Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 7. detsember 2017

07.12.2017 | 20:16

Uudis
    • Jaga

Valitsuse pressikonverentsil osalesid peaminister Jüri Ratas, kaitseminister Jüri Luik, riigihaldusminister Jaak Aab ja rahandusminister Toomas Tõniste.

Pressikonverentsi salvestus: https://www.youtube.com/watch?v=IXzaCXlhigA


Juhataja Urmas Seaver

Head ajakirjanikud! Alustame valitsuse pressikonverentsi. Alustuseks sõna peaminister Jüri Ratasele.


Jüri Ratas

Suur tänu! Kõigepealt, auväärt ajakirjanikud, teile suur tänu tulemast! Teen sissejuhatuseks lühiülevaate. Täna oli Vabariigi Valitsuse 7. detsembri istung. Kokku oli istungil 11 päevakorrapunkti. Kõik said ilusti vastu võetud, said heakskiidu.
Ma alustan sellest, mis on lisaõppekogunemine. Me tegime nüüd seda valitsuse ettepanekul teist korda. Ja nii palju, kui on hetkel teada, siis tulijad on tublid, tulevad aktiivselt. Mul on hea meel selle võimaluse üle, et ma saan ka külastada lisaõppekogunemist. Teen seda selle nädala lõpus, kas reedel või laupäeval. Hetkel käib tehniliselt kokku leppimine. Kaitseminister, ma saan aru, külastab Vabariigi Presidendiga lisaõppekogunemist laupäeval.

Teiseks tahan, auväärt ajakirjanikud, teie ees öelda seda, et ma arvan, et me tegime kabinetis täna väga põhimõttelise otsuse. See, mis on Eestile edu toonud, ka rahvusvahelises dimensioonis ja on olnud Eesti väga positiivne kuvand – aga mitte ainult kuvand, vaid ka sisu – digitaalvaldkond, digitaalühiskond. Me nägime seda, et 29. septembril, kui toimus siin esimene digitaaltippkohtumine, siis see läks hästi – mitte ainult väliselt, vaid ka sisuliselt.

Valitsuse praegune tunnetus on see, et tegelikult selliste digikonverentside, tippkohtumistega võiks edasi minna, seda head joont võiks hoida. Valitsus kiitis põhimõtteliselt selle heaks, et ka järgmise aasta sügisel teha, aga vaadata võib-olla seda natukene laiemalt, vaadata üleilmsena, mitte ainult Euroopa-kesksena. See, missugune see täpselt tuleb, selleks algab nüüd ettevalmistus. Seda teiseks.

Selle lisaõppekogunemise kohta ma toon nii palju näiteks, et tegelikult see ongi nii, et tööandja peab ütlema, et õige otsus ja tuleb minna. Ka täna me näeme, et mõni persoon, kes siin tavaliselt on olnud pressikonverentsi ajal, ei ole täna siin kaamerate taga, sellepärast et tuli minna lisaõppekogunemisele. Nii et üks nendest meestest seal on ka siit, Riigikantseleist.
Nüüd, kindlasti tahan ära märkida doktorantide stipendiumid ja toetused. Valitsus kiitis heaks kõigepealt doktorandistipendiumi suuruse. Uuest aastast on see 440 eurot ja doktoranditoetus tõuseb 422 eurolt 660 eurole.

Samuti andis täna ülevaate kaitseminister, kes on ka välisministri ülesannetes, Balti peaministrite ühisdeklaratsioonist, mida me soovime kokku leppida detsembris. Täpsemalt peaks see kohtumine olema 18. detsembril. Seal on sees digitaalsed põhimõtted, seal on sees desünkroniseerimine, kindlasti Rail Baltic.

Ma kordan veel üle ja jagan heameelt nende kaadrite üle, mida Eestimaa inimesed tänu teile näha said – ma pean silmas laevakaitsjaid, kes on jõudnud koju. Ma arvan, et need põhimõtted, mis on siit läbi käinud, kas toetada seda ettepanekut või mitte – pean silmas seda kulude osa –, on kindlasti see koht, kus riik peaks appi tulema. Eks siis välisminister vastava ettepanekuga ka lähiajal tuleb.

Lisaks on kabineti protokolliline otsus selline: rahandusministril eraldada vajadusel 2018. aasta kaitseministeeriumile rahandusministeeriumi sihtotstarbeliste vahendite reservist kaitseinvesteeringute programmis ette nähtud kulutuste katmisel 10 miljonit eurot. Nagu ma veel kord ütlen ja rõhutan, see on vajadusel.

Eile, kui esinesin auväärt riigikogu ees, siis oli jälle arutelu all see nn 10 miljoni kadumise või mittekadumise küsimus. Ei, ta ei ole kuhugi kadunud. Valitsuskoalitsioon on öelnud välja, et me soovime 60 miljonit lisaraha investeerida kaitsevaldkonda, kaitseinvesteeringuteks. Nii see on.

Aga ma ütlesin eile infotunnis välja ka tõesti selle, et kui mingil põhjusel kaitseminister ja kaitseministeerium ühel hetkel ütlevad, et hangetega on läinud kiiremini ja on võimalus realiseerida, tuginedes tekkepõhisele eelarvele, siis kindlasti see ei jää nende eurode taha. Valitsusel on erinevaid võimalusi, näiteks reservid, ja täna sai ka see ära markeeritud. Suur tänu!


