Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 5. november 2020

06.11.2020 | 15:55

Uudis
    • Jaga

Valitsuse pressikonverentsil ministeeriumide ühishoone pressikonverentsi ruumis (Suur-Ameerika 1) osalesid ning ajakirjanike küsimustele vastasid peaminister Jüri Ratas, rahandusminister Martin Helme, välisminister Urmas Reinsalu, haridus- ja teadusminister Mailis Reps ning rahvastikuminister Riina Solman.

Pressikonverentsi salvestis on järelvaadatav: https://www.youtube.com/watch?v=AwOidwCWFU4


Juhataja Mariann Sudakov
Head ajakirjanikud ja veebi teel pressikonverentsi jälgijad, tere tulemast valitsuse pressikonverentsile! Täna on teie ees peaminister Jüri Ratas, rahandusminister Martin Helme, rahvastikuminister Riina Solman, haridus- ja teadusminister Mailis Reps ning välisminister Urmas Reinsalu.

Sõna on peaministril. Palun!

Jüri Ratas
Aitäh! Austatud ajakirjanikud ja head pressikonverentsi jälgijad! Ma tahan alustada kõigepealt keskkonnaministrist Rene Kokast. Ma tahan öelda talle suur tänu tema panuse eest keskkonnaministrina selles valitsuses oma valdkonnas.

Ta on teinud tööd kindlasti suure pühendumusega ja võtnud tõsiselt seda olulist tööd, aga ka väga paljusid keerulisi olukordi, mis on olnud selle viimase poolteise aasta jooksul – väga palju uusi regulatsioone, uusi muutusi ja uusi eesmärke, mis on tulnud Euroopas, olgu see 2050 kliimaneutraalsus, 2030 uued eesmärgid seoses 55-protsendilise emissiooni vähendamisega 40 protsendilt.

Rene on olnud siis täna, võib öelda, et viimast korda valitsuse nõupidamisel valitsuse liikmena, vähemalt selleks korraks, aga ta õhtul osaleb veel kabinetinõupidamisel.

Ta on esitanud mulle avalduse: "Käesolevaga esitan avalduse tagasiastumiseks Eesti Vabariigi keskkonnaministri kohalt tervislikel põhjustel." Ta soovib oma volituste lõppemist esimesel võimalusel, see tähendab, et homme oleks tema viimane tööpäev. Ja ma olen esitanud ka Vabariigi Presidendile omapoolse avalduse: "Vastavalt põhiseaduse §-le 90 ja vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse §-dele 7 ja 12 edastan teile keskkonnaminister Rene Koka tagasiastumisavalduse."

Nii et see tähendab siis seda, et ma loodan, et lähipäevadel Eesti Konservatiivne Rahvaerakond leiab uue kandidaadi ja me saame võimalikult ruttu selles olulises valdkonnas uue ministriga edasi minna.

Nüüd, kui rääkida [sellest], mis on seotud COVID-19ga, siis minu meelest see hinnang, mida me saame täna öelda, on selge: olukord Eestis on kriitiline. Kui vaadata, COVID-19 globaalne pandeemia on Euroopas hirmutavalt kiires tõusufaasis. Kui võrrelda Euroopat ka teiste mandritega, siis me näeme seda, et Euroopa on kõikidest teistest ees.

Täpselt samamoodi on nakatumisnäitajad tõusnud ka Eestis ja tõusmas Eestis ja Baltimaades tervikuna. Kui me ei suuda viiruse levikut tõkestada, siis võib olukord mõne nädalaga minu meelest muutuda kriisiks. Siin peavad andma oma panuse kõik riigiasutused, kohalikud omavalitsused, erasektor ja eeskätt loomulikult iga indiviid ka ise ehk meie kõik, Eestimaa inimesed, kui me igapäevaselt oma erinevaid valikuid langetame. Ainult see on võimalus seda viirust tõkestada ja selle viiruse levikut võita.

Valitsuse eesmärk on loomulikult tõkestada seda koroonaviiruse levikut selliste meetmetega, mis võimaldavad meie plaanilist ravi lahti hoida, mis võimaldavad meie haridusasutustes tavaõppega edasi minna ning hoida ühiskonnaelu toimivana nii palju, kui see on võimalik.

Me oleme koostöös terviseameti, sotsiaalministeeriumi ja COVID-19 teadusnõukojaga ette valmistanud ka vajalike meetmete paketi, mida me siis hakkame täna ja ka teisipäeval arutama. Nüüd, valitsustasandile tulles… Täna on siis see R0, mida me jälgime – ja me peame sellega arvestama –, 1,4 Eestis.

Täna valitsus otsustas eraldada Tartu Ülikooli COVID-19 seireuuringute tegemiseks 885 160 eurot, et viia läbi seireuuringud 2020. aasta novembris ja detsembris.

Me tuleme peale lõunat veel teatud rahaeralduste juurde, mis on põhimõtteliselt kokku lepitud, aga tehniliselt ei ole need veel otsust saanud. See on see, mis ettepaneku on teinud välisminister, et toetada Tšehhit läbi nende Punase Risti seoses COVID-19 olukorraga. Ja me oleme põhimõtteliselt otsustanud, et me anname oma heale liitlasele Tšehhile toetust 50 000 eurot.

Me oleme otsustanud seda, et esmatasandi õigusabi peab minema edasi ka aasta lõpus. Selle kohta on teinud taotluse justiitsminister Raivo Aeg ja see on 100 000 eurot.

Samuti on tulnud oma ettepanekuga välja maaeluminister, et aidata põllumehi, ja põllumeeste koroonakahjude hüvitamiseks on ta teinud ettepaneku valitsuse reservist eraldada 12 miljonit eurot. Selge on see, et päris palju sektoreid põllumajanduses on saanud kahju seoses COVID-19ga, olgu see lihaveise- ja seakasvatus, olgu see lamba- ja kitsekasvatus, aiandus, piimatootmine või ka teised valdkonnad. Nii et kindlasti soovime põllumajandussektorit toetada.

Meil oli kokku Vabariigi Valitsuse istungil 15 päevakorrapunkti. Samuti me kinnitasime valitsuse reservist 1,5 miljoni eraldamise, et teha sissemakseid koroonaviiruse vaktsiini eelostulepingute sõlmimiseks, ja sellekohased põhimõttelised otsused tegelikult me langetasime juba septembrikuu keskpaigas.

Samuti olid täna istungil Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu uued liikmed. Keskkonnaminister Rene Kokk tegi ettepaneku nõukogust tagasi kutsuda Marku Lampi ja Peeter Ernitsa. Nende asemel nimetasime nõukogu liikmeteks keskkonnaministeeriumi asekantsleri Margit Martinsoni ning Maaülikooli metsakasvatuse ja metsaökoloogia professori Hardi Tulluse.

Välisministri ettepanekul otsustasime kinnitada Euroopa Kohtu kohtuniku kandidaadiks kauaaegse riigisekretäri ja praeguse riigikohtuniku Heiki Loodi. Nii et sellest otsusest kindlasti lähemalt räägib välisminister. Aitäh teile!

Juhataja
Aitäh! Rahandusminister Martin Helme, palun!

Martin Helme
Aitäh! Ma ka siis kõigepealt sissejuhatuseks ütlen mõne sõna Rene Koka kohta. Siin keerutatakse igasuguseid naljakaid kuulujutte sellest, miks ta ära läheb. Põhjus on väga lihtne: Renel oli terviseprobleem, terviserike. Ta võttis aega mõelda, vestlesime temaga. Mina oleksin soovinud, et ta jätkab, aga ma ei avaldanud talle ka mingit sellist survet ja ta otsustas ise, olles nõu pidanud oma perekonnaga.

