Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 30. november 2017

01.12.2017 | 11:19

Uudis
    • Jaga

Valitsuse pressikonverentsil osalesid tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, riigihaldusminister Jaak Aab ja sotsiaalkaitseminister Kaia Iva.

Pressikonverentsi salvestus: https://www.youtube.com/watch?v=I06HKMkrwZo

 

Juhataja Urmas Seaver

Head ajakirjanikud! Alustame valitsuse pressikonverentsi. Teie ees on täna tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, riigihalduse minister Jaak Aab ning sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. Alustuseks annan sõna peaministri ülesannetes Jevgeni Ossinovskile.

 

Jevgeni Ossinovski

Tere päevast, austatud ajakirjanikud! Anname siis kahe kolleegiga teile ülevaate valitsuse istungi teemadest. EAga enne seda paar sissejuhatavat märkust. Esiteks, Statistikaamet on avaldanud kolmanda kvartali majandustulemused, mis kindlasti Eesti inimesi jätkuvasti rõõmustavad. Kolmandas kvartalis, võrreldes aasta varasema ajaga, on majanduskasv olnu 4,2% ja see vastab ka Rahandusministeeriumi suvisele majandusprognoosile. See näitab seda, et pikale veninud kriisist taastumine jätkub ja sellest tulenevad ka need kiired majanduskasvu numbrid. Kindlasti see näitab seda, et Eesti ettevõtted, Eesti töötajad on olnud tublid ja sellest tulenevalt on ka meie ühist heaolu rohkem.

Kindlasti on hea meel selle üle, et ettevõtted on leidnud kindlust investeerida rohkem, see on kindlasti seotud ka meie põhiliste kaubanduspartnerite paremate majandusväljavaadetega. Nähakse rohkem ekspordivõimalusi ja sellest tulenevalt ka investeeritakse rohkem.

KJa kindlasti töötajate rõõmuks jätkavad ka palgad kiiret kasvu. Kuna ettevõtetel on tervikuna olnud head ajad, siis on leitud ka võimalusi palka jätkuvaltsti tõsta. Loomulikult taustal ka see asjaolu, et Eesti tööturg on muutunud ahtamaks ja kitsamaks ning selleks, et täiendavat tööjõuressurssi kaasata, peavad ettevõtted loomulikult ka palka tõstma. Selleks, et näiteks suur osa Soomes töötavatest inimestest leiaks rohkem võimalusi Eesti majanduses kaasa lüüa.

Sellel nädalal avaldas ka OECD oma majandusraporti, mis toetab Eesti riigi majanduspoliitilisi valikuid, prognoosib samuti kõrget kasvu sellel aastal ja peab oluliseks juba pikemaajaliselt ka ära märkida, et Eesti ühiskonna liiga suur sissetulekute ebavõrdsus on pikemas vaates meie kasvu pärssiv ja sellest tulenevalt toetab neid otsuseid, mida valitsus on teinud, selleks et järgmisest aastast oluliselt sissetulekute ebavõrdsuses riigi poolse sammuna korrektuure teha.

Teise teemana, meil kõigil on rinnas punane lint seoses homse päevaga, mis on 1. detsember. Nimelt on iga-aastane üleilmne aidsi ohvrite mälestuspäev. Kindlasti on Eesti jaoks ja Eesti kontekstis on tegemist eriti olulise päevaga seetõttu, et arvestades meie epidemioloogilist olukorda – seda, et me oleme jätkuvalt Euroopa kontekstis kõige suurema inimese kohta HIV-i levimusega riik –, on see kindlasti teema, mis vajab ka olulist ühiskondlikku kaasamõtlemist, kuidas seda olukorda parandada. Meil on küll järjepidevalt vähenenud uute HIV-i nakatumiste hulk, aga siiski oleme Euroopas selle poolest esikohal. Selle aasta lõpu seisuga prognoosime umbes 230 uut HIV-i nakatumist. See ei ole kindlasti kuidagi aktsepteeritav.

Ühe olulise uue, väga murettekitava aspektina kindlasti tuleb esile tuua seda, et kui HIV-i epideemia algas eeskätt süstivate narkomaanide üsna suletud ringis – ja loomulikult nende seas levib see ikka veel kõige enam –, siis aasta-aastalt on tegelikult kasvanud HIV-i nakatumine seksuaalsel teel. HIV-i nakatunute keskmine vanus on samuti tõusnud ja see tähendab seda, et epideemia on tegelikult välja murdmas süstivate narkomaanide ringist ja kujutab endast järk-järgult aina suuremat ohtu rahvatervisele laiemalt. See kindlasti sunnib inimesi sellele palju rohkem mõtlema. Samal ajal tähendab see ka riigile suuremat vastutust selle teemaga tegelemisel.