Juhataja

Kaitseminister Jüri Luik, palun!


Jüri Luik

Aitäh! Paar sõna siis kõigepealt lisaõppekogunemise kohta. Seejärel selle kohta, mis puudutab meie suuremat osalust Afganistani operatsioonis. Ja lõpuks paar sõna ka selle kohta, mida peaminister nimetas, mis puudutab kümmet miljonit.

Esiteks, lisaõppekogunemise kohta ma tahan öelda seda, et sellist asja teevad väga vähesed riigid. Meie hinnangul on see parim võimalus läbi proovida meie reservarmee reaalne võimekus. Loomulikult demonstreerib see ka kõigi nende noorte patriotismi, kes lähevad mobilisatsioonikutse peale või õppusele kutsuva kutse peale. Ja ma usun, et sellised õppused, sellised ootamatud õppused on kõige parem meetod. Sest kui me kujutame ette kriisiolukorda, siis on ju täiesti selge, et kriisiolukorras meil ei ole aega anda kolmekuiseid kutseid ette. Nii et praegu õppus käib. Nagu te teate, õppus lõppeb pühapäeva õhtul. Siis saame teha esimesi kokkuvõtteid. Aga praegu tundub, et kõik toimub plaanipäraselt.

Mis puudutab Afganistani, siis Vabariigi Valitsus arutas ja otsustas, tulles vastu NATO ja mitmete meie liitlaste palvele, et me suurendame oma osalust Afganistanis NATO operatsioonis Resolute Support, ja suurendame seda ühe rühma võrra. Me räägime praegu 40 mehest. Need 40 meest hakkavad praeguste plaanide järgi paiknema Kabulis. See on nn Force Protection Unit ehk väekaitseüksus, kelle järele on Afganistanis mõistetavalt väga suur vajadus, kui me kujutame ette sealset julgeolekuolukorda ja julgeolekuolukorda eriti Kabulis. Meie plaan on minna sinna koos briti üksustega. Meenutan, kuivõrd suurt rolli mängivad Suurbritannia üksused Eestis. Ja pole mingit kahtlust, et meie jaoks on ülimalt oluline see poliitiline ja reaalne relvavendlus, mis meil Suurbritanniaga on.

Loomulikult on see praegu kabinetiotsus ja see tuleb valitsuse ametliku otsusena, mis tähendab, et me läheme vägede arvu suurendamiseks mandaati taotlema Eesti riigikogult. Minu arvates on see väga oluline poliitiline samm.

Mis puudutab peaministri juba nimetatud kümne miljoni broneerimist Vabariigi Valitsuse reservfondis, siis ma usun, et see on üks kompromiss. Ja mulle tundub, et see on mõistlik kompromiss. Me oleme praegu piiri peal, et hakata olukorras, kus meil on selle aasta suurim kaitse-eelarve, üle poole miljardi euro, rääkima sellest, et meil on sellel aastal, ma ei tea, aegade kõige väiksem eelarve. Me räägime poole miljardi puhul sellest kümnest miljonist eurost. Ma isiklikult ei saa sellest aru. Ma olen kirjeldanud olukorda, aga kui selline broneering, selline kompromiss aitab poliitilist ummikseisu kuidagi likvideerida, siis ma usun, et see on mõistlik kompromiss.

Me oleme ka piiri peal, et see riigikaitse, mille puhul me oleme väga hoidnud niisugust parteideülest joont, on muutumas tõepoolest poliitiliste vaidluste objektiks. Minu arust ei olnud ta poliitiliste vaidluste objekt siis, kui eelarve saadeti riigikogusse, aga nüüd on ta juba muutumas poliitiliste vaidluste objektiks. Ja see on mulle ja kogu valitsusele vastuvõetamatu. Nii et selline kompromiss on leitud. Ma usun, nagu ma juba ütlesin, et see on mõistlik. Aitäh!


Juhataja

Riigihalduse minister Jaak Aab, palun!


Jaak Aab

Tere päevast ka minu poolt! Mõned punktid riigihalduse ministri haldusalast, mida valitsuse otsused puudutasid. Jätkuv protsess on see, et 1. jaanuaril maavalitsused lõpetavad töö ja siin on mitmeid tegevusi. Üks põhiline asi, mida tuleb organisatoorselt lahendada, on arendusülesanne, millega hakkavad uuest aastast tegelema kohalikud omavalitsused oma maakondades. Selleks andis valitsus täna Hiiu maavanemale loa ühendada Sihtasutus Tuuru Sihtasutusega Hiiumaa Arenduskeskus. Ja Saare maavanemale antakse nõusolek ühendada Sihtasutus Saaremaa Arenduskeskus sihtasutusega Saare Arenduskeskus. Mis seal vahe on? Siiamaani oli maavanem nende asutajate hulgas, kuna aga maavalitsused lõpetavad, siis edaspidi on seal asutajad vaid omavalitsused. On loodud uued sihtasutused ja vastavalt eelmised sihtasutused lõpetavad tegevuse.

Väga loodame, et omavalitsuste koostöö oma piirkonna arendamisel saab sellega uue hoo, saab ka uue ressursi. Nii et on jäänud veel Lääne-Viru- ja Pärnumaa, kust me otsuseid ootame. Tegelikult on aega otsustada veel 1. veebruarini, põhimõtteliselt, aga me loodame siiski, et selle aastanumbri sees need otsused tulevad.