Meil on erakonna volikogu selle nädala laupäeval Tartus. Selleks ajaks olen ma kindlasti jõudnud välja sõeluda uue kandidaadi ministrikohale, esitlen teda erakonna volikogule ja küllap siis loomulikult ka juba avalikkusele ja ka koalitsioonikaaslastele. Rene lahkumine ei ole seotud millegagi tema töövaldkonnas ja mul ei ole mingeid etteheiteid olnud tema töövaldkonnas.

Nüüd valitsuse otsuste juurde. Täna me kiitsime heaks maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille tulemusel viiakse maamaksu infosüsteem maa-ametist üle maksu- ja tolliametisse. Selle sammu eesmärk on loogiliselt koondada kogu vajalik kompetents ja tehnilised lahendused ühte asutusse. Maamaksu arvutab ja maamaksuteatiseid saadab juba praegu välja maksuamet.

Teiseks lahendatakse selle muudatusega probleem, kus maamaksuteadet ei saa saata pärijatele, kes ei ole maa omandiõigust kinnistusraamatus veel ümber vormistanud. Edaspidi lähtutakse pärimisregistri andmetest ja kui pärimisregistri kohaselt on maa omandiõigus pärijale juba üle läinud, saab maksuamet talle ka teate saata.

Kolmas muudatus on seotud sellega, et kõik riigimaa kasutajad peavad ka tasuma maamaksu. Praegu on selline kohustus vaid osal riigimaa kasutajatel. Maksukorralduse seaduse muudatusega antakse kohalikele omavalitsustele õigus saada maksuametist infot neile laekuvate maksude kohta, et nad saaksid oma eelarvet paremini prognoosida.

Siis, jah, nagu juba ka peaminister mainis, on mitmeid rahaeraldusi, mis meil on kas juba otsustatud või ka juba tehtud. Väga oluline rahaeraldus meie vaates on põllumajandusele koroonakriisiga seoses tekkinud erakorralise olukorra leevendamiseks suurusjärgus 12 miljonit eurot.

See on vajalik, kuna tegelikult on koroonakriis põllumajandusturu täielikult sassi löönud. Siin on mitu asja kokku saanud. Hästi lihtsad näited. Seoses sellega, et restoranides inimesed käivad palju vähem, siis näiteks lamba- ja veiseliha tarbitakse vähem. Seoses sellega, et vahepeal olid koolid kinni, kadus ära juurviljade otseturustamise võimalus juurviljade kasvatajatele ja nad peavad selle jaekaubandusse viima, aga jaekaubanduses on hoopis teistsugused hinnad ja hoopis teistsugused reeglid. Nii et seal on nagu selline tõeliselt keeruline olukord tekkinud.

Ma siin juhiks tähelepanu, et tegemist ei ole mitte top-up’i rahaga, mis oleks siis olnud suurusjärgus 15 miljonit ja mis on väga fikseeritud summa, väga paindumatu summa, vaid tegemist on erakorralise kriisiabiga. Ma väga loodan, et selle otsusega pannakse lõplikult magama kõik need totakad jutud sellest, kuidas tänane valitsus kiusab põllumehi või ajab mingisugust ma ei tea mis väiklast jonni nendega. Absoluutselt ei vasta tõele.

Selle sammu, selle rahaeralduse mõte on tagada, et Eestis põllumajandusettevõtted ei läheks pankrotti, ja täpselt samamoodi on oluline, et nad oleks konkurentsivõimelised turul, kus praktiliselt kõik Euroopa riigid ja eriti meie lähiriigid Läti, Leedu ja Soome on oma põllumajandustootjaid erakorraliselt toetanud.

Me ei taha, et juhtuks ka sellist asja, et raskustesse sattunud kohalikud põllumajandusettevõtete omanikud on sunnitud oma ettevõtted müüma odava hinna eest välismaalastele. See muudaks eestlased jälle peremeestest popsideks oma kodumaal, aga seda me tahaks vältida.

Justiitsministeerium siis sai õigusabi… Meil on eelarves ette nähtud nii-öelda tasuta õigusabisummad ja nüüd sõltuvalt sellest, kui palju inimestel reaalselt seda õigusabi vaja on, see summa vahel tuleb välja, vahel ei tule välja. Kui me nüüd seda lisaraha ei oleks eraldanud, siis lihtsalt selle aasta lõpus inimesed enam seda tasuta õigusabi ei oleks saanud. Ja me leidsime, et see ei ole ka mõistlik.

50 000 eurot Tšehhile. No me mõistame ju, et see on pigem sümbolväärtusega otsus, aga Tšehhi on Euroopas üks praeguse kõrgeima nakatumisnumbriga riike ja palus abi. Ei oleks kuidagi olnud mõeldav, et me omalt poolt abi ei osuta.

Sellest seireuuringust, ma arvan, räägib Mailis, sellele eraldasime ka raha. Mul rohkem punkte ei ole. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Rahvastikuminister Riina Solman, palun!

Riina Solman
Aitäh! Rõõm teie eest taas olla, head ajakirjanikud. Alustan ka sellest, et tänan oma head ja asjatundlikku kolleegi Rene Kokka ja soovin talle paranemist ja taastumist, et tal tekiks ka nüüd hetk enda ja perekonna ja laste jaoks.

Aga teemadest rahvastiku valdkonnas. Meil on süvenev rahvastikukriis ja sellest väljumiseks on vajalik, et meil tekiks pikaajaline rahvastikustrateegia. Täna ma tutvustangi siis valitsusele rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava koostamise ettepanekut, mis koosneb neljast alaprogrammist.

Esiteks, kestlik rahvastik ja hästi toimivad rahvastikutoimingud; tõhus kohanemis- ja lõimumispoliitika; aktiivne kodanikuühiskond, mis toetab rahvastiku paiknemisega seotud küsimusi maapiirkondades. Ja üleilmne eestlus, mis hõlmab siis meie kaasmaalasi, rahvuskaaslasi mujal riikides, kus nad tegutsevad Eesti hea tahte saadikutena.

Väga hea meel on teada anda, et valitsus on teinud põhimõttelise otsuse, selleks et kevadine koroonakriis veelgi enam rahvastikukriis ei võimendaks, ning annab käiku perehüvitise seaduse muutmise eelnõu, mille kohaselt ei võeta järgneval kolmel aastal vanemahüvitise arvestamisel arvesse koroonakriisist tingitud töötuse perioodi. Väikese rahvana me ei saa lubada järsust töötuse määra tõusust tingitud negatiivset mõju peredele ja lapsesaamise otsusele. Ja koroona tõttu on ilmselgelt paljud inimesed juba kaotanud töö, võivad veel kaotada töö ja perede sissetulek on vähenenud.

Vanemahüvitis ehk rahvakeeli emapalk määratakse lapsevanema varasema keskmise sotsiaalmaksuga maksustatud tulu alusel ja seega on töötusel ja töise tulu vähenemisel otsene mõju vanemahüvitise suurusele. Seetõttu olemegi valmistanud ette eelnõu, mille kohaselt saab järgneval kolmel aastal olema vanemahüvitis töötusele eelnenud palga suurune.

See seaduseelnõu on tähtajaline ja seda rakendatakse ajavahemikus 1. jaanuar 2021 kuni 31. detsember 2023. See muudatus puudutab ligikaudu 600 peret. Perioodi kestuse määramisel me tuginesime eelmise majanduskriisi kogemusele, mil majanduse taastumine tol perioodil võttis aega ligikaudu kolm aastat, ja sealt on siis ka pärit teadmine, et noored emad eelistasid kodus lapsi kasvatada ja väga sagenesid ka järjestikused sünnid.

Nii et igal juhul on valitsus seda omalt poolt toetamas ning see on ka minu poolt tänaseks kõik. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Haridus- ja teadusminister Mailis Reps, palun!

