Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 30. detsember 2008

30.12.2008 | 14:13

Uudis
    • Jaga

Vabariigi Valitsuse pressikonverents
Teisipäev, 30. detsember 2008. a

Juhataja, Liina Lepik
Tere, head ajakirjanikud, viimast korda sel aastal siin pressiruumis! Valitsuse selle aasta viimane istung on lõppenud. Oli pikk istung, kestis kaks tundi ja olulisematest asjadest annavad ministrid ülevaate, kõige enne peaminister.

Andrus Ansip
Aitäh! Meil oli istungi päevakorras umbes 35 küsimust ja lisaks sellele veel alapunktid, nii et otsuseid sai langetatud ligemale 40-s olulises küsimuses. Hariduse valdkonnast räägib meile Tõnis Lukas, rahandusminister räägib riigiteenistujate töö tasustamisest ja muust huvitavast ja Laine Jänes räägib Peterburi Jaani kirikust ja kultuuriürituste käibemaksudest ja millestki veel.

Valitsus kinnitas tänasel istungil arengukava Eesti ettevõtluspoliitika rakendusplaani järgmiseks neljaks aastaks ja selle otsusega otsustas valitsus järgmisel aastal eraldada ettevõtete investeeringute ekspordi toetamiseks ning kapitalile ligipääsuks enam Euroopa Liidu fondide vahendeid kui varem planeeritud. Need vahendid on suunatud eelkõige Eesti ettevõtete ekspordivõimekuse suurendamiseks ja investeeringute toetamiseks.

2009. aastaks on ette nähtud ekspordivõimekuse toetamiseks 200 miljonit krooni. Kokku Eesti ettevõtete ekspordivõimekuse arendamiseks on arvestatud 310 miljonit krooni. Rakendusperioodil kavatsetakse välja maksta 695,8 miljonit krooni ja see sünnib aastatel 2009-2012. Need oli eksporditoetused.

Kogu programmi maht nendel aastatel on 2,03 miljardit krooni. Põhiliselt jõuavad need vahendid kasusaajateni KredEx´i ja EASi kaudu.

Valitsus kiitis heaks planeerimisseaduse. Huvitatud ja puudutatud isikutel tekivad paremad võimalused informatsiooni saamiseks. Uue seaduse eelnõu järgi peab kohalik omavalitsus avaldama planeeringud maavalitsuse või kohaliku omavalitsuse veebilehel ja suuremates linnades, kus on olemas ka linnaosa ajalehed, tuleb planeeringu teade avaldada ka linnaosa lehes.

Valitsus muutis ministrite asendamise praktikat. Senine kord on olnud selline, et kui minister viibib väljaspool Eesti Vabariigi territooriumit, siis määratakse talle asendaja ja ka peaministrile määratakse alati asendaja. Kuid tegelikkuses on olukord selline, et ministrid vaatamata sellele, et nad viibivad näiteks Brüsselis, teevad nad ka kodust, nad allkirjastavad digitaalselt dokumente, vastavad meilidele, kirjutavad sinna ise alla digitaalselt. Tänapäeval ei ole enam vajadust määrata ministrile asendajat, kui ta viibib väljaspool Eestit ja teeb samal ajal nii seda tööd, mida tuleb teha seal väljaspool Eestit viibides kui ka oma kodust tööd.

Asendajad määratakse ministritele siis, kui ministrid viibivad puhkusel või nad on näiteks haiged ja sellest tavapärasest asendajate määramisest me siis loobume. Praegune asendajate määramine on bürokraatiat tekitav ja sisuline vajadus nende asendajate järele on juba ajaga ära langenud.

Valitsus sai ülevaate ka valitsuskomisjoni tööst liitumisläbirääkimistest Majandusliku Koostöö- ja Arenguorganisatsiooniga, OESCDga.

