Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 4. detsember 2008

04.12.2008 | 15:41

Uudis
    • Jaga

Vabariigi Valitsuse pressikonverents
Neljapäev, 4. detsember 2008. a

Juhataja Liina Lepik
Tere päevast lugupeetud ajakirjanikud, alustame valitsuse pressikonverentsiga. Sõna on peaministril.

Andrus Ansip
Tänasel valitsuse istungil arutasime mitmeid olulisi teemasid, millest räägivad siin laua taga istuvad ministrid.

Muuhulgas valitsus kiitis täna heaks konvergentsiprogrammi. Kõige olulisem konvergentsiprogrammis on see, et me otsustasime säilitada keskpikas plaanis ülejäägi eesmärgi. Seega me esimesel halval aastal ei kavatse loobuda pikas plaanis eelarve ülejäägist.

Sellised eelarve ülejäägi eesmärgid keskpikas perspektiivis on olemas kõigil Põhjamaadel: Soomel, Rootsil, Taanil. Need on ka märgitud protsentidena - mõnes riigis 1%, teises riigis 2%, Taanis näiteks 0,75%-1,75%. Taolised ülejäägi eesmärgid on olemas ka Hispaanial, Belgial.

Nii et ei ole nii, et tsükliüleselt peaks eelarve olema tasakaalus: headel aegadel kogume reserve, halbadel aegadel kulutame kõik ära. Põhjus, miks me neid ülejääke hoiame või tahame koguda, on selles, et elanikkond vananeb ja struktuursete reformide jaoks läheb ka neid ülejääke vaja.

Eesti puhul on energiasektoris väga suured reformid ees seismas ja siis, kui vajadus tekib, siis peaks olema kuskilt võtta. Praegu ilmselt on kõik nõus, et need nn eksperdid, kes veel aasta tagasi soovitasid ja kaks aastat tagasi soovitasid valitsusel reservidesse raha mitte koguda, sest see olevat totrus, kuna inflatsioon söövat reservidest igal aastal 10% ära, et need on sunnitud siis tunnistama, et nad eksisid rängalt. Praegu annavad kogutud reservid suurusjärgus 10% sisemajanduse kogutoodangust Eestile vajaliku stabiilsuse ja usaldusväärsuse finantsinstitutsioonide silmis.

Loomulikult on meie eesmärk liituda eurotsooniga niipea kui võimalik. Me näeme seda esimest võimalust aastast 2011. Praeguste prognooside järgi oleme kavandanud oma tegevuse ka vastavalt: soovime täita Maastrichti kriteeriumid aastal 2010 ja liituda eurotsooniga aastal 2011.

Valitsus kinnitas korralduse, mis seab kaitseväe rahuaja sõjaväelise auastmega ametikohtade arvu ülempiiriks 8500 kohta, nendest 4000 kaadrikaitseväelast ja 4500 ajateenijat.

Otsustasime ka mitmeid maid munitsipaalomandisse anda Halinga ja Vinni vallas, Kohila alevis ja Tallinna linnas. Tallinna linnas näiteks tänavate ehitamiseks Kirilase tänaval ja Sompa teel ning Rotermanni kvartalis jalakäijate liikumiseks.

Roseni tänava maatükk on 3266 ruutmeetrit suur. Kui arvestada ehitusõiguse hinda või maa hinda, siis selle maatüki hinnaks, kui sinna oleks võimalik näiteks ehitada, võiks arvata umbes 50 miljonit krooni. Ma usun, et Tallinna linnapeal ei ole väga palju põhjust kurta, et valitsus talle või Tallinna linnale liiga teeb. Palju neid omavalitsusi ikka on, kes 50 miljoni kaupa kingitusi järjest valitsuselt saavad. Aga Tallinna linn, näe, sai.

Samas me jätsime ka reformimata riigi maatükid, mida Kohila vald tahtis riigi käest saada, Kohila vallale andmata, kuna ainus eesmärk oli maa edasimüük. Ma olen veendunud selles, et riik saab oma maa müümisega ka ise hakkama.

