Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 8. november 2007

08.11.2007 | 18:02

Uudis
    • Jaga

Vabariigi Valitsuse pressikonverents
Neljapäev, 8. november 2007

Juhataja Liina Lepik
Tere veelkord, head ajakirjanikud! Täna pärast valitsuse istungit alustati ka kabineti nõupidamisega, mis jätkub õhtul kell neli. Osad valitsuse kabineti nõupidamise teemad on ka täna siin laua taga istuvate ministrite valitsemisalast. Aga kõige enne siis valitsuse istungi punktidest ja palun, peaministrile sõna.

Andrus Ansip
Aitäh! Valitsus kiitis täna heaks ja saadab parlamendile kolme seaduse eelnõud. Me kiitsime heaks riigilõivuseaduse, maa hindamise seaduse ja maakatastri seaduse muutmise seaduse eelnõu. Pealkiri tundub keeruline, aga sisu on väga lihtne. Seoses Eesti eelseisva liitumisega Schengeni viisaruumiga 21. detsembril peame me viima oma viisalõivud kooskõlla Schengeni viisaruumi riikidega. Üldiselt tähendab see viisade kallinemist nendele inimestele, kes tahavad Eestit või siis Schengeni kuuluvaid riike külastada. See ühtne määr on 60 eurot, Eesti kroonides ligikaudu 940 krooni. Praegused hinnad jäävad 310-545 krooni vahele. Keskmiselt kallinemine on 340 krooni. Või rohkem. Nii et halb uudis nendele, kes tahavad Eestisse tulla.

Valitsus kiitis heaks ka kaubandustegevuse seaduse, majandustegevuse registri seaduse ja nendega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, millega muuhulgas täpsustatakse kaubandustegevuse seaduse reguleerimisala. Muudatusega antakse ettevõtjatele võimalus suhelda registritega elektrooniliselt enamas ulatuses kui see siiani on võimalik olnud. Hulk tehnilisi täpsustusi, õigusselgus paraneb ja see on selle seaduse mõte.

Valitsus kiitis heaks ja saadab parlamendile ka päästeteenistuse seaduse eelnõu. Aga sellest räägib siseminister pikemalt. Valitsus otsustas toetada Riigikogu majanduskomisjoni poolt algatatud postiseaduse muutmise seaduse eelnõud. Seadusemuudatuse vastuvõtmine tagab kõigile võrdsed tingimused perioodiliste väljaannete edastamisel ja seadus jõustuks eelnõu kohaselt tuleva aasta algusest. Praegu on ajalehe kojukanne universaalse postiteenuse hulgas. Peale selle seadusemuudatuse jõustumist enam ajalehtede kojukanne universaalteenuse sees ei oleks. Kui ta jääks sinna universaalteenuse sisse, siis see tähendaks paljudele ajakirjandusväljaannetele liig kõrget kojukandehinda, mis lõpptulemusena viiks selleni, et ajalehti, ajakirju ei hakkaks enam Eesti Post kodudesse kandma, vaid see läheks hoopis teiste äriühingut kätte ja see kahjustaks oluliselt Eesti Posti majandushuve ja võiks viia Eesti Posti kui äriühingu väga raskesse majandusseisu. Seetõttu on siis majanduskomisjon Riigikogus vastava ettepaneku seaduse muutmiseks teinud ja valitsus seda ka toetas.

Selle postiseaduse pärast on mul üleüldse kurb meel. Kui me need muudatused tegime seadusesse lähtuvalt direktiivist, siis meie eesmärk oli muuta postiturgu liberaalsemaks. See on olnud ka direktiivi mõte, kuid meie reserveeritud teenuse keskne postiseadus oli teatud aukude ja akendega ja meie tegelik postiteenuse turg oli juba vägagi liberaalne. Kuid eelmise valitsuse ajal vastu võetud seadus muutis meie tegeliku olukorra mitte liberaalsemaks, vaid hoopis reserveeritud teenuse kesksemaks. Ma väljendasin oma erimeelsust tolle seaduse vastuvõtmise suhtes ka siin pressikonverentsil ja eks me siis nüüd vigade parandustega tegelemegi.