Me oleme ette valmistanud Sotsiaalministeeriumis ka uue riikliku HIV-i tegevuskava aastateks 2017–2025. Oleme seadnud eesmärgiks, et aastaks 2025 me jõuaksime uute HIV-i juhtude poolest Euroopa Liidu keskmisele tasemele. See tähendab esmajuhtude arvu viimist alla 100 – praeguse 230 pealt –, mis on ääretult ambitsioonikas eesmärk. Aga ma arvan, et olukorras, kus HIV põhimõtteliselt on ravimite ja korraliku raviga peaaegu täielikult kontrollitav, kui inimesed, kes kannavad küll HI-viirust, aga on süsteemsel ravil, tegelikult ei levita seda viirust teistele inimestele, siis kindlasti on meditsiinilise poole pealt tegelikult võimalik HIV-i epideemia täielikult lõpetada. Küsimus on selles, kas me saame kõik need inimesed vajalikule ja süsteemsele ravile. Ja sellest tulenevalt võtame sihiks uues HIV-i tegevuskavas WHO sätestatud eesmärgid, mida nimetatakse 90 : 90 : 90 eesmärkideks. See tähendab seda, et esiteks, 90% nakatunutest oleksid teadlikud oma nakkusest – eeldab paremat testimist –, teiseks, 90% nendest, kes on teadlikud oma nakkusest, saaksid ravi, ja kolmandaks, 90% ravi saanutest oleks oma viiruse mõttes alla nakkusliku taseme. Nagu öeldud, detsembris Vabariigi Valitsus ka seda uut HIV-i tegevuskava arutab.

Nüüd lähen istungi punktide juurde. Esiteks, valitsus kiitis heaks ja saadab parlamendile sotsiaalhoolekande seaduse ja maksukorralduse seaduse muudatused, millega luuakse nn noortegarantii tugisüsteem. Teema, millest on juba mõnda aega räägitud. Oleme välja töötanud seadusemuudatuse selleks, et muuta süsteemsemaks mitte õppivate ja tööturul mitte osalevate noorte aitamine kohalikes omavalitsustes.

Meil on praegu väga palju erinevaid asutusi, kes nende noortega tegelevad: Rajaleidja keskused, Noorte Tugila programmis osalevad noortekeskused, kohaliku omavalitsuse töötajad, Töötukassa haridusasutused jne. Üks suur mure spetsialistidega rääkides on olnud see, et kohalikus omavalitsuses ei ole süsteemset infot nende inimeste kohta, kes ei õpi – kes on haridustee katkestanud, aga ei ole jõudnud ka tööturule. Selleks, et see süsteemne info tekiks, loome me, juhul kui parlament seda toetab, sellise registripõhise andmevahetuskihi, mis võimaldab kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajal saada riiklikest registritest teada, kas tema omavalitsuses olev noor parasjagu õpib; kui ta ei õpi, siis kas ta on tööl, kui ta ei ole tööl, siis kas ta otsib tööd Töötukassa kaudu; kui ta seda ei tee, siis kas ta näiteks on kaitseväes või mingil muul viisil riigi jaoks n-ö pildil. Ja kui üheski registris seda inimest ei kajastu, võib see viidata sellele, et see noor võib vajada tuge. Sellisel juhul kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja, koos partneritega kohalikul tasandil, saab konkreetse juhtumi korralduse kokku leppida, millisel viisil seda noort aidata – kas aidata ta esmajärgus tagasi haridust omandama nende programmide kaudu, mis on tegelikult juba riigis olemas, või näiteks Töötukassa abiga aidata tal tööd otsida.

Loodame siis, et parlament jõuab selle seaduse ära menetleda niimoodi, et me aprillikuust saaksime hakata seda juba rakendama. Oleme esimestel aastatel sellele projektile ette näinud piloodi, mille kohta juba praegu on öelnud viis kohalikku omavalitsust – Tartu, Raasiku, Võru, Kuressaare ja Kohtla-Järve –, et nad soovivad selles osaleda. Riik omalt poolt rahastab seda juhtumikorralduse teenust piloodi raames, selleks et vaadata, kas see on asi, mis võiks tulevikus muutuda süsteemseks.