Oli ka üks avalikkusele kindlasti väga suurt huvi pakkuv punkt, et jalgrattaga politseinikud peavad tulevikus sõitma ainult sinise kiivriga ja musta kiivrit nad enam kasutada ei tohi. Sellel on oma sügav tähendus, sest et must kiiver peaks olema ainult eriüksuslaste päralt ja politseinikud seda värvi kasutada ei tohi. Minu poolt kõik.

Juhataja
Aitäh! Sõna rahandusministrile!

Ivari Padar
Aitäh! Täna oli tõesti õige tihe valitsuse istung. Nagu juba enne mainiti, siis rahandusministeeriumi teemad olid riigiteenistujate, valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste töötajate töötasustamine, mis on koostatud samadele printsiipidele, mis nad olid 2008. aastal. Kogu arutelu näitas selgelt seda, et õige kiiresti 2010. aasta eelarve kontekstis on vaja leida uusi ja läbipaistvaid lahendusi.

„Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekiri“ muutmisest ehk lisati tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja 53 uut ühingut ning kustutati nimekirjast 43 ühingut. Tänasel juhul on kokku tulumaksusoodustusega ühingute nimekirjas 1580 ühingut.

Ja oli ka päevakorrapunkt „Isikliku sõiduauto teenistustöö ja ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitise maksmise tingimused ja piirmäärad“ muutmise eelnõu. Valitsus kiitis heaks ka maksuvaba hüvitise tõstmise töötajatele, kes kasutavad isiklikku sõiduautot töösõitudeks. Kui varem oli see piirmäär 2000 krooni, siis nüüd tõusis see piirmäär 4000 kroonile. Need olid võib-olla sellised olulisemad punktid. Tänan!

Juhataja
Aitäh! Kuigi rahandusminister läks palkade teemast väga kiiresti üle, on sellest põhjust rääkida pikemalt haridusministril. Palun.

Tõnis Lukas
Sissejuhatuseks, et mul on väga arendav käia aeg-ajalt valitsuse pressikonverentsil, et mida kõike teada ei saa! Siiamaani ma olin informeeritud, et valitsuse istungilt puudumise ainuke põhjus, kui viibid Eestis, on surm. Nüüd selgub, nii nagu peaminister ütles, et meil on õigus ka haige olla, kallid kolleegid! Nii et vormistame siis mõnikord. Aga see on pool naljaga öeldud, ega siin eriti pole ju aega haige olla kellelgi.

Esimest korda jõudis valitsus järgmise aasta õpetajate palkade osas kokkuleppele või vastava reguleeriva määruse vastu võtta eelmise aasta jooksul. Kogu aeg on, te olete jälginud, olnud jutt kas jaanuari- või veebruari-, ühel aastal vist kunagi oli isegi märtsikuul, mil võeti jooksval aastal õpetajate palgamäärus vastu, mis reguleeris nende palgatõusu ja klassijuhataja töötasu. Nüüd me jõudsime eelmisel kalendriaastal selleni, mis on tegelikult päris suur saavutus, mida ka õpetajate ametiühingud ära märgivad. Mida varem see tuleb, seda lihtsam on omavalitsustel, kes veel ei ole ära fikseerinud oma eelarveid, seda lihtsam on tegelikult kõigil arvestada oma palka, et seda ei pea tegema sel määral tagantjärele. Seda võib kindlasti pidada selle aasta üheks kordaminekuks hariduse rindel.

Aga palga osas, mis siin on? Palju on kõneldud sellest, et õpetajate palkade puhul on peaaegu pidu katku ajal, aga minul küll häbi ei ole, et selle valitsuse prioriteet on haridus ja inimesed, kes igapäevaselt koolis töötavad. Täna otsustas valitsus peale seda, kui Haridustöötajate Liiduga on ka leping alla kirjutatud, millega Haridustöötajate Liit tunnustab järgmise aasta palga alammäärade tõusu, et järgmisel aastal on ka haridusvaldkonnas töörahu garanteeritud.