Valitsus kuulas ära ka minister Urve Palo esitatud aruande riikliku programmi "Integratsioon Eesti ühiskonnas 2000-2007" rakendamisest möödunud aastal. Määratlemata kodakondsusega isikute arv on järjepidevalt vähenenud, oktoobrikuu lõpu seisuga oli määratlemata kodakondsusega isikute koguarv kahanenud juba 118 191 inimeseni, mis on 9% Eesti elanikkonnast. Üleminek osalisele eestikeelsele aineõppele muukeelse kooli gümnaasiumides oli möödunud aastal üks integratsioonipoliitika keskpunkte. Ja kuna sama teema oli meil täna ka pärast istungit kabineti nõupidamisel, siis sellest räägib teile lähemalt haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas.

Valitsus muutis ka viisaregistri pidamise põhimäärust. Nimelt laieneb viisaregistrile nüüd otse juurdepääs nii KAPO kui ka Teabeameti ametnikele.

Muutsime ka teaduspoliitika komisjoni koosseisu, mis on haridus- ja teadusministri nõuandev organ ja kui huvi on, tutvustab seda teile jälle haridus- ja teadusminister.

Valitsus andis täna ka kaks maatükki munitsipaalomandisse. Tänu ühele maaeraldamisele paigutatakse Räpina linna katlamaja elanikele lähemale, mis võimaldab tarbijatel küttekulusid kokku hoida ning valitsus eraldas maad Viimsi vallale tee ehitamiseks Äigrumäe küla elamukvartalisse.

Ja oli ka kaks rahaeraldust. Valitsus eraldas reservist veidi üle 3,5 miljoni krooni tänavu juunis Elliste turbaraba suurpõlengu kulude katteks. Ja valitsus premeeris ka Sankt-Peterburis toimunud vehklemise maailmameistrivõistlustel pronksmedali võitnud Irina Embrichi 100 tuhande krooniga ja tema treenerit Nikolai Novosjolovit 50 tuhande krooniga. Aitäh, minu poolt kõik.

Juhataja
Aitäh! Ja nüüd sõna siseministrile. Palun.

Jüri Pihl
Tere päevast ja aitäh! Täna kiitis valitsus heaks päästeteenistuse seaduse eelnõu, mis hakkab eraldi reguleerima päästealateenistuse küsimusi. Seni selline seadus päästetöötajatel puudus. Seda seadust on ette valmistatud juba 2002. aastast ja seaduse eelnõu sätestab siis päästeteenistuse mõiste, subjektid, korralduse, päästeteenistuses olevate isikute õigusliku seisundi. Eelnõu järgi jagunevad päästeteenistujad päästeametnikeks ja päästetöötajateks. Üksikasjalikult on reguleeritud ka sotsiaalsed tagatised, mis annavad kindluse sarnaselt politsei- ja piirivalveametnikega ka päästetöötajatele, kui nad riskivad iga päev oma eluga ja kui peaksid juhtuma õnnetused, keegi saab viga või, mis veel hullem, kui keegi hukub töökohustuste täitmisel. Ka läheb seaduse jõustumisel selgemaks päästeteenistujate töö tasustamine, mis hakkab toimuma senisest läbipaistvamalt. Eelnõu kohaselt luuakse eraldi ka päästeteenistujate palgaastmed. Kokku on päästeteenistuses 11 palgaastet päästjast peadirektorini. Ja olekski kõik selles osas.

Juhataja
Võibolla kohe ka kabineti nõupidamisest.

