Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 30. detsember 2010

30.12.2010 | 15:50

Uudis
    • Jaga

Vabariigi Valitsuse pressikonverents

Neljapäev, 30. detsember 2010

Juhataja Liina Kersna

Tere head ajakirjanikud ja hästi head vana aasta lõppu! Selle aasta viimane valitsuse istung on lõppenud, järgmisel nädalal juba uue aasta esimene istung. Alustuseks sõna peaministrile.

Andrus Ansip

Aitäh! Täna sai heakskiidu kaks Kyoto saasteühikute müügitehingut. Võime öelda, et heakskiidu sai ka läbi aegade Eesti jaoks seni suurim tehing. Otsustasime müüa Jaapani konglomeraadile Sumitomo Mitsui Banking Corporation 10,45 miljonit Kyoto saasteühikut ehk AAU-d.

Mida see tähendab meie jaoks? See tähendab meie jaoks seda, et väga paljud riigihooned saavad jälle soojustatud, neid hooneid on kokku 132 kinnisvaraobjekti, väga paljud päästeteenistuse hooned sealhulgas. 31 nendest hoonetest on haridusasutuste hooned, 12 kultuuriasutused, 31 sise- ja julgeolekuasutuste hooned, põhiliselt päästeteenistuste hooned, viis sotsiaalobjekti, 53 kontoritena kasutatavat riigihoonet. Ja hoonete renoveerimist korraldab Riigi Kinnisvara Aktsiaselts.

Nendest Kyoto saasteühikutest oleme siin palju-palju rääkinud, aga ma tahaks täna veel rääkida. Tänase seisuga on sõlmitud lepinguid käesoleval aastal 3,6 miljardi Eesti krooni ulatuses ja lisaks sellele on olemas veel ka optsioone. Kas optsioonid realiseeruvad või mitte, näitab aeg, aga suure tõenäosusega nad realiseeruvad. 3,6 miljardit krooni – see on 1,6 protsenti meie sisemajanduse koguproduktist. See on päris suur summa.

2,6 miljardit krooni on läinud kortermajade, riigihoonete ja kohalike omavalitsuste hoonete energiasäästu programmidesse. Kortermajade soojustamiseks on KredEx´i kaudu eraldatud 470 miljonit Eesti krooni, riigihoonete soojustamiseks Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi kaudu on eraldatud 1,5 miljardit krooni ja kohalike omavalitsuste hoonete soojustamiseks on eraldatud 500 miljonit krooni. Ülejäänud miljard jaguneb väikeste koostootmisjaamade ehitamise ja katlamajade ja kaugküttetrasside renoveerimise projekti, tuuleparkide investeeringutoetuse ja uute busside maakonnaliinidele soetamise projekti vahel. Nendest sajast uuest bussist suur osa läheb näiteks Kohtla-Järve maakonda. Kui hange õnnestub, siis võiksid Kohtla-Järvel uuest aastast ükskord uued bussid sõitma hakata. Aga hange, nagu ikka, on praegu vaidlustatud.

Eesti on olnud Kyoto saasteühikute müügil väga edukas. Oleme Tšehhi ja Ukraina järel müügitehingute mahu poolest kolmandal kohal. Eesti edu aluseks on olnud väga hea müügitöö. Ma olen siin pressikonverentsil juba müüjate nimesid nimetanud, aga ma tahaksin veel kord neid nimetada. Need inimesed on Anne Sulling ja Hannu Lamp, kes on konkreetselt müügitööga tegelenud ja kes on juba praeguseks sõlminud lepingud 3,6 miljardi krooni ulatuses. Töögruppi juhib strateegiabüroo direktor Keit Kasemets. Kolm inimest on koostöös väga paljude teiste spetsialistidega teinud väga head tööd.

Praeguseks võime öelda, et võimalikust müügimahust 40 protsenti on müüdud, 60 protsenti on veel müümata. Aga me ei peaks uskuma, et ka see ülejäänud 60 protsenti saab müüdud, sest pakkumine ületab nõudluse vähemalt üheksakordselt. Seda enam on hinnatav, et Eesti on suutnud juba praeguseks 40 protsenti võimalikust müügist siis realiseerida.

