1. Ülevaade Eesti Vabariigi 100. aastapäeva ja Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise visuaalse identiteedi loovkonkursist
Esitaja: riigisekretär Heiki Loot Riigikantselei kuulutas tänavu suvel välja loovkonkursi, mille eesmärk oli sõlmida võitjaga parimaks kuulutatud ideekavandi alusel hankeleping EV100 ja EL Nõukogu eesistumise visuaalse identiteedi väljatöötamiseks. Ideede esitamise tähtaeg oli 1. september 2016. Tähtaegselt laekus kokku kaheksa tööd, neist viis EL Nõukogu eesistumise ja kolm EV100 jaoks. Kaks kavandit esitati ühislahendusena mõlemale projektile.
Esitatud kavandeid hindas žürii koosseisus: Jane Oblikas (Eesti Disainikeskus) – žürii esimees, Aive Hiiepuu (Eesti Suhtekorraldajate Liit), Alari Orav (Eesti disainimeeskonna disainijuht, EAS), Anneli Ohvril (Riigikantselei, EV 100), Anu-Mall Naarits (Marketingi Instituut), Ilona Gurjanova (Eesti Disainerite Liit), Jaanus Tamme (Eesti Turunduskommunikatsiooni Agentuuride Liit), Maria Alajõe (Riigikogu kantselei direktor), Sean Larkins (valitsuskommunikatsiooni ekspert, kommunikatsiooniagentuur WPP), Tiina Urm (Riigikantselei, EL eesistumine).
Vastavalt konkursitingimustes esitatud nõuetele lähtus žürii kavandite hindamisel kahest peamisest narratiivist:
a) Eesti kui uuenduslik ja nutikas väikeriik, mis on võtnud kasutusele mitmeid efektiivseid digitaalseid lahendusi riigisektoris ning kus sünnivad rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised uuenduslikud tooted ja teenused (E-Estonia/Digital society);
b) Eesti kui kauni looduse ja puhta elukeskkonnaga riik, kus saab nautida puhast õhku, maitsvat toitu ning avastada puutumatuid saari, randu, metsaradasid.
Enne lõpliku otsuse langetamist peab žürii ära kuulama eesistumist ettevalmistava valitsuskomisjoni ja valitsuse seisukohad. Selleks tutvustatakse valitsusele konkursi vahetulemusi. 26. septembril tutvustati konkursi vahetulemusi eesistumiskomisjonile, kes võttis need teadmiseks.
Pärast valitsuse seisukoha ärakuulamist teeb žürii järgmisel nädalal oma lõpliku otsuse. Seejärel on kavas tulemused avalikult välja kuulutada ja esitleda EV100 võidutööd. Eesti EL Nõukogu eesistumise identiteedilahendus avalikustatakse aprillis 2017. 2. Ülevaade haldusreformi piirkondlike komisjonide tööst ja ministeeriumide toetusmeetmete seostest haldusreformiga
Esitaja: riigihalduse minister Arto Aas Piirkondlikud komisjonid nõustavad kohalikke omavalitsusi (KOV) ja rahandusministeeriumi ühinemiste algatamisel ja läbiviimisel, et edukalt ellu viia haldusreformi eesmärgid. Haldusreformi põhieesmärk on selliste KOVide moodustumine, suudavad pakkuda kvaliteetseid avalikke teenuseid ja juhtida kohalikku elu.
Moodustatud on kolm piirkondlikku komisjoni: Põhja- Eesti piirkondlik komisjon, mis katab Harju, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakondi; Lääne-Eesti piirkondlik komisjon, mis hõlmab Pärnu, Lääne, Saare, Hiiu ja Rapla maakondi ja Lõuna-Eesti piirkondlik komisjon Jõgeva, Viljandi, Tartu, Võru, Põlva ja Valga maakonna jaoks.
Komisjonid on 29. septembri seisuga kohtunud igas piirkonnas viis korda. Komisjonid on andnud kokku 33 erinevat soovitust omavalitsustele ja rahandusministeeriumile, millest 10 hõlmavad ka omavalitsustele soovitusliku 11 000 elaniku kriteeriumi täitmise soovitust. 3. Riigi äriühingu AS Eesti Teed edasise majandustegevuse printsiipidest
Esitaja: majandus- ja taristuminster Kristen Michal Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esitatud memorandumis on ülevaade riigile kuuluva Eesti Teede edasiste majandustegevuse printsiipide kohta. 4. Tõenduspõhisuse ülevaatest: suhkruga magustatud jookide tarbimise ja sellest põhjustatud tervisekahjude vähendamine Eestis
Esitaja: tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski Selleks, et leida võimalikke lahendusi suhkruga magustatud jookide tarbimise ja sellest põhjustatud negatiivse tervisemõju vähendamiseks, koostas sotsiaalministeerium koostöös Maailma Terviseorganisatsiooniga tõenduspõhisuse ülevaate suhkruga magustatud jookide tarbimisest ja sellest põhjustatud tervisekahjude vähendamisest Eestis. Teemat arutatakse koos rahandusministeeriumi analüüsiga energiajookide võimalikust aktsiisiga maksustamisest.
5. Analüüsist energiajookide aktsiisiga maksustamise kohta
Esitaja: rahandusminister Sven Sester
Rahandusministeerium analüüsis, kas ja kuidas oleks mõistlik maksustada aktsiisiga sellist kitsast tootegruppi nagu energiajoogid ning mis võiksid olla potentsiaalseteks maksuobjektideks, võimalikeks asendustoodeteks ning milliseks võiks kujuneda maksubaas. |