Valitsus kinnitas ka muudatused kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste kasutamise kavas. Võib-olla et ajakirjanduses kõige enam tähelepanu on pälvinud Inglise Kolled¾i ujula ehitus. Narvas lasteaed ehitati odavamalt, sealt jäi raha üle ja selle raha me siis praegu andsime Tallinna Inglise Kolled¾i spordikompleksi rajamise toetamiseks, mille ehitus, nagu ajakirjandus teab, osutus plaanitust kallimaks. Minu poolt kõik.

Juhataja
Aitäh! Lähemegi edasi haridusteemadega ja sõna Tõnis Lukasele.

Tõnis Lukas
Haridusteemasid oli täna päris hulga arutelul, ma ei oska siin tähtsuse järjekorda seada. Kindlasti Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse teadus- ja tehnoloogia koostöökokkuleppele allkirja andmiseks mulle volituste andmine on väga oluline ja mastaapne sündmus meie teadussuhete osas. Aga nüüd konkreetselt meie valitust puudutavate kodumaiste asjade juurde.

Täna tõmbas valitsus lõplikult joone alla aruteludele, mis puudutavad teadus- ja kõrghariduse infrastruktuuri. Tuletan meelde, et mai lõpus võttis valitsus ühe otsuse vastu: majanduskeskkonna arendamise rakenduskava prioriteetse suuna Eesti teadus- ja arendustegevuse konkurentsivõime tugevdamine teadusprogrammide ja kõrgkoolide ning teadusasutuste kaasajastamise kaudu, meetme teadus- ja arendusasutuste ning kõrgkoolide õppe- ja töökeskkonna infrastruktuuri kaasajastamise investeeringute kava asjus.

Paljud ülikoolid ja teadusasutused on saanud juba projekteerimise lõppfaasi ja ehituste kallale asuda. Aga loomemajandusega seotud valdkonnas oli vaielus üleval.

Täna valitsus otsustaski struktuurifondidest etteloetud meetme viimased 215,5 miljonit krooni eraldada. Sellele lisandub käibemaks, mis tuleb eelarves ette näha - abikõlbmatu käibemaks - aga see laekub tagasi. Nii et kõik summad on esitatud ilma käibemaksuta, need 215,5 miljonit. Eraldasime ta siis niisugusel määral, et Eesti Kunstiakadeemia saab 187 miljonit krooni.

Võib öelda, et Eesti Kunstiakadeemia on koostööd võtnud tõsiselt ja hoone kavandatavat maksumust vähendanud. Muidugi omafinantseerimise võimekuse ja usaldusväärsusega peab Eesti Kunstiakadeemia oluliselt tegelema ja ma loodan, et siin takistusi ei tule. Igal juhul Eesti Kunstiakadeemia rajamiseks Tallinna kesklinna on roheline tee valitsuse poolt antud.

Ülejäänud 28,5 miljonit krooni läheb Tallinna Ülikooli loovalade õpphoonesse sihtotstarbega, et Balti filmi- ja meediakool saaks selle rahalise toetusega valmis oma ruumid, meediakool saaks uue kodu. Sellest on Tallinna Ülikooli erialade osas kõige rohkem juttu olnud. Tuletan meelde, et Tallinna Ülikool sai juba kevadises otsuses üle 100 miljoni krooni oma teadusmaja ehitamiseks.

Nüüd edasi üks ilmekas otsus, hariduskuludeks määratud täiendavate vahendite eraldamine. Tegemist on reserviga, mida nendele koolidele, kellel on teatud eritingimused, kas regionaalsed või õpilaskontingendiga seotud eritingimused, eraldatakse lisaraha. Kokku oli sellesse aastasse planeeritud pärast lisaeelarvet 10 miljonit krooni sellisteks lisavahenditeks ja kevadel üle 2 miljoni eraldati ära.

