Vabariigi Valitsuse pressikonverents
Neljapäev, 5.november 2009. a
Andrus Ansip
Teeme nii, et tänasel pressikonverentsil räägivad ministrid, mina vastan ainult küsimustele.
Juhataja Inga Jagomäe
Hästi. Ma annaksin siis kohe sõna välisministrile.
Urmas Paet
Tere keskpäeva! Valitsus otsustas täna avada kaks Eesti saatkonda, avada saatkond Iisraelis Tel Avivis ja Egiptuses Kairos. Need on meie esimesed saatkonnad Lähis-Idas, Kairo saatkond on ka esimene meie saatkond Aafrikas.
Võib alati küsida, miks nüüd ja äkki otsustati kaks saatkonda avada? Põhjused on järgmised.
Esiteks, mõlemas kohas, nii Tel Avivis kui Kairos on meie diplomaat olnud kohapeal juba natuke rohkem kui kaks aastat. Ehk 2007. aasta sügisest on meie diplomaat olnud nii Tel Avivis kui Kairos, Tel Avivis koostöös Hollandi saatkonnaga ja Kairos koos Rootsi saatkonnaga, ette valmistamas meie oma diplomaatilise esinduse avamist.
Mis puudutab mõlemat riiki, siis need on riigis, mis mõlemad omavad olulist rolli Lähis-Idas ka sealse probleemistiku lahendamisel. Lisaks, Kairos on ka Araabia Liiga peakorter, Kairos on üle 100 riigi diplomaatilised esindused, sh kõigi teiste Euroopa Liidu riikide esindused, nii nagu ka Tel Avivis. Nii et, aitamaks kaasa ühtse ja ühtsema Euroopa Liidu välispoliitika kujundamisele, on loomulik, et ka Eesti on nendes kohtades esindatud.
Arvestades seda, et aastal 2018, mis on juba vähem kui kümne aasta pärast, tuleb meil täita Euroopa Liidu eesistuja rolli, ei ole väga mõeldav, et selles kontekstis ka meil esindust ja ettevalmistust selleks rolliks siis Lähis-Idast kohapealt ei ole. Lisaks on ka teada, et mõlemad riigid, nii Egiptus kui Iisrael on väga populaarsed Eesti kodanike reisisihtkohad, nii et ka saatkonna avamine võimaldab tõsta uuele tasemele võimaliku konsulaarabi andmise poole.
Mis puudutab kulusid, siis nii öelda hetkel, kui Eesti majandus ei ole veel pika sammuga uuesti tõusule pööranud, siis me ei kavatse inimeste arvu suurendada, diplomaat ja tehniline töötaja, kes ka praegu on mõlemas meie esinduses olemas, selline arv ka siin lähemaks ajaks jätkub. Küll on kavas järgmisel aastal lähetada nendesse riikidesse ka meie suursaadik, kes vahetab välja praeguse ajutise asjuri, nii et summa summarum inimeste arv ei muutu. Hetkel nii Iisraeli kui ka Egiptust katavad mitteresideerivad suursaadikud ehk siis inimesed, kes teevad seda tööd Tallinnast.
Võttes seda juttu kokku, siis meie kohalolek Egiptuses ja Iisraelis nö saab kõrgema taseme, suurema nähtavuse. Samas, mis puudutab hetkel kulusid, siis mingit olulist kulude muudatust võrreldes praeguse olukorraga, sellega, et rohkem kui kaks aastat on ka meie esindajad seal olnud, pole ette näha.
Kairos hakkab meie saatkond füüsiliselt asuma samades ruumides koos Lätiga, nii et seal võib siis öelda, et on ka teatud mõttes selline Eesti-Läti ühisesindus, mis puudutab Kairot. Selline teave.
Juhataja
Aitäh! Nüüd sõna põllumajandusministrile. Palun.
Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Tere päevast! Põllumajandusministeerium ei ole ette valmistanud ühegi saatkonna avamist, küll aga meil on hea meel, et valitsus kiitis heaks maaelu arengukava muudatused. Miks neid muudatusi oli vaja?
Sellepärast, et juba selle aasta märtsikuul kiitis Euroopa Liidu ülemkogu heaks ja jõudis kokkuleppele majanduse elavdamise paketi osas, mis puudutab lairibainterneti infrastruktuuri arendamist. Ja teiseks, ühise põllumajanduspoliitika uute väljakutsete täiendavat rahastamist.
Sellest tulenevalt on vaja liikmesriikidel oma maaelu arengukavasid muuta ja töötada välja kaks uut meedet. Põllumajandusministeeriumis on siis need kaks uut meedet tänaseks välja töötatud.
Kokku on see majanduse elavdamise pakett üldse 9 miljonit eurot. Eesti osa sellest on 160 miljonit Eesti krooni, ümmarguselt, mis jaguneb nende kahe meetme vahel. Maapiirkondade internetiseerimiseks tuleb läbi maaelu arengukava 100 miljonit krooni.