Kyoto saasteühikud või sealt saadav raha on oluline ka valitsussektori tasakaalu aspektist lähtudes. 3,6 miljardit on päris suur ports raha ja see mõjutab kindlasti ka tasakaalu. Mäletatavasti ootame prognooside järgi selle aasta defitsiidiks 1,3 protsenti. Prognoosid võtavad juba arvesse ka märgatavalt suurenenud laekumisi Kyoto saasteühikute müügist. Kuid nagu detsembris ikkagi, mingit väga suurt kindlustunnet valitsussektori tasakaalu osas ei saa olla. Olen küll kindel, et allapoole seda prognoosi ta ei peaks laskuma, defitsiit suuremaks ei peaks minema. Kui ta on 1,3 protsenti SKP-st, siis ta on kindlasti Euroopa Liidu üks kõige väiksemaid defitsiite kui mitte kõige väiksem.

Aga võib juhtuda ka nii, et defitsiiti ei tulegi. Mis visuaalselt oleks jälle suhteliselt kurb, sest et järgmisel aastal defitsiit tuleb, sest raha, mis Kyoto saasteühikute müügist tänavu laekub, kulutatakse järgmisel ja ülejärgmisel aastal. Tulu sel aastal, kulu järgmisel aastal – selline kirjendamine valitsussektori tasakaalus valitsust ei rahulda.

Sooviksime, et need Kyoto saasteühikute müügist laekuvad summad oleksid eelarveneutraalsed, et neid sel aastal ei peaks tuluna üldse kirjeldama, et nad oleksid kirjeldatud tuluna järgmisel aastal, siis kui tehakse ka kulutused. Aga kuidas need läbirääkimised meie statistikaameti ja Eurostat’ga õnnestuvad, seda näitab aeg.

Ka eelarvelaekumised on olnud võrreldes eelarvega märksa paremad. Käesolev aasta tuleb rahalises mõttes Eestile võrreldes väga-väga-väga paljude teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega edukas. Olgu öeldud, et õnneks need kaks tänast suurtehingut selle aasta tasakaalu tuludena mõjutama ei hakka. Raha laekub järgmisel aastal ja järgmise aasta valitsussektori tasakaalus see tänavune enamlaekumine probleeme ei tekita. Niipalju siis Kyoto saasteühikutest.

Valitsus kinnitas täna ka ülevaate Vabariigi Valitsuse 2007-2011. aasta tegevusprogrammi täitmisest. Arvan, et ilmselt oleks mõistlik, kui te vaataksite seda programmi täitmise aruannet kirjalikul kujul, ma ei hakkaks kõiki saavutusi ette lugema. Üks aspekt siiski, millele ma tähelepanu juhiksin. Eestis oli iive positiivne viimast korda 1990. aastal. Ja väga suure tõenäosusega käesoleval aastal saab jälle olema iive Eestis positiivne. Vähemalt novembrikuu lõpu iibe numbrid lubavad eeldada, et aastas tervikuna on Eestis iive positiivne. See on siis esmakordselt pärast 1990. aastat.

Positiivse iibe põhjused on teile ka suuresti juba teada. See on suurenenud sündide arv. Sünnid on suurenenud väga paljuski tänu vanemahüvitisele ja tänu valitsuse poolt algatatud kehavälise viljastamise programmile. Kehavälise viljastamise teel on märgatavalt rohkem hakanud Eestis lapsi sündima ja see mõjutab ka kogu iivet. Iive ilmselt on sel aastal positiivne ka tänu sellele, et meil on õnnetussurmade arv väga oluliselt vähenenud.

Eriti rõõmustav on areng olnud liikluses. Meil on sel aastal oodata 1947. aastast alates kõige väiksemat liiklussurmade arvu. Liiklussurmade arv jääb väga selgelt sel aastal alla 100. See on olnud eesmärk, mida oleme taotlenud küllalt pikka aega. See on maanteeameti, aga samuti meie politsei hea töö tulemus. Investeeringud teedesse on tulemusi hakanud andma, aga ka järelevalve on oluliselt paranenud ja ka sellest on palju abi olnud. Eelkõige muidugi tuleb jälle tänada Eesti inimesi. Kui meil 90ndate aastate algusest lähenes liiklussurmade arv juba 500ni, siis praegune, 78 on mulle viimane teadaolev number, räägib loomulikult ka sellest, et meie liiklejad on saanud märksa küpsemaks – võimalikke ohte hinnatakse realistlikumalt, maanteel käitutakse vastutustundlikumalt.