Mailis Reps
Tere päevast! Jah, tõepoolest, ma jagan teiega siis kaht teemat. Esimene teema on seireuuring ja võib-olla kõige olulisem on lisaks sellele, et eraldati raha, öelda kaks lauset, miks seda on vaja.

Seda on vaja sellepärast, et seireuuring on lisaks sellele, kes saab endale kohustuse koroonatesti teha – sellepärast, et ta näiteks soovib mingisugust teatud protseduuri teha meditsiiniasutustes ja soovitakse seetõttu olla kindel, et tal ei ole COVID-positiivsust, võib-olla on see kokkupuutel sellega, et inimene tuleb kontrollima oma potentsiaalset kokkupuudet kellegagi, või ikkagi on tegemist siis haigusnähtudega. Need on tavalised inimesed, kes jõuavad üldjuhul meil COVIDi testi tegema. Aga see ei anna meile üldist vastust, kuidas on koroona seis nendes maakondades, kus võib-olla testimist tehakse väga vähe, ja mis on varjatud koroona ühiskonnas – selleks on siis seireuuring.

Nii nagu kõik uuringud, tavaliselt on ta siis maakondades erinevates vanuserühmades ja selline valimigrupi põhine. Ma usun, et ka ajakirjanike hulgas on üsna palju neid tuttavaid, kes on saanud palve tulla tegema erinevate kuude jooksul seda testi.

Kuna lisaks sellele eraldatud rahale tegime 2020. aasta jooksul lisaseireid – üks lisaseire näiteks toimus laiendatud hulgas Ida-Virumaal, ajal, kui hakkas seal koroona levima, said need vahendid otsa –, siis nüüd tegime ka otsuse, üsna mahuka otsuse, ligi miljon eurot, et laiendada selle aasta lõpuni veel seireid.

Murekoht ongi tõenäoliselt hetkel meile kõigile teada ja see on siis Tallinnas ja Harjumaal kiiresti leviv koroona. Ja tuleb aina enam neid inimesi, kes ütlevad, et nad ei tea täpselt, kust nad said. Me vajame seda kinnitust, milline on siis see niinimetatud varjatud hulk positiivsust.

Teine oluline uuring, mis meil käib – ja ma usun, et te olete sellega tutvunud –, on reoveeuuring. Need mõlemad on vajalikud selleks, et teha teaduspõhiseid või siis, ütleme, infopõhiseid otsuseid. Ja seda hetkel koroonaajal, kus me kaks korda nädalas ja loomulikult ka jooksvalt pidevalt koroonateemadel valitsuse otsuseid teeme, seda on vaja.

Sellest tulenevalt siis teine teema: Eesti haridusasutused. Hetkel ei ole meil plaanis ühtegi laiaulatuslikku piirangut. Vastupidi, me oleme teravdatud tähelepanu alla võtnud selgelt ebaproportsionaalsed otsused hariduse piiramiseks, mis tulevad väga lühikese etteteatamisega, tulevad selgelt ebaproportsionaalselt ja tagantjärele.

Need ei ole olnud kooskõlas näiteks terviseameti ettepanekuga, vaid need on tulnud kooli juhtkondadelt. Selle kohta tuleb meil väga palju lapsevanemate kaebuseid, see lööb segi kogu pereelu ja ta ei ole meditsiinilistel põhjustel ette pandud. Nad ei ole kooskõlastanud seda ei kohaliku, piirkondliku terviseametiga ega seal ei ole siis ka hilisema kontrollimise järel reaalset lähikondsete ohtu olnud.

Nii et pigem, kui me kevadel hästi kiiresti sulgesime ja siis analüüsisime, siis sellest kevade kogemusest me näeme, et me saime sellega suurepäraselt hakkama, aga paljudele lastele selline distantsõpe ei sobi. See toob ka pereelule teatud tagajärjed. Me peame väga kaaluma, mis ulatuses, millisel määral on see reaalselt igapäevaelu seisukohalt vajalik. Ja sellekohaste ettepanekutega – me tõenäoliselt peame ka seadust muutma selleks – tuleme lähiajal välja. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Välisminister Urmas Reinsalu, palun!

Urmas Reinsalu
Aitäh! Meil on Eesti ajakirjanduses üks daam, keda võib nimetada eraldi institutsiooniks ja kelle juubeliõnnitlustega ma siin tahaksin küll ühineda. Ma usun, et ma võin seda teha kõigi kolleegide nimel. Mall Mälberg. Palju õnne tõepoolest juubeli puhul Mall Mälbergile. See on ikkagi nii pikk ja vahva töö, mida Mall on teinud ja jääb kindlasti pikka aega tegema Eesti avalikkuse teavitamisel maailmas toimuvast.

Nüüd, uudis Rene Koka kohta tuli muidugi ootamatusena. Kahju, et Rene Kokk lahkub valitsusest, aga need inimlikud põhjused on muidugi mõistetavad. Ja tõepoolest see koostöö on olnud väga asjalik valitsuses, saab olema asjalik riigikogus. Need kliimaambitsioonid, mida Rene tegelikult on seadnud eesmärgina – tuleb tunnistada, et Eesti on siin üks edukamaid kliimaeesmärkide täitmisel aasta 2030 valguses. Eks Rene Koka panus on siin olnud märkimisväärselt jõuline, siin ei ole küll [muud] võimalik öelda, ja torkab silma lausa Euroopa kontekstis.

Nüüd, eks meie mõtted on kõik Ameerika mandril praegu, presidendivalimiste peal. Niisugused nagu spordivõistlused. Kes vaatavad spordivõistlusi, teavad, et niisugused fotofinišid või napid finišid on alati põnevamad kui ülekaalukad võidud. Jälgime seda tähelepanelikult. Ma arvan, et kogu maailmas on kired kõrgel, ammugi veel Ameerika kontinendil.

Siin ma tahan öelda seda, et Eesti kese, mis puudutab meie kahepoolsete suhete arendamist meie välispoliitikas, on loomulikult meie suhted Ameerika Ühendriikidega. Ja sõltumata sellest valimistulemusest Eesti Vabariik ei arenda suhteid mitte parteidega, poliitikutega, vaid arendab riikidevahelisi suhteid, arendab suhteid Ameerika Ühendriikidega.

Need suhted on üliintensiivsed, see on valitsuse üks keskseid telgi neid kahepoolseid suhteid arendada, neid laiendada. Senise Donald Trumpi administratsiooniga on need olnud vägagi tugevad, huvitavad kahepoolsed suhted. Just viimasel kuul tõepoolest oleme sõlminud uue teadusleppe, oleme sõlminud arengukoostöö leppe.

Laiema kontekstiga on olnud Ameerika Ühendriikidel tugev pühendumine kolme mere initsiatiivile ja Eesti toetamine eesistujana selles projektis. Ja ma kavatsen valitsusse viia täna ka uue paketi lähemas tulevikus, lähemate kuude jooksul, lähema aasta jooksul nendest erinevatest projektidest, mida me kavatseme uute algatustena edasi viia, aga mida me kavatseme ka jätkata.

Meie sõnum Ameerika presidendivalimiste kontekstis on loomulikult: Ameerika las viib oma valiku läbi, tulemused selguvad. Aga sõltumata sellest tulemusest, meie huvi on loomulikult selles, et suhteid Ameerika Ühendriikidega veelgi tugevamalt arendada.

Ja need koosnevad tegelikult kolmest komplektist. Esimene on ennekõike julgeolekuline suhe – Ameerika suurem sõjaline ja julgeolekuline kohalolek meie regioonis. Teiseks on kahtlemata konkreetsed kahepoolsed koostööprojektid. Kolmas mõõde on, et need peavad olema praktilise tähendusega – need peavad olema mõlemalt poolt praktilist tulemust tootvad, nad ei saa olla üksnes deklaratiivsed. Ma kavatsen ka kõige lähemas tulevikus Ameerika Ühendriikide riigisekretäriga nendel teemadel vestelda.