Iseenesest kogu selle ettevõtmise ja selle projekti maksumus on oluliselt suurem kui 100 miljonit krooni. Siia lisanduvad majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi rahalised vahendid ja siseministeeriumi regionaalministri realt tulevad rahalised vahendid ja seda projekti veab ja koordineerib majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Aga maaelu arengukava kaudu liigub 100 miljonit krooni selle projekti rahastamiseks.
Põllumajanduspoliitika uute väljakutsete täiendav rahastamine on 60 miljonit Eesti krooni. See on mõeldud piimasektori ja mahepõllumajandustootjate toetuseks, tulundusühistute toetuseks, nii et see läheb täielikult ühistegevuse toetamiseks ja on mõeldud ühistuliste investeeringute rahastamiseks.
Need kaks meedet on põllumajandusministeeriumis välja töötatud. Kui meil lõpevad läbirääkimised komisjoniga - komisjon on saatnud täiendavad küsimused nende meetmete kohta põllumajandusministeeriumile - kui me oleme komisjoniga läbirääkimised lõpetanud ja komisjon ka omapoolse, jutt on Euroopa Komisjonist, omapoolse heakskiidu neile muudatustele annab, siis me järgmisel aastal saame neid meetmeid rakendada ja selle raha kasutusele võtta. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Veel istungi teemadest sotsiaalministrile sõna.
Hanno Pevkur
Täna saadeti parlamenti teele sotsiaalteenuste andmeregistri Stari eelnõu, sellest oli siin mõned nädalad tagasi ka juttu. Tänaseks on võrreldes tolleaegsega nii palju muutunud, et andmaks omavalitsustele veidi pikem harjumise ja õppeperioodi aeg, siis me läheme üle 1. aprillist järgmisel aastal uuele sotsiaalteenuste andmeregistrile. Rohkem sisu poole pealt ma seda ei käsitleks, aga räägiksin kahel teisel teemal, millest üks oli eile õhtul kabinetis ja teine pärineb tänasest hommikust. Viimane on natukene meediakanalitest läbi käinud, aga räägin selle selguse mõttes üle.
Täna hommikul tuvastati andmevahetushäire Sotsiaalkindlustusameti ja meie praegustel andmetel ühe panga vahel, millest tulenevalt olid häiritud kahe tunni vältel pensionide jõudmised inimeste pangakontodele. Kell 10.45 see viga kõrvaldati ning praeguseks on kõik pensionide väljamaksed kenasti töös ja jõuavad inimeste kontodele.
Mis see täpne põhjus oli, et pensioni maksmise päeval andmed ei liikunud ühe panga ja Sotsiaalkindlustusameti vahel, selleks on töö juba käimas ja me loodame üsna kiiresti sellele põhjusele jälile saada. Kordan, praeguseks on kõik mured lahendatud.
Nüüd eilse õhtu juurde ja eripensionide temaatika juurde. Eile valitsus põhimõtteliselt kiitis heaks põhimõtted, millega minnakse edasi soodustingimustel vanaduspensionide, väljateenitud aastate pensionide ja eripensionide reformimisel. Sellised üldisemad suured põhimõtted võivad kehtima hakata teatud kuupäevast. Indikatiivselt võiks öelda, et see on 1. jaanuar 2011, aga peame arvestama, et selle eelnõu peab kõigepealt valitsus heaks kiitma ja seejärel ka parlament heaks kiitma. Kui see kõik kenasti juhtub, siis võiksime üle minna põhimõttele, et tänasel kujul eripensioneid enam ei määrata.
Teine põhimõte on väga selgelt see, et need, kellele täna on juba määratud või kellel on välja teenitud see eripensioni aluseks olev staa¾ või muu soodustingimuse alus, siis nemad hakkavad ikkagi eripensioni saama, nendelt ei saa seda õigust ära võtta.
Kolmas oluline märksõna on see, et need, kellel on vähemalt 50protsenti nõutavast staa¾ist täis töötatud, neil tekib õigus teatud perioodi vältel edasi töötades saada ka tulevikus eripensioni õiguslikuks.
Viimane, väga oluline punkt on see, et nendel isikutel, kellele juba on määratud või kes hakkavad tulevikus saama, ei suurene eripension mitte sõltuvalt ametikoha palgast, mis on tänane süsteem. Piltlikult öeldes, kui inimene läks pensionile mõned head aastad tagasi ja ametikoha palk oli näiteks 5000 krooni ja tänaseks on selle sama ametikoha palk tõusnud 10 tuhande kroonini, siis on samas suurusjärgus suurenenud ka eripension. Uue süsteemi kohaselt suureneksid eripensionid samamoodi, nagu suurenevad vanaduspensionid.
Kui järgmisel aastal on vanaduspensioni indeks 1,0, siis ka eripensionid ei suureneks (kui see süsteem kehtiks järgmisel aastal, aga seda lihtsalt ei jõua). Kui see vanaduspensioni indeks on näiteks 1,05 ehk pensioni tõus vanaduspensionile on 5 protsenti, siis samamoodi suurenevad ka juba väljateenitud eripensionid. Selline on lühikene kokkuvõte.
