Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 30. märts 2017

30.03.2017 | 17:00

Uudis
    • Jaga

Valitsuse pressikonverentsil osalesid peaminister Jüri Ratas, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo, majandus- ja taristuminister Kadri Simson  ning sotsiaalkaitseminister Kaia Iva.


Pressikonverentsi salvestus: https://www.youtube.com/watch?v=C7dLw3oWhAc

 

Juhataja Ave Tampere

Tere päevast, head ajakirjanikud! Alustame valitsuse pressikonverentsiga. Kõigepealt sõna peaministrile. Palun!

 

Jüri Ratas

Tervist, auväärt ajakirjanikud! Nii kaunist pressikonverentsi mul ei olegi varem olnud. Täitsa siiralt. Aga mõned teemad, mis sellel nädalal on olnud, või eelmise nädala lõpus, olulised – alustan kindlasti nädalavahetuse ja Rooma ja Itaaliaga, kus 60 aastat hiljem, kui Rooma leping sai sõlmitud, kirjutati alla kapitooliumil uuesti Rooma deklaratsioon, mis kindlasti tulenevalt ka eilsetest uudistest, kui nüüd on Brexit ametlikult saanud alguse, on oluline. Ja oluline selles mõttes just, et 27 riiki ütlevad Euroopas, et jah, me tahame koos edasi minna, me näeme Euroopa Liidus tugevust, me näeme Euroopa Liidus väärtuseid ja me peame väga lugu sellest, et Euroopa Liit on olnud, ja on jätkuvalt, rahu ja vabaduse liit.

 

Nüüd Ühendkuningriikidest. Mul on siiralt kahju, nii nagu ka väga paljud teised minu ametikaaslased Euroopas on eilse päeva jooksul andnud teada, et Brexit toimub, aga see on Suurbritannia elanike otsus, seda otsust me kindlasti austame. Eks me siis arutame edasi neid samme, tulenevalt eilsest Brexiti kirjast, 29. aprillil, kui toimub erakorraline Ülemkogu Brüsselis, kus võtame vastu ka järgnevad poliitilised suunised, kuidas 27 riigiga, nimel me protsessiga edasi läheme. Kindlasti head ja lähedased suhted on nii Euroopa Liidu kui ka Ühendkuningriigi huvides.

 

Teisipäeval ma külastasin Eesti Kaitsetööstuse Liitu ja tõesti tunnustan väga ühelt poolt seda liitu, teiselt poolt kõiki neid ettevõtteid, kes on selle liidu moodustanud. Tegemist on olulise julgeolekuvaldkonnaga, olulise majandusharuga. Mul oli hea meel kuulata ka juhatuse esimehe Ingvar Pärnamäe ülevaadet ja tutvustust liidust ja ka ettevõtetest, millega nad igapäevaselt tegutsevad. Tõsi, meil on päris palju koostöökohti, üks on see, et läbi valitsuse, sh ka läbi peaministri, teha kõik selleks, et meie ettevõtteid tutvustada ka väljaspool Eestit ja välisturgudel. Teiselt poolt on neil teatud küsimusi, mida nad soovivad arutada seadusandlikult. Teisipäeval oli ka kohtumine Eesti Ametiühingute Keskliiduga, kus me leppisime kokku, et järgnev kohtumine võiks toimuda selle aasta kevadel või sügisel ja kindlasti jätkame selliste regulaarsete kohtumistega.

 