Homme tulevad siia Balti välisministrid, meil on Balti välisministrite huvitav arutelu, kus põhifookuses ongi maailmas toimuvad sündmused, on see siis Ameerika olukord või ka loomulikult Valgevenes ja meist ida pool toimuv sündmuste areng.

Täna oli väga huvitav – Eesti on Põhjala-Balti koostöö eesistuja – organiseeritud Põhjala-Balti ja India veebiärifoorum. Ja selles koroonaviiruse olukorras me kavatsemegi oma äridiplomaatiat viia rohkem ja rohkem selliste webinar’ide ja distantsärikontaktide sõlmimise juurde. Kõik siin võib seiskuda, aga äri peab käima, rahad peavad liikuma, rahad peavad tulema Eestisse, teist alternatiivi meil ei ole loomulikult.

Nüüd see, mis puudutab seda olukorda koroonaviiruse rindel, siis professor Fischer tegi täna oma hinnangud. Ja nagu peaminister ütles, meil on praegu see koefitsient, mis tähendab inimeste nii-öelda kokkupuutumist või siis ka inimeste suhtlemist omavahel, füüsilist lävimist, see tähendab siis ka tegelikult potentsiaalselt viiruste levitamist, praegu see number on 1,4.

See tähendab, et see number, kui see oleks üks, siis viirus leviks samal tasapinnal. Nii oli meie kevadine arusaamine ja tõdemus. Kui see on alla ühe, siis viirus on langusfaasis. Ehk tegelikult üks inimene, kes viirust kannab, nakatab alla ühe inimese, järelikult viirus siis laugelt kustub. Praegu ta on üle, ta on 1,4.

Professor Fischeri modelleering – statistiline, kiretu ja külmavereline modelleering – näitab, et juhul, kui me suudame oma ühise pingutusega viia selle viiruse alla, tasemele, mis on 1, 20. novembriks, see tähendab keskeltläbi kahe nädala pärast, siis siiski on meil nakatunute arv päevas keskeltläbi 300 inimest. See on professor Fischeri prognoos praegu.

Ja see eeldab seda, et me astume samme selle viiruse leviku piiramiseks. Järelikult, mida me peame nentima? Me peame seda nentima, et me oleme praegu viiruse kasvufaasis ja kui me ei rakenda täiendavaid meetmeid, siis see viirus liigub veel kiiremini. Tänasel päeval, olukorras, kui me säilitame tänase nii käitumusliku kui ka piirangulise loogika, siis tuleb tunnistada, et see prognoos, teaduslik prognoos, mis valitsuse käsutuses on, on, et viirus jätkab kasvulevikut.

Need numbrid, mis on meid ebameeldivalt teavitanud, olgu ta täna või eile või üleeile, nii-öelda nominaalsetest rekorditest selle viiruse levikuga, need numbrid me kindlasti eeldatavasti sellisel juhul ületame. Ei ole kahtlustki. Me ületame need nii või teisiti, see tähendab ükskõik, kas me rakendame piiranguid või ei rakendada piiranguid, meil seisab ees viiruse kasvufaas.

Ja meie küsimus on praegu selles, et praegu on see hetk, kus valitsus peab otsused langetama, siin ei ole teist alternatiivi. Ma arvan, et nende otsuste langetamise loogika peab rajanema sellel, et meil ei ole realistlik ja asjakohane, arvestades nii pikaajalist perspektiivi, mis meil ees seisab, naasta sulgemise juurde, mis puudutab siin koole või kauplusi ja nõnda edasi.

Me peame leidma nüüd dialoogis, ühiskonnas tegelikult sellise ühise tiimitundena selle arusaama, et asi on kiires kasvufaasis ja meie ühine pingutus kogu ühiskonnas hoiab tegelikult seda viiruse levikut. Me suudame seda viiruse kasvu aeglustada, see on tegelikult see reaalsus. Aeglustame siis, kui iga inimene, kes viirust kannab – ja neid inimesi on paraku oluline arv ühiskonnas, kes on juba registreeritud või positiivse proovi saanud –, nakatab vähem kui ühe inimese.

Kuidas me seda kõik saavutame – seda ju ei tea, kes kannab viirust või kes ei kanna viirust? Vähem kontakte. See tähendab tegelikkuses seda, et kõik need piirangud, mida valitsus hakkab arutama, keskenduvad ka sellele, kuidas saavutada või ühiskonnas kutsuda üles, soovitada või piirata seda, et neid kontakte kõige akuutsemates piirkondades oleks.

Ühiskonna tegelik normaalne toimimine tuleb säilitada, siin ei ole tegelikult alternatiivi nii pikas perspektiivis, sest me peame seda hindama, vaktsiin, millal tuleb, millal ei tule, kui tõhus on. See on üks asi, see on meie nii-öelda lootus A. Aga lootus B on selline, mis puudutab ajalist perspektiivi, mida meie tänased teadmised on öelnud, et maikuus, kui tuleb jälle suvi tagasi, siis peaks viirus ka tegelikult minema juba iseenesest langusfaasi. See on üks eeldus.

Aga selle ajani, kevadeni, tuleb vastu pidada ja vastu tuleb pidada nõnda, et me peame tegema suure pingutuse, et meil ei teki sellist tormi praegu – meil torm on juba käes, numbrid näitavad seda, et nüüd see vesi taganeb, see tsunami meile läheneb –, nagu meil on mõnes Kesk-Euroopa riigis, võib-olla isegi veidi lähemal. Meil on mõtet seda aega võita. Kui seda aega võita, siis tegelikult need katsumused on meile ühiskonnana odavamad taluda.

Nii et nüüd on see hetk, kus ma ütlen, me kõik 100 protsenti peame ennast kokku võtma, need numbrid seda näitavad. Ja kui me kehtestame mingi piirangu, armas rahvas, armsad ajakirjanikud, siis me ei tee seda sellepärast, et keegi tahab lihtsalt vaadata, mis juhtuma hakkab, või lihtsalt näidata, et midagi peab tegema sellepärast, mida välismaal tehakse. Ei, see ei ole nii. Need numbrid näitavad seda, et meil viirus läheb paraku 100 protsenti, nagu näitavad uuringud, kasvufaasi. Ja meil on küsimus selles, kas me suudame seda kasvu aeglustada. Niisugune olukord.

Ja nagu ütles õigusega peaminister, Euroopa Kohtu kohtuniku kandidaat nimetati. See on tavapärane protseduur, on olemas komisjon, komisjonile saavad kompetentsed pikaaegse kogemusega juristid kandideerida. Komisjon valis, esitas ühe kandidaadi välisministrile, mina esitasin kandidaadi siis valitsusele, valitsus kinnitas ja siis vastav komisjon on omakorda Euroopa Kohtu juures või Euroopa Komisjoni juures, kes siis hindab ka kandidaadi pädevust. Kui on piisav pädevus, siis ta nüüd kinnitatakse järgmise aasta vist sügisest sellesse vastavasse ametisse.

Tšehhile andsime selle abi. Loomulikult on tegemist, liitlase poolt on tegemist, ma ütleks, inimlikus mõttes niisuguse püha palvega. Me kindlasti reageerime kõigile meie liitlaste palvetele, sest see esitati NATO kanalite kaudu, meie liitlase abipalve. Küsiti, millega me saame aidata. Me leidsime, et me saame aidata selle rahalise toetusega.