Konkurentsivõime arengukavast, mis kiideti ka täna heaks. Seal on üks punkt, mis on meedias olnud jutuks ehk pensioniea võimalik tõus 65 eluaastale. Valitsuse otsusega on Sotsiaalministeeriumil ja Rahandusministeeriumil vajalik läbi kaaluda ja teha mõjuhinnangud ja ka rahalised arvestused, kuidas see täpselt toimuma saab. Seejärel, kui need mõjuhinnangud on valmis, siis tulla ka valitsusse vastava eelnõuga, millega pikendataks alates 2024. aastast vanaduspensioni iga 65 eluaastale.
Juhataja
Aitäh! Kell üks on siin samas pressiruumis võimalik põhjalikumalt kuulda sellest konkurentsivõime arengukavast. Täna peale istungit toimus veel ka kabineti istung, annaksin sõna rahandusministrile.
Jürgen Ligi
Kõigepealt need viimased teemad, mida sotsiaalminister mainis, need on äärmiselt olulised Eesti rahanduslikule jätkusuutlikkusele pikas perspektiivis. Neid võib nimetada olulisteks struktuurimuutusteks, mida meilt ju ka on oodatud. Siin on jäänud mulje, et meil on neid muutusi tegemata - tegelikult vähe on tegemata, meil on neid tegemisel kogu aeg.
Nädala jooksul on rahanduslikke teemasid olnud õige mitu. Täna oli tõepoolest kabinetis ülevaade 2009. aasta riigieelarve seisust.
Kirjeldasime valitsusele nii tulude laekumisi kui ka kulutamisi ja riske mõlema poolega seoses. Üldiselt võib öelda niimoodi, et tulude laekumise riskid on suhteliselt hästi kontrolli all. Kui maksulaekumiste kohta siin igasugu pealkirju avaldatakse, mis tekitavad ärevust, siis võib öelda, et maksud laekuvad praegu vähemalt selle stsenaariumi järgi, mille järgi me töötame. Nii et mingisugusest süveneva alalaekumise kiirenemisest juttu ei saa olla, nii nagu pealkirjad ütlevad.
Riske on maksude osas tõepoolest sotsiaalmaksus, kuid ka see meie töögraafiku järgi laekub. Seal on riskid. See on vaieldamatu, millel võib olla ka mõju teiste maksude laekumisele, aga sellest me täna ka rääkisime. Mittemaksulised tulud, need nõuavad ministritelt konkreetsetest graafikutest kinnipidamist, need on ära kirjeldatud.
Tulud, millest see nädal ka on räägitud, on ju aastalõpu kulurallid, kindlasti need tulevad. Loomulikult ei ole me jätnud seda võimalust juba pikemat aega kahe silma vahele, täna lihtsalt käisime selle teema uuesti ja konkreetsemalt üle, et missugused on võimalused aasta lõpus kulutusi mitte teha. See kiusatus ju alati on mingitest vanadest harjumustest, aga üldine arusaam on valitsuses ja kokkulepe, et aasta lõpus ei tehta neid kulutusi, mida hädapärast tegema ei pea.
Erinevalt mõnest teisest külmutamisest, meie külmutamise instrumenti praeguse pildiga kindlasti ei vaja, meil on kululaed, mida on siis korrigeeritud valitsuse otsusega ja lisaeelarvetega. Nii et ohjame seda aastalõpu tegevust hästi konkreetselt ja muidugi vaatame ka järgmisse aastasse.
Mis meie riskid siis on, peale valitsuse enda tegevuse, mida me ju ise muudame? Kohalikud omavalitsused näiteks, nagu on öelnud ka rahvusvahelised organisatsioonid, et nende defitsiidi ohjamine on keeruline. Neid, kes võtavad näiteks kasutusele reserve, me ei saa hukka mõista, küll aga peame oma miinusesse kirjutama, kuidagi teistmoodi siis kompenseerima. Me peame vaatama laenutegevust ja kuigi seadus ütleb, et rahandusministriga tuleb kooskõlastada neid laene, on ju alati olnud katseid siin-seal seda piiri ületada. Suurematest omavalitsustest võivad tulla kõige suuremad löögid.
Samas, suuremad omavalitsused on ennast sinna piirini juba laenanud, et seaduse järgi nad ei saa teha asju, mida näiteks ka viimane koalitsioonilepe kirjeldab. Need hiigelsummad, mis seal jutupunktides sees on, tegelikult ei ole täidetavad. Tallinn ei saa teha seda, milles kaks erakonda on kokku leppinud, juhul kui nad täidavad seadusi. Aitäh!
Juhataja
Kui sellega on kõik, siis ma annaksin teile võimaluse esitada küsimusi.
Üllar Luup, Kanal 2
Härra Ligi, millega te siis saate Tallinna näiteks ohjeldada, kui ta ikkagi võtab mingit laenu üle selle 60 protsendi?