Nüüd täna, nagu te näete, pressikonverentsil on neli Vabariigi Valitsuse liiget, Urve Palo, Kaia Iva ja Kadri Simson. Täna oli istungi päevakorras 22 päevakorrapunkti, meil on juba kaks kabineti nõupidamise punkti läbi arutatud. Ühelt poolt on see seotud sellega, et missugused on need mitteametlikud tippkohtumised, mis Eestis meie eesistumise ajal toimuvad ja läbi mis ministeeriumide nad toimuvad. Teine suur punkt on seotud „Eesti Vabariik 100“ programmiga, kus avaürituseks saab olema rahvamatk 16. aprillil. Kutsume kõiki eestimaalasi sellele rahvamatkale, kus vähemalt 3000 inimest saavad koos käia sellel kubermangu piiril, mis ühelt poolt on Eesti Liivimaa kubermangu piir ja läbi selle tekkis siis Eesti rahvuskubermang, ja siis läbi ERR-i otsekaadrite on näha, kuidas see piir ühel hetkel kustub, ja kustub lõplikult 16. aprillil läbi matka. Kõigil, kes soovivad matkale tulla, palume ennast registreerida Eesti Vabariik 100 koduleheküljel. Kindlasti kavatsen ka ise sellel päeval matkast osa võtta. Selle Eesti Vabariik 100 raames toimuvad väga paljud olulised üritused, kus me seame fookusesse kõik Eesti inimesed, kes on panustanud Eesti riigi tekkesse, loomisse, kes ehitavad igapäevaselt meie riiki ja loomulikult vaatame ka tulevikku. Olgu nendeks olulisteks sõnumiteks näiteks – igal lapsel oma pill, laste vabariik, hea avalik ruum, sajandi lugu või saja tamme istutamine. Nii, nagu ma eelneval pressikonverentsil ütlesin, siis osalen Eesti Vabariik 100 üritustel tõesti ka väljaspool Eestit, olgu selleks siis USA läänerannik, olgu selleks Helsingi või Riia, aga ka 8. aprilli päevasel ja õhtusel ajal Sankt-Peterburis, kus toimub Eesti Vabariik 100 tähistamine. Nüüd on ka täpne ajakava selgunud, kell 14.00 me avame seal mälestustahvli ja ka näituse Jaani kiriku fuajees. Kell kolm pealelõunat on tänujumalateenistus, mida peab peapiiskop Urmas Viilma. Kell 16.00 on kõned ja 16.10 algab Eesti Rahvusmeeskoori kontsert „Pühapaik“, dirigendiks Mikk Üleoja. Peale seda on koosviibimine ja keskustelu Jaani kirikus.

 

Istungi osas, nagu ma ütlesin, oli 22 päevakorrapunkti ja nendest annavad oma ülevaate teised valitsuse liikmed ja siinjuures mina oma sissejuhatuse lõpetan. Aitäh!

 

Juhataja

Nüüd sõna sotsiaalkaitseministrile. Palun!

 

Kaia Iva

Aitäh! Nii nagu öeldud, tänasel istungil valitsus kiitis heaks õppelaenu kustutamise nendele lapsevanematele, kelle lapsel on tuvastatud raske puue ja senise korra järgi oli see võimalus ainult sel juhtumil, sellisel lapsevanemal, kelle lapsel oli tuvastatud sügav puue. Ehk seda hoolduskoormusega kaetud vanemat toetada tema ka õpingutes. Mis see endaga kaasa toob? Seadus peaks jõustuma uuel aastal, loodame et Riigikogu saab selle tempokalt menetletud. Eeldatavalt ligi 300 lapsevanemat järgmisel aastal võiks siis olla need, kes seda õppelaenu kustutamist taotlevad. Esimesel aastal on see hulk kindlasti suurem ja järgnevatel aastatel eeldame, et ta võiks jääda umbes 60 taotluse juurde. Riigieelarvele toob see esimesel aastal kulu umbes 630 000 ja järgmistel aastatel 130 000. Lisaks sellele, et me tahame tõesti nende vanemate koormat kergendada ja soodustada seda, et nad saaksid hästi oma õpinguid teostada, jätkata, oli valitsusel ka selline ülesanne Rahandus- ja haridusministeeriumile täna antud, et nad vaatavad üle sellise õppelaenu süsteemi just selle koha pealt, et praegusel hetkel on õppelaenud tagatud ju riigi poolt, nii õppelaen ise kui selle intressid, aga samas on õppelaenude intress 5% ja see tähendab seda, et riigi poolt tagatud laenu puhul võib küll arvata, et see protsendimäär on liiga kõrge. Nii et kui Rahandusministeerium ja Haridus- ja teadusministeerium selle asja üle vaatavad, siis jäi neile kohustus, et nad tulevad sellega juba suvel kabinetti ja vaatame selle teema üle, et ka see üle vaadata. Paar sõna tahaksin juurde öelda veel ka, kuna teemaks on täna raske ja sügava puudega lapsed, et mis sellest aastast on nendele lastele ja nendele peredele teistmoodi, on see, et lisaks sellele rahale – 1,65 miljonile, mis maavalitsusete alt liikus kohalikele omavalitsustele sellel aastal, on täiendavalt koalitsioonileppega sellel aastal eraldatud sügava ja raske puudega lastele lastehoiuteenuse ja teiste teenuste toetamiseks ja arendamiseks veel üks miljon. See on see raha, mis on kohalikel omavalitsustel kasutada ja lisaks sellele on juba praeguseks selgunud ja selgumas, et erinevate jääkide arvelt eelmisest aastast on veel kasutada umbes üks miljon. Nii et rohkem kui 3,5 miljonit on seda raha, mis sellel aastal on kohalikes omavalitsustes kasutada selliste laste teenuste toetamiseks. Lisaks loomulikult, et ei jääks mingit väärarusaama, et kas see raha, mida Sotsiaalkindlustusameti kaudu nende teenuste jaoks kasutatakse, mis on ESF-i [Euroopa Sotsiaalfond] rahad, see loomulikult on ka sellel aastal kasutada. Nii et igale lapsele vastavalt tema vajadusele kuni ligi 5000 eurot aastas on seda, mida on võimalik nende teenuste jaoks Sotsiaalkindlustusametilt puudega laste teenuste kasutamiseks kasutada. Nii et kõik need asjad toimivad ja kindlasti seesama täiendav miljon läheb ka sellel aastal kohalikele omavalitsustele. Loodame, et kõikides kohalikes omavalitsustes saavad need pered vajaliku teenuse, olgu see siis lastehoid, olgu siis tugiisik või sotsiaaltransport või midagi muud vajalikku, et nende vanemate hoolduskoormus oleks väiksem ja võimalus töös ja õpingutes osaleda suurem. Aitäh!