Täna eraldas valitsus paljudele omavalitsustele kokku 4,5 miljonit krooni nende esitletud taotluste põhjal. Need omavalitsused, kes said, kuuluvad Harju, Hiiu, Ida-Viru maakonda, Lääne maakonda, Lääne-Viru, Pärnu, Rapla, Saare, Viljandi ja Võru maakonda ja raha jäi natukene ülegi veel.

Millest see räägib? Räägib sellest, et selle aasta alguses käivitatud uus koolide rahastamismudel on õiglane. Kui te mäletate, ma olen seda tutvustanud, see uus rahastamismudel on rõhu pannud tugevate põhikoolide säilimisele maapiirkondades.

Suur osa põhikoole, kes on teatava õpilaste arvuga ja suudavad taset, kvaliteeti hoida, saab tegelikult raha rohkem kui eelmise, pearaha mudeli puhul nad oleks saanud. See tähendab õpilaste arvu kahanemist nii järsult rahastamises otse ei arvestata.

Palju oli siis kahtlusi siit ja sealt, et kuna tingimused on muutunud ja erikoefitsienti enam ei rakendata, sest me ju lihtsustasime süsteemi, siis kindlasti on palju erivajadusi, mille järgi tullakse reservist raha küsima.

Tegelikult see nii ei ole ja reservist on saanud vahendeid taotleda koolivõrgu korrastamisega seotud pedagoogide koondamiskuludeks, pedagoog-metoodikute arvu suurendamiseks, klassikomplektide või õpilaste arvu muutustest tingitud kuludeks. Me oleme rahadega välja tulnud, järelikult kogu süsteem on õiglaselt välja arendatud ja on oma tuleproovile hästi vastu pidanud.

Ettevaatavad dokumendid, millega valitsus täna tegeles, on täiskasvanu hariduse arengukava koostamise ettepanek Vabariigi Valitsusele ja kutsehariduse arengukava koostamise ettepanek. Need arengukavad peaksid katma aastaid 2009-2013 ja need on tegelikult nende arengukavade põhiteesid.

Nüüd edasi haridusministeerium sai täna volitused need arengukavad nende põhialuste järgi välja töötada. Me alustame tööd ja järgmise aasta esimesel poolel saavad need arengukavad ka valmis. Eks nendes arengukavades on ikka analüüs praegusest seisust ja siis perspektiivid. Retooriliselt ilmselt te kujutate ette, et suurendada, parandada, tõhustada - visioon paljuski, aga mitte ainult.

Tõsine analüüs näitab, et kutsehariduse võrgu, koolivõrgu puhul me oleme korrastamises jõudnud nüüd ühe etapi lõppu. Nii et praegu me ei planeeri otseselt koolide arvu vähendamist.

Küll aga on planeeritud lähiaastatel 3,6 miljardit krooni Euroopa tõukefondide rahaga koos praktiliselt kõigi kutsehariduskeskuse eraldi kutsekoolide tingimuste parandamiseks sellisel määral, et me võime öelda, et kutseharidus lüüakse meil särama kui prillikivi. Loodame, et maine ja kvaliteet käivad sellega sammu ja kutsehariduse erinevatesse valikutesse läheb ka tulevikus rohkem noori.

Rõhu paneme ka venekeelsete õppegruppide õpilastele eesti keele oskuse parandamisse. Praegu on kutsekool siin jäänud üldhariduskoolist maha. Ja integratsiooni üld- ja kutsekeskkoolide vahel. See tähendab seda, et väheneva õpilaskontingendi puhul tuleb luua selged sillad kutsekoolide ja üldhariduskoolide koostöös kuni selleni välja, et mõnel pool on mõtet nad ka ühendada õppeasutustena, et saaks säilida gümnaasiumiklassid ja kutsesuunitlus regioonides.