Teiseks, valitsus kiitis heaks ehitusmaavarade kasutamise arengukava täitmise lõpparuande. Kuna arengukava strateegilised eesmärgid on saavutatud, tegi keskkonnaminister ettepaneku selle elluviimine lõpetada. Ja edaspidi on ehitusmaavarade valdkonna eesmärgid sätestatud strateegiadokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“.

Valitsus kinnitas ka Eesti Kultuurkapitali nõukogu koosseisu järgmiseks kaheks aastaks, muutis riigieelarve seadust selleks aastaks või riigieelarve seaduse muudatusest tulenevalt eelarve liigendust eri valitsusasutuste vahel. Tegemist on eelarveridade täpsustamisega riigikogus vastu võetud seaduse alusel.

Minu poolt olekski kõik.

 

Juhataja

Nüüd sõna riigihalduse minister Jaak Aabile.


Jaak Aab

Minu poolt ka tere päevast! Valitsus otsustas eraldada haldusreformi seaduse alusel makstavad omavalitsuste ühinemistoetused. Need alused, kuidas need summad on arvestatud, on kirjas seaduses. Ka täna saime seda täpsustada istungil, et kõigil oleks arusaadav. Kokku makstakse 47-le ühinemise käigus moodustunud omavalitsusele kolme aasta jooksul 64,5 miljonit eurot. Seaduse järgi on see jagatud ära kolme aasta vahel. Veel sellel aastal – nüüd kohe, peale seda otsust – saab riigikassa välja maksta 14,4 miljonit eurot. 2018. aasta esimeses kvartalis makstakse 28,7 miljonit eurot ja 2019. aastal 21,4 miljonit eurot. Kohalike omavalitsuste valimisega on see haldusreformi protsess jõudnud siis ühe peamise märgini – on moodustunud suuremad omavalitsused, kes siis saavad ka vastavat toetust, nii nagu see seaduses ette nähtud oli.

Tihtipeale on jäänud kõlama või on tekitanud avalikkuses suurt huvi igasugused palgad ja koondamised. On jäänud selline mulje, et kõik see raha kulub koondamiste peale või palga maksmiste peale ära. Me oleme küsinud ka tagasisidet omavalitsustelt, millised on plaanid selle rahaga käituda.

Esiteks, ma pean ütlema, et kohalikul omavalitsusel ja volikogul on õigus kasutada seda raha oma otsuse kohaselt. Siin mingeid ettekirjutusi ei ole. Küll on aga omavalitsused öelnud, et ligi 80% sellest rahast läheb investeeringutele. Ühinemisläbirääkimiste käigus ju need omavalitsused leppisid kokku ka lähiaastate investeeringud. Ja need on ikka teed, tänavad, koolid, hooldekodud ehk elukeskkond, mis omavalitsustes on. Tuletan ka meelde, et valitsus on juba otsustanud ja riigikogus on lugemisel seadus, mis tõstab nii omavalitsuste tulubaasi kui ka riigieelarve tõstab tasandusfondi. Nii et omavalitsuste rahakott on järgmisel aastal kindlasti juba paksem. Ja on võimalik teha niisugust kohalikku elu arendavaid, keskkonda parandavaid, teenuseid parandavaid otsuseid. Iga omavalitsus teeb need otsused ise, aga väga loodan, et lõppkokkuvõttes on see ikkagi kasulik nendes omavalitsustes elavatele inimestele.

Ja mõned numbrid võiks ehk siiski öelda, kui palju siis miski omavalitsus saab, vähemalt suuremad. Näiteks Harjumaal ühinesid neli omavalitsust Saue vallaks. Nende toetus on ligi 2,5 miljonit. Sama summa, enam-vähem, on moodustunud Põlva vallas, kus ühines tegelikult viis omavalitsust. Kõige suurem toetusesaaja ja, kuidas seda siis öelda, haldusterritoriaalse reformi lipulaev (Ossinovski: „Muidugi.“) on Saaremaa, kus kõik Saaremaa vallad ühinesid Saaremaa vallaks. Nende toetus on 4,7 miljonit eurot. Lisaks näiteks ka Valga vald, kus Valga linna ümber olevad vallad ühinesid Valga vallaks ja 2,5 miljonit on nende toetus.