 

Juhataja

Nüüd sõna ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministrile. Palun!

 

Urve Palo

Aitäh! Tere päevast, head ajakirjanikud! Täna oli kaks teemat, mis puudutas otseselt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministrit, ühelt poolt kiitis valitsus heaks Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi uue põhimääruse, kus muuhulgas lepiti kokku, et majandusministeeriumis saab olema ka ehitusvaldkonna asekantsler. Põhjus, miks selline muudatus on toimumas, on väga lihtne – Eestis on ehitussektor väga suure osatähtsusega. Ja mitte ainult Eestis, see on üleüldiselt, sest ehitatakse ju pidevalt eluruume ja mitte-eluruume, see on igapäevane tegevus ja ilma selleta kuidagi ei saagi tänapäeval hakkama. Eestis moodustab kusagil 15% kogu riigi SKT-st ehitustegevus, sh kinnisvaraarendus. Ehitustegevus otseselt on 7 - 8%. Tööhõive osakaalult on ehitussektoris hõivatud 11% kõigist hõivatutest, nii et üle 50 000 inimese, nii et väga-väga olulise sektoriga tegu. Mujal maailmas on tavaline, et on olemas ehitusministeerium või lausa elamumajandusministrid jne, nagu viimases Trumpi valitsuses. Siis Eestis paraku viimase 20 aasta jooksul, enne seda küll meil oli Ehitusministeerium, on olnud ehitustegevus ja selle kureerimine riigi poole pealt väga tagasihoidlik ja ehitusosakond on kuulunud erinevate asekantslerite alla – on ta olnud siseturuosakonna all, praegu on ta energeetikaosakonna all. Aga tegelikult teema on väga iseseisev, väga oluline ja väljakutsed selles sektoris väga suured, alates elamufondi vananemisest, mida me kõik näeme, kuni selleni välja, et ka ehituses on vaja asuda digitaliseerimise teed. Eestis on ehitustegevuses tootlikkus pea kaks korda madalam kui näiteks Põhja-Euroopas ja see tuleneb eelkõige sellest, et eeltöö on kehv, digitaliseerimine on kehv. Kogu see BIM (ehitise infomudel), planeerimised, mis on Soomes ja Põhjamaades arenenud, on Eestis lapsekingades ja ei sobi sugugi e-riigi mainega kokku. Muidugi rääkimata sellest, et aastaks 2021 peavad meil olema juba kõik uued ehitised liginullenergiahooned. See on selline Euroopa Liidu nõue, milles ei ole midagi uut, me teame, et see on tulemas, seda ei ole plaani muuta. Seega riigipoolset sellist kureerimist ja toetust sellele sektorile on enamalt vaja. Just asekantsleri roll seda ka võimaldab, et olla partneriks sellele sektorile, olla ka eestvedajaks ja abikäeks.