Ja teile lihtsalt teadmiseks, eelmise õppeaasta seisuga, selle õppeaasta väljalangevus pole täpselt veel arvestatud, oli vahekord kutsehariduses poiste kasuks, 27,3 tuhandest õppurist 15 166 olid poisid, 12 215 tüdrukud, tegelikult noormehed ja neiud. See räägib kahest asjast, et poistele on erialasid avatud rohkem ja huvitavamaid kui tüdrukutele, aga kahtlemata ka sellest veelahkmest, et peale põhikooli gümnaasiumis jätkamiseks on roheline tee rohkem lahti praegu tüdrukutele.

Selle poiste ja tütarlaste edasise tee ja hakkamasaamise kavandamisel, planeerimisel tulevikus me peame kõvasti vaeva nägema. Muidu on nii, et tütarlapsed saavad kõrghariduse, poisid omandavad küll hea kutsehariduse, aga tüdrukutel pole nendega õhtuti midagi rääkida ja lähevadki jaapanlastele naiseks.

Täiskasvanuharidusest pikemalt ei kirjelda. Euroopa Parlamendi heaks kiidetud täiskasvanuhariduse põhimõtetes on rõhutatud võtmepädevus, et need algavad emakeeleoskusega, võõrkeeleoskusega, matemaatika pädevusega ja kõike seda me püüame arvestada ka oma arengukavas.

Teadmiseks, et järgmisest aastast Euroopa struktuurifondide toel stardib uus, massiivne programm, kus kõigil neil, kes õpivad eesti keele ära Eestis ja teevad keele-eksami, taseme-eksami ära, tähendab, sooritavad positiivselt, makstakse keeleõppe raha tagasi. Nii et see on teist-keelsetele inimestele paindlikum ja soodsam programm, senisest soodsam programm eesti keelt omandada. Aga suhtumine on siin muidugi kõige tähtsam.

Ja informatsioon veel selle kohta, et selle aasta Statistikaameti eelinformatsiooni järgi võib eeldada, et sellel aastal tuleb ikkagi oluline hüpe aasta lõpuks ka statistiliselt täiskasvanuhariduses osalejate hulgas. Teate, et me oleme siin olnud 6,5% peal mõned aastad, eelmisel aastal tõusis see 7%le. Valitsus on võtnud eesmärgiks selle valitsusperioodi lõpuks luua niipalju meetmeid, pakkuda niipalju võimalusi, et 12,5% täisealisest elanikkonnast võtaks elukestvast õppest osa ja me sellel aastal liigume päris suure hüppega.

Kahel esimesel kvartalil oli see üle 10%, kolmanda kvartali traditsiooniline tagasilangus tuleb muidugi, aga selle aasta tulemuseks on positiivne liikumine ja ma loodan, et ka tööturu teatud raskem seis on pannud inimesi ka ise aktiivsemalt tegutsema, olema ettevõtlikum ja panustama eneseharidusse, et meie tööturg ka paindlikumaks muutuks.

Andrus Ansip
Võrdluseks ikkagi, Soomes, Rootsis, Taanis 50%, meil 6,5…

Tõnis Lukas
Ta päris nii ei ole. Taanis 29 ja, meil on ka statistikat, mis ütleb 20-30%. Aga jääme Põhjamaadele alla, peaministril on õigus.

Juhataja
Aitäh! Täna tegi valitsus olulise otsuse ka sotsiaalministri valdkonnas. Palun, Maret Maripuu.

Maret Maripuu
Aitäh! Ja see haakub ka elukestva õppe ja tööturu temaatikaga. Valitsus kiitis heaks eelnõu, millega liidetakse Tööturuamet ja Eesti Töötukassa üheks avalik-õiguslikuks asutuseks. Ja liitumise tulemusena koonduvad ühte organisatsiooni kogu tööturgu puudutav tegevus. Seega tööd otsiva inimese jaoks muutub olukord selgemaks - kõigi tema soovide ja vajadustega tegeleb üks asutus, inimene ei pea jooksma kahe erineva asutuse vahel.