Jüri Pihl
Jah, kabinetis oli ka üks punkt, kus otsustati, et Sisekaitseakadeemia hoonete kompleks tuleb Murastesse, kus on senine Piirivalvekolled¾. Seda hakatakse ehitama läbi Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi ja selleks on vaja alustada projekteerimistöödega. Aga kuna seal võivad esile kerkida ka keskkonnaalased küsimused, siis eelkõige tehakse keskkonnaalane uuring ja kui need on kõik tehtud ja kõik läheb normaalselt, mingeid takistusi ei tule, siis peaks 2011 see hoonete kompleks valmis saama. Täna sai otsustatud, et kui on võimalik, siis tehakse sinna ka päästedepoo kohaliku elanikkonna teenindamiseks ja ka märulipolitsei ruumid ning õppekeskus. Mispärast just sinna? Sellepärast, et viimastel aastatel on sinna investeeritud tänastes hindades ligi 300 miljonit ja praegused olemasolevad ruumid, kui me räägime kogu hoonete kompleksist, kataksid ära ühe-kolmandiku. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Läheme edasi kabineti nõupidamise teemadega ja sõna haridus- ja teadusministrile. Palun.

Tõnis Lukas
Kõigepealt ma informeerin teid, et ma helistasin täna hommikul Soome haridus- ja teadusministrile Sari Sarkomaale ja avaldasin meie poolt kaastunnet ja solidaarsust. Me arutasime lisaks sisulistel teemadel. Soomes on kindlasti, aga ka meie ühiskonnas, kõigi mõtteis ja õpilaste omavahelistes aruteluteemades kooli tulistamine, mis eile Soomes aset leidis. Sellele tuleb anda ka oma pedagoogiline võti. Ka mina pöördusin kõigi koolide poole, et õpetajad arutaksid õpilastega koos sellise sündmuse tagamaid ja üldse selle üle, mis on elu, kui raske on seda anda, kui lihtne on seda võtta. See kõik on palju keerulisem kui arvutimängus või filmis. Kuna ühiskonnas on need teemad niikuinii avalikud, siis ei ole ka kooliaruteludes mõtet nendest mööda vaadata. Lisaks on õpetajatel võibolla pedagoogilist silma rohkem kui kodudes, sest neid teemasid lahti rääkida on väga keeruline.

Aga nüüd selle tänase istungi juurde. Üks teema oli ka istungil, mis puudutas mind. Selle eelmise teema juurde veel, et homme esitletakse Haridusministeeriumis Munga tänava saalis Tartus uuringut koolivägivallast, mille on tellinud Haridus- ja Sotsiaalministeerium. Seal analüüsitakse uuringu tulemusi ja kindlasti on see analüüs kaunis põhjalik. Võibolla just ka eilset silmas pidades on seal veidi uudseid rakursse.

Aga ikkagi istungi juurde. Jah, me muutsime teaduspoliitika komisjoni koosseisu. See komisjon on nõuandev komisjon haridus- ja teadusministri juures ja selle uues koosseisus on Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Peeter Kreitzberg. Komisjoni koosseisust arvatakse välja Olav Aarna ja Ain Heinaru. Viimane esindas seal Tartu Ülikooli, komisjoni esimene aseesimees Kristjan Haller, kes oli seal riigiametnikuna ja nüüd on Tartu Ülikooli teadusprorektor, ei ole enam aseesimees, vaid on lihtliige selles komisjonis. Ja lisaks mitmetele sinna komisjoni jäänud isikutele muudeti ka nende ametinimetusi, mis on vahepeal muutunud.

Aga kabineti istungil oli tõesti üks jätkuteema. Kui me juunikuus muutsime valitsuse määrust õppekava kohta, et ka reaalselt alustada seaduses ettenähtud tempodega üleminekut venekeelsetes gümnaasiumides eesti õppekeelele, siis ma lubasin, et sügisel tuleb täpsem kirjeldus, millised sammud tuleb astuda järgnevatel aastatel. Kui üks tee on alanud, siis üldiselt peaks olema selge ka eesmärk, kuhu see tee peaks meid viima. Üldises plaanis on eesmärgid juba 90. aastate algusest samad. Eesmärgiks on ka siinsetele muukeelsetele noortele võrdsete võimaluste loomine tööjõuturul ja ka kõrgharidusele ligipääsul ning kahtlemata ka eesti keele positsiooni tugevdamine mitte ainult koolis kasutatava keelena, vaid ka keelena, mis on paljudel elualadel, kus on ma mõisteline sõnavara, mida saab rakendada siis, kui kogu elanikkond seda keelt hästi valdab. Nii et eesmärgid on samad.

