Valitsuse pressikonverentsil osalesid peaminister Jüri Ratas ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo.
Pressikonverentsi salvestus: https://www.youtube.com/watch?v=NTP3vcsvq2g
Juhataja Urmas Seaver
Head ajakirjanikud! Alustame valitsuse pressikonverentsi. Teie ees on täna peaminister Jüri Ratas ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo. Alustuseks sõna Jüri Ratasele.
Jüri Ratas
Aitäh! Auväärt ajakirjanikud, alustame pressikonverentsi. Vabandust, et see mõni minut hilines! Nii nagu ikka, oli Vabariigi Valitsuse istung ja peale seda kabinetinõupidamine. Täna läheme edasi kabinetinõupidamisega kella kahest.
Istungi päevakorras oli 13 punkti, need sai heaks kiidetud. Kindlasti toon istungilt esile põhimõtte, mis on seotud PESCO-ga [the Permanent Structured Cooperation – toim.]. Kaitsekoostöö edasiminek Euroopa Liidu tasandil on oluline. Eesti on andnud sellele heakskiidu juba selle aasta alguses, kui me olime Brüsselis ja pidasime oma istungit. Aga nüüd, kui kohtuvad kaitse- ja välisministrid, tuleb see uuesti nende lauale.
Nüüd, tänastest teemadest on oluline kindlasti Eesti lipu heiskamine. 28. novembril on Eesti riikliku enesemääramise 100. aastapäev ja valitsus otsustas selle erakorraliselt kuulutada lipupäevaks. Mis see tähendab? See tähendab seda, et maanõukogu otsustas tunnistada end ainsaks kõrgema võimu kandjaks ja oli esimene Eesti rahva riikliku enesemääramise akt, mis oli aluseks Eesti Vabariigi väljakuulutamisele 24. veebruaril 1918. Nüüd, kindlasti on meil palve kutsuda kõiki inimesi sel päeval oma kodudes heiskama sinimustvalgeid lippe.
Paar sõna Web Summiti kohta. Olin eile ja üleeile Web Summitil. Tegemist on, võib öelda, vast ühe suurima vastava valdkonna tippkohtumisega, kus on ca 600 000 osavõtjat. Arutelu all oli päris palju küsimusi Eesti e-teenuste kohta, Eesti e-valitsuse kohta, Eesti e-residentsuse kohta, tehisintellekti kohta. Nii et olid väga asjalikud kohtumised. Olid ka kahepoolsed kohtumised erasektoriga, kus sai päris tugevasti välja toodud seda, et Eesti võiks olla päris mitmete lahenduste või lahendite puhul selliseks testkohaks maailmas, tulenevalt meie seadustest ja reeglitest.
Oli ka selline kiirkohtumine Prantsusmaa endise presidendi Hollande’iga, samuti kohtumine Interpoli presidendiga. Peale seda oli töölõuna Portugali peaministriga ja see oli seotud eeskätt Eesti eesistumisega.
Nüüd, täna saime taas ülevaate ID-kaardi küsimusest, ID-kaardi uuendamisest. Ma tunnustan igal juhul Politsei- ja Piirivalveametit ning RIA-t nende panuse eest ja selle eest, mis on tehtud viimase kahe, õigemini kahe ja poole kuu jooksul. Praeguse seisuga on ligemale 180 000 inimest oma turvariskiga ID-kaardi sertifikaadid uuendanud, nii kauguuenduse teel kui ka PPA kontorites. Ma arvan, et see panus ja see otsus, mis ka Politsei- ja Piirivalveamet tegi viimase nädalavahetuse suhtes, et inimesed saavad tulla ka kontoritesse oma dokumente uuendama, oli õige ja andis kindlasti võimaluse. Loomulikult, nagu me nägime, laupäeva hommikul uuesti see süsteem seiskus või hangus, aga pooleteise-kahe tunni pärast see jälle käivitus ja toimis edasi.
Ma usun seda, et valitsus võtab kindlasti Urve Palo eestvedamisel tõsiselt kõiki neid õppetunde, mida oleme saanud kogeda alates augustikuu lõpust kuni tänaseni. Ja ma arvan, et me teeme seda järgmise aasta alguses, seal veebruarikuu paiku, [otsustamaks], mida siis Eesti peab parandama, saab parandada, et olla võimekam selliste kriiside lahendamisel. Sealhulgas see, kui kiiresti teoreetiliselt on tulevikus võimalik näiteks ühe päeva jooksul sertifikaate uuendada – kas see arv on 15 000 või see on suurem. Loomulikult me taotleme, et see oleks suurem.
