Valitsuskabineti nõupidamise päevakord, 11. november 2010

11.11.2010 | 11:12

Uudis
    • Jaga

Algus kell 10:30

Stenbocki maja 11.11.2010

1. "Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muutmise seaduse" eelnõust

Esitaja: haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas

Eelnõu olulisemad sätted muudavad teaduse riiklikku rahastamist ning doktorantide staatust.

Teadus- ja arendustegevuse baasfinantseerimine toimub edasi senistel alustel, eelnõuga kavandatakse muuta sihtfinantseerimist ja grantfinantseerimist. Seni esines üsna sageli olukord, kus Eesti Teadusfondi grantidest kaeti neid teaduskulusid, milleks sihtfinantseerimisest raha ei jätkunud. Uute instrumentidena loodud institutsionaalsed ja personaalsed uurimistoetused on seotud terviklikuks teadusteema rahastamiseks. Kõigi uurimistoetuste taotluste menetlemine toimub sarnastel alustel ning ühes institutsioonis - loodavas Eesti Teadusagentuuris.

Alates 2012. aastast kavandatakse finantseerida institutsionaalsete uurimistoetuste kaudu ka uurimistöö kaudseid kulusid (halduskulud või raamatupidamine), mis on siiani iga teadusteemaga kaasnenud, aga mida finantseerimisel siiani ei arvestatud. Alates aastast 2014 kavandatakse lisaks teadusasutuse infrastruktuuri ülalpidamisele ka selle kaasajastamise ja täiendamise rahastamist. Muudatuste eesmärk on liikuda järk-järgult teadusteemade kogukulusid arvestava finantseerimismudeli poole.

Eelnõu väga oluline osa puudutab doktorantidega nooremteadurina töötamiseks töölepingute sõlmimist. Doktorikraadi kaitsmiseni jõudnute arv ei ole seni olnud proportsioonis ei õpinguid alustanud isikute arvu ega Eesti riigi vajadustega. Seega on vajalikud muudatused, mis suurendaksid doktorantide motiveeritust, määraksid ülikoolipoolsed kohustused näiteks doktoritööde juhendamisel ning tagaksid doktorandile materiaalse kindlustunde. Doktorandiga sõlmitav tööleping tugevdab ülikooli ja doktorandi sidet. Töölepinguid hakatakse sõlmima alates 1. jaanuarist 2012 doktoriõppesse immatrikuleeritud doktorantidega.

Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse eelnõu valmistas ette Eesti juhtivatest teaduskorralduse ekspertidest moodustatud töörühm, mis töötas erinevate ettepanekutega peaaegu kaks aastat.

2. Ülevaade gümnaasiumivõrgu arengutest

Esitaja: haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas

Haridus- ja teadusminister esitas valitsuskabineti 2. septembri 2010. aasta nõupidamisele ülevaate gümnaasiumivõrgu arengutest seisuga 16. august 2010. Omavalitsuste laekunud ettepanekute põhjal oli koostatud võimalike riigigümnaasiumide loomise aja- ja tegevuskava ettepanek aastateks 2011–2013.

Valitsuskabineti k.a. 2. septembri nõupidamisel otsustati võtta ülevaade teadmiseks ja käsitleda koolivõrgu korrastamise ettepaneku rahastamist riigieelarve koostamise käigus.

2011. aastal kava rakendamiseks vajalikud kulud on võimalik katta haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisala eelarve riigikoolide kulude piires. Samuti on seoses saastekvoodi müügituluga tagatud vajalikud investeeringud Haapsalusse kavandatavale riigikoolile.

Rahastamise jätkusuutlikuks tagamiseks on haridus- ja teadusministeeriumi eesmärgiks "Riigi eelarvestrateegia 2012-2015" koostamise raames fikseerida loodavate riigikoolide rahastamise täiendavad vajadused.