Objektiivselt on ka põhjust suhteliselt kiiresti need [toetused] välja maksta, sest seoses ühinemistega on ikkagi osa inimesi koondatud ja nendele on antud koondamisteated, nii et omavalitsustel need kulud on juba sel aastal.

Edasi oli kaks punkti, mis on tegelikult seotud maavalitsuste reformiga. Tuletan meelde, et 1. jaanuarist 2018 lõpetavad maavalitsused tegevuse. Siin tuli muuta 37 eri rakendusakti, põhiliselt ministeeriumide – Siseministeerium, Rahandusministeerium jne – määrusi, kus nende ülesannete jagamisega, mis maavalitsustel olid, nii riigiasutustele kui ka kohalikele omavalitsustele, tuli neid õigusakte muuta.

Anti ka Tartu maavanemale nõusolek ühendada SA Tartu Ärinõuandla SA-ga Tartu Maakondlik Arenduskeskus. Ehk jälle seotud maavalitsuste kadumisega, sellepärast et nendes maakondades, kus maavalitsus oli üks maakondlike arenduskeskuste asutaja, sealt riik tuleb välja ja enamikus maakondades on omavalitsused juba ise loonud maakondlikud arenduskeskused. Nemad võtavad nii ressursid kui ka tegevuse üle ja saavad ka lisategevust, tõenäoliselt enamasti just maakonna arendustegevuse näol, samuti lisaressurssi. See oleks lühidalt kõik tänasel valitsuse [istungil] räägitust.

Paar teemat, mis tõenäoliselt sellest nädalast riigihalduse ministri haldusalast huvi pakuvad. Nõukogu kinnitas Riigi Kinnisvara AS-i uueks juhiks Kati Kusmini. Riigi Kinnisvara AS-ist on palju räägitud, ka avalikkuses, ka ajakirjanduses. Lähiajal käime uue juhiga kindlasti läbi need ootused ja tegevused. On käimas ka kaks analüüsi. Üks on riigi kinnisvara niisugune laiem analüüs, teine on Riigi Kinnisvara AS-i juriidilise tegevusvormi analüüs. Nende põhjal vaatame, kas annab parandada nii riigi kinnisvarapoliitikat kui ka Riigi Kinnisvara AS-i tegevust.

Avalikkuse ees on olnud klienditeenindusega seotud probleemid – kliendid on ka väga nõudlikud Riigi Kinnisvara AS-il – ja nii mõnedki muud väljakutsed. Loodame, et uue juhatuse esimehe puhul nii mõnigi probleem leiab lahenduse.

Teisipäeval kohtusin Soome regionaal- ja reformiministri Anu Vehviläineniga. Üks põhilisi teemasid on riigiasutuste väljaviimine. Soome on sellega tegelenud. Soomes on võetud vastu ka sellekohane seadus ja kõik see väljaviimine toetub seadusele. Nagu te teate, on ka praegune valitsus Eestis otsustanud, et tasakaalustamaks töökohtade kadumist maapiirkondades, maakonnakeskustes, me riigipalgalisi töökohti välja viime. See eesmärk on olnud 2019. aastaks tuhat töökohta. Minu ülesanne on seda kaardistada, ministeeriumidega läbi rääkida. Ja järgmisel nädalal üritan ma selle ülevaatega valitsuskabinetti tulla. Võin öelda, et positiivsed arengusuunad on olemas. Siis saab selle kohta anda ka täpsema informatsiooni ajakirjandusele. Aitäh!

 

Juhataja

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva, palun!

 

Kaia Iva

Aitäh! Head ajakirjanikud! Valitsuse päevakorras oli täna pensionidega seoses küll [ainult – toim.] üks väike punkt, aga kuna kõik need tublid pensionärid tavaliselt muutuvad üsna tähelepanelikuks, kui valitsus räägib pensionidest, siis mul on põhjust rääkida sellest, mida me tegime, mida me ei teinud.

Mis siis uuel aastal muutumas on? Täna me nimelt kinnitasime isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestusliku suuruse, mis juba ette lugedes on kaunikesti segane. Ja valdavalt meie pensionäre, kes juba praegusel hetkel pensionil on, see ei puuduta. Küll aga on meil vaja see suurus kinnitada selleks, et oleks võimalik määrata uusi pensione sellel hetkel, kui meil veel ei ole teada, kui palju tegelikult praegusel aastal sotsiaalmaksu on laekunud. Nii et see puudutab tegelikult neid uusi pensionäre või siis ka neid, kellel on vaja ümberarvestusi teha.