Täna pealelõunal läheme edasi kabinetinõupidamisele, kus on päris mitu punkti ja nende teemade arutelud. See on selle kohta kõik. Aitäh!
Juhataja
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo.
Urve Palo
Aitäh! Tere, head ajakirjanikud! Täna on teid nii palju, rõõm näha. Minu ülesanne on rääkida ID-kaardi teemal, sellepärast on mind siia palutud.
Ma teen väikse ülevaate, 25. oktoobrist alates, mil RIA kauguuendamistarkvara testimiseks üles seadis. Mäletatavasti septembris, kui andsime teada võimalikust turvariskist, siis oli ka eesmärk, et novembri alguseks on uus tarkvara välja töötatud. Sellega saadi hakkama isegi mõnevõrra varem.
See pandi testimiseks üles. Sellest ajast on oma ID-kaarti arvutis tänaseks uuendanud üle 145 000 inimese. Eelmise nädala algupoolel tehnika tõrkus. Probleem on selles, et meil ei olnud ju aega enne testida, sest tavaliselt on aasta aega mingi uue tehnoloogia turule toomiseks, testimiseks enne, kui sa midagi live’i või tegelikku ellu rakendad. Me pidime seda kõike paralleelselt tegema. Alates eelmisest neljapäevast, mis oli nüüdseks täpselt nädal aega tagasi, on õnnestunud kauguuendajate arv või, ütleme, inimeste arv, kellel on õnnestunud oma kaarti uuendada, ainult kasvanud. See küündis selle nädala teisipäevaks, 17. novembriks juba 25 000-ni.
Hetkel on koormused uuendamisel üldiselt väiksed, järjekordi pole, vähemalt mitte märkimisväärselt pikki, ja uuendamine toimub üldjuhul tõrgeteta.
On teatud hetki, kus.. Näiteks, RIA juht tõi esile, et kui keegi pole Maci arvutis oma tarkvara uuendanud aastaid, siis on tal seal tõrkeid jne. Tehnikaga ikka probleemid on, sellepärast ka soovitatakse kogu aeg oma arvuti tarkvara uuendada.
Praegu liigume sellises tempos, mis annab lootust nädala lõpuks jõuda 200 000 uuendamiseni. Ehk sisuliselt võib öelda, et kõige aktiivsemad ID-kaardi kasutajad on kas oma ID-kaardi juba ära uuendanud või siis teevad seda lähiajal. Koos Politsei- ja Piirivalveametiga nende teeninduspunktides võimalusega oma kaarte kas uuendada või vahetada on tänaseks ID-kaardi sertifikaadid saanud uuendada 180 000 inimest, nagu ka peaminister ütles. Nendest 145 000 on kauguuendamise teel ja 35 000 on PPA-des tehtud uuendused.
Eelmise nädalavahetuse eelne ca 750 000 kaarti, nende ID-kaardi sertifikaatide peatamine iseenesest peaaegu ei ole ID-kaardi kasutusaktiivsust muutnud ega mõjutanud. Selline informatsioon on RIA-l olemas – nad näevad, kui palju ID-kaarti kasutatakse, kui palju kasutatakse enne ja kui palju kasutati praegu – ja see kasutatavus on samasugune. Huvitav on see, et näiteks nädalavahetusel oli keskmine kasutatus isegi suurem kui tavalistel nädalavahetustel.
Ja midagi natuke lõbusat ka siia vahele. RIA juht ütles, et on selgelt näha, statistiliselt, kuidas inimesed kaarte uuendasid. Kui oli näosaade eetris või „Aktuaalne kaamera“, siis sellele hetkel, kui näosaate osaline laulu esitas, siis uuendati kaarte vähem, aga reklaamipausi kohe jälle kasutati ära ja siis uuendajate arv tõusis. Nii ka „Aktuaalse kaameraga“ – kui „Aktuaalne kaamera“ lõppes, siis pärast jälle kasutajate arv tõusis. Selline tore vahelepõige siia juurde.