Ja ma olen Pärnumaa omavalitsustele öelnud, et kui nad ei suuda otsustada, siis on võimalus, näiteks, et Pärnumaa arengu üle hakkab otsustama või seda korraldama Läänemaa arenduskeskus, mis on olemas. Aga see selleks. Ma loodan ikkagi, et need kokkulepped saabuvad.

Mitu punkti oli seotud Riigi Kinnisvara AS-ile üle antava riigivaraga või sealt välja võetava riigivaraga. Ma arvan, et on kaks asja, mis selle eelmise kirjeldatud protsessiga kokku läheb. Esiteks see, et riik annab Tartu linnale – kõigepealt RKAS-i omandusest võetakse välja – Tiigi tänav 12 hoone. See on seotud sellega, et 1. jaanuarist rahvastikutoimingutega tegelevad need maakonnakeskuste omavalitsused, mitte enam maavalitsused. Ja ka abielude sõlmimine on üks osa nendest rahvastikutoimingutest. Ja Tiigi tänav 12 on Tartu nn õnnepalee, kui ilusa nimega öelda. See antakse omavalitsusele, kes seda funktsiooni seal täitma hakkab.

Ja lisaks antakse Saare maavalitsuse peahoone Saaremaa vallale, kes taotles seda oma teenuste pakkumiseks, oma tegevuseks. Ja sellise otsuse valitsus ka tegi. Noh, ma arvan, et see on sümboolne ka selle poolest, et Saaremaal tegelikult ühines kõige rohkem omavalitsusi, moodustus kõige suurem vald Eestis, kõige suurem omavalitsus. Ja kui omavalitsustel on vaja oma tegevuseks ja teenuste pakkumiseks riigi vara, siis seda on võimalik omavalitsusest taotleda. Vastavalt sellele seadusepunktile said niisugused otsused tehtud.

Üks vara, mis antakse tegelikult Haridus- ja Teadusministeeriumilt Riigi Kinnisvara AS-ile, see puudutab ka arendust, on Tallinnas Pärnu maantee 57, 59a ja 59b asuv kinnistu, kus on plaanis teha üks uus õppeasutus, mis ühendab erinevad kaunite kunstide koolid. Pool naljaga öeldes, see on ka minuga seotud. Pärnu maantee 59, kui mina õppisin Pedagoogilises Instituudis, oli ühiselamu. Nii et ma olen seal ühe aasta ühiselamus elanud. See läheb nüüd lammutamisele. Ega ta heas seisus ei ole. Et luua uut ja ilusat, tuleb midagi ka lammutada. Ja Riigi Kinnisvara AS sellega tegelema hakkab. Põhimõtteliselt see on kõik. Aitäh!


Jüri Ratas

Ma niipalju lisaksin, et minu meelest riigihalduse minister püüab ka Eesti siseselt hoida seda meie põhijoont Euroopas – tasakaal, tasakaalu aspekt. Nii kui tuli Hiiumaa arenduskeskus, siis samal istungil on ka Saaremaa arenduskeskus, et siin ei tekiks ka mingit ka mingit riigisisest disproportsiooni ja et tasakaal oleks ka siin. See on väga hea.


Jaak Aab

Saarte puhul väga oluline.


Juhataja

Ma ütlen vahepeal veel selle ka üle, et kaitseminister kiirustab lennukile, seetõttu ta ei saanud kauemaks jääda.



Jüri Ratas

Kas see ei olnud teistpidi? (Naer.)


Juhataja

Rahandusminister Toomas Tõniste, palun!


Toomas Tõniste

Tere kõigile! Täna kinnitasime valitsuse seisukohad euroala tuleviku aruteludes. Kõigepealt, miks oli seda siis vaja teha? Viimased terviklikud seisukohad majandus- ja rahaliidu arendamise kohta kehtivad aastast 2015. Arutades järgmisel nädalal eelseisvat euroala tippkohtumist ning seal tehtavaid võimalikke otsuseid, on raamseisukohtade kinnitamine igati asjakohane.

Järgnevalt mõned põhimõtted. Eesti juhindub sellest, et Euroopa Liidus kokku lepitud eelarvereeglid ja muud majanduspoliitika koordinatsioonireeglid – need on stabiilsus- ja kasvupakett, Euroopa poolaasta fiskaallepe – on täitmiseks. Oluline on siinkohal rõhutada, et esimene kaitseliin peab olema ikkagi riik ise. See tähendab, et ta peab hoidma korras oma rahanduse, sealhulgas tegema vajalikke reforme, et tagada konkurentsivõime, ja vähendama tasakaalustamatusi majanduses, on see siis suur riigivõlg või viivislaenud pankades, mis on just lõunapoolsete liikmesriikide probleem.

Samuti on vajalik toonitada toimiva ühisturu olulisust, mis ühelt poolt aitab kaasa euroala paremale toimimisele ning teistpidi aitab toimiv euroala täielikumalt ära kasutada ühisturu pakutavaid võimalusi. Seega võiks majandus- ja rahaliidu programm ollagi majandusjuhtimise täieliku potentsiaali ära kasutamine ja pangandusliidu valmis saamine ning viimase kiiluvees ka kapitaliturgude liidu arendamine.

Lisaks on kindlasti tähtis veel euroala turvavõrgu ehk Euroopa stabiilsusmehhanismi kindel toimimine. Selle põhiline funktsioon on osutada abi riikide ja euroala finantsstabiilsust ohustava kriisi korral. Ja see peab kindlasti niimoodi säilima.