3. Konkurentsivõime kava Eesti 2020 ettevalmistuste ülevaade

Esitaja: riigisekretär Heiki Loot

Konkurentsivõime kava ’Eesti 2020’ ettevalmistuste ülevaade on dokument, mis kirjeldab Eesti majanduspoliitika suunda ja peamiseid meetmeid aastatel 2008–2010, annab ülevaate Eesti majanduskasvu olulistest väljakutsetest ning seab numbrilised sihid kooskõlas EL riikide poolt kokku lepitud Euroopa 2020 strateegia eesmärkide ja Eesti väljakutsetega.

Konkurentsivõime kava ’Eesti 2020’ on Eesti strateegia Euroopa 2020 eesmärkide saavutamiseks. Kava valmib ja kinnitatakse valitsuse poolt 2011. aasta aprilli lõpuks.

Käesoleva ülevaate näol on tegemist Euroopa 2020 strateegia Eesti poolse rakendamise ühe osaga. Euroopa Komisjoni ettepanekul ning EL liikmesriikide nõusolekul on riiklike kavade hetkeseisu ülevaate komisjonile esitamise ajaks 12. november 2010. Komisjon arvestab liikmesriikide ülevaadetega iga-aastase majanduskasvu raporti koostamisel, mis valmib esimest korda 2011. aasta jaanuaris.

4. Digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest mobiil-ID vormis ning isikutunnistuse ja elamisloakaardi väljaandmise võimaldamisest "Rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduse" alusel Eestis viibivatele välismaalastele ja nende ülalpeetavatele

Esitaja: siseminister Marko Pomerants

Selleks, et 2011. aasta Riigikogu valimistel oleks võimalik elektrooniliselt hääletada ka mobiiltelefoni abil, on siseministeerium koostöös ASiga Sertifitseerimiskeskus ja mobiilioperaatoritega AS EMT, Elisa Eesti AS ja Tele2 Eesti AS teinud ettevalmistusi digitaalse isikutunnistuse väljaandmiseks mobiil-ID vormis.

Alates 01.02.2011 on kavas alustada ühe digitaalse isikutunnistuse liigina mobiil-ID sertifikaatide väljaandmist Politsei-ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) poolt. Mobiil-ID sertifikaatide väljaandmise taotluse esitamine ja taotluse menetlemine toimub iseteenindusportaalis riigi poolt hallatavas elektroonilises keskkonnas PPA teenistuja otsese sekkumiseta. Loodav mobiil-ID on täiendus riigi poolt kiipkaardi vormis väljastatavale digitaalsele isikutunnistusele, võimaldades digitaalset isikutuvastamist ja digitaalset allkirjastamist ka mobiiltelefoni abil. Mobiil-ID hakatakse välja andma ja haldama PPA poolt.

Mobiil-ID kasutuselevõtuks on vaja muuta riigilõivuseadust sätestades seal mobiil-ID eest võetav riigilõiv 110 krooni ja muuta isikut tõendavate dokumentide seadust selliselt, et sellega kehtestatakse vajalikud erisused üldisest riigilõivu tasumise korraldusest. Muus osas vastab mobiil-ID ITDSis sätestatud nõuetele.

Projekti finantseerimiseks taotleti toetust Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumilt majanduskeskkonna rakenduskava prioriteetse suuna „Infoühiskonna edendamine“ raames. Projekti kogumaksumuseks on 4 430 780 krooni.

Isikut tõendavate dokumentide seaduse muudatuse eesmärgiks on luua õiguslik alus Eesti riigisisest isikut tõendava dokumendi ja digitaalse isikut tõendava dokumendi väljaandmiseks ka neile Euroopa Liidu kodanikele ja kolmandate riikide kodanikele, kes viibivad Eestis rahvusvahelise sõjalise koostöö raames, ning nende isikute poolt ülalpeetavatele isikutele.

Selliselt luuakse võimalus anda eelnimetatud isikutele välja Eestis igapäevaseks asjaajamiseks vajalik isikut tõendav dokument, mis võimaldab neil oma isikut ja Eestis viibimise seaduslikkust tõendada nii füüsiliselt kui elektroonilises keskkonnas.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-