Jürgen Ligi
Minul personaalselt Tallinna agendat tegelikult ei ole. Ma ohjan kõiki omavalitsusi, nendel on kooskõlastamiskohustus laenude puhul. Aga üle Eesti on olnud ikkagi aastate jooksul erinevaid skeeme, mis püüavad varjata defitsiidi langemist, mitmesuguseid rendilepinguid ja otsivad võimalusi näidata oma seisu paremana, kui see sisuliselt on kohustuste järgi. Tallinn jõuab sel aastal selle 60 protsendini. Kui vaadata nende koalitsioonilepingut, siis kiirhinnang sellele, mida nad ütlevad – et see maksab 9 miljardit – võib olla ka õige. Aga peale selle, mis on mitte tehtav, ütleme, see ei tule kõne alla - laenamise võimalusi ju ei ole. Ja sinna juurde muidugi kirjutatakse kulusid juurde riigile, mis on meie hinnangul, praegu kiirhinnangul, juba üle miljardi aastas. Ma ei tea, kuidas küll see siis täide viiakse.
Aga veel kord, pigem see kohaliku omavalitsuste risk, juhul kui seadusi täidetakse, on statistiline. Kes on olnud säästlikud ja vastutustundlikud, neil on õigus võtta laenu ja õigus võtta kasutusele reserve ja sellest saame meie ju pildi tagantjärgi. Kõigeks ei pea luba küsima, informeerima peab ja me saame sellest mõneti tagantjärgi aru.
Ja neist riskidest - neid omavalitsusi praegu on ainult üks, seal on neid teisi kassasid ja mitte valitsussektorit veel juures. Haigekassa probleemid on teada, kui sotsiaalmaks seal, kus on laekumiste risk suur, seal on ka eelarve hästi kitsas loomulikult ja sellega ka valitsus tegeleb, haigekassaga teiste hulgas. See kõik läheb ju avaliku sektori defitsiiti. Kui räägitakse kolmest protsendist, siis ei ole õige väita, et see on valitsuse eelarve defitsiit. See on avaliku sektori defitsiit ja valitsus lihtsalt peab neid haldama ja tasakaalustama miinuseid, mis suuresti tulevad kusagilt mujalt. Ja vahel natukene ootamatult meie jaoks, sest see ei ole meie pädevus.
Aleksander Krjukov, Delfi
Küsimus peaministrile. Tahaksin kommentaari eile sõlmitud Tallinna koalitsioonileppe kohta. Kuidas te kommenteerite seda, et ühes linnavalitsemise võimuleppes on sees nõudmised ja ettepanekud valitsusele?
Andrus Ansip
Ma pean nüüd pattu tunnistama, et ega ma seda lepingut lugenud ei ole. Rahandusminister Jürgen Ligi on selle lepingu põhjalikult läbi tudeerinud, aga mina seda lugenud ei ole. Kohalikul omavalitsusel on õigus algatada seadusandliku initsiatiivi läbi igasuguseid muudatusi. Ka riigi elus. Kui nad omale eesmärke seavad, siis ju nad on selle läbi kaalunud. Midagi nad muuta tahavad, aga Riigikogu valimised on alles 2011. aastal. Kui on mõistlikke ettepanekuid tulemas, siis praegune koalitsioon realiseerib need, kui tegemist on ebamõistlike ettepanekutega, siis loomulikult jäävad need ettepanekud vastu võtmata. Ma ei ole valmis rohkem kommenteerima.
Aleksander Krjukov, Delfi
Kuidas Jürgen Ligi kommenteerib?
Jürgen Ligi
Mina muidugi ei ole seda põhjalikult läbi tudeerinud, küll aga kui kohaliku omavalitsuste riske olen lasknud seda analüüsida ametnikel. Diagonaalis olen vaadanud ja päris kole on. Aga õnneks piisavalt udune, see võib-olla ei ole ka mõeldud täitmiseks. Alati saab ju udus liikuda nii, et ei ole sellest aru saada. Mis ma sest ikka kommenteerin, mina vaatan seda kui omavalitsuste riski. Ma näen, et see on rahanduslik utoopia, aga pean arvestama võimalustega, et mingi skeemikese järgi hiilitakse mingis ulatuses mööda laenupiirangutest. Neid katseid, ma veel kord ütlen, on olnud. Meil on selle kohta ka sanktsioonivõimalus olemas – pidada kinni maksutulusid – ja esimesed juhtumid on praegu arutluse all. Tegemist on tunduvalt väiksemate juhtumitega. Vaatame ikkagi avalikku sektorit tervikuna, mitte ei vaata nüüd, et mis koha peal keegi töötab Tallinnas. See on väike asi meie jaoks.
Andrus Ansip
See on nii kombeks igal pool Euroopas, et keskvalitsused vastutavad valitsussektori defitsiidi või tasakaalu eest tervikuna. Ja väga paljudes riikides on sellised kombed, et ka sel juhul, kui kohalik omavalitsus tahab võtta kasutusele varem kogutud reserve, siis ta peab selleks küsima keskvalitsuselt luba. Sest ka reservide kasutamine mõjutab valitsussektori tasakaalu.