Võib-olla natuke veel eesistumisest. Teisipäeval oli Eesti eesistumise viimane Euroopa Liidu majandus- ja rahandusministrite kohtumine ehk ECOFIN, mida ma juhtisin. Tõmbasime joone alla meie pooleaastasele tööle ja viimasel kohtumisel me kinnitasime ka digimajanduse maksustamise reeglid ehk see kokkulepe on meie ühine lähenemine nendes reeglites, millega me läheme edasi. OECD-le pakume, et oleks maailmselt ühtsed reeglid, mitte ei hakkaks iga liikmesriik eraldi siin oma reegleid kehtestama.

Teine on e-kaubanduse käibemaksupaketi kinnitamine. Ja kolmas, mis tekitas seal kohapeal kõige rohkem elevust, oli Euroopa Liiduga maksualast koostööd mitte tegevate riikide nimekiri, mis ka meie eesistumise ajal sai kinnitatud.

Andsime ka eduraporti, tegime seal pangandusliidu tugevdamise teemal, kus me tegime väga jõudsaid edusamme. Nüüd jääb järgmisel eesistujal Bulgaarial need ära vormistada.

Tahangi siinkohal tunnustada kogu meie tiimi, kes on teinud ülihead tööd. See tagasiside, mis tuleb teistelt riikidelt on ülivõrretes. Nii mitmedki ütlesid, et Eesti eesistumine on kõigi aegade kõige parem eesistumine. Ma tahan veel kord tänada kõiki, kes on siin abiks olnud. Kõigile meie ministritele ja ka mulle, et see niimoodi ka õnnestuks. See on lühidalt kõik. Aitäh!

Juhataja

Nüüd on võimalus küsida. Öelge palun oma nimi, väljaanne ja kellele küsimus on suunatud. Mikrofon on minu käes ja Sven oli esimene, kes märku andis.



Küsimus

Sven Soiver, TV3

Küsimus on peaministrile ja võib-olla rahandusminister soovib täiendada. Kas see kümne miljoni kompromiss on läbi räägitud ka nüüd eri jõududega riigikogus, nagu Hanso, Tsahkna? Kas nüüd on riigieelarve vastuvõtmiseks ja sellega seotud muudatusteks aktsiiside osas roheline tee ja seal mingeid probleeme enam ei teki?


Jüri Ratas

Aitäh! Ma arvan kõigepealt, et see tee on alati selline, nagu riigikogu seda endale arutelude käigus kujundab. Kellega see on läbi räägitud? See ettepanek on läbi räägitud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsusliikmetega, IRL-i valitsusliikmetega ja Keskerakonna valitsusliikmetega, kes ka täna seda protokollilist otsust kabinetinõupidamisel toetasid.

Kui me räägime nüüd alkoholiaktsiisist, siis see on ühelt poolt ju olnud valitsuse tasandil kokku lepitud, et alkoholiaktsiis järgmise aasta 1. veebruarist näiteks siidrile, õllele või kangele alkoholile on poole väiksem. Aga ma arvan, et kui me räägime nüüd seadusandlikust alusest, siis pigem tuleb seda menetleda eraldi, andes riigikogule piisavalt aega. Suure tõenäosusega see lõppotsus ei sünni mitte detsembris – kui me räägime seaduslikust alusest –, vaid jaanuaris. Aga jah, see põhimõtteline poliitiline seisukoht on välja öeldud juba ja sellest me peame kinni – alkoholiaktsiisid 1. veebruarist vähenevad poole võrra. Aitäh!



Küsimus

Vahur Koorits, Delfi

Küsiks rahandusministrilt ja ka Jüri Rataselt. Helir-Valdor Seeder tuli täna välja ideega, et pensioni teine sammas tuleks nüüd laiali lammutada ja kogu raha laiali jagada esimesse sambasse. Kas see on IRL-i uus seisukoht või on see Helir-Valdor Seederi isiklik uitmõte? Kuhu see idee on nüüd liikumas?


Toomas Tõniste

Aitäh! Eks ta esialgu ole jah Heliri selline isiklik arusaam, aga kindlasti ta ei ole uitmõte, sest ta on seda väljendanud minu arust aastaid ja alles mõned kuud tagasi oli seesama teema siin avalikkus ees ja küsiti samamoodi.

Aga IRL-i seisukoht see praegu ei ole, kuna selles teises sambas teadaolevalt ju on kokku lepitud ja hea tava on, et me ei muuda iga päev kokku lepitud reegleid. Ma möönan, et need seisukohad ja tema mured, mis ta seal avalikustas, on tegelikult ju olemas. Ega ma siia midagi muud väga lisada ei oskagi.


Jüri Ratas

Kaks asja. Ma arvan, et pensionisüsteem ja selle muudatused on nii kaalukad, kuna seda on juba umbes alates 2015. aastast ette valmistatud. Ja praegune koalitsioon on põhimõtteliselt öelnud oma sisendi selle aasta alguses. Tegelikult me ootame sotsiaalkaitseministri ettepanekuid 2018. märtsiks valitsuskabinetti, et otsustada, kuidas me edasi läheme. Põhimõtteliselt me oleme kokku leppinud selle, et teise sambasse sissemaksed uuesti avatakse. Need sissemaksed avatakse inimestele, kelle sünniaastad on 1970–1982. Aitäh!