Noorempedagoogi palga alammäär saab olema 10 277 krooni, pedagoogil 10 883 krooni, vanempedagoogil 12 438 krooni ja pedagoog-metoodikul 15 020 krooni. Olgu nimetatud, et eritingimustel tööd tegevad pedagoogid, kellel on kas keha-, kõne-, meele- või vaimupuudega õpilased või lausa psüühikahäiretega õpilased, saavad ka alammäärade järgi kõrgemat palka ja näiteks psüühikahäiretega õpilastega tegelevate pedagoogide, noorempedagoogi palga alammäär on 12 846 krooni.

Ma nimetan neid määrasid võrdluses keskmise palgaga, et see juba midagi ütleb ja pedagoog-metoodikul näiteks, kes tegeleb psüühikahäiretega õpilastega, on palga alammäär 18 775 krooni. Nii et, mida keerulisem töö, seda rohkem seda ka tasustatakse. Mul on headele kolleegidele aastalõpu tänu, et õpetajate palkadega on asi klaar juba selle aasta numbri sees.

Juhataja
Aitäh! Keda täpsemalt huvitab, need palganumbrid on ka kommenteeritud päevakorras olemas. Ja lõpetuseks sõna kultuuriministrile. Palun.

Laine Jänes
Aitäh! Kõigepealt tahaksin korraks peatuda kontserdi- ja teatripiletite käibemaksu teemal. Tegelikult andis kultuuriministeerium välja eile ka pressiteate, mitmetes online´des oli see üleval küllaltki lakooniliselt ja võib-olla sellepärast lihtsalt paar sõna laienduseks.

Kui algasid läbirääkimised üle-üldse selles osas, kas teatri- ja kontserdipiletite käibemaksu võiks ühtlustada ja tõsta samale tasemele kogu käibemaksuprotsendiga, mis Eestis kehtiv on, siis oli üheks tingimuseks või sooviks, et esimesel aastal, kui see uus seadus kehtima hakkab, oleks korraldatud ka riigi poolt nendele asutustele selle käibemaksu tõusu tõttu kompensatsioon, et käibemaksu tõusu tõttu ei peaks muutuma piletite hinnad.

Tänaseks on päris palju räägitud sellest, et teatrid ja kontserdiasutused on juba tõstnud alates septembrikuust, nö alates uuest hooajast oma piletite hindu ja mõned on seda teinud ka kartuses, et seda kompensatsiooni ei tule. Praeguseks on hea uudis see, et eelarve vastuvõtmisega on siiski olemas 15 miljonit krooni kultuuriministeeriumi eelarves selle jaoks, et kompenseerida neid asutusi, kes on ka siiamaani saanud riigipoolset toetust kultuuriministeeriumi eelarve kaudu.

Ma nimetan võib-olla mõned suuremad: kõik teatrid, nii era- kui projektiteatrid, samuti kontserdi- ja festivalide korraldajad, pärimusmuusika festival, Jazzkaar, Eesti Kontserdi Sihtasutus jne, jne. Ka avalik-õiguslik rahvusooper sealhulgas. Me oleme seda lubanud, riik on seda lubadust täitnud ja detailsed summad tulevad jaanuarikuus, kui tullakse sellega valitsusse konkreetselt juba jagatuna nende asutuste kaudu või asutustele.

Mis puudutab vahepealset temaatikat, et kui Eesti riik on niisuguse ühtlustamisega hakkama saanud, et siis mitmed kontserdikorraldajad kolivad naaberriikidesse, siis täna me siiski teame, et Lätis see olukord samuti nii roosiline ei ole, kuna on tehtud Läti riigile kohustuseks samuti ühtlustada oma käibemaksumäära kõikides valdkondades selle jaoks, et üleüldse saada IMF-ilt laenu. Niisugune väike kommentaar.