Lõppkokkuvõttes saame öelda, et iive on positiivne, Eesti rahva arv mitte ei vähene, vaid kasvab. Aga sellega ma ülevaate praegu ka lõpetaksin. Aitäh!

Juhataja

Aitäh! Täna kiitis valitsus heaks riigikaitse strateegia. Sellest räägib lähemalt kaitseminister. Palun.

Jaak Aaviksoo

Tervitus ka minu poolt! Veel enne, kui aasta lõpeb, võib öelda, et riigikaitse seadusandlikule alusele on praktiliselt ring peale tehtud –

kõik, mis oli vaja muuta või ümber teha, on siin viimaste aastate jooksul ümber tehtud. Ma nimetaksin julgeolekupoliitika aluseid, kaitseväe korralduse seadust, siis kümneaastane sõjalise riigikaitse arengukava ja nüüd siis riigikaitse strateegia. See annab tervikliku pildi sellest, kuidas me oma riigikaitset näeme.

Kõige olulisem muudatus, me ei käsitle riigikaitset enam üksnes sõjalise riigikaitsena, vaid laiemalt, niiöelda riigikaitse lai käsitlus, mis lisaks sõjalisele riigikaitsele hõlmab ka tsiviilsektori toetust, rahvusvahelist tegevust, sisejulgeoleku korraldamist kriisi- ja sõjaolukorras, elutähtsate teenuste tagamist ja psühholoogilist kaitset. Need kuus valdkonda on üles loetletud ja lisaks sellele on kõikidele ametkondadele, kes nende valdkondade arendamisega seotud on, pandud ka rahuaegsed ülesanded ja eesmärgid, kuidasmoodi valmistuda vajalikul, kriitilisel hetkel neid riigikaitselisi ülesandeid täitma.

Selles mõttes on samm oluline, et kui võisime veel mõned aastad tagasi tajuda, et kriitilisel hetkel kaitsevägi ja Kaitseliit on valmis riigi eest seisma, siis kuidas kaitsta elanikkonda, mida teevad ülejäänud ametkonnad, oli lahendamata. Tänaseks on need vaidlused vaieldud ja vastav dokument vastu võetud. Nii et ei ole enam spontaanselt vaja soola ja tikku minna kriitilisel hetkel hankima, vaid elutähtsate teenuste toimimine on tagatud riiklike mehhanismidega. Ja veel üks oluline moment, kuidas kõike seda juhtida. Strateegias on kaks peamist põhimõtet sõnastatud. Esiteks, et juhtimine on rahuajal, kriisiajal, erakorralise olukorra ajal ja sõjaajal ühesugune. Nii palju kui see vähegi võimalik on, mingeid suuri ümberkorraldusi ei korraldata.

Need, kes valmistuvad riigikaitseliseks ükskõik mis valdkonnas, teevad seda ka edasi, kogu seda tegevust koordineerib Vabariigi Valitsus ja praktilisel tasandil korraldab riigikaitse strateegia materjalide ettevalmistamist kaitseministeerium. Kaitseministeeriumil on koordineeriv roll, kõik ametkonnad osalevad selles ning konkreetsemaid ülesandeid jagatakse Vabariigi Valitsuse näpunäidete järgi.

Jäänud on ainult kaks väikest võlga – mõlemad eelnõud on valmis, kaitseväeteenistuse seadus ja Kaitseliidu uue seaduse tekst on ka tegelikult olemas, aga ilmselt see parlamendi koosseis neid menetleda ei jõua. Igal juhu on hea meel tõdeda, et meie riigikaitse on saanud põhimõtteliselt või ütleme, kontseptuaalselt valmis. Me enam-vähem kujutame ette ühel meelel, kuidas see kõik peaks toimima, mitte ainult siis sõjamehed, vaid ka kõik teised ametkonnad ja organisatsioonid. Niisugune tulemus üks päev enne aasta lõppu valitsuse poolt riigikaitse hüvanguks. Aitäh!