Küsimus

Liis Velsker, Postimees

Tere! Mina olen Liis Velsker Postimehest. Küsimus on peaministrile ja ehk ka koalitsioonipartner kommenteeriks. Tänane Postimees kirjutas sellest, et Kadri Simsoni elukaaslane Teet Soorm võis tänu koalitsioonikõnelustelt saadud siseinfole ajastada oma seakarja, täpsemalt noor-emiste arvu selliselt, et saada riigilt maksimumi lähedast toetust. Mu küsimus on selline: kas te peate Simsoni osalemist koalitsioonikõneluste maaelu plokis jätkuvalt eetiliselt õiglaseks?


Jüri Ratas

Ma lugesin ka, et peaminister vassib. Osalesid Kadri Simson, Siret Kotka ja Jüri Ratas. Kadri Simson osales väga hästi. Ma pean seda väga õigeks, et Kadri Simson nendel koalitsioonikõnelustel osales, erinevates plokkides, sealhulgas teie nimetatud plokis. Ma tean, et ma ei tohi ajakirjaniku käest vastu küsida, aga oli see praegu vassimine või oli see konkreetne vastus?


Liis Velsker

Küsimus oli, kas see oli õige, et ta ka selles plokis osales.


Jüri Ratas

Jaa, oli ikka õige, et ka selles plokis osales. Ta oli fraktsiooni esimees toona. Miks see oli õige? Vaatame siis seda küsimust natuke laiemalt. Kõigepealt, Keskerakond on seisnud opositsioonis tegelikult aastaid põllumeeste eest. Me oleme taotlenud üleminekutoetusi – nende taastamist –, me oleme taotlenud kriisiabi maksmist täismääras või maksimummääras ja me oleme öelnud välja selle, et seakatkust räsitud sektor peab saama toetust, et saaks ennast taastada.

Me oleme teinud ka Keskerakonna volikogu tasandil, mis on siis Keskerakonna kongresside vahelisel ajal, kõige kõrgema organina volikogu avalduse. See pärineb 13. juunist 2015 ja me oleme seal öelnud, et seakasvatuse toetuseks on see avaldus toona tehtud.

Tuleme nende koalitsioonikõneluste juurde. Sellel koalitsioonil, nagu ma olen öelnud, on olnud oluline kuulata ka, mida sektor ütleb. Ja me kutsusime ju toona koalitsioonikõnelustele ka eksperte eri valdkondadest. Koalitsioonikõneluste ajal oli katusorganisatsiooni seisukoht selline, et põllumajanduse osas esitasid nad toona valitsusliidule mitmeid ettepanekuid. Seal oli põllumeeste keskliit, talupidajate keskliit ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.

Vaatame siis maaettevõtjate ühispöördumise konkreetselt läbi. Esimene ettepanek oli neil, et tagada aastatel 2017–2020 Eesti põllumajandustöötajatele üleminekutoetus täies mahus, selle väljamaksmine. Täna me näeme riigi eelarvestrateegiast, et see on tagatud täies mahus. Näiteks sellel aastal, 2017 on maksimaalmäär 19,95 miljonit eurot. Ja see sai otsustatud juba 2016. aasta lõpus, kui eelarve oli veel riigikogus menetluses.

Teine ettepanek, mis nad tegid, oli selline. Seoses kriisi leevendamisega piimakarja- ja seakasvatussektoris tuleks tagada erakorralise kohanemistoetuse võimalikult kiire maksmine maksimaalses lubatud määras. See koalitsioon otsustas, et me lisame 480 000 eurot, mis tagab väljamaksmise maksimaalses lubatud määras.

Ja kolmas ettepanek, mida nad tegid, oli see, et eelolevatel aastatel tuleks suurt tähelepanu pöörata kriisi tõttu kannatanud sea- ja veisekasvatuse potentsiaali taastamisele ja hoidmisele läbi tõuaretustoetuse. Seda koalitsioon ka otsustas kahe miljoni osas. Aitäh!


Toomas Tõniste

Jah, ma võib-olla lisan niipalju, et kui ma ka tahaksin praegu siin kaasa rääkida, siis mina nendel koalitsiooniläbirääkimistel ei osalenud. Nii et kui tahaks täpsemat infot, siis peaks Margus Tsahkna käest küsima, kes oli tol ajal IRL-i esimees.


Liis Velsker

Kõnelustel osalejad on juba öelnud, et Kadri Simson isiklikult ikkagi selle viie miljoni nimel seal kõvasti tööd tegi. Aga ma saan aru, et vastus on, et see tegevus oli teie hinnangul eetiline.


Jüri Ratas

Aga mina tegin ka selle nimel tööd, et põllumajandussektor saaks toetuse. Mina tegin ka selle nimel tööd, et need üleminekutoetused saaks välja maksta, kriisitoetus maksimaalses määras ja ka seesama tõuaretustoetus. Aitäh!


Jaak Aab

Ma võiks lisada niipalju, et kuna mina osalesin regionaalpoliitika ja kohalike omavalitsuste poliitika läbirääkimisel, kas me peaksime siis võtma niimoodi, et kuna minu elukaaslane on muusikaõpetaja omavalitsuses ja omavalitsuste tulubaasi kasvatades, kas see on ka korruptsiooniline juhtum? Ma ei tea.