Sellest nädalavahetusest on lõpuks suurenenud ka mobiilse ID kasutajate arv. Nagu mäletate, mina ise olen öelnud – siinsamas pressikonverentsil ja ka sellel pressikonverentsil, mis toimus majandusministeeriumis, superministeeriumi hoones – ja kogu aeg rõhutanud: head Eesti inimesed, palun tehke endale paralleelselt ID-kaardiga ka teine identifitseerimise võimalus, mis on mobiilne ID. Mina näiteks tegin. Kasutada on seda väga-väga mugav.
Me nägime, et esialgu mobiilse ID kasutajate arv tõesti tõusis, kui me sellest septembris rääkisime, aga siis läks jälle tavalisele tasemele. Tegelikult inimesed ei võtnud seda piisavalt tõsiselt. Aga mul on hea meel, et nüüd viimase paari nädalaga on ikkagi ka mobiilse identifitseerimise võimaluse endale teinud palju rohkem inimesi, keskmiselt 500 inimest päevas. Tänaseks me räägime, et meil on kokku umbes 150 000 inimest, kellel on lisaks ka mobiilne ID. See on väga hea, sest see annab alati lisagarantii, kui sul on kaks võimalust.
Umbes 10% e-residentidest on oma ID-kaardi ära uuendanud. Samuti on näha, et ID-kaardi kasutamisvaldkond on ka seal valdkonnas viimastel nädalatel olnud pigem aktiivne.
Suurem osa e-teenuseid töötab hästi. Väiksemaid arendusi tehakse jooksvalt edasi. Näiteks rahvastikuregister, kus on veel viimaseid n-ö ponnistusi tegemisel. Aga üldjuhul kõik töötab. Nagu ma ütlesin – või vist ei öelnud seda täna veel –, meil on kokku 5000 e-teenust, mis on avaliku või erasektori pakutavad, nii et me oleme tõeline ID-riik. Suurem osa e-teenustest töötab hästi.
Ma julgen öelda, et kriitilisem aeg on möödas. Ja tuleb mõista, et meil on mõnes mõttes erakorraline olukord veel mõnda aega. Sest on ikkagi inimesi, kes alles uuendavad oma kaarte. Ja seetõttu, et me oleme pidanud nii lühikese aja jooksul välja töötama lahenduse – ja seda n-ö live’is või kuidas see eestikeelne hea sõna oleks, elus endas testima –, on paratamatu, et on olnud ka vigu. Ma väga tänan meie Eesti elanikke mõistva suhtumise ja kaasatulemise eest! Sest lõpuks see e-riik on meie ühine asi. On ju ka neid inimesi, kes on e-teenuseid kasutama hakanud, ja nad hindavad seda aja kokkuhoidu, mis nad tegelikult iga päev e-teenuste kasutamisest saavad. Nii see on.
Lihtsalt veel infoks. Mitu Euroopa riiki on sama turvariski tõttu sulgenud sadu tuhandeid, isegi miljoneid ID-kaarte. See, et meil oli sellega seoses selline teema üleval ühiskonnas, näitab just seda, kui sõltuvad me oleme oma e-lahendustest. Ja see on meie igapäev. Ma arvan, et see on igapäev, mille arendamisega me jätkame üheskoos. Aitäh!
Juhataja
Nüüd on võimalus esitada küsimusi. Öelge siis palun oma nimi, väljaanne ja kellele on küsimus suunatud. Küsime läbi mikrofoni. Kas keegi …?
Küsimus
Üllar Luup, Tallinna TV
Kõigepealt küsimus selle kohta, kuidas teie hinnangul on pangamaksud ennast tõestanud. Kas need on täitnud seda eesmärki, mis nende maksude sätestamisel oli?
Jüri Ratas
Te peate silmas mis pangamaksu konkreetselt?
Üllar Luup
No seda, millega pangad maksavad tulumaksu nagu ette 14%.
Jüri Ratas
Minu meelest see põhimõte, et riik teeb sektoriga koostööd, on hästi oluline. See on hästi põhimõtteline. Ja tegelikult me ju näeme seda, et pangaliit tuli selle aasta kevadel ise välja ettepanekuga, missugune võiks olla uus maksumehhanism. Ma mäletan – ja ma arvan, et ma mäletan õigesti –, et see oli Eesti Rahvusringhäälingu „Aktuaalse kaamera“ uudistes, kui pangaliidu juht ütles, et see on nende ettepanek riigile. Ja ma tean, et sellele eelnesid ka Rahandusministeeriumi ja pangaliidu läbirääkimised.