Mis puudutab Peterburi Jaani kiriku teemat, siis on mul väga hea meel siinkohal avalikustada või öelda, et Vabariigi Valitsus on jätkuvalt seda meelt, et Eesti riigile on oluline niisugune kultuuriobjekt Peterburi linnas. Seal on juba tehtud töid mitmete miljonite eest, mis on ettevalmistavad tööd selle jaoks, et asuda nii välisfassaadi kui sisetööde kallale. Praeguseks on niisugune olukord, et majandussituatsioon ei võimalda teha meil kaugeleulatuvaid otsuseid sadade miljonite kroonide ulatuses ja seetõttu otsustas valitsus, et lubab Eesti Kontserdil korraldada fassaaditööd ja teha selleteemalised lepingud olemasoleva ehitajaga Facio, kes võitis eelmise riigihanke.

See on olnud Peterburi linna ja kohaliku omavalitsuse üks tingimus - soovitakse, et see maja saaks korda väga olulises Peterburi piirkonnas kultuuriliselt tähtsas kohas, et see välisilme ei rikuks muljet. Nii käesoleva aasta kui järgmise aasta eelarves on vahendid selleks juba ette nähtud, see ei ole mingisugune uus ega lisaraha otsimine.

Minu meelest erakordselt hea uudis, eriti arvestades sellega, et 26. jaanuaril on Eestit väisamas Vene kultuuriminister Avdejev ja arutatakse siin koostööprogrammi ja projekti, mida ainult ei arutata, vaid kirjutatakse alla ka riikide vahelisele koostöölepingule ministrite tasandil. See toimub Vene Draamateatri ruumides. Samuti külastab minister mitmeid meie kultuuriobjekte ja kindlasti me võtame teemaks ka Peterburi Jaani kiriku edasise saatuse. Hetkel kuulub see hoone Vene riigile ja seal on leping Jaani kogudusel Peterburiga. Nii et riik siis toetab selle koguduse tegevust ja edaspidiseid arenguid.

Kindlasti on oluline informatsioon Venemaaga seoses ka see, et alates uuest aastast asub meil kultuuriata¹eena tööle Helene Tedre, kes oli siiamaani kultuuriministeeriumi kunstinõunik. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Ja nüüd aasta viimased küsimused teie poolt. Kellele ma esimesena mikrofoni ulatan?

Kadri Ibrus, Eesti Päevaleht
Mul on küsimus, mis puudutab töövõimetuspensioni. Teadaolevalt alates 1. oktoobrist, kui mindi üle sotsiaalministri määruse järgi uuele süsteemile, on töövõimetuspensionide maksmine olnud tõsiselt halvatud. Nagu Päevaleht on juba novembrist alates kirjutanud, on tuhanded inimesed jäetud seetõttu ilma oma ainukesest sissetulekust. Mu küsimus on, miks reageeriti alles detsembri lõpus ja otsustati maksta inimestele vähemalt miinimumtoetus välja? Ja miks on üldse lastud sellisel olukorral tekkida? Küsimus oli peaministrile.

Andrus Ansip
Ma kahjuks ei oska seda küsimust kommenteerida. Ma tean seda, et sotsiaalminister kavatseb anda pressikonverentsi 5. jaanuaril sel teemal.

Kadri Ibrus, Eesti Päevaleht
Nii et te ei oska mitte kuidagi kommenteerida seda Sotsiaalministeeriumi sellist tegematajätmist?

Andrus Ansip
Palun pöörduge selle küsimusega sotsiaalministri poole ja te saate ammendava kommentaari.

Kadri Ibrus, Eesti Päevaleht
Kas teie arvates peaks sotsiaalminister Maripuu sellepärast tagasi astuma?

Andrus Ansip
Palun pöörduge sotsiaalministri poole ja te saate kommentaari asjasse puutuvama. Ma ei ole informeeritud sel teemal sedavõrd, et ma võiksin otsustada käigupealt kellegi ametisse sobivuse või mittesobivuse üle.

Juhataja
Palun järgmine küsimus.

Andrus Ansip
Loomulikult on see kahetsusväärne, et tulenevalt arvutiprogrammide ümbertegemisest on tekkinud maksetega viivitus ja loomulikult ei tohiks niisuguseid asju Eesti riigis juhtuda.

Juhataja
Kas on veel kellelgi küsimus?