Küsimus

Liis Velsker, Postimees

Küsin äkki teise küsimus ka ära, see on hoopis teisest ooperist. Meil jäi silma eilne Tallinna Televisiooni saade „Meedia keskpunkt“, kus saatejuhid nimetasid Ukrainat värdriigiks, mis püsis vaid Nõukogude Liidu toel. Samuti ironiseeriti seal Euroopa Liidu idapartnerlusprogrammi üle. Tahtsin lihtsalt küsida teie arvamust. Kas siis maksumaksja raha eest selliseid saateid peaks tegema?


Jüri Ratas

Ukraina on väga oluline partner Eestile, väga oluline partner Euroopa Liidule. Meil alles hiljuti lõppes Euroopa Liidu ja idapartnerluse tippkohtumine Brüsselis, kus lepiti 34 riigi vahel – Euroopa Liidu riikide ja kuue idapartneri vahel – kokku väga konkreetsed sammud, 2020. aastaks 20 sammu. Ma arvan, et selles seisus, mis täna Ukrainas on, kus ühes osas käib sõjategevus, üks osa on okupeeritud, loomulikult meie, Eesti toetus neile, Euroopa Liidu toetus neile, aga laiemalt ka idapartneritele on hästi oluline. See on väga tähtis. Ma arvan, et see ei ole mingis grammis teema, mida saab, nagu te kasutasite sõna, kas ironiseerida või sellesse suhtuda ükskõikselt. Aitäh!



Küsimus

Ingrid Sembach-Hõbemägi, Kanal 2 „Reporter“

Mul on küsimus härra rahandusministrile. Te mainisite seda ECOFIN-i istungit. Laiemale avalikkusele ei ole tõenäoliselt veel väga hästi kohale jõudnud, et see tähendab väga paljudele, ütlemegi Euroopa Liidu kodanikele, sealhulgas eestlastele, hinnatõusu – see, mis puudutab e-kaubanduse maksustamist käibemaksudega. Ma saan aru, et praegu ongi umbes 95%, ütleme, Hiina ja Euroopa Liidu suunalisel kaubal see väärtus alla 22 euro ja keskeltläbi on see umbes viis eurot. Ma saan aru, et seda tuleb hakata nüüd administreerima jne. Kas teie hinnangul ongi olukord, kus administreerimiskulud võivad ületada asja enda maksumuse, normaalne? Kas me sellega riiki paksemaks ei muuda? On seda väga vaja? Aitäh!


Toomas Tõniste

Aitäh! Jah, seal käibemaksupaketis võib-olla üks oluline osa on see muudatus, et kui siiamaani 22 euroni olid saadetised käibemaksuvabad, siis nüüd tuleb sinna käibemaks peale. See ühtepidi ongi võrdne ja õige kohtlemine. Miks siis nii, et kes siin Euroopa Liidu sees müüvad väikseid asju, peavad käibemaksu maksma, aga kui saadad pakiga, mis tegelikult võimaldab ka väga palju pettusi Euroopa Liidus. Meil siin Eestis kui Maksu- ja Tolliamet on teinud kontrolle, siis seal nagu väga suurt probleemi ei ole, aga tegelikult mujal Euroopa riikides on see väga suur probleem. Saadetakse kalleid tooteid väikse hinnaga. Nii et see on üks probleem. Ja kindlasti ta aitab nagu õiglasele konkurentsile palju kaasa.

Väidetavalt see käibemaksupakett aitab ka võidelda paremini teistel riikidel käibemaksupettuste vastu. Ja siin kes rääkis seitsmest miljardist, kes viiekümnest miljardist, mis Euroopa Liit võidab sellega. Eks need ole sellised asjad, et kuidas keegi vaatab oma riigi võimekust seda raha koju tuua.



Küsimus

Aga administreerimiskulude kasv?


Toomas Tõniste

Administreerimise kulude kasv oli põhiliselt võib-olla Saksamaa mure, kuna hästi palju see puudutab teda. Aga seal saadi ka kokkuleppele, sest kõik saavad aru, et see põhimõte on õige. Me ei saa niimoodi, et me paneme oma ettevõtteid ja oma kaubandust n-ö ebavõrdsesse konkurentsi kolmandatest riikidest, kus saadetakse käibemaksuvabalt.



Küsimus

Taavi Eilat, ERR

Taavi Eilat, Eesti Rahvusringhääling. Ma esmalt kasutaks ka võimalust ja teeks seda, mida tegi Jüri Ratas, ehk siis võtaksin remargi ja ütleksin Liis Velskeri küsimuse puhul, et ta siiski viitas saatele „Stuudios on peaminister“, kus te ei osanud veel tol hetkel vastata, kas ta osales või mitte. Nüüd, ma saan aru, et te olete oma konspektid üle vaadanud ja Kadri Simson ikkagi osales selles koalitsioonikõneluste voorus.

Aga see selleks. Ma tahtsin tegelikult küsida üldsegi kaitseinvesteeringute kohta ja selle Hannes Hanso ultimaatumi kohta. Küsimus on, härra peaminister, teile. Mis valitsuses ja koalitsioonipartnerite seas toimub, et me näeme siin erinevaid soolosid viimasel ajal? Kas ei ole seda üksmeelt enam?