Ühendasutus jätkab eelnõu kohaselt Eesti Töötukassa nime all. Tööturuteenuste ja toetuste valik ning kättesaadavus asutuse tulevaste klientide jaoks jääb samaks, töötutoetuse ja töötuskindlustushüvitise maksmine jätkub, samuti tööturukoolituse ja karjäärinõustamise ning teiste teenuste pakkumine. Seda, mida tööturuamet on teinud, seda ühendasutus ka jätkab.

Kõigi tegevuste aluseks on nii täna kui ka tulevikus individuaalne tööotsimiskava. Ühendasutuse eesmärgiks on luua konsultantidele võimalus rohkem pühenduda konkreetse inimese probleemide lahendamisele ja tema tööle aitamisele ehk siis me tahame senisest enam tõhustada teenuse kvaliteeti, et iga inimene saaks parima individuaalse lähenemise.

Ühendasutuse juhtimises osalevad võrdsete partneritena riik, tööandjad ja töötajate esindajad. Viimaseid esindavad asutuse nõukogus Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Ametiühingute Keskliit. Ma arvan, et väga oluline on tööturu osapoolte kaasamine nende teenuste kujundamisse ja edasiarendamisse ning ma usun, et tööandjad ja töötajad annavad ka reaalse panuse sellesse, et pakutavad tööturuteenused suudavad vastata just konkreetsetele vajadustele, mis meil olemas on. Ja uus ühendasutus, kui seadusandja selle heaks kiidab, alustab oma tegevust 1. maist. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Lõpetuseks sõna ka siseministrile.

Jüri Pihl
Tere päevast! Täna kinnitas valitsus välispiirifondi mitmeaastase programmi. See fond on loodud üldprogrammi solidaarsuse ja rändevoogude juhtimise raames, et toetada solidaarsuse põhimõttel liikmesriike tagamaks kõrget ja ühtlast kontrolli ja järelevalvet Euroopa Liidu välispiiril. Summa, mis välispiirifondist Eestile eraldatakse aastateks 2007-2013, on kokku 465 miljonit, mis on indikatiivne, sest täpsed iga-aastased eraldised arvutab Euroopa Komisjon riikliku statistika põhjal iga konkreetse programmi-aasta kohta eraldi.

Fondist eraldatava välisabi osa projektide rahastamisel on kuni 75 protsenti konkreetse projekti maksumusest ning omafinantseering peab olema toetuse saajatele iga-aastaselt tagatud läbi riigieelarve. Fondi eesmärkide kohaselt on mitme-aastase programmi kavas välja toodud tegevuste raames peamiseks toetuse saajateks Piirivalveamet ja ka mõnes osas Politseiamet. Selle välispiirifondi mitme-aastase programmi rakendamisega kaasnevad olulised positiivsed mõjud sisejulgeolekule läbi Euroopa Liidu välispiiri valvamise võimekuse tõstmise ja kompensatsioonimehhanismidena toimivate infosüsteemide kasutuselevõtu.

Suuremad ostud on piirivalve helikopter, mis peaks saabuma siia aastal 2011 ja seda hakatakse kasutama traditsiooniliste ülesannete täitmiseks, nagu piiri valvamises, otsingu- ja päästetööde teostamisel, meditsiini, hädaabilendude teostamises, metsatulekahjude kustutamises osalemises, merereotsuse avastamise ja keskkonnaseirelendude teostamiseks.

Lisaks sellele peame me ka järjest rohkem panustama Euroopa Liidu piirivalveagentuuri sellistes operatsioonides, eelkõige Euroopa Liidu lõunapiiril ja ka muude ülesannete täitmiseks, mida korraldab juba Euroopa Liit ja võib arvata, et see lennumasin koos meeskonnaga hakkab seal olema päris pika osa oma tööajast. Muidugi makstakse see kinni Euroopa Liidu vahenditest nii meeskonnakulutused palgale ja muudele komandeeringuga seotud kulutustele kui ka kopteri ekspluatatsioonis hoidmisele seal.