Juhataja

Aitäh! Ja nüüd sõna justiitsministrile. Palun.

Rein Lang

Aitäh! Head vana aasta lõppu minu poolt ka! Ma pakkusin oma kolleegidele kihlvedu, et kas see eurojutt, mida mina rääkima hakkan, et kas see äratab ka mingit tähelepanu, kas selle vastu on üldse mingisugust huvi? Aga ma ikkagi räägin.

Täna võttis valitsus seisukoha ühe Euroopa Liidu rohelise raamatu suhtes, mis puudutab Euroopa ühtset lepinguõigust. Viimane kord oli Euroopas ühte lepinguõigus Rooma impeeriumi ajal, siis kui kehtis ühtne tsiviilõigus enamuses tänasest Euroopa Liidu territooriumist. Euroopa Komisjon on aastaid olnud seisukohal, et ühise turu ja vaba ühisturu üheks tõkkeks on väga suured erinevused liikmesmaade lepinguõiguses. Ehk siis, milline on see regulatsioon, kuidas kaks subjekti omavahel mingites eraõiguslikes tehingutes kokku lepivad.

Euroopa Komisjon pani kokku tarkadest peadest koosneva töörühma, mida juhtis Saksa professor Christian von Bar. See töö on kestnud nüüd neli aastat ja on kulmineerunud sellega, et teadlased said valmis oma lõpptöö, mida nimetatakse Euroopas lühendatult CFR, „Common Frame of Reference“. Meie võiksime seda nimetada siis Euroopa Liidu võimaliku tulevase tsiviilkoodeksi eelnõuks. Ja eestlastena võime olla väga uhked selle üle, et selles töös osales ka Tartu Ülikooli eraõiguse professor Paul Varul, endine Eesti justiitsminister. Nii et Eesti on andnud oma märkimisväärse panuse sellesse dokumenti. Kui arvame, et see on Euroopa Liidus saanud kõikidest riikidest vaimustunud vastukaja, siis nii see muidugi ei ole. Seletada prantslastele, et on võimalik ka mingisugune muu ja parem lahendus, kui Napoleoni tsiviilkoodeks on väga keeruline ja veel loomulikult seletada brittidele, et midagi peale nende „case law“ on veel midagi paremat, on ka väga keeruline. Aga väike nire vett võib uuristada ka kivi.

Euroopa Komisjon on kindlalt seda meelt, et mingisuguseid samme lepinguõiguse ühtlustamise poole tuleb astuda lihtsalt kas või sellepärast, et tehingu kulud firmadele ja ka tarbijatele alla viia. Juba ainuüksi, kui keegi tahab minna võõrale turule oma kaupu või teenuseid pakkuma, peab ta selle riigi õiguskorra ja lepinguõiguse endale selgeks tegema ja see on üsna kulukas lõbu. Seni on liikmesmaadest selle projekti jäägitud toetajad Eesti ja Luksemburg. Luksemburg on küll väike, aga õigusküsimustes äärmiselt mõjuvõimas riik Euroopa Liidus. Poola justiitsministri Eesti visiidi käigus oli muusika minu kõrvadele see, et Poola võtab oma eesistumise teemaks selle ühtse lepinguõigusega edasiliikumise. Nii et meil on siis ka juba üks suurriik paadis. Ja ribu-rada-pidi olen kuulnud oma kolleegide käest, et tõsimeelselt arutatakse ikkagi ka senise, pigem tõrjuva hoiaku muutmist positiivsemaks hoiakuks.

Olgu siinkohal näiteks mainitud, et kui Saksamaal pandi kokku praegu võimulolevat koalitsiooni liberaalide ja konservatiivide vahel, siis see oli üks põhiline vaidlusteema, kuivõrd palju ikkagi minna kaasa lepinguõiguse ühtlustamise projektiga. Ja kuna kokku ei lepitud, siis lepiti kokku selles, et Saksamaa võtab selles küsimuses pigem rahuliku ja pigem tõrjuva hoiaku kui edasiviiva hoiaku. Aga ka seal hakkavad ilmselt puhuma natukene teistsugused tuuled.