Jüri Ratas

Noh, võib-olla siin enne jõulude aega tahetakse neid erinevates teemades tuua natuke üht- või teistmoodi rohkem fookusesse. Toimub töine suhtlus. Ja koalitsioon toimetab täpselt samamoodi, nagu ta on toimetanud. Ja selle koalitsiooni pluss on olnud need 12 kuud see, et on suudetud pakkuda lahendusi, on suudetud leida kokkuleppeid ja on suudetud minna edasi. Ka see tänane situatsioon näitab ju tegelikult seda, et koalitsiooni kõikide osapoolte tahe on minna edasi ja leida parim konsensuslik ühisosa, mille me ka leidsime.

Eks üks võib teine rahvasaadik mõnikord ütleb võib-olla oma ettepanekud väga reljeefselt välja. Seda ei saa ka sellele rahvasaadikule pahaks panna, see ongi tal väga hinges ja väga südames. Koalitsiooni eesmärk on alati leida ühisosa ja minu meelest me oleme seda suutnud teha töises ja usaldusväärses õhkkonnas.


Taavi Eilat

Ja teine küsimus, mis puudutab Eesti Rahvusringhäälingu tellitud erakondade reitingu uuringut. Ehk siin tund aega tagasi tuli välja uurimus, mis ütleb siis … Ma paluksin rahandusministri kui IRL-i esindajal ja teil kui härra peaministril ja Keskerakonna esimehel kommenteerida. Keskerakonna toetus 29% ehk siis 2% võrra tõusu. Kuidas kommenteerite? Ja IRL-il püsivalt 8, aga Vabaerakonnast nüüd pikalt ees. Kuidas kommenteerite?


Jüri Ratas

Kommenteerin selliselt, et ma ütlen aitäh nendele inimestele, kes on avaldanud toetust Keskerakonnale, on toetanud meie programmi ja ideid. Eks need otsused, mida praegune koalitsioon on teinud, siin on väga suur osa ka Keskerakonnal. Ja ma loen välja seda, et need põhilised reformid, mida Eesti ühiskonnas praegu tehakse – et ühiskond on tasakaalukam, on sidusam, on solidaarsem – läheb tegelikult Eesti elanikele korda ja läheb väga paljudele korda. Olgu see tulumaksuvaba miinimumi tõus, olgu see lisarahastus haigekassale, et ravijärjekordi lühendada või seesama debatt, mida Postimees on ju väga õigesti üles tõstnud – kuidas me toetame maaelu, kuidas me toetame põllumajandust. Kindlasti on, ma arvan, selles oma osa.

Aga valitsus jätkab tööd. Ega see ei ole see koht, kus öelda, et nüüd on kõik tehtud ja lasta põlv või jalg sirgeks. Vastupidi, kindlasti me töötame edasi eesistumisega, mida on jäänud veel mõni nädal. Ja loomulikult need viis suurt reformi, neid ei tule mitte ainult ellu kutsuda, vaid tuleb ka rakendada ja selleks järgmisel aastal kindlasti väga palju töötunde kulub. Aitäh!


Toomas Tõniste

Aitäh! Ma võib-olla siin IRL-i esindajana reitingutest rääkima ei ole kõige parem persoon, sellepärast, et ma neid isiklikult väga ei jälgi ja see info tuli ka mulle praegu läbi teie, see teadmine praegu. Aga ma ei saanud täpselt aru, miks see Vabaerakond seal välja toodi, et me tast pikalt ees oleme.


Taavi Eilat

Viimase aja, aasta tendents on olnud see, et kui enne juhtis Vabaerakond, siis selle aastaga on möödunud IRL, ma saan aru.


Toomas Tõniste

Aa, no selge. Tore teada. Jah. Aga mulle on ikkagi tähtsam see, mida erakonnad teevad, mis on nende majanduspoliitika, kui järjepidevad nad on. See on oluline. Ja alati muidugi see reiting on erakonna liikmetele, kes aktiivselt panustavad, mingi näitaja ja neile oluline. Aga minu arvates kõige tähtsam on see, mida sa teed. See ongi vastus.



Küsimus

Ingrid Sembach-Hõbemägi

Küsimus riigihalduse ministrile ja kinnisvarateemaline. Ma saan aru, et nüüd siis endine MKM-i hoone liikus Riigi Kinnisvara portfelli. Aga küsiksin Liberty staatuse kohta. Mis sellest siis saab? Ja teine küsimus on see, et kui Patarei läheb müüki, siis kas tervikuna või jupikaupa ja kuidas?


Jaak Aab

Libertyga suhteliselt lühike vastus. Kultuuriministeeriumiga täpsustame. Põhimõtteliselt ei ole tõenäoliselt ka valitsuses … Kuigi ei ole ju veel küsinud valitsuskabinetis ja valitsuse istungil seda nõusolekut. Vabaõhumuuseum taotleb teda. Ega erilist põhjust mitte anda tõenäoliselt ei ole. Aga me tahaksime täpsustada – nii nagu riigihalduse minister peabki selle riigivara ja kinnisvara eest vastutama –, mis tast edasi saab. Millised on vahendid, millised on plaanid? Ja seda Kultuuriministeerium praegu teeb. Ma usun, et küll ma lähiajal sellise ettepanekuga valitsusse tulen.