Ja ma tean, et selliseid riike on ikka päris-päris palju, sest ma olen kuue aasta jooksul olnud Euroopa Nõukogu kohalike ja regionaalsete omavalitsuste kongressi liige. Seal ei panda imeks seda, et keskvalitsus kontrollib kohalike omavalitsuste võlgu võtmisi, et keskvalitsus kontrollib ka kohalike omavalitsuste reservide kasutamist. Meil ei maksa arvata seda, et Eesti on ainus riik, kus kohaliku autonoomia printsiip on põhiseaduslik printsiip. Nii on ka teistes riikides täpselt samamoodi. Aga keskvalitsusel on teatud vastutus, keskvalitsus Eestis on seadnud kohalikele omavalitsustele laenupiirangud. Seadused on täitmiseks kõigi jaoks.
Jürgen Ligi
Seadused on praegu täpsustamisel. Meil on Riigikogu menetluses üks seadus, mis enne valimisi võib-olla läks natukene liiga tuliseks, võtsime hoogu maha. Aga kokkulepe, et me sellega edasi tegeleme, on ikkagi olemas. Ja mitte ainult koalitsiooni erakonnad ei arva nii, vähemalt ühe opositsioonierakonna puhul on pigem suur poolehoid sellele.
Andrus Ansip
Ma veel Jürgeni jutule lisaksin seda, et tänasel kabinetinõupidamisel me tõepoolest arutasime kõikvõimalikke riske, mis on seotud eelarvekriteeriumi täitmisega sellel aastal. Üldine järeldus on selline, et me täidame Maastrichti eelarvekriteeriumi sellel aastal ja praeguse prognoosi järgi see defitsiit saab olema 2,8 protsenti, mitte 3 protsenti, nii nagu lubatud. Kuid väga oluline on, et aasta lõpus mitte ainult ministeeriumid, vaid ka kõik teised valitsussektori osapooled –
siinjuures tuleb nimetada neid samu kohalikke omavalitsusi, haiglaid, Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi, avalik-õiguslikke ülikoole jne –,
et kõik käituksid vastutustundlikult, ütleksin isegi patriootlikult. Ja ei tormaks selle aasta lõpus kulutama samamoodi, nagu kulutati möödunud aastal. Ma olen seda üks kord juba püüdnud siin pressikonverentsil nii sõnastada, et olgem vastutustundlikud. Siis ainus järeldus, mis meedia tegi, oli see, et peaminister püüab distantseeruda euro eesmärgist. Ei-ei, ma olen üdini läbi kasvanud sellest eurost ja sellest eesmärgist, mul ei ole soovi distantseeruda. Aga ma tahaksin siiski, et kõik valitsussektori osapooled käituksid vastutustundlikult.
Ja ma veel kord kutsuksin üles kõiki mitte selle aasta lõpus kulutama vahendeid nii palju, kui eelarve seda lubab. Me otsustasime täna kabinetis, et mitte kelleltki kulutamata vahendeid ära ei võeta, kulutused on võimalik teha siis, kui nendeks kulutusteks on kõige suuremad vajadused. See vajadus võib saabuda kolme kuu pärast, kuue kuu pärast. Ei ole mõistlik kulutada lihtsalt sellepärast, et on teatud hirm või kõhklused ja kahtlused, et järsku võetakse raha siis ära, kui me sel aastal ära ei kuluta. Sellist kindlustunnet me tänasel kabineti nõupidamisel tahtsime nii ministeeriumidele kui ka teistele valitsussektori osapooltele, kelle sissetulekud riigieelarvest sõltuvad, anda.
Jürgen Ligi
Peale selle, et me nendega ükshaaval suhtleme. Need suuremad kulukohad räägitakse ikkagi asutuste juhtidega ka väga läbi ja nüüd oli ministrite tasemel veel kord üks ring sel teemal.
Aleksander Grjukov, Delfi
Tohib, siis üks küsimus ka sotsiaalministrile. Mida plaanite ette võtta seoses seagripiga?
Hanno Pevkur
Kogu aeg tegevused käivad. Meil nüüd sellist asja ei ole, et on järsku vaja plaani hakata pidama. Vastavad seirekomisjonid, kriisiüksused, kes peavad tööd tegema igapäevaselt, kõik toimivad. Ja hetkel, kui te küsite, mis viimased arengud on, siis oleme alustanud erinevate riikidega kahepoolseid läbirääkimisi vaktsiini soetamiseks. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni Euroopa esinduselt tuli välja sõnum, et piisab ühest vaktsiinidoosist täiskasvanutele, mis annab kindluse või teadmise, et väga paljudel Euroopa riikidel on vaktsiini ilmselgelt üle. Esimene signaal on näiteks juba Hollandist, hollandlased otsivad kohta, kellele oma vaktsiini müüa.
Andrus Ansip
Hanno, ma siiski täpsustaks. Neid riike Euroopast nüüd väga leida ei ole, kellel on vaktsiin juba lattu soetatud ja seda on üle. Nad on küll tellinud ja nüüd selgub, et on tellitud hulga rohkem kui vaja läheks. Varem arvati, et on vaja kaks korda vaktsineerida, nüüd on jõutud selgusele, et ühest võiks jätkuda.