 

Teine teema, mis täna valitsuses sai heakskiidu – lepiti kokku Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2017. a rakendusplaan. See on üks osa pikast plaanist, mis on aastateks 2014—2020 tehtud, ja selle aasta rakendusplaani kiitsime täna heaks. Laias laastus, millele keskendume ettevõtluse kasvustrateegia tegevused, kolmele põhiprintsiibile, üks on, et me tahame tõsta Eestis tootlikkust. Miks me tahame tõsta, on see, et Eesti tootlikkus on 55% Euroopa Liidu keskmisest ja kui meie tootlikkus ei kasva, siis paraku me ei saa ka rääkida sellest, et meil palgad saavad kasvada ja elatustase, inimeste jõukus. Seda me ju kõik teame, et palgasurve on Eestis suur, ettevõtjad seda kurdavad, aga ma olen ka öelnud, et see on midagi sellist, mis on pöördumatu protsess. Seda, et palgad hakkavad langema, ei ole oodata, meie piirid on lahti, maailm valla ja tööjõu konkurents on midagi sellist, mille pärast kõik riigid võistlevad omavahel, mitte ainult Eesti. Ilma selleta, et me palgad ei võiks edasi tõusta, me ei saa ka rääkida sellest, et meil on konkurentsivõimeline keskkond tööjõu jaoks. Nii et selleks, et palk saaks tõusta, peab tootlikkus tõusma, et ettevõtja võiks kõrgemat palka maksta, suurema lisandväärtusega tooteid teha. Teine pool on kogu temaatika, et üldse ettevõtlust ergutada ja innovatsioonile julgustada. Sest tootlikkus omakorda tõuseb siis, kui innovatsiooniga rohkem tegeletakse, need on kõik omavahel seotud ja ka tänane valitsuskoalitsioon on ju öelnud, et meie üks põhieesmärke lisaks sellele, et me soovime üleüldse inimeste elu parandada, vaesust vähendada, või õigemini ebavõrdsust vähendada, on just majanduskasvu ergutamine. Sellele on meil väga palju meetmeid planeeritud. Ma lühidalt toon välja mõned, millega jätkatakse sellel aastal ja siis ka nimetan uusi algatusi.

 

See, mis puudutab seda strateegia rakendusplaani, siis seal võib öelda, et jätkatakse enamuses osas nende tegevustega, mis eelmine aasta alustati. Sealjuures KredEx jätkab erinevaid laenukäendusi, finantstoe andmist, jätkub programm Start-up Estonia, see on iduettevõtetele. Jätkub ettevõtja arenguplaani toetus, mis eelmisel aastal alles käivitati, loomemajanduse arenduse toetused, eksporditoetused, messidel osalemine, ettevõtlusteadlikkuse koolitused jne. Nii et hästi palju tegevusi, mis just eelmisel aastal käivitusid, on tänases jätkufaasis.

 

Ma nimetaksin juurde uusi asju, mis me sellel aastal plaanime välja töötada, mis saaksid käivituda järgmisel aastal. Kõigepealt, sellel aastal on juba käivitunud suurinvestori toetus, see tähendab seda, et see on esmakordne selline võimalus, et me toetame uut investeeringut sellisel moel, et kui see vastab tingimustele, et seal on teatud arv töökohti, lisandväärtus on kõrge, palgatase on hea, siis on Eesti riigil võimalik ka sellist investeeringut otseselt toetada. Paljud teised riigid teevad seda. Eile tulin just Dresdenist, kus avati Skeleton Technologies tehas ja rääkisin sealse peaministriga. Nendel on sellised meetmed juba ammu, ka Skeleton sai sellest osa, otsesest sellisest toetusest. Nüüd on ka Eesti riik selleks valmis.