See praegusel hetkel ei puuduta sugugi seda, et 1. aprillil toimub traditsiooniline indekseerimine. See number on meil iseenesest teada ja see toimub juba ette nähtud ajal, nagu öeldud, 1. aprillil. Praegusel hetkel prognoositavalt võib öelda, et see protsent on 6,3% ehk meie keskmine pension, mida me siin arvestame 44 aasta staažiga, peaks tõusma 416 eurolt, mis see praegu on, 442 eurole.

Järgmisel aastal võime arvata, et meil on 363 800 inimest, kes saavad pensioni. Selleks on meie ministeeriumi eelarves 1,75 miljardid eurot.

Mis aga muutumas on? See, et järgmisel aastal suureneb lisapension lapsevanemale. Võib-olla kui natukene ajalooliselt tahapoole vaadata, siis üle-eelmistel valimistel oli meie erakonna üks olulisi teemasid vanemapensioni kehtestamine. Sest me mäletame, et nõukogude ajal sündinud laste eest vanematele pensionilisa arvestati. Kummalisel kombel oli juhtunud nii, et taasiseseisvunud Eestis sündinud laste eest seda ei tehtud. Ja tookord sai seadusesse see ära kirjutatud ja hakkas ka kehtima, et 2013. aastast kõik vanemad ehk iga lapse eest üks vanem – selles mõttes, et mitte mõlemad vanemad ühest perest, vaid üks vanem – saab kahe aasta jagu lisastaaži või kindlustusosaku iga lapse eest.

Oli ka teada see, et pidi tulema ka kolmas aasta, aga vahepeal siin olid poliitilised langetused, valitsuste ja koalitsioonidega ning kahetsusväärselt see jäi ära. Aga nüüd, uue aasta algusest lisandub iga lapse eest üks staažiaasta juurde. Ja praegusel hetkel on see pisut üle 5 euro. Nii et iga lapse eest – ka nendel, kellel olid need lapsed varem sündinud – see juurde tuleb. Kui nüüd kokku arvutada, kui palju see võiks olla, siis ühe lapse pealt võiks olla see lisanduv 69 eurot aasta peale. Ja kui arvestada seda, et iga lapse eest on kolm aastat võimalik saada, siis on see 207 eurot aasta peale. Aga loomulikult meie ju räägime ikka ideaalist – sellest, kus on vähemalt kolm last peres. Selle maksimumi juures – või no maksimum see loomulikult ole, aga selles ideaalis, kuhu me ju ikka pürgime, et igas pere võiks kolm last olla – oleks see kolme aasta jooksul laste pealt saadav lisa lapsevanema üle 600 euro. Aga muidugi järgmisel aastal ei tule juurde mitte see kõik osa on juba praegusel hetkel saada,vaid juurde tuleb 207 eurot.

Kui paljusid inimesi see puudutab? Prognoositavalt on järgmisel aastal vanemapensioni saajaid 229 000. Ja muidugi tuleb ära märkida see, et kuidas see on praegu sündivate laste puhul. Rääkisin just, et enne 2013. aastat sündinud lastele tulevad need aastad juurde, nende pealt. Need lapsed, kes sünnivad alates 2013. aastast, neile arvestatakse teise pensionisambasse vanemale lisatulu 4% keskmisest palgast arvestatuna, keskmisest makstud sotsiaalmaksust. Ja see aastane kulu on meil 17,8 miljonit eurot.

Võib ka märkida veel, selle lisa-aasta kulu on 30 miljonit eurot. Nii et me väga tõsiselt suhtume laste kasvatamisse ja nende eakate toetamisse, kes on laste kasvatamisse panustanud.