Hanno Pevkur
Jah, see fakti koha pealt on muidugi täpne. Lihtsalt need eellepingud, mis on riigid teinud, on riikidel võetud kohustused. Mis on veel teine väga oluline sõnum avalikkusele, on see, et 1. detsembril kogunevad Euroopa sotsiaalministrid teemat arutama. Seal tõuseb suure tõenäosusega teemaks Poola algatus, et oleks esimesel võimalusel võimalik vaktsiin saada ka jaeturule. Ehk teisisõnu, kõigile, kes soovivad seda vaktsiini endale soetada ja siis endale seda lasta süstida, oleks seda ka jaeturul. Täna on see võimalus ainult riikidel. Arenguid on iga päev, erinevad protsessid käivad, nii et selles osas valmisolek on olemas. Ravi poole pealt: tamiflud on meil piisav kogus, meil on jaeketis täna üle 5000 ravikuuri ja meie riigi tagavaravarudes on veel üle 3000 ravikuuri, nii et meil on üle 8000 inimesele hetkel tamiflu ravikuur olemas. Kindlasti kõik inimesed, kes nakatuvad, ei vaja tamiflu ravikuuri ja saavad koduste vahenditega sellest gripist üle. Nii et töö käib.
Juhataja
Aitäh! Viimane küsimus.
Martin Vallimäe, BNS
Viimane küsimus? Ma valin siis oma paljudest küsimustest.
Andrus Ansip
Küsige aga.
Martin Vallimäe, BNS
Härra Ligi äkki kommenteerib, kuidas valitsus näeb seda Päevalehes esitatud võimalikku maksutõusu kava? Olete sellega rahul?
Andrus Ansip
Jürgen just ütles enne, et ta ei ole Päevalehte lugenud. Aga räägi.
Jürgen Ligi
Jah, ma kommenteerin. Mina heitsin pilgu peale, et mingi plaan on. Selle plaani järgi Raimo Poomiga koalitsiooni ei teeks. Aga kust ta need andmed kokku on kraapinud, ma ei jõudnud neid üle kontrollida. Suur kahtlus on, et see on mõnest dokumendist, kas näiteks äkki riigieelarve lisast, kus on kehtivate meetmete hind ära kirjeldatud, näiteks, mis maksab mingisugune maksusoodustus. See ei tähenda, et on kavas või plaanis midagi muuta. Ei ole väga hea mõte sellist paanikat külvata niimoodi, oleks võinud helistada ja küsida. Eile hakkasid huvitavad uudised tulema. Üks ajaleht küsis, et kas Reformierakond kavatseb tõsta tulumaksu, et sihuke ettepanek on. Hea oli kuulda, et sihuke plaan on, aga enne ei teadnud.
Andrus Ansip
Ei, see ei olnud hea kuulda. See oli Raimo Poomil väga korrektselt ära nimetatud. See oli sotside plaan. Vaevalt, et see nüüd reformierakondlastele sobib. Ja tal oli jälle õigus.
Jürgen Ligi
Aga Postimees küsis minu käest tulumaksu kohta, et kas Reformierakond kavatseb. Ilusti küsis, väga hea, nii tulekski teha.
Andrus Ansip
Teate, mina olen seda artiklit lugenud ja ma ütleksin, see on päris hea artikkel, see seletab lihtsa inimese keeles lahti Rahvusvahelise Valuutafondi delegatsiooni seisukohad ja ma arvan, et tasuks lugeda küll. Aga seal on teatud hinnangulisi asju, millega ma kindlasti nõus ei ole. Minu käest on ka küsitud, kas sel nädalavahetusel tõstetakse käibemaksu.
Jürgen Ligi
See on juba tõstetud.
Andrus Ansip
Ei-ei, midagi niisugust tulemas ei ole. Ja siis on küsitud, kas sel nädalavahetusel tõstetakse tulumaksu. No veel suurem üllatus! Mille pagana pärast? Millest siis jutt käib? Kui Rahvusvaheline Valuutafond ütleb, et tuleks veel kärpida, et nende prognoosi järgi on 3,2 protsenti järgmise aasta defitsiit, siis jutt käib meil 400 miljonist kroonist. Ma tahaks näha ja käega katsuda seda prognoosijat, kes suudab järgmise aasta tasakaalu, nii tulusid kui ka kulusid prognoosida 400 miljoni krooni täpsusega. Sellist inimest pole olemas. Meenutage kas või sügisprognoose, mida on teinud Eesti riigis erinevad institutsioonid ja mõelge, kui suur on nende paikapidavus nüüd ainult paari kuu jooksul olnud.
Me oleme kogu aeg öelnud seda, et kui peaks olema vajadus järgmisel aastal teha veel mingisuguseid korrektiive, siis valitsus on selleks valmis. Praegu me oleme koostanud eelarve oma kõige parematest teadmistest lähtudes ja me oleme veendunud, et järgmisel aastal me täidame Maastrichti defitsiidikriteeriume. Ehk siis Savisaare poolt räägitud teist eelarvekava meil olemas ei ole.