 

Lisaks, sellel aastal juba avame võrkudega liitumise meetme. See on selline, kus ettevõtjad saavad väljaspool Tallinna, Tartut ja kuldset ringi taotleda toetust selleks, kas siis liituda või suurendada võimsust elektri, vee-kanalisatsiooni, sidevõrkudega liitumiseks. See on üks asi just, mida ettevõtjad on kurtnud, et riigipoolne tugi võiks siin olla, sest see on väga suur algne investeering. See meede sellel aastal juba avaneb, siis töötame välja. Samamoodi avaneb sellel aastal korterelamute kas renoveerimise või ehitamise meede, mis puudutab üürielamuid. Töötame välja viimase miili meedet, see tähendab seda, et meil on küll baasvõrk üsna hästi arenenud, järgmise aasta või kahega peaks olema ka plaanitud tööd lõpetatud. Aga viimane miil, sellega soovib ka valitsus edasi minna. Et ei jääks n-ö toppama sellega, et kuskil on olemas baasvõrgu koht, aga inimeseni ikkagi ei jõua see võimalus, et internetiühendus saada ja tööd teha üle Eesti. Samuti on meil plaanis uuest aastast arutada ideed, et me sooviksime, et meie ettevõtted oleksid rohkem konkurentsivõimelised ja läbi selle tahame, et energia-intensiivsed ettevõtted maksaksid elektrienergia aktsiisi miinimum Euroopa Liidus lubatud määra ulatuses. Selle tõi Kadri Simson valitsusse ja seda küll arutame eelarve käigus, aga põhimõtteline heakskiit on olemas valitsusel. See on asi, mida ettevõtjad on väga kaua oodanud ja kui see nüüd saab ka rahandusministri käest heakskiidu, siis ma usun, et sellega võime järgmisel aastal arvestada. Siis töötame välja e-Eesti võimenduse programmi, mis saab 30 miljonit eurot lisarahastust. Seal on väga palju erinevaid tegevusi, alates koolitustest, lõpetades otseste investeeringutega, näiteks X-tee väljatöötamisse ka business to business lahendusele jne.

 

Siia juurde veel, kui lubate, kaks lauset. Kuna ettevõtlus ja majandus ei ole ainult need meetmed, mis ma täna rääkisin, vaid lõppkokkuvõttes ettevõtlust ju arendavad inimesed. Kui me ettevõtjatega kohtusime, panime paika valitsusliidu tegevusprogrammi järgnevateks aastateks, siis ettevõtjad Erki Raasukese juhtimisel ütlesid näiteks välja, et Eestis on kolm põhiprobleemi, mis tööjõudu puudutab. Tööjõu üks põhiline probleem majanduse arengu takistusel on see, et meie noored, noorte hulgas on väga suur hulk inimesi, kellel on ainult põhiharidus, neid on umbes 30 000 inimest, nende hulgas on omakorda töötus väga suur ja me ei tea, mida nad teevad, miks nad ei õpi, miks nad ei tööta. Teine asi on, et meie naised vanuses 25-35 on liiga kaua tööturult eemal. Ja kolmas põhjus oli, et meie eakad lahkuvad tööturult liiga vara. Ja meil, valitsusel, on retsept kolme probleemi lahendamiseks. Hästi kiirelt üle käies, punkt üks on see, et me soovime koolikohustust pikendada. See tähendab seda, et kui täna Eestis üldiselt peaaegu sada protsenti on kõigil olemas põhiharidus ja see on sellepärast, et see on ka kohaliku omavalitsuse vastutus jälgida, et laps käib koolis kuni põhikooli lõpuni, siis edasi justkui ei ole see kellegi vastutus. Me soovime, et tulevikus oleks vastutus kuni selleni, et lapsel või noorel inimesel on kas keskharidus või kesk-eriharidus vähemalt omandatud. Selles suunas ka haridusminister töötab, et seda põhimõtet välja töötada. Teine pool, mis puudutab naisi vanuses 25-35, siis on meie sotsiaalkaitseminister Kaia Iva toonud valitsusse ja valitsusest heakskiidu saanud, et me soovime teha vanemahüvitise süsteemi paindlikuks ja juba sügisest selle vastu võtta. See tähendab, et soodustame siiski seda töö- ja pereelu ühitamist ja samal ajal ka töötamist, kui pere seda soovib. Tänane süsteem on väga jäik ja jätab naised pikaks ajaks koju isegi siis, kui nad seda väga ei soovi. Ja kolmas, mis puudutab eakaid, et nad lahkuvad liiga vara tööturult, on ju valitsus kokku leppinud ka selles, et meil on uus pensionisüsteem tulemas, mis puudutab just seda, et motiveeritakse inimesi hiljem minema pensionile läbi selle, et kui sa lähed hiljem, siis sa saad ka rohkem pensioni ehk see paindlik pensioniiga on samamoodi ju põhimõttelise heakskiidu valitsuses saanud. Majandus on lai teema, võiks pikemalt rääkida, aga annan kolleegidele ka võimaluse. Aitäh!