On tulnud ka juba Slovakkia palve, samamoodi NATO kanalite kaudu, ja valitsus hakkab seda ka arutama. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Head ajakirjanikud, nüüd on oodatud teie küsimused. Mina ja mu kolleeg Jürgen ulatame teile mikrofoni, palun andke käega märku. Ja siis öelge mikrofoni ka nimi, väljaanne ja kellele küsimus on suunatud. Palun!

Viljar Voog, Õhtuleht
Küsimus härra peaministrile, tõukuvalt välisministri viimasest sõnavõtust. Samamoodi, kui me midagi ei tee, siis läheb asi veel hullemaks.

Kas see tähendab seda, et mingit piirangut kindlasti tulevad ja arutelu all on lihtsalt see, et millised?

Jüri Ratas
Aitäh! Ma arvan kindlasti, et teatud regulatsioonid loomulikult tulevad. Seda me hakkamegi nüüd täna ja teisipäeval arutama.

Meie soov on tõesti sekkuda nii vähe kui võimalik, me peame vaatama ju ühelt poolt majanduse toimimist. Nagu ma ütlesin, meil ei ole soov sulgeda plaanilist ravi või haridust. Ja tegelikult selle tõttu, et mitte neid asju teha, siis me peame vaatama seda, et me saame nakatumise taseme taas alla.

Aga olulisem on ikkagi inimeste elu, inimeste tervis. Minu meelest ka selle eest me peame kõik seisma ja kindlasti ka valitsus. Ja valitsus seisab selle eest.

Kui vaadata neid nakatumise kohtasid hetkel, siis tuginedes terviseametile, ikkagi enamik tuleb täna perekonnast ehk siis lähikontaktidest oma pere ringis. Väga suur hulk on tegelikult, üle 20 protsendi, mis on teadmata, see tähendab ei olegi põhjust teada. Kindlasti töökohad. Ja on näha, et tõuseb ka see arv, kes välismaalt tulevad.

Kui te nüüd küsite, mis need piirangud on, siis me ei ole neid lõpuni kokku leppinud, me ei ole veel arutama hakanud. Aga kindlasti, ma arvan, me peame vaatama üle ürituste piirarvud.

Ma arvan, et üks on selge: igasugused sellised jõulupeod ja peod peavad ära jääma. Ja ma arvan, et siin saab eeskätt eeskuju näidata avalik sektor. Ma arvan, et ühistransport, millest on väga palju räägitud, ja maskid, ma arvan, et seda tuleb hakata tõsiselt arutama.

Ja loomulikult see, mis me oleme öelnud, et nii palju kui võimalik, head tööandjad, palun lubage, kui inimestel on võimalik teha tööd kaugtööna, see on täna oluline. Aitäh!

Urmas Reinsalu
Tänase päeva numbrina on 120 see number, 119 kopikatega, mis on tegelikult Tallinna linnas siis 100 000 inimese peale viimase kahe nädala jooksul tuvastatud positiivseid teste.

Me võime arutada, kui palju on peidetud, kui on kiirem faas, on see kaks korda, on see pool korda, on see mõnel veidi kõrgem. Aga igaüks võib teha tegelikult suurtel massiüritustel või kohtades väga lihtsa tehte. Võtta see vastav piirnäitaja, 1000 oleks, eks ole, üks protsent, siis 120 on 0,12 protsenti. See on see tõenäosus, mis inimesed ringi liiguvad.

Siin tuleb omakorda veel oletada, et need inimesed, kes on väiksema liikumisega, no eakad inimesed on kodudes, võib-olla käivad vähem, eks ole, üritustel ja avalikes kohtades. Järelikult nende osakaalust see tõstab veel sotsiaalselt aktiivsemate inimeste, kes viirust kannavad edasi, nende arvu.

Praegu on sõnum tõesti selles, nii nagu üleskutse meil on jätkuvalt jäik ja selge: ärge käige vältimatu vajaduseta välismaal. See ei ole vastutustundlik.

Samamoodi tegelikult inimlik üleskutse: püüdke vältida avalikes kohtades liikumist nii palju, kui see on võimalik. Nii palju, kui see on võimalik. See on meie ühine pingutus, peab olema.

Täpsustan, et ma ei öelnud mitte seda, et kui midagi ei tee, siis viirus jätkab kasvamist. Ma ütlesin, et viirus jätkab kasvamist praegu igal juhul, nii näitavad numbrid. Küsimus on selles, et ta kasvab oluliselt kiiremalt, kui me midagi ei tee.

Juhataja
TV3, palun!

Sven Soiver, TV3
Kaheosaline küsimus, ma küsin järjest, siis on lihtsam, peaministrilt. Kas abielu peab jääma Eestis mehe ja naise vaheliseks liiduks ja miks?

Jüri Ratas
Aitäh teile! Tõesti, eile oli rahvusringhäälingus väga huvitav raadiosaade, kus ma ütlesin välja, et iga erakond läheb sinna ju oma positsioonidega, kui see rahvahääletus toimub. Ma usun, et me oleme selle kuu jooksul valmis rahvahääletuse eelnõu riigikogu menetlusse andma, seda ma kindlasti toetan. Ma arvan, et me peame veel niisuguseid tehnilisi täpsustusi tegema.

Aga kui küsida minu positsiooni, siis ma ütlesin ka eile, et Keskerakond on kindlasti selline laiapõhjaline rahvaerakond, meil on erinevaid arvamusi erakonnas, see nii on.

Meil on olnud päris mitmeid tõsiseid arutelusid erakonna sees selles küsimuses. On selge, et suur enamus meie erakonnast toetab tõesti seda, et abielu on mehe ja naise vahel. Aga meil on ka neid inimesi, kes toetavad tegelikult abieluõiguse laiendamist.

Kui ma isiklikult ütlen oma seisukoha, siis mina isiklikult olen valinud enda jaoks traditsioonilise peremudeli, ma pean seda õigeks.

Sven Soiver
Ja täiendav küsimus on see: teie enda põhjendus on see, et te olete ise traditsioonilisest perekonnast.

Jüri Ratas
Minu enda põhjendus on see, et mul on abikaasa, neli last ja 15 aastat kiriklikku laulatust. Ma loodan, et see kestab edasi. Ma töötan iga päev selle nimel.

Sven Soiver
Jaa. Kas rahva käest küsitakse nende enda perekonnaseisukohta või seda, mida nad teiste jaoks toetavad? Ehk siis, kas lihasööjad võivad ka taimetoitlasi toetada, näiteks? Küsimus siis ka teiste erakondade esindajatele.

Urmas Reinsalu
Iga inimese eraelu, mis tema eraelus teeb, on loomulikult põhiseaduse kaitse all ja inimesed peavad seda aktsepteerima.

Aga ma mõistan praegu seda retoorikat, mida püütakse nende poolt, kes soovivad kehtestada sooneutraalset abielu, peale suruda. Otsekui kehtiva – kehtiva – Eesti perekonnaseaduses määratud abielu mõiste kaitsmine on midagi äärmuslikku või lausa õigusrikkumine. Ütleme, et meil täna kohtunikud, ametnikud, kes kõik - abielu toimib, see kõik toimib mehe ja naise liiduna, seda kohaldatakse - et see on midagi nagu ennekuulmatut. Ei ole nii.

Ja küsimus sellest, kui me hakkame [vaatama], kahtlemata on see, et Saksa õigusajaloolane Savigny, keda me kõik teame-tunneme, on tegelikult öelnud, toonud selle välja, et ega siis õigus – see tuleneb tegelikult ühiskonna arusaamast, ühiskonna kultuurinormidest, konventsioonidest. Kahtlemata abielu ja perekonnaõiguse mõisted tulenevad väga paljuski ka sellest ühiskonna arusaamast elukorralduse kohta. Savigny tõi välja, et on pereõigus, karistusõigus ja niisugused küsimused, ka omandiõigus on väga olulised asjad, mis peavad ühiskonna üldiste arusaamade järgi ja nende tõekspidamistega olema vastavuses, muidu tekib väga tõsine konflikt.