Janika Ots BNS
Teil oli päevakorras ka punkt number 23, mis sisaldas ministeeriumide ja Riigikantselei kulude vähendamise ettepanekuid. Mis sellest punktist sai?

Ivari Padar
Oli. Ja meil oli siin täiendavat kooskõlastamist veel nelja ministeeriumiga. Oli põhimõttelisi arutelusid, mis selles jaotuses peaks sees olema. Kas või siis rahandusministeeriumi puhul, et milliseid põhimõttelisi printsiipe sinna sisse kirjutada. Otsustasime, et me jätkame seda arutelu uuesti jaanuari alguses. Nii et selles suhtes see punkt jäi praegu lõpliku kinnituseta.

Juhataja
Järgmine küsimus, kas on kellelgi? Kõik küsimused on aasta jooksul ära küsitud? Mart.

Mart Linnart, AK
Kuna on aasta viimane istung, siis ma küsiks sellise päevakorravälise küsimuse. Ma paluksin, et kõik valitsusliikmed ütleksid lühidalt selle põhilise, mis jäi nende valdkonnas sel aastal tegemata ja kandus järgmisse aastasse üle? Mis on kõige olulisem järgmisel aastal teie valdkonnas?

Juhataja
Kummast otsast alustame? Laine.

Laine Jänes
Aitäh! Kuna kultuur ei saa kunagi valmis, siis järgmisel aastal on kindlasti väga oluline kõik see, mis on planeeritud ikkagi korda saada vaatamata ettetulevatele takistustele finantsilistes küsimustes. Soovime jätkata nende institutsioonide, majade, hoonete ja erinevate kultuuriasutuste ehitamist eeskätt, mis on seotud eurorahade kasutamisega, kus Eesti riigi poolt on omafinantseeringuga tegemist, et kitsastes oludes siiski võimalikult palju ära teha.

Loomulikult on oluline see, et inimesed saaksid läbi kultuuri valdkonna, kõik inimesed, emotsionaalset meelelahutust, enda taastootmist.

Eesti kultuuri säilimine - suures plaanis ma ei oskagi siin midagi väga konkreetset välja tuua. Võib-olla märksõnadest, niisugustest suurematest numbritest, on ehk Eesti Rahva Muuseumi tööde viimine sinna järku, et oleks võimalik lüüa kopp maasse ja alustada konkreetset ehitust. Kõikide nende töö ja tehniliste projektide ellu viimine. Kindlasti ei saa öelda, et see oleks tegemata jäänud, vaid lihtsalt see on jõudnud niisugusesse staadiumi, et nüüd on järgmised tööd.

Sellel aastal, ma pean ütlema, et on olnud erakordselt hea kultuuriaasta. Kui on olnud palju rahulolematust sellest, mida meile järgmine aasta toob ja kas meil on kõik võimalik teha ja vahendeid järgmisel aastal, siis 2008 oli erakordselt hea kultuuriaasta. Seda ka suures osas tänu Eesti Vabariigi 90. tähistamisele, mis tõi kultuuri valdkonda lisaraha 134 miljonit krooni, mis oli lisaks kultuuriministeeriumi 500 miljoni kroonise eelarve tõusule.

Nii et 2008 oli kultuurile väga hea aasta ja väga palju sai ära tehtud. Aitäh!

Andrus Ansip
Aitäh! Sellele küsimusele otse vastata ei ole ju võimalik, et mis jäi pooleli. Ega aastad ei alga juba ammu niiviisi, et keerad uue valge lehe ette ja mitte midagi eelnevast aastast üle järgmisse aastasse ei lähe.

Järgmise aasta kõige suurem eesmärk valitsuse jaoks peaks olema Maastrichti kriteeriumide täitmine selleks, et minna üle eurole 1. jaanuarist 2011. Põhimõtteliselt on see võimalik, et me täidame Maastrichti inflatsioonikriteeriumi järgmise aasta lõpuks isegi või ülejärgmise aasta alguseks ja see võimaldab meil liituda eurotsooniga 1. jaanuarist 2011. Ega see kerge ei saa olema.