Mis puudutab Tallinna merekindlust või Patareid, nagu tahetakse nimetada, siis valitsuses langetati teisipäeval kabinetis selline põhimõtteline otsus. Meil oli ju kaks valikut. Kas me nüüd ka riigi eelarvestrateegia protsessis, mis algab juba siin aasta alguses ja leiab kinnitust juba kevadel, otsime vahendeid tema konserveerimiseks – ja sinna ei kulu mitte vähe vahendeid, et teda korralikult konserveerida, sest eesmärk on see, et ta rohkem edasi ei laguneks, sest seis ei ole hea. RKAS on teinud väga minimaalsed kulutused, mis otseselt vett sisse ei lase, aga see katus ei ole ka näiteks kindel jne. Seal on niiskust sees, vett on sees. Või siis me leiame võimaluse teda arendada – taastada, renoveerida ja arendada.

Põhimõtteline suund oli, et me kaalume kõik need tingimused läbi, millega oleks võimalik kaasata ka erainvestor. Ja samas kõrval, me räägime läbi ka need väga konkreetsed huvid. Kui sinna tahavad muuseumid tulla, on Eesti Mälu Instituut näiteks, kes on kindlalt seda huvi avaldanud ja kellel väidetavalt on olemas ka eelarvevahendid. Võib-olla on veel mõni muuseum või avalik asutus, kes sinna tulla tahab. Eelkõige tulevad meelde muidugi muuseumid. Siis me vastava pinna reserveerime, aga tuumikarendaja tõenäoliselt selle ettepaneku järgi on erainvestor.

Sellise pinnaga, 29 000 ruutu, mis on ainult see kompleks, pluss veel kõrval olev üks kinnistu, ei ole nende kümnete aastate jooksul sellist head avalikku huvi välja mõeldud. No ma ei tea, kas järgmine superministeerium. No ei leia vist erilist toetust.

Ja teine probleem on ju see, et sinna kulub väga palju raha. Kuidagipidi peab ta tagasi teenima. Tavaliselt on niisugused kompleksid ka Euroopas ja maailmas päris hästi leidnud kasutust tänapäeval sellise polüfunktsionaalsena. Ja detailplaneering on ju kohe-kohe kinnitamisel.

Tegelikult, kui te tutvute detailplaneeringuga, siis seal on need funktsioonid kõik ära näidatud. Alumine korrus on, ütleme, ühiskondlikus kasutuses. Ta peab olema avatud inimestele, territoorium peab olema avatud inimestele, rääkimata mereäärest, mille saab täiesti kindlalt ära reserveerida, seda küll keegi kinni panna ei saa.

Räägitakse, et kui tuleb erainvestor või läheb kõik erakasutusse, siis on kõik kinni. Ei ole see nii. Need tingimused tulebki täpselt läbi mõelda, kaasates Kultuuriministeeriumi ja Justiitsministeeriumi. Me valmistame need tingimused ette, millega võiks see avalikule enampakkumisele minna.

Tervikkompleksina on praegu küll mõeldud. Lihtsalt riik reserveerib nagu selle oma huvi seal. Ja kui see avalik enampakkumine tuleb, siis öeldaksegi, et meie oleme huvitatud sellisel moel arendatud pinnast, nii suures mahus ja me soovime … Või tegelikult seal tuleb kohustus sõlmida rendileping, sellel arendajal nende pindade peale. See on võimalik niimoodi paika panna.


Jüri Ratas

Kui tohib, ma lisan ka, et minu meelest Jaak Aab on siin teinud oma meeskonnaga väga olulist ja süsteemset, head tööd. Kindlasti on hästi tähtis, kui me sellest merekindlusest räägime, et see avalikkuse osa, avaliku ruumi osa jääb väga selgelt domineerima. Et kõigepealt ei pandaks kinni – ja seda ei saagi panna kinni – merekindluse ja mere vahelist ala jalutusteeks, aga ka et sinna tuleks võimalikult palju avalikku funktsiooni täitvaid asutusi ja ettevõtteid. Kindlasti on see üks kriteeriumide alus.

Ma tahtsin korraks veel..  Nii kiiresti ei jõudnud reageerida, kui siin rahvusringhäälingu austatud ajakirjanik küsis nende reitingute kohta. Teil olid need käepärast võtta, võib-olla isegi enne teada kui meil siin. Me pidime kiiresti reageerima. Aga te küsisite selle koalitsiooni elu kohta. Ma lõin kokku nüüd matemaatiliselt numbrid. Ja opositsioonierakondade toetus on hetkel 39% ja koalitsioonil 48%. Eks see näitab ka seda meeskonnatunnetust ja meeskonna head tööd, mis praegu koalitsiooni sees valitseb. Aitäh!



Küsimus

Vahur Koorits

Küsiks Jüri Rataselt ühe küsimuse veel. Teie kui Keskerakonna esimees, mida te arvate sellest, et Tallinna linnas nimetatakse asutuste juhtideks inimesi nagu Jelena Glebova, kellel juhikompetensti juhiks nimetamise hetkel ei olnud, ei tea, kas on siiamaani, ja kes ametit hakkavad alles tööl õppima?


Jüri Ratas

Aitäh! Nüüd läheb vist Tallinna linnavalitsuse pressikonverentsiks. See on tore, härra Koorits, et te nii küsite, aga kindlasti Tallinna linn peab valima oma ala häid asjatundjaid, pädevaid inimesi. Minu teada see persoon, kellest te räägite, on seal vist juba aastaid seda asutust juhtinud. Need otsused ei ole langetatud viimase 12 kuu jooksul. Aitäh!


Juhataja

Suur-suur tänu kõigile! Pressikonverents on lõppenud.

 

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-