Ja nüüd on küsimus sellest, et kui põhjendada seda abielu puhul, siis meile vastuse annab tegelikult, kui me räägime laiemas kontekstis, miks abielu peaks olema mehe ja naise liit – see ei tähenda seda, et kõigil inimestel ei ole õigus oma eraelule. See tähendab siis faktilist abielu, elada üksikuna, elada ükskõik millises kooselu mudelis - see on inimeste eraeluline valik, sellest me täna ei kõnele. Kui lugeda põhiseaduse § 27, lugeda kogu paragrahvi, siis põhiseadus kõneleb perekonnast kui rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena riigi kaitse all olemisest.

Ja see sõna "kasvamine" – ma arvan, et tuum peitubki sõnas "kasvamine". Kui me räägime abielust, ega siis küsimus ei ole mitte teoloogilistes argumentides, kuigi paljudele inimestele on need väga olulised, vaid küsimus on just nimelt selles, et see vorm, see nii-öelda riigi poolt erilise kaitse all olev kooseluvorm, mis ongi tegelikult suunatud sellele, et ühiskond saaks kasvada, et rahvas saaks kasvada. Aitäh!

Martin Helme
Ma korraks ka kommenteeriks seda teemat laiemalt natukene. Küsimus, siin öeldi retooriliselt, et kas lihasööjad võivad hääletada taimetoitluse üle või vastupidi, ma kardan, et kuigi see on kahtlemata vaimukas, läheb see natukene teemast kõrvale.

Küsimus, mille üle me hakkame hääletama, on ühiskonna alusväärtuste suunis riigivõimule. Ja on küsimus sellest, et meil on ühiskonnas suur lõhe olnud, vaidlus olnud, noh, laiemalt nii-öelda sellises väga jõulises liberaalses või uuenduslikus agendas. Ja teisel pool on siis selline alalhoidlik lähenemine mis on siiamaani olnud iseenesestmõistetav praktiliselt kõikides ühiskondades läbi ajaloo igal pool maailmas.

Me peaksime usaldama kodanikke ja uskuma, et Eesti Vabariigi põhiseaduse § 1, mis ütleb, et rahvas on kõrgeima võimu kandja, sellistes põhimõttelistes küsimustes saabki oma otsuse anda meile, saabki oma suunise anda meile. Ja see suunis on siduv riigivõimule.

No kitsalt küsimus peab olema väga selgelt defineeritud, sellele peab saama vastata jah või ei. See paneb meile ette väga selgelt raamid, missugune see küsimus olema peab.

Aga me ju kõik saame ka sellest aru, et me räägime selle referendumi puhul ju laiematest teemadest kui lihtsalt üks lihtne küsimus, jah või ei. Me räägime põhimõtteliselt valikust selles, kuhu meie ühiskond suundub.

Ja need inimesed, kes tahavad radikaalselt ümber defineerida ühiskonna institutsioone, mis on alati olnud sellised, nagu nad praegugi Eestis seaduse järgi on, nemad peavad põhjendama, miks nad tahavad seda ümber defineerida.

Meie ei pea põhjendama, miks me ei taha muudatusi. Meie arvates muudatuste soovijad peavad põhjendused tooma meile. Ja see on küsimus rahvavõimus.

Kõik, kes ütlevad, et rahvahääletust vaja ei ole, kõik, kes ütlevad, et see on kuidagi ühiskonnale kahjulik või vaenulik, võtavad tegelikult sõna demokraatia ja Eesti põhiseaduses öeldud kõrgema võimu kandja õiguste vastu.

Mailis Reps
Siin laua taga on kolm demokraatia töörühma liiget. Urmas räägib tavaliselt, jah, natuke laiemalt ja filosoofilisemalt, nii ka töörühmades. Martin räägib väga pragmaatiliselt, tavaliselt. Ja siis me püüame selle kõik lõpuks kokku siduda.

Aga selle küsimuse vastus ongi rahvahääletus. Kas ja mille alusel inimesed üldjuhul nendes ühiskondades, kus otsedemokraatiat väga palju kasutatakse, väga tundlikke küsimusi pannakse sinna küsimustesse, nendes riikides, kus rahvahääletused keskmiselt kaks korda aastas toimuvad erinevatel teemadel, on seal ka...  Sellega on jõutud ka Strasbourgi inimõiguste kohtusse, milliseid küsimusi üldse tohib panna ja milliseid mitte. Selles osas on otsedemokraatiat tõlgendatud üsna laialt ja öeldud, et küsimus ei tohi olla kedagi alavääristav. Aga võib panna ka tundlikke teemasid.

On arutatud ka seda, et kas vähemuse ja enamuse küsimusi tohib panna. Ka selles osas on saadud vastus, et tohib panna, kui nad ei ole kedagi alavääristavad.

Nii et küsimuse vormis kui sellises - me kindlasti peame seda veel vaatama. Ja siin on kindlasti õiguskantslerist väga palju kasu, samuti teistest juristidest. Aga vastus, milline saab olema järgnev, edasine samm, on rahva käes.

Nüüd, rahvahääletuse ja rahvaalgatuse üle kindlasti need debatid meil veel jätkuvad, sest põhiseaduse muudatuse on see koalitsioon kokku leppinud, et me kindlasti algatame. Rahvahääletus ja rahvaalgatus saab olema oluliselt lihtsam ja oluliselt selgem meie ühiskonnas.

Nii et elame selle esimese ehk siis kolmanda rahvahääletuse üle, aga hoopis teistsuguses vormis. Kindlasti ka selles mõttes algelise ehk esimese korrana võib-olla need debatid on natuke valusamad. Olen veendunud: neid küsitlusi tuleb veel.

Ka Ameerikas, kus selliseid asju tehakse, kõige huvitavam oli täna Oregon, kes küsis, meie jaoks võib olla väga novaatorlikul, uudsel teemal. Meil veel hallutsinatsioone tekitavad seened ei ole nagu väga oluline teema, aga kindlasti ühel hetkel tekib.

Ja vastus, et kuivõrd tohib küsida, et kas on õigus küsida ühe grupi käest teise kohta. Veel kord öeldes: rahvahääletuse eesmärk ei ole kedagi marginaliseerida, vaid küsida rahva arvamust.

Ja meie ülesanne kõigepealt demokraatia töörühmas ja hiljem siis laiemalt koalitsiooni sees ja hiljem veel edasi riigikogu laiemalt peab leidma sellise sõnastuse, kus sõnastus otseses mõttes ei anna mitte ühtegi, ütleme, sellist marginaliseerivat või alavääristavat tooni.

Aga ma usun, et meil erakonna sees oli see debatt väga huvitav. Ma ütleks, et oluliselt elavam, kui see on meedia vahendusel olnud. Ma olen väga tänulik, et me suutsime selle oma Keskerakonna büroos ära pidada, aga võin öelda, jah, et see debatt üsna kajastab seda maailmavaatelist laiemat seisukohta ja kajastab ka hea ajakirjaniku küsimust.

Selge enamus leiab, et me peaksime jääma oma traditsioonide juurde. Ja üsna jõuline erinev seisukoht on see, et ühiskond varem või hiljem liigub selles suunas, et erinevad vormid on lubatud. Lihtsalt küsimus on, et millal on see ühiskond valmis. Kui me vaatame teisi Euroopa riike, siis on see debatt kestnud keskmiselt 10 kuni 20 aastat ja siis on tehtud üsna selliseid avaraid otsuseid.