Endiselt ma pean kõige raskemaks inflatsioonikriteeriumi täitmist. Siin on vaja koordineeritud tegevust selleks, et hinnad järgmisel aastal ei tõuseks.

Ka eelarve defitsiidi kriteeriumi täitmine, kui majanduslangus jätkub, ei ole mitte kerge ülesanne, kuid seda ma pean kergemini kättesaadavaks kriteeriumiks kui inflatsioonikriteeriumi täitmist.

Meil on otsi pooleli jäänud tööhõive valdkonnast. Tööturu paindlikuks muutmine on protsess, uuel aastal rakendub uus töölepinguseadus. Uuel aastal ühendatakse Tööturuamet ja Töötukassa. Ka see võimaldab kindlasti suurendada Eesti konkurentsivõimet.

Tõnis Lukas
Küsimus oli nii kenasti asetatud, et ma saan kohe öelda, et tegelikult esimest korda üldse valitsuste puhul üks asi, mis tavaliselt on visatud homse varna või järgmisesse aastasse, see sama õpetajate palga määrus, sai selle valituse poolt tehtud.

Võib öelda, et võtmeküsimus hariduselus, need inimesed, kes iga päev tahvli ees seisavad, nende palgatingimused ei liikunudki järgmisesse aastasse edasi -järelikult oleks just kui töö tehtud.

Tegelikult haridussüsteemis on iga tegevus protsess. Kui vaadata eelmisele aastale tagasi, siis võib öelda, et see, mis hästi läks, seda tuleb ju tegelikult jätkata.

Mul on tunne, et eelmisel aastal õpetajad ja koolijuhid said üle hulga aja võimaluse selg sirgu lüüa ja võtta vastutus. Kui inimestelt nõutakse vastutust, siis tuleb neile anda ka õigusi. Õpetaja ei pea kogu aeg muretsema, et äkki keegi kaebab või kedagi on kohale kutsud või et mõni pahatahtlik võib sind saata keha avarustesse ja sa ei saa talle vastata kombekohaselt ja teda paika panna - see tunne on väga halb. Ma arvan, et tegelikult on hakanud asi muutuma ja tõepoolest õpetajad ja koolijuhid on valmis rohkem vastutust kandma, sellepärast et nad näevad, et riik toetab neid. Ja ka avalik arvamus.

Mida ma näen lapsevanemana? Ma paneksin ühiselt hinge peale, et nii nagu me kutsume oma lapsed külmast veest välja ja ütleme, et ära liiga kaua ole, jääd haigeks, samamoodi peaksime jälgima laste televiisori vaatamise harjumusi, Internetis kolamise harjumusi.

Iga asi, kui ta täidab päevi ja muutub vajaduseks, võib muutuda ka krooniliseks. Sellest võivad tulla hasartmängusõltuvused ja muud probleemid ja sealt jälle omakorda psüühilised haigused.

Nii et lapsevanemad: jälgime, mis meie lapsed teevad, oleme nendele toeks ja teeme nende päevad mitmekesiseks! Ärgem laskem neil mõne asjaga tegeleda eneseunustuseni, sest eneseunustusest lapse hukatuseni võib olla päris lühike samm. Minu kui pedagoogi ja isa selline üleskutse meile kõigile.

Juhataja
Aitäh! Ja lõpetuseks siis rahandusminister.

Ivari Padar
Kui just tahate, et ma näärimeeleolu ära rikun. Selge, et ränk aasta on muidugi.

Kui rääkida, mis jäi pooleli, siis ma usun, et ega selle 2009. aasta eelarve teemaga tuleb kindlasti järgmise aasta 1. kvartalis uuesti edasi minna, sest olud muutuvad järjest.

Riigieelarve on see, mille pealt rahandusministeeriumi kõigepealt nähakse. Aga teiselt poolt on kõik sellised kaasnevad funktsioonid, mis üritab täna valitsus palgakorralduses ja haldusküsimustes lahendada, korraga katki ei hammusta. Asjad peavad olema selged ja arusaadavad ja selle nimel tuleb tegutseda.