Eesti valitsus otsustas täna, et oleme selle tendentsi ja selle trendi suured toetajad. Toetame lepinguõiguse ühtlustamist võimalikult suures ulatuses. Anname endale aru, et sellega kohe mingit läbimurret ei saavutata. Alustada võiks näiteks tarbijaõiguste ühtlustamisest, millega tegeleb üks teine nõukogu formatsioon, mitte nüüd justiitsministrite oma. Leiame, et see tulevane õiguslik vahend võiks näiteks olla ka kokkuleppeline 28. õiguskord, vähemalt esialgu.

Üritan lihtsalt seletada, miks see on vajalik Eestile. See on arusaadav, et Eesti firmadel oleks sellevõrra siis lihtsam minna näiteks kas või Iirimaa, Prantsusmaa, Saksamaa, Rootsi turule, kuna ta juba teab, millised on lepingute sõlmimise õiguslikud regulatsioonid. Aga vähem saadakse aru sellest, et kui lepinguõigust ei ole ühtlustatud, siis Eesti tarbijad jäävad ka väga paljudest toodetest ja teenustest tegelikult ilma. Suured Saksa, Suurbritannia, Prantsuse, korporatsioonid kui nad vaatavad Eesti turgu, siis nad mõistavad, et see on mikroskoopiline. Hakata nüüd tulema sellele turule oma toodete ja teenustega, mis eeldab suuri õiguslikke kulusid, siis pigem sellest loobutakse, lüüakse käega, et ah, mis see meile mõni tuhat või isegi mõnikümmend tuhat klienti võrreldes meie miljoniliste kliendibaasidega, mis see meile ikkagi ära ei ole, ärme näe parem vaeva.

Näiteks Eesti turismiturul ei saada Eesti ettevõtjate käest osta Sahara retki, kuigi neid müüakse täiesti vabalt Suurbritannias, Prantsusmaal, kus iganes. Nii et see teenus jääb Eesti tarbijal saamata. Või võtame näiteks satelliittelevisiooni. Ainukene tõsiseltvõetav korporatsioon siin turul on ju Viasat. Sõidate 70 kilomeetrit põhja poole, seal on juba Canal+ ja mitmed teisedki teenusepakkujad. Eesti turu väiksus ja väga kaasaegne lepinguõigus on kindlasti üheks takistuseks, sest seda lihtsalt ei viitsita endale selgeks teha. See on väga pika vinnaga projekt. See ei ole mitte niimoodi, et võiksime arvata, et nüüd järgmise kahe, kolme, nelja aasta jooksul tuleb selles asjas mingi läbimurre. Aga mina näiteks loodan küll, et minu silmad veel näeksid seda aega, millal Euroopas on lepinguõigus sedavõrd palju ühtlustatud, et me võiksime teada seda, milliste reeglite järgi Portugalis või Hispaanias või Itaalias või Prantsusmaal tsiviilõiguslikke lepinguid sõlmitakse. Nii et Eesti on projekti suur toetaja.

Aga ühte asja tahaksin veel rääkida. Peaminister seletas väga põhjalikult Kyoto ühikute müügiga seonduvat ja seda, kui edukad me oleme selles suhtes olnud. Aga siin on üks aspekt, nimelt, Kyoto ühikutega kauplemine eeldab täielikku usaldust müüja suhtes. Seal kehtib põhimõte, et seda raha saab kasutada üksnes ja ainult keskkonnasõbralikeks projektideks ehk siis CO2 emissiooni vähendamiseks. Kõikide nende kauplemiste juures on alati olnud neid rehepappe, kes on selle raha vastu võtnud ja kulutanud seda mingiks muuks otstarbeks, näiteks ka sotsiaalkulutusteks. Aga Eestit usaldatakse selles suhtes. Selle üheks põhjuseks on Eesti äärmiselt madal korruptsioonitase. Ühesõnaga, meil ei ole vaja kellelegi tõestada, et see raha liigub mingeid imelikke skeeme pidi kuskile vasakule või paremale või mõnesse parteikassasse. Teatakse, et see raha läheb õigesse kohta. Meil ei ole tarvis hakata rääkima, et meil on madal korruptsioonitase. Oleme ka Transparency International’i edetabelis kõrgel kohal. Tehtud töö korruptsiooni vastu võitlemisel, mida kõik Eesti valitsused on teinud, on andnud ka selle vilja, et me tõepoolest üleliigseid ühikuid saame kaubaks teha ja nende eest lasteaedu soojustada ja mida iganes. Nii et jällegi üks oluline põhjus, miks siis võidelda korruptsiooniga.