Urmas Reinsalu
Novot. Küsimus on nüüd selles, et ei, mina ei arva, et ühiskond nagu oleks siis kuidagi valmis või midagi.

Meie ühiskond on selles mõttes täiesti normaalne ühiskond. Erinevad riigid... Ma mäletan, olin justiitsminister ja Euroopa Liidus arutati näiteks, ütleme, mis puudutas koostööd, seal direktiive, et kuidas on seal peresuhted kohaldatud või mida tunnustatakse üle riigipiiride. Kõik riigid ütlesid, olid nad vähem või rohkem, ütleme, radikaalsemate seksuaalreformide pooldajad, kavadega olnud, et perekonna määratlemise küsimused on riikide enda küsimused. Riigid teevad seda, teevad nad seda siis oma seadusandliku mandaadiga või hääletusega, kuidas nad valivad.

Loomulikult tuleb suhtuda ka austusega ja tähelepanelikult nendesse üle 30 000 inimesse, kes on oma petitsiooni teinud. Ma arvan, et kindlasti parlament peab seda arutama, parlamendiliikmetel on kohustus kujundada oma seisukoht selles küsimuses ja keegi ei tohi jääda kuulamata, ma olen täiesti nõus sellega.

Samamoodi ma ütlen ka seda, et ei tohi demoniseerida rahvahääletust. Kõik Eesti inimesed saavad hääletada. See ei tähenda sugugi, et keegi oleks äärmuslik või sallimatu. Kõikides erinevates kooseluvormides või erineva taustaga, saavad julgelt ja ausalt öelda jah. Ja see ei tähenda mitte midagi muud kui lihtsalt vastust sellele ühele küsimusele, kas ta toetab kehtiva seaduse määratlust selles perekonnaõiguse loogikas.

Ja küsimus ei ole inimõigustes, loomulikult mitte. Kes avab Eesti perekonnaseaduse, leiab sealt perekonnaseadusest rea, küsimused, paragrahvid 2, 3 ja 4, tegelikult piirangud ka mehe ja nais vahel abielu sõlmimiseks. Ja minu teada ei ole keegi kutsunud üles, kui nüüd omistada abieluga, ka mingeid sugulaste või muude vahelisi abielusid määratlema minna. See ongi seadusandja valitud tee ja see ühiskondlikul väga tugeval arusaamal nendest valikutest.

Ja mis on laiem kontekst? Visati nalja või meedias ka öeldi, et näe, koalitsiooniparteide juhid kirjutasid alla üleskutsele teha nagu väärikat ja rahulikku debatti või kuidagi niimoodi.

Ma arvan, et tegelikult selle nimel peavad pingutama kõik, et me keskenduksime tõesti arutelule ainult ühe küsimuse valguses ja kedagi ei sildistataks kas äärmuslaseks või tagurlikuks või kedagi ei sildistataks nende eraeluliste valikute pärast ega õhutatakse niisugust vaenu või midagi, mis ühiskonnas tekitaks lõhet. Vastupidi, me peame neid lõhesid ületama, me peame sedapidi käe sirutama.

Aastate jooksul on nendel teemadel, ma arvan, tehtud haiget ja ma ei arva, et see on mõistlik olnud, kui me hakkame 2014. aastast ettepoole liikuma, lähemasse tulevikku.

Jonatan Vseviov viis mind omal ajal, kui ma käisin eelmisel sügisel Washingtonis, huvitavasse kontorisse. See oli Pew avaliku arvamuse uuringute kontor, Pew instituut. Kes teab, see teeb tegelikult globaalselt väga palju uuringuid. Nende fookus on loomulikult Ameerika ühiskonna uurimisel.

Minu põhiküsimus oli, kes siis järgmisel aastal võidab presidendivalimised. Palusin seda ette valmistada. Aga mis seal tegelikult näitasid sotsioloogid, oli see, et see nii-öelda erineva kahe poliitilise valiku suuna käsitluste radikaliseerumine või üksteisest lahknemine ei ole mingisugune viimase aja tee Ameerikas. See on tegelikult toimunud inimpõlve jooksul.

Ja need ootused, et üha rohkem ja rohkem pigem radikaalsemad kandidaadid peaksid neid seisukohti kehastama, selline loogika on olnud tegelikult inimpõlve jooksul.

Nii et see ei ole mingi viimase aja teema, olgu ta siis 2016. aasta valimiste või mingite viimaste aastate puhul, kui öeldakse, et majandusküsimused on selle tekitanud. Ei, see on inimpõlve jooksul toimunud trend.

Äärmiselt huvitav on aga Ameerika Ühendriikides, kuidas on tegelikult meedia sellele reageerinud. Sisuliselt võib väita, et meedia on täpselt samamoodi Ameerikas radikaliseerinud, ühes või teises suunas, nii et ta ei soovi isegi apelleerida n-ö neutraliteedile, mis puudutab hoiakulisi valikuid.

Loomulikult on ka see, kui me seda tajume, tegelikult, mis on oluline nii-öelda ühiskonna kokkuhoidmise mõttes kahtlemata see meedia sild kui tegelikult ühiskonna kokkutooja, et on olemas ühtne ruum, milles ka avalikku debatti pidada, avalike foorumite all.

Kahtlemata Ameerikas me oleme näinud seda, et ka need on erinevates suundades liikunud meediaväljaannete valikul.

Ma arvan, et meil täna Eestis on väärtus see, et meil ka seda meedia loodavat diskursust, mis pingeid maha võtab ja võimaldab neutraalset positiivset hoiakut, seda tuleb näha meie tugevusena. See polnudki mul asjatu osundus, ma arvan.

Martin Helme
Ma lihtsalt tahtsin Urmase sõnavõtu lõppu öelda, selle meie üleskutse peale, et võitlus heterofoobiaga on sama tähtis kõikide teiste foobiatega.

Juhataja
TV3 soovis veel midagi täpsustada ja siis järgmisena sõna Kanal 2-le.

Sven Soiver, TV3
Kuna üks vastajatest viitas, nagu ajakirjanikul oleks seisukoht, siis ma täpsustan, et ajakirjanikul ei ole praegu seisukohta. Aga selleks, et te saaksite hästi ja väga pikalt vastata, põhjalikult vastata, tuleb ka provotseerivalt küsida. Aitäh!

Urmas Reinsalu
Arvamussaadetes, mis on raadios – enamik ajakirjanikke võtnud seisukoha, varjamatult. Ja ma arvan, et see tegelikult on aus suund. Halvem on see, kui tegelikult näilisel seisukohta mitte omades esitatakse suunatud küsimusi või väljendatakse mingit suunatud agendat.

Siis on ausam juba ära öelda, et see kaup ongi, millega ma nii-öelda kauplen oma sõnades või retoorikas avaliku auditooriumi ees, see ongi see minu hoiak ja ma agiteerin ühes või teises suunas.

Vähim, mida demokraatlikus riigis ausad kodanikud saavad eeldada ajakirjanduselt, on see, et fakte käsitletakse objektiivselt ja antakse õigus vastulauseks. See on, ütleme, maksimum, mida mina isiklikult vajan.

Juhataja
Tänan! Järgmine küsimus, palun!

Madis Hindre, ERR
Aitäh! Veel enne, kui rahvahääletus tuleb, on meil vaja – vähemalt indikatiivselt – Euroopa Komisjonile öelda, mida me tahame teha taaskäivitamisrahastu ja selle teise poti, REACT-EU rahaga. Ma saan aru, et seda on vaja teha – vähemalt indikatiivselt – juba enne aasta lõppu.

Kasutangi võimalust ja küsin kõigi valitsuse liikmete käest: mis on teie prioriteedid, kuidas seda üsna suurt rahasummat kasutada? Või siis, kui soovite, öelge, mis on teie erakonna prioriteedid.