Ja nüüd konkreetsete sammude juurde. Lähiajal toob haridus- ja teadusministeerium valitsuse ette õppekava määruse muudatused, kus lisaks sellele, et sel aastal algas üleminek eesti kirjanduses eesti õppekeelele kõigis koolides, on kõigi koolide puhul järgmine samm järgmisest õppeaastast üleminek tsentraalselt, mis tõesti puudutab kõiki koole, üleminek ühiskonnaõpetuses või muusikas. Veel aasta edasi on samamoodi üleminek ühiskonnaõpetuses või muusikas. See on tingitud sellest, et me anname koolidele valida, kas järgmisel aastal nad lähevad üle ühiskonnaõpetuses või muusikas ja kui nad teevad selle valiku, siis sellest järgmisel aastal nad peaksid valima sellest paarist teise aine.

Kolme aasta pärast tuleb eesti ajalugu ja nelja aasta pärast geograafia. Kokku moodustavad need ained, viis ainet, milles nüüd tsentraalselt igal sügisel samm-sammult üle minnakse ja eesti keel, mis toimub niikuinii eesti keeles, 19 kursust ehk 19 õppenädalat. Kokku on gümnaasiumi osas neid 96. Ja selleks, et õppetöö toimuks 60% ulatuses eesti õppekeeles, on plaanis õppeaastal 2011/2012 jõuda selleni, et vähemalt 57 kursust või õppenädalat koolis on eestikeelsed.

Ja siin on lisaks tsentraalsetele, ütleme, kohustuslikele ainetele ka oma vabatahtlik blokk. See on, nagu arvutada võib, veelgi suurem, sest kui 57st 19 maha lahutada, saab 38. 38 tunni ulatuses saavad koolid ise valida, millised on need ained, milles ja millises tempos üleminek toimub. See oleneb nii koolide kallakutest kui ka sellest, milliseid õpetajaid on võimalik hankida. Ja see vabatahtlikkus, ma arvan, on igas protsessis väga oluline stiimul, mis annab kooli juhtkondadele ka toetuspunkti oma kollektiividele muudatuste vajalikkuse selgitamisel. Lisaks on vabatahtlike ainete ulatuses plaanis koolidele eraldada riiklikud toetused selleks, et koolil oleks võimalik seda toetust kasutada kas täiendavate õpetajate lisapalga maksmiseks või muudeks koolikeskkonna ja kooli õppetöö nö atraktiivsemaks muutmise vajaduste rahuldamiseks. Nii et sellel on oma kohustuslik ja oma vabatahtlik pool. Tähtaeg on 2011/2012 õppeaasta.

Praegu oleme me saanud ainult positiivset tagasisidet, koolide juhtidega on toimunud arutelusid. Viimane oli eile, kus meie ametnikud tutvustasid üleminekut. Eesti ülemineku mudel on paindlik, see koormus jaotatakse aastate peale ja riik võtab suure osa vastutusest ka enda peale, sest see kui me midagi nõuame, aine üleminekut näiteks eesti õppekeelele järgmisel aastal kohe, siis on selge, et peab olema kindlustatud nii õpetaja koolitus, kuhu lähevad suured vahendid, vastavad õppematerjalid, kõik samuti tsentraalselt. Nii et siin on riigi vastutus väga oluline. Kogu koormust ei panda sugugi mitte koolidele, õpetajatele ja õpilastele.

Juhataja
Aitäh! Ja nüüd, head ajakirjanikud, on teie kord. Kellel on küsimusi? Ma siis ulatan ka mikrofoni kohe, kui on küsimus.

Elo Mõttus, Kanal 2
Jüri Pihlile küsimus. Täna tuli uudis Soomest, et Soome on mures Eesti võimetuse pärast valvata oma piiri. Sellest kirjutab ajaleht Turun Sanomat. Leitakse, et tuleb Eesti olukorda mõne aja jooksul jälgida pärast liitumist Schengeniga ja sellise ettepaneku kavatseb Soome teha Euroopa Liidule. Põhiprobleem on just nimelt selles, et Eesti piirivalves on suur töötajate puudus, mida Soome välja toob. Kuidas kommenteerite?

