi niivõrd peaminister kuivõrd kodaniku ja Eesti patrioodina mul on erakordselt kahju, et meil see asi selliseks on kujunenud. Ma saan aru sellest, et kritiseeritakse eelmist presidenti, aga ma siiski, riskides väga suure ebapopulaarsusega ütlen, et me ei saa vaadata sellele asjale ainult kõige kitsamalt raamatupidamislikult, kui me lähtume nii-öelda, mismoodi me kodanikuna vaatame.
Jah, struktuuritoetuste maksjad, rahandusministeerium, nemad peavad jälgima iga punkti ja koma. Aga meil kodanikena on see luksus, et me vaatame ka sisu ja vaatame nende numbrite ja tegude ja asjade taha. Me võime olla kinni väga jäigalt meetme määruses ja ilmselt need organisatsioonid peavadki kinni olema ja seda ei saa nendele sugugi ette heita, aga kodanikuna mina ütlen, et see Ärma talu, see, et Vabariigi Presidendis ametis olnud Toomas Hendrik Ilves on seal sedavõrd palju riiklikke külalisi vastu võtnud, sellest on olnud Eesti Vabariigile väga palju kasu. Ja ma arvan, et ka Abja valla kui sihtkoha tutvustamiseks ilmselt oleks raske leida veel tõhusamat objekti kui selleks Ärma talu on.
Aga see öeldud, siis kindlasti ma ei kavatse ühtegi moodi sekkuda sellesse, mis on nii-öelda pädevate asutuste otsused, nemad peavad neid langetama iseseisvalt, lähtudes kõikvõimalikest reeglitest. Lihtsalt mul on kodanikuna kahju, et meil on fookus nihkunud sellelt oluliselt, mida president Toomas Hendrik Ilves kümne aasta jooksul tegi, liikunud sellele konkreetsele küsimusele.
Aga mida see kaasus kindlasti näitab, on see, et Eesti Vabariigi presidendiks saamine ei pea sõltuma sellest, milline on konkreetse inimese elukoht ja me ei saa eeldada tegelikult riigina, et presidendil on sedavõrd suur ja väärikas elamine, et seal saab ka väliskülalisi kodus vastu võtta. Samas on teatud formaadid, kus isiklik võõrustamine annab oluliselt suurema efekti kui võib-olla aastate pikkune diplomaatiline ponnistus. Mõnikord on seda väga vaja.
Selleks, et see oleks võimalik Eestis, nii nagu kõikides teistes, ka meie naaberriikides, on minu hinnangul, siin on valitsus üksmeelel ja me oleme selle otsuse tegelikult juba langetanud, meil on väga vaja seda, et meil oleks üks riiklik residents Vabariigi Presidendile. Me oleme kokku leppinud, et see tuleb Lyberti suvemõisa Rocca al Mares, Rocca al Mare kooli ja Vabaõhumuuseumi vahel. Täpsemalt öeldes, praegu siis vist veel Vabaõhumuuseumi territooriumil või kohe selle kõrval, nii et igati väärikas koht. Seal saab kodus võõrustada väliskülalisi kõige elegantsemal tasemel.
Kui sinna istutab mõne naaberriigi või ka kaugemalt tulnud president puu, siis sellest puust saab osa riigi ajaloost ja see objekt ise koos kõikide nende presidentide ja külastajatega saab väga oluliseks osaks Eesti ajaloost. Nii nagu praegu on näiteks Kadriorus asuv presidendi kantselei hoone või siis ka näiteks Stenbocki maja. Nii et ma arvan, et sellist residentsi on vaja ja valitsus on valmis selle ehitama. Nii palju sellest teemast.
Juhataja
Ma küsin nüüd ministrite käest, kas meil on aega veel üheks küsimuseks?
Taavi Rõivas
Tuleb leida. Me oleme avatud valitsus, me ei jäta midagi vastamata.
Juhataja
Võtame selle viimase küsimuse.
Riho Nagel, Delfi
Tegelikult ma jätkan samal teemal, ühesõnaga, Ärma talu toetuse teemal. Mida arvab peaminister sellest, et toetuse teema arutelu delegeeritakse sisuliselt Euroopa Komisjonile?
Taavi Rõivas
Ei ole seda kuhugi delegeeritud. Minu meelest seda teemat on arutatud nii kõikides pädevates institutsioonides kui Eesti avalikkuses erakordselt palju ja ma arvan, et kõik see, mis puudutab erinevaid hinnanguid ja õiguslikke hinnanguid, et kas EAS-i juhatus 2012. või 2016. aastal on käitunud korrektselt, selle peavadki tegema need, kes on selleks pädevad ja vastavalt reeglitele, nii nagu see käib. Ei pea seda küll kuhugi delegeerima või vastutust hajutama. Need organisatsioonid, kes on pädevad toetuste üle otsuseid langetama, need peavad need ka langetama.
Juhataja
Aga lõpetame pressikonverentsi. Aitäh!
Lõpp