Üllar Luup, Tallinna TV
Teine küsimus oleks Schengeni viisaruumi kohta. Kui palju nüüd see otsus viisaruumi korda rangemaks teha Eestit mõjutab? Mis meil siin tuleb teha selleks? Schengeni viisaruumis nad tahavad piiriületuskorda rangemaks muuta. Mismoodi see Eestit mõjutab?
Jüri Ratas
No Eesti on alati toetanud Schengeni viisaruumi olemasolu ja kaitsnud Schengeni viisaruumi. Me oleme näinud seal, et Schengeni viisaruum on andnud väga palju vabadust, väga palju kergemat reisimist, majanduslikku edu. Kindlasti Eesti on endiselt sellisel seisukohal, et Eesti toetab Schengeni viisaruumi püsimist.
Küsimus
Mart Linnart, ERR
Küsimus Urve Palole: kui kaugel on lairiba ehitamise konkursi väljakuulutamine? Millal see võiks teoks saada? Kas on arvestatud ka võimalusega, et ei ole huvilisi seal konkursil osaleda?
Urve Palo
Täna arutab valitsus kabinetiistungil lairiba temaatikat, just sellepärast, et kui valitsus eraldas eelmisel aastal koalitsioonilepet paika pannes 20 miljonit eurot – 10 ja 10 miljonit, st aastatel 2018 ja 2019 – viimase miili ehitamiseks, siis selle aasta alguses, veebruaris andis ta mulle mandaadi välja töötada vastav toetusmehhanism, mis oleks selline maakonnapõhine. Kuidas täpselt edasi, see jäi minu välja töötada.
Kuna olukord turul on oluliselt muutunud võrreldes veebruari algusega – selle tõttu, et kaks suurt tegijat on teada andnud väga suuremahulistest investeeringutest lairiba arendustesse Eestis, me räägime siin sadadest miljonitest, millest aasta algul ei olnud aimugi – ja riik ei tohi investeerida piirkondadesse, kus erasektor investeerib, siis selle info valguses on loomulikult oluline, et kabinet vaataks sellele teemale otsa ja teeks vastava otsuse. Nii et täna me seda arutame. Minu ettepanek on minna avatud hankega konkursile, kus siis selguks üks võitja, kes n-ö valged alad ehk need piirkonnad, kuhu erasektor ei investeeri, viimase miili, riigi abiga välja ehitaks ja inimestele tänapäevase valguskaabli koju viiks.
Meil on vahendid nagunii järgmisest aastast alates, meil ei ole sellel aastal selleks vahendeid. Nii et ma usun, et kui me saame valitsuselt heakskiidu, siis hanke väljatöötamine võtab muidugi mõne aja. Tehnilise Järelevalve Amet on see, kes selle hanke nüansid välja töötab, loomulikult koostöös majandusministeeriumiga, ja ka hanke välja kuulutab. Ma väga loodan, et me saame sellega kiiresti edasi minna ja et me räägime ikkagi hankest järgmise aasta esimeses pooles ja siis ka hanke võitjast. Jah. Aitäh!
Aa, vabandust! Üks küsimus oli veel. Mis siis saab, kui näiteks selgub, et ei olegi ühtegi võitjat? No kui peaks see selguma, siis loomulikult see raha jääb ju alles, me saame muu lahenduse juurde minna, mõelda välja muu lahenduse. Ega seda raha mingi muu otstarbe jaoks kui viimase miili väljaarendamiseks hajaastuspiirkondades ei kasutata.
Tänane teadmine on selline, et vähemalt üks turuosaline, kes on Elektrilevi, on öelnud välja – neil on selleks olemas ka oma nõukogu otsus –, et nemad on huvitatud sellel konkursil osalema. Kas tuleb veel, eks seda näitabki elu, see ongi avatud hange. Aitäh!
Juhataja
Kui rohkem küsimusi ei ole, siis on pressikonverents lõppenud. Suur tänu kõigile!