Jüri Pihl
Aitäh küsimuse eest! Euroopas ja teistes riikides on kombeks, et on planeeritud [piirivalvurite arv piiri kilomeetri kohta], et Eesti piirivalves peaks töötama 2100 inimest nagu praegu kirjade järgi on. [Tegemist on soovitusliku arvestusega. toim.] Meil on tegelikult tööl kuskil 1550 ja järgmisel aastal, pärast Schengeniga liitumist, on kõik eksperdid ja sealhulgas ka meie piirivalve juhtkond arvanud, et piisab 1600st.

Selline number [2500] on siin läbi aastate ülesse jäänud seetõttu, et me ei ole planeerinud oma töötajate arvu vastavalt sellega, kui palju neid [soovitusliku arvestuse järgi] vaja on. Nii et mingit probleemi siin ei ole. Eesti piirid ja Schengeni piirid saavad hästi valvatud. Eriti kui veel arvestame seda, et pärast Schengeniga liitumist turistide voog, keda on vaja kontrollida, moodustab ühe-kümnendiku sellest, mis on praegu ehk enne Schengeniga liitumist.

Juhataja
Aitäh! Palun, kas on järgmist küsimust? Raimo, ole hea, võta mikrofon ka.

Raimo Poom, EPL
Siseminister Pihlile on küsimus. Võibolla te seletate natuke, mina ei saanud eile õhtul aru. Miks siseministeerium otsustas siiski endised Nõukogude piirivalve maatükid looduskaunites kohtades maha müüa. Miks te lihtsalt ei andnud neid näiteks keskkonnaministeeriumi haldusalasse, jätnud kõigile ligipääsetavateks kohtadeks jne? Miks otsustati seda müüa siiski?

Jüri Pihl
Riik sealhulgas ka siseministeerium müüb kõik selle vara, mida tal riigi valitsemiseks vaja ei ole. Kui nüüd on keskkonnaministeeriumil olnud vaja teatud maatükki teatud otstarbega endale saada, siis me mõned tükid oleme ka varem neile üle andnud. Me müüme ära need maatükid, mis on läbi aastate siin olnud ja jäänud nõukogude ajast olevast piirivalvest ja see on normaalne tegevus. Müüakse mitte ainult piirivalvekordoneid, müüakse kortereid, müüakse politseist maha jäänud maatükke jne.

Juhataja
Jah, palun, Raimo.

Raimo Poom, Eesti Päevaleht
Ma võtaks siit järjeküsimuse, et kas te siis soovitate keskkonnaministeeriumil või mõnel teisel ministeeriumil mõelda ka selle peale, et neid maatükke, mis riigile kuuluvad, maha müüa, sest riik müüb maha seda, mis tal vaja pole?

Jüri Pihl
Ma veelkord ütlen, et kui seal on mingid keskkonnaküsimused, siis miks mitte, seda müüki võib arutada. Aga pigem on need kordonid sellises seisukorras, et parem kui nad saaksid endale ikkagi peremehe. Ja keskkonnaministeerium ju sätestab ka vastavad keskkonnatingimused, ükskõik kellele siis maatükk või kinnistu kuulub, sõltumata sellest, kas ta kuulub riigile või eraisikule.

Andrus Ansip
Ma täiendaks. Kahtlemata on riigi huvides see, et riigimaa oleks tsiviilkäibes. Riigil peab olema maareserv. Maareservi moodustamine on protsess ja see protsess käib. Kuid on ilmselge, et riigil on praegu selliseid maid, mida riigi valitsemiseks vaja ei lähe ja mida pole otstarbekas arvata ka riigimaa reservi.