 

Juhataja

Ja nüüd sõna majandus- ja taristuministrile.

 

Kadri Simson

Aitäh, lugupeetavad! Selleks et teil jätkuks piisavalt aega ka päevakajalisteks küsimusteks püüan ma olla konkreetne ja mitte rääkida majandusest üldiselt kui väga huvitavast teemast. Räägin hoopis valitsuse otsusest rakendada alates 1. jaanuarist 2018 Eestis raskeveokitele teekasutustasu. Sellega oleme eelviimane riik Euroopa Liidus, kes raskeveokitele selle tasu kehtestab. Jutt on kõigist veokitest, mille täismass on üle 3500 kg ja tasud on ajapõhised, võtame eeskujuks ka lõunanaabrid, lätlased-leedulased, kellel on täpselt samamoodi ajapõhised. Tasumäärad on erinevad, tulenevalt sellest, milline on veoki või tema haagise täismass, tema EURO-heitgaasiklassist sõltub tasu määr ja sõltub ka telgede arvust. Nii et ajapõhine tasu – aastamäär on 500 - 1300 eurot, allapoole on veel kvartali-, kuu-, nädala- ja päevamäär, see oli läbirääkimistel Eesti vedajatega, et oleks võimalikult palju erinevaid perioodipileteid. Olen näinud ka juba reageeringuid määra tasemetele. Juhin tähelepanu, et kui päevapilet on 9-12 eurot, siis Euroopa Liit, ennetamaks seda, et mõnel riigil tekib mõte, et välisvedajatele esitame päevataksi pea sama suure kui omadele on kuu- või aastapilet, on teinud ka selged reeglid. Päevapilet ei tohi ületada 2% aasta maksumusest, nädalapilet ei tohi ületada 5% aasta maksumusest. Seega need on omavahel selges seoses. Kes tasu maksma peab? Tasu peab maksma veoki omanik või vastutav kasutaja, peab tasuma enne teele tulemist ja seetõttu anname võimaluse juba kümme päeva enne selle aasta lõppu neid pileteid soetama asuda. Selle eest, et oleks ööpäevaringselt võimalik pileteid varuda, vastutab Maanteeamet. On ka masinaid, mis lähevad erandi alla ehk päästemasinad, Kaitseväe ja Kaitseliidu masinad, Politsei- ja Piirivalveameti masinad ja need masinad, mis on vanasõidukid liiklusseaduse tähenduses ei pea raskeveokitele mõeldud teekasutustasu maksma. Samuti ei lähe sinna alla ühistransport ehk bussid. Esialgu toimub kontroll manuaalselt ehk me 1. jaanuarist 2018 elektroonilist jälgimist ei rakenda ja seda teeb Politsei- ja Piirivalveamet teiste järelevalvetegevuste käigus. Ehk samal ajal, kui välispiiri ületamist kontrollitakse või liiklusjärelevalvet teostatakse või töö sõidu- ja puhkeaja nõuete täitmist kontrollitakse või tehnonõuetele vastavust kontrollitakse, vaadatakse ka, kas masinal on olnud ja on olemas luba meie teid kasutada. Kuigi tasumise kohustus on masina omanikul või vastutaval kasutajal, on seaduses kirjas ka see, et juht peab veenduma enne rooli istumist, kas sellel masinal vastav luba olemas on. Meil on ka kontrollile järgnevad vahendid karistamiseks. On trahv nii omanikule, kui ei ole teekasutustasu tasutud kui ka juhile, aga juriidilise isiku trahvimäärad on märkimisväärselt kõrgemad. Nüüd uudse asjana, mida paljud Euroopa riigid kasutavad, aga Eestis oli selle üle vaidlus, kui meil kontrolli käigus selgub, et näiteks masinal on tasu maksmata, siis on õigus see masin peatada, kuni on ära tasutud trahv ja ka makstud teekasutustasu. See võimaldab saada sellise maine, et kuna rekajuhtidel on aeg raha, siis pigem osta oma päevapilet, ära tule siia katsetama. Kui tasu on maksmata, võib see ajaliselt võtta päris palju tolli. Lühidalt see ongi seaduse eelnõu kokkuvõte. Aitäh!