Millele siis Rahvusvaheline Valuutafond tähelepanu juhtis? Põhimõtteliselt seal väga palju uusi asju ei olnud, aga väga palju selliseid asju, mida homme realiseerida tuleks, kah ei ole. Need on ikkagi kõik pikema perspektiiviga asjad. Võtame näiteks kas või juriidilise isiku tulumaksu teema. Korduvalt on erinevad eksperdid öelnud, et see meie praegune süsteem ei ole riigikassasse tulude laekumise mõttes kõige parem süsteem. Nüüd ütles selle välja ka Rahvusvaheline Valuutafond. No ilmselge, et Rahvusvaheline Valuutafond Vabariigi Valitsuse jaoks on väga autoriteetne institutsioon ja me analüüsime meie ettevõtte tulumaksusüsteemi ja kui on vajadus, siis me kunagi langetame ka otsuseid. Aga see olgu küll kaljukindlalt ära öeldud, et ei sel nädalavahetusel, ei 1. jaanuarist 2010 mitte midagi ei juhtu selles valdkonnas. See etteteadmise aeg, kui mingisugune maksumuudatus peaks jõustuma, peaks olema inimestele ikka aasta aega, kui me läheksime näiteks ettevõtte tulumaksusüsteemi muutma. Tulumaksumäära tõus ei tule kõne allagi üldse, ei ole mõtteski. Siis sotsiaaltoetuste efektiivsemaks muutmine. Me oleme ju seda teinud. Aga see on protsess, sellega tuleb edasi minna. Jälle, täna-homme ei ole mitte midagi sündimas.
Ma ei süvenenud nendesse numbritesse, mis olid seal kuskil ühes tulpdiagrammis või graafikus, aga ma tahaks öelda seda, et need ei ole niisugused asjad, mis nüüd kohe riigieelarve menetlemise käigus möödaminnes ära otsustatakse. Ei-ei, need on kõik analüüsimist väärivad ettepanekud, mida Rahvusvaheline Valuutafond tegi ja mida siis Raimo Poom oma artiklis rahva keeles inimestele seletas. Kindlasti me asjaga tegeleme, aga vajadust kiireks Riigikogu menetluses oleva eelarve eelnõu muutmiseks ma ei näe.
Jürgen Ligi
Ja IMF ei teinud ka seda mingit tulumaksu tõstmise ettepanekut. Ta osutas sellele, et kapitalimaksu re¾iim on meil soodus. Ja selle analüüs on rahandusministeeriumil ka käsil. Me tegelikult oleme ju seda re¾iimi teadlikult loonud. Investeeringud vaatavad tulumaksure¾iimi päris hoolega ja võin konsultatsioonidest ka oma kolleegidega öelda, et kõik saavad aru, et kapitali maksustamine on üks rahvusvahelise konkurentsi teema.
Samas, käibemaksu tõus, mis on ära olnud, on jällegi koht, kus majandusele kahjulikum mõju on minimaalne. Ja ongi riigid seda teed läinud: on Soome peaaegu et võtmas praegu maksimumi lähiaastatel, on Läti tõstnud, on Leedu ja on ka üle Euroopa teisi näiteid tarbimismaksudest.
IMF puudutas ka meie keskkonnamaksusid. Teades nende väga tugevat mõju teatud üksikutele strateegilistele sektoritele, energeetika sealhulgas, ei ole see soovitus, millest saaks keelduda. Me ikkagi analüüsime iga kord ja teeme sammud, mis on hästi sujuvad. Ma ei tea, kas Raimo Poom pakkus ka keskkonnamaksude tõusu või IMF-i paberist ka oleks võinud sellist plaani välja lugeda. Aga seda plaani praegu pole.
Andrus Ansip
Ma olen selle Jürgeni repliigiga nõus, et mitte kõik Raimo Poomi artiklis toodud ettepanekud ei ole Rahvusvahelise Valuutafondi ettepanekud. Sotsiaaldemokraatide ettepanek oli see tulumaksu tõstmine, mis ei lähe mitte.
Juhataja
Kas on veel kellelgi küsida?
Andrus Ansip
Küsige aga, jõuame.
Martin Vallimäe, BNS
Ma küsiksin Eesti Energia kohta ka. Millal on võimalik otsus selle kohta, et tuleb börsile minek? Kui suures ulatuses?
Andrus Ansip
Kõigepealt arutame ja siis otsustame. Ja siis, kui me oleme otsustanud, on ka enam-vähem selge, et kas see või teine variant. Aga seda ma võin küll kinnitada, et järgmisel nädalal me seda ei aruta, sest ilmselt mind ei ole siin. On mingi võimalus, et ma olen, aga võib arvata, et tuleb erakorraline ülemkogu.