Me teame, et Eestis on suur probleem valglinnastumine. Ja üheks valglinnastumise põhjuseks on see, et seni reformimata riigimaa linnade, külade keskel seisab tühermaana, täiesti kasutult. Samas nende linnade ümbruses valdade maadele, kõrge mullaviljakusega põldudele, majad järjest kerkivad ja kerkivad. Minu silmis on see ilmselge ühiskondliku ressursi raiskamine. Eelkõige tuleks kasutusele võtta linnade ja külade südames olevad tühermaad ja siis, kui juba sellest maast enam ei jätku, tuleks vaadata sinna mullaviljakusega põldude pääle linna taga.

Nii et maid tuleks rohkem tsiviilkäibesse anda. Ka riigikontroll on sellele korduvalt tähelepanu juhtinud, et riigi käes on üle 3000 põhiliselt amortiseerunud hoone, mida mitte mingil juhul riigi valitsemiseks vaja ei lähe. Mida me ootame? Kuni nad lõpuks looduse poolt lagundatud saavad? Ilmselt ei ole see väga ratsionaalne.

Tõnis Lukas
Ma toon siia ühe aspekti haridus- ja teadusministeeriumi praktikast. Tegelikult on looduskaunid kohad ju mitte ainult mere ääres, vaid ka kusagil, kus on näiteks ajalooline mõisasüda - kus on kena park ilusate vaadetega. Ja see mõisasüda on väga tihti muinsuskaitse all. Ja see on väärtus kogu ühiskonnale.

Kui sealt kool välja läheb ja me jätame selle lagunema ja ükski teine riigiasutus sinna minna ei taha - sest pakutakse ju teistele, kas on riigivalitsemiseks vaja - siis on varsti nii, nagu Ahjas. Põleb see mõis maha, midagi juhtub, me kaotame, kogu ühiskond kaotab selle vara, sellepärast et me oleme selle oma kõhu alla kraapinud.

Näiteks eile küll valutava südamega, aga nii see on, õpilasi igale poole ei jätku, panime müüki Õisu mõisakompleksi. Kes on seal käinud, teab - väga uhke, ilus, ühe asula süda. Ja me loodame, et leiame sinna korraliku ja kohalikku kultuuri ja inimesi austava omaniku. Aga ilma müümata me kindlasti seda ei leia, see asi jääks lagunema.

Jüri Pihl
Ma täiendaksin. Kui me räägime piirivalvekordonitest, siis nad on ju seisnud valdavalt tühjana kõik need 15 aastat, kui Vene piirivalve lahkus. Kui me räägime neist, mida me müüme. Neid, mida on läinud vaja riigivalitsemiseks erinevatel riigiasutustel, siis neid on antud ka ju riigiasutuste käsutusse. Nii et me tegeleme võibolla juba liiga hiljagi selle asja korrastamisega. Haridusministeerium on siin kindlasti õigemal teel, et kui maja jääb tühjaks, siis ka leitakse uus peremees.

Juhataja
Aitäh! Kas on veel küsimusi?

Josef Katz, Molodjo¾ Estonii
Mul on küsimus haridus- ja teadusministrile. Kõik me teame, et eestikeelsele õppele ülemineku üheks probleemiks on õpetajate puudumine. Aga samal ajal on teada, et haridus- ja teadusministeerium on pigem Tallinna Ülikooli Katariina Kolled¾i avamise vastu kui poolt. Kas te võite selgitada seda vastuolu?

Tõnis Lukas
Õpetaja koolitus on muidugi tohutult oluline valdkond. Ja mitte ainult koolitus, vaid see, et õpetajad tööle tuleksid. Selles suhtes oleme astunud praegu kaunis pikki samme nii üldise palgafooni parandamisel kui ka noorte õpetajate stimuleerimisel lähtetoetusega. Samuti pedagoogilistele erialadele paneme spetsiaalsed stipendiumid välja, kui noored on valmis minema õpetajana tööle, järgmisest aastast. Nii et neid samme on palju ja see ühendab eestikeelset ja venekeelset kooli, probleemid on põhiosas samad.

Kui me räägime Katariina Kolled¾ist, siis selles konkreetses kontekstis ei mõjutaks see väga palju. Praegu otsitakse mitte rahvusprintsiibil või koduse keele printsiibil õpetajaid, vaid lihtsalt õpetajaid, kes eesti keeles suudaksid õpetada. Kui Katariina Kolled¾ hakkab õppetööd läbi viima vene keeles, siis see ei saa olla selle ülemineku õpetajate täiendava hankimise mootoriks kindlasti.