 

Juhataja

Aitäh! Sotsiaalkaitseminister soovis veel täiendada.

 

Kaia Iva

Ma heameelega täpsustan veel tänast valitsuse poolt heaks kiidetud eelnõu selle koha pealt, et meil oli selles ka üks tööd lihtsustav ja bürokraatiat vähendav pügal sees. Ehk kui praegusel hetkel selleks, teha ettepanekud, et riik õppelaenu ära maksaks, tuli inimesel pöörduda erinevate asutuste poole. Puudega lapse tõttu laenu kustutamisega pöörduti Haridus- ja teadusministeeriumi poole, kui oli tegu töövõimetu isikuga, siis Rahandusministeeriumi poole, kes siis tegi omaette päringuid Sotsiaalkindlustusametist või Töötukassast. Nüüdse korra järgi läheb ka see pool lihtsamaks ehk isik peab pöörduma Sotsiaalkindlustusameti poole, kellel on need andmed olemas, kes seda ise korraldab ja vajadusel teeb päringu Töötukassasse. Ehk ka see pool peaks minema nüüd lihtsamaks, nii et see on nendele taotlejatele ka ma usun, et oluline info, mis on hea neil teada saada. Aitäh!

 

Juhataja

Aitäh! Kas on küsimusi?

 

Mattias Tammet, Delfi

Kiire, praktiline küsimus Urve Palole. See asekantsler, kas mingi ajakava on seal selge juba?

 

Urve Palo

Enne seda, kui põhimäärus ei ole heaks kiidetud, me ei saanud ka tegeleda inimese otsimisega. Nüüd me kindlasti kuulutame välja konkursi, nii nagu asekantslereid otsitakse, see käib läbi kõrgemate riigiametnike, konkursiga. Ja siis on vastav komisjon Riigikantseleis, kes sellega tegeleb, selle eest vastutab. Kutsun kõiki huvilisi osalema, riiki panustama.

 

Mattias Tammet, Delfi

Ühe kiire teen veel. Kas peaminister tänast Päevalehte on lugenud? Andrus Ansipi intervjuu. Loen sealt ühe lause ette: „Kui Vabariigi Valitsuses otsustatakse enne peaministrite Riia tippkohtumist hakata ümber sõnastama juba ametnike vahendusel kokkulepitud ühiskommünikee teksti, siis on naiivne arvata, et see jääb valitsuskabineti seinte vahele ega jõua mujale maailma“.

 

Jüri Ratas

Olen lugenud. Ma arvan, et endine peaminister ja tänane auväärt Euroopa Komisjoni asepresident on langenud siin Jürgen Ligi sellisesse lõksu. Ma arvan, et see hetk, kus üks Eesti erakond soovib Eesti mainet rahvusvahelisel tasandil viia alla ja rääkida jutte, mis ei vasta tõele, ma arvan, et see hetk on Eesti ühiskonnas läbi debateeritud ja ma usun, et ju endine peaminister Andrus Ansip mõistab seda väga hästi, et selliseid deklaratsioone ja rahvusvahelisi dokumente, neid tehakse kuid ja nii oli ka vastava dokumendiga, mida te käsitlete. Aitäh!