Anne Oja, Äripäev
Anne Oja Äripäevast. Küsimus selline, et Euroopa Komisjon väitis mõned päevad tagasi, et aastal 2011 on Eesti kiiremini kasvava majandusega riik Euroopa Liidus. Kui tõenäoliseks seda peate?
Andrus Ansip
Nii see lähebki. Te olete ju kogu aeg arvanud, et valitsus ei tee mitte midagi, viimane aeg oleks võtta roosad prillid eest ja otsustada, et hakkame nüüd otsustama. Ja ma usun, et teie lehele tuli suure üllatusena nii Rahvusvahelise Valuutafondi seisukoht kui ka Euroopa Komisjoni seisukoht. Mõneti, jah, oli hämmastav paljude jaoks Eestis, et nad ongi 19 miljardi krooni ulatuses valitsussektori tasakaalu juba parandanud, et seda on koguni 9 protsenti meie sisemajanduse kogutoodangust. Et meie rahandus on hästi hoitud, et meie valitsussektori võlakoormus on endiselt Euroopa Liidus kõige väiksem, et meil on endiselt olemas reservid, et meie defitsiit on Euroopa Liidu üks kõige väiksemaid. See tuli üllatuseks mõnedele ajakirjanikele, aga valitsuse liikmetele kindlasti mitte. Selle nimel oleme me tegutsenud ja mulle tundub, et rahvusvaheliste institutsioonide hinnangul ka hakkama saanud nende eesmärkide realiseerimisega. Mina usun Euroopa Komisjoni ja nende prognoosidesse.
Anne Oja, Äripäev
Suur aitäh vastuse eest!
Juhataja
On veel küsimusi?
Aleksander Krjukov Delfi
Küsin veel sotsiaalministri käest. Eesti patsientide esindusühingu andmetel või nad väidavad, et sotsiaalministeerium valmistab ette sundvaktsineerimise eelnõu, mis puudutab seagrippi. Teie poolne kommentaar?
Hanno Pevkur
Ma ei tea, kust sellised hinnangud pärinevad, keegi mingit sundvaktsineerimist ei planeeri.
Urmas Paet
Kuidas see peaks välja nägema, see sundvaktsineerimine?
Hanno Pevkur
Mida kogu maailm ja Euroopa teeb, on see, et kaardistatakse riskirühmasid: juhul, kui siiski peetakse vajalikuks vaktsineerima hakata, kelle ja millises järjekorras toimub vaktsineerimine ja see toimub loomulikult vabatahtlikkuse alusel. Mingisugust sundvaktsineerimist, kedagi kuskile kinni ei seota ja süstalt ei lükata. Selles mõttes olgem realistid.
Andrus Ansip
Ei maksaks üldse mingisuguste kuulujuttudega kaasa minna.
Hanno Pevkur
Teie eelmine küsimus oli, et kas nüüd midagi teeme. See töö kogu aeg käibki, me peame olema valmis kõikideks stsenaariumideks. Loomulikult me peame teadma ju, kui me hakkame vaktsineerima, siis keda ja millises järjekorras. Aga ei mingisugust sundvaktsineerimist, see on üsna naljakas.
Andrus Ansip
Ei, sellist asja ei toimu mitte kusagil maailmas. Praegu on ajakirjanduslikud diskussioonid muudes riikides ka käimas, et kas üleüldse on mõistlik seagripi vastu ennast vaktsineerida, sest et mingitel väidetel – ma ei tea, kui põhjapidavad või tõele vastavad need väited on – need inimesed, kes on lasknud ennast seagripi vastu vaktsineerida, need nakatuvad tavalisse grippi kergemini. Tavaline gripp on märksa raskemate tagajärgedega kui on see suhteliselt leebe seagripp. Mõned väidavad, et sellist koosmõju ei ole, saab vaktsineerida mõlema vastu. Siin on erinevaid arvamusi rahvusvahelises meedias olnud küll ja küll. Mõned hoiduvad paaniliselt nii kontaktidest teiste inimestega kui ka ühe või teise gripitüve vastu vaktsineerimisest. Aga seda, et kuskil keegi tõsimeeli arutaks sundvaktsineerimise võimaluste üle, seda ma pole küll kusagilt lugenud.
Hanno Pevkur
Lihtsalt väike repliik veel viimastest arengutest, mis mulle meelde tuli. Täna arutatakse seda, kas praegu on tegemist n-ö hooajalise gripiperioodiga, nagu ikka. Üldine grippi haigestumine loomulikult suureneb ja praegu arutavad nii ravimitootjad kui Maailma Tervishoiuorganisatsioon selle üle, kas järgmise aasta hooajalise gripi koosseisus on juba ka seagripi vaktsiin või mitte, ehk see üks vaktsiin muudetakse mitmetoimeliseks. Ma vaatan täna Eesti statistikat: Eestis on umbes 30 tuhat inimest ennast hooajalise gripi vastu lasknud vaktsineerida. See näitab, et Eesti elanikud püüavad ennast tervena hoida muude vahenditega. Küüslauguga, jah.
Juhataja
Sellega on pressikonverents lõppenud. Nüüd on aeg intervjuudeks.