Ja muud kulutused, mida on planeeritud on näiteks Kuressaare angaari ehitamine piirivalve tarbeks, välispiiriseire- ja valvetehnika uuendamine, ujuvvahendite remont piirivalvele ja hõljuki soetamine koos infrastruktuuri parandamisega. Nii et muud süsteemid on väiksed, võib-olla mereseire infosüsteemi teise etapi arendamine ja juurutamine koos seiresüsteemi video- ja soojuskaamerate soetamise ja transmissioonivõrguga. Suur tänu!

Juhataja
Aitäh! Teie kord, head ajakirjanikud! Siin on mikrofon. Kellel on esimene küsimus? Palun teie nimi, väljaanne ja küsimus.

Küsimus
Kadri Paul, BNS
Mul on küsimus peaministrile. Kas teie usute, et koalitsioon jõuab täna eelarvekärbete osas kokkuleppele ja millises mahus need kärped tulevad ja kui suur on eelarvedefitsiit?

Andrus Ansip
Usun, et jõuab kokkuleppele ja millises ulatuses jõutakse kokkuleppele, see on selge siis, kui kokkuleppele on jõutud. Defitsiidi ennustamisega ei tegele ei Riigikogu liikmed ega ka valitsuse liikmed. Kõige viimane prognoos on meil olemas konvergentsiprogrammist ja seal on need defitsiidinumbrid ka kirjas. Milliseks tegelikult defitsiit kujuneb, seda näitab aeg. Siiani ei ole ükski prognoos paika pidanud.

Juhataja
Aitäh! Järgmine küsimus, palun. Andres.

Andres Einmann, BNS
Mul on küsimus siseministrile. Mis aastal tuleb teha väljamakse selle kopteri ostmiseks ja kas täna valitsuses seda arutades mõnel ministril ei tekkinud kiusatust selle arvelt riigieelarvet kokku hoida?

Jüri Pihl
Sellist kiusatust ei tekkinud, ta tuleb ju välispiirifondist ehk kui me neid oste ei tee, siis me seda raha ka ei saa. See ei ole ju otseselt Eesti riigieelarve raha ja ta jaguneb nelja aasta peale. Järgneval aastal on 17 miljonit Eesti riigi osa ja nii ta tuleb kuskil sinna 86 miljoni kanti nelja aasta jooksul.

Juhataja
Aitäh! Palun järgmine küsimus. Elo.

Elo Mõttus-Leppik, Kanal 2
Küsiksin silla ehituse kohta mandri ja Saaremaa vahel. Ma saan aru, et mõned maad on ära broneeritud…

Andrus Ansip
Ei, me ei arutanud täna seda küsimust.

Elo Mõttus-Leppik, Kanal 2
Aga mingisugused maalapid on broneeritud selle jaoks, et see asi toimima hakkaks või mitte?

Andrus Ansip
Me kindlasti täna valitsuse istungil seda küsimust ei arutanud, aga mingit uut informatsiooni ka maatükkide osas ei ole mul praegu teile küll anda. Meil on olemas neli erinevat varianti, mille vahel praegu valitakse. Valimine ei ole olnud kerge, me oleme korraldanud rahvusvahelise hanke selleks, et teha keskkonnamõjude hinnang.

Praeguseks ei ole meil tulemusi olemas, järelikult me ei saa ka rääkida mingitest konkreetsetest maatükkidest, missugused lähevad käiku siis, kui ükskord seda silda ehitama hakatakse. Põhimõtteliselt need vajalikud maaeraldused on riigile ja eriti kohalikele omavalitsustele teada ja ma eeldan seda, et kohalikud omavalitsused käituvad vastutustundlikult ja neid vajalikke maid muudel eesmärkidel kasutama ei hakka. See ei ole teema, mida valitsuse istungi järgsel pressikonverentsil kommenteerida.

Juhataja
Aitäh!

Elo Mõttus-Leppik, Kanal 2
Ma küsiks teise küsimuse, mis puudutab Tallinna valimisi, mille osas ei jõutud üksmeelele. Millised olid need erinevad arvamused ja millal siis jõutakse üksmeelele?