Nii et kogu see halduskorraldus ja palgakorraldus kindlasti on eelarve ja Maastrichti kriteeriumi täitmiste kõrval oluline teema. Aga selge, nagu ka peaminister ütles, et Maastrichti mõõtmine ja selle lävepaku ületamine, see on kindlasti järgmine aasta number üks küsimus.

Juhataja
Aitäh! Elo, palun.

Elo Mõttus-Leppik, Kanal 2
Küsimus rahandusministrile. Tulin just linnavalitsuse pressikonverentsilt, kus linnapea ütles, et samal ajal kui Toompeal käib hirmus rabelemine, on Tallinna linn Eesti stabiilsuse kandja. Kuidas te hindate, kas siis on nii. Linnapea ütles veel, et nii kaua kui Tallinn vastu peab ja stabiilsuse kandja on, nii kaua võivad kõik inimesed ennast Eestis rahulikult tunda? Kuidas siis on?

Ivari Padar
Mina ütlen selle peale, et minul on väga hea meel, kui Tallinna linn ennast stabiilsena tunneb ja lõppude lõpuks on nii, et Tallinnas on siiski hõlmatud üks kolmandik Eesti elanikest ja ta on Eesti pealinn, et häid nääritervitusi ka Edgar Savisaarele.

Aga üks on selge, et järgmine aasta annab ka selgelt arutlust selle üle, et kui Tallinna linn on näiteks majanduslikus mõttes, rahanduspoliitilises mõttes ennast nüüd nii väga enesekindlalt ära positsioneerinud, siis tegelikult aasta annab siin seletust, kuidas see asi tegelikult välja näeb. Aga igal juhul ma ei taha siin seda küünlameeleolu ära rikkuda. Nii et tervitusi Tallinna linnale!

Andrus Ansip
Tegelikult ei ole Tallinna linn mitte ainus, kes saab uhkustada väga heade eelarvelaekumistega. Kõikides kohalikes omavalitsustes oli l1-e kuu laekumine möödunud aastasest suurem 17,5%. Teatavasti, kui prognoose tehti, eelarveid koostati, siis rahandusministeerium prognoosis kohalikele omavalitsustele tulude suurenemist 15% võrra. Nii et kõikides kohalikes omavalitsustes laekus üksikisiku tulumaksu sel aastal ülimalt hästi ja see on võimaldanud seda raha ka väga kergekäeliselt kulutada ülemäärasteks preemiateks, propagandakuludeks Tallinna linna puhul jne, jne.

Järgmisel aastal niisugust külluslikku laekumist kohalike omavalitsuste eelarvesse me ei prognoosi. Miks sel aastal kohalikele omavalitsustele laekus raha rohkem kui rahandusministeerium prognoosis? Eelkõige seetõttu, et tööpuudus prognooside järgi pidi suurenema kiiremini kui ta tegelikkuses suurenenud on. Niipalju kui mulle teada on, detsembrikuine sotsiaalmaksu laekumine, mul ei ole küll teada viimaseid numbreid 23. detsembrist, sotsiaalmaksu laekumine näitab seda, et tööhõive on Eestis endiselt väga kõrge. Ja see kajastub otseselt kohalike omavalitsuste eelarvetes. Ma arvan, et ei ole mõtet praegu rinda kummi ajada ja öelda, et meie tegime. Olud muutuvad ja küllap saavad kohalikud omavalitsused tunda samasugust kitsikust nagu sel aastal Vabariigi Valitsus tunda sai. Aga ma ei ütle seda kahjurõõmuga, ma lihtsalt tõden paratamatust.

Juhataja
Aitäh! Kas on veel küsimusi? Kui ei ole, siis ilusat aasta lõppu ja kohtumiseni uuel aastal!

Andrus Ansip
Aitäh! Rõõmsat aastavahetust kõigile ja kohtume järgmisel aastal!

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-