Pigem võib siin vaadata teatavat muudatust seni ühiskondlikus suhtumises. Kui me olemegi rääkinud, et 90. aastate algusest peale on vaadatud haridussüsteemi arengut sellisena, et toetada just läbi eestikeelse õppe noori teiste rahvuste esindajaid, et nad saaksid kõrgkoolidesse minna. Nüüd kui me hakkame kogu oma haridussüsteemi dubleerima vene keelde, siis just kui see stiimul või põhjus kaob ära ja ega tööjõuturul neil hiljem kergemaks ei lähe.

Nüüd konkreetselt. Ei, haridusministeerium ei kavatse blokeerida Katariina Kolled¾i tegemist. Kui see on alternatiiv väiksemate, nõrgemate eraõppeasutuste, ütleme siis, lahtihoidmisele, mille tase on kaheldav, siis see, et Tallinna Ülikool oma Katariina Kolled¾is suudab pakkuda õppe paremat kvaliteeti kui üksikud laialipillatud väiksemad koolid, see on ka selge. Nüüd, kui keegi küsiks, kas riik hakkab finantseerima seda, õppekohti sealt ostma, siis praegu on see vastus ei. Sest see ei sobi senisesse riiklikusse poliitikasse. Aga kui Tallinna Ülikool, kus on ju väga palju oma raha eest õppivaid tudengeid, kavatseb lihtsalt tõmmata väiksematelt venekeelsetelt kõrgkoolidelt õppureid ära, siis see on tema valik. See on nende õppeasutuste vahelise positsiooni muutmine. Aga jah, riik vähemalt praeguse seisuga ja minu isikus ei näe vajadust hakata organiseerima seni eestikeelsetel erialadel kõigil dubleerivat venekeelset õpet.

Juhataja
Aitäh! Palun.

Elo Mõttu, Kanal2
Üks küsimus peaministrile. Täna Eesti Ekspress kirjutab, et mässu õhutajale Dmitri Linterile lekitati pronkssõduri-operatsiooni algusaeg. Teada on, et sellest oli päris väike ring üldse teadlik. Kust see informaator võiks tulla, muudab see teid murelikuks?

Andrus Ansip
Ma ei ole seda Ekspressi artiklit sõna-sõnalt lugenud, aga niipalju kui mina aru saan, viidatakse seal Eestis viibivatele saadikutele, kellele oli tehtud briifing ja arvatakse, et sealt kaudu on see informatsioon levinud. Ma ei oska seda kuidagi kommenteerida, ei ole tutvunud ka nende materjalidega, mis on Linteri koduleheküljele ülesse riputatud. Võibolla siseminister oskab rohkem kõnelda?

Jüri Pihl
Ega ma ka ei tahaks, kuna varsti hakkab kohtupidamine. Eks siis selgub, kas oli selline infoleke või ei olnud ja kas ta oli siis seotud kuidagimoodi saadikutega ja kas tal on ka mingeid kuritegelikke tunnuseid.

Juhataja
Aitäh! Raimo, palun

Raimo Poom, Eesti Päevaleht
Kapo ja teabeameti juurdepääsu kohta viisaregistrile küsiks. Milleks seda juurdepääsu vaja neil on, kas see tuleb rahvusvahelisest kohustusest või kas see juurdepääs annab ka mingisuguseid õigusi viisaküsimuste menetlemisel? Mida see täpsemalt tähendab?

Jüri Pihl
See kergendab neil teha oma tööd, mis on seadusega neile pandud. Loomulikult nad peavad jälgima kõiki Eestis kehtivaid seadusi, nii andmekaitse seadust, riigisaladuse seadust jne. Neil ei ole tarvis oma päringuid teha edaspidi läbi teiste asutuste.

Juhataja
Aitäh! Aitäh, et te tulite ja kohtumiseni järgmisel neljapäeval!

Lõpp

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-