Andrus Ansip
Riigikogu on praegu võtnud endale tänuväärse ülesande reageerida õiguskantsleri hinnangule ja nad on asunud uut seadust välja töötama, mis kõrvaldaks õiguskantsleri poolt viidatud puudused. Aga valitsuses olid täna erinevad hinnangud, ühed on seisukohal, et praegune valimisseadus ei ole kooskõlas, nii nagu ka õiguskantsler viitab, põhiseadusega. Ja teised arvamused on sellised, mis ütlevad, et praegune valimisseadus on vägagi kooskõlas meie põhiseadusega ja muutuste jaoks ei ole mitte mingisugust vajadust. Ehk siis proportsionaalsuse printsiip on üks, millele viitab ka õiguskantsler, kuid lisaks proportsionaalsuse printsiibile on teada, et võrdsuse printsiipi tõlgendatakse enamasti ikkagi nii, et võrdseid tuleb kohelda võrselt ja ebavõrdseid tuleb kohelda ebavõrdselt.

Ehk siis kindlasti ei saa pidada võrdseteks Piritat ja Lasnamäed. Ka mina kuulun nende hulka, kes arvavad, et ebavõrdsete kohtlemine ebavõrdselt on kooskõlas meie põhiseadusega. Ja ka väiksematel, nõrgematel on õigus seaduse kaitsele.

Selles küsimuses ei pea valitsus andma oma seisukohta, see on Riigikogu initsiatiiv ja kui meil oleks see üksmeelne seisukoht olnud, küllap me oleks selle seisukoha andnud. Meil polnud ka piisavalt aega selleks, et väga põhjalikke debatte selles küsimuses pidada.

Agnes Ojala, Eesti Päevaleht
Andrus Ansipile küsimus. Miks teie valitsusjuhina või Ivari Padar rahandusministrina ei teavitanud avalikkust sellest, et Euroopa Liit on külmutanud Eesti jaoks eurorahad?

Andrus Ansip
Põhimõtteliselt ega ta ei ole ju külmutanud. Meil on olemas selline puhverfond suurusjärgus 3 miljardit krooni ja ükski väljamakse tegemata küll ei jää. Sellest 3 miljardist kroonist jagub õige pikaks ajaks. Küll aga pean ma nõustuma sellega, et Euroopa Komisjoni poolne tegevus, mis nõuab rahandusministeeriumilt uut tõestamist, et nende sisekontroll ja kogu struktuur on piisavalt hea selleks, et Euroopa Liidu maksumaksja raha siin Eestis kasutada, vajab uut tõestamist Euroopa Komisjoni ees pärast seda, kui tehti struktuurimuudatused rahandusministeeriumis, et sellega ei jõutud ühele poole enne kui tuli mingisugune nö tähelepanu juhtimine Euroopa Komisjonilt.

Iseenesest võib ju eeldada seda, et kui üks struktuur on läbinud auditi ja seda struktuuri muudetakse, et siis tuleks vastavatest muudatustest teadvustada ka Euroopa Komisjoni ja siis on juba nende otsustada, kas nad tahavad seda asja veel kord auditeerida või mitte. Põhimõtteliselt seda oleks pidanud ette nägema. Aga midagi enneolematut praegu juhtunud küll ei ole.

Ja seda hirmu küll ei ole, et nüüd Euroopa Liidu vahendeid välja ei maksta. Selleks on meil ikka piisav puhver olemas ja sellised puhvrid on olemas kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides. Jälle, Eesti puhul ei ole siin mitte midagi erakordset. Aga lõpetuseks veel. Tõtt öelda, ma sain sellest teada Eesti Päevalehest. Mis on piinlik.

Juhataja
Kas see oligi lõpetuseks? Ei ole rohkem käsi? Kui nii, siis aitäh teile ja aeg intervjuudeks.

Lõpp

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-