Üks muudatus, mis puudutab küll väheseid, aga on mõne inimese jaoks kindlasti oluline, on see, et järgmisest aastast me hakkame palju laiemalt pensione eksportima. Praegusel hetkel on meil tingimuseks pensioni saamisel see, et pensionär elab Eestis. Aga meie muutuvad olud on ju sellised, et inimesed elevad ühtedes ja teiste kohtades. Ja praegusel hetkel eri õigusaktidest tulenevalt on meil võimalus eksportida pensione 35 riiki. Euroopa Liidu riigid ja siis veel mõned, kellega on lepingud tehtud. Aga järgmisest aastast muutub see selliselt, et üle maailma kõikides maailma punktides elavatele inimestele, kes on meil vähemalt 15 aastat töötanud, on võimalik see pension päris ausalt välja maksta. Ega me praegugi ju tegelikult sageli ei tea, kus inimene reaalselt elab. Aga tingimus on siis seesama: 15 aastat meil töötamist. Ja ka see, et ta ikka elus on. Nüüd ongi see tingimus, et kuna meil enda registriga ju kokkupuude puudub, siis kord aastas peavad nad andma selle kohta tõendi, et nad tõepoolest ikka on elus, olemas. Siis nad saavad selle pensioni kätte.

Nii nagu ütlesin, väga paljusid ju see ei puuduta. Järgmisel aastal eeldatavasti 360 inimest. See number pisitasa küll kasvab. Nii et selles suhtes saame ka asjad rohkem kooskõlla tegeliku ja reaalse eluga. Aitäh!

 

Juhataja

Nüüd on võimalus küsida. Öelge siis palun oma nimi, väljaanne ja kellele küsimus on suunatud ning küsime läbi mikrofoni.

 

Küsimus

Elo Ellermaa, „Aktuaalne kaamera“

Küsimus kõigile kolmele valitsuspartnerile. Kas ja kuidas mõjutab valitsuse mainet Teet Soormi kahtlustamine kuriteos? Kas majandusminister Kadri Simson, kelle elukaaslane Soorm on, peaks oma ametis jätkama?

 

Jevgeni Ossinovski

Aitäh küsimuse eest! Ega see kahetsusväärne juhtum kindlasti valitsusele rõõmu ei tee. Aga mis puudutab Kadri Simsoni isikut valitsuse liikmena, siis prokuratuur on kinnitanud, et Kadri Simson ei ole kriminaalmenetlusega kuidagi seotud. Nad ei näe, et ta saaks kuidagi oma ametipositsioonis ka uurimise käiku mõjutada. Nii et selles mõttes on siin keeruline midagi prokuratuurile lisada. Aga loomulikult selle edasiseks kommenteerimiseks, ma arvan, oleks mõistlik ära oodata ka Kadri Simsoni enda seisukoht või arvamus. Minule teadaolevalt ta selle kallal ka töötab või õigemini tänase päeva jooksul peaks leidma võimaluse ka ise avalikkust oma arvamusest informeerida, arvestades seda, et ta on hetkel ametikohuseid täitmas Euroopa Liidu eesistumise raames Brüsselis. Aga ootame tema enda kommentaari ära.

 

Jaak Aab

Mul on öelda nii palju, et ma lühidalt teile juba kommenteerisin, et üks asi ka õhtuks oli selge: prokuratuur andis kommentaari, et Kadri Simson ei ole selle menetlusega kuidagi seotud. Ei ole seotud ka mingite kahtlustustega. Ja elukaaslane, eks see on eraeluline seik. Mina toetan ka peaministri täna välja öeldud arvamust, et Kadri Simson on oma tööga väga hästi hakkama saanud. Ei näe alust küll mingisuguseid muid otsuseid momendil teha. Kindlasti, jah, ma vestlesin ka eile Kadriga ja ma tean, et ega temagi asjaoludega väga kursis ei olnud, see tuli ju kõigile uudisena, ka temale. Ma usun, et ta täna ka oma kommentaari annab. Ta on Brüsselis, teeb oma tööd. Ja ta teeb oma tööd hästi. Aitäh!

 

Kaia Iva

Aitäh! Ega sellises faktilises osas ju midagi väga partneritele lisada ei ole. Aga on ka selge, et eks minister oma tööd vastu võttes teab, et ta on avalikkuse suurema tähelepanu all ja selle teadmisega, et iga pereliikmeid puudutav küsimus puudutab ka seda ministrit ja alati küsitakse, uuritakse ja jälgitakse. See on arusaadav. Ma usun, et eks me ministritena kõik seda teame, et sellised puutumused võivad tulla. Loodame, et prokuratuur teeb oma töö kiiresti ja põhjalikult ning et ka Kadri Simson annab oma vastused. Siis on jälle asi selge. Aitäh!

 

 

Juhataja

Kui rohkem küsimusi ei ole, siis on pressikonverents lõppenud. Aitäh!

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-