Andrus Ansip

Ma kinnitan, et just täpselt nii, nagu justiitsminister Rein Lang seda praegu nimetas, see ongi. Ostjate jaoks on oluline Eesti madal korruptsiooni tase. Ja seda arvestatakse väga selge argumendina, miks valida partneriks just nimelt Eesti. Mõnede jaoks ilmselt meie koht Transparancy Internationali edetabelis ei ole üldse mitte mingisugust tähtsust omanud, aga nüüd see hea koht selles tabelis pöördub miljarditeks kroonideks. Nii lihtne see ongi.

Rein Lang

Kulutused korruptsioonivastaseks võitluseks tasuvad ka rahaliselt ära. Ja siin on üks asi veel, mida täna valitsus otsustas – valitsus otsustas Viru Ringkonnaprokuratuuri liigutada Kohtla-Järvelt Jõhvi. Jõhvis saab valmis uus kohtumaja, Eesti press on oodatud ka sinna avamisele, mis toimub veebruaris. Väga ilus, uus kohtumaja, kus on tööruumid ka Viru Ringkonnaprokuratuuril. Aitäh!

Juhataja

Aitäh! Ja nüüd küsimuste kord. Kellel on, palun, küsimus? Kas aastalõpu pressikonverentsil on kõik küsimused ära küsitud?

Indrek Kiisler, ERR

Ma kõigepealt küsin seda, et Rohelised käisid välja idee kehtestada Eestis kodanikupark. Kuidas te kommenteerite seda?

Andrus Ansip

Ei ole neid, kes seda sooviks kommenteerida, nii ilmselt jääbki.

Indrek Kiisler, ERR

Ja teine küsimus on kaitseministrile. Selgitage hästi lihtsalt ära, milline on Venemaa roll selles dokumendis?

Jaak Aaviksoo

Venemaal ei ole selles dokumendis mingit erilist rolli, küll on julgeolekukeskkonna kirjeldamisel märgitud ära, et arengud Vene Föderatsioonis mõjutavad Eesti julgeolekut ja on konstateeritud, et Vene Föderatsioonis on viimasel ajal sõjaline kohalolek Eesti piiride lähedal kasvanud.

Aga riigikaitse strateegia on üldisem, ta on isegi natukene üldisem kui klassikaline sõjalise konflikti vastu valmistumise strateegia, sest ta hõlmab endas ka näiteks küberründeid, mis võivad lähtuda kust iganes maailmas. Samuti rahvusvaheliselt levivat terrorismi ehk siis ka riigikaitseline ettevalmistus peab hõlmama neid uusi, moodsaid riske. Käsitleda Eesti riigikaitset pelgalt ühe riigi vastu enesekaitsena oleks vale.

Juhataja

Aitäh! Kas on veel, palun, küsimusi? Üllar Luup, palun.

Üllar Luup, Kanal 2

Härra Aaviksoo, homme on Tallinn eriliselt tuledes, mil tähistatakse euro tulekut ja Tallinnale kultuuripealinna tiitli saabumist. Ainult üks koht on pime. Millal süttib vabaduse Võidusammas?

Jaak Aaviksoo

Ootame ja vaatame, võib-olla täna, võib-olla homme, võib-olla läheb natuke kauem aega. Tahaks, et ta oleks ilus ja ta ei kustuks siis enam ära, kui ta kord põlema on pandud.

Juhataja

Aitäh! Kas on veel, Üllar, küsimusi? Ei ole. Ja kui teistel ka ei ole, siis ilusat aasta lõppu kõigile!

Andrus Ansip

Head vana aasta lõppu ja head uut aastat euro seltsis!

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-