Valitsuskabineti nõupidamise päevakord
Algus kell 11.15
Stenbocki majas, 17. oktoobril 2013
1. Riigieelarve seaduse eelnõust
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Valitsuskabinet jätkab 3. ja 10. oktoobril alustatud arutelu riigieelarve eelnõu teemal.
Kabinetiarutelu eesmärk on rääkida läbi ministrite ettepanekud valitsuse istungile esitatava eelnõu osas.
Riigieelarve seaduse eelnõu eesmärk on Eesti majandusliku ja rahandusliku pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamine. Eelnõuga võetakse siseriiklikusse õigusesse üle Euroopa Nõukogu direktiiv 2011/85/EL liikmesriikide eelarveraamistiku miinimumnõuete kohta, mille ülevõtmise tähtaeg on liikmesriikidele 31. detsember 2013.
Eelnõu kiire esitamine riigikogule on vajalik, et menetleda seaduseelnõu 2013. aasta jooksul ning jõustada 1. jaanuaril 2014. aastal.
2. Ülevaade Eesti 2014. aasta esialgsest eelarvekavast
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Rahandusministeerium tutvustab valitsuskabinetile 15. oktoobriks Euroopa Komisjonile ja Nõukogule esitatud Eesti 2014. aasta esialgset eelarvekava.
Vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele peavad kõik euroala liikmesriigid esitama ülevaate oma järgmise aasta eelarveplaanist Euroopa Komisjonile ja Nõukogule iga aasta 15. oktoobriks.
Ülevaade eelarvekavast peab lähtuma valitsuse poolt kinnitatud ja parlamendile üleantud järgmise aasta eelarve eelnõust.
3. \"Eesti ettevõtluse kasvustrateegiast 2014-2020\" ja rakendusplaanist aastateks 2014-2017
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tutvustab valitsuskabinetile Eesti ettevõtluse kasvustrateegiat aastateks 2014-2020, mis ühendab endas innovatsiooni- ja ettevõtluspoliitika instrumente, olles sellega jätkuks osaliselt Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonistrateegiale 2007-2013 ning arengukavale Eesti ettevõtluspoliitika 2007-2013.
Käesolev arengukava võtab arvesse peamisi väljakutseid innovaatilise ja kasvuvõimelise ettevõtluse arendamisel ning keskendub nende lahendamisele.
Kasvustrateegia üldeesmärkide seadmisel on lähtutud konkurentsivõime kavas Eesti 2020 seatud kahest katuseesmärgist: tõsta tootlikkust töötaja kohta Euroopa Liidu keskmisega võrreldes 80 protsendini ja tõsta tööhõive määra vanusegrupis 20-64. aastat 76 protsendi tasemele. Tootlikkuse tõstmisel keskendume nii ettevõtjate ambitsioonikuse kasvatamisele kui ka teadus-arendustegevuse ja innovatsiooni-investeeringute hoogustamisele ning ekspordile.
Tööhõive osas keskendutakse tööturu struktuursete muutuste esilekutsumisele läbi kõrget lisandväärtust loovate töökohtade osakaalu suurendamise Eesti majanduses.
Arengukava rakendamine toimub rakendusplaani alusel, mis määrab nelja aasta lõikes tegevused arengukava elluviimiseks, maksumuse ja rakendajad.
Arengukava kogumaksumuseks kujuneb hinnanguliselt 382,25 miljonit eurot.
4. Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegiast 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti“
Esitaja: haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo
Haridus- ja teadusministeerium tutvustab valitsuskabinetile strateegiat Teadmistepõhine Eesti 2014 – 2020, mis on juba kolmas teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (TAI) strateegia.
Selles arvestatakse eelnenud perioodi kogemuste, õppetundide ja asjatundjate soovitustega, põhiseadusest ja muudest õigusaktidest tulenevate ülesannetega ning tulevikusuundumustega.
Kuigi Eesti on olnud TAI poliitika rakendamisel edukas, on veel rohkelt võimalusi edasiminekuks. Saavutatud tugevaid külgi tuleb hoida ja nõrku külgi vähendada. Strateegia koostamine on vajalik mitme ministeeriumi tegevusvaldkondade sidustatud juhtimiseks ja Euroopa Liidu struktuurivahendite kasutamise tõhustamiseks, et tagada riigi konkurentsivõime suurendamine perioodil 2014-2020.
Kui senistes strateegiates on keskendutud eelkõige Eesti TAI võimekuse arendamisele, siis uus strateegia seab eesmärgiks loodud potentsiaali kasutamise Eesti arengu ja majanduskasvu heaks. Prioriteetide seadmisel on aluseks nutika spetsialiseerumise metoodika. Et valdkonnaülene koordineerimine läheks sujuvamalt, on tehtud täpsustusi juhtimis- ja seireküsimustes.
Strateegia näeb ette, et teadus- ja arendustegevuse rahastamine riigi- ja kohalikust eelarvest tõstetakse 2015. aastaks 1%-le SKPst ja edaspidi hoitakse seda sel tasemel.