Jüri Ratas
Jah. Kõigepealt aitäh teile selle küsimuse eest! Ma ei tea, kustkohast tuleb teil see aastalõpp. Minu teada on selle plaaniga vist aega isegi järgmise aasta aprillikuuni.

Aga ma arvan, et Eesti on päris kaugele jõudnud taaskäivitamiskava erinevate lõikudega. Ja miks me oleme kaugele jõudnud? Sest see oli tegelikult valitsuskoalitsiooni eesmärk. Kui me tegime järgmise aasta eelarvet, siis me vaatasime terviklikult.

See on olnud üks opositsiooni süüdistus, et kuidas Eesti valitsus või koalitsioonierakonnad said vaadata terviklikult järgmise aasta majanduse taaskäivitamist läbi maksumaksja eelarve, läbi MFFi ehk läbi Euroopa Liidu uue eelarveperioodi 2021–2027 ja läbi taaskäivitamiskava. Olgu see läbi taaskäivitamisfondi või läbi EU.

Minu meelest oleme jõudnud üsna suure sammu teha, nii et tegelikult need prioriteedid on meil paigas. Need on sinna sisse kirjutatud. Minu teada täna toimub rahandusministeeriumi ametnike suhtlus nii tihedalt kui vähegi võimalik, et neid kavasid siis läbi rääkida.

Ma arvan, et me oleme ammu enne valmis kui aprilli lõpuks. Ma arvan, et me juba lähinädalatel tuleme sellega valitsusse. Ma tean, et rahandusminister on tegelikult siin suure töö teinud ja põhimõtteliselt need ettepanekud on valmis.

Kui te küsite, mis need peamised eesmärgid on, siis see päris nii ei ole, et me neid eesmärke saame laduda nii, nagu soovitakse. Seal eesmärgid on ju suuresti sisse kirjutatud. On meditsiini eesmärk, on digitaliseerimise eesmärk ja on väga palju keskkonna eesmärke.

Mis on tõesti kokku lepitud valitsuskoalitsiooni tasandil, on see, et me panustame COVID-19 vastasesse võitlusesse, õigemini tegevusse. Me panustame väga tugevasti meditsiinisektorisse, mis on seotud haiglate investeeringutega.

Mul on väga hea meel, et esmakordselt me räägime Eestis tegelikult reaalselt meditsiinikopterite ja meditsiinivõimekuse loomisest siseministeeriumi alla PPAsse. Minu meelest see on ääretult tähtis ja oluline.

Kindlasti me panustame sealt ühistransporti nii palju kui võimalik läbi keskkonnameetmete, kergliiklusteed on seal sees. Nii et need on olnud väga suured prioriteedid.

Tõsi küll, kui rääkida väga suurest ja mahukast investeeringust, siis üks on see, mida me oleme kokku leppinud, et sealt võiks finantseerida ka väga suuresti just meditsiini- ja tervishoiusektorit Tallinna haigla ehitamisega.

Martin Helme
Kui tohiks siia lisada juurde, siis jah, see suur eeltöö on käinud juba tegelikult päris kaua. Kui me meenutame, siis suvel, vist juulikuus, kui ülemkogu pani need põhiraamid paika, siis kohe läks ka see eeltöö käima eri ministeeriumite vahel. Eelarveläbirääkimistel anti sellele poliitiline prioriteetide raamistik ette.

Ma lükkaks küll tagasi või ümber sellise arusaamise, et meil kuidagi iga koalitsioonierakond jagab mingit raha, ma ei tea, mis sahtlites või viiludes. See päris nii ei ole. Me vaatame ikkagi seda n-ö suurt pilti nii RESi kui ka riigieelarvega. Ja nagu Jüri ütles, siis ju ka Euroopa Liit ise kirjutab meile ette valdkonnad ja valdkondade mahud ja raamid sinna.

Lähinädalatel viime me selle kokkupandud paketi ka kabinetti. Seal juures on veel siis õiglase ülemineku fondi jaotuskava. Aga see on nüüd selline paralleelne tegevus suhtluses.

Tähendab, esimene tasand on Eesti enda ametiasutused ja ministeeriumid. Selle pildi suhtes, mis seal kokku pannakse, suheldakse Brüsseliga, siis käib ta läbi valitsusest ja kui see on saanud nii-öelda ametliku templi, siis läheb ametlik ettepanek Brüsselisse, kus ta saab siis ametliku vastuse tagasi. Ja vaat, siis on see raha nii-öelda kindel. Ma olen üsna kindel, et me oleme aasta lõpuks selle protsessiga tegelikult valmis.

Urmas Reinsalu
Ega varem pole juhtunud, et raha oleks jagamata jäänud. Seda minu silmad ei mäleta ja vaevalt, et seda kuskil maailma riigis ka oleks olnud. Minu vaade on see, et see raha läheb kahekordselt asjaks, mis majanduskasvu soodustab ja aitab meil majandustegevuses toime tulla.

Pigem on küsimus selles, et kui vaatame kõiki neid lockdown’e ja asju, mida praegu tehakse, debatid Euroopa riikides käivad, mis võib tegelikult olla meie perspektiiv ka eelarvelaekumiste järgi. See on asi, millesse tuleb suhtuda väga tähelepanelikult.

Õnneks, kui me kõneleme Soome ja Rootsi loogikast, siis nende riikide loogika enam suures plaanis ei muutu, nende käekiri. Vähemalt ei ole tunda, et ta radikaalselt muutuks valitud suunal või kursil.

Aga kahtlemata Rootsi majandus on väga seotud Saksamaa majandusega. Ja Saksamaal, kui me vaatame piirangute karmistumist ja sellega kindlasti kaasnevat ka madalamat sisetarbimist, eeldatavalt, mida võib arvata, siis see on üks asi.

Mailis Reps
Jah. Ma täpsustaks lihtsalt ühe lause. Isegi mitte päris nii ei ole, vaid üldse nii ei ole.

See, et haridus- ja teadusminister kuulub Keskerakonda, aga küsib teadus- ja rohetehnoloogiale raha ning Tartu Ülikoolile, ei ole kindlasti selles mõttes erakonnapoliitiline, aga hariduspoliitiline või teaduspoliitiline loomulikult.

Aga mis muidugi on äärmiselt meeldiv selle küsimuse juures, on see, et tõesti sellist olukorda, kus meil Euroopa nii suurtes mahtudes püüab leevendada levivat majanduskriisi, ütleme, sellist lõhna – sest tegelikult me ei ole veel sügavas kriisis, õnneks – ja need leevendusmeetmed samal ajal annavad väga tugeva signaali, et digi-, rohe- ja tark majandus on lahendused, no oleks meil ainult mõistust siin üheskoos Eestis seda ka reaalselt rakendada.

Mina olen tohutult optimistlik, et kui me seda rakendame mitte selliselt, et kus on eelarveaugud, vaid teeme päriselt näiteks rohetehnoloogias, jäätme taaskasutuses digipööret just selliselt, et me teeme selliseid süsteemseid muutusi ja ettevõtluses muutuvad asjad targemaks, siis see on tegelikult... No ütleme, me oleme mitu aastat rääkinud, et meil ei ole näiteks piisavalt töökäsi. Ja nüüd meil on vahendid toetada reaalselt robotiseerimist või teatud targemaks muutumist. Need summad on lihtsalt nii suured, et sellist olukorda pole kunagi olnud.

Aga jah, ma olen ka Urmasega nõus, et meil tegelikult on küsimus ainult selles, kui kiiresti raha ära jagada, mitte et meil oleks probleeme sellega.

Juhataja
Aitäh! Sellega on meie aeg pressikonverentsiks läbi. Kohtumiseni järgmisel korral!
 

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-