 

Sven Soiver, TV3 Uudised

Küsimus raskeveoki maksu kohta. Palju sealt raha peaks tulema ja teates oli ka, et seda raha kasutatakse teede hoolduseks. Kas see põhimõte on nüüd taganemine senisest valitsuse põhimõttest, et kõik eelarvetulud on nagu ühisesse katlasse, kus tehakse kõike vajalikku ja hakkab tulema ka rohkem selliseid suunatud laekumisi kindlateks kuludeks?

 

Kadri Simson

Tõepoolest, laekuvad tulud peavad minema teehoidu sihtotstarbeliselt. Summade puhul, praegusel hetkel on meil teadmine, kui palju on Eestis raskeveokeid. Meil pole täpselt teadmist, milliseid perioode nende puhul piletitena ostetakse, aga me eeldame, et umbes veerand tulust tuleb välissõidukitest, kes on Eestis käinud ja kes Eestit läbivad, aga kes seni ei ole siin tasunud ei raskeveoki maksu ega tõenäoliselt siin ka mitte tankinud. Me oleme teinud arvutusi ja eeldame, et see võib järgmisel aastal tuua Eesti riigieelarvele 17 miljonit eurot.

 

Eda-Liis Kann, Kanal 2, Reporter

Millal otsustatakse Sisekaitseakadeemia kolimine?

 

Jüri Ratas

Aitäh! See on väga asjakohane küsimus. Kabinet arutas seda viimati eelmise nädala neljapäeval oma kabineti istungil. Valitsus arutab seda kabineti nõupidamisel kuskil ühe tunni ja 30 minuti pärast, kui taaskord kabinet algab. Tänasel kabineti nõupidamisel me jätkame neid arutelusid, mis on seotud Sisekaitseakadeemiaga.

 

Eda-Liis Kann, Kanal 2, Reporter

Kas võib tulla ka otsus?

 

Jüri Ratas

Kui on arutelu, siis sellel valitsusel on saanud kombeks mitte lükata teemasid kaugesse tulevikku ja mitte otsustada, vaid vastupidi, otsustada. Kindlasti, ja ma olen täiesti veendunud, et see otsus sünnib selles valguses, et me ei vähenda õppekvaliteeti, me analüüsime väga tugevasti julgeolekualaseid aspekte ja loomulikult lähtume ka riigieelarve võimalustest. Nii et see õppekvaliteedi teema on kindlasti kõigi jaoks väga tähtis.

 

Juhataja

Kas on veel küsimusi?

 

Üllar Luup, Tallinna Televisioon

Kadri Simsonilt küsiks paar asja. Kõigepealt, kas see maks asendab raskeveomaksu või tuleb see sellele lisaks?

 

Kadri Simson

Need on kaks erinevat tasumäära. Eestis kehtib täna masinatele raskeveokimaks. See on Euroopa Liidus kehtestatud miinimummääras ja see on igas Euroopa Liidu liikmesriigis kohustuslik, Eestis on ta miinimummääras. Teekasutustasu on liikmesriigi enda otsus ja nagu ma mainisin, kõik riigid peale Eesti ja Soome on seda senimaani raskeveokitel Euroopas juba kasutanud. Nii et üks ei saa asendada teist. Küsisime selle kohta täpsemalt selgitust ka Euroopa Komisjonist ja saime kindla vastuse, et me ei saa asendada teekasutustasu raskeveokimaksuga.

 

Teine küsimus

Ja teine, mis tingis selle maksu tegemise üldse?

 

Kadri Simson

Teekasutustasu raskeveokitele on Euroopas levinud. See tähendab seda, et kasutaja panustab ka teedesse. Tõenäoliselt olete te minuga nõus, et Eestis on päris palju maanteetransiiti, mis jätab meie teedele oma jälje. Aga kui nad siin ei tasu ühtegi maksu, siis on see Eesti maksumaksjate koormus olnud senimaani. See annab võimaluse, kuidas ka Eestit läbivad raskeveokid läbi teekasutustasu panustavad meie teede korrashoidu.

 

Juhataja

Kas on veel küsimusi? Lõpetame pressikonverentsi. Ilusat päeva!

 

Jüri Ratas

Suur tänu teile!

 

Lõpp

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-